Majandus- ja kommunikatsiooniministri
03.07.2014. a määrus nr 49
„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele
vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“
Lisa 4
(muudetud sõnastuses)
ATESTEERIMISE TEOORIAEKSAMID JA PRAKTILISTE OSKUSTE
KONTROLLID VASTAVALT ATESTEERIMISE LIIGILE
Praktiliste
Atesteerimiskategooriad
Väljaõpe Praktika Teooriaeksam oskuste
lähtuvalt atesteerimise liigist kontroll
Esmakordne atesteerimine
Sõiduauto X X X X
Mootorratas X X X X
Traktor X X X X
Täiendavate atesteerimiskategooriate lisamine atesteerimistunnistusele
Mootorratas X X X X
Buss X X X X
Veoauto X X X X
Suur haagis X X X X
Traktor X X X X
Eriliigiline ADR X X X X
Eriliigiline CEMT X X X X
Atesteerimistunnistuse kehtivuse pikendamine
Kõik atesteerimiskategooriad X
MÄÄRUS
30.08.2021 nr 51
Ministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12, § 74 lõike 10, § 76 lõike 13, § 78 lõike
5, § 79 lõike 4, § 80 lõike 3, § 83 lõike 5, § 140 lõigete 5 ja 6, § 141 lõike 3, § 158 lõike 7, § 184
lõike 13 ja § 191 lõigete 1 ning 4 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. novembri 2010. a määruse nr 94 „Nõuded
kiiruspiirikule ja selle paigaldamisele ning kiiruspiiriku kontrollimise tingimused ja
kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. novembri 2010. a määruses nr 94 „Nõuded
kiiruspiirikule ja selle paigaldamisele ning kiiruspiiriku kontrollimise tingimused ja
kord“ asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes.
§ 2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2010. a määruse nr 107 „Trammi
ja selle haagise tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise
ja registreerimise kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2010. a määruses nr 107 „Trammi ja selle
haagise tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ja
registreerimise kord“ asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas
käändes.
§ 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2010. a määruse nr 110 „Traktori
ja selle haagise tüübikinnituse, üksiktraktori kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded
ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2010. a määruses nr 110 „Traktori ja selle
haagise tüübikinnituse, üksiktraktori kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja
kord“ asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes.
§ 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruse nr 19
„Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määruses nr 19 „Mootorsõiduki ja selle
haagise registreerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kogu sõiduki tüübivastavuse tunnistuse sõiduki korral, mis on eelnevalt registreeritud
väljaspool Euroopa Liitu ja millel on kogu sõiduki tüübikinnitus.“;
3) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõnad „riiklikule tüübikinnitusele“ sõnadega
„tüübikinnitusega määratud andmetele“;
4) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus kontrollitakse sõidukeid
vastavalt tabelile 1.
Tabel 1
Varasem kasutus Uus Uus või Kasutatud Kasutatud
kasutatud
Kategooria M, N, L, LM M, N, O, T, C, L1e, L2e või
O, T, C või R, L3e, L4e, L6e
R L5e või L7e
Tüübikinnituse olemasolu × × ×
Tüübikinnituse kehtivus ×
Tüübikinnitusele vastavus ×
Seerialõpu sõidukina ×
registreerimise luba
Sõiduki komplektsus × × × ×
Deformatsioonide olemasolu × × × ×
Rehvid või roomikud × ×
Klaas × ×
Valgustusseadmed × ×
Mõõtmed × × ×
Juhi vaateväli ×
Lisaseadmed × × × ×
Alarmsõiduki värviskeem, × × × ×
tähistus ning eriseadmed
“;
5) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja sõna „kontrollringil“;
6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 64 järgmises sõnastuses:
„(64) Lõikes 62 nimetatud juhul ei määrata järgmise korralise ülevaatuse tähtaega, kui sõidukit ei
ole lubatud liikluses kasutada enne uue ülevaatuse läbimist.“.
§ 5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määruse nr 37 „Auto,
mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja
ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määruses nr 37 „Auto, mootorratta,
mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused,
nõuded ja kord“ asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes.
§ 6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori,
liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määruses nr 39 „Traktori, liikurmasina ja
nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise
tingimused ja kord“ asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes.
§ 7. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruse nr 46 „Liiklusregistri
elektroonsetele andmetele juurdepääsu kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määruses nr 46 „Liiklusregistri
elektroonsetele andmetele juurdepääsu kord“ asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga
„Transpordiamet“ vastavas käändes.
§ 8. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruse nr 53
„Maastikusõiduki registreerimise tingimused ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määruses nr 53 „Maastikusõiduki
registreerimise tingimused ja kord“ asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga
„Transpordiamet“ vastavas käändes.
§ 9. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määruse nr 49 „Mootorsõiduki
ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“ muutmine
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määruse nr 49 „Mootorsõiduki ja selle
haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“ lisa 4 kehtestatakse uues
sõnastuses (lisatud).
§ 10. Majandus- ja taristuministri 22. mai 2015. a määruse nr 49 „Tehniliste vahendite
paigaldamise ja kasutamise ning andmete töötlemise kord“ muutmine
Majandus- ja taristuministri 22. mai 2015. a määruses nr 49 „Tehniliste vahendite paigaldamise ja
kasutamise ning andmete töötlemise kord“ asendatakse sõna „Maanteeamet“ sõnaga
„Transpordiamet“ vastavas käändes.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa 4 Atesteerimise teooriaeksamid ja praktiliste oskuste kontrollid vastavalt atesteerimise liigile
26.08.2021
Ministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 73 lõigete 11 ja 12, § 74 lõike 10, § 76 lõike 13, § 78
lõike 5, § 79 lõike 4, § 80 lõike 3, § 83 lõike 5, § 140 lõigete 5 ja 6, § 141 lõike 3, § 158 lõike
7, § 184 lõike 13 ja § 191 lõigete 1 ning 4 alusel.
Määruse muudatused on tingitud vajadusest suurendada õigusselgust, lihtsustada uute ja
kasutatud Euroopa Liidu turule lubatud sõidukite registreerimist ning vähendada dubleerivaid
tegevusi sõidukite kontrollimisel.
Teine põhiline muudatus on seotud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit sõiduki
tehnoülevaatuse tunnustamisega. Edaspidi ei kanta enam teises Euroopa Liidu liikmesriigis
tehtud tehnoülevaatust üle, kui selles liikmesriigis ei ole lubatud sõidukiga liikluses osaleda
enne, kui sõiduk on läbinud uuesti tehnoülevaatuse. Näiteks juhul, kui sõiduk on osalenud
raskes avariis.
Lisaks muudetakse teisi majandus- ja kommunikatsiooniministri määruseid ja majandus- ja
taristuministri määrust, et asendada neis Maanteeamet Transpordiametiga.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Transpordiameti tehnoosakonna juhtivekspert Rait Parve (e-
post:
[email protected], tel: 620 1343) ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse
peaspetsialist Sven Nurk (e-post:
[email protected], tel: 625 6498). Eelnõu koostamisest
võtsid osas Transpordiameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra
(
[email protected], tel: 5326 8406) ja sama osakonna tüübikinnituse ekspert
Mario Saarpere (
[email protected], tel: 620 1200). Eelnõu õigusliku
ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Hendrick Rang (e-post:
[email protected], tel: 625 6351). Eelnõu vaatas keeleliselt üle
Sven Nurk.
Määrusega muudetakse:
1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 2. novembri 2010. a määrust nr 94 „Nõuded
kiiruspiirikule ja selle paigaldamisele ning kiiruspiiriku kontrollimise tingimused ja kord“ (RT
I, 29.12.2010, 115) (edaspidi määrus nr 94);
2) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2010. a määrust nr 107 „Trammi ja
selle haagise tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ja
registreerimise kord“ (RT I, 07.05.2014, 2) (edaspidi määrus nr 107);
3) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2010. a määrust nr 110 „Traktori ja
selle haagise tüübikinnituse, üksiktraktori kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja
kord“ (RT I, 05.08.2014, 18) (edaspidi määrus nr 110);
4) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. märtsi 2011. a määrust nr 19 „Mootorsõiduki ja
selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (RT I, 19.06.2020, 21) (edaspidi määrus nr
19);
5) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määrust nr 37 „Auto, mootorratta,
mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused,
nõuded ja kord“ (RT I, 23.08.2019, 6) (edaspidi määrus nr 37);
6) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. juuni 2011. a määrust nr 39 „Traktori,
liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord“ (RT I, 23.08.2019, 8) (edaspidi määrus nr 39);
7) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrust nr 46 „Liiklusregistri
elektroonsetele andmetele juurdepääsu kord“ (RT I, 28.06.2011, 15) (edaspidi määrus nr 46);
8) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrust nr 53 „Maastikusõiduki
registreerimise tingimused ja kord“ (RT I, 02.12.2011, 14) (edaspidi määrus nr 53);
9) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2014. a määruse nr 49 „Mootorsõiduki ja
selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja kord“ (RT I,
12.02.2021, 3) (edaspidi majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 49);
10) Majandus- ja taristuministri 22. mai 2015. a määrust nr 49 „Tehniliste vahendite
paigaldamise ja kasutamise ning andmete töötlemise kord“ (RT I, 28.06.2017, 2) (edaspidi
määrus nr 49).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruste nr 37, 39, 46, 49, 53, 94, 107 ja 110 muutmine. Kuna 1. jaanuaril 2021. a ühendati
Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet ning uue ühendameti nimeks sai Transpordiamet,
siis asendatakse määrustes läbivalt Maanteeamet Transpordiametiga.
Määruses nr 19 Maanteeameti asendamine Transpordiametiga. Kuna 1. jaanuaril 2021. a
ühendati Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet ning uue ühendameti nimeks sai
Transpordiamet, siis asendatakse määruses läbivalt Maanteeamet Transpordiametiga.
Määruse nr 19 § 4 lõike 4 täiendamine punktiga 7. Paragrahvi täiendatakse nõudega esitada
kogu sõiduki tüübivastavuse tunnistus ka kasutatud sõidukitel, millel on kogu sõiduki
tüübikinnitus, aga millele ei ole direktiivi 1999/37/EÜ kohast registreerimistunnistust
väljastatud. Sõidukile kantud andmesildilt ei ole tuvastatav üksikasjalik tüübikinnituse info
(laiend, tüüp, variant, versioon) ning seetõttu ei ole võimalik täpseid tüübikinnitusega määratud
andmeid tuvastada ega liiklusregistrisse kanda. Täiendus on vajalik kolmandatest riikidest
imporditud Euroopa kogusõiduki tüübikinnitusega sõidukite andmete tuvastamiseks, lisaks
aitab nõue paremini tuvastada võltsitud andmesiltidega sõidukeid.
Määruse nr 19 § 4 lõike 5 muutmine. Kuna lisaks riiklikule tüübikinnitusele on olemas ka
näiteks EÜ kogusõiduki tüübikinnitus, siis muudetakse sätet üldisemaks, et kontrollitakse
sõiduki vastavust lihtsalt tüübikinnituse andmetele.
Määruse nr 19 § 5 lõike 2 muutmine. Kehtestatakse erineva töömahuga registreerimiseelne
tehnonõuetele vastavuse kontroll kategooriate lõikes. Sõiduki kategooriad, millel puuduvad
Euroopa Liidus ühtlustatud nõuded või Eestis korralise ülevaatuse kohustus, kontrollitakse
suuremas mahus (nt valgustusseadmed, rehvid, klaasid) ja põhjalikumalt. Sõidukid, mille kohta
on Euroopa Liidus kehtestatud ühtsed nõuded ja kuuluvad ühtlustatud nõuete alusel korraliselt
ülevaatusele, kontrollitakse väiksemas mahus. Nii välditakse tegevuste suuremahulist
dubleerimist (registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll vs perioodiline
tehnonõuetele vastavuse kontroll). Lisaks tuuakse tööde hulgas selgemalt välja tüübikinnituse
olemasolu, kehtivuse ja sellele vastavuse kontroll (osaliselt kirjeldatud ka määruse § 4 lõikes
5).
Tüübikinnituse olemasolu kontroll. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a
määrus nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki
kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“ ja Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 06.12.2010. a määruse nr 110 „Traktori ja selle haagise
tüübikinnituse, üksiktraktori kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“
kehtestavad nõuded, millistel sõidukitel on vajalik tüübikinnitus. Tüübikinnituse olemasolu
saab tõendada EÜ kogusõiduki tüübivastavuse tunnistusega, EÜ väikeseeria tüübivastavuse
tunnistusega, EÜ üksiksõiduki vastavustunnistusega, Eesti riikliku väikeseeria tüübivastavuse
tunnistusega, Eesti riikliku üksiksõiduki vastavustunnistusega, sõidukil oleva tüübikinnitus
märgisega (andmesilt, kus on viide tüübikinnitusele) või direktiivi 1999/37/EÜ kohasele
registreerimistunnistusele tehtud kandega.
Tüübikinnituse kehtivuse kontroll. Tüübikinnituse kehtivust kontrollitakse ainult uute
tüübikinnitusele kuuluvate sõidukite juures. Kohustus lubada registreerida uusi sõidukeid,
millel on kehtiv tüübikinnitus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) nr
167/2013 (T-, C-, R- ja S-kategooria), 168/2013 (L-kategooria) ja 2018/858 (M-, N- ja O-
kategooria).
Seerialõpu sõidukina registreerimise loa kontroll. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrustest (EL) nr 167/2013 (T-, C-, R- ja S-kategooria), 168/2013 (L-kategooria) ja
2018/858 (M-, N- ja O-kategooria) võivad liikmesriigid piiratud aja jooksul registreerida uusi
sõidukeid, mis vastavad sõidukitüübile, mille ELi tüübikinnitus enam ei kehti. Seda
kohaldatakse ainult liidu territooriumil asuvate uute sõidukite suhtes, mis nende tootmise ajal
olid hõlmatud kehtiva ELi tüübikinnitusega, kuid mida ei registreeritud või võetud kasutusele
enne ELi tüübikinnituse kehtivuse lõppu. Liikmesriigid peavad tagama tõhusa seire seerialõpu
sõidukina registreeritavate sõidukite arvu üle. Selleks peab sõiduki tootja esitama seerialõpu
sõidukite registreerimise taotluse igas liikmesriigis, mida kõnealuste sõidukite registreerimine
puudutab. Kontrolli käigus tehakse kindlaks, kas uus sõiduk, mille tüübikinnitus on kehtetud
on tootja poolt esitatud taotluses või mitte ning kas tähtaeg seerialõpu sõiduki registreerimiseks
ei ole möödunud. Liiklusregistris toimub see kontroll automaatselt.
Sõidukite komplektsuse ja deformatsioonide kontroll. Transpordiamet kontrollib seda kõigi
kategooriate lõikes enne sõiduki registreerimist vältimaks mittekomplektsete või avariiliste
sõidukite registreerimist liiklusregistris. Mittekomplektsete sõidukite korral ei ole võimalik
sageli liiklusregistrisse märkida kohustuslikke andmeid (nt mõõtmeid, kui sõidukil puudub
pealisehitus või istekohtade arvu, kui sõidukis puudub kabiini sisustus jne). Komplektsuse
kontroll sisaldab ka kohustuslike sõiduki osade ja süsteemide olemasolu kontrollimist, nt alates
10. oktoobrist 2011. a esmaregistreeritud O2-kategooria sõidukil peab olema paigaldatud
tagurdustulelatern, kui 20.04.2020 esmaregistreeritud O2-kategooria sõidukil
tagurdustulelatern puudub on tegemist mittekomplektse sõidukiga, mis ei vasta nõuetele ning
ei kuulu registreerimisele.
Rehvide või roomikute, klaaside, valgustusseadmete kontroll. Transpordiamet kontrollib
enne registreerimist neid sõidukeid, millel puuduvad ühtsed nõuded liidus või Eestis
perioodiline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Tüübikinnitusega hõlmatud uutel sõidukitel
tagab sõiduki nõuetele vastavuse tüübikinnitus ja turujärelevalve ning korralise ülevaatuse
kohustusega sõidukitel ülevaatus.
Mõõtmete kontroll. Transpordiamet kontrollib enne registreerimist sõidukite mõõtmeid ja
nende vastavust kehtivatele nõuetele ning tüübikinnitusele (selle olemasolul) või päritoluriigi
andmetele (nende olemasolul) tagamaks, et piirmõõte ületavaid sõidukeid ei registreeritaks.
Kontroll on vajalik, kuna liikmesriikidel on võimalik kehtestada riiklikult alternatiivseid
nõudeid mõõtmetele ning need võivad erineda ühtlustatud nõuetest. Tüübikinnitusega hõlmatud
uutel sõidukitel tagab sõiduki nõuetele vastavuse tüübikinnitus ja turujärelevalve ning enne
registreerimist täiendavaid kontrolle ei tehta.
Juhi vaatevälja kontroll. Liikurmasinatel puuduvad ühtlustatud nõuded ning ka tüübikinnitus.
Eestis on kehtestatud järgmine nõue liikurmasina juhi vaatevälja osas: „alates 1. juulist 2011.
a liiklusregistrisse kantud liikurmasin peab olema ehitatud ja varustatud selliselt, et juhil oleks
E-reegli nr 71 kohaselt 180°-se ettepoole suunatud vaatevälja ulatuses piisav nähtavus esi- ja
külgsuunas“. Transpordiamet kontrollib enne registreerimist liikurmasinate juhi vaatevälja
nõuete täitmist tagamaks, et liiklusesse lubatud liikurmasinate juhtidel on piisav vaateväli
ettepoole.
Lisaseadmete kontroll. Transpordiamet kontrollib paigaldatud lisaseadmete (LPG toiteseade,
tagaluuktõstuk jne) mõju sõiduki andmetele ja paigalduse vastavust nõuetele kõigi kategooriate
lõikes enne sõiduki registreerimist, vältimaks nõuetele mitte vastavate sõidukite registreerimist.
Lisaseadmete paigalduse nõuded ei ole liidus ühtlustatud ja sageli paigaldatakse lisaseadmed
vahetult enne sõiduki Eestis registreerimist.
Alarmsõiduki värviskeemi, tähistuse ning eriseadmete kontroll. Transpordiamet kontrollib
seda kõigi kategooriate lõikes enne sõiduki registreerimist vältimaks olukorda, kus
registreeritud sõiduk matkib alarmsõiduki värviskeemi või omab ainult alarmsõidukile lubatud
eriseadmeid (nt sinised vilkurid), samas sõidukit alarmsõidukina ei registreerita. Lisaks
kontrollitakse alarmsõidukina registreeritavate sõidukite värviskeemi, tähistuse ja eriseadmete
vastavust kehtestatud nõuetele. Perioodiliselt kontrollitakse vaid kiirabi alarmsõidukitel
alarmsõiduki nõuetele vastavust, seega peab Transpordiamet enne alarmsõiduki kande tegemist
kontrollima sõiduki vastavust alarmsõiduki nõuetele.
Määruse nr 19 § 5 lõike 3 muutmine. Muudetakse sätet, mille kohasel sõidukiga katsesõit
peab toimuma kontrollringil. Kuna Eestis ei ole enam kasutusel kontrollringe (nn euroring)
tuleks nõudest eemaldada viide, et katsesõit tehakse kontrollringil. Katsesõit viiakse läbi
eraldatud alal (nt Transpordiameti teenindusbüroo sõidueksami harjutusplatsil), et oleks tagatud
ohutus.
Määruse nr 19 § 6 täiendamine lõikega 64. Sätestatakse, et järgmise korralise ülevaatuse
tähtaega ei määrata teises liikmesriigis korralise ülevaatuse läbimist tõendava dokumendi
alusel, kui vastav liikmesriik on edastanud liikmesriikidele info (liikmesriigid vahetavad sellist
informatsiooni nt EUCARIS infosüsteemis), et peale korralise ülevaatuse läbimist on sõiduki
osalenud sündmuses, mille tõttu ei ole lubatud sõidukit liikluses kasutada enne uut ülevaatust.
Direktiiv 2014/45 artikkel 5 lõige 4 näeb ette võimalused nõuda teatud juhtudel sõiduki
ülevaatuse läbimist enne määratud korralise ülevaatuse kuupäeva.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 49 muutmine. Lisas 4 parandatakse
mõned puudused.
Kuna alates 2021. a 1. juunist saab esmakordsel atesteerimisel taotleda ka atesteerimist traktori
atesteerimiskategoorias, siis lisatakse ka lisas 4 esmakordse atesteerimise juurde mida selleks
teha tuleb (väljaõpe, praktika, teooriaeksam, praktiliste oskuste kontroll), et traktori
atesteerimiskategoorias atesteerituks saada.
Lisaks parandatakse puudus seoses mootorratta täiendava atesteerimiskategooria taotlemisega.
Kehtivast määrusest on ekslikult välja jäänud, et ka selleks tuleb läbida väljaõpe ja praktika.
3. Eelnõu vastavuse Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Kohtu otsuse kohaselt kohtuasjas C-
326/17, võib pädev asutus juhul, kui konkreetsed asjaolud viitavad sellele, et sõiduk on
maanteeliikluses ohtlik, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/40/EÜ
mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (ELT L 141, 6.6.2009, lk 12—28)
artikli 5 punkti a alusel nõuda, et see sõiduk saadetakse enne registreerimist ülevaatusele. Eesti
küll registreerib sõiduki, kuid enne liikluses osalemist peab sõiduk läbima tehnoülevaatuse.
4. Määruse mõjud
Kuna määrusel puudub oluline mõju, siis esitatakse üksnes mõju kirjeldus.
Eelnõul on positiivne mõju Transpordiameti igapäevatööle kuna vähendatakse dubleerivaid
tegevusi nende sõidukite kontrollimisel mille nõuetele vastavus on tõendatud tüübikinnitusega
(nt sõiduautodel muutus Euroopa Liidus tüübikinnitus kohustuslikuks alates 01.01.1998) ning
mis kuuluvad perioodilisele kontrollimisele korralise ülevaatuse raames. Muudatuse järgselt ei
kontrollita enam selliste sõidukite rehvide, klaaside ja valgustusseadmete vastavust alati, vaid
ainult olukorras kus kontrollija näeb selleks vajadust. Registreerimiseelse tehnonõuetele
vastavuse kontrolli eesmärgiks on sõiduk identifitseerida, määrata ja kanda aktile sõiduki
tehnilised andmed, mille alusel hiljem väljastatakse sõiduki registreerimistunnistus ning teha
otsus, kas sõiduk on konstrueeritud (omab tüübikinnitust) ja on kontrolli hetkel sellises
komplektsuses, et see teisi liiklejaid ei ohusta. Sõiduki täpsem ja põhjalikum tehnoseisundi
kontroll toimub korralisel ülevaatusel. Sõidukid, mis korralisele ülevaatusele ei kuulu või mille
osas puuduvad Euroopa Liidus ühtlustatud nõuded, kontrollib Transpordiamet põhjalikumalt.
Muudatus toob kaasa suurema õigusselguse, selles osas, mida kontrollitakse enne sõiduki
registreerimist Eestis, kuna määrusega täpsustatakse sõiduki registreerimiseelse tehnonõuetele
vastavuse kontrolli raames tehtava töömahtu. Eeltoodust tulenevalt lihtsustub uute ja kasutatud
Euroopa Liidu turule lubatud tüübikinnitusega sõidukite registreerimine Eestis.
Määrusel on positiivne mõju liiklusohutusele, kuna järgmise korralise ülevaatuse läbimise aja
määramisel ei lähtuta enam tõendist, mis on väljastatud enne kui sõiduk on osalenud
sündmuses, mille tõttu ei ole lubatud sõidukit liikluses kasutada enne uut korralist ülevaatust.
See tähendab, et kui sõiduk on osalenud tõsises avariis ja liikmesriik, kus sõiduk on
registreeritud, mille registreerimist Eestis taotletakse on avaldanud info, et sõiduk vajab
korralist ülevaatust enne korralise ülevaatuse tõendil märgitud järgmise korralise ülevaatuse
kuupäeva, nõuab Eesti peale sõiduki Eestis registreerimist korralise ülevaatuse läbimist.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisel ei pea riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused oma tööd ümber korraldama
või hakkama tegelema lisategevustega, samuti ei muutu riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse
tulud ja kulud.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastati Siseministeeriumiga eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Siseministeerium
kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidule ja
Eesti Tehnoülevaatajate Liidule. Eelnõu kohta arvamusi ei esitatud.