dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Viru Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 16244000872 lõpetamise määrus

Viru Ringkonnaprokuratuur · 29. juuni 2017
Viit
VRP-0/17/959
Registreeritud
29. juuni 2017
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
VRP-0/2017
Vastutaja
Natalja Firsova (Viru Ringkonnaprokuratuur, Jõhvi osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 16244000872 lõpetamise määrus.pdf143 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.06.2017, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Natalja Firsova Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 16244000872 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): J. K. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatakse J. K. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 28.06.2016 kuni 03.07.2016 XXXXX XXXXXX Ida-Virumaal XXXXXX XXXXX iga õhtu tegi haiget alaealisele XXXXXX XXXXXXX-le, nimelt väänas käed ja lõi rusikaga vasaku õla piirkonda tekitades talle füüsilist valu. Seega pani J. K. toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas J. K. kaitsja juuresolekul end toimepandud kuriteos süüdi osaliselt, kahetseb. J. K. poolt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist tõendavad kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid. Isikule esitatud kahtlustuste näol on tegemist teise astme kuriteoga. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud, või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul J. K. osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Käesolevas kriminaalasjas J. K.-le etteheidetav kuriteoepisood leidis aset 2016. aastal. Tegemist on II astme kuriteoga, J. K. on varasemalt kriminaalkorras karistamata, küll on ta 14.12.2015 karistatud TubS § 47 alusel, kuid väärtegu ei mõjutanud hilisema kuriteo toimepanekut. J. K. pani kõnealuse kuriteo toime alaealisena, ta on lastekodu kasvandik, õpib XXXXXX Põhikoolis, ning teda iseloomustatakse nii positiivsest kui ka negatiivsest küljest. J. K. on andnud sisulisi selgitusi toimepandud kuriteo kohta, tunnistanud oma süüd ja tegu kahetsenud. Tema nõustus heastama kuriteoga tekitatud kahju. Vestlusest alaealise ja tema seadusliku esindajaga, võib järeldada, et kahtlustatav on praeguse menetluse käigus jõudnud järeldusele, et iga õigusrikkumine võib kaasa tuua karistuse ja sellest tulenevalt lubanud käituda õiguskuulekalt, seega lähtuvalt üldpreventiivsetest vajadusest ei ole isiku karistamine vajalik. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et J. K. suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks J. K. suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Arvestades kohtueelses menetluse kogutud tõendeid ja hinnates neid kogumis J. K. iseloomustava materjaliga, leiab prokurör, et isiku süü etteheidetavas süüteos ei ole piisavalt suur õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist ja käesolevas määruses käsitletava kuriteo toimepannud noorukit saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalasi tuleb lõpetada KrMS §-le 202 lg 7 alusel. Asitõendid: puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud: õigusabi osutamise eest (kaitsja Lembit Nirgi) – 98,40 eurot. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 6, 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16249000269 menetlus J. K. suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1 tasuda menetluskulud summas 98,40 eurot; 2.2 teha 60 tundi üldkasulikku tööd; Tähtajaks määrata: 29.12.2017 3. Tõkendi tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: DNA ei ole võetud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Kahju hüvitamine: alus puudub. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonda, kannatanule ning tema seaduslikule esindajale, anda kahtlustatavale ja tema seaduslikule esindajale kätte ning saata kaitsjale. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru Ringkonnaprokuratuuri Jõhvi osakonnas aadressil Kooli 2a Jõhvi. 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Natalja Firsova Määrusega olen tutvunud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemus ja kriminaalmenetluse lõpetamise alus Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja maksekorralduse olen kätte saanud. kahtlustatav (alaealise seaduslik esindaja)
Allikas: Viru Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel