dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 28. mai 2021
Viit
PRP-0/21/4232
Registreeritud
28. mai 2021
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2021
Vastutaja
Merilin Sepp (Põhja Ringkonnaprokuratuur, IV osakond (kogukonnakuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 21231700239.pdf177 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.05.2021 Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merilin Sepp Kriminaalasja number: 21231700239 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXXXX XXXXX (ik: XXXXXXXXXXX) Käesolevas kriminaalasjas nr 21231700239 alustati menetlust 01.02.2021 selles, et 29.01.2021 ajavahemikul kella 12:00 kuni kella 20:00-ni Hoolekandeasutuses aadressil Tallinn, XXXXXX XXX XXXX, varastas XXXXX XXXXX XXXX XXXXXX’ile kuuluvast rahakotist sularaha summas 670 eurot ning aknalaua pealt XXXX XXXXXX’ile kuuluva sularaha 2 eurot, s.o sularaha kokku summas 672 eurot, millega tekitas XXXX XXXXXX’ile varalise kahju summas 672 eurot. Seega XXXXX XXXXX pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 03.02.2021 kuulati XXXXX XXXXX kahtlustatavana üle KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning tema kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta elab Hoolekandeasutuses aadressil XXXXXX XXX XXXX, Tallinn, põhjusel, kuna tal puuduvad sugulased ning tal on diagnoositud skisofreenia. Samas asutuses elab ka XXXX XXXXXX. XXXXXX XXX, kes elab samuti Hoolekandeasutuses, ütles talle, et XXXX XXXXXXX toas on aknalaual 2 eurot. 29.01.2021 hommikul läks ta XXXX XXXXXXX tuppa selleks, et vaadata, kas tema aknalaua peal on raha. Sisenedes märkas, et aknalaual oligi 2 eurot, kuid seda ta ei võtnud, vaid vaatas tema rahakotti, millest võttis kaasa sularaha, jättes rahakotti alles 20 või 40 eurot. Sularaha kulutas ta koos XXXXXX XXX’iga koos, ostes alkoholi, hamburgerit, õlut jne. Ühel hetkel otsustas ta siiski, et peaks talle allesoleva sularaha tagastama ning andis XXXXXX XXX’ile 200 eurot selleks, et ta tagastaks selle XXXX XXXXXXXXX. XXXX XXXXXX sel hetkel magas ning XXXXXX XXX tagastas sularaha Hoolekandeasutuse töötajale. Lõpetuseks ütleb XXXXX XXXXX: „Olen nõus hüvitama kahju XXXXXXX“. Kuna XXXXX XXXXX viibib hoolekandeasutuses seonduvalt skisofreenia diagnoosiga, teostati talle psühhiaatriline ekspertiis selgitamaks, kas ta oli kuriteo toimepanemise hetkel süüdiv ning võimeline aru saama teo keelatusest. 04.03.2021 teostatud ekspertiisi kohaselt leidis ekspert, et XXXXX XXXXX põdes kuriteo toimepanemise ajal, s.o 29.01.2021 episoodilist paranoidset skisofreeniat pikaajalise stabiilse defektiga, lisaks on temal sedastatav kerge vaimne alaareng, alkoholisõltuvus ja ta on düssotsiaalne isiksus. Skisofreenia tekkis temal 1994. aastal ning on sellest ajast püsinud stabiilses seisundis, ilma ägenemisteta. Haigus on allunud ravile ning haiguse aktiivsed väljendunud psühhootilised sümptomid on aastatega leevendunud/taandunud. Ekspert leidis, et XXXXX XXXXXXX’il ei esinenud kuriteo toimepanemise ajal, s.o 29.01.2021 mõni emotsionaalne seisund, mis oleks mõjutanud olulisel määral isiku teadvust ja käitumist ning oleks takistanud tal adekvaatselt teost aru saada ja seda juhtida. XXXXX XXXXX, arvestades tema iga, elukogemust ja psüühika iseärasusi, emotsionaalset seisundit ja objektiivset olukorda, on võimeline õigesti tajuma kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid ja andma nende kohta tõepäraseid ütlusi. Samuti leiab ekspert, et XXXXX XXXXX oli võimeline mõistma tema poolt toime pandud teo olemust ja tähendust ja ta sai aru oma teo keelatusest ning oli võimeline vastavalt sellele oma käitumist juhtima. Tema võime oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud oluliselt piiratud. XXXXX XXXXX’il esineb vaimse arengu mahajäämus kergel kujul ning see ei takista tal aru saamast omaenda ja ümbritsevate isikute tegevusest ning see ei takista tal oma tegusid juhtimast. Ekspertiisi kohaselt on XXXXX XXXXX võimeline osalema uurimistoimingutes, andma menetluse käigus tõepäraseid ütlusi, osalema edasises menetluses kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualusena ning kandma süüdimõistmisel karistust. XXXXX XXXXX’i tervislik seisund on selline, et ta võiks kanda vanglakaristust, alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse nõudeid KarS § 75 lg 1 p 1-6 alusel. Eelnevast tulenevalt on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktiga nr 7.1-3/115 tuvastatud, et XXXXX XXXXX oli teo toimepanemise hetkel võimeline aru saama oma tegude keelatusest ning on ka jätkuvalt võimeline sellest aru saama, samuti andma tõepäraseid ütlusi ning kandma karistust, alluda kriminaalhooldusele ja täita krimimnaalhoolduse nõudeid. Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kahtlustatava suhtes puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused ning tema suhtes pole ka teisi käimasolevaid menetlusi, isik on käitunud seaduskuulekalt ning saanud aru oma tegude tagajärgedest. Väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär, mistõttu ei ole alati igal juhul põhjendatud kriminaalkorras karistamine. Isik on saanud aru oma teost ja selle tagajärgedest ning sellest õppinud, samuti soovib isik hüvitada kannatanule XXXX XXXXXX’ile tekitatud varalise kahju esimesel võimalusel. Väiksemale süüle viitab ka asjaolu, et XXXXX XXXXX sai teo keelatusest aru ning tagastas kannatanule 200 eurot sularaha, küll aga ei ole ta tagastanud enda ja XXXXXX XXX’i poolt ära kulutatud 472 eurot, mistõttu tuleb talle määrata kohustuseks hüvitada kannatanule 472 eurot. Menetleja on kahtlustatavale selgitanud veelkord, millised võivad olla tema poolt toime pandud tegude tagajärjed ning selgitanud, et käesoleva kriminaalasja lõpetamise otsus saab olema isikule kui võimalus käituda edaspidi seaduskuulekalt – kui isik jätkab (varavastaste) süütegude toimepanemist, siis järgmisel korral võidakse määrata isikule kriminaalkaristus. Käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isiku süü ei ole suur. Kahtlustatav isik on rasketes oludes elav meesterahvas, kes on töövõimetuspensionär ning kellel puuduvad lähedased isikud. Tema ainsaks toetajaks on talle määratud eestkostja XXXX XXXX. XXXXX XXXXX elab lähedaste puudumise ning endale diagnoositud haiguse (skisofreenia) tõttu hoolekandeasutuses, kus ta on pideva jälgimise all ning saab endale sobilikku ravi. Prokuröri hinnangul ei ole vajalik kahtlustatava avalik süüdimõistmine kohtuistungil, kuivõrd kahtlustatava käitumist on võimalik mõjutada kriminaalasja lõpetamisega. Kahtlustatavale on selgitatud, et talle on antud lõpetamise määrusega võimalus käitumaks seaduskuulekalt ning kahtlustatav on sellest aru saanud ning kahetseb oma tegu siiralt. KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Sellest tulenevalt tuleb XXXXX XXXXX’il tasuda ka menetluskulud, milleks on: 1) vandeadvokaadi XXXX XXXX tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 70,80 eurot; 2) ekspertiisitasu XXXXX XXXXX’ile teostatud psühhiaatrilise ekspertiisi eest summas 765 eurot. KrMS § 202 lg 2 kohaselt või kriminaalmenetluse korral panna kahtlustatavale lisakohustuse. Rahalise kohustuse alammäär on 250 eurot, kuid erandlikel asjaoludel võib kohustuse alammäära summat vähendada või jätta selle kohaldamata. Prokurör jätab käesolevaga kohustuse määramata, kuivõrd kahtlustataval puudub arvestatav sissetulek ning arvestades tema tervislikku seisundit, siis puudub ka võimalus seda hakata teenima – suurema kohustuse määramine isikule ei täidaks oma eesmärki, kuivõrd isikul puuduks võimalus seda täita. Kahtlustatav on meesterahvas, kelle tervislik seisund ei ole kiita, kes elab hoolekandeasutuses ning kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, mistõttu ei ole otstarbekas kohaldada kohustusena ka üldkasulikku tööd. Isiku käitumist on käesoleval juhul võimalik mõjutada ka muul viisil – isikuga vestlemine ning isikule selgitamine, millised tagajärjed võivad olla tema tegudel, kui ta otsustab õigusvastaste tegudega jätkata. Eelnevast tulenevalt ei ole isiku kohtulikult karistamine vajalik, sest isiku kuriteoga ei põhjustatud rasket tagajärge, kahtlustatava tervislik seisund ei ole kiita ning kahtlustatav on saanud aru oma teo tagajärjedest, soovib teo tagajärjel tekitatud kahju heastada ning kahetseb siiralt teo toimepanemist XXXX XXXXXX’i suhtes. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206 abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231700239 menetlus XXXXX XXXXX’i osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - hüvitada kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahu 472 eurot, tasudes see XXXX XXXXXX’i eestkostja XXXXXXXXX XXXXXX’i arveldusarvele nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (SEB Pank). Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 2 kuud, s.o täitmise viimane tähtpäev on 26.07.2021 (k.a.); - hüvitada menetluskulud, s.o vandeadvokaat XXXX XXXX tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 70,80 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 2 kuud, s.o täitmise viimane tähtpäev on 26.07.2021 (k.a.); - hüvitada menetluskulud, s.o ekspertiisitasu XXXXX XXXXX’ile teostatud psühhiaatrilise ekspertiisi eest summas 765 eurot ning tasuda see Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank) või EE777700771003813400 (LHV Pank). Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 2 kuud, s.o viimane täitmise tähtaeg on 26.07.2021 (k.a.). 3. Tõkend – ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad: puuduvad. 5. Vahistuse andmed: vahi all ei viibinud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu summas 70,80 eurot ning psühhiaatrilise ekspertiisi tasu summas 765 eurot – jätta XXXXX XXXXX’i kanda, vt punkt 2. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada kahtlustatavale ja kannatanule. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Merilin Sepp Abiprokurör Mina, XXXXX XXXXX, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia. (nimi, allkiri, kuupäev)
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel