Rahandusministeerium Teie 22.09.2020 nr RAM/20-1149/-
[email protected] 1K; 1.1-10/6452-1/
Meie 26.10.2020 nr 1.2-3/2767-2
Eelnõu kooskõlastamine
Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks kindlustustegevuse seaduse
ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Järgnevalt esitame oma märkused ja
ettepanekud eraravikindlustuse regulatsiooni muudatuste osas. Peame võimalikuks
kooskõlastada eelnõu meie märkustega arvestamise korral.
1. Juhime tähelepanu, et eelnõus esitatud muudatuste selgitustes ja mõjude analüüsis on
kajastatud vaid eraravikindlustust pakkuvate ettevõtjate seisukohad. Seletuskirjast puuduvad
aga viited analüüsidele ja uuringutele, mis näitaks, et muudatuste tegemisel võetakse
arvesse ka kindlustusvõtjate huvisid. Palume seletuskirja selgitusi täiendada vähemalt
alljärgnevate teemade osas.
Eelnõu seletuskirja leheküljel 9 on kirjeldatud, et eraravikindlustuse pakkujate peamine
väljakutse või takistus on pikaajaliste lepingute puhul riski hindamine. Palume aga
seletuskirjas välja tuua, kuidas mõjutab lepingute tähtaja muutmine kindlustusvõtjat,
sealhulgas millised riskid sellega kindlustusvõtjale kaasnevad ning kas see halvendab
kindlustusvõtja positsiooni. Ühtlasi on seletuskirjas viidatud, et ka Eesti Haigekassa (edaspidi
haigekassa) pakutud vabatahtlik kindlustus on tähtajaline, kuid juhime tähelepanu, et antud
kontekstis ei ole võrdlus haigekassa vabatahtliku kindlustusega kohane, kuna tegemist on
riikliku kindlustuspakkujaga ning kindlustuse saamise alused on täpselt reguleeritud.
Ravikindlustuse seaduse alusel on vabatahtliku kindlustusmakse suurus arvu 0,13 ja viimati
Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga korrutis.
Kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurust on haigekassal õigus muuta kord aastas
pärast Statistikaameti poolt eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga avaldamist.
Haigekassa ei hinda traditsiooniliselt riskijuhtumit vabatahtliku lepingu sõlmimisel ning kui
inimene täidab vabatahtliku lepingu saamiseks vajalikud tingimused, ei ole alust haigekassal
kindlustuse pakkumisest keelduda.
Eelnõu seletuskirjas on välja toomata ka need riskid, mis kaasnevad kindlustusvõtjatele
seoses tööandja ravikindlustuse muudatustega (eelnõu § 2 punkti 9 rakendamisega), kuna
analüüsitud on vaid kindlustusandjate seisukohti.
Eelnõu ebasoovitavate mõjude osas on seletuskirjas jäetud analüüsimata mõju
tervishoiuteenuste kättesaadavusele, sealhulgas mõju teenuste võrdsele kättesaadavusele.
See omakorda avaldab ka mõju elanikkonna tervisekaitsele tervikuna, kuna Eestis on üks
peamisi väljakutseid suur tervise ebavõrdsus.
2. Eelnõu seletuskirja leheküljel 3 on kirjeldatud, et muudatused soovitakse teha eesmärgiga
soodustada eraravikindlustuse pakkumist ja hinnakonkurentsi ning seeläbi elanikkonna
paremat hõlmatust ravikindlustusega. Hõlmatus ravikindlustusega on prioriteetne rahvastiku
tervise näitaja, kuna see hindab tervishoiuteenuste kättesaadavust. Seega on ravikindlustus
vahend (sh eraravikindlustus), mis võib tasakaalustatud kindlustuspoliitika korral aidata
tagada tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja seeläbi rahvastiku tervise kaitse (eesmärgid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
seatud Rahvastiku Tervise Arengukavas 20301). Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt ei ole
tõenduspõhiseid analüüse, mis tõendaks, et vaid konkurentsi tõhustamine ravikindlustuse
pakkumises aitab kaasa tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemisele ja seeläbi omab
positiivset mõju rahvastiku tervisele. Pigem on viidatud, et Eesti süsteemi efektiivsuse üks
alustalasid on ühe haigekassa süsteem, mis toimib hästi ja seda ei tohiks nõrgestada või
asendada mõne konkurentsipõhise mudeliga2. Läbi konkurentsi tõhustamise võib tõusta küll
hõlmatus ravikindlustusega isikute hulgas, kuid see ei pruugi teenuste kättesaadavust
positiivselt mõjutada kogu elanikkonna vaates. Samuti on küsitav konkurentsi suurendamise
mõju süsteemi efektiivsusele3. Palume vastavalt seletuskirjas eelnõu eesmärgi sõnastust
korrigeerida.
3. Palume eelnõu seletuskirjas täiendavalt kirjeldada, kuidas kindlustatakse välismaalaste
Eestis sündinud laps, kes ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse, juhul kui vanema
kindlustuslepingu alusel lapse kasuks kindlustuslepingut alates lapse sünnist automaatselt ei
sõlmita (kehtiv VÕS § 559). Selgitame, et riikliku ravikindlustuse tagamiseks kasutab
haigekassa Eesti rahvastikuregistri andmeid.
4. Eelnõu seletuskirja lehekülgedel 3–4 on selgitatud, et tööandja ravikindlustuse puhul ei ole
kindlustuspakkujate hinnangul kindlustusvõtja sündinud lapse tasuta lisamine
kindlustuskaitse ulatusse (VÕS § 559) vabatahtliku ravikindlustuse puhul asjakohane nõue,
kuna kindlustuslepingud peaksid sisaldama kindlustatud isiku või kindlustatud isikute grupi
vajadusi (kindlustushuvi), mida kohustuslikus korras lapse lisamine kindlustuskaitse alla
üldjuhul ei taga. Palume seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, kuidas takistab lapse lisamise
kohustus kindlustatud isiku kindlustuskaitse tagamist. Ühtlasi võiks seletuskirjas olla
selgitatud, mis on senise praktika kohaselt tööandja ravikindlustuse puhul kindlustuskaitsega
lastele tagatud.
5. Eelnõu seletuskirja leheküljel 12 on juhitud tähelepanu, et kindlustuspoliisile kõikide
töötajate laste lisamisel kohaldub tööandjale erisoodustusmaksu kohustus. Teeme
ettepaneku rahandusministeeriumile kaaluda erisoodustusmaksu korra muutmist nii, et see
soodustaks tööandja poolt töötajate ja nende laste laiemat kindlustamist.
6. Eelnõu seletuskirja leheküljel 15 on kirjeldatud, et arvestades suurt ravikindlustuseta
isikute hulka Eestis, on eraravikindlustuse laienemise potentsiaal suur. Vastav väide läheb
vastuollu eelnõu seletuskirja leheküljel 4 kirjeldatuga, kus on märgitud, et eraravikindlustuse
eesmärk on peamiselt katta teenuseid, mis täna riikliku süsteemi poolt kaetud ei ole (sh
omaosalus). Seega tuleb arvestada, et eraravikindlustuse või tööandja kindlustuse
soodustamine ei aita tagada kindlustamata isikutele samaväärset hüvitiste paketti, mida
võimaldab riiklik ravikindlustus. Riikliku ravikindlustuse kaudu hüvitatav teenuste pakett on
oluliselt laiem ning tagab kindlustatule suurema kaitse, kui praegu turul olevad
eraravikindlustused. Seega võib eraravikindlustus täiendada riiklikku ravikindlustust, kuid ei
suurenda oluliselt kindlustamata isikute sotsiaalset kaitset. See on ka põhjus, miks
Rahvastiku Tervise Arengukavas 2030 on seatud eesmärk laiendada elanikkonna
kindlustuskaitset eelkõige riikliku ravikindlustamise kaudu.
7. Eelnõu seletuskirja leheküljel 15 on kirjeldatud, et eraravikindlustus võimaldab saada
eriarsti vastuvõtule ilma saatekirjata. Juhime tähelepanu, et perearsti saatekiri ja esmane
ülevaatus on vajalik, et tõhustada ressursside, mis Eestis on äärmiselt piiratud, kasutust
1 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030
2 Thomson, S., Võrk, A., Habicht, T., Rooväli, L., Evetovits, T., Habicht, J. (2010). Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise
jätkusuutlikkuse tagamiseks. Maailma Terviseorganisatsioon. Internetist leitav aadressil:
https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/aruanne_EST_2010color.pdf
3 North, J. (2020). Private Health Insurance: History, Politics and Performance (European Observatory on Health Systems
and Policies) (S. Thomson, A. Sagan, & E. Mossialos, Eds.). Cambridge: Cambridge University Press.
Sagan A, Thomson S (2016). Voluntary health insurance in Europe. Country experience. Copenhagen: WHO Regional Office
for Europe
3
tervishoiusüsteemis. Nende ressursside hulka kuulub ka eriarstide aeg, mida saatekirja
nõude puudumisel võidakse kasutada ebaotstarbekalt.
8. Palume korrigeerida eelnõu seletuskirja punktis 6.3 toodud sotsiaalsete mõjude osas
esitatud selgitust, kuidas on jõutud järeldusele, et eelnõu avaldab mõju riikliku
ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkusele ning omab positiivset mõju rahvatervisele. Palume
lisada selgitustesse viited tõenduspõhistele allikatele. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole
selge eelnõu positiivne mõju riikliku ravikindlustuse rahastamise jätkusuutlikkusele ja
rahvatervisele.
9. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja leheküljel 12 on vasturääkivusi. Ühelt poolt
kirjeldatakse, et laste kindlustamine eraravikindlustusega ei ole vajalik, kuna kõik lapsed on
riikliku ravikindlustusega kaetud. Teisalt on eelnõu seletuskirja leheküljel 4 kirjeldatud, et
eraravikindlustuse peamine eesmärk Eestis on katta teenuseid, mis on väljaspool riikliku
ravikindlustuse paketti, sealhulgas omaosalust. Siinkohal juhime tähelepanu, et ka lastel
tekib vajadus teenuste järele, millel on omaosalus või mis ei ole riikliku ravikindlustusega
kaetud. Samuti on riiklikku ravikindlustusega kaetud lapsed, kes on Eesti rahvastikuregistris.
10. Järgnevate teemade puhul palume täiendada seletuskirja viidetega andmete
algallikatele, mis praegu seletuskirjast puuduvad.
Eelnõu seletuskirja leheküljel 4 on viidatud eraravikindlustuse kasutuse andmetele, kuid
puuduvad viited andmete algallikale. Palume need viited lisada.
Eelnõu seletuskirja leheküljel 4 on välja toodud erinevate riikide näited eraravikindlustuse
süsteemidest. Palume lisada võrdlusriikide puhul aluseks võetud andmete algallikad, et oleks
võimalik täpsemalt tutvuda eelnõu seletuskirjas välja toodud näidetega.
Eelnõu seletuskirja leheküljel 15 on väidetud, et tööandja ravikindlustus aitab kaasa
rahvastiku tervise paranemisele. Palume tuua seletuskirjas välja tõenduspõhised allikad selle
väite toetamiseks. Ühtlasi on samal leheküljel väidetud, et paraneb kättesaadavus ravimitele
ja tervishoiuteenustele. Juhime tähelepanu, et kättesaadavus paraneb vaid osale
elanikkonnast, kellel on võimalik kindlustus osta või kelle tööandja neile kindlustuse ostab.
Eelnõust ei selgu aga täpne sihtrühm. Palume eelnõu seletuskirja täiendada, millised
ettevõtjad eelkõige tööandja eraravikindlustust oma töötajatele pakuvad.
Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõu seletuskirja lehekülgedel 15 ja 16 on andmed
uuendamata ning samuti puuduvad viited andmete allikale. Andmete uuendamisel soovitame
kasutada otseseid andmeallikaid, sealhulgas haigekassa kodulehte ning
majandusaastaaruandeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Kaija Kasekamp 6269 220
[email protected]
Alice Sündema 6269 271
[email protected]