dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 26. oktoober 2020
Viit
1.2-3/2767-2
Registreeritud
26. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-32767-2 26.10.2020 Väljaminev kiri.asice400 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 22.09.2020 nr RAM/20-1149/- [email protected] 1K; 1.1-10/6452-1/ Meie 26.10.2020 nr 1.2-3/2767-2 Eelnõu kooskõlastamine Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Järgnevalt esitame oma märkused ja ettepanekud eraravikindlustuse regulatsiooni muudatuste osas. Peame võimalikuks kooskõlastada eelnõu meie märkustega arvestamise korral. 1. Juhime tähelepanu, et eelnõus esitatud muudatuste selgitustes ja mõjude analüüsis on kajastatud vaid eraravikindlustust pakkuvate ettevõtjate seisukohad. Seletuskirjast puuduvad aga viited analüüsidele ja uuringutele, mis näitaks, et muudatuste tegemisel võetakse arvesse ka kindlustusvõtjate huvisid. Palume seletuskirja selgitusi täiendada vähemalt alljärgnevate teemade osas. Eelnõu seletuskirja leheküljel 9 on kirjeldatud, et eraravikindlustuse pakkujate peamine väljakutse või takistus on pikaajaliste lepingute puhul riski hindamine. Palume aga seletuskirjas välja tuua, kuidas mõjutab lepingute tähtaja muutmine kindlustusvõtjat, sealhulgas millised riskid sellega kindlustusvõtjale kaasnevad ning kas see halvendab kindlustusvõtja positsiooni. Ühtlasi on seletuskirjas viidatud, et ka Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) pakutud vabatahtlik kindlustus on tähtajaline, kuid juhime tähelepanu, et antud kontekstis ei ole võrdlus haigekassa vabatahtliku kindlustusega kohane, kuna tegemist on riikliku kindlustuspakkujaga ning kindlustuse saamise alused on täpselt reguleeritud. Ravikindlustuse seaduse alusel on vabatahtliku kindlustusmakse suurus arvu 0,13 ja viimati Statistikaameti avaldatud eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga korrutis. Kalendrikuus makstava kindlustusmakse suurust on haigekassal õigus muuta kord aastas pärast Statistikaameti poolt eelmise kalendriaasta keskmise kuubrutopalga avaldamist. Haigekassa ei hinda traditsiooniliselt riskijuhtumit vabatahtliku lepingu sõlmimisel ning kui inimene täidab vabatahtliku lepingu saamiseks vajalikud tingimused, ei ole alust haigekassal kindlustuse pakkumisest keelduda. Eelnõu seletuskirjas on välja toomata ka need riskid, mis kaasnevad kindlustusvõtjatele seoses tööandja ravikindlustuse muudatustega (eelnõu § 2 punkti 9 rakendamisega), kuna analüüsitud on vaid kindlustusandjate seisukohti. Eelnõu ebasoovitavate mõjude osas on seletuskirjas jäetud analüüsimata mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele, sealhulgas mõju teenuste võrdsele kättesaadavusele. See omakorda avaldab ka mõju elanikkonna tervisekaitsele tervikuna, kuna Eestis on üks peamisi väljakutseid suur tervise ebavõrdsus. 2. Eelnõu seletuskirja leheküljel 3 on kirjeldatud, et muudatused soovitakse teha eesmärgiga soodustada eraravikindlustuse pakkumist ja hinnakonkurentsi ning seeläbi elanikkonna paremat hõlmatust ravikindlustusega. Hõlmatus ravikindlustusega on prioriteetne rahvastiku tervise näitaja, kuna see hindab tervishoiuteenuste kättesaadavust. Seega on ravikindlustus vahend (sh eraravikindlustus), mis võib tasakaalustatud kindlustuspoliitika korral aidata tagada tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja seeläbi rahvastiku tervise kaitse (eesmärgid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 seatud Rahvastiku Tervise Arengukavas 20301). Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt ei ole tõenduspõhiseid analüüse, mis tõendaks, et vaid konkurentsi tõhustamine ravikindlustuse pakkumises aitab kaasa tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemisele ja seeläbi omab positiivset mõju rahvastiku tervisele. Pigem on viidatud, et Eesti süsteemi efektiivsuse üks alustalasid on ühe haigekassa süsteem, mis toimib hästi ja seda ei tohiks nõrgestada või asendada mõne konkurentsipõhise mudeliga2. Läbi konkurentsi tõhustamise võib tõusta küll hõlmatus ravikindlustusega isikute hulgas, kuid see ei pruugi teenuste kättesaadavust positiivselt mõjutada kogu elanikkonna vaates. Samuti on küsitav konkurentsi suurendamise mõju süsteemi efektiivsusele3. Palume vastavalt seletuskirjas eelnõu eesmärgi sõnastust korrigeerida. 3. Palume eelnõu seletuskirjas täiendavalt kirjeldada, kuidas kindlustatakse välismaalaste Eestis sündinud laps, kes ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse, juhul kui vanema kindlustuslepingu alusel lapse kasuks kindlustuslepingut alates lapse sünnist automaatselt ei sõlmita (kehtiv VÕS § 559). Selgitame, et riikliku ravikindlustuse tagamiseks kasutab haigekassa Eesti rahvastikuregistri andmeid. 4. Eelnõu seletuskirja lehekülgedel 3–4 on selgitatud, et tööandja ravikindlustuse puhul ei ole kindlustuspakkujate hinnangul kindlustusvõtja sündinud lapse tasuta lisamine kindlustuskaitse ulatusse (VÕS § 559) vabatahtliku ravikindlustuse puhul asjakohane nõue, kuna kindlustuslepingud peaksid sisaldama kindlustatud isiku või kindlustatud isikute grupi vajadusi (kindlustushuvi), mida kohustuslikus korras lapse lisamine kindlustuskaitse alla üldjuhul ei taga. Palume seletuskirjas täpsemalt kirjeldada, kuidas takistab lapse lisamise kohustus kindlustatud isiku kindlustuskaitse tagamist. Ühtlasi võiks seletuskirjas olla selgitatud, mis on senise praktika kohaselt tööandja ravikindlustuse puhul kindlustuskaitsega lastele tagatud. 5. Eelnõu seletuskirja leheküljel 12 on juhitud tähelepanu, et kindlustuspoliisile kõikide töötajate laste lisamisel kohaldub tööandjale erisoodustusmaksu kohustus. Teeme ettepaneku rahandusministeeriumile kaaluda erisoodustusmaksu korra muutmist nii, et see soodustaks tööandja poolt töötajate ja nende laste laiemat kindlustamist. 6. Eelnõu seletuskirja leheküljel 15 on kirjeldatud, et arvestades suurt ravikindlustuseta isikute hulka Eestis, on eraravikindlustuse laienemise potentsiaal suur. Vastav väide läheb vastuollu eelnõu seletuskirja leheküljel 4 kirjeldatuga, kus on märgitud, et eraravikindlustuse eesmärk on peamiselt katta teenuseid, mis täna riikliku süsteemi poolt kaetud ei ole (sh omaosalus). Seega tuleb arvestada, et eraravikindlustuse või tööandja kindlustuse soodustamine ei aita tagada kindlustamata isikutele samaväärset hüvitiste paketti, mida võimaldab riiklik ravikindlustus. Riikliku ravikindlustuse kaudu hüvitatav teenuste pakett on oluliselt laiem ning tagab kindlustatule suurema kaitse, kui praegu turul olevad eraravikindlustused. Seega võib eraravikindlustus täiendada riiklikku ravikindlustust, kuid ei suurenda oluliselt kindlustamata isikute sotsiaalset kaitset. See on ka põhjus, miks Rahvastiku Tervise Arengukavas 2030 on seatud eesmärk laiendada elanikkonna kindlustuskaitset eelkõige riikliku ravikindlustamise kaudu. 7. Eelnõu seletuskirja leheküljel 15 on kirjeldatud, et eraravikindlustus võimaldab saada eriarsti vastuvõtule ilma saatekirjata. Juhime tähelepanu, et perearsti saatekiri ja esmane ülevaatus on vajalik, et tõhustada ressursside, mis Eestis on äärmiselt piiratud, kasutust 1 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 2 Thomson, S., Võrk, A., Habicht, T., Rooväli, L., Evetovits, T., Habicht, J. (2010). Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Maailma Terviseorganisatsioon. Internetist leitav aadressil: https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/aruanne_EST_2010color.pdf 3 North, J. (2020). Private Health Insurance: History, Politics and Performance (European Observatory on Health Systems and Policies) (S. Thomson, A. Sagan, & E. Mossialos, Eds.). Cambridge: Cambridge University Press. Sagan A, Thomson S (2016). Voluntary health insurance in Europe. Country experience. Copenhagen: WHO Regional Office for Europe 3 tervishoiusüsteemis. Nende ressursside hulka kuulub ka eriarstide aeg, mida saatekirja nõude puudumisel võidakse kasutada ebaotstarbekalt. 8. Palume korrigeerida eelnõu seletuskirja punktis 6.3 toodud sotsiaalsete mõjude osas esitatud selgitust, kuidas on jõutud järeldusele, et eelnõu avaldab mõju riikliku ravikindlustussüsteemi jätkusuutlikkusele ning omab positiivset mõju rahvatervisele. Palume lisada selgitustesse viited tõenduspõhistele allikatele. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole selge eelnõu positiivne mõju riikliku ravikindlustuse rahastamise jätkusuutlikkusele ja rahvatervisele. 9. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja leheküljel 12 on vasturääkivusi. Ühelt poolt kirjeldatakse, et laste kindlustamine eraravikindlustusega ei ole vajalik, kuna kõik lapsed on riikliku ravikindlustusega kaetud. Teisalt on eelnõu seletuskirja leheküljel 4 kirjeldatud, et eraravikindlustuse peamine eesmärk Eestis on katta teenuseid, mis on väljaspool riikliku ravikindlustuse paketti, sealhulgas omaosalust. Siinkohal juhime tähelepanu, et ka lastel tekib vajadus teenuste järele, millel on omaosalus või mis ei ole riikliku ravikindlustusega kaetud. Samuti on riiklikku ravikindlustusega kaetud lapsed, kes on Eesti rahvastikuregistris. 10. Järgnevate teemade puhul palume täiendada seletuskirja viidetega andmete algallikatele, mis praegu seletuskirjast puuduvad. Eelnõu seletuskirja leheküljel 4 on viidatud eraravikindlustuse kasutuse andmetele, kuid puuduvad viited andmete algallikale. Palume need viited lisada. Eelnõu seletuskirja leheküljel 4 on välja toodud erinevate riikide näited eraravikindlustuse süsteemidest. Palume lisada võrdlusriikide puhul aluseks võetud andmete algallikad, et oleks võimalik täpsemalt tutvuda eelnõu seletuskirjas välja toodud näidetega. Eelnõu seletuskirja leheküljel 15 on väidetud, et tööandja ravikindlustus aitab kaasa rahvastiku tervise paranemisele. Palume tuua seletuskirjas välja tõenduspõhised allikad selle väite toetamiseks. Ühtlasi on samal leheküljel väidetud, et paraneb kättesaadavus ravimitele ja tervishoiuteenustele. Juhime tähelepanu, et kättesaadavus paraneb vaid osale elanikkonnast, kellel on võimalik kindlustus osta või kelle tööandja neile kindlustuse ostab. Eelnõust ei selgu aga täpne sihtrühm. Palume eelnõu seletuskirja täiendada, millised ettevõtjad eelkõige tööandja eraravikindlustust oma töötajatele pakuvad. Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõu seletuskirja lehekülgedel 15 ja 16 on andmed uuendamata ning samuti puuduvad viited andmete allikale. Andmete uuendamisel soovitame kasutada otseseid andmeallikaid, sealhulgas haigekassa kodulehte ning majandusaastaaruandeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Kaija Kasekamp 6269 220 [email protected] Alice Sündema 6269 271 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel