Vangistusseaduse ja KrHS muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU 01.04.2022 Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ning esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis. Elektroonilises vormis esitatud vaie, taotlus või muu pöördumine kinnitatakse elektrooniliselt.“; 2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Kinnipeetav kinnitab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel dokumentide kättesaamise või nendega tutvumise allkirjaga. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada ka elektrooniliselt.“; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kinnipeetava võib kohtumenetluse või kohtueelse menetluse toimingute tegemiseks paigutada ka arestimajja. Kinnipeetav paigutatakse arestimajast tagasi vanglasse esimesel võimalusel.“; 4) paragrahvi 14 lõikes 1, § 37 lõikes 3, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõikes 2, § 52 lõikes 2, § 53 lõikes 2, § 671 lõikes 1 ja § 93 lõikes 6 asendatakse sõna „arst“ sõnaga „tervishoiutöötaja“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „hoiule võetavate asjade“ sõnadega „ning isikut tõendavate dokumentide“; 6) paragrahvi 16 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 18 lõikes 7 asendatakse sõna „sundi“ sõnadega „vahetut sundi“; 10) paragrahvi 181 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ning lisab selle kinnipeetava isiklikku toimikusse“; 11) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnipeetava võib tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi, ja kui: 1) kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, või 2) kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud.“; 12) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel.“; 13) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „neli“; 14) paragrahvi 24 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vanglateenistus võimaldab distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi pereliikmetega, kui kinnipeetava kokkusaamisi ei ole käesoleva seaduse § 651 lõike 4 alusel piiratud.“; 15) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui käesoleva seaduse alusel võimaldatakse lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel, on vanglateenistusel õigus kokkusaamise võimaldamiseks nõuda ja töödelda järgmisi andmeid: 1) kokkusaamiseks kasutatava seadme internetiaadress; 2) kokkusaaja või kokkusaajate ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, autenditud kasutaja identifikaator, autentimise aeg, mobiil-ID-ga autentimise korral mobiiltelefoni number; 3) kõne identifikaator; 4) ühenduse loomise katse aeg; 5) ühenduse algusaeg; 6) ühenduse lõppaeg; 7) ühenduse kestus; 8) ühenduse loomise ebaõnnestumise või ühenduse katkemise korral selle aeg ja põhjus.“; 16) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata avavanglas viibivale kinnipeetavale. Vanglateenistus võimaldab distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi pereliikmetega, kui kinnipeetava kokkusaamisi ei ole käesoleva seaduse § 651 lõike 4 alusel piiratud.“; 17) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada kokkusaamist telesilla vahendusel.“; 18) paragrahvi 27 lõike 2 esimeses lauses ja § 94 lõikes 3 asendatakse sõna „juuresolekul“ sõnadega „järelevalve all“; 19) paragrahvi 27 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kinnipeetava kokkusaamise kaitsjaga võib katkestada vanglas keelatud eseme või aine üleandmise takistamiseks ning isiku elu ja tervise kaitseks.“; 20) paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni, välja arvatud mobiiltelefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning käesolev seadus ei sätesta teisiti. Vangla võib avavangla kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastada mobiiltelefoni, mille kohta on vanglateenistusel õiguskorra kaitsmise ja vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel õigus koguda ja töödelda elektroonilise side seaduse §-s 1111 sätestatud andmeid. Kirjavahetuse ja telefoni kasutamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 21) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kinnipeetava õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul.“; 22) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Kinnipeetava pakid (1) Kinnipeetaval on lubatud saada ja saata pakke. Paki sisu kontrollib vanglateenistus enne selle üleandmist kinnipeetavale tema juuresolekul. Kinnipeetavale paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse. (2) Pakkide saatmise ja saamise täpne kord, pakis lubatud esemete ja ainete loetelu, samuti keelatud esemete konfiskeerimise või hävitamise kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas. (3) Vanglateenistus võib lubada täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole pakis lubatud ainete ja esemete loetelus, kuid mida on otstarbekas kinnipeetavale väljastada ja mis ei ohusta vangla julgeolekut. (4) Kinnipeetaval ei ole lubatud saata pakke teisele kinnipeetavale.“; 23) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „vanglateenistuse“ sõnadega „või oma riigi konsulaartöötaja“; 24) paragrahvi 311 tekst loetakse lõikeks 1 ja lõige muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites või muudes seadmetes, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele, samuti käesolevas seaduses sätestatud muudel juhtudel. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.“; 25) paragrahvi 311 täiendatakse lõigetega 2−6 järgmises sõnastuses: „(2) Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla lubada pöördumiste edastamist riigiasutustele. (3) Kinnipeetaval, kes on kohtumenetluses või kohtueelses menetluses osaline, on lubatud turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral vanglateenistuse poolt kohandatud arvutis või muus seadmes kasutada internetti menetlusdokumentidega tutvumiseks, samuti nende koostamiseks ning edastamiseks kinnipeetavale kohandatud e-toimiku süsteemis. (4) Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada isikul tutvuda veebilahenduse kaudu tema kohta vangiregistrisse kogutud teabega, välja arvatud teabega, mis ei kuulu avaldamisele käesoleva seaduse § 52 lõike 6 alusel. (5) Avavanglas karistust kandvatel kinnipeetavatel on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule lubatud kasutada internetti ka seoses õppimise ja töötamisega käesoleva seaduse tähenduses, samuti vangla korraldatavates taasühiskonnastavates tegevustes. (6) Vanglateenistusel on õigus kinnipeetavale käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse tagamiseks töödelda kinnipeetava nõusolekul tema näokujutise või sõrmejälje andmeid. Kinnipeetava keeldumise korral eelnimetatud isikuandmete töötlemisest autendib kinnipeetava vanglateenistuse ametnik.“; 26) paragrahvi 32 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „vanglateenistuse ametnik“ sõnadega „sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest“; 27) paragrahvi 321 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning lisab selle kinnipeetava isiklikku toimikusse“; 28) paragrahvi 321 lõike 31 kolmas lause tunnistatakse kehtetuks; 29) paragrahvi 33 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui kinnipeetaval puudub raha väljaviimise eest tasumiseks, võib kinnipeetava väljaviimise kulud jätta riigi kanda.“; 30) paragrahvi 34 lõike 4 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „tema soovil“; 31) paragrahvi 44 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale, kanda tema arvelduskontole pangas või kasutada muul eesmärgil, mis pole vastuolus seadusega või ei ohusta vangla julgeolekut. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda vabanemisfondi kantud summa tagasikandmist oma vanglasisesele isikuarvele.“; 32) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Vanglateenistusel on õigus salvestada kinnipeetava kambris paikneva kambriterminaliga vanglateenistusele tehtud kõnesid. Kinnipeetavaid teavitatakse kambriterminalide kõnede salvestamisest. Salvestised on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave.“; 33) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Vanglateenistuse ametnik võib lubada kinnipeetaval kanda väljaspool vangla territooriumi isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhastuse, korrashoiu ning korrapärase vahetuse.“; 34) paragrahvi 48 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad.“; 35) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kinnipeetavale võib turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral tagada sisseostude tegemise võimaluse veebilahenduse kaudu. Kinnipeetavale veebilahenduse kaudu sisseostude tegemise võimaldamiseks on vanglateenistusel õigus töödelda kinnipeetava nõusolekul tema näokujutise või sõrmejälje andmeid. Kinnipeetava mittenõustumisel eelnimetatud isikuandmete töötlemisega autendib kinnipeetava vanglateenistuse ametnik.“; 36) paragrahvi 51 esimeses lauses asendatakse sõna „sundi“ sõnadega „vahetut sundi“; 37) paragrahvi 51 teises lauses asendatakse sõna „Sunni“ sõnadega „Vahetu sunni“; 38) paragrahvi 63 lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „45“ arvuga „14“; 39) paragrahvi 63 lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „3“; 40) paragrahvi 64 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 651 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „§-de 22,“ tekstiosaga „24, 25,“; 42) paragrahvi 701 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) harjutusrelv.“; 43) paragrahvi 71 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „(6) Relva kasutamisele peab eelnema hoiatus. Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on relva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, et tõrjuda vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele.“; 44) paragrahvi 721 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Vangla“ tekstiosaga „tehnilised andmed,“; 45) paragrahvi 721 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vangla hoonete tehnilised andmed, samuti teave vangla turvasüsteemide või seadmete kohta ja nendes sisalduv teave on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangla turvasüsteemide või seadmete, samuti erivahendite, teenistusrelvade ja laskemoona soetamisel ning nendega seonduvate teenuste tellimisel peab tagama, et ei kahjustataks vangla julgeolekut.“; 46) paragrahvi 721 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele kehtib juurdepääsupiirang kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauem kui kolmkümmend aastat teabe loomisest. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta kaupa, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.“; 47) seadust täiendatakse §-ga 722 järgmises sõnastuses: „§ 722. Valdusesse sisenemine (1) Põgenenud kinnipeetava tabamiseks vahetult pärast põgenemist, samuti käesoleva seaduse § 71 lõikes 31 sätestatud teo toimepanija tabamiseks vahetult pärast teo toimepanemist on vanglateenistuse ametnikel õigus siseneda valdaja nõusolekuta valdusesse ja teha isiku leidmiseks valduse läbivaatus, kui vastasel juhul muutuks isiku tabamine oluliselt raskendatuks. (2) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab vanglaametnik kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve. (3) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.“; 48) paragrahvi 76 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kinnipeetava kohta käesoleva seaduse § 53 alusel vangiregistrisse kantava teabe vastavalt kohtu nõudmisele;“; 49) paragrahvi 762 lõikes 2 asendatakse sõnad „isikliku toimiku“ sõnadega „kohta käesoleva seaduse § 53 alusel vangiregistrisse kantava teabe vastavalt kohtu nõudmisele“; 50) paragrahvi 81 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiibist võib teha erandeid, kui kinnipeetava eraldihoidmine teise vanusegruppi kuuluvatest kinnipeetavatest on vastuolus tema normaalse arengu või muude õigustatud huvidega.“; 51) paragrahvi 851 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 52) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Arestimajas aresti kandvale arestialusele avatakse isiklik toimik, kui seda ei ole varem tehtud.“; 53) paragrahvi 91 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 54) paragrahvi 91 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Teavitamine ei ole vajalik, kui andmed vahistatu vastuvõtmisest edastatakse asutuste vahel automaatselt.“; 55) paragrahvi 92 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Teavitamine ei ole vajalik, kui andmed vahistatu ümberpaigutamise kohta edastatakse asutuste vahel automaatselt.“; 56) paragrahvi 93 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Vahistatu isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks ja ülejäänud summad jäetakse vahistatule vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui vahistatu vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, jäetakse ka need summad vanglasiseseks kasutamiseks.“; 57) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „kohtumenetluses“ sõnadega „ja kui andmeid vahistatu ümberpaigutamise kohta ei edastata asutuste vahel automaatselt.“; 58) paragrahvi 98 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vahistatul on lubatud saata ja saada pakke. Vahistatule paki saatmine on lubatud üksnes vanglale eelnevalt digitaalselt allkirjastatud teavituse saatmise korral või tuues paki isiklikult vanglasse. Pakivahetuse täpne kord ja pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjas.“; 59) paragrahvi 100 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „30“ arvuga „14“; 60) paragrahvi 100 lõikes 2 asendatakse sõna „kaheksateistkümneaastast“ sõnadega „kahekümne ühe aastast“; 61) paragrahvi 100 lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „3“; 62) paragrahvis 103 asendatakse tekstiosa „66–72“ tekstiosaga „66 ja 671–72“; 63) paragrahvis 133 asendatakse sõnad „arsti või õde“ sõnaga „tervishoiutöötajat“; 64) seadust täiendatakse §-ga 1728 järgmises sõnastuses: „§ 1728. Kinnipeetava, vahistatu ja vanglas viibiva arestialuse isiklik toimik Alates 2023. aasta 1. jaanuarist ei avata vanglasse saabuvale kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele isiklikku toimikut ning isiku käesoleva seaduse § 53-s sätestatud andmed kantakse vangiregistrisse. Kui isiklik toimik on juba avatud, säilitatakse toimikut kolm aastat pärast karistusaja lõppemist või isiku surma. Isiklike toimikute arhiveerimine toimub arhiiviseaduse § 13 alusel sätestatud korras.“. § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustiku § 325 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väärteo katse on karistatav.“. § 3. Kriminaalhooldusseaduse muutmine Kriminaalhooldusseaduse § 261 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Positiivset proovi kinnitav dokument on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.“. § 4. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduse § 841 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vanglateenistuse lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 ________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja nimi ja ametinimetus]  Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse vangistusseaduses (VangS) muudatused, mille eesmärgiks on seadust ajakohastada ning lahendada praktikas tõusetunud probleeme. Eelnõuga muudetakse vangistusseaduse sätteid tehnoloogianeutraalsemaks, et soodustada üleminekut digitaalsele haldus- ja kohtumenetlusele, samuti tehakse seaduses mitmeid kinnipeetava taasühiskonnastamist soodustavaid ning vangla julgeolekut kindlustavaid muudatusi. Karistusseadustikus (KarS) tehakse muudatus, millega muudetakse karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. Ühtlasi täiendatakse kriminaalhooldusseadust (KrHS) klausliga, mille kohaselt on kriminaalhooldusaluse nõudmisel teostatud joobe tuvastamise ekspertiisiakt positiivse tulemuse korral sundtäidetavaks täitedokumendiks. Viimase muudatusena täiendatakse relvaseadust (RelvS) volitusnormiga vanglateenistuse lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuete kehtestamiseks määrusega. Eelnõuga muudetakse järgmisi akte: 1) vangistusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2021, 15; 2) karistusseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.05.2021, 9; 3) kriminaalhooldusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.12.2019, 6; 4) relvaseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.07.2020, 5. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (620 8118; [email protected]). Eelnõu rakendusakti kavandi(te) koostamise eest vastutab Justiitsministeeriumi vanglate osakond. Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole otse seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei taotleta eelnõuga Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammides seatud eesmärke. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võimaldada üleminekut digitaalsele asjaajamiskorrale (samuti kohtumenetlustele) ning laiendada vanglas kinni peetavate isikute võimalusi taasühiskonnastavateks tegevusteks (interneti kasutamise võimaluste laiendamine, mobiiltelefoni kasutamise võimaldamine avavangla kinnipeetavatele, lühiajaliste kokkusaamiste laiem võimaldamine, sh telesilla vahendusel). Selliseid õigusi ja kohustusi reguleerivad sätted on püsinud suuresti muutumatuna, kuid arvestades ühiskonna arengut, on otstarbekas liikuda vastavalt võimalustele üle digitaalsele asjaajamisele ka vanglas ning avardada kinnipeetavate võimalusi tehnoloogia kasutamiseks. Kõnesolevate digilahenduste 1 kasutamise võimaldamiseks antakse vanglatele õigus käidelda vajalikus mahus (ja nende eelneval nõusolekul) kinnipeetavate isikuandmeid. Veel vähendatakse eelnõuga seaduses sätestatud maksimaalse kartserikaristuse pikkust, et viia VangS-i sätted kooskõlla rahvusvaheliste soovitustega, nähakse ette sissenõudmisele kuuluvate nõuete kinnipidamine vahistatu isikuarvele kantava raha arvelt ja muudetakse kriminaalhooldusaluse joobe tuvastamise dokument otsetäidetavaks, et vähendada tarbetut töökoormust. Vangistusseadust on aja jooksul muudetud peamiselt mõnda konkreetsesse valdkonda kuuluvate (nt arestimajade ülevõtmine) või üksikküsimuste lahendamiseks, kuid praeguse eelnõuga lahendatakse mitmeid praktikas tõusetunud probleeme, mis puudutavad läbivalt kogu seadust (sh ühtlustatakse läbivalt mõistekasutust ja tehakse seaduse tekstis muid tehnilisi täpsustusi). Eelnõule koostati 2015. aastal väljatöötamiskavatsus (VTK), milles märgitud probleemidest ei kuulu kõik lahendamisele käesoleva eelnõuga, kuna neid on oma mahu või spetsiifika tõttu otstarbekas menetleda eraldi eelnõus (nt VTK-s käsitletud teenistusõiguse küsimused, kuid ka mõned muudatused VTK esimesest plokist, nt distsiplinaarmenetluste lihtsustamine vanglas). Samuti on eraldiseisvate eelnõudega juba lahendatud VTK esimese ploki punktid 4 ja 19. Kõnesoleva eelnõuga lahendatakse suur hulk VTK-s kirjeldatud probleemidest, mis on tänaseni olulised. Muudatuste rakendamine eeldab mõningal määral ka vanglate töökorralduse muutmist. KrHS-i muudatus hõlbustab ekspertiisikulude sissenõudmist kriminaalhooldusaluselt, kaotades vajaduse tarbetu tsiviilkohtumenetluse järele, milles üksnes kinnitatakse joobe tuvastamise dokumendi olemasolu ning kohustatakse isikut ekspertiisikulud hüvitama. KarS-i muudatus muudab karistatavaks kinnipidamiskohas aine ja eseme ebaseadusliku üleandmise katse. RelvS muudatusega nähakse RelvS-is ette volitusnorm, mis paneb valdkonna eest vastutavale ministrile kohustuse kehtestada määrusega vanglateenistuse lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist, millest esimene sätestab vangistusseaduse kavandatud muudatused ja teine karistusseadustiku muudatused, kolmas kriminaalhooldusseaduses kavandatud muudatused ning neljas relvaseaduse muudatused. I. Vangistusseaduse muudatused VangS-i § 11 Esimese muudatusena täiendatakse VangS-i § 11 lõiget 4 klauslitega, mille kohaselt võib vangla turvalise tehnilise võimaluse olemasolul võimaldada vaiete, taotluste ja muude pöördumiste koostamist ja esitamist kirjaliku vormi asemel elektroonilises vormis. Sätte kohaselt kinnitatakse elektroonilises vormis esitatud vaie taotlus või muu pöördumine elektrooniliselt. Muudatus toetab üldist haldusmenetluse digiteerimist vanglates. Vaiete ja taotluste esitamine käsikirjas on koormav nii kinnipeetava jaoks, kellel võtab kirja käsitsi koostamine rohkem aega, kui ka ametiasutuste jaoks, sest käsikirjas teksti lugemine on sageli vaevaline ning aeganõudev. Üleminek digitaalsele dokumentide esitamise korrale hoiab kokku ka ressurssi, mis kulub dokumentide skaneerimise peale. Arvestada tuleb, et sätted annavad vanglale võimaluse dokumentide digitaalseks koostamiseks ja esitamiseks, kuid ei kohusta vanglat seda tegema. Seega ei tulene normist ka kinnipeetavale vastavat subjektiivset õigust. Elektroonilise kinnituse all tuleb mõista elementi, mis täidab (digi)allkirjaga sarnast funktsiooni ning kinnitab dokumendi koostamise ja esitamise isiku poolt. Kinnitusega on võimalik 2 tuvastada, kes ja millal dokumendi koostas. Samuti on tuvastatav selle esitamine koostanud isiku poolt. Kuna kõigil kinnipeetavatel ei ole ID-kaarti (ega saa seda isikut tõendavate dokumentide seadusest tulenevate nõuete tõttu taotleda), ei tohi elektroonilist kinnitust kitsendavalt digiallkirjaga võrdsustada. Kinnitus võib põhineda ka tehnilisel lahendusel, mis kinnitab esitaja isikusamasuse temapoolse autentimisega, mis on kontrollitav kasutajalogidega. Kinnitamisele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 910/20141 tulenevad e-identimise (e-IDAS) nõuded, kuna määruse artikli 2 punktist 2 tulenevalt ei kohaldata määrust selliste usaldusteenuste osutamise suhtes, mida kasutatakse eranditult suletud süsteemides, mis tulenevad riigisisesest õigusest või määratletud osalejate kogumi omavahelistest kokkulepetest. Samuti täiendatakse § 11 lõikega 10, mis võimaldab erisättena vanglal võtta kinnipeetavalt haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamise või sellega tutvumise või dokumendi (koostamise ja õigsuse) kinnitamise kohta allkirja asemel digitaalse kinnituse. Allkirjastamise nõue on kehtivas seaduses sätestatud näiteks § 64 lõikes 4, mille kohaselt antakse kinnipeetavale distsiplinaarkaristus kätte allkirja vastu, samuti § 105 lõikes 22, mille kohaselt tehakse vanglasse saabuvale kinnipeetavale, arestialusele ja vahistatule allkirja vastu teatavaks vangla kodukord, ning § 52 lõikes 4, mille kohaselt väljastatakse nende kohta vangiregistri andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. Muudatused vangistusseaduses soodustavad vanglate üleminekut digitaalsele haldusmenetlusele, kuna dokumentidega seotud seadusesätete sõnastus muudetakse tehnoloogianeutraalseks. Korraldus, mille kohaselt tuleb kinnipeetavale kodukorra tutvustamise kohta võtta kinnipeetavalt eraldi dokumendile allkiri ning seda säilitada, ei ole mõistlik. Seega asendatakse allkirjastamise kohustus digitaalse kinnitamise kohustusega, et võimaldada vanglas viibival isikul vajaduse korral dokumente kinnitada paberil allkirjastamisest erineval viisil (nt omakäeliselt tahvelarvutisse allkirja andmise vm sarnase meetodi abil). VangS-i § 11 lg 3 Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, milles sätestatakse õiguslik alus vangistust kandva kinnipeetava arestimajja paigutamiseks kohtueelse või kohtumenetluse toimingute tegemiseks. Näiteks esineb praktikas olukordi, kus vanglas karistust kandev kinnipeetav paneb toime kuriteo, mida on otstarbekas menetleda muul uurimisasutusel kui vanglateenistusel (peamiselt Politsei- ja Piirivalveametil). Sellistel juhtudel tuleb menetlejal vajalike toimingute iseseisvaks läbiviimiseks toimetada kinnipeetav näiteks arestimajja ja pärast menetlustoiminguid tagasi vanglasse tuua. Teise võimalusena võib menetleja iga kord tulla menetlustoiminguid vanglasse tegema (eeldab vastava ruumi eraldamist vangla poolt). Selline korraldus ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ning on koormav ka kinnipeetavale endale. Seetõttu on otstarbekas luua seadusesse selge alus, mis lubaks vanglas karistust kandva kinnipeetava ajutiselt arestimajja paigutada. Kehtiva vangistusseaduse § 4 näeb ette alternatiivse paigutamise arestimajja näiteks vahistatute puhul. Praktikas toimetatakse isik (harilikult Politsei- ja Piirivalveameti poolt) kõigepealt arestimajja. Selline korraldus võimaldab menetlejal vahistatutega hõlpsamini menetlustoiminguid läbi viia. Pärast vajalike toimingute tegemist vahistatu kas vabastatakse või toimetatakse vanglasse. Olukord on aga teistsugune juhtudel, mil isik viibib kuriteo 1 Kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0910&qid=1634631128794&from=ET 3 toimepanemise või avastamise ajal juba vanglas. Sellisel juhul peaks seadus sõnaselgelt võimaldama isikut (ajutiselt) ka arestimajja paigutada. Lisaks kriminaalmenetlusele võib esineda vajadus paigutada kinnipeetav ajutiselt arestimajja ka tsiviil- või halduskohtumenetluses. Seda eriti juhtudel, kui kohtuasja arutamine toimub mitmel järjestikusel päeval maakonnas, mis asub kinnipeetava karistust täideviivast vanglast kaugel, näiteks Pärnu-, Saare- või Hiiumaal. Lõikes sätestatakse klausel, mille kohaselt paigutatakse kinnipeetav arestimajast tagasi vanglasse esimesel võimalusel. Kuigi arestimajas kinnipidamise üldtingimused peavad tulenevalt VangS § 86 lõikest 1 vastama vanglas kinnipidamise üldtingimustele, kaasneb isiku arestimajas kinnipidamisega mõningaid isiku taasühiskonnastamist häirivaid tegureid, nagu näiteks võimatus osaleda vanglas toimuvates taasühiskonnastavates programmides. Seetõttu peaks isiku paigutamine arestimajja olema võimalikult lühiajaline ja isik tuleks esimesel võimalusel tagasi vanglasse paigutada. VangS-i § 14 Paragrahvides (samuti §-des 37, 47, 48, 52, 53, 671, 93 ja 133) asendatakse sõna „arst“ või „arsti“ sõnaga „tervishoiutöötaja“ vastavas käändes. Muudatus on tingitud otstarbekuse kaalutlusest, mille kohaselt ei pea iga meditsiinilist toimingut vanglas tegema arst, vaid selle ülesande võib delegeerida ka pädevale tervishoiutöötajale. Ka kohtud2 on oma praktikas leidnud, et „arst“ tähendab ametikohta, mitte töötaja kvalifikatsiooni ning et (VangS § 37 lg 3 mõttes) ei ole määrav meditsiinitöötaja ametinimetus, kui tema sisuline pädevus ei tekita kahtlust. VangS §-i 15 lg 3 Muudatusega täiendatakse paragrahvi 15 lõiget 3 pärast sõnu „hoiule võetavate asjade“ sõnadega „ning isikut tõendavate dokumentide“. Muudatus seondub VangS § 17 kehtetuks tunnistamisega. Kuna VangS § 17 reguleerib kinnipeetava isikut tõendavate dokumentide hoiustamist, mille täpsem kord on toodud Justiitsministri määruses „Vangla sisekorraeeskiri“, täiendatakse VangS § 15 lõiget 3 selliselt, et § 17 kehtetuks tunnistamise järel oleks VangS § 15 sisalduva volitusnormi alusel reguleeritud nii dokumentide kui ka muude isiklike asjade hoiustamine vangla poolt. Kuna kehtiva õiguse kohaselt on mõlema volitusnormi rakendusakt sama (vangla sisekorraeeskiri), on tegu üksnes tehnilise muudatusega, mis ei eelda iseenesest suuremaid ümberkorraldusi rakendusaktis. VangS-i § 16 lg 4; § 17; § 181 lg 4; § 321 lg 3, 31; § 64 lg 5; § 76 lg 1 p 1; 762 lg 2; § 91 lg 1 Muudatustega eemaldatakse VangS-ist viited vahistatu ja kinnipeetava isiklikule toimikule. Muudatused ei puuduta arestimajade kinnipeetavaid isikuid. Nüüdisaegses vanglasüsteemis puudub vajadus isikliku toimiku pidamise järele, kuna kõik vajalikud (sh kohtule edastatavad) andmed isiku kohta kantakse vangiregistrisse, isikliku toimiku pidamine on praktikas üksnes dubleeriv tegevus ning muudatuste jõustumisest arvates minnakse järk-järgult üle digitaalsele andmete hoiustamise süsteemile. VangS-i §-de 76 ja 762 muudatustega nähakse täiendavalt ette, et vanglad edastavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise või karistusjärgse käitumiskontrolli määramise menetluses kohtule vajalikud andmed vastavalt kohtu nõudmisele, 2 Vt nt Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegiumi lahend 3-12-1744, 18. Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=155653516 4 kes saab menetluseks vajalikku infot valida VangS § 53 nimetatud andmete hulgast. Isiklike toimikute säilitamise ja arhiveerimise kord nähakse ette eraldi rakendussättega. VangS-i § 18 lg 2 Paragrahvi teine lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna praktikas puudub vajadus isiku signaleetiliste fotode käitlemiseks. VangS-i § 18 lg 7 ja § 51 Muudatusega ühtlustatakse terminikasutust: sõna „sund“ asemel räägitakse „vahetust sunnist“. VangS-i § 20 lg 1 Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis3 tõlgendanud VangS § 20 lõiget 1 selliselt, et säte ei võimalda teha kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise otsust üksnes ITK alusel, vaid arvesse tuleb võtta ka muid selles normis nimetatud tingimusi. Riigikohtu tõlgenduse kohaselt saab VangS § 20 lg 1 järgi avavanglasse paigutada üksnes kinnipeetava, kelle reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või kelle ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Selline tõlgendus läheb vastuollu erialakirjanduses4 valitseva seisukoha ning vanglate praktikaga, mille kohaselt annab VangS § 20 lõige 1 avavanglasse ümberpaigutamiseks kolm iseseisvat alust. Vastandlike seisukohtade pinnalt tekkinud ebaselguse lahendamiseks täpsustatakse eelnõuga sätet, et sellest oleks võimalik selgelt välja lugeda kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise kolm alternatiivset eeldust (sh ümberpaigutamine ITK alusel). VangS-i §-d 24, 25 ja 651 VangS § 24 lõiget 1 täiendatakse klausliga, mille kohaselt võib vanglateenistus turvalise tehnilise võimaluse olemasolul võimaldada lühiajalist kokkusaamist ka telesilla vahendusel. Turvalise tehnilise lahenduse all tuleb mõista vanglateenistuse poolt eelseadistatud seadet koostoimes programmiga, mis võimaldab telesilla vahendusel isikuga kokkusaamist, kuid ei võimalda tegeleda keelatud tegevustega ega anna juurdepääsu keelatud veebisisule või - funktsioonidele. VangS § 24 teises lõikes asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „neli“. Sellega suurendatakse lühiajaliste kokkusaamiste maksimaalset kestust kolmelt neljani. Muudatuse eesmärgiks on soodustada vanglavälist suhtlemist, võimaldades kokkusaamisele tulnud isikutel kinnipeetavaga pikemalt koos olla. Eriti soodustab see vanglavälist suhtlust isikute puhul, kes sõidavad kinnipeetavat külastama kaugemalt. Kokkusaamiste kestust on käsitletud nii CPT analüüsis5 kui ka meie õiguskirjanduses6. Mõlema käsitluse kohaselt on pigem soovitatav võimaldada kinnipeetavatele lühiajalisi kokkusaamisi sagedamini ja lühemalt (nt kord nädalas ja tund korraga). Samas on õiguskirjanduses väljendatud arvamust, et toetada tuleb võimalust lubada vajaduse korral VangS § 24 lg-s 2 3 Vt Riigkohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. aasta määrus kohtuasjas nr 3-18-111, p 19, kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-18-111/29. 4 VangS kommenteeritud väljaanne lk 74, § 20 komm 2. 5 Vt CPT raport Eesti valitsusele piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee Eesti külastuse kohta, mis toimus 27. september kuni 5. oktoober 2017, lk 29, p 64. 6 Ksenia Žurakovskaja-Aru, „Lapse õigus vs. võimalus suhelda vangistuses vanemaga – vanglavälisest suhtlemisest ümberpööratuna“, Juridica, 2015, 6, viide nr 78. Kättesaadav veebis: https://www.juridica.ee/article_full.php?uri=2015_6_lapse_igus_vs_v_imalus_suhelda_vangistuses_vanemaga_ vanglav_lisest_suhtlemisest_mberp_ratuna 5 sätestatud ajast pikemat kokkusaamist. Selliseks olukorraks võibki olla nt kohtumine kaugelt tulnud lähedasega, kellel puudub võimalus külastada kinnipeetavat iga kuu. Kuigi kokkusaamiste regulatsioon vangistusseaduses jätab vanglatele täpsema korralduse osas ulatusliku kaalutlusruumi, pikendatakse eelnimetatud eesmärgi soodustamiseks ka seaduses sätestatud lühiajalise kokkusaamise maksimaalkestust tunni võrra. Täiendavalt muudetakse VangS § 24 lg-s 4 ja § 25 lg-s 3 sätestatud lühiajaliste kokkusaamiste piirangut selliselt, et ka kartserirežiimil olevatele kinnipeetavatele saaks võimaldada lühiajalisi kokkusaamisi pereliikmetega. Samuti jäetakse § 25 lg 3 loetelust välja vastuvõturežiimil viibivate kinnipeetavate pikaajaliste kokkusaamiste piirang. Kehtivad sätted näevad nimetatud kinnipeetavatele kokkusaamisteks ette absoluutse piirangu, mis riivab tugevalt nii kinnipeetava kui tema lähedaste PS §-st 26 tulenevat õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Arvestades vanglavälise suhtluse olulisust kinnipeetava taasühiskonnastamiseks, kaotatakse muudatusega absoluutne keeld. Vanglateenistusele antakse kaalutlusruum kartserikaristust kandvate kinnipeetavate kokkusaamiste üle otsustamiseks, kuivõrd edaspidi võimaldatakse kokkusaamisi kinnipeetavale tingimusel, et tema suhtes ei ole rakendatud kokkusaamiste keeldu VangS § 651 lg 4 sätestatud alusel (kartserikaristusega seonduvad lisapiirangud). VangS §-i 24 täiendatakse lõikega 5, mis loetleb andmed, mida vanglateenistus kogub telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste kokkusaamiste korral. Sarnaselt regulaarse kokkusaamisega peab vanglateenistusel olema õigus töödelda andmeid, mis võimaldavad kokkusaaja isiku ning kokkusaamise toimumise aja fikseerida. Isiku tuvastamise läbi tagatakse kokkusaamise vastavus VangS §-is 24 sätestatud üldistele tingimustele (nõudmised kokkusaaja isikule, samuti selle kestusele). VangS-i § 26 Paragrahvi täiendatakse sarnaselt §-ga 24 klausliga, mis lubab vanglateenistusel turvalise tehnilise võimaluse olemasolul võimaldada kokkusaamist kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga telesilla vahendusel. VangS-i § 27 ja § 94 lg 3 Paragrahvi 27 teise lõike esimeses lauses asendatakse sõna „juuresolekul“ sõnadega „järelevalve all“. Sama muudatus tehakse § 94 lõikes 3. Muudatus on kantud vajadusest korrigeerida sätte sõnastust, kuna praktikas ei viibi vanglateenistuse ametnik kokkusaamise juures, vaid järelevalvet kokkusaamise üle teostatakse tehniliste seadmete vahendusel. Paragrahvi kolmanda lõike teises lauses nähakse ette, et „kinnipeetava kokkusaamise kaitsjaga võib katkestada vanglas keelatud eseme või aine üleandmise takistamiseks ning isiku elu ja tervise kaitseks.“. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kaitsjaga kokkusaamise katkestamise keeld absoluutne. Senine säte on liiga piirav ega luba kohtumisse sekkuda isegi isiku elu ja tervise kaitseks. Seetõttu nähakse seaduses ette erandid, millal võib sekkuda ka kinnipeetava kokkusaamisse kaitsjaga. Õigus valida endale kaitsja ning temaga kohtuda on sätestatud põhiseaduse §-s 21 (lg 1 teine lause). Riigikohus on leidnud, et PS § 21 on reservatsioonita põhiõigus, mida võib piirata 6 üksnes mõne muu põhiõiguse või PS-st tuleneva väärtuse kaitseks7. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Muudatuse kohaselt võib kohtumise katkestada esmalt selleks, et takistada keelatud eseme või aine üleandmist kaitsjalt kinnipeetavale. Keelatud eseme üleandmine kinnipeetavale võib seada ohtu isikute elu ja tervise vanglas, mistõttu peab seadus võimaldama sellistel juhtudel kohest sekkumist. Samuti on vaja sätestada erand kokkusaamise katkestamiseks isiku elu ja tervise kaitseks ka otseselt (nt kui kinnipeetav ründab kaitsjat, vanglas on puhkenud tulekahju vms). Seega teenib kokkusaamise katkestamise isiku elu ja tervise kaitse (PS § 16) tagamise eesmärki. See eesmärk on legitiimne. Sobiv on meede, mis vähemalt aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Meede on kohane ehk sobiv, kui ta vähemalt soodustab püstitatud eesmärgi saavutamist. Rakendatud abinõu ei pea absoluutse kindlusega sihile viima, ta ei pea olema ei kõige parem ega kõige kohasem, kohasuse käsk on täidetud, kui vahend seatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitab. See, et kokkusaamise võib katkestada, kui tekkinud on oht isiku elule või tervisele, aitab kahtlemata eesmärgi saavutamisele kaasa. Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut vähem rõhuval viisil vähemalt sama hästi. Vajalikkuse nõue on täidetud, kuna säte reguleerib olukordi, kus akuutne ja vahetu oht isiku elule ja tervisele on juba (sõltumata teistest abinõudest nagu näiteks metallidetektori läbimine kaitsja poolt) tekkinud ning muud meetmed ei aita normi eesmärki sama efektiivselt tagada. Kui elu ja tervise kaitse korral on sekkumisvajadus ilmne, siis keelatud eseme või aine üleandmise kahtluse korral tuleb sekkumisvajadust hoolikalt kaaluda. Näiteks võib väheohtlike keelatud esemete üleandmise kahtluse korral olla põhjendatum kohtumise katkestamise asemel selgitada pärast kohtumise lõppu välja, kas kinnipeetava valduses on keelatud esemeid või mitte (austades advokaadi kutsesaladusega kaitstud andmete puutumatust). Seetõttu on kõnesolevale alusele tuginedes kohtumise katkestamine põhjendatud ennekõike viimse abinõuna, kui see on vältimatult vajalik tulenevalt selle eseme või aine eriti ohtlikust iseloomust, mille üleandmist kahtlustatakse (nt koheselt tarbitav narkootikum, relv või relvana kasutatav ese vmt). Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses (mõõdukas), kui tema põhjused kaaluvad üles riivatud põhiõiguse. Seejuures kehtib reegel: mida intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Antud juhul kaaluvad isiku elu ja tervise kaitse eesmärk selgelt üles õiguse kohtuda kaitsjaga, kuna oht on vahetu ning ei võta isikult õigust teostada riivat põhiõigust hiljem. Riive on proportsionaalne ning kokkuvõttes põhiseaduspärane. VangS-i § 28 Paragrahvi esimest lõiget täiendatakse klausliga, mille kohaselt võib vangla edaspidi avavangla kinnipeetavatele vanglaväliseks kasutamiseks väljastada mobiiltelefone. Muudatuse eesmärk on aidata kaasa avavangla kinnipeetavate taasühiskonnastamisele, kuna mobiiltelefoni kasutamine võimaldab kinnipeetaval väljaspool vanglat suhelda nt tööandja või 7 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. juuni 2010 kohtuotsus asjas nr 3-4-1-5-10, p 38, kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-5-10. 7 haridusasutusega ning seega oma tegevust hõlpsamalt koordineerida. Samuti võimaldab mobiiltelefon kinnipeetaval igal ajal võtta ühendust vanglaga ja vanglal kinnipeetavaga. Telefoni täpsemad kasutamise nõuded (sh turvanõuded) sätestatakse justiitsministri määruses. Kasutamise nõuete klausel annab ministrile õiguse reguleerida määruses nt seda, et kinnipeetav ei tohi mobiiltelefoni välja lülitada ning et telefoni kasutamisega seonduvad kulud tasub kinnipeetav. Turvanõuete all tuleb mõista õigust reguleerida, kellega võib kinnipeetav mobiiltelefoni vahendusel suhelda, kas ja millises ulatuses on kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, samuti seda, milliseid mobiilirakendusi on lubatud alla laadida ning kasutada. Säte annab vanglateenistusele õiguse koguda ja töödelda elektroonilise side seaduse paragrahvis 1111 sätestatud andmeid. Muudatuse kõige kaalukamaks aspektiks on loodav võimalus jälgida isiku asukohaandmeid reaalajas. Sätte eesmärgiks on võimaldada vanglal kontrollida, kas kinnipeetav viibib väljaspool vanglat talle lubatud kohas. Säte kohaldub avavanglas karistust kandvatele kinnipeetavatele, kelle vanglaväline liikumine peab vanglale teada olema juba praegu. Kuigi asukohaandmete jälgimine vangla poolt riivab kinnipeetava põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele, ei ole tegemist privaatsusõiguse rikkumisega, kuivõrd riive on käesoleval juhul põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Kinnipeetavale väljastatava telefoni asukohaandmete jälgimine võimaldab vanglateenistusel jälgida, kas kinnipeetav käitub väljaspool vangla territooriumit õiguspäraselt või mitte. Kuigi avavanglas karistust kandvad kinnipeetavad on allutatud oluliselt leebemale režiimile, kui kinnises vanglas paiknevad kinnipeetavad, on nad siiski kohustatud järgima (ava)vangla poolt seatud käitumisnõudeid, mis aitavad kindlustada (ava)vangistuse korrapärase täideviimise. Neid käitumisnõudeid tuleb järgida ka väljaspool vangla territooriumit, näiteks kui kinnipeetav töötab väljaspool vanglat või viibib muul väljasõidul. Kinnipeetavad ei tohi viibida kõrvalistes kohtades ega suhelda kõrvaliste isikutega. Samuti võivad kinnipeetava asukohaandmed aidata tuvastada kinnipeetava põgenemist või isegi viia tema tabamiseni. Arvestades, et põhiseaduslikku õigust eraelu puutumatusele on PS § 26 kohaselt õigus piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks ning muudatusega tagatakse kas otseselt või kaudselt kõiki eelnimetatud eesmärke, ei ole riive legitiimne eesmärk kõnesoleval juhul kahtluse all. Samuti on meede sobiv, kuna aitab nimetatud viisidel PS §-s 26 sätestatud eesmärke saavutada. Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut vähem rõhuval viisil vähemalt sama hästi. Vajalikkuse nõue on antud juhul täidetud, sest ainus võimalus eesmärki samaväärselt tagada, oleks isiku pidev saatmine vanglaametnike poolt. See aga on ebamõistlik lahendus ressursi vaatest ning vastandub diametraalselt avavangistuse eesmärgiga. Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses (mõõdukas), kui tema põhjused kaaluvad üles riivatud põhiõiguse. Seejuures kehtib reegel: mida intensiivsem on riive, seda mõjuvamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Antud juhul kaaluvad PS §-s 26 nimetatud kaalutlused üles isiku õiguse eraelu puutumatusele. Seda seisukohta võimendab ka argument, et isik on andmete kogumisest teadlik (s.t andmeid ei koguta ning käidelda erinevalt kriminaalmenetlusest salaja). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on rõhutatud GPS jälgimise varjatuse aspekti, tuues välja, et just jälgimise varjatuse tõttu on kuritarvituse risk suurem8. 8 EIK 02.09.2010 lahend asjas Uzun vs. Saksamaa, p-d 61 ja 63. 8 Praegusel juhul on isikule tema (võimalik) jälgimine teada, mistõttu ei tohiks kõnesolevale muudatusele omistada ka varjatud jälgimisega seotud negatiivset konnotatsiooni. Kui varjatud jälgimise puhul on rõhutud argumendile, et isiku asukohaandmete jälgimine võimaldab saada infot tema perekondlike, poliitiliste, kutsealaste, religioossete ja seksuaalsete sidemete kohta, siis kinnipeetavate puhul ei sellele argumendile omistada suurt kaalu, kuna väljasõidule lubatud isiku sihtkoht ning väljasõidu eesmärk on vangla ja kinnipeetava poolt varasemalt kooskõlastatud. Isiku (võimalik) jälgimine võimaldab üksnes kinnitada, et isik kokkuleppest kinni pidas. Eelneva pinnalt on riive kokkuvõttes proportsionaalne ning põhiseaduspärane. Paragrahvi teist lõiget täiendatakse teise lausega, mille kohaselt toimub kinnipeetava kirjavahetus loetletud riigiasutustega riigi kulul. Kuigi kehtiv VangS § 28 lõige 2 näeb üldklauslina ette, et kinnipeetava kirjavahetus toimub kinnipeetava kulul, annab sama säte volitusnormi kirjavahetuse täpsemate tingimuste kehtestamiseks vangla sisekorraeeskirjas. Nimetatud määruse § 47 alusel saadetakse kinnipeetava kirjad õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule ka praegu vangla kulul. Seadusemuudatuse sihiks on üksnes kaotada vastuolu seaduse ja määruse vahel selliselt, et vähem kindlustatud kinnipeetavate võimalusi riigiasutustega kirjavahetust pidada ja vangistuse ajal oma õigusi kaitsta ei oleks piiratud. VangS-i §-d 281 ja 98 Vangistusseadust täiendatakse §-ga 281, mis võimaldab kinnipeetavatel saada ja saata pakke. Pakivahetuse täpsem kord ja pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas. Kehtiva vangistusseaduse alusel puudub kinnipeetaval erinevalt vahistatust pakkide saamise õigus. Selle õiguse sätestamisest seaduses loobuti algselt selleks, et vältida keelatud asjade imbumist vanglasse9. Samas võib selline korraldus takistada kinnipeetava taasühiskonnastamist (nt raamatute saamine paki teel). Arvestades, et ka järelevalvemeetmed pakkide kontrollimiseks on aja jooksul täienenud, on põhjendatud edaspidi lubada kinnipeetavatel saada pakke. Vanglatel on õigus endiselt kehtestada vanglas lubatud asjade nimekiri ning pakist võib keelatud esemed eemaldada või pakki üldse mitte kinnipeetavale kätte anda, kui see kujutab ohtu vangla julgeolekule. Samuti tuleb arvestada vangla kehtestatud piiranguid, mis on seatud kambris hoitavatele asjadele Pahatahtlike saadetiste vältimiseks sätestatakse paragrahvis klausel, mille kohaselt on kinnipeetavale paki saatmine lubatud üksnes vangla eelneva teavituse korral paki saatmisest, mis on varustatud saatja isikut tõendava digitaalse allkirjaga. Selliselt on paki saatja tuvastatav ning võib keelatud esemete saatmise korral vastutada KarS § 325 või selle katse eest (katse muudetakse karistatavaks käesoleva eelnõuga). Alternatiivselt võib isik kinnipeetavale paki ise kohale tuua. Seonduvalt muudatusega täiendatakse ka VangS § 98 selliselt, et vahistatul oleks õigus mitte üksnes saada pakke, vaid neid ka saata, nt tagastada talle saadetud raamat. Sarnaselt kõnesoleva sättega lisatakse ka §-i 98 klausel saatja isikutuvastamise kohta. Vältimaks keelatud esemete levimist ja võlasuhete tekkimist kinnipeetavate vahel, sätestatakse paragrahvi neljandas lõikes otsene keeld saata pakke teistele kinnipeetavatele. VangS § 30 9 VangS kommenteeritud väljaanne lk 92, § 28 komm 4. 9 Sätet täiendatakse selliselt, et kinnipeetavatel oleks võimalik tellida ajalehti jm kirjandust ka oma riigi konsulaartöötaja vahendusel. Praktikas on avaldanud välisriigist pärit kinnipeetavad soovi lugeda oma kodumaa ajalehti. Kuivõrd sellise korraldamise kohustuse panemine vanglale oleks kinnipeetavate erinevat päritolu arvestades ebamõistlik, nähakse sättes ette täiendav võimalus tellida kirjandust kinnipeetava riigi diplomaatilise esindaja vahendusel, pidades silmas paragrahvi teises lõikes sätestatud piiranguid. VangS-i § 311 Eelnõuga laiendatakse oluliselt interneti kasutamise võimalusi vanglas. Esmalt täiendatakse sätet edaspidiselt paragrahvi esimeseks lõikeks loetavat teksti klausliga, mille kohaselt võib kinnipeetav kasutada internetti ka muudel käesolevas seaduses sätestatud juhtudel. Eelkõige peetakse silmas VangS § 48 täiendust, millega võimaldatakse vanglates kasutusele võtta veebikaupluse lahendus. Paragrahvi lisatava teise lõikega antakse vanglateenistusele võimalus lubada kinnipeetaval kasutada internetti dokumentide edastamiseks riigiasutustele. Veel täiendatakse paragrahvi kolmanda lõikega, mis annab vanglale turvalise tehnilise võimekuse olemasolul õiguse lubada kohtumenetluses osaleval isikul kasutada vanglateenistuse poolt kohandatud arvutis või muus sarnases seadmes (nt tahvelarvutis) internetti menetlusdokumentidega tutvumiseks, samuti nende koostamiseks ning edastamiseks e-toimiku süsteemis. Säte laiendab lisaks interneti kasutamise võimalustele ka kinnipeetava õigust kasutada arvutit. Kuna seni on kinnipeetavad isikud menetluse materjalidega tutvunud peamiselt kaitsja ja esindaja vahendusel või kohtus, lihtsustab muudatus oluliselt materjalidega tutvumist. Paragrahvi täiendatakse neljanda lõikega, mille kohaselt võib vanglateenistus turvalise tehnilise võimekuse olemasolul võimaldada isikul tutvuda tema kohta vangiregistrisse kogutud teabega, mis ei ole mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks VangS § 52 lõike 6 alusel. Kuigi säte võimaldab vanglateenistusel tutvustada isikule mõningaid vangiregistrisse kantud andmeid, ei anna see säte isikule subjektiivset õigust nõuda ligipääsu tegelikule vangiregistrile, vaid andmetega tutvumise korraldab vanglateenistus (nt vastava piiratud vaatega vangiregistri keskkonna kaudu). Tutvuda ei võimaldata asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, millega isikul ei ole seadusest tulenevalt õigust tutvuda. Ka avavanglas karistust kandvatel kinnipeetavatel võimaldatakse internetti laiemalt kasutada (lõike 5 täiendused). Avavanglasse paigutatakse kinnipeetavad, kes on oma karistuse kandmisel näidanud üles õiguskuulekat käitumist, mistõttu on põhjendatud luua erisus võrreldes kinnises vanglas karistust kandvate kinnipeetavatega. Avatud vangistuse peamine eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus säilitada teatud ulatuses oma endine eluviis, sh töökoht, perekondlikud suhted jms10. Arvestades ühiskonna digiteerimist, on põhjendatud lubada internetti kasutada kinnipeetavatel, kes valmistuvad avavanglas ette eluks pärast vangistust. Üheks oluliseks igapäevaelu osaks väljaspool vanglat on ka arvuti ja interneti kasutamise oskus. Interneti abil saab kinnipeetav planeerida oma käike (internetist on leitavad näiteks ühissõidukite graafikud), samuti eeldavad interneti kasutamist erinevad haridusasutused (õppeinfosüsteemid internetis). Veel avardaks interneti kasutamise lubamine kinnipeetavate võimalust osaleda sotsiaalprogrammides. Avavangla kinnipeetavatel on muudatuste järgselt võimalik kasutada internetti samadel tingimustel harilike kinnipeetavatega (paragrahvi lõiked 1 ja 2) ning 10 VangS kommenteeritud väljaanne lk 47, § 28 komm 3. 10 täiendavalt seoses õppimise, töötamise või taasühiskonnastavate tegevustega. Samas ei ole interneti kasutamise õigus ka avavanglas karistuse kandmisel piiramatu ning järgida tuleb vangla kehtestatud piiranguid (ebasobiva sisu vaatamise keeld). Samuti ei anna norm avavangla kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda juurdepääsu internetile kogu ööpäev või talle meelepärasel ajal. Sätet täiendatakse kuuenda lõikega, mis annab vanglateenistusele seadusliku aluse töödelda kinni peetava isiku näokujutise või sõrmejälje andmeid internetile juurdepääsu võimaldamiseks. Andmete töötlus on vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest ei saa kinnipeetavad kasutada e-toimikusse sisenemiseks mobiil-ID-d, kuna mobiiltelefonide kasutamine ei ole vanglas lubatud, samuti ei ole paljudel kinnipeetavatel ID- kaarti (sh ei vasta nad ka seaduses sätestatud tingimustele, et seda taotleda). Kasutada tuleb autentimisviisi, mille abil on võimalik tuvastada ka need isikud. Sellest tulenevalt luuakse kõnesoleva sättega seaduslik alus kinnipeetav isik autentida näokujutise või sõrmejälje andmeid kasutades. Alates 25.05.2018 reguleerib isikuandmete töötlemist Euroopa Liidu liikmesriikides otsekohalduv isikuandmete kaitse üldmäärus (General Data Protection Regulation, GDPR). GDPR art 4 p 14 määratleb biomeetrilised andmed kui konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isikuandmed isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealust füüsilist isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist, näiteks näokujutis ja sõrmejälgede andmed. Isiku näokujutist sisaldavad fotod on hõlmatud biomeetriliste andmete määratlusega üksnes siis, kui neid töödeldakse konkreetsete tehniliste vahenditega, mis võimaldavad füüsilist isikut kordumatult tuvastada või autentida (GDPR-i põhjenduspunkt 51). Biomeetrilised andmed, sh näokujutis ja sõrmejälg, on eriliiki isikuandmed, mida on üldjuhul keelatud töödelda (art 9 lg 1). Erandid on lubatud ainult GDPR art 9 lg-s 2 loetletud juhtudel, kusjuures liikmesriikidel on õigus kehtestada täiendavaid tingimusi ja piiranguid seoses biomeetriliste andmete töötlemisega (art 9 lg 4). Kõnesoleval juhul on andmete töötlemise õiguslikuks aluseks isiku vabatahtlik nõusolek GDPR art 9 lg 1 punkti a tähenduses. Kuna vabatahtlikust nõusolekust saab rääkida üksnes siis, kui isikul on olnud võimalik otsustada ka mittebiomeetrilise alternatiivi kasuks, sätestatakse paragrahvis klausel, mille kohaselt tuvastatakse kinnipeetava nõusoleku puudumise korral tema isiku infosüsteemis vanglateenistuse ametnik. Sarnaselt § 11 muudatusega, ei kohaldu ka siin e- IDAS nõuded, kuid vanglal tuleb tagada kinnituse turvalisus ning toimingu teinud isiku tuvastamise võimalus ka pärast toimingute sooritamist. Biomeetriliste andmete töötlemisel tuleb lähtuda GDPR-i art 7 punktist 3, mille kohaselt peab kinnipeetaval olema võimalus igal ajal keelduda oma biomeetriliste andmete töötlemisest. See tähendab, et isik võib oma nõusoleku igal hetkel tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine toimub samas vormis, mis nõusoleku andmine. Samuti tuleb asutusel tagada, et andmeid töödeldakse üksnes vajalikus ulatuses. Kuna biomeetriliste andmete töötlemine toimub rangelt üksnes kinnipeetava nõusolekul ning isikule on tagatud alternatiivsed võimalused süsteemi kasutamiseks, ei kujuta isikuandmete töötlemine PS §-s 26 sätestatud eraelu riivet. VangS-i § 32 Paragrahvi viienda lõike esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „vanglateenistuse ametnik“ sõnadega „sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest“. Muudatuse eesmärk on sätestada seaduses selgelt, et lõikes 5 toodud erijuhtude korral võib anda loa lühiajaliseks väljasõiduks ka kinnipeetavale, kelle väljasõiduõigus oleks tavajuhtudel tulenevalt sama paragrahvi esimesest või teisest lõikest piiratud. Selline lähenemine on kooskõlas EIK-i 11 praktikaga. Arvestada tuleb, et väljasõidu lubamine on jätkuvalt vangla kaalutlusotsus ning vangla võib kaalumise tulemusena teha ka negatiivse otsuse väljasõidu lubamise kohta. Sellistel juhtudel on vanglal aga kohustus kaaluda isiku lühiajalist väljaviimist VangS § 33 alusel. VangS-i § 33 Lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt võib kinnipeetava väljaviimise kulud jätta (osaliselt) riigi kanda, kui kinnipeetaval puudub raha väljaviimise eest tasumiseks. Sätte kehtiv sõnastus võimaldab vanglal erandlikel juhtudel lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist, kuid mitte kulude riigi kanda jätmist. Muudatusega luuakse seaduses selgelt ka selline võimalus. Muudatus aitab vältida väljaviimisest loobumist kinnipeetava rahaliste vahendite puudumise tõttu ning hoiab kokku riigi ressurssi nendes olukordades, kus isiku vastu kulude hüvitamise nõude esitamine ei ole perspektiivikas. Kulude riigi kanda jätmise täpsem korraldus sätestatakse vastavalt VangS § 33 lõikele 21 valdkonna eest vastutava ministri määrusega. VangS-i § 34 Muudatusega jäetakse paragrahvi lõikest 4 välja sõnad „tema soovil“. Sätte eesmärgiks on võimaldada kinnipeetaval omal soovil eesti keelt õppida neil juhtudel, kui vangla näeb selle ette kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Näiteks ei ole põhjendatud õpetada eesti keelt kinnipeetavatele, kes karistuse kandmise järgselt koheselt Eesti Vabariigist välja saadetakse. Vangla määrab kinnipeetavad, kellele eesti keele õpetamine on kooskõlas vangla taasühiskonnastavate eesmärkidega, ja suunab nad õppesse. VangS-i § 44 Kehtiv VangS § 44 lõige 4 näeb ette loetelu, mida kinnipeetav saab teha vabaks kasutamiseks jäetud rahaga. Samas on loetelu kinnine ja piirab ka seaduslike toimingute tegemist, nt riigilõivu tasumist ja annetuste tegemist. Muudatuse sisuks on laiendada lubatud toimingute loetelu. Uue sõnastuse kohaselt võivad kinnipeetavad vabaks kasutamiseks jäetud rahaga teha (lisaks sättes nimetatutele) ka muid seadusega kooskõlas olevaid toiminguid, mis ei ohusta vangla julgeolekut. Vangla julgeoleku tagamiseks võib hoiduda ka mõnedest toimingutest, mis poleks teiste seadustega otseselt keelatud, kuid võivad tulenevalt vangistuse täideviimise eripärast kujutada ohtu vanglale. Näiteks ei ole lubatud rahalised kanded kinnipeetavate vahel, kuna need võivad soodustada võlasuhete teket kinnipeetavate vahel ning põhjustada õigusrikkumisi. VangS-i § 45 Sätet täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt on vanglateenistusel õigus kinnipeetava kambris paikneva kambriterminaliga vanglateenistusele tehtud kõnesid salvestada. Kambriterminal on kambri seinal paiknev elektrooniline konsool, mille abil saab kinnipeetav kuulata raadiot ning võtta ühendust vanglaametnikuga. Muudatuse eesmärgiks on võimaldada vanglateenistusel hinnata, kuidas ametnikud reageerivad kinnipeetavate hädaabikutsungitele. Vanglate praktikas on esinenud juhtmeid, kus ametnik ei ole kinnipeetava kutsungile adekvaatselt reageerinud ning on loonud sellega ohu kinnipeetava elule ja tervisele. Samuti võib esineda juhtumeid, kus kinnipeetavad väidavad alusetult, et ametnikud ei reageeri nende hädaabikutsungitele. Kõnede lindistamine aitab sellistes olukordades toimunut välja selgitada ning vältida ametnike ja kinnipeetavate sõna sõna vastu olukordi. Ühtlasi evib kõnede salvestamine preventiivset toimet, kuna lindistamise korral on kinnipeetavad vähem motiveeritud tegema valeväljakutseid. Salvestisi tuleb käsitleda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena AvTS § 35 lõike 1 12 tähenduses (punkt sõltub sõnumis täpsemalt sisalduvast infost). Vanglateenistusel tuleb isikut kõnede salvestamisest teavitada. VangS-i § 46 Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt võib vanglateenistus lubada kinnipeetaval kanda väljaspool vangla territooriumit isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riiete puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Muudatus on tingitud vajadusest tagada kinnipeetavate inimväärikas kohtlemine väljaspool vanglat (nt matustel) ning vältida kinnipeetava liigset märgistamist ühiskonna ees. Muudatust toetab ka EIK-i praktika11, mille kohaselt on peetud (vähemalt) inimõiguste konventsiooni artikli 8 riiveks seda, kui kinnipeetav oli sunnitud kandma vanglariietust lähedase matustel. Selline riive võib ebapiisava põhjenduse korral üle kasvada ka konventsiooni rikkumiseks, mistõttu on kohane täiendada seadust üldreeglist hälbimist võimaldava erandklausliga. Arvestada tuleb, et ka EIK-i praktikas12 on väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei garanteeri konventsiooni artikkel 8 kinnipeetavale absoluutset õigust lähedase matustel osaleda ning taotluse lahendamisel on liikmesriikidel kaalutlusruum. Selline kaalutlusruum peaks laienema ka matustel kantavale riietusele, kui tegemist on ohtliku kinnipeetavaga, kes on juba varem üritanud väljaviimise käigus põgeneda vms. VangS-i § 48 Muudatus on tingitud vajadusest muuta vanglakaupluse teenuse osutamise võimalus paindlikumaks. Kehtiva seaduse kohaselt võib vanglakaupluses müüdava kauba hind olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Selline sisseostuhinnast sõltuv regulatsioon piirab aga teenuse osutamist pakkujatel, kes ostavad kaupa sisse suurtes kogustes odava hinnaga, kuivõrd kahekümneprotsendiline juurdehindlus võib tähendada teenuse vanglale osutamist märgatavalt odavama hinnaga, kui seda tehakse tavalistes kauplustes. Olukorra muutmiseks seatakse kaupluse pakutavate toodete hinnad sisseostuhinna asemel sõltuvusse turuhinnast. Samuti sätestatakse eraldi piirang ka kauba kohaletoimetamise kulude juurdehindlusele (kuni 20 protsenti turuhinnast), et tagada müüdavate kaupade hindade jõukohasus kinnipeetavatele. Sarnaselt §-ga 311 sätestatakse biomeetriliste andmete kasutamine eraldi sättega ka kõnesolevas paragrahvis, et võimaldada kinni peetavatel isikutel enese autentimine veebikaupluse kasutamiseks. Juhtudeks, kui kinnipeetav ei anna nõusolekut biomeetriliste andmete kasutamiseks, on nähtud ette alternatiivne autentimine vanglateenistuse ametniku poolt, mille täpsem kirjeldus ja tingimused on seletuskirjas §-de 11 ja 311 juures. Digilahenduste võimaldamine VangS-is ei võta vanglalt kohustust tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus. Püsivate tehniliste probleemide korral tuleb sisseostude tegemise õigus tagada muul viisil (nt senise tellimuslehe meetodil). VangS-i § 63 Lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „45“ arvuga „14“ ja lõikes 2 asendatakse arv „20“ arvuga „3“. Kartserikaristuse võimalik maksimaalne pikkus ületab kehtivas õiguses ÜRO kinnipeetavate kohtlemise standardmiinimumreeglite (Mandela reeglid) ja ÜRO piinamisvastase eriraportööri kohaselt ja CPT hinnangul põhjendatud määra. Seetõttu tuleb 11 Vt nt EIK-i 30.10.2018 otsus asjas JATSÕŠÕN vs ESTONIA p 48, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-187475; samuti EIK-i 29.11.2009 otsus GISZCZAK vs POLAND, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-107589 12 Vt EIK-i 12.11.2002 otsus asjas PŁOSKI vs POLAND, p 38, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-60733 13 kartserikaristuse pikkust reguleerivaid norme muuta. VangS § 63 lg 1 p 4, lg 2 ja VangS § 100 lg 1 p 3 ja lg 2 tuleb viia kooskõlla rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite, Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ja rahvusvaheliste ekspertide, sh CPT väljendatud seisukohtadega. Mandela reeglite art-d 43 ja 44 keelavad kasutada üksikvangistust sh distsiplinaarkaristusena (Eesti kontekstis kartserikaristusena) määramata ajaks või pikaajaliselt (järjestikku üle 15 ööpäeva). Reeglite art 45 sätestab samuti, et üksikvangistust ei tohi kohaldada psüühikahäiretega ja alaealiste kinnipeetavate suhtes. Alaealiste distsiplinaarkaristusena üksikvangistuses viibimist on sõnaselgelt keelanud ÜRO reeglite kinnipidamiskohas viibivate alaealiste kaitse kohta art 67. Viimast on rõhutanud ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee oma üldkommentaaris nr 10 (2007). Ühe kartserikaristuse pikkus ei tohiks ületada täiskasvanutel 14 ööpäeva ja alaealistel kinnipeetavatel 3 ööpäeva. Kui mitme täidetava kartserikaristuse kogusumma ületab 14 päeva, ei tohi isik järjest kartseris viibida üle 14 päeva. Seega kui kinnipeetavale määratud mitme kartserikaristuse summa on nt 20 päeva, ei tohi ta olla üle 14 päeva järjepanu kartserirežiimil. 14-päevasele kartseris viibimisele peab järgnema mõistlik ajavahemik tavarežiimil, misjärel isik kannab kartseris ülejäänud 6 päeva. EIK on olnud seisukohal, et üksikvangistus ei tähenda automaatselt EIÕK art 3 rikkumist 13. Küll aga on EIK tõdenud, et üksikvangistus on üks tõsisemaid vanglas kohaldatavaid meetmeid. Üksikvangistus ilma sobiva füüsilise ja vaimse stimuleerimiseta kahjustab pikemas perspektiivis kinnipeetava vaimset tervist ja sotsiaalseid võimeid14. Niisamuti on EIK möönnud, et pelgalt (rahumeelselt) vangla korraldustele allumatus või vanglakeskkonnaga kohanematus ei ole sellised rikkumised, millele tuleks reageerida üksikvangistusega15. EIK on viimastel aastatel vaaginud üksikvangistuse küsimusi, arvestades seejuures ulatuslikult CPT seisukohti. Karistusena üksikvangistuse määramisel on CPT osutanud, et selle kohaldamisel ei tohiks maksimaalne karistus ületada 14 päeva üksikvangistust ühe rikkumise eest, soovitavalt isegi vähem. Üksikvangistust karistusena võib CPT hinnangul kohaldada vaid kõige tõsisematel juhtudel ja viimase abinõuna. Mida pikem on üksikvangistus, seda kaalukamad peavad olema selle meetme kohaldamise põhjused ja seda enam peab tagama, et sellega saavutatakse soovitud eesmärk. CPT ei luba kartserikaristuste järjestikku ja vahedeta kandmist, mille tagajärjel isik võib kanda karistust ühtejärge pikema aja vältel, kui on ühe rikkumise eest lubatav maksimaalne kartserikaristuse pikkus (s.t CPT arvates 14 päeva). CPT hinnangul ei tohiks alaealiste puhul üksikvangistus distsiplinaarkaristusena ületada 3 päeva. VangS-i § 701 Eelnõuga täiendatakse § 701 lõiget 2 punktiga 6 (harjutusrelv). Täiendus on vajalik, kuna vanglateenistus kasutab väljaõppe käigus harjutusrelvi, mida kehtiva VangS-i (teenistus)relvade loetelu ei reguleeri. Relvaseaduse § 3 lõike 4 kohaselt on harjutusrelv ametirelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähe kahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada. 13 Vt EIK-i 4.6.2006 otsus asjas Ramirez Sanchez vs. Prantsusmaa, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-76169 ; samuti EIK-i 21.6.2005 otsus asjas Rhode vs Taani, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-69794. 14 Vt nt EIK-i 6.3.2014 otsus asjas Gorbulya vs. Venemaa, p 78, kättesaadav veebis: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-141382; 15 Khodorkovskiy ja Lebedev vs. Venemaa, p 470; Mathew vs Holland, p 202. 14 Kuigi vangistusseadus ei kasuta mõistet „ametirelv“, hõlmab see mõiste RelvS § 3 lg 2 kohaselt teenistusrelvi ja sõjaväerelvi. Vangistusseaduse tähenduses tuleks harjutusrelva seega käsitleda teenistusrelva ühe liigina. VangS-i § 71 Paragrahvi lõiget 6 muudetakse selliselt, et kasutamisele eelnev hoiatamiskohustus ei laieneks üksnes tulirelvale, vaid ka muudele relvadele. Isikut, kelle suhtes on kavatsus vahetut sundi kasutada, tuleb enne sunni kohaldamist hoiatada ja anda isikule võimalus kohustus täita ning sellega tema suhtes sunni rakendamisest hoiduda. Hoiatus teenib eelkõige kohustava haldusakti selguse tagamise funktsiooni (HMS § 55 lg 1). Arvestades, et igasuguse relva (mitte ainult tulirelva) kasutamine isiku suhtes võib kaasa tuua tema õiguste ja hüvede väga tugeva negatiivse mõjutamise, on põhjendatud sätestada seaduses ametniku kohustus hoiatada isikut kõigi relvade kasutamise eest. Kuna kriitilistes olukordades ei pruugi hoiatamine ohu kohese tõrjumise vajaduse tõttu võimalik olla, on lõike kolmandas lauses sätestatud erand, mille kohaselt on eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta tulirelva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele. Kehtiv sõnastus sätestab aga erandi üksnes tulirelvale, mistõttu laiendatakse muudatusega erandit lisaks tulirelvadele ka muudele relvadele. VangS-i § 721 Paragrahvi pealkirja ning esimest lõiget muudetakse selliselt, et normi kohaselt oleks vangla hoonete tehnilised andmed, samuti teave vangla turvasüsteemide või seadmete kohta ja nendes sisalduv teave mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Vangla peab jätkuvalt turvasüsteemide või seadmete, samuti erivahendite, teenistusrelvade ja laskemoona soetamisel ning nendega seonduvate teenuste tellimisel peab tagama, et ei kahjustataks vangla julgeolekut. Paragrahvi täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt kehtib lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsupiirang asutusesiseseks kasutamiseks (AK) kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmekümneks aastaks. Vajaduse püsimisel võib asutuse juht tähtaega maksimaalselt viie aasta kaupa pikendada. Loodav säte kujutab endast erinormi AvTS-i üldsätete ees ning AvTS-i kohaldatakse edaspidi kõnesolevas sättes toodud erisustega. Kehtiva õiguse kohaselt juba on sättes nimetatud teave AK, kuid seda üldiste AvTS §-s 35 loetletud aluste järgi (peamiselt AvTS § 35 lg 1 p 9). Samuti laienevad nimetatud teabele ka muud üldised AvTS-i sätted, sealhulgas juurdepääsupiirangu tähtajad (AvTS § 40), mis ei ole vangla julgeoleku tagamise vajaduse konteksti arvestades kohased. Nimelt ei saa põhjendatuks pidada AvTS § 40 lõikest 1 tulenevat absoluutset kümneaastast (5 + 5 aastat) tähtaega, kuivõrd see teave ei mineta kümne aastaga tingimata oma aktuaalsust. Kümne aastaga ei pruugi oluliselt muutuda vanglateenistuse kasutatav tehnika, relvastus, muu varustus ega ka vangla hoonete struktuur ning toimimise loogika. Eelnev tähendab aga ühtlasi, et kümneaastase juurdepääsupiirangu lõppemisel võib tekkida olukord, kus soovija saaks nimetatud teabe vanglalt lihtsalt välja küsida. Sellise ülevaate andmine vanglate turvameetmetest võib aga valedes kätes kujutada olulist ohtu vangla julgeolekule, mistõttu on vaja astuda samme sellise võimaluse realiseerimise vältimiseks ning eelnõuga pikendatakse juurdepääsupiirangu potentsiaalset kehtivusaega kolmekümne aastani (mida on võimalik viie aasta kaupa pikendada). Kuna tegu on väga spetsiifilise teabega, mis ei oma asutuseväliste inimeste jaoks uudishimu rahuldamise kõrval muud positiivset väärtust, kuid mille avaldamine võib viia väga 15 suure negatiivse mõju tekkeni, on piirangu ulatuse suurendamine taotletava eesmärgi suhtes põhjendatud ja proportsionaalne. VangS-i § 722 Seadust täiendatakse paragrahviga, mille kohaselt on vanglateenistuse ametnikel põgenenud kinnipeetava tabamiseks vahetult pärast põgenemist, samuti VangS § 71 lg-s 31 sätestatud teo toimepanija tabamiseks vahetult pärast teo toimepanemist õigus siseneda valdaja nõusolekuta valdusesse ja teha süüteo toime pannud isiku leidmiseks valduse läbivaatus, kui vastasel juhul muutuks isiku tabamine oluliselt raskendatuks. Analoogseid regulatsioone võib leida nt korrakaitseseadusest (KorS § 50) ning kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS § 911), kuid need ei hõlma (vähemalt terves ulatuses) vanglateenistuse praktikas esinevaid olukordi, mistõttu on põhjendatud kehtestada vastav regulatsioon eriseaduses. Vangistusseaduse 2. peatüki 8. jagu (sh § 71) sätestab normid julgeoleku tagamiseks vanglas, samas kui KorS sätestab avaliku korra kaitse üldpõhimõtted, alused ja korralduse (KorS § 1 lg 1). Sõltuvalt vanglateenistuse ametniku konkreetse tegevuse iseloomust võib see tegevus langeda VangS-i või KorS-i kohaldamisalasse, mida ei ole võimalik määratleda üksnes tegevuse asukoha (vangla territoorium) või adressaatide (kinnipeetavad ja vahistatud) järgi 16. Kehtiv VangS ja KorS ei kata aga juhte, mil seoses vanglateenistuse tegevusega kinnipeetava ja vahistatu suhtes vangistuse ja eelvangistuse täideviimise korraldamisel tekib vanglateenistuse ametnikel vajadus siseneda nõusolekuta võõrasse valdusesse (vastavalt KorS § 1 lg-s 9 sätestatud välistusele ja KorS § 50 lg -s1 sätestatud õigusliku aluse nõudele ning selle puudumisele VangS-is). Näiteks puudub vanglateenistuse ametnikel õigus tagaajamise käigus siseneda võõrasse valdusesse, kui isik vanglavälise saatmisülesande käigus vanglateenistuse järelevalve alt põgeneb. KrMS § 911 p 2 annab sellise õiguse küll isiku kahtlustatavana kinnipidamiseks vahetult pärast kuriteo toimepanemist, kuid seda üksnes eeldusel, et tegemist on uurimispädevusega isikuga, kes suudab tuvastada kuriteo toimepanemise. Saateüksuse liikmele nimetatud pädevus tingimata ei laiene, mistõttu sätestatakse vastavate olukordade lahendamiseks VangS-is erisäte. Põgeneva kinnipeetava tabamise kõrval võimaldab lisatav säte siseneda võõrasse valdusesse ka VangS § 71 lg-s 31 sätestatud teo (vanglas karistuse täideviimise vahetu ohustamine) toimepanija tabamiseks. Normi rakendamise eelduseks on tingimus, et isiku tabamine ilma valdusesse tungimata osutub võimatuks või oluliselt raskendatuks. Näiteks ei ole valdusesse tungimine õigustatud, kui toimepanija isik on turvakaamera salvestiselt selgelt tuvastatav ning tema asukoht on samuti teada. Samuti tuleb arvestada, et sätet saab üksnes kohaldada vahetult pärast põgenemist/teo toimepanemist. Valduse all tuleb käesoleva sätte kontekstis mõista nii hoonet, ruumi kui ka piirdega ala. Samas tuleb tähele panna, et norm annab ametnikule õiguse valdusesse siseneda üksnes vahetu 16 Õiguskirjanduses märgitu kohaselt ei ole KorS-i ja VangS-i kohaldamisala piiri võimalik tõmmata üksnes vangla territooriumi või kinnipeetavate isikute kui meetmeadressaatide kaudu, sest vanglaametnikul on VangS-i järgi õigus kohaldada põhiõigusi riivavaid meetmeid teatud juhtudel ka väljaspool vanglat ja ka isikute suhtes, kes ei ole kinnipeetavad, arestialused või vahistatud. Vt Korrakaitseseadus, kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2017, lk 10 p 9. 16 tagaajamise käigus ning muudel juhtudel tuleb lähtuda KorS-s jt asjakohastes õigusaktides sätestatud alustest. Lisatava sättega antakse vanglateenistuse ametnikele õigus valdusesse sisenemise järel teha põgenenud isiku leidmiseks ka valduse läbivaatus. Ainuüksi valdusesse sisenemine ei anna ametnikele õigust valduses olevate asjade läbivaatuseks (nt kappide avamiseks, mitte aga peitmiseks mittesobiliku vara, nt lauasahtlite, läbiotsimiseks), mistõttu on vaja seadusega ette näha ka selline õigus. Vastasel juhul võiks tekkida olukord, kus ametnikud on põgenevale õigusrikkujale valdusesse järgnenud, kuid neil puudub tema kinnipidamiseks õigus avada nt riidekapp, kus ta end varjab. Paragrahvi lõigetega 2-4 nähakse ette täiendavad kohustused ja piirangud, mis on valdusesse tungimisega tekkivat võimalikku kahju vähendada aitavad (valdaja teavitamine, vara valvamine, vahetu sunni kestuse piirang ning protokollimise kohustus). VangS-i §-d 76 ja 762 Muudatused seonduvad kinnipeetavate isiklike toimikute kaotamisega. Muudatuste jõustumisel ei saadeta kohtule enam automaatselt tervet kinnipeetava isiklikku toimikut, vaid VangS § 53-s sätestatud andmed vastavalt kohtu nõudmisele. VangS-i § 81 Paragrahvi tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mille kohaselt võib lõikes 1 nimetatud eraldi hoidmise põhimõttest teha erandeid, kui kinnipeetava eraldihoidmine teise vanusegruppi kuuluvatest kinnipeetavatest on vastuolus tema normaalse arengu või muude õigustatud huvidega. Praktikas esineb juhte, mil ühte vanusegruppi kuuluvaid kinnipeetavaid võib olla vanglas ainult üks. Tulenevalt käsitletavas paragrahvis sätestatud eraldihoidmise kohustusest on need kinnipeetavad sunnitud olema üksikvangistuses, mis võib pikaajalise kohaldamise korral evida negatiivset mõju noore kinnipeetava psüühikale. Olukorra leevendamiseks sätestatakse eraldi hoidmise printsiibi korral erand, mis lubab kokku paigutada ka erinevasse vanusekategooriasse kuuluvaid noori kinnipeetavaid. Kokkupaigutamisel tuleb vanglal rangelt hinnata selle mõju osapooltele ning välistada oht, et otsus mõjuks pooltele negatiivselt. VangS-i § 851 lg 7 ja 86 lg 11 VangS § 86 täiendus seondub üleminekuga paberkandjal isiklikelt toimikutelt digitaalsele lahendusele. Kuivõrd aresti kandmine on kehtiva VangSi kohaselt võimalik arestimajas ja vanglas ning üleminek toimub eelnõu kohaselt üksnes vanglates, täiendatakse paragrahvi lõikega, mille kohaselt avatakse isiklik toimik edaspidi üksnes juhul, kui isik kannab aresti arestimajas (st arestimajades jääb endiselt kehtima senine kord). Eelnimetatud muudatusega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks arestialuste isikliku toimikuga seonduvat seni reguleerinud VangS § 851 lg 7. VangS-i §-d 91 ja 92 VangS § 91 lõiget 2 ja §-i 92 täpsustatakse selliselt, et menetlusasutuste teavitamine kinnipeetava vanglasse saabumisest ei ole vajalik, kui andmed vahistatu saabumisest vanglasse või ümberpaigutamisest edastatakse asutuste andmebaaside vahel automaatselt. VangS-i § 93 17 Paragrahvi teist lõiget täiendatakse teise ja kolmanda lausega, millega nähakse seaduses ette võimalus kasutada osa vahistatu isikuarvele kantavatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on selline õigus ette nähtud üksnes kinnipeetavate korral. Selline erisus ei ole põhjendatud, kuivõrd võimaldab vahistatutel põhjendamatult vältida mitmesuguste kohustuste täitmist (nt elatismaksed, kohtukulud jms). Kuivõrd vahistatut ei ole põhjendatud kohelda karmimalt kui kinnipeetavat, jäetakse ka vahistatu isikuarvel olevatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks 50 protsenti. Ülejäänud summad jäetakse vahistatule vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui vahistatu vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, jäetakse ka ülejäänud raha vanglasiseseks kasutamiseks. Lisaks täiendatakse paragrahvi lõiget 6 klausliga, mille kohaselt teavitab vanglateenistus uurimisasutusi, prokuratuuri või kohut vahistatu suunamisest eriarstiabi osutaja juurde üksnes juhul, kui andmeid vahistatu ümberpaigutamise kohta ei edastata asutuste vahel automaatselt. Muudatus kaotab vajaduse tarbetuteks ja dubleerivateks tegevusteks, kui asutustevahelistes andmebaasides liigub kõnesolev teave automaatselt. VangS-i § 100 Paragrahvi lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „30“ arvuga „14“ ning lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „3“. Muudatused viiakse sisse kaalutlustel, mida on kirjeldatud § 63 muutmise juures. Lisaks asendatakse paragrahvi teises lõikes sõna „kaheksateistkümneaastast“ sõnadega „kahekümne ühe aastast“. Muudatus seondub kartserikaristuste lühendamisega. Kuna eelnõuga muudetakse VangS-i §-i 63 selliselt, et noort (st alla 21-aastast) kinnipeetavat võib kartserisse paigutada kuni kolmeks ööpäevaks, tuleb selline muudatus teha ka samas vanuses vahistatute kohta. VangS-i § 103 Paragrahvis asendatakse tekstiosa „66–72“ tekstiosaga „66 ja 671–72“. Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuivõrd loetelu käsitleb julgeolekuabinõude sätteid, mille hulka vangistusseaduse § 67 ei kuulu. VangS-i § 1728 Eelnõuga lisatakse VangS-i rakendussäte, mille kohaselt ei avata alates 2023. aasta 1. jaanuarist vanglasse saabuvale kinnipeetavale, vahistatule ja arestialusele isiklikku toimikut ning isiku VangS§ 53-s sätestatud andmed kantakse vangiregistrisse. Kui isiklik toimik on juba avatud, säilitatakse rakendussätte kohaselt toimikut kolm aastat (kahjunõude esitamise aeg) pärast karistusaja lõppemist või isiku surma. Isiklike toimikute arhiveerimine toimub arhiiviseaduse § 13 alusel sätestatud korras. II. Karistusseadustiku muudatus Eelnõuga muudetakse karistatavaks KarS §-s 325 sätestatud teo (aine ja eseme ebaseaduslik üleandmine kinnipidamiskohas) katse. Kõnealune tegu on kehtiva õiguse kohaselt väärtegu. Kuna KarS § 251 kohaselt on väärteokatse karistatav üksnes KarS-s või muus seaduses sätestatud juhtudel ning hetkel puudub seaduses klausel, mis sätestaks KarS §-s 325 nimetatud teo katse karistatavuse. Muudatus on vajalik, sest kehtiva õiguse kohaselt on võimalik isikut keelatud esemete vanglasse toimetamise eest vastutusele võtta üksnes juhul, kui keelatud ese kinnipeetavale üle antakse. Kui vanglateenistus eseme enne kinnipeetavani jõudmist (nt kirjast või pakist) konfiskeerib, ei saa isikut vastutusele võtta. Seda ka siis, kui isik süstemaatiliselt 18 teole suunatud katseid toime paneb. Olukorra parandamiseks muudetakse KarS §-s sätestatud teo 325 katse karistatavaks. III. Kriminaalhooldusseaduse muudatus KrHS § 261 KrHS § 261 reguleerib kriminaalhooldusalusele keelatud aine tarvitamise kontrolli korda. Paragrahvi neljanda lõike kohaselt peab kriminaalhooldusalune, kui ta nõuab alkoholisisalduse kindaksmääramist veres või narkootikumide tarvitamise tuvastamist verest või bioloogilisest vedelikust võetud prooviga, hüvitama proovi võtmise, säilitamise ja edastamise ning uuringu tegemisega kaasnenud kulutused, välja arvatud juhul, kui proov on negatiivne. Sel juhul kannab kulud vangla. Samas ei ole vastav dokument otse täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses. See tähendab, et kui kriminaalhooldusalune on tarvitanud keelatud aineid, nõudnud rikkumise tuvastamist ning keeldub selle eest vabatahtlikult tasuma, tuleb vanglal kulude hüvitamist nõuda tsiviilkohtumenetluse korras. Selline kord koormab tarbetult nii vanglaid kui ka tsiviilkohtuid, kuna kohus täidab selliste vaidluste puhul sisuliselt vahendaja rolli, kinnitades kulud ning muutes need oma lahendiga sundtäidetavaks. KrHS-i täiendamisega muudetakse dokument aga täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 21 tähenduses. IV. Relvaseaduse muudatus Relvaseaduse §-i 841 täiendatakse lõikega 4, mis paneb valdkonna eest vastutavale ministrile kohustuse kehtestada määrusega vanglateenistuse lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded. Kuigi lasketiirude ja laskepaikade üldnõuded on juba sätestatud RelvS §-des 84 ja 841, ei ole eelnõu koostamise ajaga kehtestatud üldist määrust, mis teenistusrelvade kasutamiseks erireeglid kehtestaks. Arvestades, et teenistusrelvade lasketiirudele ja -paikadele on põhjendatud näha ette tavarelvadest erinevad standardid, pannakse kõnesoleva volitusnormiga justiitsministrile kohustus need vanglateenistuse tarbeks kehtestada. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse seaduses kasutusele uus termin: kambriterminal. Kambriterminal on vangla kambris paiknev elektrooniline konsool, mis võimaldab kinnipeetaval kuulata raadiot ja kontakteeruda vanglaametnikega jmt. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga tehakse VangS-is palju muudatusi, millest mitmed on tehnilist laadi (nt mõistekasutuse ühtlustamine seaduses või normide täpsustamine) ning ei evi käsitlust väärivaid mõjusid. Samas tuleks mõjude analüüsis eraldi käsitleda kolme peamist gruppi sisulisi muudatusi (digimenetlusega seonduvad sätted, (eel)vangistuse täideviimisega seonduvad sätted ning taasühiskonnastamisega seonduvad sätted), mis võivad mõjutada (eel)vangistuse täideviimist, kuid ei pruugi seda teha. Lisaks eelnimetatutele on eraldi välja toodud ka mõned eraldiseisvad sätted, mille mõju võib avalduda arvestatavale adressaatide ringile. Täpsem mõjude analüüs on toodud allpool. 19 Eelnõu peamisteks sihtrühmadeks on kinnipeetavad (koguarv 25.10.21 seisuga 1814, sh 146 avavangla kinnipeetavat17) ja vahistatud (441). Muudatused mõjutavad ka vanglateenistujaid (ameti- ja töökohtade koguarv 1077,7118) ning mõningal määral ka kohtute teenistujaid ning vanglas kinni peetavate isikute lähedasi. Muudatuste grupp I – digimenetluse kasutuselevõtuga seonduvad sätted Mõju valdkond I: mõju riigiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele Muudatustega kaasneb mõju töökoormusele. Muudatuste tulemusena kaob vajadus pidada vahistatute ja kinnipeetavate kohta isiklikku toimikut, kuivõrd vajalikud andmed isikute kohta kantakse juba praegu vangiregistrisse ning isikliku toimiku pidamine on ametnike jaoks dubleeriv tööülesanne. Samuti väheneb töökoormus seetõttu, et vanglad ei pea enam isiklikke toimikuid (paberkandjal) ennetähtaegse vabastamise ning karistusjärgse käitumiskontrolli määramise menetluses automaatselt kohtule edastama, vaid kohtule tuleb esitada andmed kohtu nõudmisel ning ulatuses. Digitaalset andmekäitlust hõlmavate muudatustega, iseäranis isiklike toimikute kaotamisega, kaasneb paberdokumentide pidamisega seotud kulude kokkuhoid (dokumentide printimine, hoiustamine, hävitamine), samuti kaasneb muudatustega ressursi kokkuhoid paberdokumentide saatmiskulude arvelt. Seonduvalt digitaalse haldus- ja kohtumenetlust käsitlevate muudatustega on vanglates vaja luua piisav tehniline võimekus vastavate võimaluste kasutamiseks. Tarvis on paigaldada piisavalt arvuteid või muid seadmeid, et teenuseid oleks võimalik mõistlikus ulatuses tarbida. Samuti on vajalikud IT-arendused, et võimaldada teenuste tarbimine viisil, mis ei ohusta kohtumenetluste läbiviimist, vangla julgeolekut või õiguskorda. Vanglate toimimist mõjutab ka veebikaupluse kasutuselevõtt, kuna edaspidi tuleb kinnipeetavatel sisseostude tegemiseks võimaldada kasutada arvutit vmt seadet. Samas kaob vajadus käidelda paberkandjale vormistatud tellimuslehti. Muudatuste grupp II – (eel)vangistuse täideviimise korraldusega seonduvad muudatused Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Vangistusseaduses täpsustatakse isikute paigutamise regulatsiooni selge klausliga, mille kohaselt oleks vanglas viibivaid isikuid võimalik vajaduse korral ajutiselt arestimajja paigutada. Kuigi arestimajas viibides ei ole võimalik karistust kandval kinnipeetaval osaleda ITK täitmises, ei saa seda pidada eelnõuga kaasnevaks negatiivseks sotsiaalseks mõjuks, kuna kohtuistungitel osalemine on sageli paratamatu osa kohtumenetlusest ning ITK täitmine oleks võimatu ka siis, kui isikut ei paigutataks arestimajja, vaid transporditaks iga kord vanglast sihtkohta (nt kohtumajja) ja tagasi. Sotsiaalsete mõjude all on kinni peetava isiku vaatest paslik põgusalt käsitleda ka kartserikaristuse pikkusega seonduvaid muudatusi. Vangistusseaduses tehakse muudatusi, mille kohaselt ei tohiks ühe kartserikaristuse pikkus ületada täiskasvanutel 14 ööpäeva ja noortel kinnipeetavatel 3 ööpäeva. Kartserikaristuste järjestikuse kestuse lühendamine aitab ära 17 https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vangide-ja-kriminaalhooldusaluste-arv 18 https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vanglateenistujate-ametnike-ja-tootajate-arv 20 hoida või leevendada pikast üksikvangistusest tingitud negatiivset mõju isiku vaimsele tervisele. Siiski tuleb märkida, et kuigi seadus võimaldab hetkel pikemaid kartserikaristusi, kui CPT soovituste järgi kohane, on vanglad oma praktikas CPT suuniseid juba arvestanud. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Isikute paigutamise regulatsiooni täpsustamisel on kaudne positiivne mõju sisejulgeolekule ja võitlusele kuritegevusega, kuna võimaldab (kriminaal)menetlusi läbi viia efektiivsemalt. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele Isikute paigutamise regulatsiooni täpsustamisel on mõningane positiivne mõju riigiasutustele ja kodanikele, kuna säästab ametnike ressurssi, mis kuluks isiku transportimisele asutuste vahel, samuti võimaldab muudatus (kriminaal)menetlusi läbi viia efektiivsemalt, mis säästab menetlusele kuluvat ametnike ressurssi. Muudatuste grupp III – taasühiskonnastamisega seonduvad muudatused Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Eelnõuga laiendatakse vanglas kinnipeetavatele lühiajaliste kokkusaamiste võimalusi, millel on positiivne mõju isiku taasühiskonnastamisele, kuna need soodustavad tema vanglavälist suhtlust perekonna jt tugiisikutega ning takistavad positiivsete sotsiaalsete sidemete katkemist. Lühiajalise kokkusaamise maksimaalse kestuse pikendamine tunni võrra soodustab suhtlust lähedastega, kelle elukoht on vanglast kaugel ning kes ei saa kinnipeetavat sageli külastada. Seoses telesilla vahendusel kokkusaamistega väärib märkimist, et sellise võimaluse olemasolu lihtsustab kokkusaamisi ka eakate ja puudega lähedastega, kellel on vangla külastamine raskendatud. Samuti on positiivse sotsiaalse mõjuga kokkusaamiste võimaldamine kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele, kuna vanglavälise suhtluse soodustamine on oluline osa isiku taasühiskonnastamise protsessist ning aitab inimest suunata õiguskuulekale elule. Positiivne sotsiaalne mõju kaasneb ka mobiiltelefonide võimaldamisega ning interneti kasutamise võimaluste laiendamisega avavangla kinnipeetavatele, kuna tehnika ja interneti kasutamise oskused on tänapäeva vabas ühiskonnas kriitilise tähtsusega töö leidmisel ja tööülesannete täitmisel. Oskus kasutada arvutit ja internetti, samuti võimalus olla telefoni teel kättesaadav, laiendavad ka võimalike töökohtade valikut, kuna tehnilised oskused ja kättesaadavus võivad olla mitmetel töökohtadel töötamise eelduseks. Teisalt kaasneb muudatusega avavangla kinnipeetavatele mõningane eraelu riive, kuna vanglateenistusel on võimalik jälgida mobiiltelefoni asukohaandmeid reaalajas, samuti seda, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb jms. Siiski tuleb arvestada, et ka avavangla kinnipeetav kannab vanglakaristust ning on allutatud (mõnevõrra leebemale) vanglarežiimile. Vanglateenistus kontrollib kinnisel vanglarežiimil olevate kinnipeetavate vanglavälist suhtlust (telefonikõnede ja vahetatud kirjade andmed salvestatakse). On põhjendatud, et see nõue laieneks ka avavangla kinnipeetavatele, kuna ka nendele laieneb keeld suhelda isikutega, kes ohustavad vangistuse täideviimise eesmärke ning vangla julgeolekut. Seoses asukohaandmete jälgimisega tuleb arvestada, et vanglateenistusel on ka praegu õigus nõuda avavangla kinnipeetavatelt kõrvalistes kohtades mitteviibimist ning selle kohustuse täitmist ka kontrollida (võimalik on näiteks pisteliselt kontrollida isiku kohalviibimist tööandja kaudu või ise töökohta külastades, mis on aga tülikas nii ametniku kui tööandja jaoks). Samuti märgib väärimist, et asukohaandmeid jälgitakse kehtiva õiguse kohaselt ka nt nende isikute puhul, kes on allutatud elektroonilisele järelevalvele, mistõttu pole selline seaduslik kontroll midagi esmakordset. Oluline on üksnes 21 see, et isikut on võimalikust jälgimisest teavitatud ning kontrolli teostamine ei oleks salajane. Kokkuvõttes on leitud sobiv tasakaal (ava)vangistuse õiguspärase täideviimise tagamise ning isiku taasühiskonnastamise vahel. Mõju valdkond II: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Taasühiskonnastavate tegevuste laiendamine võib omada kaudset mõju ka riigi julgeolekule, kuna kinnipeetavate tõhus reintegreerimine ühiskonda vähendab tõenäosust, et isik paneb tulevikus toime uusi süütegusid. Mõju valdkond III: mõju majandusele Telesilla teel korraldatavate kokkusaamiste positiivne mõju avaldub ka selles, et kokkusaajad hoiavad kokku raha ja aega, mis kuluks vanglasse sõidu peale. Mõju valdkond IV: mõju riigiasutustele ja ettevõtetele Telesilla vahendusel kokkusaamiste korraldamine eeldab tehnilise võimaluse loomist vanglates. Samas hoiavad telekohtumised kokku ressurssi, mis kuluks tavalise kokkusaamise korral isiku ja tema isiklike asjade läbivaatamisele. Kokkuvõttes võib tehniliste lahenduste loomiseks vanglates olla vajalik mõningane lisarahastus. Samuti on vaja vanglatel hankida avavangla kinnipeetavatele mobiiltelefonid, mille abil on võimalik tagada kinnipeetava õiguskuulekas käitumine väljaspool vanglat (VangS § 28 turvanõuded). Muud esiletõstmist väärivad muudatused Eraldi tuleks veel välja tuua VangS §-ide 44 ja 93 muudatused. Mõju valdkond I: mõju majandusele Mõlema muudatusega seonduvalt väljendub majanduslik mõju asjaolus, et kinnipeetavad saavad isikuarvel olevat raha laiemalt kasutada, samuti selles, et 50% vahistatu isikuarvele kantud rahast jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks. Kuigi kinni peetava isiku vaatest võib muudatusel olla negatiivne mõju, võivad kõnesolevad nõuded olla näiteks elatismaksete võlgnevused, mille maksmiseks on isik igal juhul kohustatud ning mille tasumine on üldkokkuvõttes ühiskonnale positiivse mõjuga. Arvestades, et kõigile vanglas kinni peetavatele isikutele tagab vangla kõik eluks vajaliku, ei ole põhjendatud vahistatule kantud summadest seaduslike võlgade katteks kinnipidamisi mitte teha. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele Muudatused võivad mõningal määral mõjutada vanglate finantsosakondade tegevust, kuna kinnipeetavatel on võimalus teha kandeid suuremale adressaatide ringile, ühtlasi tuleb vahistatute isikuarvetelt edaspidiselt teha kinnipidamisi (määral, mil vahistatutel on täitmisele kuuluvaid võlgnevusi). Samuti väärib mõjude analüüsis kajastamist VangS § 48 muudatus. Mõju valdkond I: mõju majandusele 22 Muudatus avaldab positiivset mõju kaupluseteenuse osutajatele, kes soovivad potentsiaalselt oma teenust pakkuda vanglates, kuna muudatus teeb vanglakaupluse atraktiivsemaks ettevõtlusväljundiks. Muudatus on suunatud selleks, et vanglatel oleks võimalik sõlmida leping teenusepakkujaga, kes pakub parima hinnaga tooteid, kuna juurdehindluse piirang seatakse sõltuma turuhinnast. Muudatus elavdab konkurentsi teenuse pakkuja kohale, mille tulemusena on kinnipeetavatel võimalik tarbida kaupa soodsama hinnaga. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele Mõju asutustele ja isikutele on tugevalt seotud majanduslike mõjudega, mida on hinnatud mõjude valdkonna punkti II all. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste tegemisega seaduses kaasnevad muudatused asutuste (peamiselt vanglate) töökorralduses, kuna muudatused loovad võimaluse üleminekuks digitaalsele dokumentatsioonikorrale. Märkida tuleb, et eelnõu digisätted (mis on eelnõus käsitletavatest sätetest suurima mõjuga), on sõnastatud viisil, mis võimaldab digikorrale üleminekut, kuid ei loo vanglatele kohest kohustust vastavad ümberkorraldused teha. Tehnilised võimalused lahenduste kasutamiseks luuakse eelarveliste vahendite eraldamisel ning täpsemad hinnangud eeldatavatele kuludele selguvad enne vastavate arendustööde tegemist. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel seadusena on vaja muuta justiitsministri 30.11.2000 määrust nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning kehtestada määrusega lasketiirudele ja laskepaikadele kehtestatavad nõuded. Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, vanglatele, Andmekaitse Inspektsioonile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2022. a (allkirjastatud digitaalselt) 23 24  Ministeeriumid Meie 02.06.2022 nr 8-1/4151 Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Andmekaitse inspektsioonile, vanglatele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale arvamuse andmiseks vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Riigiprokuratuur Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Vanglad Andmekaitse Inspektsioon Tartu Ülikooli õigusteaduskond Martin Ziehr 620 8118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  MÄÄRUSE KAVAND Vanglateenistuse lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 841 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määruses kehtestatakse ohutusnõuded vanglateenistuse lasketiirule ja väljaõppe eesmärgil ajutiselt kasutatavatele laskepaikadele ning nendes lubatud laskemoonaga treeningute ja laskevõistluste läbiviimisele. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) lasketiir – vangla territooriumil asuv alaline ehitis või ruum, mida kasutatakse lasketreeningute või -võistluste läbiviimiseks; 2) laskepaik – koht, kus vanglateenistus viib läbi treeninguid või võistlusi, mille käigus kasutatakse harjutusrelvi ning nendes mittekahjustavat või vähe kahjustavat laskemoona; 3) ohtlik rikošett – nähtus, mille tagajärjel kuul või lendkeha kas põrkub või fragmenteerub ohtlikult, kui tabab kõva materjali või objekti; 4) mitterikošettiv – kõva materjali või objekti omadus, tänu millele see kõva materjal või objekt ei põhjusta ohtlikku rikošetti ning kuulitabamuse korral deformeerub või puruneb; 5) kõva materjal või objekt – pinnas, materjal või aine (sh vesi, jää ja külmunud materjal), mille omadused või koostisosad võivad põhjustada ohtliku rikošeti; 6) lasketiiru eest vastutav isik – isik, kes vastutab lasketiiru ohutusnõuetele vastavuse eest; 7) laskeinstruktor – isik, kellel on lubatud lasketiirus või laskepaigas laskmist läbi viia. § 3. Lasketiiru alad (1) Lasketiir jaguneb järgmisteks aladeks: 1) tulejoon – laskekohtadega ala tulirelvade laadimiseks ja neist laskmiseks; 2) märkidejoon – ala märklaudade, märklehtede või muude tabamiseks valitud objektide (edaspidi sihtmärk) väljapanekuks; 3) laskeala – tulejoone ja märkidejoone vahele jääv ala, mis on külgedelt piiratud, et laskealale ei satuks kõrvalised isikud ega loomad; 4) pealtvaatajate, kohtunike ja teenindava personali ala; 5) laskmiseks ettevalmistamise ala – ala, kus kontrollitakse võistleja valmisolekut laskmiseks ning tulirelva ja varustuse vastavust võistluse nõuetele; 6) ohutusala – selgelt tähistatud ala laadimata tulirelva sihtimise, laadimise, vinnastamise ja muu sarnase harjutamiseks; 7) tagavall – vahetult sihtmärkide või märkidejoone taga ja laskealaga paralleelselt asuv, pinnasest või muust materjalist moodustatud vall, mille eesmärk on püüda kinni kuulid, rikošettinud kuulid ja pinnasest või muust materjalist pärinevad killud; 8) külgvall – laskeala külgedel asuv pinnasest või muust materjalist moodustatud vall, mille eesmärk on püüda kinni kuulid, rikošettinud kuulid ja pinnasest või muust materjalist pärinevad  MÄÄRUSE KAVAND killud; 9) kuulipüüdja – rajatis märkidejoone taga, mille eesmärk on püüda kinni kuulid ja vähendada rikošetiohtu; 10) kuulisuunaja – kuulikindlast või mitterikošettivast materjalist rajatis, mille eesmärk on vältida kuulide sattumist väljaspoole lasketiiru või laskepaika; 11) ohuala – laskekohast märklaua või märklehe sihtimisjoonest mõlemale poolele 32º laiuselt ulatuv sektor, mille piires võivad tulirelva kuul, selle killud või muust materjalist pärinevad killud tavalistes lasketingimustes lennata, ning mille piires tuleb laskmise ajal arvestada ohuga elule, tervisele ja varale. Mitme laskekohaga lasketiiru või laskepaiga ohuala on kõikide laskekohtade ohualade summa. (2) Laskmise ajal on inimeste viibimine ohualas keelatud. (3) Laskekohad peavad asuma märkidejoonega paralleelsel sirgjoonel. (4) Lasketiirus võib olla rohkem kui üks kuulikindlate rajatistega eraldatud laskeala. § 4. Lasketiirus kohustuslikud vahendid (1) Lasketiirus peavad nähtaval kohal olema: 1) ohutusnõuded; 2) sisekorraeeskiri; 3) esmaabivahendid; 4) sidevahend; 5) esmased tulekustutusvahendid; 6) lasketiiru eest vastutava isiku nimi. (2) Sisekorraeeskirjas kirjeldatakse nõudeid, mida peavad lasketiiru valdaja ja kasutaja teadma ning täitma, et tagada lasketiiru ohutu ja jätkusuutlik kasutamine. Sisekorraeeskirjas peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1) lasketiiru eest vastutava isiku kontaktandmed; 2) lasketiiru asendiplaan, ohuala ja nende tähistamise kord; 3) liikumispiirangud; 4) lasketiirus viibijate turva- ja isikukaitsevahendite kasutamise kord; 5) laskmist läbiviiva isiku kohustused; 6) esmaabi andmise kord; 7) keskkonnakaitse ja tuleohutuse tagamise kord; 8) lasketiirus või laskepaigas keelatud tegevused; 9) relvaliigid ja loetelu, missuguse kaliibriga tulirelvadest ja milliselt laskekauguselt on selles lasketiirus lubatud lasta; 10) lasketiirus kasutada lubatud laskemoona loetelu. (3) Laskevõistlusest, treening- või õppelaskmisest osavõtja (edaspidi laskur) ja laskmise juures viibiv isik kinnitavad allkirjaga, et nad järgivad lasketiirus sisekorraeeskirja ja ohutusnõudeid. (4) Lasketiirus peetakse arvestust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituste üle. Arvestuse pidamise dokumente säilitatakse kuus kuud isiku lasketiirus või laskepaigas viibimisest arvates. § 5. Laskepaiga ala  MÄÄRUSE KAVAND (1) Vanglateenistus võib harjutusrelvaga treeningute ja võistluste läbiviimiseks kasutada laskepaigana ajutiselt kohta või ala, mille kasutamine on selle omaniku või valdajaga eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kokku lepitud. (2) Laskepaik peab olema selgelt piiritletud ning takistada tuleb kõrvaliste isikute ligipääsu laskepaigale. § 6. Laskepaiga kohustuslikud vahendid Laskepaigas peavad olema: 1) esmaabivahendid; 2) sidevahend; 3) ohutusnõuded, mis on ette nähtud treeninguteks kasutatava laskemoona tootja poolt. 2. peatükk Lasketiiru ja laskepaiga ohutusnõuded § 7. Lasketiiru ohutusnõuded (1) Lasketiiru seinad, lagi ja põrand peavad olema kuulikindlad või tagama, et kuulid ei välju lasketiirust. (2) Lasketiiru seinad peavad olema kaetud vähemalt 1,2 cm paksuse mitterikošettiva materjaliga vähemalt 2 m ulatuses alates tulejoonest märkideala suunas või peab seinte tabamine olema välditud kuulisuunajate abil. (3) Lasketiiru paigaldatud ventilatsioon peab tagama püssirohugaaside äratõmbe tulejoonelt. (4) Vahetult tulejoone taga asuvas piirkonnas peavad lasketiiru seinad ja lagi olema kaetud laskmisega kaasnevat müra summutava materjaliga. Lasketiirus, kus kasutatakse mitut tulejoont, peab müra summutava materjaliga olema kaetud üksnes alalise tulejoone tagune ala. (5) Märkidejoone taga oleva kuulipüüdja materjal, paksus ja omadused peavad tagama kõikide kuulide vastuvõtu ja välistama ohtliku rikošeti. (6) Lasketiiru tulejoone lähistel olevaid pindu peab korrapäraselt märgpuhastama, et vältida tuleohtu. § 8. Laskepaiga ohutusnõuded (1) Laskepaigas võib kasutada ainult mitte kahjustavat või vähekahjustavat laskemoona. (2) Laskepaigas viibijad on kohustatud kandma kaitseprille, kui laskepaigas kasutatakse lendkehaga harjutusmoona. 3. peatükk Laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded lasketiirus § 9. Nõuded laskurile Laskur peab täitma laskeinstruktori käsklusi ning teadma ja järgima tulirelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõudeid, lasketiirus tulirelvadega tegutsemise ohutusreegleid ning sisekorraeeskirja. § 10. Tulirelva laadimine  MÄÄRUSE KAVAND (1) Tulirelva võib laadida, kui selleks on andnud käskluse laskeinstruktor või kohtunik või spordiala reeglite kohaselt. (2) Laetud tulirelva on keelatud suunata väljapoole märkideala või väljapoole ohutut suunda. (3) Laadimata tulirelva suunamine väljapoole märkideala või ohutut suunda on lubatud üksnes ohutusalas. (4) Kui laskealas viibivad inimesed, on laskeseeriate vaheajal keelatud tulirelva laadida. § 11. Laskmise alustamine, katkestamine ja lõpetamine (1) Laskmist võib alustada pärast laskeinstruktori käsklust või spordiala reeglite kohaselt. (2) Laskmine tuleb lõpetada või katkestada pärast laskeinstruktori, kohtuniku või kontrollija sellekohast käsklust. (3) Pärast viimase lasu sooritamist või laskeinstruktori, kohtuniku või kontrollija käsklust peab laskur tulirelva tühjaks laadima. (4) Laskmisega mitteseotud objekti ilmumisel laskealale või muu ohu korral peab laskeinstruktor, kohtunik või kontrollija, kes ohtu esimesena märkab, viivitamata andma laskurile käskluse laskmine katkestada. Kui ohtu märkab esimesena laskur, katkestab ta laskmise viivitamata. (5) Kui lasketiirus või selle ümbruses ilmneb laskmise ajal laskmisest põhjustatud oht, tuleb laskmine viivitamata lõpetada, kuni on ära langenud ohtu põhjustavad tingimused. § 12. Tulirelva käsitsemise ohutusnõuded (1) Ajal, mil laskmist ei toimu, peab lasketiiru alal olev tulirelv olema kas tühjaks laetud, lahti murtud, kaitseriivistatud, lahtise lukuga, tühja padrunipesaga või peab selle padrunipesas asuma turvalipp. (2) Lasketiirus võib tulirelva hooldada ainult selleks kohandatud ruumis või kohas, järgides lasketiiru reegleid ja laskeinstruktori või kohtuniku korraldusi. § 13. Valve tulirelva ja laskemoona üle (1) Tulirelva ja laskemoona ei või jätta valveta. (2) Võistluse või treeningu ajal, välja arvatud juhul, kui tulirelv ja laskemoon asuvad relvakapis või relvahoidlas, vastutab tulirelva ja laskemoona eest laskur. (3) Kohtuniku korralduse kohaselt võib laskur jätta tulirelva võistluse või treeningu ajal treeneri või laskeinstruktori vahetu valve alla vastutavale hoiule. § 14. Harjutuste läbiviimine laskemoonata ja tulirelva laadimata Harjutused, mille ajal laskemoona ei kasutata ja tulirelva ei laeta, võivad toimuda üksnes tulejoonel, ohutusalas või kohas, mis on selleks ette nähtud. Harjutuste läbiviimisel peab järgima lasketiiru reegleid ja laskeinstruktori või kohtuniku korraldusi. § 15. Rahvusvaheliste laskespordiorganisatsioonide nõuete arvestamine laskevõistluse läbiviimisel Laskevõistluse läbiviimisel tuleb arvestada nõuetega, mille on kehtestanud asjakohane rahvusvaheline laskespordiorganisatsioon.  MÄÄRUSE KAVAND 4. peatükk Laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded laskepaigas § 16. Nõuded harjutusrelvaga laskurile Laskur peab täitma laskeinstruktori käsklusi ning teadma ja järgima harjutusrelva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõudeid, laskepaigas harjutusrelvadega tegutsemise ohutusreegleid ning laskemoona tootja poolt kehtestatud ohutusnõudeid. § 17. Harjutusrelva laadimine Harjutusrelva võib laadida, kui selleks on andnud käskluse laskeinstruktor või kohtunik või spordiala reeglite kohaselt. § 18. Laskmise alustamine, katkestamine ja lõpetamine (1) Laskmist võib alustada pärast laskeinstruktori käsklust või spordiala reeglite kohaselt. (2) Laskmine tuleb lõpetada või katkestada pärast laskeinstruktori, kohtuniku või kontrollija sellekohast käsklust. (3) Pärast viimase lasu sooritamist või laskeinstruktori, kohtuniku või kontrollija käsklust peab laskur harjutusrelva tühjaks laadima. (4) Laskmisega mitteseotud objekti ilmumisel laskealale või muu ohu korral peab laskeinstruktor, kohtunik või kontrollija, kes ohtu esimesena märkab, viivitamata andma laskurile käskluse laskmine katkestada. Kui ohtu märkab esimesena laskur, katkestab ta laskmise viivitamata. (5) Kui lasketiirus, laskepaigas või nende ümbruses ilmneb laskmise ajal laskmisest põhjustatud oht, tuleb laskmine viivitamata lõpetada, kuni on ära langenud ohtu põhjustavad tingimused. § 19. Valve harjutusrelva ja laskemoona üle (1) Harjutusrelva ja laskemoona ei või jätta valveta. (2) Võistluse või treeningu ajal, välja arvatud juhul, kui harjutusrelv ja laskemoon asuvad relvakapis või relvahoidlas, vastutab harjutusrelva ja laskemoona eest laskur. (3) Kohtuniku korralduse kohaselt võib laskur jätta harjutusrelva võistluse või treeningu ajal treeneri või laskeinstruktori vahetu valve alla vastutavale hoiule. 5. peatükk Lasketiiru eest vastutava isiku ja laskeinstruktori määramine ning kohustused § 20. Lasketiiru eest vastutava isiku ja laskeinstruktori määramine (1) Lasketiiru eest vastutava isiku ja laskeinstruktori määrab vangla direktor. (2) Laskmise eest vastutav isik peab olema laskeinstruktor. (3) Laskeinstruktoriks võib määrata vanglateenistuja, kes on läbinud vastava koolituse ja saanud laskeinstruktori tunnistuse.  MÄÄRUSE KAVAND § 21. Lasketiiru eest vastutava isiku ja laskeinstruktori kohustused (1) Lasketiiru eest vastutav isik vastutab, et lasketiir vastab käesoleva määruse 2. peatükis sätestatud ohutusnõuetele. (2) Laskeinstruktor võib ohutuse tagamiseks kaasata laskmise korraldamisse abilaskeinstruktoreid, kohtunikke või kontrollijaid. (3) Laskeinstruktor tutvustab laskuritele ja laskmise juures viibijatele allkirja vastu lasketiiru või laskepaiga ohutusnõudeid ja sisekorra eeskirja ning kontrollib, et laskurid ja laskmise juures viibijad täidavad ohutusnõudeid ja lasketiirus või laskepaigas käitumise reegleid. (4) Laskeinstruktor vastutab, et laskmise ajal täidetaks laskmise ohutus- ja muid nõudeid, ning lõpetab laskmise viivitamata või annab käsu laskmine lõpetada, kui ilmneb oht. (5) Lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastuse korral tagab laskeinstruktor kannatanule kiire meditsiinilise abi osutamise korraldamise ning teavitab Politsei- ja Piirivalveametit. Vangla sisekorraeeskiri Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 8 lõike 1, § 15 lõike 3, § 17 lõigete 2 ja 3, § 181 lõike 6, § 24 lõike 2, § 25 lõigete 2 ja 5, § 28 lõike 1, § 281, § 31 lõike 4, § 32 lõike 8, § 321 lõike 4, § 33 lõike 21, § 35 lõike 4, § 41 lõike 11, § 44 lõike 2, § 45 lõike 1, § 48 lõike 1, § 64 lõike 3, § 87 lõike 2, § 93 lõike 2, § 94 lõike 4, § 96 lõike 1, § 98 lõigete 1 ja 4 ning § 105 lõigete 11 ja 2 alusel. ………………………. 10. peatükk KIRJA- JA PAKIVAHETUS NING TELEFONI KASUTAMINE § 501. Paki saamine ja saatmine (1) Paki saamisele ja saatmisele kohaldatakse kirjavahetuse sätteid, käesolevas paragrahvis ja vangistusseaduses sätestatud erisustega. (2) Kinnipeetavale on lubatud pakki saata üks kord kuus. Pakk peab vastama postiteenuse osutaja poolt pakile kehtestatud nõuetele. (3) Vangla võtab postiteenuse osutajalt vastu vaid pakid, mille saatmisest on vanglat eelnevalt vangistusseaduse § 281 lõikes 1 sätestatud tingimusel teavitatud. Teavitus peab sisaldama loetelu saadetavatest esemetest ja ainetest ning nende kogust. (4) Vanglateenistusel on õigus kõigi kinnipeetavale saadetud pakkide sisu kontrollida eesmärgiga veenduda, et seal ei oleks esemeid, millest paki saatja vanglat eelnevalt ei teavitanud või muid keelatud esemeid.  MÄÄRUSE KAVAND (5) Kinnipeetav peab paki saatmiseks kasutama selleks ettenähtud ja vangla vahendusel soetatud pakendit. (6) Paki saatmisega seotud kulud kannab kinnipeetav. § 502. Kirjas ja pakis saata lubatud esemed (1) Kinnipeetavale võib kirja või pakiga saata järgmisi esemeid: 1) kirjapaberid, margid, ümbrikud; 2) raamatud ja õigusaktid; 3) meditsiinitarvikud vangla tervishoiutöötaja ettekirjutusel, kui need on vältimatult vajalikud ja vangla ise neid ei väljasta; 4) riideesemed ja jalanõud vahetult enne vabanemist; 5) religioosne sümboolika, mille saatmine on kaplani hinnangul vajalik. (2) Kinnipeetav võib pakiga saata esemeid, mis on kinnipeetava isiklike asjade nimekirjas. (3) Vangla julgeoleku tagamise kaalutlusel võib vangla paki suurust ja kaalu täiendavalt piirata. § 512. Avavangla kinnipeetava mobiiltelefoni kasutamine (1) Vangla poolt avavangla kinnipeetavale vanglaväliseks kasutamiseks väljastatud mobiiltelefonis on kinnipeetaval lubatud kasutada üksnes vangla väljastatud SIM-kaarti. (2) Vanglal on õigus kohustada kinnipeetavat mobiiltelefoni kaasas kandma ning keelata telefoni välja lülitada. (3) Vanglal on õigus kontrollida ja piirata seda, kellega kinnipeetav mobiiltelefoni teel suhtleb. Kinnipeetav on kohustatud vangla nõudmisel teavitama vanglat hiljemalt järgmisel päeval sellest, kellega kinnipeetav mobiiltelefoni teel suhtles. (4) Kinnipeetav võib kasutada mobiiltelefoni rakendusi ning mobiilset internetti üksnes vangla poolt lubatud ulatuses. (5) Vanglal on õigus mobiiltelefoni abil kinnipeetava asukohta positsioneerida. (5) Mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulud kannab kinnipeetav. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.06.2022 10:27 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]> Teema: Vangistusseaduse ja KrHS muutmise seaduse eelnõu Manused: 8-14151 02.06.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Ootame teie arvamusi eelnõu kohta hiljemalt 27.06.2022 e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu. Pealkiri: Vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 02.06.2022 Registreerimise number: 8-1/4151. EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d990634a-d912-4357-b73c-f87a24a61b69 Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee