Ringkonnaprokuratuuride asukohad muutmine

Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määruse nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatava muudatusega täiendatakse Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määrust nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine1“. Määruses tehtav muudatus on seotud prokuratuuri struktuuriga. Muudatusega luuakse nelja piirkondliku ringkonnaprokuratuuri kõrvale üle-eestilise tööpiirkonnaga Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur. Justiitsminister ja siseminister seadsid politseile ja prokuratuurile 4. oktoobril 2023 prioriteedid ja edendamist vajavad valdkonnad (nn Laulasmaa prioriteedid)2. Muu hulgas on nende kohaselt prokuratuuri ja politsei ühiseks prioriteediks võitlus suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooniga. Kavandatud muudatuse peamised eesmärgid on suurendada majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemise efektiivsust ning juhtida tõhusamalt kriminaalasjade lahendamiseks vajaliku ressursi jaotamist ja kasutamist. Muutunud õigusruum ja uute probleemide esiletõus nõuab fokusseeritud meeskondlikku lähenemist. Muudatus võimaldab moodustada majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemisel meeskondi, jagada süsteemsemalt erialaspetsiifilisi kogemusi ja ühtlustada praktikat ning prokuröride töökoormust. Majandus- ja Korruptsioonikuritegude kriminaalasjade valdkonnas tekib struktuurimuudatuse jõustumisel kompetentsikeskus ja üleriigiline prioriteetide tabel, võimaldamaks piiratud ressursside tingimustes keskenduda kõige olulisematele asjadele. Uue struktuuriüksuse loomise tulemusena saab valdkond võrdväärset tähelepanu üle kogu Eesti. Samuti suurendab muudatus vastastikust rahulolu koostööpartneritega, sest tõhusamalt peetakse kinni seatud prioriteetidest. Samuti võimaldab muudatus tegutseda kooskõlas Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) loodud teenusepõhise juhtimisega. Seni ei ole prokuratuuris teenusepõhist juhtimist rakendatud. Kuivõrd uus struktuuriüksus ei ole regionaalse piiritlusega, vaid selle töös keskendutakse konkreetsetele kuriteoliikidele, siis on see selge samm ka teenusepõhise juhtimise suunas prokuratuuris, aidates seeläbi kaasa riiklikus strateegias „Eesti 2035“3 kirjeldatud arenguvajadusele suurendada teenusepõhise juhtimise rakendamist. Uudne lähenemine võimaldab prokuratuuris parendada nii ressursi- kui ka kvaliteedijuhtimist konkreetsetes teemavaldkondades. Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määruse nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine“ 09.01.2011 jõustunud redaktsiooni (RT I, 06.01.2011, 6). 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Riigiprokuratuuri nõunik Kati Tee ([email protected]), haldusdirektor Ade Brecher ([email protected]) ning Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse nõunik Einar Hillep ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106012011006 2 https://www.just.ee/kuritegevus-ja-selle-ennetus/oiguskaitse-prioriteedid 3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (14.12.2023). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määrust nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine“. Määruse § 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Tallinn ja tööpiirkond Harju, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Ida-Viru, Lääne, Viru, Hiiu, Järva, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakond.“ Muudatusega luuakse lisaks senisele neljale piirkondlikule ringkonnaprokuratuurile (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuur ja Lääne Ringkonnaprokuratuur) üle-eestilise tööpiirkonnaga Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur. Kehtivas määruses on tööpiirkonnad kehtestatud maakondade kaupa. See lähenemine võeti aluseks ka uue ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonna määramisel. Eesti territooriumi haldusjaotus on kehtestatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega (ETHS)4. ETHS-i § 3 lõike 2 alusel on Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 heaks kiidetud „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“5. Uue ringkonnaprokuratuuri asukohaks on eelnõus kavandatud Tallinn. Loodav Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur juhib kohtueelset menetlust ja esindab kohtus süüdistust kõigis karistusseadustiku (KarS) 17. peatüki 2. jaos (aususe kohustuse rikkumisega seotud süüteod) ja 21. peatükis (majandusalased süüteod) sätestatud kuritegudes. Samuti kuuluvad uue ringkonnaprokuratuuri pädevusse KarS-i § 93¹ (rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine) ning 22. peatüki 6. jaos nimetatud strateegilise kaubaga seotud süüteod, mida menetleb Maksu- ja Tolliamet (MTA). Varavastaste süütegude peatükis (13. peatükk) nimetatud kuriteokoosseisudest kuuluvad loodava ringkonnaprokuratuuri pädevusse KarS-i § 210 (soodustuskelmus, mis ei kuulu Euroopa Prokuratuuri ehk EPPO pädevusse), KarS-i § 211 (investeerimiskelmus) ja KarS-i § 217² (usalduse kuritarvitamine). Veel kuuluvad uue ringkonnaprokuratuuri pädevusse KarS-i §-de 201 ja 209 järgi kvalifitseeritavad kuriteod juhul, kui teo on toime pannud ametiisik (vastavalt KarS-i § 201 lg 2 punkt 3 ja KarS-i § 209 lg 2 punkt 2). Samuti juhib loodav ringkonnaprokuratuur menetlust kriminaalasjades, kus omastamise või kelmuse on toime pannud juriidilise isiku juhtorgani liige või pädev esindaja juriidilise isiku majandustegevuse raames või juriidilist isikut ära kasutades ning kuriteoga on põhjustatud suur varaline kahju. Kindlustuskelmuse (KarS § 212) menetlemise pädevus on loodaval ringkonnaprokuratuuril juhul, kui tegu on toime pandud juriidilise isiku majandustegevuse käigus või viimast ära kasutades ning kindlustusandjale on põhjustatud suur varaline kahju. On selge, et kõiki juhtumeid hõlmavaid piire võimalik seada ei ole ja teatud menetluste puhul jääb kaasusepõhine otsustamine, kus lõpliku otsuse kriminaalasja alluvuse kohta teeb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör. Ülevaade aastatel 2018 kuni 2022 registreeritud kuritegudest, mis on puutumuses loodava ringkonnaprokuratuuri pädevusse jäävate kuriteokoosseisudega, on esitatud seletuskirja lisas 1. Loodavas Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris saab olema kolm osakonda. Üks osakond hakkab tegelema kõigi uude struktuuri üle tulevate Maksu- ja Tolliameti (MTA) menetlevate kuritegudega, teine kõigi Keskkriminaalpolitsei majandus- ja korruptsioonikuritegude büroode menetlustega ning Kaitsepolitseiameti (KAPO) ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) korruptsioonimenetlustega üle riigi. Kolmanda osakonna vastutusvaldkonda kuuluvad politseiprefektuuride menetletavad majanduskuriteod. Selline osakondade jaotus lähtub nimetatud kuritegude ja nende menetlemise spetsiifikast. Oluline on, et menetlusasutustel oleks osakonda juhtiva vanemprokuröri näol kindel partner, kellega koostöös tagada üleriigiline menetluste prioriseerimine ning ühetaolise praktika kujundamine ja rakendamine, mis on ka üks muudatuse ellu kutsumise eesmärk. Kavandatava Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri loomise eesmärgid ja väljundid: Muudatuse eesmärgiks on Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri loomisega luua majandus- ja korruptsioonikuritegude menetluste juhtimise kompetentsikeskus, võimaldades 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023021 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/111112017001 2 moodustada tihedamalt koostööd tegevaid meeskondi, milles on varasemast suurem võimekus üksteist asendada. See tähendab ühtlasi, et personaliliikumiste või ajutiste töölt eemalolekute korral on võimalik minimeerida takistusi kriminaalasjade üleandmisel ja soodustada menetluste sujuvat jätkumist. Vähem oluline ei ole ka see, et suurte ning keeruliste majandus- ja korruptsiooniasjade menetlemisega kaasnevad kõrged nõudmised ja suur töökoormus on soodne pinnas üksikute prokuröride ja teenistujate läbipõlemiseks. Halvimal juhul võib see kulmineeruda prokuröride ja teenistujate töölt lahkumisega kas tervislikel põhjustel või omal soovil. Meeskondlik tööjaotus ja ressursikasutuse optimeerimine võimaldavad selliseid riske maandada ja leevendada. Tehes majandus- ja korruptsioonikuritegude kriminaalmenetluste avalikku kommunikatsiooni, toimib uue struktuuriüksuse loomine ka ennetusmeetmena. Majandus- ja korruptsiooniasjade kompetentsikeskuse loomise ja kriminaalasjade efektiivsema lahendamise laiem eesmärk on suurendada vastavates kriminaalasjades varalise mõjutamise tõhusust. Senini on kriminaalmenetluste käigus tehtud konfiskeerimiste varaline väärtus jäänud pigem väikeseks ning varem tehtud sammud arestimiste ja konfiskeerimiste suurendamiseks ei ole olnud piisavad. Aastatel 2019 kuni 2022 konfiskeeriti varasid kriminaalmenetlustes alljärgnevalt. Tabel 1. Aastatel 2019–2022 kriminaalmenetlustes konfiskeeritud varade arv ja väärtus Kavandatava muudatusega seame eesmärgiks suurendada konfiskeeritud kriminaaltulu väärtust. Konfiskeeritud vara väärtuse konkreetset suurenemise määra ei ole võimalik praeguses etapis veel tõsikindlalt prognoosida. Samas on oluline silmas pidada, et majandus- ja korruptsioonikuritegude menetluste juhtimise kompetentsikeskuse loomise eesmärk pole mitte ainult kriminaaltulu konfiskeerimise kasv, vaid puhtama ja ausama majanduskeskkonna loomine. Vajadust seda teha tõestas ka rahapesu tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee Moneyvali hiljutine Eesti kohta tehtud hinnang. Raske ja organiseeritud kuritegevuse olemuse muutumist ja seda, et kuritegevus on üha projektipõhisem, on viidatud ka Eesti siseturvalisuse arengukava 2020–20306 olulisemate suundumuste, kitsaskohtade ja nendega tegelemise abinõude juures. Viidatud arengukavas on soovitud olukorrana kirjeldatud seda, kui Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. See tähendab, et õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele. Selle üheks oluliseks alasuunaks on arengukavas välja toodud majanduskuritegude uurimise tõhusamaks muutmine läbi majanduskuritegude uurimise käigus eelkõige isiku või rühma tuvastamise, kes on spetsialiseerunud majanduskeskkonda enim mõjutavate kuritegude toimepanemisele, ja suure kahjuga majanduskuritegude menetlemise kiirendamise.7 Kavandatav struktuurimuudatus võimaldab selle strateegilise eesmärgi tõhusamat täitmist. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. 6 Eesti siseturvalisuse arengukava 2020–2030 7 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/kehtivad-arengukavad (13.12.2023). 3 5. Määruse mõjud Kavandatav muudatus: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri loomine Määrusel ei ole mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti ei mõjuta määrus välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust. Mõju valdkond I: mõju siseturvalisusele (õnnetuste ja süütegude ennetamine ja lahendamine) Mõju sihtrühm: õiguskaitseasutused Muudatusel on oluline mõju õiguskaitseasutuste – eelkõige prokuratuuri – võimekusele ennetada, takistada ja lahendada süütegusid, mõista õigust ja viia ellu karistuspoliitikat. Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri loomisega luuakse majandus- ja korruptsioonikuritegude menetluste juhtimise kompetentsikeskus. Tekib võimalus luua tihedamalt koostööd tegevaid meeskondi, milles on ühtlasi varasemast suurem võimekus üksteist asendada. Meeskondlik tööjaotus ja tööjõu senisest parem kasutamine võimaldab maandada ja leevendada riske seoses personaliliikumistega. Majandus- ja korruptsioonikuritegude kriminaalmenetluste avalik kommunikatsioon toimib ka ennetusmeetmena. Majandus- ja korruptsiooniasjade kompetentsikeskuse loomise ja kriminaalasjade efektiivsema lahendamise laiem eesmärk on suurendada nende valdkondade kriminaalasjades varalise mõjutamise tõhusust. Aastatel 2019 kuni 2022 konfiskeeriti varasid kriminaalmenetlustes alljärgnevalt (vt tabel 2). Tabel 2. Kriminaalmenetluste käigus varade konfiskeerimiste arv ja väärtus aastatel 2019–2022 Seni on kriminaalmenetlustes jõustunud konfiskeerimiste kogusumma jäänud pigem väikeseks. Kavandatava muudatuse üks mõõdetavaid mõjusid on see, et kriminaaltulu konfiskeeritakse suuremas väärtuses ja muudatuse jõustumise järel peaks seda konfiskeeritama senisest enam. Majandus- ja korruptsioonikuritegude menetluste juhtimise kompetentsikeskuse loomise soodne mõju pole mitte ainult otsene kriminaaltulu konfiskeerimise kasv, vaid puhtama ja ausama majanduskeskkonna loomine, mille vajadust tõestas ka hiljutine Eesti suhtes tehtud Moneyvali hinnang. Raske ja organiseeritud kuritegevuse olemuse muutumist ja seda, et kuritegevus on üha projektipõhisem, on viidatud ka Eesti siseturvalisuse arengukavas 2020–2030 olulisemate suundumuste, kitsaskohtade ja nendega tegelemise abinõude juures. Viidatud arengukavas on soovitud olukorrana kirjeldatud seda, kui Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele. Selle üks oluline alasuunana on esile toodud majanduskuritegude uurimise tõhusamaks muutmine, eelkõige läbi majanduskuritegude uurimise käigus sellise isiku või rühma tuvastamisega, kes on spetsialiseerunud majanduskeskkonda enim mõjutavate kuritegude toimepanemisele, ja suure kahjuga majanduskuritegude menetlemise kiirendamise.8 Kavandatav struktuurimuudatus võimaldab selle strateegilise eesmärgi tõhusamat täitmist.  Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline. 8 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/kehtivad-arengukavad (14.12.2023). 4 Mõju valdkond II: mõju sisejulgeolekule Mõju sihtrühm: raske ja organiseeritud kuritegevuse kriminaalasjade kannatanud Muudatusel on oodatav positiivne mõju raskele ja organiseeritud kuritegevusele (sh majanduskuriteod, korruptsioon, rahapesu ja terrorismi rahastamine, inimkaubandus, küberkuritegevus) ning sellega kaasnevatele ühiskondlikele tagajärgedele. Kuna kriminaalasju lahendatakse tõhusamalt ja kiiremini, on kannatanute huvid nendes menetlustes paremini kaitstud.  Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline. Mõju valdkond III: mõju inimeste õigustele (inimõigustele ja õigusemõistmisele)  Mõju sihtrühm: kriminaalmenetlustest puudutatud isikud Mõju: keskmine. Muudatusega kaasneb prognoositav positiivne mõju kriminaalmenetlusest puudutatud isikute põhiõiguste tagamisele ja õigusemõistmise efektiivsusele. Positiivne mõju on prognoositav seekaudu, et majandus- ja korruptsioonikuritegusid menetletakse senisest kvaliteetsemini ja kiiremini ning lähtudes ühtsetest põhimõtetest. Samas ei muutu kriminaalmenetlusest puudutatud isikute jaoks kriminaalmenetluse protsess või neilt oodatav käitumine, mistõttu võib muudatuse mõju hinnata sellest aspektist pigem ebaoluliseks.  Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline Mõju valdkond IV: mõju riigiasutustele  Mõju sihtrühm I: prokurörid Mõju: oluline. Muudatuse tulemusena liigub ca 40 prokuröri senisest struktuuriüksusest loodava Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri kolme osakonna koosseisu. Ehkki uude struktuuriüksusesse üle viidavate isikute töökoha füüsiline asukoht ei muutu, võib teatud juhtudel kasvada vajadus tööülesannete täitmise raames senisest rohkem viibida tööülesannete täitmiseks Eesti eri paigus. Samuti tähendab muutunud töökorraldus seda, et vahetu juht võib asuda teenistujast füüsiliselt kaugemal ja kõrvuti töötatakse senise piirkondliku ringkonnaprokuratuuri ruumides vastava ringkonnaprokuratuuri teenistujatega, kuid kuulutakse teise struktuuriüksusesse. See võib esialgu tekitada ebaselgust logistikaga ja tugifunktsioonide organiseerimisega ning vajada harjumist ja töökorralduslike harjumuste ning kokkulepete kujundamist ja juurutamist.  Mõju sihtrühm II: uurijad Mõju: keskmine. Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris hakkab olema kolm osakonda. Neist ühes tegeletakse kõigi uude struktuuri üle tulevate Maksu- ja Tolliameti (MTA) menetlevate kuritegudega. Teise osakonna pädevuses on kõik Keskkriminaalpolitsei majandus- ja korruptsioonikuritegude büroode menetlused ning Kaitsepolitseiameti (KAPO) ja Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) korruptsioonimenetlused üle riigi. Kolmanda osakonna vastutusvaldkonnas hakkavad olema politseiprefektuuride menetlustes olevad majanduskuriteod. Selline osakondade jaotus lähtub eespool nimetatud kuritegude ning menetluste läbiviimise spetsiifikast, kuid võib tähendada ka uurimisasutuste endi sisemise töökorralduse mõningast täpsustamist.  Mõju sihtrühm III: kohtud Mõju: puudub.  Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline. 5 Muudatuse tagajärjel muutub oluliselt prokuratuuri struktuur ning majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemise töökorraldus. Selleks, et vähendada riski ebasoodsate mõjude avaldumiseks (ebaselgus, harjumatus ja rahulolematus uue töökorraldusega), on vajalik, et juhid juba ette suhtleksid töötajatega ja selgitaksid muutuste olemust ja ajakava, samuti oleks hea korraldada kaasavaid ühistegevusi ja -üritusi jne. Võimalik ebasoodne mõju on ajutine ning võib avalduda muudatuse tegemisele järgneva aasta jooksul, misjärel inimesed kohanevad, protsessid kinnistuvad ja mõju avaldumine raugeb. Mõju valdkond V: mõju keskvalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm I: prokuratuur kui valitsusasutus Mõju: keskmine Prokuratuuri kui valitsusasutuse struktuur muutub muudatuse tagajärjel. Uude struktuuriüksusesse liigub senistest struktuuriüksustest ca 40 teenistujat. Mõju sihtrühm II: avalikkus Muudatuse tulemusena on prognoositav avaliku usalduse mõningane kasv prokuratuuri kui valitsusasutuse suhtes, kuna majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlemise kiirus ja efektiivsus suurenevad.  Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline Mõju valdkond VI: majanduslik mõju  Mõju sihtrühm I: prokuratuur Majanduslik mõju: vähene. Muudatusega luuakse juurde uue juhtivprokuröri ametikoht, kelle töötasu kujuneb prokuratuuriseaduse §-s 22 sätestatud alustel. Ametikoha aastane palgakulu koos maksudega oli 2023. aastal 99 053 eurot ning palk sõltub kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) indeksist. Kulu kaetakse arvestuslikult eelarverealt. Kõik teised muudatusega kaasnevad kulud (eelkõige üle-eestilise tööpiirkonnaga kaasnev võimalik vajadus liikuda Eesti eri paikadesse) kaetakse samuti prokuratuuri eelarvest. Tegelikult on teenistujad ka enne loodavat uut majandus- ja korruptsioonikuritegude struktuuriüksust liikunud tööülesannete täitmise raames pidevalt ringi nii oma ringkonna sees kui ka ringkondade vahel – sh eriti need teenistujad, kes menetlevad keerulisemaid ning laiahaardelisemaid majandus- ja korruptsioonikuritegusid. Samuti on Riigiprokuratuuri tööpiirkond olnud aastaid üle-eestiline.  Mõju sihtrühm II: partnerasutused – uurimisasutused ja kohtud Uurimisasutused: KrMS-i § 31 lõike 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Majanduslik mõju: puudub või on vähene. Mõningal määral võib tekkida vajadus senisest rohkem liikuda eri asukohtade vahel ja pidada virtuaalkoosolekuid, kuid mitte sellises mahus, et see vajaks eelarvelist lisaraha. Kohtud: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohus, Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ning Riigikohus 9. Majanduslik mõju: puudub. 9 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtususteem-kolmeastmeline 6  Mõju sihtrühm IV: menetlusest puudutatud isikud Majanduslik mõju: puudub. Menetlusest puudutatud isikute jaoks majanduslik mõju puudub, kuna nende jaoks jätkub menetlus senisel viisil ja senise regulatsiooni järgi ning neil puudub tarvidus senisest rohkem erinevate asukohtade vahel liikuda jne.  Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline. Majanduslike mõjude osas ei ole praegu muudatuse tagajärjel näha ebasoovitavat mõju. Mõningasest võimalikust liikumisvajaduse kasvust tingitud ebaolulise majandusliku mõju riski aitavad tasakaalustada virtuaalsete vahendite senisest suurem ja efektiivsem kasutamine. Mõju valdkond VII: mõju infotehnoloogilistele arendustele Mõju sihtrühm: prokuratuur Muudatuse rakendamiseks on vaja teha IT-arendusi ja luua Põhja Ringkonnaprokuratuuri dokumendihaldussüsteemi Delta juurde uue struktuuriüksuse jaoks vajalik dokumendihaldussüsteem. Prokuratuuri infosüsteemi (PRIS), kohtute infosüsteemi (KISi) jt infosüsteemide vaates on vaja keskselt muuta E-toimikus prokuratuuri struktuuri, s.o luua uus prokuratuuri üksus. Samuti on vaja täiendada uurimisasutuste algatatavate kriminaalasjadele vastutava ringkonnaprokuratuuri määramise automaatikat (st majandusasjades määrataks vastutavaks majandusringkond, mitte enam piirkondlik ringkond). Vajalikud ja eeldatavasti väikesemahulised muudatused teeb RIK olemasoleva ressursiga jooksvalt igapäevatöö käigus.  Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline Mõju valdkond VIII: Muudatuste mõju ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Muudatustel ei ole ettevõtete ja kodanike halduskoormusele mõju. Muudatustega ei kaasne kriminaalmenetluse muutumist isiku jaoks märkimisväärselt rohkem koormavaks või vähem koormavaks.  Järeldus mõju olulisuse kohta: ebaoluline. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamisest eeldatavad tulud Võimalikud kulud: Määruse rakendamisega kaasnevaks suurimaks kuluks on ühe juhtivprokuröri ametikoha loomisega kaasnev palgakulu summas ca 100 000 eurot aastas. Kõik eelnõu rakendamisega seotud kulud kaetakse Prokuratuuri eelarvest. Võimalikud tulud: Majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlustele keskenduva struktuuriüksuse loomise tulemusena on võimalik prioriteetseid majandus- ja korruptsioonikuritegusid kiiremini, kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt lahendada. Võimaldades riigieelarvesse tagasi saada konfiskeeritud kriminaaltulu, väheneb kahju, mida kuritegevuse tagajärjel kannatavad nii eraisikud kui ka riik. Määruse eelnõu jõustumise korral on vaja muuta justiitsministri 19. märtsi 2004. a määrust nr 23 „Prokuratuuri põhimäärus10“. 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/112102022004 7 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2024. aasta 1. märtsil. See on minimaalne aeg, mis on vajalik selleks, et jõutaks teha vajalikud personalimuudatused ja IT-arendused. Avaliku teenistusse seaduse § 98 lõike 4 kohaselt tuleb ametniku üleviimisel juhul, kui ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele, teavitada ametnikule üleviimise kuupäev kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette. Muudatuse tulemusena liigub ca 40 prokuröri senisest struktuuriüksusest loodava Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri kolme osakonna koosseisu. Vastavalt ProkS-i § 16 lõikele 2 nimetab juhtivprokuröri ametisse valdkonna eest vastutav minister riigi peaprokuröri ettepanekul. Enne seda, kui ringkonnaprokuratuuri ei ole ametlikult loodud, ei saa juhtivprokuröri ametisse nimetada. Riigiprokuratuuri kinnitatud tööjaotuskava alusel on alates 1. novembrist 2023 peaprokuröri käskkirjaga loodud eraldi osakond (teine osakond), mida juhib samast kuupäevast justiitsministri poolt ametisse nimetatud juhtiv riigiprokurör Maria Entsik. Osakonna ülesanneteks on süüdistusfunktsiooni täitmine piiriülestes või suure avaliku huviga ametialastes ja majandusalastes, samuti kohtuniku poolt toimepandud õigusemõistmisevastastes ja korruptsioonikuritegudes ning teistes riigi peaprokuröri määratud kuritegudes. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile, kellel on võimalus paluda vajadusel sisendeid oma valitsemisala asutustelt (PPA, KAPO, EMTA) ning arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Riigikohtule, kõigile maakohtutele ja ringkonnakohtutele ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. 8  Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määruse nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1. Aastatel 2018 kuni 2022 registreeritud kuritegude arv seoses kuriteokoosseisudega, millel on puutumus loodava Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri pädevusega.11 2018 2019 2020 2021 2022 17. peatüki 2. jagu § 294 Altkäemaksu võtmine 113 20 22 15 38 § 296 Altkäemaksu vahendus 8 2 3 14 § 298 Altkäemaksu andmine 56 17 16 23 56 § 298¹ Mõjuvõimuga kauplemine 1 1 14 § 299 Ametialane võltsimine 110 5 7 12 8 § 300 Riigihangete teostamise nõuete rikkumine 9 5 7 2 7 § 300¹ Toimingupiirangu rikkumine 11 8 8 11 13 21. peatükk § 372 Tegevusloata ja keelatud majandustegevus 13 14 13 18 11 Ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal § 373 2 1 töötamise keelu rikkumine § 375 Alkoholi ebaseaduslik käitlemine 16 12 7 8 2 § 376 Tubakatoodete käitlemise korra rikkumine 37 27 36 76 49 Lisaainete ebaseaduslik eemaldamine § 376¹ erimärgistatud vedelkütusest ja selle § 376² Vedelkütuse ebaseaduslik käitlemine 1 3 1 Ärisaladuse õigustamatu avaldamine ja § 377 3 9 2 4 1 kasutamine § 379 Audiitor- ja erikontrolli tulemuste esitamata jätmine ja 2 ebaõige esitamine 1 Äriühingu varalise seisundi ja muude § 381 kontrollitavate asjaolude kohta ebaõigete 2 2 2 2 andmete esitamine § 381¹ Raamatupidamise kohustuse rikkumine 22 13 20 39 20 § 384 Maksejõuetuse põhjustamine 24 21 28 24 22 § 3841 Võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine 1 5 3 § 385 Vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses 17 8 6 9 12 Maksukohustuse varjamine ja § 389¹ 30 59 50 46 48 tagastusnõude alusetu suurendamine § 391 Salakaubavedu 6 9 7 43 47 Ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega § 393 1 3 2 kaubaga ja aktsiisikaubaga § 394 Rahapesu 101 190 21 18 20 § 394¹ Rahapesu kokkulepe § 398 Siseteabe väärkasutamine 1 § 398¹ Turumanipulatsioon 2 Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus § 400 5 1 1 2 1 ja kooskõlastatud tegevus Keelatud annetuse tegemine ja § 402¹ 2 1 1 vastuvõtmine suures ulatuses 3 § 402 Altkäemaksu võtmine erasektoris 2 5 2 3 6 4 § 402 Altkäemaksu andmine erasektoris 1 2 4 1 1 Rahvusvahelise sanktsiooni ja Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rikkumine Rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata § 093¹ 2 4 2 31 jätmine 22. peatüki 6. jagu Strateegilise kauba ebaseaduslik vedu ja 1 § 421 strateegilise kaubaga seotud teenuse 10 16 5 6 ebaseaduslik osutamine Keelatud strateegilise kauba vedu ja 2 § 421 keelatud strateegilise kaubaga seotud 1 1 1 teenuse osutamine Investeerimiskelmus ja usalduse kuritarvitamine § 211 Investeerimiskelmus 4 11 5 19 3 § 217² Usalduse kuritarvitamine 6 12 16 9 25 Omastamine, kelmus ja kindlustuskelmus § 201 Omastamine 660 593 418 409 434 § 209 Kelmus 717 986 992 1457 1607 § 212 Kindlustuskelmus 18 30 14 16 18 11 Oluline on silmas pidada, et kuna loodava ringkonnaprokuratuuri pädevusse liiguvad kelmuse, omastamise ja kindlustuskelmusega seonduvalt ainult spetsiifilised juhud, on tabelis toodud registreeritud kuritegude arv nendes kuritegudes märkimisväärselt suurem. 9  EELNÕU 27/12/2023.a. VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määruse nr 46 „ Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine“ muutmine Määrus kehtestatakse prokuratuuriseaduse § 5 lõike 3 alusel § 1. Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määruse nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine“ § 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Tallinn ja tööpiirkond Harju, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi, Võru, Ida-Viru, Lääne-Viru, Hiiu, Järva, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maakond.“. § 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2024. a. Kaja Kallas Peaminister Kalle Laanet Justiitsminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Rahandusministeerium Meie 27.12.2023 nr 8-1/8381 Siseministeerium Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määruse nr 46 "Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine" muutmine Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2004. a määruse nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine“ muutmise määruse eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS ning palume need kooskõlastada või nende kohta märkused esitada hiljemalt 15.01.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Registrite ja Infosüsteemide Keskus Einar Hillep [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898