Kiri

201 7 . aasta p ersonali- ja palgastatistika küsitluse juhend Statistika küsitlus koosneb kuuest osast : Personalistatistika Lahkumiste statistika Tulemiste statistika Koolitusstatistika ning juhtide arv Värbamis e ja hindamise statistika Palgastatistika Personalistatistika tuleb esitada seisuga 01.01. 201 8 , m uu statistika eelmise kalendriaasta ehk 01.01.-31.12. 201 7 kohta. Küsitav andmekoosseis on sarnane eelmisel aastal kogutuga . Andmete esitamine: Asutused, kes peavad personali- ja palgaarvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus ( SAP ) , esitavad exceli vormiga ainult värbamise ja hindamise statistika. Ülejäänud statistika kohta teeb Rahandusministeerium ise SAP BO aruandluskeskkonnast päringud. Asutused, kes ei kasuta riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ( SAP ), e sitavad kogu personali- ja palgastatistika exceli vormidega . T e ie poolt esitatud andmed laeme automaatselt koondfaili ja teostame e smase kontrolli. Et andmete automaatne kontroll saaks toimida, on väga tähtis, et t e ei teeks tabelite formaadis muudatusi . Kui soovite andmetele lisada kommentaare, siis palun saatke need e-mailiga (k una hõivame andmed automaatselt, ei märka me faili lisatud märkuseid). Andmete esitamise tähtaeg: 0 2 . veebruar 201 8 . Andmed p alume saat a e-maili aadressil: [email protected] E-maili subjekti real palume märkida " Personali- ja palgastatistika 201 7 _ asutuse nimi " (nt Personali- ja palgastatistika 201 7 _Rahandusministeerium ) . Täiendav i nformatsioon statistikatabelite kohta : Birgit Hänilane , [email protected] , telefon 611 3518 . Uuendused 2018 . aasta personali- ja palgastatistika kogumisel Informee rime, et kui varasemalt küsiti p algastatistikas ainult nende töölepinguliste töötajate kohta, kes on töötanud eelneval aastal samal am etikohal ning sama koormusega, siis käesolevast aastast kogutakse kõikide asutuses aasta jooksul töötanud töölepinguliste töötajate kohta olenemata töötamise p erioodi pikkusest ja koormusest. Esitatava andmemahu vähendamiseks vähendasime koolitusstatistikas koolitusvaldkondade arvu erinevate koolituste mahtude ja -kulude kogumisel. Aitäh koostöö eest! P ersonalistatistika Üldjuhised Asutused, kes peavad oma personali arvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus ( SAP ) , personalistatistika tabelit täitma ei pea. Nende kohta teeb Rahandusministeerium ise SAP BO aruandluskeskkonnast päringud . Selleks palume 2 .veebruariks 201 8 tagada andme te õigsus SAP -i s ( SAP personali aruanded , kesksed personaliaruanded, P ersonalistatistika ) . Hilisematest muudatustest SAP - i andmetes tuleb Rahandus ministeeriumit e-maili teel eraldi teavitada. Personalistatistika a ndmed palume kajastada 01.01. 201 8 seisuga. Erandiks on tabeli päises ridades A ja B küsitud teenistujate arvud, mi lle palume esitada 201 7 . aasta kohta . Kui mõne lahtri kohta info puudub, palun jätke lahter tühjaks – ärge kasutage nulli (v.a veerg 10 „Staaž asutuses“) . Mitme veeru puhul o n tabelis juba ette antud rippmenüü koos valikuga , palume seda kasutada. Andmete esitamisel palume mitte arvestada rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibijaid ja teisi, kelle teenistussuhe on peatatud kauemaks kui 6 kuud. Kui puuduva inimese asemele on teenistusse võetud asendaja, siis palume arvestada temaga kõigi statistikatabelite t äitmisel. Rida A . Aasta keskmi s e teenistujate arv u (isikute arv) lei dmiseks liidetakse iga teenistuja ametis oldud kalendri päevade arv aastas ning jagatakse saadud tulemus kalendri päevade arvuga aastas . Arvutusest jäetakse välja kalendri päevad, millal teenistuja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune puudumine on pikem kui 6 kuud). Näiteks : Leida asutuse aasta keskmine teenistujate arv, kui asutuses töötas: 55 teenistujat 36 6 kalendri päeva, 3 teenistujat 280 kalendri päeva, 2 teenistujat 150 kalendri päeva. Aasta keskmise teenistujate arvu leidmine: 55x366+3x280+2x150 366 =58,1 Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk a asta keskmise teenistujate arvu (isikute arvu) leidmiseks lii detakse vastava ametikoha põhigrupi (ametnikud, töötajad, avaliku teenistuse eriliigid) kaheteistkümne kuu teenistujate koguarvud kuu viimase kuupäeva seisuga ning jaga takse saadud tulemus kaheteistkümnega. Rida B . Aasta keskmis e t äistööajale taandatud teenistujate arv u lei dmiseks lii detakse iga teenistuja iga üksiku kalendri päeva koormused aastas ning jaga takse saadud tulemus kalendri päevade arvuga aastas . Arvutusest jäetakse välja kalendri päevad, millal teenistuja oli pikaajalisel puudumisel (st järjestikune puudumine on pikem kui 6 kuud). Näiteks: Tööajanorm asutuse s on 8 tundi päevas. Leida asutuse aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv, kui asutuses töötas: 53 täistööajaga teenistujat 36 6 päeva , 3 täistööajaga teenistujat 280 päeva , 1 täistööajaga teenistuja 150 päeva, 1 osalise tööajaga teenistuja 6 tundi päevas ( arvestatakse 0,75-na ) 36 6 päeva , 1 osalise tööajaga teenistuja 4 tundi päevas ( arvestatakse 0,50-na ) 150 päeva , 1 osalise tööajaga teenistuja 2 tundi päevas ( arvestatakse 0,25-na ) 36 6 päeva . Täistööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine: 53x366+3x280+1x150 366 =55,7 Osalise tööajaga teenistujate keskmise arvu leidmine: 0,75x366+0,5x150+0,25x366 366 =1,2 Aasta keskmine täistööajale taandatud teenistujate arv: 55,7 + 1,2 = 56,9 Alternatiivina võib kasutada lihtsustatud lähenemist, ehk a asta keskmise täistööajale taandatud teenistujate arvu (koormus) leidmiseks lii detakse vastava ametikoha põhigrupi (ametnikud, töötajad, avaliku teenistuse eriliigid) kaheteistkümne kuu teenistujate koormused kuu viimase kuupäeva seisuga ning jaga takse saadud tulemus kaheteistkümnega. Veerg 1: Asutus, märkida asutuse nimi . Veerg 2 : T eenistuja kood, märkida unikaalne teenistuja kood. P alu me kasutada sama koodi , mida kasutasite eelmisel aastal. Veerg 3: Teenistuja põhigrupp, valida sobiv põhigrupi tunnus rippmenüüst : a metnik ud , t öötajad , a valiku teenistuse eriliigid (t eenistujad, kelle teenistussuhteid reguleerivad lisaks avaliku teenistuse seadusele teised seadused ). Veerg 4: Teenistuja alamgrupp, valida sobiv alamgrupi tunnus rippmenüüst : j u hid, muu personal. Juhtideks loetakse asutuste ja asutuste koosseisudes kinnitatud alaliste struktuuriüksuste juhid, kes tegelevad teiste isikute poolt tehtava töö planeerimise, korraldamise, koordineerimise, kontrolli ja juhendamisega. Juhtide tööülesannete hulka kuulub tavaliselt struktuuriüksuste eesmärkide ja normide kehtestamine ning nende täitmiseks vajalike kavade, tegevussuundade ja kordade sõnastamine ja hindamine, eelarvete koostamine, eelarve täitmise kontrolliks vajalike süsteemide ja kordade väljatöötamise ja rakendamise tagamine, tegevussuundade ja kavade elluviimiseks vajalike materiaalsete, inim - ja finantsressursside kasutamiseks loa andmine, organisatsiooni või ettevõtte ja selle teenistujate töötulemuste jälgimine ja hindamine, teenistujate valimine või valiku kooskõlastamine. Siia kuuluvad ka juhtide asetäitjad ja valdkonnajuhid, kui neile alluvad vahetult teenistujad ning kui nad teevad eelpoolnimetatud tegevusi. Veerg 5 : K oormus, näidata teenistuja ko ormus 01.01. 201 8 seisuga . Näiteks: Tööajanorm asutuses on 8 tundi päevas, töötamist 6 tundi päevas – arvestatakse 0,75-na, töötamist 4 tundi päevas – arvestatakse 0,5-na, töötamist 2 tundi päevas – arvestatakse 0,25-na . Veerg 6 : V anus, märkida teenistuja vanus täisaastates 01.01. 201 8 seisuga . Näiteks kui teenistuja vanus on 36 aastat ja 8 kuud, siis märkida teenistuja vanuseks 36 aastat. Veerg 7 : S ugu, valida rippmenüüs t teenistuja sugu : mees , naine. Veerg 8 : K odakondsus, märkida teenistuja kodakondsus . Veerg 9 : H aridustase, valida rippmenü üst teenistuja haridustase vastavalt järgmisele haridus tasemete klassifikaatorile . Põhiharidus või madalam Alusharidus Kaheksaklassilise kooli lõputunnistus (NL) Põhikooli lõputunnistus (EV) Lõputunnistus põhihariduse nõudeta kutseõppe läbimise kohta Lõputunnistus põhihariduse baasil kutseõppe läbimise kohta (EV) Muu põhiharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Üldkeskharidus Keskkooli lõputunnistus Gümnaasiumi lõputunnistus Muu keskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Kutse haridus põhi - või keskhariduse baasil Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL) Keskerihariduse diplom (kaheksaklassilise kooli baasil) (NL) Lõputunnistus põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta (EV) Lõputunnistus põhihariduse baasil kutse- ja keskhariduse omandamise kohta (EV) Diplom või lõputunnistus põhiharidusel põhineva keskerihariduse omandamise kohta (EV) Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Lõputunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise või kutseõppe läbimise kohta (EV) Diplom kutseõppeasutuse lõpetamise kohta (NL) Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta Muu kutsekeskharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Keskeriharidus p õhi - või keskhariduse baasil Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse omandamise kohta (< 2,5-aastase nominaalkestusega õppekava) Diplom või lõputunnistus üldkeskharidusel põhineva keskerihariduse omandamise kohta (> 2,5-aastase nominaalkestusega õppekava) Muu kesk- ja kõrghariduse vahepealsele haridusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Rakendus-kõrgharidus või vastav kvalifikatsioon Kutsekõrgharidusõppe diplom (kutsekõrghariduse diplom "K") Diplomiõppe diplom (diplomiõppe diplom "A") Rakenduskõrgharidusõppe diplom (rakenduskõrghariduse diplom "E") Muu rakenduskõrgharidusele vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Bakalaureusekraad või vastav kvalifikatsioon Bakalaureusekraad (enne 1. juunit 2002 õppekavade registrisse kantud 3-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "B") Bakalaureusekraad (alates 1. juunist 2002 õppekavade registrisse kantud 3–4-aastase bakalaureuseõppe õppekava lõpetamisel antud bakalaureusekraadi tõendav bakalaureuseõppe diplom "L") Muu bakalaureusekraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Magistrikraad või vastav kvalifikatsioon Diplom kõrgema kutsekvalifikatsiooni omandamise kohta (õppeaeg 4–5-aastat, NL spetsialisti diplom) Ülikooli kraadita diplom (õppeaeg 4–5 aastat) Diplomeeritud spetsialisti ülikoolidiplom (õppeaeg 4–5 aastat) Bakalaureusediplom ilma kraadita (vähemalt 4-aastase õppekava lõpetamist tõendav bakalaureusediplom) Bakalaureusekraad (vähemalt 4-aastase õppekava lõpetamisel ja enne 1. juunit 2002. a bakalaureusekraadi tõendav diplom "B") Kõrgharidusel põhineva 1.a õpetajakoolituse tunnistus või diplom Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava lõpetamist tõendav magistridiplom või magistrikraadi (vähemalt 5-aastase õppekava lõpetamisel diplom "C" ja "M"; arstikraadi, hambaarstikraadi või loomaarstikraadi tõendav diplom) Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi tõendav diplom "M") Muu magistrikraadile vastavat kvalifikatsio o ni tõendav välisriigi dokument Magistrikraad (magistriõppe õppekava lõpetamisel magistrikraadi (teaduskraad) tõendav diplom "C") Muu magistri- ja doktorikraadi vahelist kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Doktorikraad või vastav kvalifikatsioon Kandidaadikraad ( Kandidat Nauk ) tõendav diplom (NL) Doktorikraad (Doktor Nauk ) tõendav diplom (NL) Doktorikraad (doktoriõppe õppekava lõpetamisel doktorikraadi tõendav diplom "D" ja "O") Muu doktorikraadile vastavat kvalifikatsiooni tõendav välisriigi dokument Veerg 10 ; S taaž asutuses , palume näidata teenistuja staaž antud asutuses täisaastates. Näiteks kui teenistuja staaž asutuses on 3 aastat ja 7 kuud, siis märkida teenistuja staažiks 3 aastat. NB ! palume tabelisse kirjutada ainult number . Kui staaž on alla 1 aasta, siis märkida staažiks 0. Veerg 1 1 : Teenistusgrupp, palume näidata millisesse teenistusgruppi teenistuja teenistus koht kuulub . Täidavad ainult need asutused, kellel on teenistuskohad teenistusgruppidesse paigutatud. Info teenistusgruppide kohta on leitav siit: „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ lisa 4 „ Teenistuskohtade klassifikaator “. Veerg 12 : T eenistusgrupi tase , palume näidata , milline on teenistuja teenistuskoha tase määratud teenistusgrupis . Täidavad ainult need asutused, kellel on teenistuskohad teenistusgruppidesse paigutatud. Lahkumiste statistika Üldjuhised Asutused, kes peavad oma personali arvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus (SAP), lahkumiste statistika tabelit täitma ei pea. Nende kohta teeb Rahandusministeerium ise SAP BO aruandluskeskkonnast päringud. Selleks palume 2 .veebruariks 201 8 tagada andmete õigsus SAP - is ( SAP personali aruanded, kesksed personaliaruanded, L ahkumiste statistika ) NOTEREF _Ref435708854 \h \* MERGEFORMAT 1 . Hilisematest muudatustest SAP - i andmetes tuleb Rahandusministeeriumit e-maili teel eraldi teavitada. Palume näidata asutusest teenistusest või töölt lahkumised isikute lõikes perioodil 01.01.-31.12. 201 7 . Veergude 1-5 ning 8 ja 9 täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures. Veerg 6 : L ahkumise põhjus , palume valida rippmenüüs olevast klassifikaatorist: Omal soovil – lahkunud v abatahtlik ult. Koondamine – lahkunud asutuse likvideerimise või koondamise tõttu . Muu – teenistustähtaja lõppemine, töösuhte lõpetamine poolte kokkulep pel , k atseaja ebarahuldavad tulemused, teenistuja surm vm. Veerg 7 : L ahkunud katseajal, palume valida rippmenüüst „ J ah “ , kui lahkuti katseajal ning „ E i “ , kui lahkuti peale katseaja lõppu. Tulemiste statistika Üldjuhised Asutused, kes peavad oma personali arvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus (SAP), tulemiste statistika tabelit täitma ei pea. Nende kohta teeb Rahandusministeerium ise SAP BO aruandluskeskkonnast päringud. Selleks palume 2 .veebruariks 201 8 tagada andmete õigsus SAP - is ( SAP personali aruanded, kesksed personaliaruanded, teenistusse/ tööle võetute statistika ) NOTEREF _Ref435708854 \h \* MERGEFORMAT 1 . Hilisematest muudatustest SAP - i andmetes tuleb Rahandus ministeeriumit e-maili teel eraldi teavitada. Palume näidata asutusse teenistusse või tööle asumised isikute lõi kes perioodil 01.01 . -31.12. 201 7 . Veergude 1- 6 täitmise juhised on toodud Personalistatistika selgituste juures. Koolitusstatistika ning juhtide arv Ü ldjuhised Asutused, kes peavad oma personali arvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus (SAP), koolitusstatistika ning juhtide arvu tabelit täitma ei pea. Nende kohta teeb Rahandusministeerium ise SAP BO aruandluskeskkonnast päringud. Selleks palume 2 .veebruariks 201 8 tagada andmete õigsus SAP - is ( SAP personali aruanded, kesksed personaliaruanded, Koolituste statistika ) NOTEREF _Ref435708854 \h \* MERGEFORMAT 1 . Hilisematest muudatustest SAP - i andmetes tuleb Rahandus ministeeriumit e-maili teel eraldi teavitada. Palume näidata juhtide arv asutuses seisuga 01.01.201 8 ning toimun u d koolitused perioodi 01.01.-31.12. 201 7 kohta. Kui Teil info vastava lahtri kohta puudub , palun jätke lahter tühjaks - ärge kasutage nulli . Kõikide koolitusstatistikat käsitlevate tabelite all on punasega kontrollrida, mis lihtsustab andmete õigsuse kontrolli. Tabelites olevatel kokku ridadel ja kontrollridadel olevad summad peavad ühtima. Tabel 1. J uhtide arv Märkida juhtide arv asutuses seisuga 01.01.201 8 (isikute arv) vastavalt allpool toodud klassifikaatorile . Tippjuhid 1 Tippjuhid, kelle ametikohad on toodud Vabariigi Valitsuse määruses Tippjuhid 2 Ülejäänud tippjuhid, nt hallatavate asutuste juhid, peadirektorite asetäitjad Keskastmejuhid Keskastmejuhid on asutuse juhile (nt kantsler, peadirektor) või tema asetäitjale (nt asekantsler, peadirektori asetäitja) vahetult alluvad juhid, kellel on alluvad. Sihtrühma ei arvata tippjuhtide vahetus alluvuses olevaid tippspetsialiste, kes juhivad protsesse, kuid kel pole struktuuris määratletud alluvaid. Esmatasandi juhid Ülejäänud juhid, kes ei kuulu ühtegi eespool mainitud kategooriasse. Sihtrühma ei arvata tippspetsialiste, kes juhivad protsesse, kuid kel pole struktuuris määratletud alluvaid. Tabel 2 . Asutuse k oolitus - ja töötasukulu Rida „ Töötasukulu kontoplaani mõistes “ (kontorühma 500 kuuluvad kontod, v.a kontogruppidesse 5005 Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel; 5008 Muude isikute töötasud; 5009 Eripensionid ja pensionisuurendused kuuluvad kontod). R ida „ Asutuse teenistujate koolit usele kulutatud eelarveline raha ja välisabi , mill e põhitaotlejaks on teie asutus “ P alume tuua välja kõik aruandlusperioodil asutuse eelarvest asutuse teenistujate koolitamiseks tehtud kulud , st nii kontogrupi 5504 kontodelt kui ka muudelt eelarveridadelt tehtud koolituskulud. Tabeli d 3 - 5 Tabelites 3 - 5 palume kajastada kõiki asutuse teenistujate tööalaseid koolitusi , millel osalemisega seotud kulud on asutuse eelarvest või asutusele eraldatud välisabist välja makstud perioodil 01.01. 201 7 -31.12. 201 7 . Tabel 3 . Kui suur oli asutuse koolituse maht ja kulu 201 7 . aastal? Veerg „ Maht tundides “ : K oolitustunni pikkus on 45 minutit. Juhul kui teie asutuse koolitus aruandluses on koolituste mahud märgitud päevades ja täpset koolitus tunni mahtu ei ole võimalik tagantjärele määratleda, arvestage ühe koolituspäeva mahuks 7 koolitustundi. Taseme koolituse puhul vastab üks Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt 26 tunnile. Tunni mahu küsimisel eeldame asutustelt isikupõhist koolitusarvestust, st et viie inimese osalemisel 8-tunnisel koolitusel on tulemuseks 40 tundi. Veerg „ Kulu eurodes “ : K oolituse kulu eurodes. Kulu hulk a palume arvestada kõik teenistujate koolitustel osalemisega seotud kulud , mis on tehtud asutuse eelarvest ja välisabist aruandlusperioodil. Juhul, kui asutuse teenistuja osaleb välisabist finantseeritud koolitusel, mis ei ole läbi viidud asutuse poolt taotletud välisabi projekti raames, palume vastava koolituse läbiviimiseks kasutatud välisabi koolituskulude sisse mitte arvestada ning näidata ära vaid need koolitusel osalemisega seotud kulud, mis tehti asutuse eelarvest (nt osalustasu). Koolituse läbiviimiseks kasutatud välisabi summa esitab välisabi saajaks olnud asutus oma koolitusstatistika tabelis. Koolitusteenusele lisanduv at käibemaks u mitte arvestada koolituse maksumuse sisse ning mitte näidata koolituskuluna . Veerg „ Osalejate arv “ : (inimeste arv): K oolituskursusel osalenud erinevate teenistujate arv – iga koolitusel osalenud teenistuja läheb arvesse ainult üks kord (k ui üks inimene, kes kuulub ametnike ja töötajate põhigruppi osales kolmel erineval koolitusel, läheb temaga seotult kirja üks osaleja ametnike ja töötajate põhigrupis). Osalejate arvu on küsitud üksnes tabelis 3 . Veerg „Osaluste arv“: (koolituste arv): Arvesse läheb iga koolituskursusel osalemise kord (näiteks kui üks inimene osales kolmel erineval juhtimisalasel koolitusel, läheb temaga seotult kirja kolm osalust juhtimise valdkonna koolituses). Tabel 4 . Millises mahus kasutati 201 7 . a erinevaid koolitusvorme? Veerg „ Koolitusvorm “ : K oolitusürituse korraldamise viis, mis on seotud koolitaja valikuga ning sihtrühma moodustamise põhimõtetega. Koolitusvormid on avatud koolitus, tellimuskoolitus, sisekoolitus ja e-õpe. Avatud koolitus Koolitusvorm, mille puhul koolitusel osalevad erinevate asutuste teenistujad. Tellimuskoolitus K oolitusvorm, mille puhul koolitusel osalejad on ühest asutusest ning koolitaja on väljastpoolt. Sisekoolitus K oolitusvorm, mille puhul nii koolitaja kui koolitusel osalejad on ühest asutusest. E-õpe K oolitusvorm, mis on aja ja koha suhtes paindlik ning mille puhul õppimine toimub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Veergude „Maht tundides“ ja „Kulu eurodes“ täitmise juhised on toodud tabel 3 selgituste juures. Tabel 5. Millised olid erinevate koolitusvaldkondade mahud 201 7 . a? Veerg „ Koolituse valdkond “ : Valdkond Valdkonna alla kuuluvad teemad/koolitused Asutuse põhitegevusega seotud koolitus S iia kuulub asutuse põhitegevusega seotud koolitus, mida ei saa liigitada eelneva teiste valdkondade alla (nt tolliametnike erialane täienduskoolitus Maksu- ja Tolliametis). Avalikud suhted Asutuse suhted avalikkusega, suhtlemine meediaga, maine kujundamine, asutusesisene infotöö; Avaliku teabe seadusega seotud koolitus. Euroopa Liit EL poliitikate kujundamine ja otsustusprotsess , EL alase infoga töötamine, kommunikatsi oonioskused EL otsustusprotsessis osalemiseks; EL kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika arengud; EL õigussüsteem, õigusaktide rakendamise tagamine riiklikul tasandil, liikmesriikide vastutus Euroopa Ühenduse õiguse rikkumise korral. Juhtimine J uhtimisfunktsioonidega seotud koolitus: strateegiline juhtimine ja strateegiline planeerimine; strateegiliste arengukavade vormistamine, eesmärkide ja indikaatorite sõnastamine, tulemuste hindamine ning seire; kohalike omavalitsuste ja omavalitsusliitude arengukavade koostamin e ja praktiline ellurakendamine ; M uudatuste juhtimine, projektijuhtimine, kvaliteedijuhtimine jmt; K oolitus, mis on suunatud kitsalt juhtidele, eesmärgiga koolitada neid juhtimise valdkonnas: tippjuhtide põhikompetentside arendamise alane koolitus, juht muutuvas organisatsioonis jmt; S iia ei kuulu juhtidele suunatud, kuid muu valdkonnaga seotud kursused (nt haldusjuhtide finantskursus on majandus/rahandus valdkond). Keeleõpe I gasugune keeleõpe, k.a eesti keel. Avalikud teenused ja k lienditeenindus hea avaliku halduse põhimõtted; R iigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad avalikud teenused, nende kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine; K lientide õigused ja klientide õiglane kohtlemine; T eenusstandardite koostamine ja rakendamine jmt. Majandus, rahandus K ursused, mis on seotud majanduse valdkonna temaatikaga; R ahandus, riigihanked ja riigivara haldamine; F inantsjuhtimine , eelarvestamine , majandusteooria; M aksukorraldus ja maksustamine; K ohalike omavalituste finantsplaneerimine ja juhtimine jmt. S iia ei kuulu raamatupidamisalane koolitus. Personalitöö P ersonalijuhtimisega seotud koolitus, mis sisaldab organisatsiooni personalijuhile ja koolitusspetsialistidele suunatud teemasid : a valiku teenistuse strateegiline personalijuhtimine; personali planeerimine, värbamine ja valik , personali karjääri planeerimine ja arendamine , palgakorraldus, ametikohtade hindamine ja palgasüsteemi loomine , personali hindamine , kompetentside süsteemi väljatöötamine ja rakendami ne personalijuhtimises, arenguvestlused , töötajate arendamine ja koolitus , töötajate motiveerimine , tööanalüüs ja ametijuhendite koostamine , teenistus- ja töösuhteid reguleeriv seadusandlus jmt. Uute ametnike ja töötajate s isseelamis koolitus R iigi- või kohaliku omavalit suse asutuste uutele teenistujatele suunatud koolitused, mille raames käsitletakse riigi- ja/või kohaliku omavalitsuse toimimise aluseid, avaliku halduse põhiprotsesse, ametniku rolli, eetikat jmt, et anda avalikku teenistusse sisenenud uuele ametnikule kõige olulisemad vajalikud eelteadmised avaliku teenistuse olemusest, süsteemist ja põhiväärtustest. Õigus H aldusõiguse, võlaõiguse, kriminaalõiguse jmt. koolitused; Õ igusloome protsess (s.h. õigusaktide mõjude analüüs, kaasamine ja normitehnika eeskirja rakendamine jmt); “Riigihangete seaduse” rakendamine. Muu (palume tabelis nimetada vastav valdkond) K õik koolitused, mis ei sobi eelneva te koolitusvaldkond a de alla. Veergude „Maht tundides“ ja „Kulu eurodes“ täitmise juhised on toodud tabel 3 selgituste juures. Värbamise ja hindamise statistika Üldjuhised Värbamise statistika tabel tuleb täita kõikidel asutustel , sh nendel, kes peavad oma personaliarvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus (SAP) . Asutused, kes peavad oma personaliarvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus (SAP), hindamise statistika tabelit täitma ei pea. Nende kohta teeb Rahandusministeerium ise SAP BO aruandluskeskkonnast päringud. Selleks palume 2.veebruariks 2018 tagada andmete õigsus SAP-is ( SAP kesksed personaliaruanded, Hindamise statistika ) NOTEREF _Ref435708854 \h \* MERGEFORMAT 1 . Hilisematest muudatustest SAP-i andmetes tuleb Rahandus ministeeriumit e-maili teel eraldi teavitada. Palume näidata perioodil 01.01.-31.12. 201 7 toimunud värbamised ja hindamised. Kui mõne lahtri kohta info puudub, palun jätke lahter tühjaks – ärge kasutage nulli . Tabel 1 . Hindamise statistika M ärkida teenistujate gruppide lõikes t eenistujate arv ud , kellega on 201 7 . a jooksul viidud läbi vähemalt üks iga-aastane arengu- või hindamisvestlus (sh katseaja lõpu vestlus). Tabel 2 . Värbamise statistika Esitada andmed 201 7 . aastal läbiviidud konkursside kohta. Kui konkursi käigus ei õnnestunud teenistuskohta täita ning samale teenistuskohale korraldati uus konkurss või konkursita personaliotsing , siis kajastada need eraldi r idadel . Konkursse, mille tähtaega on pikendatud , kajastada ühe konkursina. Konkursse, mis on asutuse poolt tühistatud, palume tabelis mitte kajastada. Konkursid, mis on välja kuulutatud vaadeldaval perioodil, kuid lõppe va d vaadeldaval e perioodil e järgneval perioodil palume kajastada järgneva perioodi värbamise statistikas. Veerg 1 : Teenistuskoha nimetus , millele konkurss välja kuulutati . Konkursiga on tegemist siis, kui vabast teenistus kohast on teavitatud asutusesiseselt või asutuse haldusalasiseselt ( sisekonkurss ) või laiemale avalikkusele ligipääsetavas kohas (avalik konkurss). Käesoleval juhul mõeldakse konkursi all ka sihtpakkumisi ehk konkursita personaliotsinguid. Veerg 2 : Teenistuskohtade arv, mida konkursiga soovitakse täita. N äiteks kui kuulutatakse välja üks peaspetsialisti konkurss, millega tahetakse täita kahte olulises osas ühesuguste teenistusülesannetega teenistus kohta , näidatakse teenistuskohtade arvuks, mida konkursiga soovitakse täita, 2. Veerg 3 : Teenistuskoha põhigrupp , valida rippmenüüst teenistuskoha , millele konkurss välja kuulutati, põhigrupp ( ametnik, töötaja , avaliku teenistuse eriliigid ) . Veerg 4 : Teenistuskoha alamgrupp, valida rippmenüüst teenistuskoha, millele konkurss välja kuulutati, alamgrupp (juhid, muu personal ). Veerg 5 : Konkursi tüüp, valida rippmenüüst konkursi tüüp (avalik konkurss, sisekonkurss , konkursita personaliotsing). NB! Ametnike puhul valida konkursita personaliotsing ainult juhul, kui avalik konkurss on luhtunud. Avalik konkurss Avaliku konkursi all mõistetakse vabale teenistuskohale kandideerimise võimalusest teavitamist laiemale avalikkusele ligipääsetavas kohas (nt päevalehes, internetiandmebaasis vms). Avalike konkurssidena on käsitletud ka riigisekretäri poolt välja kuulutatud ja avaliku teenistuse seaduse kohaselt läbiviidud avalikud konkursid. Ametite ja inspektsioonide peadirektorite ning peadirektorite asetäitjate ametikohtadele väljakuulutatud avalike konkursside kohta esitab andmed vastav amet või inspektsioon (mitte ministeerium). Sisekonkurss Sisekonkursi all mõistetakse vabale teenistuskohale vaid asutusesiseselt või asutuse haldusala siseselt läbiviidud konkurssi. Palume siin mitte arvestada konkursse, millest on teavitatud laiemale avalikkusele ligipääsetavas kohas (nt päevalehes, interneti andmebaasis vms). Kui asutuses on kombeks enne avaliku konkursi väljakuulutamist korraldada sisekonkurss ja sobiv isik leitakse juba sisekonkursi kaudu, on tegemist sisekonkursiga . Kui konkursi läbiviimisel kaalutakse/hinnatakse koos nii asutusesiseseid kui ka asutuseväliseid kandidaate, on tegemist avaliku konkursiga. Konkursita personaliotsing Ametnike puhul võib ametisse nimetamise õigust omav isik 120 kalendripäeva jooksul avaliku konkursi luhtumise kohta otsuse tegemise kuupäevast arvates nimetada ametikohale teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastava isiku ilma konkurssi korraldamata ( vt avaliku teenistuse seadus §19 lg 3 ) . Töölepinguliste töötajate puhul kohustus konkurss korraldada puudub ning nõuetele vastavale isikule võib tööpakkumise teha ka ilma selleta. Veerg 6 : Laekunud avalduste arv, märkida konkursile laekunud avalduste kogu arv. Konkursita personaliotsingute puhul jätta lahter tühjaks . Veerg 7 : Konkursi luhtumine , valida rippmenüüst „ J ah“ või „ E i“ . Konkurss loetakse luhtunuks , kui sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust; konkursikomisjon/valiku meeskond ei leidnud kandidaatide hulgast ametisse nimetamiseks sobivat isikut või kui kõik välja valitud kandidaadid loobusid ametikohale nimetamisest ( vt a valiku teenistuse seadus §19 lg 1 ja 2 ). Konkursita personaliotsing märkida luhtunuks juhul, kui selle käigus ei õnnestunud teenistus kohta täita. Palgastatistika Üldjuhised Asutused, kes peavad oma p alga arvestust riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus ( SAP ) , palgastatistika tabelit täitma ei pea . Nende kohta teeb Rahandusministeerium ise SAP BO aruandluskeskkonnast päringud. Selleks palume 2 .veebruariks 201 8 tagada andmete õigsus SAP - is ( SAP palgaaruanded, kesksed palgaaruanded, P algauuring ) NOTEREF _Ref435708854 \h \* MERGEFORMAT 1 . Hilisematest muudatustest SAP - i andmetes tuleb Rahandusministeeriumit e-maili teel eraldi teavitada. Palgastatistika tabelis tuleb esitada andmed : kõikide asutuses aasta jooksul töötanud töölepinguliste töötajate, ametnike ning poliitiliste nõunike, -abide ja kõrgemate riigiteenijate kohta olenemata töötamise perioodi pikkusest ja koormusest; A ndmete esitamisel lähtutakse järgnevast: Kui teenistuja oli teenistuses mitmel ametikohal samaaegselt (osakoormusega), näidatakse tema palgaandmed ametikohapõhiselt ehk iga ametikoha kohta eraldi . Kui muutus ainult strukt uuriüksuse nimetus, kus teenistuja ametikoht paikneb, siis näidatakse palgaandmed viimase struktuuriüksuse nimetuse all kogu kalendriaasta kohta. Kui muutus teenistuja ametikoha ametinimetus, kuid tööülesanded mitte, siis näidatakse palgaandmed viimase ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta. Kui muutus teenistuja ametikoht, siis näidatakse tema palgaandmed ühe reana, viimase ametinimetuse all kogu kalendriaasta kohta ning märgitakse veergu 12 „Töötanud samal teenistuskohal kogu töötatud perioodi“ Ei. Palga statistika tabel tuleb täita perioodi 01.01-31.12 . 2017 kohta arvestatud bruto tasuna ehk koos teenistuja poolt mak stavate maksudega, kuid il ma tööandja poolt makstavate maksudeta. Hüvitisi (nt puhkusehüvitis teenistusest lahkumisel, haigushüvitised jm) palume palgastatistikas mitte kajasta d a. Veerg 1: Asutus, märkida asutuse nimi. Veerg 2: Struktuuriüksus, märkida struktuuriüksus, kus ametnik/töötaja oli teenistuses/töötas. Veerg 3: Teenistuskoha nimetus, märkida ametniku/töötaja ameti-/töökoha nimetus. Veerg 4: Teenistuja kood, märkida unikaalne teenistuja kood. Palume kasutada sama koodi, mida kasutasite eelmisel aastal. Veerg 5: Teenistuja ees nimi , märkida teenistuja eesnimi. Veerg 6: Teenistuja perekonnanimi, märkida teenistuja perekonnanimi. Veerg 7: Sugu, valida rippmenüüs t teenistuja sugu: mees , naine . Veerg 8 : Teenistuja põhigrupp, valida sobiv põhigrupi tunnus rippmenüüst : a metnikud , töötajad, avaliku teenistuse eriliigid (t eenistujad, kelle teenistussuhteid reguleerivad lisaks avaliku teenistuse seadusele teised seadused ). Veerg 9 : Teenistusgrupp, palume näidata millisesse teenistusgruppi teenistuja teenistus koht kuulub. Täidavad ainult need asutused, kellel on teenistuskohad teenistusgruppidesse paigutatud. Info teenistusgruppide kohta on leitav siit: „Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise kord, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise kord“ lisa 4 „ Teenistuskohtade klassifikaator “. Veerg 1 0 : T eenistusgrupi tase , palume näidata, milline on teenistuja teenistuskoha tase määratud teenistusgrupis. Täidavad ainult need asutused, kellel on teenistuskohad teenistusgruppidesse paigutatud. Veerg 11 : Töötatud periood , m ärkida 201 7 . aastal töötatud periood(id) asutuses. Näiteks 01.01. 201 7 -31.12. 201 7 . Kui töötatud perioode on ühel teenistujal mitu, siis märkida erinevad perioodid ühte lahtrisse (näiteks 01.01. 201 7 -31.03. 201 7 ; 01.09. 201 7 -31.12. 201 7 ). Veerg 12 : Töötanud samal teenistuskohal kogu töötatud perioodi , st ei ole 201 7 . aasta jooksul vahetanud asutusesiseselt t eenistusko hta , valida rippmenüüst „ J ah“ või „ E i“ . Veerg 1 3 : Töötatud perioodi keskmine koormu s , n äiteks kui inimene on töötanud 6 kuud täiskoormusega on tema töötatud perioodi keskmine koormus 1. Kui inimene on töötanud samal ametikohal 5 kuud täiskoormusega ning 7 kuud 0,5 koormusega on tema töötatud perioodi keskmine koormus 0,7 (arvutuskäik: (5*1+7*0,5)/12=0,7 ) . Veerg 14 : Palk avalikustatakse , valida rippmenüüst „J ah “ või „E i “ . Avaliku teenistuse seaduse § 65 kohaselt avalikus tatakse ametnike ning töölepingu alusel töötavate poliitiliste nõunike ja abide palgad. Veerg 15 : P õhipalk /kokkulepitud töötasu . N äidata a rvestatud põhipalk /kokkulepitud töötasu perioodi 01.01. - 31.1 2 .201 7 eest ( ATS mõistes § 61 lg 2 ) . Veerg 16 : Puhkusetasu , n äidata tasu , mille teenistuja on saanud puhatud aja eest. Veerg 17 : L isatasu täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest ( ATS mõistes § 61 lg 5 ). Veerg 18 : Tulemuspalk /-tasu, n äidata lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest ja tulemus palk /-tasu , mida makstakse individuaalsete, grupi ja/või kogu asutuse tulemuste eest kord kuus, kvartalis, aastas või poolaastas ning projektipõhi ne tulemus palk /-tasu ehk kõik tulemus palga / - tasu liigid , mis on muutuvpalga osa d . ( ATS mõistes § 61 lg 5 ). Veerg 19 : Preemia, näidata kõiki makstud preemiaid, mis on muutuvpalga /-tasu osa d ( ATS mõistes § 61 lg 5 ) . Veerg 2 0 : Lisatasu valveaja l , ööajal ja riigipühal tehtava töö eest ( ATS mõistes § 38 ja § 40 järgi makstud tasud ) . Veerg 21 : Lisatasu ületunnitöö eest ( ATS mõistes § 39 järgi makstud tasud ) . Veerg 22 : Lisatasu asendamise eest ( ATS mõistes § 57 järgi makstud tasu ) . Veerg 23 : Toetused (nt toetus lapse sünni, abiellum i se, lähedase kaotuse vm puhul) . Veerg 2 4 : A asta kogu palk/ kogu tasu , arvutatakse automaatselt.