Viru Ringkonnaprokuratuur · 29. juuni 2017
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.06.2017, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Natalja Firsova
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 16244000872
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): J. K.
Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse J. K. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava
kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 28.06.2016 kuni 03.07.2016
XXXXX XXXXXX Ida-Virumaal XXXXXX XXXXX iga õhtu tegi haiget alaealisele
XXXXXX XXXXXXX-le, nimelt väänas käed ja lõi rusikaga vasaku õla piirkonda tekitades
talle füüsilist valu.
Seega pani J. K. toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime
pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas J. K. kaitsja juuresolekul end toimepandud kuriteos
süüdi osaliselt, kahetseb. J. K. poolt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemist tõendavad kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid.
Isikule esitatud kahtlustuste näol on tegemist teise astme kuriteoga.
KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos
avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse
kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla
summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste
tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus
kriminaalmenetluse lõpetaks. Kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui
menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest
vajadustest.
Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis,
kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus
otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist
süüteo eest karistatud, või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või
isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul
puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine
prokuröri hinnangul J. K. osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat
eripreventatiivset vajadust. Käesolevas kriminaalasjas J. K.-le etteheidetav kuriteoepisood
leidis aset 2016. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga, J. K. on varasemalt kriminaalkorras
karistamata, küll on ta 14.12.2015 karistatud TubS § 47 alusel, kuid väärtegu ei mõjutanud
hilisema kuriteo toimepanekut.
J. K. pani kõnealuse kuriteo toime alaealisena, ta on lastekodu kasvandik, õpib XXXXXX
Põhikoolis, ning teda iseloomustatakse nii positiivsest kui ka negatiivsest küljest.
J. K. on andnud sisulisi selgitusi toimepandud kuriteo kohta, tunnistanud oma süüd ja tegu
kahetsenud. Tema nõustus heastama kuriteoga tekitatud kahju. Vestlusest alaealise ja tema
seadusliku esindajaga, võib järeldada, et kahtlustatav on praeguse menetluse käigus jõudnud
järeldusele, et iga õigusrikkumine võib kaasa tuua karistuse ja sellest tulenevalt lubanud
käituda õiguskuulekalt, seega lähtuvalt üldpreventiivsetest vajadusest ei ole isiku karistamine
vajalik.
Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et J. K. suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel
kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine.
Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks J. K.
suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada.
Arvestades kohtueelses menetluse kogutud tõendeid ja hinnates neid kogumis J. K.
iseloomustava materjaliga, leiab prokurör, et isiku süü etteheidetavas süüteos ei ole piisavalt
suur õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist ja käesolevas
määruses käsitletava kuriteo toimepannud noorukit saab mõjutada karistust või
karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalasi tuleb
lõpetada KrMS §-le 202 lg 7 alusel.
Asitõendid: puuduvad.
Kriminaalmenetluse kulud: õigusabi osutamise eest (kaitsja Lembit Nirgi) – 98,40 eurot.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 6, 7 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16249000269 menetlus J. K. suhtes.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1 tasuda menetluskulud summas 98,40 eurot;
2.2 teha 60 tundi üldkasulikku tööd;
Tähtajaks määrata: 29.12.2017
3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
DNA ei ole võetud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Kahju hüvitamine: alus puudub.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda, kannatanule ning tema
seaduslikule esindajale, anda kahtlustatavale ja tema seaduslikule esindajale kätte ning saata
kaitsjale.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru
Ringkonnaprokuratuuri Jõhvi osakonnas aadressil Kooli 2a Jõhvi.
10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul.
Natalja Firsova
Määrusega olen tutvunud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja
kriminaalmenetluse lõpetamise alus Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt
KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva
paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse
oma määrusega.
Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja maksekorralduse olen kätte saanud.
kahtlustatav (alaealise seaduslik esindaja)