Põhja Ringkonnaprokuratuur · 11. mai 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 19.04.2021 Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merilin Sepp
Kriminaalasja number: 20231701478
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1
Kahtlustatava nimi: xxxxx-xxxx xxxx
Käesolevas kriminaalasjas nr 20231701478 alustati menetlust 30.06.2020 KarS § 199 lg 1
tunnustel selles, et 29.06.2020 kella 15:00 paiku leidis aadressil xxxxxxxx xxx , xxxx alevik,
xxxx vald, Harju maakond aset järgmine sündmus: varastati xxxx xxxxxxxx rahakott, mille
sees oli talle kuuluv juhiluba, sularaha ning teised dokumendid.
30.06.2020 kuulati kannatanuna üle xxxx xxxxxxxx, kelle sõnade kohaselt käis ta 29.06.2020
kella 15:00 paiku xxxxx Selveri kaupluses, maksis kassas võetud kaupade eest ning pärast ostu
sooritamist asetas oma rahakoti kassalindi kõrval olevale äärele ja asus kaupa kotti panema.
Koti kaubaga võttis ta kaasa, kuid rahakoti unustas sinna samasse kassasse. Rahakoti kadumise
avastas ta 30.06.2020 hommikul enda kodus, pärast mida läks uuesti Selverisse, lootes, et ehk
on keegi kadunud rahakoti infoletti andnud – keegi seda teinud ei olnud. Seejärel palus ta
turvatöötajal vaadata videosalvestist, millelt oli näha, et rahakoti võttis pärast teda kassas olnud
naisterahvas. Kohe kui naisterahvas rahakotti märkas, pani ta selle enda ostukorvi. Rahakott oli
pruun, nahast ning maksumusega 15 eurot, rahakotis oli sulraha summas 650 eurot ning münte
umbes summas 4 eurot, 1 rublane münt aastast 1947, juhiload, ID-kaart ja invaliidsuskaart,
Swedbanki kaart (ema nimeline), kaupluste kliendikaadrdid, sõiduauto xxxxxx xxxxxx
xxxxxxx tehniline pass ning murutrimmeri garantiitšekk. Kahju tekitati kokku summas 669
eurot.
Kriminaalasja raames on varguse toimepannud isiku tuvastamiseks tehtud päring Selver AS-ile
tuvastamaks isikut, kes kasutas partnerkaarti numbriga 133250516, mille abil oli võimalik
tuvastada rahakoti võtnud naisterahvas, kelleks osutus xxxxx-xxxx xxxx
Samuti on Selver AS väljastanud videosalvestise, mida on asitõendi vaatlusprotokollis
vaadeldud ning millelt nähtub, et xxxxx-xxxx xxxx võtab isiku rahakoti, samal ajal jälgides
isiku tegevust. Videosalvestiselt nähtub, et meesterahvas (xxxx xxxxxxxx) seisis seljaga
kassalindi ja xxxxx-xxxx xxxx poole – xxxxx-xxxx xxxx’l oli võimalik talle rahakott koheselt
tagastada, kuid vaatas kõrvale ja jälgis, et isik väljuks poest. Xxxxx-xxxx xxxx paneb rahakoti
endal kasasolnud kotti ning väljub koos kotiga kauplusest. Kaupluse välikaamera videolt on
näha, et xxxxx-xxxx xxxx vaatab koti sees olevat eset (tõenäoliselt rahakotitti), paneb selle
tagasi enda kotti ja kõnnib koos sellega kaupluse alalt minema. Rahakotis olid isiku
dokumendid ning tal oli võimalus anda see Selveri infoletti või politseile, kuid seda ta ei ole
teinud.
xxxxx-xxxx xxxx on kahtlustatavana üle kuulatud 09.02.2021, mil isik ütles, et ei mäleta
juhtunust ja rahakoti võtmisest midagi, kuivõrd unustab oma ea tõttu asju.
31.03.2021 esitas kannatanu tsiviilhagi, milles palub hüvitada rahakoti vargusega tekitatud
kahju summas 669 eurot (15 eurot rahakott, sularaha 654 eurot) ning lisaks juhilubade
uuendamise tasu 20 eurot, uus isikutunnistus 10 eurot ning sõiduki tehniline pass 20 eurot, s.o
kokku summas 719 eurot.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse
esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.
KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest
karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kahtlustatava suhtes puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samuti puuduvad tal kehtivad
väärteokaristused ning tema suhtes pole ka teisi käimasolevaid menetlusi, isik on käitunud
seaduskuulekalt ning saanud aru oma tegude tagajärgedest. Väiksemale süüle viitab ka
toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär, mistõttu ei ole alati igal juhul
põhjendatud kriminaalkorras karistamine. Isik on saanud aru oma teost ja selle tagajärgedest
ning sellest õppinud.
Menetleja on kahtlustatavale selgitanud veelkord, millised võivad olla tema poolt toime pandud
kuritegude tagajärjed ning selgitanud, et käesoleva kriminaalasja lõpetamise otsus saab olema
isikule kui võimalus käituda edaspidi seaduskuulekalt – kui isik jätkab varavastaste süütegude
toimepanemist, siis järgmisel korral võidakse määrata isikule kriminaalkaristus. Käesolevas
kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isiku süü ei ole suur. Kahtlustatav isik on
majanduslikult kesistes oludes elav naisterahvas, kelle ainsaks sissetulekuks on
vanaduspension. Prokuröri hinnangul ei ole vajalik kahtlustatava avalik süüdimõistmine
kohtuistungil, kuivõrd kahtlustatava käitumist on võimalik mõjutada kriminaalasja
lõpetamisega. Kahtlustatavale on selgitatud, et talle on antud lõpetamise määrusega võimalus
käitumaks seaduskuulekalt ning kahtlustatav on sellest aru saanud ning kahetseb oma tegu
siiralt.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt pannakse kuriteoga tekitatud hüvitamata kahjude ja tasumata
menetluskulude puhul süüdlasele alati kohustus need tasuda. Eelnevalt nimetatud tavapärased
kulutused antud kriminaalasjas puuduvad – kriminaalasjas menetluskulud puuduvad, küll aga
tuleb xxxxx-xxxx xxxx’l hüvitada kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju 719 eurot.
KrMS § 202 lg 2 kohaselt või kriminaalmenetluse korral panna kahtlustatavale lisakohustuse.
Rahalise kohustuse alammäär on 250 eurot, kuid erandlikel asjaoludel võib kohustuse
alammäära summat vähendada või jätta selle kohaldamata. Prokurör jätab käesolevaga
kohustuse määramata, kuivõrd kahtlustataval ainsaks sissetulekuks on vanaduspension –
suurema kohustuse määramine isikule ei täidaks oma eesmärki, kuivõrd isikul puuduks
võimalus seda täita. Kahtlustatav on kõrgemas eas naisterahvas, kelle tervislik seisund vastavalt
tema vanusele ei ole enam kiita, mistõttu ei ole otstarbekas kohaldada kohustusena ka
üldkasulikku tööd. Isiku käitumist on käesoleval juhul võimalik mõjutada ka muul viisil –
isikuga vestlemine ning isikule selgitamine, millised tagajärjed võivad olla tema tegudel, kui ta
otsustab õigusvastaste tegudega jätkata.
Eelnevast tulenevalt ei ole isiku kohtulikult karistamine vajalik, sest isiku kuriteoga ei
põhjustatud rasket tagajärge, kahtlustatava tervislik seisund ei ole kiita ning kahtlustatav on
saanud aru oma teo tagajärjedest.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206 abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20231701478 menetlus xxxxx-xxxx xxxx osas.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 719 eurot ning tasuda see xxxxxxxx xxxxxxxx
arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx(Swedbank). Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6
kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 19.10.2021 (k.a.). Kohustuse võib täita osade kaupa,
igakuisete maksetena või ühekordse maksena.
3. Tõkend – ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad: DVD plaat videosalvestisega – jätta toimiku materjalide
juurde.
5. Vahistuse andmed: vahi all ei viibinud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata edastada kahtlustatavale ning kannatanule.
8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn.
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest Põhja
Ringkonnaprokuratuurile aadressil Lubja 4, Tallinn taotlus põhistatud määruse saamiseks.
Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse.
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Merilin Sepp
Abiprokurör
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustust, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.