Põhja Ringkonnaprokuratuur · 28. mai 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 27.05.2021 Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merilin Sepp
Kriminaalasja number: 21231700239
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1
Kahtlustatava nimi: XXXXX XXXXX (ik: XXXXXXXXXXX)
Käesolevas kriminaalasjas nr 21231700239 alustati menetlust 01.02.2021 selles, et 29.01.2021
ajavahemikul kella 12:00 kuni kella 20:00-ni Hoolekandeasutuses aadressil Tallinn, XXXXXX
XXX XXXX, varastas XXXXX XXXXX XXXX XXXXXX’ile kuuluvast rahakotist sularaha
summas 670 eurot ning aknalaua pealt XXXX XXXXXX’ile kuuluva sularaha 2 eurot, s.o
sularaha kokku summas 672 eurot, millega tekitas XXXX XXXXXX’ile varalise kahju summas
672 eurot.
Seega XXXXX XXXXX pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku
omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
03.02.2021 kuulati XXXXX XXXXX kahtlustatavana üle KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud
kuriteo toimepanemises ning tema kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta elab
Hoolekandeasutuses aadressil XXXXXX XXX XXXX, Tallinn, põhjusel, kuna tal puuduvad
sugulased ning tal on diagnoositud skisofreenia. Samas asutuses elab ka XXXX XXXXXX.
XXXXXX XXX, kes elab samuti Hoolekandeasutuses, ütles talle, et XXXX XXXXXXX toas
on aknalaual 2 eurot. 29.01.2021 hommikul läks ta XXXX XXXXXXX tuppa selleks, et
vaadata, kas tema aknalaua peal on raha. Sisenedes märkas, et aknalaual oligi 2 eurot, kuid seda
ta ei võtnud, vaid vaatas tema rahakotti, millest võttis kaasa sularaha, jättes rahakotti alles 20
või 40 eurot. Sularaha kulutas ta koos XXXXXX XXX’iga koos, ostes alkoholi, hamburgerit,
õlut jne. Ühel hetkel otsustas ta siiski, et peaks talle allesoleva sularaha tagastama ning andis
XXXXXX XXX’ile 200 eurot selleks, et ta tagastaks selle XXXX XXXXXXXXX. XXXX
XXXXXX sel hetkel magas ning XXXXXX XXX tagastas sularaha Hoolekandeasutuse
töötajale. Lõpetuseks ütleb XXXXX XXXXX: „Olen nõus hüvitama kahju XXXXXXX“.
Kuna XXXXX XXXXX viibib hoolekandeasutuses seonduvalt skisofreenia diagnoosiga,
teostati talle psühhiaatriline ekspertiis selgitamaks, kas ta oli kuriteo toimepanemise hetkel
süüdiv ning võimeline aru saama teo keelatusest. 04.03.2021 teostatud ekspertiisi kohaselt
leidis ekspert, et XXXXX XXXXX põdes kuriteo toimepanemise ajal, s.o 29.01.2021
episoodilist paranoidset skisofreeniat pikaajalise stabiilse defektiga, lisaks on temal sedastatav
kerge vaimne alaareng, alkoholisõltuvus ja ta on düssotsiaalne isiksus. Skisofreenia tekkis
temal 1994. aastal ning on sellest ajast püsinud stabiilses seisundis, ilma ägenemisteta. Haigus
on allunud ravile ning haiguse aktiivsed väljendunud psühhootilised sümptomid on aastatega
leevendunud/taandunud.
Ekspert leidis, et XXXXX XXXXXXX’il ei esinenud kuriteo toimepanemise ajal, s.o
29.01.2021 mõni emotsionaalne seisund, mis oleks mõjutanud olulisel määral isiku teadvust ja
käitumist ning oleks takistanud tal adekvaatselt teost aru saada ja seda juhtida. XXXXX
XXXXX, arvestades tema iga, elukogemust ja psüühika iseärasusi, emotsionaalset seisundit ja
objektiivset olukorda, on võimeline õigesti tajuma kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid ja andma
nende kohta tõepäraseid ütlusi. Samuti leiab ekspert, et XXXXX XXXXX oli võimeline
mõistma tema poolt toime pandud teo olemust ja tähendust ja ta sai aru oma teo keelatusest
ning oli võimeline vastavalt sellele oma käitumist juhtima. Tema võime oma tegude keelatusest
aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida ei olnud oluliselt piiratud.
XXXXX XXXXX’il esineb vaimse arengu mahajäämus kergel kujul ning see ei takista tal aru
saamast omaenda ja ümbritsevate isikute tegevusest ning see ei takista tal oma tegusid
juhtimast.
Ekspertiisi kohaselt on XXXXX XXXXX võimeline osalema uurimistoimingutes, andma
menetluse käigus tõepäraseid ütlusi, osalema edasises menetluses kahtlustatava, süüdistatava ja
kohtualusena ning kandma süüdimõistmisel karistust. XXXXX XXXXX’i tervislik seisund on
selline, et ta võiks kanda vanglakaristust, alluda kriminaalhooldusele ja täita kriminaalhoolduse
nõudeid KarS § 75 lg 1 p 1-6 alusel.
Eelnevast tulenevalt on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktiga nr 7.1-3/115
tuvastatud, et XXXXX XXXXX oli teo toimepanemise hetkel võimeline aru saama oma tegude
keelatusest ning on ka jätkuvalt võimeline sellest aru saama, samuti andma tõepäraseid ütlusi
ning kandma karistust, alluda kriminaalhooldusele ja täita krimimnaalhoolduse nõudeid.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse
esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest
karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kahtlustatava suhtes puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samuti puuduvad tal kehtivad
väärteokaristused ning tema suhtes pole ka teisi käimasolevaid menetlusi, isik on käitunud
seaduskuulekalt ning saanud aru oma tegude tagajärgedest. Väiksemale süüle viitab ka
toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär, mistõttu ei ole alati igal juhul
põhjendatud kriminaalkorras karistamine. Isik on saanud aru oma teost ja selle tagajärgedest
ning sellest õppinud, samuti soovib isik hüvitada kannatanule XXXX XXXXXX’ile tekitatud
varalise kahju esimesel võimalusel. Väiksemale süüle viitab ka asjaolu, et XXXXX XXXXX
sai teo keelatusest aru ning tagastas kannatanule 200 eurot sularaha, küll aga ei ole ta tagastanud
enda ja XXXXXX XXX’i poolt ära kulutatud 472 eurot, mistõttu tuleb talle määrata
kohustuseks hüvitada kannatanule 472 eurot.
Menetleja on kahtlustatavale selgitanud veelkord, millised võivad olla tema poolt toime pandud
tegude tagajärjed ning selgitanud, et käesoleva kriminaalasja lõpetamise otsus saab olema
isikule kui võimalus käituda edaspidi seaduskuulekalt – kui isik jätkab (varavastaste) süütegude
toimepanemist, siis järgmisel korral võidakse määrata isikule kriminaalkaristus. Käesolevas
kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isiku süü ei ole suur. Kahtlustatav isik on
rasketes oludes elav meesterahvas, kes on töövõimetuspensionär ning kellel puuduvad
lähedased isikud. Tema ainsaks toetajaks on talle määratud eestkostja XXXX XXXX. XXXXX
XXXXX elab lähedaste puudumise ning endale diagnoositud haiguse (skisofreenia) tõttu
hoolekandeasutuses, kus ta on pideva jälgimise all ning saab endale sobilikku ravi. Prokuröri
hinnangul ei ole vajalik kahtlustatava avalik süüdimõistmine kohtuistungil, kuivõrd
kahtlustatava käitumist on võimalik mõjutada kriminaalasja lõpetamisega. Kahtlustatavale on
selgitatud, et talle on antud lõpetamise määrusega võimalus käitumaks seaduskuulekalt ning
kahtlustatav on sellest aru saanud ning kahetseb oma tegu siiralt.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata
menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Sellest tulenevalt tuleb XXXXX
XXXXX’il tasuda ka menetluskulud, milleks on:
1) vandeadvokaadi XXXX XXXX tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 70,80 eurot;
2) ekspertiisitasu XXXXX XXXXX’ile teostatud psühhiaatrilise ekspertiisi eest summas
765 eurot.
KrMS § 202 lg 2 kohaselt või kriminaalmenetluse korral panna kahtlustatavale lisakohustuse.
Rahalise kohustuse alammäär on 250 eurot, kuid erandlikel asjaoludel võib kohustuse
alammäära summat vähendada või jätta selle kohaldamata. Prokurör jätab käesolevaga
kohustuse määramata, kuivõrd kahtlustataval puudub arvestatav sissetulek ning arvestades
tema tervislikku seisundit, siis puudub ka võimalus seda hakata teenima – suurema kohustuse
määramine isikule ei täidaks oma eesmärki, kuivõrd isikul puuduks võimalus seda täita.
Kahtlustatav on meesterahvas, kelle tervislik seisund ei ole kiita, kes elab hoolekandeasutuses
ning kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension, mistõttu ei ole otstarbekas kohaldada
kohustusena ka üldkasulikku tööd. Isiku käitumist on käesoleval juhul võimalik mõjutada ka
muul viisil – isikuga vestlemine ning isikule selgitamine, millised tagajärjed võivad olla tema
tegudel, kui ta otsustab õigusvastaste tegudega jätkata.
Eelnevast tulenevalt ei ole isiku kohtulikult karistamine vajalik, sest isiku kuriteoga ei
põhjustatud rasket tagajärge, kahtlustatava tervislik seisund ei ole kiita ning kahtlustatav on
saanud aru oma teo tagajärjedest, soovib teo tagajärjel tekitatud kahju heastada ning kahetseb
siiralt teo toimepanemist XXXX XXXXXX’i suhtes.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206 abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231700239 menetlus XXXXX XXXXX’i osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- hüvitada kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahu 472 eurot, tasudes see XXXX
XXXXXX’i eestkostja XXXXXXXXX XXXXXX’i arveldusarvele nr
EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (SEB Pank). Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 2 kuud,
s.o täitmise viimane tähtpäev on 26.07.2021 (k.a.);
- hüvitada menetluskulud, s.o vandeadvokaat XXXX XXXX tasu riigi õigusabi osutamise eest
summas 70,80 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 2 kuud, s.o täitmise viimane
tähtpäev on 26.07.2021 (k.a.);
- hüvitada menetluskulud, s.o ekspertiisitasu XXXXX XXXXX’ile teostatud psühhiaatrilise
ekspertiisi eest summas 765 eurot ning tasuda see Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või
EE701700017001577198 (Luminor Bank) või EE777700771003813400 (LHV Pank).
Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 2 kuud, s.o viimane täitmise tähtaeg on 26.07.2021 (k.a.).
3. Tõkend – ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad: puuduvad.
5. Vahistuse andmed: vahi all ei viibinud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu summas 70,80 eurot ning psühhiaatrilise ekspertiisi
tasu summas 765 eurot – jätta XXXXX XXXXX’i kanda, vt punkt 2.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata edastada kahtlustatavale ja kannatanule.
8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Merilin Sepp
Abiprokurör
Mina, XXXXX XXXXX, olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia.
(nimi, allkiri, kuupäev)