TsMS ja PärS muutmise seadus (muudetud Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise määruste rakendamine)

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 29.03.2022 nr 8-1/2360 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Muudetud Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise määruste rakendamine Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja pärimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (muudetud Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise määruste rakendamine). Palume kooskõlastusi ja tagasisidet eelnõule 13. aprilliks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Notarite Koda Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituut Registrite ja Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Stella Johanson 620 8240 [email protected]  [EELNÕU] 22.03.2022 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja pärimisseaduse muutmise seadus (muudetud Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise määruste rakendamine) § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu taotlusel Eestis tõendite kogumiseks abi osutamisele ja Eesti kohtu taotlusel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis tõendite kogumiseks abi osutamisele kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) (ELT L 405, 02.12.2020, lk 1–39), sätestatust ei tulene teisiti.“; 2) paragrahvi 241 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadustikku täiendatakse §-ga 2411 järgmises sõnastuses: „§ 2411. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 rakendamine (1) Tõendite kogumine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 sätestatud korras teise riigi kohtu abil või vahetult. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 3 lõike 2 kohaselt on tõendite kogumiseks pädevad maakohtud oma tööpiirkonnas. (3) Tõendite kogumist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1783 taotlenud Eesti kohtu koosseis või korralduse alusel tegutsev kohtunik võib sama määruse kohaselt viibida välisriigi kohtu poolse tõendite kogumise juures ja osaleda selles. Menetlusosalised, nende esindajad ja eksperdid võivad osaleda tõendite kogumisel samas ulatuses, nagu nad võivad osaleda tõendite kogumisel Eestis. Sama määruse artikli 19 lõike 3 kohaselt lubatud Eesti kohtu poolsel vahetul tõendite kogumisel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis võib osaleda asja lahendav kohtukoosseis, korralduse alusel tegutsev kohtunik või kohtu määratud ekspert. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 21 kohaselt võib teises liikmesriigis asuva Eesti Vabariigi kodaniku Eesti kohtu menetluses olevas kohtuasjas ära kuulata ka Eesti diplomaatilise esindaja või konsulaarametniku kaudu. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 4 lõike 3 alusel täidab keskasutuse ülesandeid Justiitsministeerium. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 4 lõike 3 alusel määratakse Justiitsministeerium asutuseks, kes otsustab määruse artikli 19 alusel esitatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 artikli 6 alusel aktsepteeritakse Eestis nii eesti kui ka inglise keeles koostatud tüüpvorme.“; 4) paragrahvi 3161 pealkirjas asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 1393/2007“ tekstiosaga „(EL) nr 2020/1784“; 5) paragrahvi 3161 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Menetlusdokumendi kättetoimetamisele mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis kohaldatakse käesolevas seadustikus sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (uuesti sõnastatud) (ELT L 405/40, 02.12.2020, lk 40–78), sätestatust ei tulene teisiti.“; 6) paragrahvi 3161 lõike 2 esimeses ja teises lauses asendatakse tekstiosa „artikli 2“ tekstiosaga „artikli 3“; 7) paragrahvi 3161 lõikes 3 asendatakse arv „3“ arvuga „4“; 8) paragrahvi 3161 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1784 artikli 3 lõike 4 punkti d, artikli 8 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 alusel aktsepteeritakse Eestis nii eesti kui ka inglise keeles koostatud tüüpvorme.“; 9) paragrahvi 3161 lõikes 6 asendatakse arv „13“ arvuga „17“; 10) paragrahvi 3161 lõikes 7 asendatakse arv „15“ arvuga „20“; 11) paragrahvi 3161 lõike 8 esimeses ja teises lauses asendatakse arv „19“ arvuga „22“. § 2. Pärimisseaduse muutmine Pärimisseadust täiendatakse §-ga 1651 järgmises sõnastuses: „§ 1651. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783 rakendamine (1) Eesti notar loetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (tõendite kogumine) (uuesti sõnastatud) (ELT L 405, 02.12.2020, lk 1–39), artikli 2 punkti 1 tähenduses kohtuks pärimisasja menetlemisel. (2) Eesti notari taotlusel mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis tõendite kogumiseks abi osutamisele tema menetluses olevas pärimisasjas kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 sätestatust ei tulene teisiti. (3) Tõendite kogumine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 sätestatud korras teise riigi kohtu abil või vahetult.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…“ … 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja pärimisseaduse muutmise seaduse (muudetud Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise määruste rakendamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku muudatused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades1 (edaspidi dokumentide kättetoimetamise määrus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades2 (edaspidi tõendite kogumise määrus), rakendamisega. Tõendite kogumise määruse rakendamisega seonduvalt tehakse määruse rakendamise säte ka pärimisseadusesse. Tegemist on senise tõendite kogumise määruse nr 1206/20013, mida kohaldatakse Euroopa Liidus alates 2004. a ning mis reguleerib tsiviil- ja kaubandusasjade kohtumenetluste raames tõendite (DNA-proov, tunnistaja ütlused, dokumentaalsed tõendid, eksperdiarvamused jms) kogumist teisest liikmesriigist, ning dokumentide kättetoimetamise määruse nr 1393/20074, mida kohaldatakse alates 2008. a (enne seda reguleeris sama valdkonda määrus 1348/2000) ning reguleerib tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamist teises liikmesriigis, uuesti sõnastamisega. Mõlema määruse muutmise peamiseks eesmärgiks on piiriüleste tsiviil- ja kaubandusasjade efektiivsem menetlemine ja seeläbi õiguskindluse tagamine tänapäevaste tehniliste võimaluste parema kasutamise kaudu. Määrusi hakatakse kohaldama kahes faasis; eelnõu käsitleb määruste rakendamise esimest faasi.5 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatused on üldjoontes tehnilist laadi. Pärimisseadust täiendatakse rakendussättega seetõttu, et muudetud tõendite kogumise määruses on defineeritud kohus, kes võib tõendite kogumise määruse kohaselt teisest liikmesriigist tõendeid koguda.6 Kuivõrd notar lahendab Eesti õiguse kohaselt pärimisasju esimese astmena riikliku kohtu asemel, on tal õigus piiriülese pärimisasja menetluses teisest liikmesriigist tõendite kogumisel kasutada tõendite kogumise määrust. 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R1784&from=EN 2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R1783&from=EN 3 Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79); 5 Vt seletuskirja p 2.2. 6 Tõendite kogumise määruse art 2 p 1. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson (620 8240, [email protected]) ja sama talituse juhataja Vaike Murumets (620 8263, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (620 8270, [email protected]). Tsiviilkohtumenetluse valdkonna eest vastutab õiguspoliitika asekantsler Heddi Lutterus, kohtukorralduse valdkonna eest vastutab justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), RT I, 22.12.2021, 23; 2) pärimisseadus (PärS), RT I, 04.01.2021, 36. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest muudetakse kohtumenetluse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14). 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõuga tehakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja pärimisseaduses muudatused Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise muudetud määruste rakendamisest tulenevalt. Käesoleval hetkel reguleerib Euroopa Liidus piiriülest dokumentide kättetoimetamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1393/2007, mida kohaldatakse alates 13.11.2008. a; enne seda reguleeris sama valdkonda määrus nr 1348/2000. Piiriülest tõendite kogumist Euroopa Liidus reguleerib nõukogu määrus nr 1206/2001, mida kohaldatakse alates 01.01.2004. a. (osaliselt alates 01.07.2001. a.), Eestis alates 01.05.2004. a. Tõendite kogumise ja kättetoimetamise määrused on piiriülese tsiviilkohtumenetluse alustalad Euroopa Liidus ja moodustavad olulise osa piiriülese õigusalase koostöö raamistikust. Määruste eesmärgiks on tagada õiguskaitse parem kättesaadavus ja õiglane kohtumenetlus. Kohtute sujuv koostöö on vajalik ka selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Neid määrusi kohaldatakse Euroopa Liidus igapäevaselt tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamisel ja kohtute vahelise koostöö raames teises liikmesriigis tõendite kogumisel (DNA-proovid, tunnistaja ütlused, dokumentaalsed tõendid, eksperdiarvamused jms). Seega neil õigusaktidel on tegelik mõju Euroopa Liidu kodanike igapäevaelule. Kehtivate määruste alusel liiguvad taotlused enamasti kohtult kohtule ja harva kasutatakse keskasutuse (Eestis Justiitsministeeriumi) abi. Kättetoimetamise määruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt oli 2018. aastal Euroopa Liidus umbes 3,4 miljonit piiriülese toimega tsiviil- ja kaubandusasja ning enamiku puhul kohaldavad kohtud dokumentide kättetoimetamise määrust menetluse jooksul mitu korda.7 7 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja Menetluse algatamist käsitleva dokumendi nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmine on aga enim kasutatav põhjendus kohtuotsuste tunnistamisest ja täitmisest keeldumiseks.8 Paljudes sellistes menetlustes tuleb ka teises liikmesriigis tõendeid koguda. Tõendite kogumise määruses sisaldub süsteem tõendite kogumise taotluste edastamiseks ja rahuldamiseks kohtute vahel ning eeskirjad selliste taotluste vormi ja sisu kohta. Dokumentide kättetoimetamise määruse kohaldamisala hõlmab ka kohtuväliseid dokumente, näiteks notariaalseid dokumente ja tahteavaldusi. 2013. aasta detsembris võttis komisjon vastu aruande dokumentide kättetoimetamise määruse praktilise toimimise kohta.9 Selles järeldati, et liikmesriikide ametiasutused on määrust üldiselt rahuldavalt kohaldanud. Samas järeldati, et välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse (exequatur) nõude kaotamine on esile toonud mõned määruse puudused. 2017. aastal korraldas komisjon õigusloome kvaliteedi (REFIT) hindamise mõlema määruse kohta, et hinnata määruse toimimist seoses viie peamise kohustusliku hindamiskriteeriumiga: tulemuslikkus, tõhusus, asjakohasus, sidusus ja Euroopa Liidu lisandväärtus. Hindamises järeldati, et töökorraldus edastatavate ja vastuvõtvate asutuste kaudu dokumentide kättetoimetamisel ei ole tõhus; eelkõige ei kasutata ära tänapäevaseid elektroonilisi võimalusi. Tõendite kogumise määrusega määratud asutuste vaheline suhtlus on aruande kohaselt peaaegu täielikult paberipõhine, videokonverentse kasutatakse harva. Mõjuhinnangus10 järeldati, et selles vallas oleks võimalik väheste investeeringutega saavutada oluline edasiminek. Kuigi seni kehtinud määrused on toiminud suures plaanis hästi ja neid kasutatakse palju, jäid need osaliselt ajale jalgu, muu hulgas digitaalse arengu tõttu. Seetõttu tuli Euroopa Komisjon 31.05.2018. a välja ettepanekutega määrusi muuta. Mõlema määruse muutmise peamiseks eesmärgiks oli piiriüleste tsiviil- ja kaubandusasjade efektiivsema menetlemise ja seeläbi õiguskindluse tagamine tänapäevaste tehniliste võimaluste parema kasutamise kaudu. Eesti seisukohad algatuste kohta kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 26.09.2018. a istungil ja 19.10.2018. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil. Eesti seisukohad toetasid eelnõude eesmärki kasutada paremini tehnilisi arenguid ja elektroonilisi võimalusi. Muudetud määrused võeti vastu 25.11.2020. a. 2.2. Muudetud määrusi hakatakse kohaldama kahes faasis: 1) üldiseid määruste muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.07.2022. a11; 2) määruste alusel loodavate detsentraliseeritud infosüsteemide või Euroopa Komisjoni loodava etalonportaali kasutuselevõttu reguleerivaid kättetoimetamise määruse artikleid 5, 8 ja 10 ning tõendite kogumise määruse artiklit 7 hakatakse kohaldama alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase tähtaja möödumisele Euroopa Komisjoni rakendusaktide jõustumise kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“) {SEC(2018) 272 final} - {SWD(2018) 286 final} - {SWD(2018) 287 final}, seletuskiri, lk 1. 8 Samas. 9 COM(2013) 858 (final), 4.12.2013. 10 SWD (2018) 287 (final), kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0287&from=EN 11 Kättetoimetamise määruse art 37 lg 1 teine lause; tõendite kogumise määruse art 35 teine lause. kuupäevast. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a, avaldati 15.03.2022. a, jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist ning viidatud sätteid tuleb hakata kohaldama alates 01.05.2025. a.12 Eelnõu käsitleb rakendamise esimese faasiga seonduvaid muudatusi; eelnõuga tehtavad õiguslikud muudatused ei käsitle määruste rakendamise teist faasi. 2.3. Muudetud määruste õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 81 (mis reguleerib õigusalast koostööd piiriülese toimega tsiviilasjades) lõige 2. Artikli 81 lõike 2 punktides b ja d antakse Euroopa Liidule volitused võtta vastu meetmeid, mille eesmärk on tagada kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülene kättetoimetamine, eriti, kui see on vajalik siseturu nõuetekohaseks toimimiseks. Artikli 81 lõike 2 punkt d annab Euroopa Liidule õiguse võtta meetmeid, mille eesmärk on tagada koostöö tõendite kogumisel. Uued määrused on peamiselt suunatud piiriülestes tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide teises liikmesriigis kättetoimetamisel ja tõendite piiriülesel kogumisel tänapäeva tehnoloogiliste võimaluse kasutamisele ja seeläbi piiriüleste menetluste kiiruse ja tõhususe parandamisele, õiguskindluse tagamisele ning paberipõhisest teabevahetusest sõltuvusest vähenemisele. 2.4. Uutes määrustes sisalduvad peamised muudatused:13 2.4.1. Teabevahetus detsentraliseeritud infosüsteemi vahendusel Käesoleval ajal on kättetoimetamise ja tõendite kogumise määruse rakendamine paberipõhine. Määruste kohaselt hakkab toimuma teabevahetus edastava ja vastuvõtva asutuse (Eestis maakohtud), nende asutuste ja keskasutuse (Eestis Justiitsministeerium) või eri liikmesriikide keskasutuste vahel detsentraliseeritud infosüsteemi vahendusel (kättetoimetamise määruse art 5, tõendite kogumise määruse art 7). Detsentraliseeritud infosüsteemid hakkavad põhinema e- CODEXi14 koostalitlusvõimelisel lahendusel. Detsentraliseeritud infosüsteemi kaudu dokumentide kättetoimetamisele ja teabevahetusele kohaldatakse eIDAS-e määruse15 üldist õigusraamistikku kvalifitseeritud usaldusteenuste kasutamiseks; templi või käsitsi kirjutatud allkirja asemel võib kasutada eIDAS-e määruse kohaseid kvalifitseeritud e-templit või kvalifitseeritud e-allkirja. 2.4.2. Teabevahetuseks infosüsteemi ehitamiseks kohustamine ja sellega kaasnevad kulud 12 Tõendite kogumise määruse art 35 lg 3 ja kättetoimetamise määruse art 37 lg 2. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/423, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1784 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0423&from=ET; komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/422, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0422&from=ET. 13 Punktis 2.4 tuuakse välja need muudatused, mis sisalduvad mõlemas määruses. Detsentraliseeritud infosüsteemide kasutuselevõtuga seonduvad muudatused rakendatakse tõendite kogumise määruse art 35 lg 3 ja kättetoimetamise määruse art 37 lg 2 kohaselt alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase ajavahemiku möödumisele pärast komisjoni poolt hiljemalt 23.03.2022. a vastuvõetavate rakendusaktide jõustumist. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a, avaldati 15.03.2022. a ja jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist ning infosüsteemidega seonduvaid muudatusi tuleb hakata kohaldama alates 01.05.2025. a. 14 Kättetoimetamise määruse art 5 lg 1, tõendite kogumise määruse art 7 lg 1. 15 Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. Määruse kohaselt tuleb liikmesriigil kanda oma kommunikatsioonitaristu nende pääsupunktide paigaldamise, käitamise ja hooldamise kulu, mis on vajalikud, et ühendada riiklikud IT- süsteemid detsentraliseeritud IT-süsteemi (kättetoimetamise määruse art 28, tõendite kogumise määruse art 28). Iga liikmesriik kannab oma riikliku IT-süsteemi loomise ja kohandamise kulud, et muuta see koostalitlusvõimeliseks kommunikatsioonitaristuga, ning selle süsteemi haldamise, käitamise ja hooldamise kulud. Määruse operatiivosas on selgelt välja toodud, et liikmesriikidel on võimalik taotleda kirjeldatud tegevuste toetamiseks liidu rahastamisprogrammidest toetusi.16 2.4.3. Etalonportaali kasutamise võimalus Euroopa Komisjon töötab välja etalonteostusetarkvara, mida liikmesriigid võivad kasutada määruste rakendamisel oma riikliku infosüsteemi asemel. Komisjon vastutab etalonteostusetarkvara hooldamise ja edasise arendamise eest ning tagab pääsupunktide aluseks olevate tarkvarakomponentide tasuta rakendamise, hooldamise ja toe (kättetoimetamise määruse art 27, tõendite kogumise määruse art 27). 2.4.4. Määruse rakendamise teine faas Eesti on tervitanud ja toetanud tehnoloogia kasutamise edendamist Euroopa Liidu tasandil piiriüleselt tõendite kogumisel ja dokumentide kättetoimetamisel ühest liikmesriigist teise. Eestis toimub dokumentide edastamine kohtute vahel kohtute infosüsteemi vahendusel, dokumentide kättetoimetamine menetlusosalistele on võimalik muu hulgas avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu. Määruste rakendamise teise faasi rakendamiseks17 tuleb Eestil luua detsentraliseeritud infosüsteem või ühendada olemasolev riigisisene infosüsteem e-CODEXi andmevahetusplatvormiga või luua pääsupunkt komisjoni loodavasse etalonportaali. Detsentraliseeritud infosüsteemiga seonduvad muudatused rakendatakse tõendite kogumise määruse art 35 lg 3 ja kättetoimetamise määruse art 37 lg 2 kohaselt alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase ajavahemiku möödumisele komisjoni poolt hiljemalt 23.03.2022. a vastuvõetavate rakendusaktide jõustumisest. 2.5. Dokumentide kättetoimetamise määruse muudatused 2.5.1. Kohaldamisala 16 Kättetoimetamise määruse art 28 lg 3; tõendite kogumise määruse art 28 lg 3. 17 Detsentraliseeritud infosüsteemide kasutuselevõtuga seonduvad muudatused rakendatakse tõendite kogumise määruse art 35 lg 3 ja kättetoimetamise määruse art 37 lg 2 kohaselt alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase ajavahemiku möödumisele pärast komisjoni poolt hiljemalt 23.03.2022. a vastuvõetavate rakendusaktide jõustumist. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a. ja avaldati 15.03.2022. a. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/423, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1784 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0423&from=ET; komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/422, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0422&from=ET. Viidatud muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.05.2025. a. Määrus kohaldub tsiviil- ja kaubandusasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide piiriülesele kättetoimetamisele Euroopa Liidus (art 1 lg 1). Määrus ei kohaldu juhul, kui adressaadi elukoht ei ole teada. Sellest põhimõttest on tehtud erand olukordadeks, kus art 7 kohaselt taotletakse abi adressaadi asukoha tuvastamiseks (art 1 lg 2). Sellist aadressi kindlakstegemise võimalust, nagu sisaldab muudetud määruse art 7, senises määruses ei olnud. 2.5.2 Abi osutamine adressaadi aadressi kindlakstegemiseks Kättetoimetamise määruse art 7 kohaselt kohustatakse liikmesriike andma abi isiku aadressi kindlakstegemiseks, kui isikule tuleb määruse kohaldamisalas olev dokument kätte toimetada ja adressaadi aadress ei ole teada. Art 7 lõike 1 kohaselt võib abi andmine toimuda vähemalt ühel artiklis märgitud viisidest: a) pädeva asutuse kaudu, mille liikmesriik määrab; b) taotluste esitamise teel vastava liikmesriigi elukohaandmete registrisse, kasutades Euroopa e-õiguskeskkonnas kättesaadavat tüüpvormi18, või c) andes Euroopa e-õiguskeskkonna kaudu detailset teavet selle kohta, kuidas adressaatide aadressiandmeid leida. Eesti kavatseb kasutada art 7 lõike 1 punkti c võimalust ja anda teavet Euroopa e- õiguskeskkonna kaudu. Eesti õiguse kohaselt võimaldatakse juurdepääs rahvastikuregistri aadressiandmetele rahvastikuregistri seaduses (RRS) sätestatud korras. RRS § 44 p 4 võimaldab välisriigi isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu. Õigustatud huvi korral on füüsilisel ja juriidilisel isikul rahvastikuregistri seaduse § 46 lg 1 p 1 kohaselt juurdepääs muu hulgas sama seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõike 1 p-s 1 sätestatud andmetele. Sellisteks andmeteks, millele on juurdepääs, on muu hulgas aadressiandmed (§ 21 lg 1 p 6 ja p 9). RRS § 46 lg 2 kohaselt on õigustatud huviga tegemist eelkõige juhtudel, kui andmete väljastamist taotletakse: 1) taotleja või muu isiku elu, tervise ning õiguste ja vabaduste kaitseks; 2) taotlejaga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Juurdepääsu andmise kord on reguleeritud RRS 2. jaos. Seega väljastatakse ka praegu samadel tingimustel välismaa isikutele rahvastikuregistri andmeid ja määruse art 7 rakendamine ei ole uus ülesanne ning õiguslikke muudatusi Siseministeeriumi kui rahvastikuregistri vastutava töötleja hinnangul sellise abi andmise viisiga ei kaasne. Kättetoimetamise määrusega liikmesriigile pandav kohustus võimaldab detailselt Euroopa e-õiguskeskkonnas ära kirjeldada info selle kohta, kuidas on isikul, kellel on õigustatud huvi dokumendi kättetoimetamiseks, võimalik aadressiandmeid saada. Muu hulgas on võimalik kirjeldada, kuhu ja millisel viisil on võimalik taotlus esitada, mida taotlus peab sisaldama, kuidas toimub taotleja isikusamasuse kontroll, kuidas tuleks põhjendada õigustatud huvi olemasolu, kuhu tasuda riigilõiv, millised andmed tuleb riigilõivu tasumisel näidata, samuti seda, et riigilõivu tasumise dokument tuleb lisada taotlusele, et taotluste esitamine on 18 Eelnõu ettevalmistamise ajal ei ole vormi avaldatud. Seetõttu, vähemalt esialgu, ei plaanita art 7 lg 1 p b kasutamist. Lõplik otsustus sõltub sellest, kas uus vorm võimaldab arvesse võtta Eesti õiguse eripärasid. võimalik eesti ja inglise keeles jne. Sellise kirjelduse avaldamine Euroopa e-õiguskeskkonnas muudab EL piiriülese suhtlemise kahtlemata lihtsamaks ja selgemaks. 2.5.3. Dokumentide vastuvõtmisest keeldumise kontrollimine Määruses täpsustatakse dokumendi vastuvõtmisest keeldumise korda (art 12). Nii kehtiva kui ka muudetud määruse kohaselt on isikul õigus keelduda dokumendi vastuvõtmisest, kui see on koostatud keeles, millest ta aru ei saa ja mis ei ole kättetoimetamise riigi ametlik keel.19 Muudetud määruses täpsustatakse adressaadi teavitamise korda dokumendi vastuvõtmisest keeldumise õiguse kasutamise kohta ja keeldumisest teavitamise võimalusi. Selleks lisatakse dokumendile vastav määruse lisa vorm (vorm L) päritoluliikmesriigi ja kättetoimetamise liikmesriigi keeles. Kui on teada, millisest liikmesriigi keelest adressaat aru saab, lisatakse vastav määruse lisa vorm ka selles keeles. Adressaat võib keelduda dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamise ajal või kahe nädala jooksul pärast kättetoimetamist, tehes kirjaliku avalduse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Keeldumise õiguse kasutamiseks võib adressaat esitada kättetoimetamise liikmesriigi vastuvõtvale asutusele (Eestis maakohtule) avalduse vastaval määruse lisa vormil või vabas vormis kirjaliku avalduse. Määrus reguleerib ka vastuvõtmisest keeldumise heastamist – selleks toimetatakse adressaadile kätte dokument, mis on tõlgitud kättetoimetamise liikmesriigi ametlikku keelde või keelde, millest adressaat aru saab. 2.5.4. Elektrooniline kättetoimetamine Erinevalt senisest kättetoimetamise määrusest reguleeritakse muudetud määrusega ka elektroonilist kättetoimetamist otse adressaadile. Elektroonilist otse kättetoimetamist adressaadile reguleerib määruse art 19. 2.5.4.1. Määruse art 19 lg 1 p a kohaselt on võimalik kohtumenetluse asukohaliikmesriigi õiguse alusel riigisiseseks kättetoimetamiseks ettenähtud süsteemi vahendusel dokumendid kätte toimetada elektrooniliselt selliselt, et dokumentide saatmiseks ja kättesaamiseks kasutatakse kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuseid määruse (EL) nr 910/2014 tähenduses20 ning et adressaat on eelnevalt andnud nõusoleku kasutada kohtumenetluste käigus dokumentide kättetoimetamiseks elektroonilisi vahendeid. Kuivõrd Eestis on juba olemas kohtute andmevahetuseks kohtute infosüsteem ning menetlusdokumentide kättetoimetamiseks avalik e-toimik, oli määruse muutmisel Eesti seisukohalt oluline, et muudetava määruse lahendus võimaldaks võimalikult suurel määral kasutada juba olemasolevaid võimalusi. Kättetoimetamise määruse art 19 lg 1 p a võimaldabki ka piiriüleste menetluste puhul kasutada kättetoimetamisel avalikku e-toimikut. Selle sätte kohaselt saab Eestis toimuva kohtumenetluse puhul teise liikmesriigi teadaoleva aadressiga adressaadile menetlusdokumendi kätte toimetada Eesti avaliku e-toimiku kaudu. E- toimiku kasutamisel annab isik eelnevalt üldise nõusoleku kättetoimetamisel süsteemi kasutamise lubamise kohta. Selline eelnev üldine nõusolek on piisav määruse nõude 19 Määruse nr 1393/2007 art 8. 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. täitmiseks.21 Enne dokumendi avamist kuvatakse isikule hoiatus võimalike õiguslike tagajärgede saabumise kohta. Kuivõrd meie e-toimik on eestikeelne ja kohtumenetluse keel on eesti keel, on sellise piiriülese kättetoimetamise võimaluse lisandväärtus (vähemalt esialgu) peamiselt sellistele eestlastele menetlusdokumendi kättetoimetamisel, kes elavad alaliselt või ajutiselt menetlusdokumendi kättetoimetamise ajal teises liikmesriigis ja kellel on olemas Eesti ID-kaart või mobiili-ID, mis on vajalik süsteemi sisselogimisel. Avalikus e-toimikus tehakse kättesaadavaks kõik Eesti kohtumenetluse menetlusdokumendid. Kui kohus soovib avaliku e-toimiku kaudu kätte toimetada menetlusdokumendi menetlusosalisele, kes eesti keelest aru ei saa, tuleb järgida määruse art 12 tingimusi, st teha dokument kättesaadavaks koos tõlkega art 12 lg-s 1 nimetatud keelde – kas keelde, millest adressaat aru saab või selle liikmesriigi ametlikku keelde, kus on adressaadi teadaolev aadress. Sellisel juhul oleks ilmselt mõistlik võtta art 19 lg 1 p-s a nimetatud etteulatuv nõusolek eelnevalt kohtumenetluses. 2.5.4.2. Art 19 lg 1 p b alusel on võimalik menetlusdokumente otse kätte toimetada adressaadile, kelle aadress on teises liikmesriigis, kui adressaat on eelnevalt andnud kohtule sõnaselge nõusoleku toimetada selle kohtumenetluse käigus dokumendid kätte e-posti teel konkreetsele menetlusosalise poolt kohtule selleks tarbeks antud e-posti aadressile ning kui adressaat kinnitab dokumendi kättesaamist kättesaamisteatisega, millele on märgitud kättesaamise kuupäev. E-posti teel kättetoimetamisele võib liikmesriik seada art 19 lg 2 kohaselt rangemad tingimused, kui selle liikmesriigi õiguses on e-posti aadressil kättetoimetamisele sätestatud rangemad tingimused või kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole e-posti teel kättetoimetamine lubatud. Eesti õiguse kohaselt (TsMS § 3111 lg 5) peab kättesaamiskinnitus olema varustatud digitaalallkirjaga või olema edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Seega on kohtul Eesti õiguse kohaselt piisav paindlikkus hinnata kättesaamiskinnituse usaldusväärsust. Kuivõrd art 19 lg 2 kohaselt on võimalik Euroopa Komisjoni teavitada e-postiga kättetoimetamise rangematest tingimustest, edastab Eesti komisjonile TsMS § 3111 lg 5 teksti, mille kohaselt on kohtul võimalik hinnata edastatud kättetoimetamiskinnituse usaldusväärsust vastavalt konkreetse kohtuasja vajadustele. Muu hulgas on kohtul võimalik lugeda piisavaks digitaalallkirjastamata kinnitus, kui kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud adressaat. Usaldusväärsuse hindamisel saab arvesse võtta, et määruse kohaselt on e-posti teel kättetoimetamine võimalik üksnes juhul, kui 21 Sellise üldise nõusoleku piisavuse järeldusele jõuti EL nõukogu läbirääkimistel ja seda toetab määruse põhjenduspunkt nr 32. Eelnev nõusoleku vajadus otse elektroonilise kättetoimetamise puhul oli teiste liikmesriikide jaoks oluline. Lõpliku hinnangu Eesti õiguse kohase eelneva nõusoleku piisavusele saab vaidluse korral anda Euroopa Kohus. menetlusosaline on ise avaldanud kohtule menetlusdokumentide kättetoimetamiseks oma elektronpostiaadressi ning andnud selliseks kättetoimetamiseks eelneva nõusoleku. Seega ei saa art 19 lg 1 p-s b sätestatud viisil üldjuhul kostjale kätte toimetada hagimaterjale, kuivõrd kohtul tuleb eelnevalt tuvastada kostja isikusamasus ja e-posti teel menetlusdokumentide kättetoimetamiseks peab kostja olema samas menetluses andnud kohtule selleks tarbeks e-posti aadressi ning eelneva nõusoleku selles kohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks. 2.6. Tõendite kogumise määruse muudatused 2.6.1. Kohtu mõiste Seni kehtiv tõendite kogumise määrus võimaldab kohtutel koguda tõendeid teises liikmesriigis, kuid kohtu mõistet ei ole määruses defineeritud. Muudetud määruses defineeritakse kohtu mõiste. See on vajalik õigusselguse huvides. Olenevalt sellest, kuidas liikmesriigid on oma õigusemõistmise süsteemi kujundanud, võib liikmesriigi õiguse alusel olla kohtu pädevus teatud asjade menetlemiseks antud muudele isikutele või asutustele kui riiklikud kohtud. Seetõttu hõlmatakse kohtu mõistega lisaks kohtuasustustele ka sellised ametiasutused ja ametiisikud. Määruse definitsiooni kohaselt loetakse määruse tähenduses kohtuks sellised ametiasutused ja ametiisikud, kes täidavad kohtu ülesandeid, tegutsevad kohtuasutuse delegeeritud volituste alusel või tegutsevad kohtuasutuse alluvuses ning kes on riigisisese õiguse kohaselt pädevad koguma tõendeid tsiviil- ja kaubandusasjade menetlustes22. Määrusega on hõlmatud need kirjeldatud definitsiooni alla kuuluvad asutused või isikud, kellest liikmesriik on komisjonile teatanud. Eesti kontekstis kuuluvad sellise laiendatud kohtu definitsiooni alla notarid, kellele Eestis on antud pädevus lahendada esimese astmena pärimisasju riikliku kohtu asemel. Notarid kuuluvad määruse kohase kohtu definitsiooni alla üksnes pärimismenetluse läbiviimisel. 2.6.2. Tõendite kogumine kommunikatsioonitehnoloogia, nt videokonverentsi abil Käesoleval ajal kasutatakse tõendite kogumise määruse kohaldamisel videokonverentse harva. Määruse kohaselt on küll videokonverentsi kasutamine lubatud ja soodustatud, kuid täpsemat regulatsiooni määrus ei sisalda. Muudetud määruse kohaselt võib taotlev kohus nõuda, et taotluse saanud kohus koguks tõendeid nt videokonverentsi teel (art 12, pp 21). Taotluse saanud kohtul on õigus taotletud kommunikatsioonivahendit mitte kasutada üksnes juhul, kui see ei ole tema õiguse kohaselt lubatud või ta ei saa sellist kommunikatsioonivahendit kasutada suurte praktiliste raskuste tõttu. Ka juhul, kui vastav kommunikatsioonitehnoloogia ei ole taotlevale kohtule ega taotluse saanud kohtule kättesaadav, võivad kohtud määruse kohaselt sellise kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavaks teha ka kahepoolse kokkuleppe alusel. Kui tõendeid kogutakse vahetult ja soovitakse ära kuulata teises liikmesriigis elav tunnistaja, menetlusosaline või ekspert, toimub ärakuulamine määruse kohaselt videokonverentsi teel, kui taotlev kohus peab seda konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt sobivaks ja kui vajaliku tehnika kasutamine on konkreetsetes kohtutes võimalik (art 20). Eesti kohtutes on olemas vajalikud videokonverentsi seadmed. 22 Määruse eestikeelses tõlkes on ebatäpsus – judicial proceedings tähendus ei ole siin kitsalt kohtumenetlus (court proceedings), vastasel juhul oleks kohtu definitsioon vastuoluline. Ka other authorities tõlge ametiasutusena on pigem definitsiooni eesmärki kitsendav. Eelnõule ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, kuna Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitleb eelnõu Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning (punkti 5 kohaselt) ei kaasne seaduseelnõu seadusena rakendamisega olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. 2.6.3. Isiku ärakuulamine diplomaatilise esindaja või konsulaarametniku kaudu Tõendite kogumise määruse artiklis 21 nähakse ette võimalus kuulata teises liikmesriigis asuv kohtumenetluse liikmesriigi kodanik ära teises liikmesriigis asuva diplomaatilise esindaja või konsulaarametniku kaudu. Ärakuulamine saab toimuda üksnes vabatahtlikkuse alusel ja sunnimeetmeid rakendamata. Sellist võimalust senine tõendite kogumise määrus ette ei näinud.23 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 15 lõikes 6 muudetakse viide tõendite kogumise määrusele. Kuivõrd seni Euroopa Liidus tõendite kogumisele kohaldatav määrus (EÜ) nr 1206/2001 tunnistatakse määruse (EL) 2020/1783 art 34 lõike 1 kohaselt kehtetuks alates uue määruse kohaldamise alguskuupäevast, tuleb muuta viide TsMS § 15 lõikes 6. Sisulisi muudatusi viite ajakohastamisega ei kaasne. 3.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 241 lõike 2 ja 3 kehtetuks tunnistamine ja seadustiku täiendamine §-ga 2411. Seni kehtiva tõendite kogumise määruse (EÜ) nr 1206/2001 rakendamine toimub lisaks TsMS § 15 lõikele 6 ja § 241 lõigetele 3 ja 4 justiitsministri 26.04.2004. a määruse nr 34 „Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel vastuvõetud määruste rakendamine“ alusel.24 Õigusselguse huvides tuuakse muudetud tõendite kogumise määruse rakendamise regulatsioon menetlusseadustikku. Ka muude Euroopa Liidu justiitskoostöö instrumentide rakendamine on reguleeritud seadustes, üldjuhul TsMS-s.25 TsMS § 241 lg-d 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks ning määruse rakendamise regulatsioon antakse ühtse paragrahvina 2411. Lõikena 1 kehtestatakse senise § 241 lg 2; sättes on ajakohastatud viited. Lõige 1 lubab ka muudetud tõendite kogumise määruse alusel tõendeid koguda muus Euroopa Liidu liikmesriigis teise riigi kohtu abil või vahetult. Lõike 2 kohaselt on ka muudetud tõendite kogumise määruse kohaselt tõendite kogumiseks pädevad maakohtud oma tööpiirkonnas. Sama sisuga säte sisaldus senise tõendite kogumise 23 Eesti kohtunikele, diplomaatilistele esindajatele ning konsulaarametnikele on selline võimalus tuttav Eesti õigusabilepingutest: Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping, art 11; Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, art 11; Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, art 11. 24 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/976955. Justiitsministri määruse regulatsioon senise tõendite kogumise määruse rakendamise kohta tunnistatakse uue määruse rakendamisest alates kehtetuks. 25 Vt nt § 3161, § 3191, § 4051, § 4901, § 6191, § 6192, § 6193; välja arvatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, mida rakendatakse justiitsministri 09.06.2011 määruse nr 30 „Ülalpidamiskohustuste määruse rakendamise määrus“ alusel, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062011006. määruse rakendamissättena viidatud justiitsministri määruse § 2 p-s 1; sättes on ajakohastatud viited. Lõikena 3 kehtestatakse senise § 241 lg 3. Sättes on ajakohastatud viited. Lõikes 4 sätestatakse kohtu võimalus teises liikmesriigis asuv Eesti Vabariigi kodanik ära kuulata Eesti diplomaatilise esindaja või konsulaarametniku vahendusel. Ärakuulamine diplomaatilise esindaja või konsulaarametniku kaudu on sätestatud tõendite kogumise määruse artiklis 21. Isiku ärakuulamine toimub üldjuhul diplomaatilise esinduse või konsulaadi ruumides. Siiski lubab määrus erandjuhtudel isiku ära kuulata ka mujal. Määruse põhjenduspunktis nr 25 viidatakse, et selliseks erandlikuks juhuks võib pidada näiteks olukorda, kus isik, keda soovitakse ära kuulata, ei saa diplomaatilise esinduse või konsulaadi ruumidesse kohale tulla raske haiguse tõttu. Ärakuulamine saab toimuda üksnes vabatahtlikkuse alusel ja sunnimeetmeid rakendamata. Tõendite kogumist diplomaatilise esindaja või konsulaarametniku vahendusel senine tõendite kogumise määrus ette ei näinud, kuid Eesti menetlusõiguses on tegemist tuttava võimalusega. Eesti kohtud on saanud Eesti diplomaatiliste ja konsulaarametnike kaudu Eesti kodanikke ära kuulata Vene Föderatsiooni ning Ukrainaga sõlmitud õigusabilepingute alusel,26 samuti Läti ja Leeduga sõlmitud õigusabilepingu alusel.27 Tõendite kogumine diplomaatilise esindaja või konsulaarametniku vahendusel vabatahtlikkuse alusel ja sunnimeetmeid rakendamata on seega Eesti menetlusõiguses tuttav juba aastast 1994, mil jõustus Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping. Lõiked 5 ja 6 sisaldusid seni eespool viidatud justiitsministri määruse § 2 p-des 2 ja 3. Lõigetes on ajakohastatud viited. Ka edaspidi täidab tõendite kogumise määruse alusel keskasutuse ülesandeid Justiitsministeerium. Ka senises dokumentide kättetoimetamise määruse nr 1393/2007 rakendamise regulatsioonis TsMS §-s 3161 on reguleeritud Justiitsministeeriumi määramine keskasutusena menetlusseadustikus; uue kättetoimetamise määruse rakendamise käigus seda ei muudeta. Sarnaselt kättetoimetamise määruse rakendamise regulatsioonile reguleeritakse ka tõendite kogumise määruse alusel keskasutuse määramine menetlusseadustikus. Lõike 7 kohaselt aktsepteeritakse muudetud tõendite kogumise määruse artikli 6 alusel Eestis nii eesti kui inglise keeles koostatud tüüpvorme. Seni kehtiva tõendite kogumise määruse alusel võtab Eesti Vabariik vastu ainult eesti keeles koostatud või eesti keelde tõlgitud dokumente; inglise keeles taotluste ja teatiste esitamise võimalust ei ole. Selline regulatsioon sisaldub eespool viidatud justiitsministri määruse § 2 p-s 4. Piirang on jäänud Euroopa Liidus tsiviilasjades justiitskoostöö tegemisel ajale jalgu. Ingliskeelsete tüüpvormide esitamise lubamine lihtsustab piiriülest justiitskoostööd. Selline praktika ei ole uus – nii näiteks on võimalik nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 28 alusel täidetavaks tunnistamise taotlusele lisatavad dokumendid esitada ka ingliskeelsetena; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada 26 Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, art 11; Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, art 11. 27 Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete leping, art 11. võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades, alusel võivad kõik kohtule esitatavad dokumendid olla ka inglise keeles. Ka dokumentide kättetoimetamisel kehtiva määruse alusel võivad taotlused olla inglise keeles. Seda ei muudeta ka uue kättetoimetamise määruse rakendamisega. Lisaks võib kõigi tsiviiljustiitskoostöö instrumentide puhul Eestis võtta täitmisele täitedokumente ja kinnitusi, mis on koostatud eesti või inglise keeles või on tõlgitud eesti või inglise keelde. Ka nõukogu määruse (EL) nr 2019/1111 (Brüssel IIb määruse) rakendamisel võimaldatakse dokumente esitada ka inglise keeles.28 Tõendite kogumise määruse vormid on püütud koostada selliselt, et vajalik info oleks võimalikult suurel määral antud eeltäidetuna ja tõlkimist vajavat vabateksti oleks võimalikult vähe või üldse mitte. Vormide loomisel on püütud katta võimalikult palju tõendite kogumise määruse kasutamisel ettetulevaid olukordi. Määruse tüüpvormid on kättesaadavad kõigis Euroopa Liidu keeltes. 3.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3161 pealkirjas ning lõigetes 1–4 ja 6–8 muudetakse viited dokumentide kättetoimetamise määrusele ja selle määruse artiklite numbritele. Euroopa Liidus seni tsiviilasjades kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamisele kohalduv määrus (EÜ) nr 1393/2007 tunnistatakse alates uue dokumentide kättetoimetamise määruse kohaldamise alguskuupäevast kehtetuks. Seetõttu tuleb ajakohastada dokumentide kättetoimetamise määruse viited TsMS §-s 3161. Sisulisi muudatusi viidete muutmisega ei kaasne. 3.4. Pärimisseaduse täiendamisega §-ga 1651 lisatakse tõendite kogumise määruse rakendamise regulatsioon õigusselguse tagamiseks ka pärimisseadusesse. Muudetud tõendite kogumise määruse artikli 2 p-s 1 defineeritakse kohtu mõiste. Kohtu mõistega on hõlmatud lisaks riiklikele kohtutele sellised ametiisikud, kes täidavad selles liikmesriigis kohtu ülesandeid, tegutsevad kohtuasutuse delegeeritud volituste alusel või tegutsevad kohtuasutuse alluvuses ning kes on riigisisese õiguse kohaselt pädevad koguma tõendeid tsiviil- ja kaubandusasjade menetlustes. Kuivõrd Eestis menetleb esimese astmena kohtu asemel pärimisasju notar ja tõendite kogumise määrus on otsekohalduv õigusakt, saaks selle, et tõendite kogumise määrust peaks olema võimalik rakendada ka piiriülese elemendiga pärimisasja menetlemisel ning et sellest tuleneva notari pädevuse ja õiguse määruse alusel saab tõendeid koguda, järeldada ka kehtivast õigusest. Siiski on õigusselguse huvides mõistlik lisada seadusesse rakendussätted. Lisatava paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt on Eesti notaril pädevus taotleda teise liikmesriigi kohtult abi tõendite kogumisel vastavalt tõendite kogumise määrusele. Eesti notarile ei panda kohustust anda teise liikmesriigi kohtu taotluse alusel abi pärimisasja tõendite kogumisel, st Eesti notar võib olla taotlev kohus määruse tähenduses, kuid ei ole taotluse saanud kohus määruse tähenduses. Vastavalt seni kehtiva justiitsministri 26.04.2004. a määruse nr 34 „Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel vastuvõetud määruste rakendamine“29 § 2 p-le 1 on tõendite kogumiseks pädevad maakohtud oma tööpiirkonnas. Seda 28 Brüssel IIb määruse rakendamise eelnõu on Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud ja saadetud kooskõlastamisele. Eelnõu link eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4c4dea69-97e8-40be-b333-0998b249f35f#WJNeqp0t. 29 Ministri määrus muudetakse ja senise tõendite kogumise määruse rakendamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. põhimõtet uue määruse rakendamisega ei muudeta. Seda esiteks põhjendusel, et regulatsioon taotluste alusel abi andmise kohta kehtib juba aastast 2004, st tegemist on väljakujunenud regulatsiooni ja praktikaga; teiseks seetõttu, et abi sisuks võib olla näiteks kohtusaali broneerimine vms abi osutamine tõendite kogumisel, mida ei peaks panema notaritele uueks ülesandeks ja mis ei vastaks ka notari kui vaba elukutse kandja olemusele, arvestades, et vastavalt määruse art-le 22 ei too tõendite kogumise taotluse täitmine üldjuhul kaasa maksude või kulude tasumise nõuet. Seega ei saaks notar küsida tõendite kogumise taotluse täitmise abistamise eest notari tasu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavate muudatustega rakendatakse järgmisi määrusi: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades, välja arvatud selle määruse artikleid 5, 8 ja 1030 ja 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, välja arvatud selle määruse art 7 31. 6. Mõjud 6.1. Sihtrühm Eelnõu sihtrühmaks on piiriüleste tsiviilasjade kohtumenetluste menetlusosalised, kohtud, notarid, diplomaatilised esindajad ja konsulaarametnikud ning keskasutusena Justiitsministeerium ning isikud, kes soovivad kätte toimetada kohtuvälise dokumendi isikule, kelle aadress on teises liikmesriigis. Laiemalt tuleb sihtrühmaks pidada ka isikuid, kes soovivad teises liikmesriigis menetlusdokumenti või kohtuvälist dokumenti kätte toimetada, kuid ei tea isiku aadressi, 30 Kättetoimetamise määruse nr 2020/1784 art 37 lg 2 kohaselt kohaldatakse art 5, 8 ja 10 kohaldatakse alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase tähtaja möödumisele pärast artiklis 25 osutatud rakendusaktide jõustumise kuupäeva; rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt 23.03.2022 a. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a ja avaldati 15.03.2022. a ning jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/423, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1784 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0423&from=ET. Viidatud muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.05.2025. a. 31 Tõendite kogumise määruse nr 2020/1783 art 35 lg 3 kohaselt kohaldatakse art 7 alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase ajavahemiku möödumisele pärast artiklis 25 osutatud rakendusaktide jõustumise kuupäeva; rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt 23.03.2022. a. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a ja avaldati 15.03.2022. a ning jõustuvad 20.päeval pärast avaldamist. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/422, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0422&from=ET. Viidatud muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.05.2025. a. samuti rahvastikuregistri vastutava töötlejana Siseministeeriumi. Kuigi eelnõu aadressiandmete abi andmise regulatsiooni ei sisalda, rakendub kättetoimetamise määruse abi andmise art 7 samaaegselt määruse rakendamise esimese faasiga; abi andmine Eestis õiguslikke muudatusi kaasa ei too. 6.2. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud Tsiviil- ja kaubandusasjades menetlusdokumentide kättetoimetamist ning tõendite kogumist reguleerib riigisiseselt tsiviilkohtumenetluse seadustik. Muudetud määrused, mille rakendamise esimest faasi eelnõu käsitleb, on Euroopa Liidu otsekohalduvad õigusaktid ning nende muutmise eelnõude vastuvõtmine Eesti riigisisest õigust märkimisväärselt ei mõjuta. Menetlusseadustiku muudatused on üldjuhul tehnilised. Komisjoni määruste muutmise ettepanekute mõju on hinnatud komisjoni mõjuhinnangutes.32 6.3. Mõju piiriüleste menetluste osapooltele ja isikutele, kelle huvides tuleb kätte toimetada kohtuvälised dokumendid 6.3.1. Kättetoimetamise määruse rakendamise esimese faasi tulemusena on menetlusdokumente võimalik otse kätte toimetada elektrooniliselt: 1) art 19 lg 1 a alusel avaliku e-toimiku kaudu isikule, kelle aadress on teises liikmesriigis; 2) art 19 lg 1 b alusel e-posti teel. Kuivõrd kehtiva määruse alusel toimub Euroopa Liidus piiriülene dokumentide kättetoimetamine paberkandjal postiteenuse osutaja vahendusel ja kehtiv määrus elektroonilist kättetoimetamist ei reguleeri, muutub kättetoimetamise määruse rakendamise esimese faasiga kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine Euroopa Liidus kiiremaks. Seeläbi muutuvad kiiremaks piiriülese elemendiga tsiviil- ja kaubandusasjade kohtumenetlused ning menetlusosaliste ja isikute, kelle huvides tuleb kätte toimetada kohtuvälised dokumendid, õigusrahu saabub senisest kiiremini. 6.3.2. Kättetoimetamise määruse rakendamise esimese faasiga kohustatakse liikmesriike andma abi aadressi kindlakstegemiseks, kui selle isiku aadress, kellele tuleb kohtu- või kohtuväline dokument teises liikmesriigis kätte toimetada, ei ole teada. Isikutel on õigustatud huvi korral senisest lihtsamini võimalik teada saada selle isiku aadress, kelle vastu ta soovib hagi esitada või kellele näiteks kohtuväliselt tahteavalduse või notariaalse dokumendi kätte toimetada. Abi andmise tulemusena muutub isikutele teave kättesaadavaks ja seeläbi Euroopa Liidus piiriülene dokumentide kättetoimetamine lihtsamaks ja õiguskaitse lihtsamini kättesaadavaks. 6.3.3. Ka teised seletuskirjas käsitletud dokumentide kättetoimetamise määruse rakendamise esimese faasi muudatused – määruse kohaldamisala täpsustamine ja dokumentide vastuvõtmisest keeldumise regulatsiooni täpsustamine – toovad menetlusosalistele kaasa parema piiriülese õiguskaitse võimaluse Euroopa Liidus. 32 Kättetoimetamise määruse muutmise ettepaneku mõjuhinnang, SWD(2018) 287 final, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0287&from=EN; tõendite kogumise määruse muutmise ettepaneku mõjuhinnang, SWD(2018) 285 final, kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018SC0285. Kiirema piiriülese elemendiga kohtumenetluse läbiviimise tulemusena muutub piiriülene kohtumenetlus osapoolte jaoks odavamaks, samuti saabub varem õigusrahu. 6.4. Tõendite kogumise määruse muudatuste mõju menetlusosalistele 6.4.1. Muudetud tõendite kogumise määruse peamised positiivsed mõjud kaasnevad menetlusosalisele rakendamise teise faasiga (mida eelnõu ei käsitle) – rakendamise teises faasis hakkavad tõendite kogumise määruse alusel taotlused ja teatised liikuma infosüsteemi vahendusel, mis muudab taotluste vahendamise ja seeläbi piiriülese elemendiga tsiviilasjade menetlemise senisest kiiremaks ja efektiivsemaks. 6.4.2. Rakendamise esimese faasi mõjud on menetlusosalisele väiksemad. Positiivse mõjuna saab tuua välja selle, et tõendite vahetul kogumisel tunnistaja ülekuulamisel tuleb määruse kohaselt kasutada videokonverentsi või muud kommunikatsioonitehnoloogiat, kui see tehnoloogia on kohtus kättesaadav ja kohus peab sellise tehnoloogia kasutamist asjakohaseks. Seni kehtivas tõendite kogumise määruses sisaldub küll säte, mis ütleb, et videokonverentse tuleks soodustada, kuid konkreetset reeglit nende kasutamise või kasutamise kohustamise kohta ei ole. Videokonverentsi või muude kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine tõendite vahetul piiriülesel kogumisel muudab menetlused, kus tunnistaja on vaja üle kuulata teises liikmesriigis, kiiremaks ja efektiivsemaks ning menetlusosaliste õigusrahu saabub seeläbi kiiremini. Samas säilib kohtul võimalus konkreetsetest asjaoludest tulenevalt videokonverentsi mitte määrata – nt juhul, kui tegemist on liikmesriigi piiri lähedal elava tunnistaja ja piiri lähedal asuva kohtuga ja tunnistajal on lihtsam sõita üle piiri kohtusse kohale tunnistusi andma. 6.4.3. Teise positiivse asjaoluna saab välja tuua selle, et kuna tõendite kogumise määruse kohaselt mahuvad kohtu mõiste alla ka Eesti notarid pärimisasja menetlemisel, saab ka pärimismenetluse osaline osa piiriüleste tõendite kogumise võimalustest Euroopa Liidus. Piiriülese elemendiga kohtumenetluse kiirema läbiviimise tulemusena muutub piiriülene kohtumenetlus osapoolte jaoks odavamaks, samuti saabub varem õigusrahu. 6.5. Kättetoimetamise määruse rakendamise esimese faasi mõju menetlejale ja kohtu korraldusele 6.5.1. Kättetoimetamise määruse rakendamise esimese faasi tulemusena on kohtul võimalik menetlusdokumente otse kätte toimetada elektrooniliselt: 3) art 19 lg 1 a alusel avaliku e-toimiku kaudu isikule, kelle aadress on teises liikmesriigis; 4) art 19 lg 1 b alusel e-posti teel. Kuivõrd kehtiva määruse alusel toimub Euroopa Liidus piiriülene dokumentide kättetoimetamine paberkandjal postiteenuse osutaja vahendusel ja kehtiv määrus elektroonilist kättetoimetamist ei reguleeri, muutub kättetoimetamise määruse rakendamise esimese faasiga kohtudokumentide kättetoimetamine Euroopa Liidus kiiremaks. Seeläbi muutuvad kiiremaks piiriülese elemendiga tsiviil- ja kaubandusasjade kohtumenetlused. Elektroonilise kättetoimetamise tulemusena ei kannata õiguskindlus, kuna art 19 lg 1 p a kohane infosüsteem peab vastama kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenuse nõuetele määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul tähenduses ja otse elektrooniline kättetoimetamine on lubatud juhul, kui adressaat on andnud eelneva nõusoleku elektroonilise kättetoimetamise viisi kasutamiseks. Art 19 lg 1 p b kohaselt e-posti kasutamiseks peab adressaat andma kohtule eelnevalt e-posti aadressi ning nõusoleku dokumentide kättetoimetamiseks selles menetluses ja just sellele e-posti aadressile. Samuti saab kohus hinnata kättetoimetamiskinnituse usaldusväärsust vastavalt TsMS § 3111 lg- le 5. Seda võimaldab määruse art 19 lg 2, kui Eesti sellise tingimuse Euroopa Komisjonile edastab. 6.5.2. Kohtukorralduslikke põhimõttelisi muudatusi kättetoimetamise määruse rakendamise esimene faas kaasa ei too. Määruse art 19 elektroonilise kättetoimetamise viisid on Eesti kohtunikule tuntud – Eesti riigisisese õiguse kohaselt on võimalik kättetoimetamine nii avaliku e-toimiku vahendusel kui ka e-posti teel. 6.5.3. Suurem mõju kaasneb muudetud kättetoimetamise määruse rakendamise teise faasiga.33 Teise faasi rakendamise tulemusel muutub menetlusdokumentide piiriülene kättetoimetamine kiiremaks, kuna nähakse ette edastavate asutuste, vastuvõtvate asutuste ning keskasutuste vaheline suhtlus infosüsteemi vahendusel. Määruse rakendamise teist faasi eelnõu ei käsitle. 6.6. Tõendite kogumise määruse rakendamise esimese faasi mõju menetlejale ja kohtu korraldusele 6.6.1. Muudetud määruse regulatsioon võimaldab tunnistajaid üle kuulata videokonverentsi teel, mis võimaldab piiriüleseid menetlusi kiiremini läbi viia. Senise määruse kohaselt oli videokonverentsi kasutamine lubatud, kuid piiriüleselt videokonverentsi kasutamise regulatsiooni määrus ei sisaldanud. 6.6.2. Kuna Eesti kohtutes on olemas vajalikud videokonverentsi seadmed ning Eesti õiguse kohaselt on videokonverentsi kasutamine võimalik, ei too määruse regulatsioon kaasa kohtukorralduslikke muudatusi. 6.6.3. Muudetud määruses defineeritakse kohtu mõiste ja kohtu mõistega on lisaks riiklikele kohtuasustustele hõlmatud ka need ametiasutused ja ametiisikud, kes täidavad konkreetses liikmesriigis kohtu ülesandeid, tegutsevad kohtuasutuse delegeeritud volituste alusel või tegutsevad kohtuasutuse alluvuses ning kes on riigisisese õiguse kohaselt pädevad koguma tõendeid tsiviil- ja kaubandusasjade menetlustes,34 kellest liikmesriik on komisjonile teatanud. Kuna Eestis kuuluvad sellise laiendatud kohtu definitsiooni alla notarid, kellele Eestis on antud pädevus lahendada esimese astmena kohtu asemel pärimisasju, on ka notaril võimalik kasutada 33 Kättetoimetamise määruse nr 2020/1784 art 37 lg 2 kohaselt kohaldatakse art 5, 8 ja 10 alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase tähtaja möödumisele pärast artiklis 25 osutatud rakendusaktide jõustumise kuupäeva. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a ja avaldati 15.03.2022. a ning need jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/423, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1784 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0423&from=ET. Viidatud muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.05.2025. a. Kättetoimetamise määruse muutmise ettepaneku mõjuhinnang, SWD(2018) 287 final, on kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0287&from=EN; 34 Määruse eestikeelses tõlkes on ebatäpsus – judicial proceedings tähendus ei ole siin kitsalt kohtumenetlus (court proceedings); vastasel juhul oleks määruse kohtu definitsioon vastuoluline. Ka other authorities tõlge ametiasutusena on pigem definitsiooni eesmärki kitsendav. pärimismenetluses piiriüleselt tõendite kogumisel tõendite kogumise määrust. See hõlbustab piiriülese elemendiga pärimismenetluste läbiviimist. 6.6.4. Tõendite kogumise määrus annab võimaluse kasutada teises liikmesriigis asuva isiku ärakuulamiseks sellesse liikmesriiki akrediteeritud konsulaar- või diplomaatilise esindaja abi, kui selline võimalus riigisiseses õiguses ette nähakse. Seda võimalust senine tõendite kogumise määrus ette ei näinud. Seevastu on diplomaatiliste ja konsulaaresinduste kaudu ärakuulamise võimalus ette nähtud Eesti Vabariigi sõlmitud õigusabilepingutes, nt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artiklis 11 ning Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artiklis 11. Samuti on selline võimalus õigusabilepingus Läti ja Leeduga (art 11). Nimetatud õigusabilepingud kehtivad juba alates 1994., 1995. ja 1996. aastast. Seega ei too määruse uus võimalus kaasa kohtule ega konsulaar- või diplomaatilistele esindajatele vajadust ümber õppida. 6.6.4. Suurem mõju kaasneb muudetud tõendite kogumise määruse rakendamise teise faasiga.35 Teise faasi rakendamise tulemusel hakkab määruse alusel esitatavate taotluste ja teatiste edastamine toimuma infosüsteemi vahendusel ja selle tulemusel muutuvad piiriülesed menetlused kiiremaks. Määruse rakendamise teist faasi eelnõu ei käsitle. 6.7. Mõju haldusasutustele ja riigieelarvele 6.7.1. Määruste rakendamise esimese faasiga, mida eelnõu käsitleb, mõju riigieelarvele ei kaasne.36 6.7.2. Justiitsministeeriumi kui määruste kohase keskasutuse roll ja mõju eelnõuga ei muutu. 6.7.3. Määruste rakendamise esimese faasiga võib kaasneda teatav mõju rahvastikuregistri vastutavale töötlejale. Kättetoimetamise määruse art 7 rakendamiseks kavatseb Eesti kirjeldada lg 1 p c kohaselt Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu, kuidas leida nende isikute aadresse, kellele tuleb dokumendid kätte toimetada. Eesti õiguse kohaselt toimub andmete väljastamine rahvastikuregistri seaduse alusel ja määruse art 7 rakendamine ei ole uus ülesanne. Aadressiandmete taotlemise kirjeldus toob taotlejale kaasa suurema selguse. Sellest tulenevalt võib mingil määral kasvada piiriüleste taotluste arv aadressiandmete saamiseks ja seeläbi rahvastikuregistri vastutava töötleja koormus. Eelnõuga taotluste menetlemiseks lisavahendeid ja ametikohti ette ei nähta. 35 Tõendite kogumise määruse nr 2020/1783 art 35 lg 3 kohaselt kohaldatakse art 7 alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase ajavahemiku möödumisele pärast artiklis 25 osutatud rakendusaktide jõustumise kuupäeva. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a ja avaldati 15.03.2022. a ning need jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/422, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0422&from=ET. Viidatud muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.05.2025. a. Tõendite kogumise määruse muutmise ettepaneku mõjuhinnang, SWD(2018) 285 final, on kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018SC0285. 36 Eelarvele võib kaasneda mõju seoses määruste rakendamise teise faasiga, mis toimub enam kui kolme aasta pärast ja mida käesolev eelnõu ei hõlma. 6.7.4. Määruste rakendamise teise faasiga37, mida eelnõu ei käsitle, kasvab riigi finantskoormus infosüsteemide ehitamise ja ülalpidamise näol. Määruste regulatiivosa tekstis on selgelt välja toodud, et selleks võib kasutada Euroopa Liidu rahastamisvõimalusi.38 Seevastu väheneb määruse rakendamise teises faasis kohtute teiste liikmesriikide asutustega infovahetuse, tõendite kogumisele ja dokumentide kättetoimetamisele kuluv postikulu, piiriüleste kohtuasjade menetlusajad lühenevad. Euroopa Komisjoni hinnangul ei peaks määruste rakendamine liikmesriikidele märkimisväärseid kulusid tekitama, vaid peaks võimaldama pigem kulusid kokku hoida. Riigiasutused peaksid saama eeldatavalt kasu tõhusamatest kohtumenetlustest ning halduskoormuse ja tööjõukulude vähenemisest. Komisjon selgitas kättetoimetamise määruste ettepaneku seletuskirjas, et kulusid, mis on seotud elektroonilise teabe- ja dokumendivahetuse lahenduste arendamise, rakendamise ja hooldusega ning professionaalsete ja kõrgekvaliteediliste videokonverentsiseadmete omandamise, kasutamise ja toimimisega, võiks rahastada ühiselt.39 Komisjon märkis: „ELi rahastamisvõimalusi pakuvad praeguste finantsprogrammide seas peaasjalikult õigusprogramm ja Euroopa ühendamise rahastu. Õigusprogrammist (2018. aasta eelarve: 45,95 miljonit eurot) toetatakse liikmesriikides tsiviilõiguse valdkonnas täitmise tagamise ja õiguskaitsevahenditega seotud suutlikkust ning programmi tulevased rahastamisprioriteedid on suunatud neile elementidele, mis on asjakohased ka käesoleva algatuse puhul. Euroopa ühendamise rahastu eelarve on märksa suurem (2018. aastal 130,33 miljonit eurot) ning sellest antakse rahalist toetust IT-projektidele, millega hõlbustatakse riikide haldusasutuste, ettevõtjate ja kodanike piiriülest koostoimimist. Seda kasutatakse juba laialdaselt, et rahastada digiteerimise ja e-õiguskeskkonnaga seotud tööd tsiviilõiguse valdkonnas, sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaali ja avalike dokumentide lõimimist riiklike e-valitsuse süsteemidega ja ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemiga. Mitmeaastase finantsraamistiku digiülemineku prioriteedi pakett, millest teatati 2. mail 2018, hõlmab Euroopa ühendamise rahastu digivaldkonnale ette nähtud 3 miljardit eurot digitaalse ühenduvuse taristu rahastamiseks.“40 37 Tõendite kogumise määruse nr 2020/1783 art 35 lg 3 kohaselt kohaldatakse art 7 ning kättetoimetamise määruse nr 2020/1784 art 37 lg 2 kohaselt kohaldatakse art 5, 8 ja 10 alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase tähtaja möödumisele pärast artiklis 25 osutatud rakendusaktide jõustumise kuupäeva. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a ja avaldati 15.03.2022. a. ning need jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/423, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1784 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0423&from=ET; komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/422, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 osutatud detsentraliseeritud IT- süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0422&from=ET. Viidatud muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.05.2025. a. Kättetoimetamise määruse muutmise ettepaneku mõjuhinnang, SWD(2018) 287 final, on kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/HTML/?uri=CELEX:52018SC0287&from=EN; tõendite kogumise määruse muutmise ettepaneku mõjuhinnang, SWD(2018) 285 final, on kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018SC0285. 38 Kättetoimetamise määruse ja tõendite kogumise määruse art 28 lg 3. 39 Kättetoimetamise määruse muutmise ettepanek, lk 10; kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a866f26f-64b4-11e8-ab9c- 01aa75ed71a1.0001.02/DOC_1&format=PDF. 40 Samas. Seega julgustab komisjon liikmesriike määruste rakendamisega kaasnevate kulude kandmiseks kasutama ELi rahastamisvõimalusi. Eesti on ka olemasoleva kohtute infosüsteemi ja avaliku e- toimiku arendamiseks kasutanud raha ELi struktuurifondidest ja EK õigusprogrammist (Justice programme). Määruste rakendamise teise faasi arendusteks võib olla võimalik rahastust taotleda Digitaalse Euroopa programmist, EK õigusprogrammist (Justice programme) ja Euroopa ühendamise rahastust. Esialgse analüüsi kohaselt tuleks: 1) luua andmevahetus kohtute infosüsteemi ja eCodexi või etalonportaali vahel ning 2) luua andmevahetus eCodexi või etalonportaali ja keskasutuste kasutatava süsteemi (nt Delta vms) vahel. eCodexi liidestamine kohtute infosüsteemiga (KIS) tähendab arendustöid KIS-ile (vaja on eristada eCodexist või etalonportaali kaudu esitatud dokumente ja nende alusel menetluste alustamist, et teha nimetatud toimingud kasutajale nii lihtsaks kui võimalik, ühtlasi on vaja arendada lahendus, kuidas info tagasi saata, ning lahendus selleks, kuidas ise dokumente esitada teiste riikide vastavatele asutusele seal riigis asuvale isikule kättetoimetamiseks jne), vaja välja töötada vastavad mallid jms. Kohtute infosüsteemi liidestamine eCodexi või etalonportaaliga on vajalik selleks, et: 1) teiste liikmesriikide vastavate asutuste elektrooniliselt saadetud dokumendid jõuaksid KIS-i, mille kaudu toimub nende dokumentide elektrooniline kättetoimetamine (nt kättetoimetamine AET-is – ehk tegemist on eeldusega, et oleks võimalik üldse AET-is kätte toimetada, kuivõrd AET-is toimetatakse kätte läbi kohtute infosüsteemi ja dokumendid peavad olema jõudnud enne elektrooniliselt kohtute infosüsteemi); 2) kättetoimetamise info tagasi saatmiseks punktis 1 nimetatud asutusele; 3) Eesti kohtud saaksid saata dokumente ka teises riigis asuvale isikule kättetoimetamiseks, kasutades selleks teise riigi vastavat asutust (ehk edastada kättetoimetamiseks dokumente läbi eCodexi vastavale teise riigi asutusele) ning 4) selleks, et punktis 3 nimetatud kättetoimetamist teostaval asutusel oleks võimalik info kättetoimetamise kohta saata tagasi Eesti kohtule. Keskasutuse süsteemi liidestamine etalonportaali või eCodexiga on vajalik selleks, et: 1) keskasutusele saaksid dokumente kättetoimetamiseks saata teiste riikide vastavad asutused; 2) keskasutusel oleks võimalik punktis 1 nimetatud vastavatele asutustele vastata; 3) keskasutusel oleks võimalik punktis 1 saadetud dokumendid edastada kättetoimetamiseks Eesti maakohtule (läbi eCodexi KIS-i); Keskasutus ei saa kasutada selleks kohtute infosüsteemi, neil peab olema eraldi süsteem, kohtute infosüsteem on üksnes kohtute tööriist. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a, avaldati 15.03.2022. a ja need jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist. Muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.05.2025. a. Eelnõu töötati välja enne rakendusaktide avaldamist, mistõttu ei ole käesoleval hetkeks rakendusaktidest tulenevate arenduste mahtu ning otsese rahalise mõju suurust riigieelarvele hinnatud.41 Viidatud kulud menetletakse (selles ulatuses, milles neid EL vahenditest ei kanta) tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis ning neid käsitletakse määruste rakendamise teist faasi puudutava eelnõu mõjude osas, kui määruste rakendamise teine faas toob kaasa õiguslikud muudatused ja selline eelnõu koostatakse. 6.8. Mõju majandusele Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine teise liikmesriiki ja teisest liikmesriigist tõendite kogumine muutub senisest kiiremaks. Muudatuste tulemusena viiakse piiriülesed kohtumenetlused tsiviil- ja kaubandusasjades läbi kiiremini. Vähenevad viivitused ja kulud kodanike, ettevõtjate ja liikmesriikide jaoks, menetlusõiguste puudulik kaitse ning õiguslik keerukus ja õiguskindlusetus. Suurem õiguskindlus ning kiirem ja vähem kulukas menetlus aitab julgustada kodanikke ja ettevõtjaid tegema piiriüleseid tehinguid, mis ergutab piiriülest majandustegevust ja parandab siseturu toimimist. 6.9. Sotsiaalne mõju Piiriülesed kohtumenetlused tsiviil- ja kaubandusasjades viiakse läbi kiiremini, mis võimaldab paremini kaitsta füüsiliste isikute õiguseid. Menetluse kiirema läbiviimise tulemusel saabub õigusrahu kiiremini ja osapooled saavad kiiremini stressirohke kohtumenetluse perioodi selja taha jätta. 6.10. Eelnõuga võib kaasneda positiivne mõju Eesti regionaalarengule ja välissuhetele; eelnõul puudub otsene mõju riigi julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale. 6.11. Mõju halduskoormusele Eelnõus kavandatavate muudatuste rakendamisel väheneb füüsiliste ja juriidiliste isikute halduskoormus. 41 Kättetoimetamise määruse art 25 lg 2 ja tõendite kogumise määruse art 26 lg 2 kohaselt avaldatakse rakendusaktid hiljemalt 23.03.2022. a. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a ja avaldati 15.03.2022. a. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/423, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1784 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0423&from=ET; komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/422, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0422&from=ET. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu muudatused puudutavad üksnes määruste rakendamise esimest faasi ja on peamiselt tehnilist laadi. Seaduse rakendamine ei too kaasa riigile ega kohalikele omavalitsustele kulusid ega tulusid. Määruse art 7 lg 1 p c alusel rahvastikuregistrist aadressiandmete pärimise võimaliku kasvuga seonduv võimalik kulu kaetakse Siseministeeriumi eelarvest. 8. Rakendusaktid Uusi rakendusakte seaduse rakendamiseks ei looda. Täiendamist võib vajada justiitsministri 18.12.2008. a määrus nr 53 „Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord“. Justiitsministri 26.04.2004. a määrust nr 34 „Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punkti c alusel vastuvõetud määruste rakendamine“ muudetakse ja senise tõendite kogumise määruse regulatsioon tunnistatakse kehtetuks42. 9. Seaduse jõustumine Kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2020/1784, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades,43 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades,44 rakendatakse alates 1. juulist 2022, jõustub seadus 2022. aasta 1. juulil. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks kohtutele, Notarite Kojale, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Tartu Ülikooli 42 Samuti tunnistatakse kehtetuks ELi õigusakti – nõukogu määruse 1348/2000/EÜ rakendamise regulatsioon, kuivõrd seda määrust ei kohaldata alates 13.11.2008. a. EL-i õigusakti – nõukogu määrust 2201/2003/EÜ, mille rakendamist ministri määrus samuti käsitleb, ei kohaldata alates 01.08.2022 (nõukogu määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve, art 104 lg 1). 43 Välja arvatud määruse artikleid 5, 8 ja 10, mida hakatakse kohaldama alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase tähtaja möödumisele pärast Euroopa Komisjoni rakendusaktide jõustumise kuupäeva. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a ja avaldati 15.03.2022. a. Rakendusaktid jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist ning rakendusaktidest tulenevaid muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.05.2025. a. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/423, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1784 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0423&from=ET. 44 Välja arvatud määruse art 7, mida hakatakse kohaldama alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb kolmeaastase tähtaja möödumisele pärast Euroopa Komisjoni rakendusaktide jõustumise kuupäeva. Viidatud rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt 23.03.2022. a (tõendite kogumise määruse art 26 lg 2); rakendusaktid jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist. Rakendusaktid võeti vastu 14.03.2022. a ja avaldati 15.03.2022. a, rakendusaktid jõustuvad 20. päeval pärast avaldamist ning rakendusaktidest tulenevaid muudatusi hakatakse kohaldama alates 01.05.2025. a. Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/422, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/1783 osutatud detsentraliseeritud IT-süsteemi rakendamise tehniline kirjeldus, meetmed ja muud nõuded, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0422&from=ET. õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Riigi Infosüsteemide Keskusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 29.03.2022 17:34 Adressaat: Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Notarite Koda <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut <[email protected]>; Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituut <[email protected]> Teema: Muudetud Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise määruste rakendamine Manused: 8-12360 29.03.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja pärimisseaduse muutmise seadus (muudetud Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise määruste rakendamine) Registreerimise kuupäev: 29.03.2022 Registreerimise number: 8-1/2360. Palume kooskõlastusi ja tagasisidet eelnõule 13. aprilliks 2022. e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee