Põhja Ringkonnaprokuratuur · 31. mai 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 20.05.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart
Kriminaalasja number: 20230200438
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava/Süüdistatava nimi: Xxxxxx Xxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Tutvudes kriminaaltoimiku 20230200438 materjalidega, selgus, et 04.09.2020 kuulati Xxxxxxx
Xxxxxxx kahtlustatavana üle KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis
seisnes selles, et 15.06.2020 kella 12:14 ajal juhtis tema sõiduautot Honda Insight
registreerimismärgiga XXXXX, liikudes Tallinnas mööda Puhangu tänavat Sõle tänava suunas ning
Puhangu XX maja juures sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal seda vasakult paremale ületanud
jalakäijale Xxxxxxx Xxxxxxx, kes sõidukiga kokkupõrke tagajärjel sai tervisekahjustused,
milledest paranemine on kestusega üle 4 kuu. Xxxxxxx Xxxxxxx rikkus järgmised liiklusseaduse
nõudeid:
§14 lg2 Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema
liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
§16 lg1 Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma
kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda;
§17 lg1 Liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija
märguannetest;
§18 lg1 Juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab
sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee
andmise kohustust;
§35 lg1 Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikurit ega jalgratturit;
§35 lg4 Reguleerimata ülekäigurajale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt
väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht
seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada.
04.09.2020 Xxxxxxx Xxxxxxx kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et 15.06.2020 lõunasel ajal
liikus ta tööandja firma autoga Honda Insight registreerimismärgiga XXXX Tallinnas mööda
Puhangu tänavat Sõle tänava suunas. Autoga liikumise ajal tuli kahtlustataval allergiapuhanguga
seoses aevastushoog ja nahk hakkas kohutavalt sügelema, mille peale oli ta veidi hajevil. Järgmisel
hetkel toimus kokkupõrge. Xxxxxxx Xxxxxxx tunnistab, et ta sõitis reguleerimata ülekäigurajal
jalakäijale otsa. Jalakäija kukkus auto kõrvale paremale maha, jäädes lamama osaliselt kõnniteele.
Kahtlustatav peatas koheselt auto, tuli kiiresti autost välja ja läks jalakäija juurde, ulatas talle käe
ning aitas püsti. Samal hetkel tuli nende juurde mingi naisterahvas, kes ütles, et kutsus juba kiirabi.
Kiirabi tuli kohale väga kiiresti ja viis jalakäija minema. Hiljem püüdis Xxxxxxx Xxxxxxx
korduvalt jalakäijaga ühendust võtta, kuid viimane ei vastanud kõnedele. Kahtlustatav tunnistab
enda süüd ja kahetseb puhtsüdamlikult. Ta on nõus kannatanuga kokkulepet sõlmima, et tekitatud
kahju korvata.
04.09.2020 kannatanu Xxxxxxx Xxxxxxxxantud ütluste kohaselt liikus ta 15.06.2020 kella 12:00
ajal Tallinnas mööda Puhangu tänavat Sõle tänava suunas paremal pool teed kõnniteel. Puhangu tn
XX maja juures tahtis ületada sõiduteed reguleerimata ülekäigurajal. Ülekäigurajale lähenedes nägi,
1
et paremal pool läheneb ülekäigurajale tumedat värvi sõiduauto. Kannatanu hindas vahemaad
piisavalt suureks, et juhil pidi olema võimalus teda näha ja õigeaegselt peatuda. Kui Xxxxxxx
Xxxxxxxxalustas tee ületamist, kuulis rehvide kohinat ja nägi vasaku silma nurgast tumeda auto
kapotti. Järmisel hetkel sai ta löögi paremale küljele. Kannatanu paiskus saadud löögist kõrgele
õhku ning kukkus tagasi asfaltteele vasakule küljele. Koheselt tundis vasakus puusas tugevat valu.
Autojuht aitas Xxxxxxx Xxxxxxx tee äärde haljasalale istuma. 2 minuti pärast tuli kiirabi ning
toimetas kannatanu Mustamäe haiglasse, kus kannatanul tuvastati vaagnaluude murrud. Haiglas
olles helistas autojuht kannatanule mitu korda, kuid ta ei saanud telefonile tol hetkel vastata. Seega
ei ole kannatanu autojuhiga peale õnnetust siiani kordagi suhelnud.
04.09.2020 tunnistaja X.Xxxxxxxx ütluste järgi sõitis ta 15.06.2020 kella 12:00 paiku oma autoga
Tallinnas Sõle tänaval. Lähenedes Puhangu XX maja juures olevale paremkurvile, mille juures on
ka reguleerimata ülekäigurada, nägi, et teisel pool kurvi ja ülekäigurada sõitis temale vastu tumedat
värvi sõiduauto ning vasakult poolt astus reguleerimata ülekäigurajale meesterahvas. Samal hetkel
sõitis jalakäijale otsa tunnistajale vastu liikunud sõiduauto. Jalakäija paiskus saadud löögist õhku
ning kukkus tagasi teele. Tunnistaja helistas kohe 112. Juht ning jalakäija vestlesid omavahel ning
jalakäija üritas püsti tõusta.
15.06.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvad liiklusõnnetuse osalejate andmed ja sõidukil
fikeeritud kahjustused, sündmuskoht on fotografeeritud.
15.06.2020 sõiduki vaatlusprotokollist, millega on vaadeldud mootorsõidukit Honda Insight
registreerimismärgiga XXXXX, nähtuvad fikseeritud kahjustused.
15.06.2020 teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest tõendab kannatanu
saabumist SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, saabumise aega ja põhjust.
Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktist nr 20E-AXXXX (09.07.2020) nähtub, et kannatanul Xxxxxxx
Xxxxxxxx sedastati 15.06.2020 liiklusavarii järgselt vasakpoolsed vaagnaluude hulgimurrud ning
turse ja verevalum päraku sisemise sulgurlihase piirkonnas. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud,
kuid nende paranemise kestus ületab neli kuud.
Toksikoloogiaekspertiisiaktist nr XXX (26.06.2020) selgub, et ekspertiisiks esitatud kannatanu
verest on leitud etanooli (1,11 +/- 0,05) mg/g, k=2.
Liiklusekspertiisiakti nr 20E-LXXXXX (19.11.2020) kohaselt toimus liiklusõnnetus sõiduauto
Honda suunavööndis, jalakäija paiknes kokkupõrke hetkel auto ees ja sai löögi esiosa paremalt
poolelt. Juhul kui jalakäija alustas tee ületamist sõiduauto Honda registreerimismärgiga XXXXX
suhtes paremalt vasakule, oli sõiduauto Honda juhil võimalus oma sõiduki peatamiseks enne
kokkupõrke kohta järsult pidurdamata. Järeldus kokkupõrke vältimise kohta kehtib ka juhul, kui
jalakäija asus otsasõidu hetkel väljaspool ülekäigurada (otsasõit enne ülekäigurada).
Ütluste ja olustiku seostamise protokollidest (08.09.2020 ja 09.09.2020) selguvad kuriteo tehiolud
ning menetlust läbivate isikute paiknemine sündmuskohal.
01.12.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud Häirekeskuse numbrile tehud kõne
salvestist, tõendab liiklusõnnetuse toimumise kohta, aega ja kannatanu seisundit.
Väärteomenetluse 230220009987 lõpetamise määrusest nähtub, et 10.07.2020 lõpetati
väärteomeneltus ja kogutud materjalid edastati kriminaalmeneltuse alustamise otsustamiseks.
22.03.2021 tutvus kannatanu Xxxxxxx Xxxxxxxx kriminaalasja materjalidega. Ta esitas tsiviilhagi
mittevaralise kahju tekitamise osas summas 800 eurot.
Lähtuvalt eeltoodust võib järeldada, et kahtlustatava Xxxxxxx Xxxxxxx tegevuses puudus tahtlus
rikkuda liiklusseaduse nõudeid, kuid tähelepaneliku ja hoolsa tegevuse korral oleks pidanud ta
olema reguleerimata ülekäigurajale lähenedes eriti tähelepanelik ja arvestama võimalike
liiklusoludega ülekäigurajal ning sõitma sellise kiirusega, et vajaduse korral oleks võimalik sõiduk
seisma jätta ja anda teed ülekäigurada ületanud jalakäijale. Samuti pidi ta aru saama või ette
nägema, et reguleerimata ülekäigurajale lähenedes oleks võinud seda ületada jalakäija (on astunud
või astumas ülekäigurajale), kellel peab juht seisma jäädes vajaduse korral võimaldama sõiduteed
2
ületada. Seega leian, et kahtlustatav rikkus liiklusseaduse nõudeid ettevaatamatusest, ning Xxxxxxx
Xxxxxxx inkrimineeritav kuritegu KarS § 423 lg 1 järgi on õigesti kvalifitseeritud.
Lähtuvalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu,
mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb
karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Peab arvestama asjaolu, et kahtlustataval Xxxxxxx Xxxxxxx on üks kehtiv väärteokaristus
18.10.2010 aset leidnud juhtumi osas ning viimasel ajal ei ole teda ei väärteo- ega kriminaalkorras
karistatud. Seega tegemist on õiguskuuleka inimesega. Kahtlustatav ei lahkunud sündmuskohalt,
osutas kannatanule abi, võttis kannatanult kontaktandmed ning üritas kannatanuga ühendust saada,
et heastada oma tegu. Lähtuvalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik
eripreventiivseid eesmärke järgides lõpetada kriminaalmenetlust lähtuvalt KrMS § 202.
Arvestades, et kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, kahtlustatava süü ei ole suur
(karistusseadustiku mõistes), kahtlustatav on nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju, tasuma
kriminaalmenetluse kulud ning kuna puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi
ja on võimalus saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut
kriminaalvastutusele võtmata, võib kriminaalmenetlust lõpetada KrMS § 202 alusel.
Tulenevalt eeltoodust leian, et Xxxxxxx Xxxxxxxi suhtes on võimalik kriminaalmenetlust lõpetada
vastavalt KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustused hüvitada kannatanule tekitatud kahju
summas 800 eurot, tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 667 eurot ja teha üldkasulikku tööd
80 tundi.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 2 ja 7 ning 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas number 20230200438 kriminaalmenetlus Xxxxxxx Xxxxxxxi (i.k
xxxxxxxxxx) suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1 Xxxxxxx Xxxxxxx on kohustatud maksma kannatanu Xxxxxxx Xxxxxxx esitatud
tsiviilhagis märgitud mittevaralise kahju summas 800 eurot, mille kannab kannatanu
Xxxxxxx Xxxxxxxx SEB pangas asuvale arvelduskontole nr EExxxxxxxxxx
(SWEDBANK) hiljemalt 20.11.2021.
2.2 Xxxxxxx Xxxxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas
667 eurot hiljemalt 20.11.2021.
2.3 Xxxxxxx Xxxxxxx on kohustatud tegema 80 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse
täitmise tähtajaks määrata 20.11.2021.
3. Tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad: 3 CD-plaati jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde.
5. Vahistuse andmed: puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud:
6.1 seoses ekspertiisi (eskspertiisiaktid: nr 20E-LL00xxx, 20E-AOI0xxx, xxx) tegemisega
tekkinud kulud summas 568 eurot:
- isiku kohtuarstlik ekspertiis summas 84 eurot;
- toksikoloogiaeksertiis summas 27 eurot;
- liiklusekspertiis sumas 457 eurot.
6.2 kaitsja tasud kokku summas 99 eurot (54 eurot ja 45 eurot);
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
saata: kahtlustatavale Xxxxxxx Xxxxxxx (edastatud allkirja vastu), kannatanule Xxxxxxxx
Xxxxxxx.
3
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris (Lubja tn 4, Tallinn).
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7,
15188 Tallinn) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne
päeva jooksul.
10. Kriminaaltoimik jätta hoiule Põhja ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni.
Irina Tsugart
abiprokurör
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.
Olen kohustustega nõus ja määruse ärakirja olen kätte saanud:
_________________________________________________________ (nimi, allkiri ja kuupäev)
4