dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus tsiviilvastutuse reeglite kohandamise osas EL tasandil

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 30. august 2021
Viit
1.1-16/17-0262/5074-1
Registreeritud
30. august 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/17-0262
Vastutaja
Jekaterina Iljina (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)

Failid

  • 📎1.1-1617-02625074-1 30.08.2021 Väljaminev kiri.asice499 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 30.08.2021 nr 1.1-16/17-0262/5074-1 10122, Tallinn Arvamus tsiviilvastutuse reeglite kohandamise osas EL tasandil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on järgmised seisukohad Euroopa Komisjoni 30.06.21 avaldatud esialgse mõjuhinnangu kohta, milles tehakse ettepanek tsiviilvastutuse reeglite kohandamiseks. 1. Nõustume, et aastal 1985 vastu võetud tootevastutuse direktiiv vajab ajakohastamist nii seoses digitehnoloogiate arengu kui ringmajanduse suundadega, mis on mõeldud edendama materjalide taaskasutust ja toodete parandatavust. Vastutust käsitlevate õigusnormide puhul tuleb leida tasakaal tarbijate kaitse ja innovatsiooni soodustamisel. Konkreetsemate võimalike meetmete hindamiseks on vajalik üksikasjalikum kirjeldus lahendatavate probleemide osas. Komisjoni seatud 2 eesmärki - ajakohastada tsiviilvastutuse regulatsiooni, pidades silmas uute tehnoloogiate (sh tehisintellekt) ja ringmajandusega seonduvad riske ning kõrvaldada takistused tekitatud kahju eest hüvituse nõudmisel – on asjakohased ja väärivad toetamist. 2. Nõustume mõjuhinnangu osa A punktides 1 ja 2 välja toodud oluliste probleemidega. Tooted/teenused on muutunud tarbija jaoks keerulisemaks. Leiame, et tänasel päeval ei ole üheselt selge, millal on tootega koos kasutatav tarkvara toote osaks ja millal mitte. Tootja vastutus algab toote turule laskmisest, samas toimuvad toote kasutamisega seotud tarkvarauuendused pidevalt. Ringmajandus soosib toodete parandamist, kuid ei ole selge, kuidas jaguneb vastutus toote turule laskja ja turul juba kättesaadava toote parandaja vahel. Seoses digimajandusega on materiaalse kahju kõrval oluliseks muutunud ka võimalik immateriaalne kahju – isikundmete leke, riskid seoses küberturvalisusega. Seega on vajalik mõistete „toode“, „tootja“, „defekt“ ja „kahju“ kohandamine, et saavutada õigusselgus kogu Euroopa Liidus. Seejuures peab olema tagatud kooskõla tootevastutuse ja üldise tooteohutuse ning tehisintellekti raamistike vahel. 3. Tootevastutuse direktiiv on vastavalt Euroopa Kohtu praktikale maksimaalse ühtlustamise direktiiv, mis takistab liikmesriikidel rangemate õigusreeglite kehtestamist. Seetõttu peab olema tagatud, et direktiivi ajakohastamine ei nõrgendaks olemasolevaid siseriiklikke reegleid. 4. Pakutud poliitikavalikute puhul eelistame varianti 1.b, kuna see võtab arvesse selliseid digitaalsete toodete omapärasid nagu võimalus neid pärast turule laskmist uuendada, erinevate toodete ja teenuste keeruline koosmõju ning küberturvalisusega seotud riskid. Mittevaralise kahju hüvitamine on eriti oluline näiteks eraelu puutumatuse rikkumise puhul. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 5. Mis puudutab punktis 1.c väljapakutud riskipõhist harmoneerimist, siis tarbijate aspektist vaadatuna tundub see problemaatiline. Tarbijale tekkinud kahju puhul ei ole oluline, kas toode/teenus, mis selle põhjustas, liigitub kõrge või madala riskiga tooteks. Tarbija jaoks on oluline saada tekitatud kahju õiglaselt hüvitatud. Riskipõhine lähenemine võib praktikas tekitada ka mitmeid tõlgendamise küsimusi, kuna digisüsteemid on pidevalt uuendatavad. Samuti tuleks vältida siseturu võimalikku killustamist ning tagada EL tarbijatele lihtne ja selge kahjuhüvitamise süsteem. Süsteemi lihtsus ja arusaadavus on soodne ka ettevõtjale. Neid eesmärke ei ole võimalik saavutada, kui madala riskitasemega tehisintellekti süsteemide puhul jääb liikmesriikidele võimalus erinevate reeglite kehtestamiseks. 6. Kehtiva direktiivi kohaselt peab kahjukannataja/tarbija tõestama kahju, puuduse ning põhjusliku seose puuduse ja kahju vahel. Mida keerulisemad tooted, seda raskem on tarbijal täita tõendamiskohustust seonduvalt puuduse ning puuduse ja kahju vahelise põhjusliku seosega. Paratamatult viib see selleni, et tarbija ei saa tekitatud kahju eest hüvitist. Arvestades suurt asümmeetriat tarbija ja ettevõtja käsutuses oleva info ning teadmiste vahel, oleks mõistlik panna tõendamiskohustus ettevõtjale (pakutud valik 2.1.b). Näiteks tehisintellekti süsteemi puhul ei suudaks üksikisik tõestada, et ta oli diskrimineeritud, kui tal puudub juurdepääs koondandmetele muude sama kategooria mõjutatud isikute kohta. 7. Nõustume pakutud variandiga 2.1.c., kuna see võib lahendada olulise eksisteeriva õigusliku lünga iseseisvalt õppivate ja pidevate tehisintellekti süsteemide (continuous AI systems) puhul. Üldsuse õigustatud ootuste hindamisel ohutuse suhtes soovitakse hetkel mitte arvestada hilisemat tehnilist arengut ega ka hilisemaid asjaolusid, mis võivad toodet mõjutada.1 Ka see arutluskäik ei tohi meie arvamusel pidevalt õppivate süsteemide puhul kehtida. 8. Täiendavalt soovime pöörata tähelepanu vajadusele, et konkreetsed pakutud meetmed oleksid võimalikult tõhusad. Hea "halb näide" on siinjuures paljude teenuste/tarkvarade puhul kaasnev meetrite pikkune juriidiline "Disclaimer", mida kõik aktsepteerivad, aga sisuliselt keegi ei loe. Intellektuaalomandi määratlemisel on Creative Commons hea näide sellest, et ka keerulist probleemi on võimalik lahendada lihtsal viisil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Jekaterina Iljina 625 6482 [email protected] 1 European Commission. Commission Staff Working Document. Evaluation of Council Directive 85/374/EEC of 25 July 1985 on the approximation of the laws, regulations and administrative provisions of the Member States concerning liability for defective products (SWD(2018) 158) of 5 May 2018. 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel