EN terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimine

Ministeeriumid Meie 05.05.2022 nr 8-1/3376 EN terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimine Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, õiguskantsleri kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele arvamuse avaldamiseks Euroopa Nõukogu terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Eelnõule on lisatud lisaprotokolli tõlge. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 päeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Martin Ziehr 620 8118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 10.04.2022 Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) lisaprotokolli ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) lisaprotokoll, mis avati allakirjutamiseks 22. oktoobril 2015 Riias ja millele Eesti Vabariik on alla kirjutanud samuti 22. oktoobril 2015. Jüri RATAS Riigikogu esimees Tallinn, ”…” …………….. 2022. a Algatanud Vabariigi Valitsus Tallinn, ”…” ……………...2022. a  Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) lisaprotokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga ratifitseeritakse terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) lisaprotokoll (edaspidi lisaprotokoll)1. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võttis lisaprotokolli vastu 19. mail 2015. Lisaprotokoll avati allkirjastamiseks 22. oktoobril 2015 Riias ning Eesti kirjutas sellele alla samal päeval2. Lisaprotokoll täiendab 16. mail 2005 vastu võetud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) (edaspidi konventsioon)3, mille Eesti Vabariik on allkirjastanud 07. septembril 2005 ja ratifitseerinud 25. veebruaril 20094. Lisaprotokoll paneb ühinenud riikidele kohustuse sätestada kuriteona terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine, terrorismialase väljaõppe saamine, terroristlikul eesmärgil välisriiki reisimine ning terroristlikul eesmärgil välisriiki reisimise rahastamine, selle korraldamine või muul viisil hõlbustamine. Lisaks kohustab lisaprotokoll konventsiooniosalisi määrama terroristlikul eesmärgil välisriiki reisivate isikute kohta olemasoleva teabe vahetamiseks kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (620 8118; [email protected]). Eelnõu ja selle seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on puutumuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/5415 (terrorismivastase võitluse direktiiv), mis võeti riigisisesesse õigusesse üle eelnõuga nr 642 SE6 (Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktidega 3.33 ja 6.23, mis käsitlevad terrorismi ja selle rahastamise vastast võitlust. Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust vastavalt HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 3 (tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega). Eelnõu tuleb ratifitseerida Riigikogus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 5 ja välissuhtlemisseaduse § 20 punktile 6, mis näevad ette välislepingu ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui see on välislepingus ette nähtud. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73). 2. Seaduse eesmärk 1 Full list (coe.int) 2 Full list (coe.int) 3 Full list (coe.int) 4 Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus. – 25.02.2009, RT II 2009, 10, 24. 5 Kättesaadav: EUR-Lex - 32017L0541 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 6 Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af992ccb-58f7-4a6e-bef5-d8f82772b3b7 1 Seaduse eesmärk on ratifitseerida terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) lisaprotokoll, mille eesmärgid on:  tugevdada jõupingutusi terrorismi kõikide vormide ennetamiseks ja tõkestamiseks;  täiendada terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) artiklitega, mis aitavad liikmesriikidel rakendada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2178(2014)7;  täiendada terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) artiklitega, mis kohustavad osalisriike sätestama kuriteona teatud, peamiselt ettevalmistava iseloomuga, terrorismiga seotud tegusid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõule on lisatud Euroopa Komisjoni poolt koostatud lisaprotokolli tõlge8. Lisaprokolli preambulis viidatakse rahvusvahelistele konventsioonidele, soovitustele ja resolutsioonidele, mida kohaldatakse lisaks konventsioonis sätestatule ja mis aitavad võidelda terrorismiga nii Euroopa Nõukogu kui ka ÜRO raames. Lisaprotokoll koosneb 14 artiklist. Artikliga 1 sõnastatakse lisaprotokolli eesmärk, milleks on täiendada 16. mail 2005 Varssavis allakirjutamiseks avatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni sätteid seoses lisaprotokolli artiklites 2–6 kirjeldatud tegude kriminaliseerimisega. Lisaprotokolliga suurendatakse lepinguosaliste jõupingutusi terrorismi ja selle negatiivsete mõjude ennetamisel, samuti pannakse rõhku inimõiguste tagamisele nii riigi tasandil võetavate meetmete kui ka rahvusvahelise koostöö kaudu. Artikliga 2 reguleeritakse terroristliku ühenduse või grupi tegevuses osalemise takistamist. Protokolli tähenduses mõistetakse nimetatud tegevuse all terroristliku ühenduse või grupi tegevuses osalemist või terrorikuriteo toimepanemisele kaasaaitamist. Artikliga pannakse pooltele kohustus võtta vajalikud meetmed, et kehtestada artiklis kirjeldatud teod riigisiseses õiguses kuriteona, kui need on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult. Terroristlik ühendus on riigisisese õigusega kriminaliseeritud KarS §-s 2371. Artikliga 3 reguleeritakse terrorismialase väljaõppe saamise takistamist. Protokolli tähenduses mõistetakse terrorismialase väljaõppe saamise all terrorikuriteo toimepanekuks või sellele kaasaaitamiseks juhiste, sealhulgas teadmiste või praktiliste oskuste omandamist või muude spetsiifiliste meetodite või tehnika, saamist teiselt isikult nende kasutamiseks lõhkeainete, tulirelvade või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamiseks või kasutamiseks, kui tegevuse eesmärk on teostada või aidata toime panna terrorikuritegu. Artikliga pannakse pooltele kohustus võtta meetmed, et kehtestada kirjeldatud tegude karistatavus riigisiseses õiguses, kui need on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult. Riigisiseses õiguses on selline terrorikuriteo ettevalmistamine kriminaliseeritud KarS §-s 2372, millega võeti ühtlasi riigisisesesse õigusesse üle terrorismivastase võitluse direktiivi artikkel 8. Artikliga 4 reguleeritakse terroristlikul eesmärgil reisimise takistamist. Terroristlik reisimine protokolli tähenduses on reisimine riiki, mis ei ole isiku kodakondsusjärgne ega elukohariik, 7 Kättesaadav veebis: S/RES/2178 (2014) | United Nations Security Council 8 Kättesaadav ka veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52017PC0607&from=MT 2 selleks, et toime panna terrorikuritegu, aidata sellele kaasa või osaleda selles, samuti reisimine terrorismialase väljaõppe andmise või saamise eesmärgil. Artikliga pannakse konventsiooniosalistele kohustus võtta vajalikud meetmed, et sätestada kirjeldatud teod riigisiseses õiguses kuriteona, kui need on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult. Samuti kohustatakse kriminaalkorras karistatavaks muutma ka kirjeldatud tegude katsed. Terroristlikul eesmärgil reisimine on riigisisese õigusega kriminaliseeritud KarS §-s 2375, millega võeti ühtlasi riigisisesesse õigusesse üle terrorismivastase võitluse direktiivi artikkel 9. Vastavalt KarS §-le 25 on karistatavad ka kuriteokatsed. Artikliga 5 reguleeritakse terroristlikul eesmärgil reisimise rahastamist. Artikliga pannakse konventsiooniosalistele kohustus muuta kriminaalkorras karistatavaks artiklis 4 kirjeldatud reisimise rahastamine, kui see on toime pandud ebaseaduslikult ja tahtlikult. Terroristlikul eesmärgil reisimise korraldamine, rahastamine ja toetamine on riigisisese õigusega kriminaliseeritud KarS §-s 2376, millega võeti ühtlasi riigisisesesse õigusesse üle terrorismivastase võitluse direktiivi artiklid 10 ja 11. Artikliga 6 reguleeritakse terroristliku reisimise (kirjeldatud artiklis 4) korraldamise takistamist ning pannakse konventsiooniosalistele kohustus muuta kriminaalkorras karistatavaks artiklis 4 kirjeldatud terroristlikul eesmärgil reisimise korraldamine, kui see on toime pandud ebaseaduslikult ja teadlikult. Terroristlikul eesmärgil reisimise korraldamine, rahastamine ja toetamine on riigisisese õigusega kriminaliseeritud KarS §-s 2376, millega võeti ühtlasi riigisisesesse õigusesse üle terrorismivastase võitluse direktiivi artiklid 10 ja 11. Artikliga 7 reguleeritakse teabevahetust. Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 3 lõike 2 punkti a kohaldamist vastavalt riigisisesele õigusele ja olemasolevatele rahvusvahelistele kohustustele, on lepinguosalised artikli kohaselt kohustatud võtma meetmed õigeaegse terrorismialast reisimist puudutava teabevahetuse tugevdamiseks, sealhulgas tuleb lepinguosalistel määrata kontaktpunkt, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Selline kontaktpunkt Eestis juba tegutseb (Kaitsepolitseiamet) ning artikli täitmise tagamine ei eelda täiendavat seadusandlikku sekkumist. Artikliga 8 sätestatakse protokolli rakendamise tingimused ja kaitsemeetmed. Artikli kohaselt tuleb konventsiooniosalistel tagada, et protokolli, sealhulgas artiklite 2–6 rakendamisel austatakse inimõigusi, eelkõige liikumisvabadust, sõnavabadust, ühinemisvabadust ja usuvabadust vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile. Ühtlasi sätestatakse artikli lõikega 2, et isiku vabaduste piiramisel tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet ja välistada igasugune omavoli või diskrimineeriv või rassistlik kohtlemine. Sellised põhimõtted on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses (§-d 11 ja 12) ning ei eelda seoses protokolliga täiendavat seadusandlikku sekkumist. Artikliga 9 täpsustakse kõnesoleva protokolli ja konventsiooni suhet. Artikli kohaselt tõlgendatakse protokollis kasutatud sõnu ja väljendeid kooskõlas konventsiooniga. Pooltevahelises suhtes kohaldatakse vastavalt kõiki konventsiooni artikleid peale artikli 9. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. 3 Artikliga 10 reguleeritakse protokolli allkirjastamist ja jõustumist. Artikli kohaselt on protokoll avatud allakirjutamiseks kõigile allakirjutanud konventsiooniosalistele. Protokoll tuleb ratifitseerida, või heaks kiita. Allakirjutanu ei või käesolevat protokolli ratifitseerida ega heaks kiita, kui ta ei ole eelnevalt konventsiooni ratifitseerinud või heaks kiitnud või ei tee seda samal ajal. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. Protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuuenda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja, sealhulgas vähemalt nelja Euroopa Nõukogu liikmesriigi vastava dokumendi hoiule andmisest. Iga allakirjutanu suhtes, kes annab oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule, jõustub kõnesolev protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andmise kuupäevast. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. Artikliga 11 reguleeritakse lisaprotokolliga ühinemist. Artikli kohaselt võib pärast kõnesoleva protokolli jõustumist konventsiooniga ühinenud riik ühineda ka kõnesoleva protokolliga või teha seda samal ajal. Protokolliga ühineva riigi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiule andmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. Artikliga 12 reguleeritakse protokolli territoriaalset kohaldamisala. Artikli kohaselt võib iga riik või Euroopa Liit allakirjutamise ajal või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andmisel täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes kõnesolevat protokolli kohaldatakse. Konventsiooniosaline võib Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga igal ajal laiendada protokolli kohaldamist muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, millal peasekretär saab deklaratsiooni kätte. Kahe eelneva lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, millal peasekretär teate kätte sai. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. Artikliga 13 reguleeritakse denonsseerimist. Artikli kohaselt võib protokolliosaline käesoleva protokolli igal ajal denonsseerida, teatades sellest Euroopa Nõukogu Peasekretärile. Selline denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, mil Euroopa Nõukogu Peasekretär sai teate. Konventsiooni denonsseerimine toob automaatselt kaasa käesoleva protokolli denonsseerimise. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. Artikliga 14 reguleeritakse teavitamist. Artikli kohaselt teeb Euroopa Nõukogu peasekretär Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Liidule, kõnesoleva protokolli väljatöötamisel osalenud mitteliikmesriikidele, samuti riikidele, kes on kõnesoleva lisaprotokolliga ühinenud või ühinema kutsutud, teatavaks iga: a) allkirjastamise; 4 b) ratifitseerimise-, heakskiitmise või ühinemiskirja hoiule andmise; c) lisaprotokolli artiklite 10 ja 11 kohase jõustumise kuupäeva; d) protokolliga seotud muu akti, deklaratsiooni, teate või teadaande. Säte ei eelda riigisiseses õiguses seadusandlikke muudatusi. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Lisaprotokolli ülekaalukas eesmärk on kehtestada terrorismiga seotud kuritegude koosseisud, mis on liidu pädevuses vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikele 1. Seega on lisaprotokolli allakirjutamise materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 1. Artikkel 7 (mis käsitleb tõhusamat teabevahetust kontaktpunktide määramise teel) hõlbustab nende isikute avastamist ja uurimist, kes reisivad või üritavad reisida terroristlikel eesmärkidel, ning sellise reisimise ärahoidmist ja see säte aitab seega kaasa lisaprotokolli artikli 4 praktilisele kohaldamisele. Artikkel 7 on seega täiendavat laadi. Terrorismivastast võitlust käsitlev direktiiv 2017/541/EL, mille peamine eesmärk on sätestada miinimumeeskirjad terrorismi olemuse ja terrorismiga seotud kuritegude määratlemiseks ja selle eest karistuste ettenägemiseks, võeti samuti vastu ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel. Direktiiv sisaldab ka sätteid teabevahetuse parandamise ning terrorismiohvritele pakutava toe ja kaitse kohta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 on sätestatud, et nõukogu võtab läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punktis a on sätestatud, et kui leping hõlmab valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, võtab nõukogu vastu otsuse lepingu sõlmimise kohta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Lisaprotokoll hõlmab valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust, eelkõige miinimumeeskirjade kehtestamine terrorismi valdkonna kuritegude määratlemiseks (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõige 1), mille puhul on nõutav Euroopa Parlamendi nõusolek. Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkt a. 6. Seaduse mõjud Kuna lisaprotokolli ratifitseerimine ei too kaasa vajadust muuta riigisiseseid õigusakte, puudub eelnõul oluline otsene mõju. Terrorismivastase võitlusega seonduvate muudatustega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2017/541/EL ülevõtmise käigus9. Lisaprotokolli ratifitseerimisel on mõningane positiivne mõju välissuhtetele ja julgeolekule: lisaprotokolli ratifitseerimisega tugevnevad Eesti rahvusvaheline seisund ja maine. Lisaks kohalduvad lisaprotokollile ka konventsiooni sätted rahvusvahelise koostöö kohta (art 17-20). Seega on positiivne mõju ka riigi julgeolekule, sest laienevad riigi 9 Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af992ccb-58f7-4a6e-bef5-d8f82772b3b7 5 võimalused terrorikuritegude korral rahvusvahelist koostööd teha. Avaliku sektori ja kulude seisukohast väärib märkimist, et lisaprotokolli kohaselt tuleb Eestil määrata infovahetuseks 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas kättesaadav kontaktpunkt. Arvestades, et kontaktpunktide süsteem on kavandatud vähekoormavana, ei kaasne lisaprotokolli ratifitseerimisega märgatavat halduskoormuse kasvu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud. Eelnõu rakendamisel seadusena ei kaasne kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne vajadust muuta või kehtestada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustumine seadusena on kavandatud üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigikogule, õiguskantsleri kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele. 6  EUROOPA KOMISJON Brüssel,18.10.2017 COM(2017) 607 final LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Nõukogu otsus terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 217) täiendava lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Nõukogu otsus terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 217) täiendava lisaprotokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta 28. täiskogu istung Strasbourg (Prantsusmaa), 8.–10. aprill 2015 Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS nr 196) teised osalisriigid, kes on käesolevale protokollile alla kirjutanud, arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus; soovides veelgi tugevdada jõupingutusi terrorismi kõikide vormide ennetamiseks ja tõkestamiseks nii Euroopas kui ka kogu maailmas, austades samal ajal inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet; meenutades inimõigusi ja põhivabadusi, mis on sätestatud eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (ETS nr 5) ja selle protokollides ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis; väljendades sügavat muret ohu üle, mida kujutavad endast isikud, kes reisivad välisriiki eesmärgiga panna toime terrorikuritegusid, nendele kaasa aidata või nendes osaleda või pakkuda või saada terrorismialast väljaõpet teise riigi territooriumil; võttes sellega seoses arvesse resolutsiooni 2178 (2014), mille ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu oma 7272. koosolekul 24. septembril 2014, eelkõige selle lõikeid 4–6; leides, et on soovitav terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni teatavates aspektides täiendada, on kokku leppinud järgmises: Artikkel 1 – Eesmärk Käesoleva protokolli eesmärk on täiendada 16. mail 2005 Varssavis allakirjutamiseks avatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) sätteid seoses käesoleva protokolli artiklites 2–6 kirjeldatud tegude kriminaliseerimisega, tugevdades sel teel konventsiooniosaliste jõupingutusi, et nii riigisiseste meetmetega kui ka rahvusvahelise koostöö kaudu ennetada terrorismi ja selle negatiivset mõju inimõigustele, esmajoones õigusele elada, võttes arvesse konventsiooniosaliste vahel kohaldatavaid mitme- ja kahepoolseid lepinguid ning kokkuleppeid. Artikkel 2 – Terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine“ ühenduse või rühma tegevuses osalemine eesmärgiga panna toime üks või mitu terrorikuritegu või aidata kaasa ühe või mitme terrorikuriteo toimepanemisele ühenduse või rühma poolt. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terroristlikel eesmärkidel ühenduses või rühmas osalemine riigisiseses õiguses kuriteona. Artikkel 3 – Terrorismialase väljaõppe saamine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terrorismialase väljaõppe saamine“ teiselt isikult terrorikuriteo toimepanemiseks või sellele kaasaaitamiseks juhiste saamine, sealhulgas teadmiste või praktiliste oskuste omandamine, lõhkeainete, tuli- või muude relvade või mürgiste või ohtlike ainete valmistamise või kasutamise kohta või muude erimeetodite või tehniliste võtete kohta. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terrorismialase väljaõppe saamine riigisiseses õiguses kuriteona. Artikkel 4 – Terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine“ sellisesse riiki reisimine, mis ei ole reisija kodakondsusjärgne riik ega elukohariik, terrorikuriteo toimepanemiseks või sellele kaasaaitamiseks või selles osalemiseks või terrorismialase väljaõppe pakkumiseks või saamiseks. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada riigisiseses õiguses kuriteona lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimine tema territooriumilt või tema kodanike poolt. Seda tehes võib konventsiooniosaline kehtestada oma põhiseaduslike põhimõtetega ettenähtud või kooskõlas olevaid tingimusi. 3.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada riigisiseses õiguses ja kooskõlas sellega käesolevas artiklis määratletud kuriteo katse kuriteona. Artikkel 5 – Terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise rahastamine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise rahastamine“ selliste rahaliste vahendite eraldamine või kogumine mis tahes viisil, otseselt või kaudselt, mis täielikult või osaliselt võimaldavad mis tahes isikul terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisida, nagu see on määratletud käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 1, teadmisel, et neid vahendeid kasutatakse täielikult või osaliselt sel eesmärgil. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise rahastamine riigisiseses õiguses kuriteona. Artikkel 6 – Terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise korraldamine või muul viisil hõlbustamine 1.Käesoleva protokolli tähenduses on „terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise korraldamine või muul viisil hõlbustamine“ korraldav või hõlbustav tegu, millega abistatakse isikut, kes reisib välisriiki terroristlikel eesmärkidel, nagu see on määratletud käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 1, ja mis tehakse teadmisel, et abi antakse terroristlikel eesmärkidel. 2.Konventsiooniosaline võtab meetmeid, et sätestada lõikes 1 määratletud õigusvastane ja tahtlik terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisimise korraldamine või muul viisil hõlbustamine riigisiseses õiguses kuriteona. Artikkel 7 – Teabevahetus 1.Ilma et see piiraks konventsiooni artikli 3 lõike 2 punkti a kohaldamist, ning kooskõlas riigisisese õiguse ja kehtivate rahvusvaheliste kohustustega võtab konventsiooniosaline meetmeid, et tugevdada konventsiooniosaliste vahel sellise kättesaadava asjakohase teabe õigeaegset vahetamist, mis käsitleb terroristlikel eesmärkidel välisriiki reisivaid isikuid, nagu see on määratletud artiklis 4. Sel eesmärgil määrab konventsiooniosaline kontaktpunkti, mis on kättesaadav 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. 2.Konventsiooniosaline võib lõike 1 kohaselt määrata juba olemasoleva kontaktpunkti. 3.Konventsiooniosalise kontaktpunkt peab olema suuteline pidama kiiret sidet teise konventsiooniosalise kontaktpunktiga. Artikkel 8 – Tingimused ja kaitsemeetmed 1.Konventsiooniosaline järgib käesoleva protokolli rakendamisel, sealhulgas artiklites 2– 6 määratletud tegude kriminaliseerimisel ja oma karistusseaduse kohaldamisel Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis kehtestatud kohustusi, mis käsitlevad inimõigusi, esmajoones õigust liikumisvabadusele, sõnavabadusele, ühinemisvabadusele ja usuvabadusele, kui nimetatud konventsioon ja pakt tema suhtes kehtivad, ning muid rahvusvahelisel õigusel põhinevaid kohustusi. 2.Käesoleva protokolli artiklites 2–6 määratletud tegude kriminaliseerimisel ja oma karistusseaduse kohaldamisel tuleb lisaks järgida proportsionaalsuse põhimõtet, pidades silmas seaduslikke eesmärke ja nende vajalikkust demokraatlikus ühiskonnas, ning välistada igasugune omavoli ning ebavõrdne ja rassistlik kohtlemine. Artikkel 9 – Seos käesoleva protokolli ja konventsiooni vahel Käesolevas protokollis kasutatud sõnu ja väljendeid tõlgendatakse konventsiooni tähenduses. Konventsiooniosaliste vahel kohaldatakse kõiki konventsiooni sätteid vastavalt, välja arvatud artikkel 9. Artikkel 10 – Allakirjutamine ja jõustumine 1.Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks konventsioonile allakirjutanud konventsiooniosalistele. Protokoll tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Allakirjutanu ei või käesolevat protokolli ratifitseerida ega heaks kiita, kui ta ei ole eelnevalt ratifitseerinud või heaks kiitnud konventsiooni või ei tee seda samaaegselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. 2.Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuuenda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest, kusjuures ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud riikide hulgas peab olema vähemalt neli Euroopa Nõukogu liikmesriiki. 3.Allakirjutanud riigi puhul, kes annab oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hiljem hoiule, jõustub käesolev protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise päevast. Artikkel 11 – Protokolliga ühinemine 1.Käesoleva protokolli jõustumise järel võib riik, kes on ühinenud konventsiooniga, ühineda ka käesoleva protokolliga või teha seda samaaegselt. 2.Protokolliga lõike 1 kohaselt ühineva riigi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Artikkel 12 – Territoriaalne kohaldamine 1.Riik või Euroopa Liit võib käesolevale protokollile alla kirjutades või selle ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, millele protokolli kohaldatakse. 2.Konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga laiendada käesoleva protokolli kohaldamist muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni laekumisest peasekretärile. 3.Eelmise kahe lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär teate kätte sai. Artikkel 13 – Denonsseerimine 1.Konventsiooniosaline võib käesoleva protokolli igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava kirjaliku teatega. 2.Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil Euroopa Nõukogu peasekretär teate kätte sai. 3.Konventsiooni denonsseerimine hõlmab automaatselt ka käesoleva protokolli denonsseerimist. Artikkel 14 – Teavitamine Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Liidule, käesoleva protokolli väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ning protokolliga ühinenud või ühinema kutsutud riikidele teatavaks iga: a. allakirjutamise; b. ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise; c. protokolli artiklite 10 ja 11 kohase jõustumise kuupäeva; d. protokolliga seotud muu akti, deklaratsiooni, teate või teadaande. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud. Koostatud [kuupäev 2015] [koht] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Liidule, protokolli väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ning protokolliga ühinema kutsutud riikidele. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 05.05.2022 10:58 Adressaat: Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; talrk menetlus <[email protected]>; tarturk menetlus <[email protected]> Teema: EN terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimine Manused: 8-13376 05.05.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Ootame tagasisidet 15.05.2022, link EIS-i https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f613cafe- 3789-4e69-ba4d-c02637f7e0b5 Pealkiri: EN terrorismivastase võitluse konventsiooni lisaprotokolli ratifitseerimine Registreerimise kuupäev: 05.05.2022 Registreerimise number: 8-1/3376. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee