dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tartu Maakohus
Väljaminev kiriAvalik

Tartu Maakohtu arvamus täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas

Tartu Maakohus · 23. jaanuar 2024
Viit
10-3/24/42-1
Registreeritud
23. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
10-3/2024
Vastutaja
Viivi Kalme (Tartu Maakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kohtuistungisekretäride teenistus, Süüteo valdkond)

Failid

  • 📎10-32442-1 23.01.2024 Väljaminev kiri.asice308 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 22.12.2023 nr 8-3/8281-1 [email protected] Meie 23.01.2024 nr 10-3/24/42-1 Tartu Maakohtu arvamus täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse osas Justiitsminister palus 22. detsembril 2023. a Tartu Maakohtul esitada 24. jaanuariks 2024. a arvamus täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Tartu Maakohus esitab arvamuse ainult täitekulude sissenõutavuse kohta pankrotimenetluses. Tartu Maakohus toetab väga seda, et saabuks õigusselgus kohtutäituri põhitasu sissenõudmise osas pankrotimenetluses ning tasuotsuseid ei konstrueeritaks muudele analoogsetele olukordadele (mis on seadusega reguleeritud või mille osas on olemas Riigikohtu praktika) tuginedes. Nimelt pandi pankrotikohtunikele pankrotiseaduse (PankrS) muutmisega nõuete tunnustamise osas päris suur koormus vastuväidete lahendamisel. Seda koormust on nüüdseks veelgi suurenemise poole mõjutamas Riigikohtu 24.11.2023 lahend tsiviilasjas nr 2-21-13098. Seega on väga tervitatav, kui poleks ebaselgust, millises ulatuses tuleks kohtutäituri põhitasu pankrotimenetluses tunnustada, kui kohtutäituril ei ole üldse õnnestunud sissenõudja nõuet sisse nõuda. Juhul kui sissenõudja nõuet on siiski õnnestunud enne pankrotimenetlust täita, kohalduks tasu osas võrdelisus sissenõutud summaga (kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5). Ebaselguse lahendamisel väheneks pankrotihalduri koormus vastuväidete esitamisel ja kohtu koormus vastuväidete lahendamisel. Samuti väheneks kohtu ja pankrotihalduri koormus pankrotimenetluses nõuete tunnustamisel, kui nõuet loetakse kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 1003 lg 4 alusel. Väljatöötamise kavatsuses on tehtud ka ettepanek rahuldada kohtutäituri nõuet osaliselt (alustamise tasu, täitekulud ja 10% põhitasust) eelisnõudena. Täpsustatud ei ole, kuidas see võimalik uus eelisnõue suhestuks pandiga tagatud tunnustatud nõuetega ehk esimese rahuldamisjärgu nõuetega (PankrS § 153 lg 1). Juhul, kui esineb ka pandiese ja pandiga tagatud nõue, siis kas kohtutäituri võimalikku eelisnõuet saaks rahuldada ka pandieseme müügist laekuva summa arvel? Või moodustatakse kohtutäituri eelisnõudele eraldi rahuldamisjärk? Või on tegemist PankrS § 146 nimetatud väljamaksega ja seega tuleks see välja maksta enne jaotisi? Kui tegemist on PankrS § 146 nimetatud väljamaksega, siis tekib küsimus, kuidas jaotada raha mitme kohtutäituri eelisnõude rahuldamiseks, kui kõigi eelisnõuete rahuldamiseks vara puudub. Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; faks: 750 0611; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee Väljatöötamise kavatsuses on märgitud, et majanduslikku mõju kohtutäituri tasu osaline eelisnõudena rahuldamine pankrotihaldurile kaasa ei too. Leiame, et sellel muudatusel on otsene mõju halduri tasu maksmisele pankrotivarast – eelisnõue vähendab raha hulka, mida saab halduri tasuks maksta. Mõju on ka kohtute/riigi eelarvele (füüsilisest isikust) võlgnikele menetlusabina antavate summade osas. Kui täituri nõue ei ole osaliselt eelisnõue, siis on tõenäoliselt kasvõi osaliselt võimalik tasuda halduri tasu pankrotivarast ja seega ei tule kas üldse või tuleb riigi menetlusabi anda väiksemas summas. Samuti on pigem võlgnike pankrotimenetluses mitu kohtutäiturist võlausaldajat ja seega on kokku võimaliku eelisnõude summa juba märkimisväärselt suur. Ka see mõjutab halduri tasu maksmise võimalikkust ja ulatust pankrotivarast. Juhul, kui pankrotivarast ei ole üldse võimalik halduri tasu tasuda, saab haldur oma tasuna arvestada ainult miinimumpalga suuruse osa, sest ainult selles summas on võimalik kohtul määrata halduri tasu maksmiseks menetlusabi. Kokkuvõtvalt Tartu Maakohus ei toeta seda, et kohtutäituri nõue on osaliselt (alustamise tasu, täitekulud ja 10% põhitasust) eelisnõue. Toetame seda, et kohtutäituri nõue loetakse teatud osas kaitsmiseta tunnustatuks ja kohtutäiturid arvestavad selle ulatusega ja esitavadki selles ulatuses pankrotimenetluses nõudeavalduse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees
Allikas: Tartu Maakohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel