Justiitsministeerium
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 30.08.2021 nr 1.1-16/17-0262/5074-1
10122, Tallinn
Arvamus tsiviilvastutuse reeglite kohandamise
osas EL tasandil
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on järgmised seisukohad Euroopa Komisjoni
30.06.21 avaldatud esialgse mõjuhinnangu kohta, milles tehakse ettepanek tsiviilvastutuse reeglite
kohandamiseks.
1. Nõustume, et aastal 1985 vastu võetud tootevastutuse direktiiv vajab ajakohastamist nii seoses
digitehnoloogiate arengu kui ringmajanduse suundadega, mis on mõeldud edendama
materjalide taaskasutust ja toodete parandatavust. Vastutust käsitlevate õigusnormide puhul
tuleb leida tasakaal tarbijate kaitse ja innovatsiooni soodustamisel. Konkreetsemate võimalike
meetmete hindamiseks on vajalik üksikasjalikum kirjeldus lahendatavate probleemide osas.
Komisjoni seatud 2 eesmärki - ajakohastada tsiviilvastutuse regulatsiooni, pidades silmas
uute tehnoloogiate (sh tehisintellekt) ja ringmajandusega seonduvad riske ning kõrvaldada
takistused tekitatud kahju eest hüvituse nõudmisel – on asjakohased ja väärivad toetamist.
2. Nõustume mõjuhinnangu osa A punktides 1 ja 2 välja toodud oluliste probleemidega.
Tooted/teenused on muutunud tarbija jaoks keerulisemaks. Leiame, et tänasel päeval ei ole
üheselt selge, millal on tootega koos kasutatav tarkvara toote osaks ja millal mitte. Tootja
vastutus algab toote turule laskmisest, samas toimuvad toote kasutamisega seotud
tarkvarauuendused pidevalt. Ringmajandus soosib toodete parandamist, kuid ei ole selge,
kuidas jaguneb vastutus toote turule laskja ja turul juba kättesaadava toote parandaja
vahel. Seoses digimajandusega on materiaalse kahju kõrval oluliseks muutunud ka võimalik
immateriaalne kahju – isikundmete leke, riskid seoses küberturvalisusega. Seega on vajalik
mõistete „toode“, „tootja“, „defekt“ ja „kahju“ kohandamine, et saavutada õigusselgus kogu
Euroopa Liidus. Seejuures peab olema tagatud kooskõla tootevastutuse ja üldise tooteohutuse
ning tehisintellekti raamistike vahel.
3. Tootevastutuse direktiiv on vastavalt Euroopa Kohtu praktikale maksimaalse ühtlustamise
direktiiv, mis takistab liikmesriikidel rangemate õigusreeglite kehtestamist. Seetõttu peab
olema tagatud, et direktiivi ajakohastamine ei nõrgendaks olemasolevaid siseriiklikke reegleid.
4. Pakutud poliitikavalikute puhul eelistame varianti 1.b, kuna see võtab arvesse selliseid
digitaalsete toodete omapärasid nagu võimalus neid pärast turule laskmist uuendada, erinevate
toodete ja teenuste keeruline koosmõju ning küberturvalisusega seotud riskid. Mittevaralise
kahju hüvitamine on eriti oluline näiteks eraelu puutumatuse rikkumise puhul.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
5. Mis puudutab punktis 1.c väljapakutud riskipõhist harmoneerimist, siis tarbijate aspektist
vaadatuna tundub see problemaatiline. Tarbijale tekkinud kahju puhul ei ole oluline, kas
toode/teenus, mis selle põhjustas, liigitub kõrge või madala riskiga tooteks. Tarbija jaoks on
oluline saada tekitatud kahju õiglaselt hüvitatud. Riskipõhine lähenemine võib praktikas
tekitada ka mitmeid tõlgendamise küsimusi, kuna digisüsteemid on pidevalt
uuendatavad. Samuti tuleks vältida siseturu võimalikku killustamist ning tagada EL tarbijatele
lihtne ja selge kahjuhüvitamise süsteem. Süsteemi lihtsus ja arusaadavus on soodne ka
ettevõtjale. Neid eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui madala riskitasemega tehisintellekti
süsteemide puhul jääb liikmesriikidele võimalus erinevate reeglite kehtestamiseks.
6. Kehtiva direktiivi kohaselt peab kahjukannataja/tarbija tõestama kahju, puuduse ning
põhjusliku seose puuduse ja kahju vahel. Mida keerulisemad tooted, seda raskem on tarbijal
täita tõendamiskohustust seonduvalt puuduse ning puuduse ja kahju vahelise põhjusliku
seosega. Paratamatult viib see selleni, et tarbija ei saa tekitatud kahju eest hüvitist. Arvestades
suurt asümmeetriat tarbija ja ettevõtja käsutuses oleva info ning teadmiste vahel, oleks mõistlik
panna tõendamiskohustus ettevõtjale (pakutud valik 2.1.b). Näiteks tehisintellekti süsteemi
puhul ei suudaks üksikisik tõestada, et ta oli diskrimineeritud, kui tal puudub juurdepääs
koondandmetele muude sama kategooria mõjutatud isikute kohta.
7. Nõustume pakutud variandiga 2.1.c., kuna see võib lahendada olulise eksisteeriva õigusliku
lünga iseseisvalt õppivate ja pidevate tehisintellekti süsteemide (continuous AI systems) puhul.
Üldsuse õigustatud ootuste hindamisel ohutuse suhtes soovitakse hetkel mitte arvestada
hilisemat tehnilist arengut ega ka hilisemaid asjaolusid, mis võivad toodet mõjutada.1 Ka see
arutluskäik ei tohi meie arvamusel pidevalt õppivate süsteemide puhul kehtida.
8. Täiendavalt soovime pöörata tähelepanu vajadusele, et konkreetsed pakutud meetmed oleksid
võimalikult tõhusad. Hea "halb näide" on siinjuures paljude teenuste/tarkvarade puhul kaasnev
meetrite pikkune juriidiline "Disclaimer", mida kõik aktsepteerivad, aga sisuliselt keegi ei loe.
Intellektuaalomandi määratlemisel on Creative Commons hea näide sellest, et ka keerulist
probleemi on võimalik lahendada lihtsal viisil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Jekaterina Iljina
625 6482
[email protected]
1
European Commission. Commission Staff Working Document. Evaluation of Council Directive 85/374/EEC of 25
July 1985 on the approximation of the laws, regulations and administrative provisions of the Member States
concerning liability for defective products (SWD(2018) 158) of 5 May 2018.
2 (2)