Kuriteoohvrite kohtlemise parim praktika

Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 1 Tallinn 2022 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Väljaandja: Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10141 Telefon: 620 8100 Faks: 620 8109 e-post: [email protected] Kannatanute kaitse Eestis: www.just.ee/kuriteoohvrite-kaitse-eestis Kujundus ja küljendus: Agentuur La Ecwador OÜ Illustraator: Triinu Silla Originaal: Senja Sensitiveness model for Professional Jurisprudence veebileht: senjanetti.fi. Veebileht loodi aastatel 2009-2011. Käesolev materjal on tõlge veebilehe sisust 2016. aastal. 2 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 3 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Sisukord Kannatanute sensitiivne kohtlemine* 6 Trauma 6 Traumeeritus 6 Turvalisus 7 Juhised traumeeritud ohvriga töötamiseks 10 Juhised menetlejale 10 Perevägivald 11 Töö perevägivalla ohvritega 11 Juhised menetlejale 12 Seksuaalselt väärkoheldud lapsed 13 Töö noorte seksuaalkuriteo ohvritega 13 Juhised menetlejale 15 Seksuaalvägivald 16 Töö seksuaalkuriteo ohvritega 16 Juhised menetlejale 18 Erivajadusega kannatanud 18 Töö puudega vägivallaohvritega – vaimupuuded kui erijuhtum 18 Puudega inimese vajadustega arvestamine politseis ja kohtus 19 Intellektipuudega inimese vajaduste arvestamine politseis ja kohtus 20 Välisriigi päritoluga kannatanud 20 Töö välisriikidest pärit ohvritega 20 Juhised menetlejatele 21 4 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 5 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Kannatanute sensitiivne kohtlemine SENSITIIVSUS: • on kannatanute kohtlemine lugupidaval moel • tugineb õigele informatsioonile selle kohta, milliseid raskusi on kanna- tanu pidanud üle elama ning millega ta hetkel kokku puutub • tähendab kannatanu isiklike tagajärgede arvesse võtmist kanna- tanuga töötamisel Kasu kannatanute sensitiivsest kohtlemisest • Sensitiivsus annab ohvrile jõudu tegutseda. Kui ohvrit koheldakse piisava mõistmisega ametiasutuste poolt on tal lihtsam saada üle trauma tagajärgedest ning oma elus edasi liikuda. Trauma TRAUMEERITUS: Traumeerituse põhjuseks on kokkupuutumine ülemäärast sressi tekitava sündmusega või sündmuste seeriaga nagu sõda, vägistamine või väärkohtlemine. See on normaalsete inimeste normaalne reaktsioon ebanormaalsele olukorrale. (Ehlers ja Clark 2000) Trauma ohver või tunnistaja võib käituda väga erinevalt sellest, kuidas ta käitus enne traumaatilist sündmust. Traumeeritud inimestega töötamisel on suureks abiks õige arusaam psühholoogilisest traumast ja selle mõjudest. Kes võivad traumeeritud olla? Igaüks, kes on kogenud midagi intensiivset, ootamatut või valulikku, võib selle tagajärjel traumeeritud olla. Kuriteod ja õnnetusjuhtumid on tüüpilised trauma tekitajad ja inimene võib saada traumeeritud isegi ainult sellise sündmuse pealtnägemisest. 6  Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Suur osa inimestest paraneb järgnevate nädalate-kuude jooksul, kuid teatud juhtudel kujuneb välja posttraumaatiline stressihäire (PTSH) ning sümptomid võivad ilma ravita püsida aastaid. Püsiv PTSH tekib siis, kui inimesed töötlevad traumaatilist sündmust või selle tagajärgi viisil, mis tekitab tõsise ohu tajumise käesolevalt. Nende jaoks on sageli häiritud sotsiaalne ja erialane toimetulek. (Ehlers ja Clark 2000) Turvalisus Esmane on teha kindlaks, et traumasündmuse läbi teinud inimene oleks oma igapäevaelus kaitstud. Isik võib jätta oma turvalisuse tähelepanuta ning sattuda seeläbi kordustrauma ohvriks. Näiteks võib ta olla suitsi- daalne, HIV-sse või mõnda teise haigusesse haigestumise või kallale- tungi ohus (nt kui isik elab endiselt koos oma vägivaldse partneriga). Lisaks võivad isikuvastase kuriteo ohvrid kogeda nendega juhtunu pärast suurt viha ning haududa kättemaksu, samas on teada, et selle ajel tegutsevad siiski vähesed. (Ehlers ja Clark 2000) Mis on traumaatiline kriis? Traumaatiline kriis on tugeva füüsilise ja psühholoogilise stressi seisund. Traumaatiline kriis paneb ohvri tegutsema teisiti kui ta seda tavaliselt teeks. Võime ohuolukorras tegutseda Ohuolukorras käituvad inimesed instinktiivselt. Autonoomne närvi- süsteem käivitab kaitsemehhanismi, mis mõnel juhul võib olla jõuline rünnak, teisel aga püüe põgeneda. Kui oht on liiga suur, halvab see inimese ja ta ei suuda üldse midagi teha. Põhjus, miks keha nii reageerib, peitub selle reaktsiooni ülesandes – teha seda, mis päästab kõige tõenäolisemalt inimese elu olukorras, kus mõtlemiseks ei ole aega. Seetõttu ei saa seda reaktsiooni muuta. Närvisüsteem otsustab silmapilkselt, mida keha peab tegema. 7 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Mälestused sündmusest Tavajuhul salvestuvad sündmused mälestustena, mida saab hiljem loogiliselt taastada (nn autobiograafiline mälu). Traumaatilises olu- korras aga talletab mõistus ainult need üksikasjad, mis olid ohvri elu päästmisega vahetult seotud. Neid mälestusi on keeruline uurida või sõnades väljendada. Seetõttu ei pruugi traumeeritud inimene suuta sündmust täielikult kirjeldada. Traumaatilist sündmust kogenud inimesel võib olla raske tahtlikult täie- likult seda meenutada, sündmuse mälu on fragmentaarne, halvasti organiseeritud, lünklik ja ajaliselt segane. Lisaks on neil sagedasi taht- matuid sissetungivaid mälestusi, mis on elavad ja emotsionaalsed läbielamiskogemused ning mille vallandajateks võivad olla erinevad stiimulid ja assotsiatsioonid (nt ohver muutub ärevaks tundes restoranis tualettvee lõhna, mis oli vägistajal). (Ehlers ja Clark 2000) Tunded Kuriteoohver tunneb end juhtunus sageli süüdi. Enda süüdistamine on viis enda täieliku abituse tunde mahasurumiseks. Mida varem ohver mõistab, et temaga võivad halvad asjad juhtuda ka ilma, et ta neid mõjutada suudaks, seda kergem on tal niisugusest emotsionaalsest pelgupaigast tagasi reaalsusse tulla. Sümptomid nagu ärritumine ja meeleolu kõikumine, keskendumis- raskused ja tuimus on tüüpilised reaktsioonid kohe pärast traumat. Kui inimesed ei näe seda normaalse tervenemise protsessi osana, siis võivad nad neid tõlgendada kui näitajaid enda püsivast muutumisest halvema suunas või märke ohust nende füüsilisele või vaimsele tervisele. Kõige suurema tõenäosusega vajavad professionaalset abi need inimesed, kes kogevad peamise emotsioonina viha, süüd, häbi ning tõlgendavad sündmuse ajal esinenud käitumist või emotsiooni tähenduslikult nende kohta midagi negatiivset ütlevana. (Ehlers ja Clark 2000) Vanus Traumaatilised sündmused mõjutavad erinevas vanuses inimesi erinevalt. Lapseeas või teismelisena kogetud traumad võivad mõju- tada inimese üleskasvamist ja arengut, eriti kui need jäävad korrali- kult lahendamata. Lastel võib traumaga kaasneda erinevaid häireid (lahutamisärevus vanemast) ja käitumisprobleeme (tõrges-trotslik käitumine), mistõttu vajavad nad tundlikku ja teadlikku kohtlemist (Ehlers ja Clark 2000). 8  Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Mõned näited lapsi ja noori traumeeritavest sündmustest: • Füüsiline väärkohtlemine • Emotsionaalne väärkohtlemine (alandavad väited, ekspluateerimine, üle võimete käivad nõuded) • Seksuaalne väärkohtlemine • Hirmutavate vanemate hoole all olemine • Korduv eraldamine kallitest inimestest või nende kaotus • Äärmuslik kiusamine • Looduskatastroofid • Valusad meditsiinilised protseduurid • Hooletusse jätmine • Vägivalla pealtnägemine Individuaalsed kogemused Trauma mõjutab iga inimest erinevalt. Inimesed hindavad erinevalt traumat ja/või selle tagajärgi ning esinevad individuaalsed erinevu- sed mälu funktsioonis sündmusest ja selle ühendamisest teiste auto- biograafiliste mälestustega. Lisaks erinevad ühekordse traumaatilise kogemuse mõjud pikaajalise traumeeritud seisundi mõjudest. Põhireegel on, et inimeste poolt tahtlikult põhjustatud sündmustest on kõige raskem paraneda, sellega toime tulla, järgnevad mittetahtlikud inimeste poolt põhjustatud traumad. Looduse poolt põhjustatud sünd- mused on kõige väiksema keerukusastmega ning lahenevad kiiremini kui eelpool nimetatud. (Ehlers ja Clark 2000) 9 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Juhised traumeeritud ohvriga töötamiseks JUHISED MENETLEJALE Enne kui ohvrit juhtumi osas küsitlema hakkate, küsige, kas ta 1. eelistab mees- või naissoost ametnikku. Kui võimalik, laske ohvril valida! Alustuseks selgitage ohvrile, et te peate võib-olla ebameeldivaid 2. küsimusi küsima, sest vajate neutraalse uurimise korraldamiseks igasugust teavet. Rääkige ohvriga neutraalsel, kuid viisakal ja sõbralikul moel. 3. Veenduge, et ohvri turvalisus oleks tagatud – ründajat ei ole tabatud, elab ahistaja/partneri/elukaaslasega koos, kodu turva- lisus/ennastvigastava käitumise või suitsiidirisk, kättemaksuplaan, sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu. (Ehlers ja Clark 2000) Jätke vestluseks piisavalt aega! Nii on ohvril kergem sündmustest 4. täielik pilt luua. Ohver võib küsitlemise ajal kogeda suurt stressi - vajadusel tehke pause. 5. Aidake ohvril nõustamise ja toetusega tegelevatele organisat- sioonidele ja ohvriabile helistada. 6. Võtke arvesse, et trauma mõjutab ohvri mälu ja normaalse hakkamasaamise võimet. Palun andke kogu teave talle nii suuli- selt kui kirjalikult, et ta kindlasti sellest aru saaks. 7. Julgustage ohvrit enne kohtumenetlust. 10  Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Perevägivald TÖÖ PEREVÄGIVALLA OHVRITEGA Perevägivald ei hõlma ainult füüsilist vägivalda, vaid selle alla kuulub ka psühholoogiline väärkohtlemine, nagu allasurumine, kontrolliv käitumine, alandamine, ähvardused ning sõpradest ja sugulastest eraldamine. See kõik kahandab ohvri eneseväärikust ja võib panna ta uskuma, et ta on vägivallas ise süüdi. Madal enesehinnang võtab ohvri kogu vaimse energia ning tal on raske abi otsida või midagi muud ette võtta. Kes võivad perevägivalla ohvriks langeda? Perevägivalla ohvriks võib langeda igaüks ja ohvreid leidub kõigis ühiskonnakihtides. Seksuaalkuriteo ohvriks langemine ei sõltu inimese haridusest, majanduslikust olukorrast ega sotsiaalsest positsioonist. Kuidas perevägivald algab ja kuidas see areneb? Sageli algab perevägivald väikeste palvete ja tahtmistega, mis lõpuks hakkavad ohvri vabadust piirama. Hiljem muutuvad nõudmised psühho- loogiliseks vägivallaks ja seejärel hakkab kurjategija ohvri kontrolli all hoidmiseks aina enam füüsilist vägivalda kasutama. Miks ohvril on raske vägivaldsest suhtest lahkuda? Vägivald ei toimu kogu aeg ja see areneb etapikaupa. Alguses on kasvav pinge, seejärel vägivald ja lõpuks on kurjategija kahetsev ja vabandab ning sama sündmuste rida hakkab tsükliliselt korduma. Rahulikel aegadel võib ohver uskuda, et kurjategija muudab end. Samuti võib ohver karta, et vägivald suureneb, kui ta üritab lahkuda ning et lahutuse korral võtab vägivaldne vanem lapsed endale. Lisaks võib ohver olla kurjategijast rahaliselt sõltuv. Vägivaldsest suhtest lahkumine on raske ja aeglane protsess, eriti kui vägivald on hävitanud ohvri eneseväärikuse ja otsustusvõime. Millal ohver vägivaldse inimese juurest lahkub? Mingi sündmus või probleem võib ohvrile pöördepunktiks saada. Selleks võib olla ebatavaliselt jõhker vägivallategu või äkki tekkinud oht laste turvalisusele. Ohver mõistab, et midagi tuleb ette võtta. Perevägivalla juhtumite uurijad peavad teadvustama, et vägivaldse inimese juurest lahkumine võib ohvris kaotusvalu ja kurbust tekitada, isegi kui suhe oli vägivaldne. 11 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Pärast vägivaldse inimese juurest lahkumist Isegi kui vahetu oht on möödas, võib kurjategija juuresolek ohvris ebakindlust tekitada. Tavaliselt juhtub see siis, kui ohver peab kurjategi- jaga kohtuma, et arutada ühisvara jagamist ja laste hooldusõigust. JUHISED MENETLEJALE Palun lugege ka üldisi juhiseid vägivallaohvrite kohta osas „Töö traumeeritud ohvritega“. Nõuanded politseinikele Pidage silmas, et olukord, millega kokku puutute ja mida mõjutada 1. püüate, võib olla esimene etapp protsessis, mille tulemusena ohver lõpuks oma raskest olukorrast vabaneb. Teie ja ohvri kohtumine võib olla ohvri jaoks väga suurte tagajärgedega hetk! Andke ohvrile võimalus teiega nelja silma all rääkida, ilma et 2. kedagi teist juures oleks. Küsige vägivalla kohta otse, aga kindlasti sõbralikult. Andke ohvrile mitu võimalust juhtunust rääkida, ärge kiirustage 3. teda tagant! Sõnastage küsimused olukorra kohta ja ohvri julge- oleku kohta mitmel erineval viisil. Suhtuge tõsiselt kõigesse, mida ohver ütleb. Ärge süüdistage teda 4. selles, et ta on lasknud kuriteol toimuda! Ärge unustage pere lapsi üles otsida. Nad võivad olla end ära 5. peitnud või kodust põgenenud. Vajadusel pöörduge lastekaitse või sotsiaaltöötaja poole (lastekaitseseadus, § 27). Võtke arvesse ohvri ja tema pereliikmete vajadust kohese kaitse 6. järele. Tehke kindlaks, kas nad saavad koju jääda või sinna naasta. Informeerige ohvrit varjupaigateenusest. Füüsilise või seksuaalse väärkohtlemise korral peab ohver võimali- 7. kult kiiresti arsti juurde minema. Selgitage ohvrile, kuidas esitada kuriteoteadet ja lähenemiskeelu 8. taotlust. Õppige tundma oma ringkonnas pakutavaid teenuseid. Rääkige 9. ohvrile, kust ta võib saada abi tulevaste vägivallajuhtumite ärahoidmiseks. 12  Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Seksuaalselt väärkoheldud lapsed TÖÖ NOORTE SEKSUAALKURITEO OHVRITEGA Seksuaalkuriteo ohvriks langemine mõjutab noore inimese elu kõiki aspekte ja häirib rängalt tema arengut. Kui levinud see on? Seksuaalvägivald, väärkohtlemine ja ahistamine on noorte hulgas väga levinud. Kus? Seksuaalkuritegu võib toimuda kõikjal – kodus, koolis, ostukeskuses, tänaval ja aina enam ka Internetis. Kurjategija Kurjategija võib olla pereliige, sõber, tuttav (sageli netituttav), võimukandja (õpetaja, treener või tööandja) või võhivõõras inimene. Kuriteost teatamine Noortel on sageli raske seksuaalkuriteost teatada. Selle põhjuseks on õige/sobiva sõnavara puudumine, häbi- või süütunne, osaliseks olemise tunne ja hirm avalikukstuleku, karistuse või kättemaksu ees. Veelgi enam, seksuaalne vägivald ja ahistamine võivad olla muutunud igapäevaelu tavaliseks osaks. Samuti on paljude ohvrite puhul kuriteost teatamise takistuseks see, et noorel puuduvad elukogemus ja teadmised oma õigustest. 13 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Seksuaalse enesemääramise tähtsus Et füüsiliselt, vaimselt, seksuaalselt ja sotsiaalselt areneda, peab noorel olema vabadus oma seksuaalelu üle ise otsustada. Tahtmatutele seksuaaltoimingutele sundimine kahjustab tema arengut. Suureks saamine Noore inimese elus on palju muutusi. Lapsepõlve seljataha jätmine, oma vanematest sõltumatuks saamine, oma keha üle kontrolli omamine, seksuaalse sättumuse ja sooidentiteedi väljakujunemine, ühiskonna- liikmeks saamine, oma ideaalide ja tulevikuplaanide paikapanemine ning unistuste nimel pingutamine – see kõik kuulub suureks saamise juurde. Seksuaalvägivald ja väärkohtlemine mõjutavad noore inimese arengu kõiki aspekte. Tagajärjed noortele Seksuaalkuritegude sümptomid varieeruvad ja võivad mõjutada ohvrit kogu ülejäänud elu, eriti kui need jäävad õigesti lahendamata. Traumajärgse stressi sündroom ja depressioon on nii noorte kui täiskas- vanute puhul seksuaalkuritegude tüüpilised tagajärjed. Tulemuseks võivad olla tujutus, rõõmutus, ängistus, häbelikkus, agressiivsus, alkoholi liigtarbimine ja narkootikumide kasutus, oma seksuaalsuse mahasuru- mine või seksuaalne riskikäitumine, sõprade kaotamine ja teistsuguste sõprade omandamine, pidevad kahtlused enda suhtes ning enese- hinnangu kriis. Samuti võivad ebaselgeks muutuda noore tuleviku- plaanid ning väheneda tema õpimotivatsioon ja keskendumisvõime. 14  Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 JUHISED MENETLEJALE Noorega rääkides kohelge teda samasuguse austusega nagu 1. täiskasvanuid. Kuulake ta ära ja võtke teda tõsiselt! Samas pidage meeles, et ta ei ole veel täiskasvanu ja veenduge, et ka tema mõistab seda. Pidage meeles, et noored on sageli palju ebaküpsemad kui nad välja näevad. Pidage meeles, et tugiisik /ohvriabitöötaja võib noore jaoks väga 2. tähtis olla. Kui alaealise huvid on vastuolus tema seaduslike esindajate huvidega, siis määrake talle riigi õigusabi. Veenduge, et ohvri jaoks on olemas piisav toetus. Siin võivad 3. suureks abiks olla tema vanemad ja teised ohvrile lähedased inimesed, samuti teised inimesed ja organisatsioonid. Laske noorel olla teda puudutavate teemade keskmes! Kui ohvriga 4. on kaasas tema vanemad, õpetajad või muud isikud, siis ärge langege sellesse lõksu, et hakkate asja nendega arutama, selle asemel et vahetult ohvriga suhelda. Vanematele tuleb selgitada, et nad ei tohi menetlustoimingusse sekkuda ega selle läbiviimist takistada, vastasel korral on tõendite kogumine ja nende edasine kasutamine raskendatud. Andke noorele teada, et tema räägitav lugu on asja tõendite 5. hulgas kesksel kohal ja seetõttu peaks ta edasi andma niipalju üksikasju kui võimalik. 6. Pidage silmas, et noorel ohvril ei pruugi olla piisavalt sõnavara, et kogetut kirjeldada. Aidake tal õiged sõnad leida! Noor võib püüda end kaitsta, käitudes ärritaval, vastuhakkaval või 7. muidu raskesti talutaval moel. Ka vaikimine võib olla viis ennast kaitsta. Pidage seda meeles ja ärge laske sellel end häirida. Vahel võivad noored mõtlematult tegutseda ja oma piire katse- 8. tada. Ärge kunagi süüdistage noort selles, et ta toimis ebamõist- likult või mõtlematult ja seetõttu seksuaalkuriteo ohvriks langes. Küsige noorelt, kuidas tema pere ja sõbrad kuriteost kuuldes 9. reageerisid. Teiste reaktsioonid võivad suurel määral mõjutada seda, mida noor otsustab rääkida ja mida mitte ning mida ta politseiga rääkimisest üldse arvab. 15 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Kohtuge noore ohvriga mitu korda. Pärast loo esimese versiooni 10. rääkimist võib talle veel üksikasju meenuda! Et rohkem teavet saada, küsige noore antud vastustel põhinevaid uusi küsimusi. Noor võib vältida „liiga palju“ ütlemist ja arvata, et pahandused tulevad väiksemad, kui ta võimalikult vähe räägib. 11. Andke ohvrile uurimise kohta selget teavet. Öelge talle, mis toimub ja miks ning veenduge, et ta saab aru. Küsige, kas ta on aru saanud ja andke sama teave talle ka kirjalikult. 12. Vältige noorega vestleva ametniku vahetumist. 13. Tehke koostööd lastekaitsega ja noorte tugivõrkudega. Seksuaalvägivald TÖÖ SEKSUAALKURITEO OHVRITEGA Seksuaalkuriteo ohvriks langemisel kogeb inimene täielikku haava- tavust. See kogemus võib sügavalt mõjutada seda, kuidas ohver näeb ennast, teisi ja kogu maailma. Teiste inimeste reaktsioonidel ja esimestel kontaktidel on otsustav mõju ohvri taastumisele ja võimele abi otsida. Tegurid, mis mõjutavad seksuaalkuriteo tagajärgi Ohvri vanusel ja arenguetapil on seksuaalkuriteo tagajärgedele tugev mõju. Mida noorem on ohver, seda tõsisemad on tagajärjed. Teismelisena seksuaalkuriteo ohvriks langemisel võivad eriti rängad tulemused olla. Muudeks otsustavateks teguriteks on veel kurjategija ja ohvri vahelised suhted, ohvri elusituatsioon, see, kas ohver on kellelegi kuriteost rääkinud ja see, kuidas teised reageerisid. Ohvri koormat kergendavad tegurid Ohvril on kergem, kui tal on, kelle poole pöörduda ja ta saab kogu loo ära rääkida. Samuti on suureks psühholoogiliseks abiks õige kohtlemine, õiged teadmised ja kuriteost politseile teatamine. Ohvri koormat raskendavad tegurid Seksuaalkuriteo toimumise ajal surmahirmu kogemine, kogetu teiste eest varjamine, aga ka hilisem osavõtmatus nende poolt, kes peaksid 16  Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 ohvrile abiks olema, teevad olukorra tema jaoks raskemaks. Ka raske vägivald või alandus teeb kogemuse psühholoogiliselt raskemini talutavaks. Miks ohver vastu ei hakka või lihtsalt ära ei jookse? Eriti ohtlikes olukordades tegutseb närvisüsteem omal käel, et kiire lahendus leida. Mõned ohvrid hakkavad vastu, mõned põgenevad, mõnedel juhtudel aga jääb keha justkui halvatuks ja ohver ei suuda vastu hakata ega põgeneda. See reaktsioon ei tulene mingist teadlikust otsusest. Aga miks mitte abi otsida või kuriteost teatada, kui ohtlik olukord on juba möödas? Traumeeritud ohvril võib olla raske mõista, et ohtlik olukord on möödas. Tema mõistus ja keha reageerivad ikka veel nii, nagu see jätkuks. Kuna traumaatilistes olukordades ei toimi mälu nii nagu tavaliselt, siis on tal keeruline teistele selgitada, mis on juhtunud. Miks on ohvri mälestused traumaatilisest olukorrast nii erinevad tava- listest mälestustest? Traumaatilises olukorras talletuvad vahetult ellujäämisega seonduvad üksikasjad, sündmuste hilisemaks taastamiseks vajalikud asjad aga saavad tavalisest väiksema tähelepanu osaliseks. Traumaatilisi mäles- tusi peaks võtma kui toormaterjali, mida võib olla raske mõista ja sõnadega selgitada. Miks ohver arvab, et ta on kuriteos ise süüdi? Enda süüdistamine on viis suruda maha hirmutav tunne, et ollakse täiesti abitu. Hinnangud seoses enda vastutusega trauma ja selle tagajärgede suhtes viivad süütundeni – see oli minu süü. (Ehlers ja Clark 2000) Kuidas on võimalik, et sama inimene langeb mitu korda ohvriks? Kui ohvri närvisüsteem on ohtlikus olukorras keha halvanud, siis võib sama olukord korduda ka järgmisel korral, kui ta sarnasesse olukorda satub, nii et ta ei suuda jälle vastu hakata. Pealegi ei pruugi ohvril olla head oskust ohtu ära tunda, enne kui on hilja. 17 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 JUHISED MENETLEJALE 1. Selgitage väga arusaadavalt, mis igal menetluse etapil toimuma hakkab. See teave on seksuaalkuriteo ohvrite jaoks eriti tähtis. Pidage silmas, et paljudel seksuaalkuritegude ohvritel ei ole 2. sõnavara, et kirjeldada, mis täpselt juhtus ning see teeb neile juhtumist rääkimise raskemaks. Tehke kindlaks, kas ohvrit ähvardati vägivallaga, kas ta oli 3. halvatud seisundis või muul moel kontrollimatu hirmu seisundisse viidud. Seksuaalkuritegu on võimalik toime panna ka ilma reaalset füüsilist vägivalda kasutamata! Üksikasjade kirjapanemine võib aidata ohvril juhtunut meenutada. 4. Kui vaja, siis julgustage ohvrit kindlasti, et ta kogu loo üles kirjutaks. Kui juhtum on paberile pandud ja ohvri mälestused sõnastatud, siis saab mõnel teisel päeval ütluste võtmisega edasi minna. Andke ohvrile eeluurimise lõpus võimalus omapoolseks lõplikuks 5. seisukohavõtuks. Nii saab ta selgitada mõningaid asju, millel võib olla õiguslik tähendus. Erivajadusega kannatanud TÖÖ PUUDEGA VÄGIVALLAOHVRITEGA – VAIMUPUUDED KUI ERIJUHTUM Puuded Puudeid on erinevaid ja igaühel on oma mõju. Kõigi puuete ühiseks jooneks on, et need piiravad inimese tegutsemisvõimet. Mõnedel puuetel on raskemad tagajärjed kui teistel. Ühel inimesel võib ka mitu puuet olla, näiteks ajuhalvatusega inimesel võib olla ka intellektipuue ja epilepsia. Intellektipuuded Intellektipuue mõjutab inimese võimet mõista ja tajuda. Mõned rasked intellektipuuded piiravad tugevasti inimese tegutsemisvõimet, teised on kergemad ja põhjustavad vaid õppimisraskusi. Mõningad intellekti- puuded ei ole igapäevasuhtluses tuvastatavad, kuid uued, ootamatud ja stressitekitavad olukorrad, mis nõuavad head probleemide lahen- damise oskust, võivad sellise inimese jaoks eriti rasked olla. 18  Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Puuded ja vägivalla ohvriks langemine Puudega inimesed kipuvad teistest sagedamini vägivalla ohvriks langema. Eriti just intellektipuudega inimeste suhtes pannakse sageli toime seksuaalvägivalda. Puudega inimeste vastu suunatud vägivalla spetsiifika Puudega ohvrit väärkoheldakse tavaliselt lähisuhtes või kodus. Kurjategijaks on tavaliselt ohvrile lähedane isik või tuttav. Riske suuren- davad kurjategija suhtumine puudega inimestesse ja ohvri sõltuvus teistest. Puudega inimesel on sageli madal enesehinnang ja ebaselge arusaam oma keha piiridest. Samuti ei pruugi ohver olla teadlik oma õigustest ega seksuaalvägivalla mõistest üldse. Intellektipuue aeglustab ja vähendab inimese jälgimis- ja reageerimis- võimet. Võib juhtuda, et intellektipuudega inimene ei tunne konkreetses olukorras esinevaid ohte ära või ei suuda kurjategija peatamiseks piisa- valt kiiresti reageerida. PUUDEGA INIMESE VAJADUSTEGA ARVESTAMINE POLITSEIS JA KOHTUS 1. Kui te ei tea, kuidas ohvri puudega arvestada, siis palun küsige ohvri käest. Planeerige rahulik kohtumine, mida keegi ei häiri ja mis on piisa- 2. valt pikk. Kõrvaldage esemed, mis võivad takistada puudega isikul liikuda. 3. Näiteks kui ohver on ratastoolis, siis veenduge, et ükski mööbliese ei jää talle ette. Ohvrit tuleks kohelda kui peamist klienti, isegi kui temaga on 4. kaasas abistaja, tugiisik või tõlk. Pöörduge otse ohvri poole, mitte kellegi teise kaudu ning vaadake rääkides ja kuulates ohvri poole. Tugiisik või abistaja võib ohvril uurimises osalemise kerge- 5. maks teha. Oleks hea, kui kogu menetluse jooksul saaks ohvrit toetada üks ja sama isik. 6. Selgitage välja, kas kurjategija kasutas ära asjaolu, et ohver ei saanud talle vastu hakata või oma arvamust väljendada. 19 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 INTELLEKTIPUUDEGA INIMESE VAJADUSTE ARVESTAMINE POLITSEIS JA KOHTUS 1. Väljenduge selgelt ja rääkige ühest asjast korraga. Veenduge, et ohver on teist õigesti aru saanud. Esitage talle küsi- 2. musi ja korrake põhilist. Toetage interaktiivset suhtlust. Joonistamine ja piltide näitamine 3. võib teie selgitused arusaadavamaks teha ja aidata ka ohvril end paremini väljendada. Uurimisel võib olla suureks abiks inimene, keda ohver varasemast 4. ajast hästi teab. Selline tugiisik saab aidata teil ja ohvril üksteist mõista ja saab ohvrit ka muul moel toetada. Palun jälgige, et tugi- isik ei süüdistaks ohvrit selles, et too lasi kuriteol toimuda. Selleks, et puudega inimesega suhelda, võib olla vajalik vahendaja või tõlgi kasutamine. Arvesse tuleb võtta suhtlemise aega ning kohta. Selgitage välja, kas kurjategija kasutas ära asjaolu, et ohver ei 5. suutnud talle vastu hakata või oma arvamust väljendada. Välisriigi päritoluga kannatanud TÖÖ VÄLISRIIKIDEST PÄRIT OHVRITEGA Kes on sisserändaja? Eestisse saabuvates sisserändajateks võivad olla Eesti perede välis- maalastest liikmed, välispäritoluga pered, rahvusvahelise kaitse taot- lejad ja saajad, välismaalt tagasipöörduvad eestlased, välisõpilased, külalistöötajad või ebaseaduslikult riigis viibivad sisserändajad. 20  Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 Perevägivald Välismaalaste seas võib esineda sama liiki perevägivalda nagu oma riigi kodanike peredeski. Samas võib välismaalase positsioon olla nõrgem, kuna ta ei oska keelt või ei tea siinseid ühiskonna norme ega põhiteenu- seid, mis temale laieneksid erinevate elusündmuste korral. Mõnedel juhtudel ei tea vägivallaohver, et perevägivald on Eestis kuritegu. Samuti võivad mõned välismaalased olla ametiasutuste ja -võimude suhtes umbusklikud tulenevalt kogemusest päritoluriigis. JUHISED MENETLEJATELE Tehke kindlaks, kas ohver vajab tõlki. Leidke usaldusväärne tõlk ja 1. broneerige ta juba aegsasti ette. Küsige ohvrilt võimalike kultuuri- liste ja poliitiliste probleemide kohta seoses tõlgi kasutamisega. Leidke elukutseline tõlk, mitte pereliige, sugulane või sõber! Kui 2. ohver on naissoost, siis on soovitatav leida naistõlk. Mõnedel juhtudel ei saa samast etnilisest rühmast pärinevat tõlki usaldus- väärseks pidada. Veenduge, et ohver mõistab tõlgi dialekti, kirjastiili ja 3. terminoloogiat. Jälgige, et kirjalikud materjalid, eriti ametivõimude tehtud otsused 4. saaksid ohvri jaoks tõlgitud ja talle piisavalt selgitatud. Pidage meeles, et tõlgiga vestlus võtab kaks korda kauem, nii et 5. planeerige vestluseks piisavalt aega. 6. Väljendage end selgelt ja selgitage kõiki keerulisi mõisteid, mida kasutate, nagu näiteks „tsiviilhagi“. 7. Pidage silmas, et välismaalastel võib olla raske oma sugulastest rääkida. Veenduge, et uurimise ajal on tagatud nii ohvri kui tema pere turvalisus. 21 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 8. Küsige vägivalla üksikasjade kohta, näiteks kas ohvrit löödi, tõugati või kisti juustest. Olge konkreetne ja selgitage, mida mõtlete. Välismaalasest ohver ei pruugi alati suuta erinevaid vägi- vallavorme eristada, eriti kui tema päritoluriigis ei ole perevägivald ebaseaduslik. 9. Pidage meeles, et ohver võib olla kirjaoskamatu. 10. Kasutage võimalusel kannatanut toetavat isikut, et uurimine ohvri jaoks kergemaks teha. Koju sisenedes peaks ekipaažis kindlasti olema naispolitseinik, et 11. naissoost ohvrid saaksid vabalt politseiga rääkida. Kui ohver ei saa teie jutust aru, siis jälgige, et teiega oleks kaasas ka tõlk. Ohvril on õigus teada, mis toimub. Näiteks kui vägivallatseja ära viiakse, siis on väga tähtis, et kojujääjad teaksid, kuhu ta viiakse ja millal ta vabastatakse. 12. Arvestage, et kannatanu võib olla hirmul ja ei pruugi anda tõeseid ütluseid, ta võib karta oma pereliikmete pärast ja/või riigist väljasaatmise pärast. 13. Pidage meeles, et korteris viibijate hulgas võib olla ka inimkaubit- semise ohvreid. Õppige neid ära tundma ja kontrollige kõigi dokumente. 14. Kui olete ohvrile saatjaks, et ta saaks kodust oma isiklikud asjad ära tuua, siis jälgige, et ta võtaks kindlasti kaasa ka oma doku- mendid ja ravimid. 15. Enesetappude uurimisel tehke kindlaks, kas enesetapp oli sunnitud või muul moel auvägivallaga seotud. 16. Tõendite kvaliteet, mida on võimalik saada välisriigi päritolu kanna- tanutelt, on seotud sellega, milline on nende üldine hetkeolukord. 22 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 23 Kannatanute sensitiivne kohtlemine 2022 24  A I T A M E I L P A R E M A K S S A A D A KURITEOS KANNATANUTE TAGASISIDE EST ENG RUS Anna teada, kuidas riik Sinu abistamisega toime tuli ja mida võiksime teha paremini. Sinu hinnang aitab asutustel ja spetsialistidel oma tööd kannatanute huvides täiustada. Oodatud on nii kriitika kui ka head sõnad selle asutuse kohta, keda Sa ankeedis hindad. H T T P S : // K A N N A T A N U T E - T A G A S I S I D E . J U S T . E E / E T Anonüümne  В а ш а о ц е н к а п о м ожет н а м у с о в е р ш е н с т в о в а т ь р а б от у в и н те р е с а х п оте р п е в ш и х . Oбратная связь пострадавшего RUS ENG EST Oставить отзыв о том, как мы справились с оказанием Вам помощи и что мы могли бы сделать лучше. Ваша оценка поможет нам улучшить работу в интересах потерпевших. Ожидаем как критику, так и позитивный отзыв в адрес нашей работы. H T T P S : // K A N N A T A N U T E - T A G A S I S I D E . J U S T . E E / R U  H E L P U S I M P R OV E O U R WO R K VICTIM FEEDBACK ENG EST RUS Please give us feedback on how well we managed to help you and what could we do better. Your feedback will help us improve our work in the interests of victims. Both critique and good words about our work are welcome. H T T P S : // K A N N A T A N U T E - T A G A S I S I D E . J U S T . E E / E N  Politsei- ja Piirivalveamet Meie 13.03.2022 nr 9-2/1927-1 Kuriteoohvrite kohtlemise parim praktika Kuriteo ohvriks langenud inimeste sõbralik kohtlemine on üks justiitsministeeriumi peamisi prioriteete selleks, et niigi halva kogemuse saanud inimene ei tunneks täiendavaid kannatusi menetlejatega suheldes. Eriti oluline on see vägivalla ohvrite puhul, kes on selle tulemusel saanud psühholoogilise trauma. Oleme enda veebilehel ning trükisena äsja avaldanud juhised „Kannatanute sensitiivne kohtlemine“ (2022), kuidas kohelda sensitiivselt inimesi, kes on langenud trauma, perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvriks. Samuti käsitlevad juhised erivajadusega, välisriigist pärit ning muu traumakogemusega kannatanute kohtlemist. Sensitiivsus on kannatanute kohtlemine lugupidaval moel ja tugineb õigele informatsioonile selle kohta, milliseid raskusi on kannatanu pidanud üle elama ning millega ta hetkel kokku puutub. See tähendab kannatanu isiklike tagajärgede arvesse võtmist temaga töötamisel. Me peame teadlikud olema sellest, kuidas meie kokkupuude kannatanutega neile mõjub ning kuidas saame negatiivset kogemust ennetada, positiivset suurendada. Traumateadlik lähenemine on oluline osa ametnike enesehoiust. Samuti on need teadmised ning abivõimaluste tundmine oluline Ukraina sõja eest Eestisse jõudvate laste ja täiskasvanute ning nende lähedaste vajaduste mõistmisel ning arvesse võtmisel. Teiseks oleme üheskoos juba paar aastat kogunud jooksvalt tagasisidet kannatanutelt selle kohta, kuidas neid menetluses koheldud on. Kannatanud on saanud ning saavad anda tagasisidet politsei, prokuratuuri, kohtute, sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ning lastemaja kohta. Selle kaudu saame riigiasutustena teada, kuivõrd suudeti ohvritele tegelikult pakkuda seda, mida nad vajavad ja kui rahul nad on sellega, kuidas neid koheldi. Oodatud on nii konstruktiivne kriitika kui positiivne tagasiside. Viimasel aastal on tagasisidet andnud vähesed kannatanud. Mida rohkemateni info tagasiside andmise võimaluse kohta jõuab, mida rohkemad enda kogemust meiega jagavad, seda parema ülevaate kannatanute kohtlemisest saame ning seda laiapõhjalisemaid järeldusi on võimalik antud tagasiside pinnalt teha. Tagasisidet andnud kannatanud on öelnud:  (Kohtunik) küsib juriidilises keeles, aga vägivalla ohver on saalis sisuliselt halvatud, kui peab vägivallatsejaga olema samas ruumis, mis arusaamine juriidikast veel..  Kohtuniku sekretärid pole tihti kursis kohtuniku töölaual toimuvaga.  Kulude katmise kohta oli vaid üks lause määruse lõpus.  Tuge sain ainult alguses.  Toiming tehti täpselt niikaua kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Ei mingeid lisaküsimusi uurija poolt, ega kannatanule olukorra selgitamist.  Ma ei kuulnud politseist umbes pool aastat mitte midagi ja selle tõttu arvasin, et asi on “unustatud” ja ta jääb karistamata.  Kõrgharidus ei tohiks olla takistuseks keeldumisel riigi õigusabist abivajajale kohtumenetluses (sain eitava vastuse), sest iga kõrgharidus ei taga juriidilisi teadmisi, lähtuda tuleks majanduslikust seisust. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898   Lugesin ise Riigiteataja seadustest, osad neist pole juurdepääsuga kõigile tavalugejatele või on raskes juriidilises keeles, pole kedagi, kes selgitaks aastaga.  Põhjendamata jäeti miks ei rakendatud näiteks lepitust.  Pigem ei tundnud turvaliselt, kuna koosviibimistel viibis politseiametnikke kes ei tutvustanud ennast ning arusaamatuks jäi nende seos juhtumiga.  Minu mäletamist mööda politseinikud, kes meid sõidutasid ja koha peal olid, käitusid viisakalt ja sõbralikult. Ülekuulaja pigem hirmutas natuke. Aga ka:  Kohtunikud & kõik teised töötajad samuti, teevad rasket, õiglast tööd.  Väga-väga hea prokurör. Oli meeldiv õhkkond ja sai kõik mis vaja kirja panna.  Usaldusväärne ja tasakaalukas suhtlemine.  Kiire ja abivalmis tegutsemine.  Hea ja sõbralik uurija.  Väga positiivne kogemus nii mulle, kui ka lastele. Väga tore ja professionaalne personal, hubased ja hästi sisustatud ruumid (lastemajas). Juhised kannatanu sensitiivseks kohtlemiseks on avaldatud justiitsministeeriumi veebilehel. Trükised (tiraaž 1500) jõuavad Põhja, Ida, Lääne, Lõuna prefektuuri, Põhja, Viru, Lõuna, Lääne ringkonnaprokuratuuri, Viru, Tartu, Harju, Pärnu maakohtusse, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabisse, advokatuuri, justiitsministeeriumi vanglate osakonnale ning Rakvere, Ida-Viru Keskhaigla ja Narva haiglani. Palun teil lisada viited „Kannatanute sensitiivse kohtlemise“ juhisele ning kannatanute tagasiside andmise võimalusele enda asutuse:  siseveebi  jagada meililistides  korraldada trükiste jaotus asutuse siseselt. Kannatanute tagasiside andmise keskkonna linki palun jagada kõigi kannatanutega, kellega enda töös kokku puutute ka korduvalt erinevates menetlusetappides. Saate seda teha:  lisades lingi väljasaadetavatele e-kirjadele  lisades viite enda asutuse eesti-, inglise- ja venekeelsele veebilehele  jagades linki koos selgitava infoga enda sotsiaalmeediakanalites  jagades eesti-, vene- ning ingliskeelseid tagasiside andmise võimalust tutvustavaid flaiereid, mida koos trükistega teieni toimetame (tiraaž kokku 3600), flaiereid on võimalik ka juurde printida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri Justiitsminister Lisa 1 – „Kannatanute sensitiivne kohtlemine“ Lisa 2 – Kannatanute tagasiside flaier eesti keeles Lisa 3 – Kannatanute tagasiside flaier vene keeles Lisa 4 – Kannatanute tagasiside flaier inglise keeles Lisa adressaadid: Prokuratuur, Ida Prefektuur, Lääne Prefektuur, Lõuna Prefektuur, Põhja Prefektuur, Viru Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuur, Viru Maakohus, Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Pärnu Maakohus, Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Advokatuur, Sotsiaalkindlustusamet. Brit Tammiste 620 8179 [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 14.03.2022 08:41 Adressaat: Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Põhja RP info <[email protected]>; Lõuna RP info <[email protected]>; Lääne RP info <[email protected]>; Viru RP info <[email protected]> Teema: Kuriteoohvrite kohtlemise parim praktika Manused: 9-21927-1 13.03.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Kuriteoohvrite kohtlemise parim praktika Registreerimise kuupäev: 13.03.2022 Registreerimise number: 9-2/1927-1. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee