Brüsseli IIb määruse rakendamise kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium Meie 09.03.2022 nr 8-1/1823 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Brüsseli IIb määruse rakendamise EN ja SK kooskõlastamiseks Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu. Palume kooskõlastusi ja tagasisidet eelnõule 25. märtsiks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Sotsiaalkindlustusamet Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Viru Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Eesti Juristide Liit Siseministeerium Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]  EELNÕU 02.03.2022 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) § 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 70 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) nõukogu määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115);”; 2) paragrahvi 384 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Enne kui kohus reguleerib hagi tagamise korras vanema õigusi lapse suhtes või vanema suhtlemist lapsega või kohustab kostjat last välja andma, tuleb ära kuulata laps, kes on suuteline seisukohti omama, ja pädev valla- või linnavalitsus.“; 3) paragrahvi 5521 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik. Vajaduse korral kuulatakse laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Kohus võib ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui laps või tema esindaja ei ole sellele vastu. Lapse ärakuulamise korraldamisel arvestab kohus sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne.“; 4) paragrahvi 5521 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Samuti võib kohus loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse või lepitusmenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides.“; 5) paragrahvi 619 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) nõukogu määrus (EL) 2019/1111;”; 6) seadust täiendatakse §-ga 6194 järgmises sõnastuses: „§ 6194. Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 rakendamine (1) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 36 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud tõendi väljastab lahendi teinud maakohus. 1 (2) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikli 37 lõikes 1 ja artikli 48 lõikes 1 ettenähtud juhul võib maakohus parandada tõendi samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega. (3) Nõukogu määruse 2019/1111 artikli 30 lõikes 3, artikli 40 lõikes 2 ja artikli 58 lõikes 1 ettenähtud taotlused ja avaldused lahendi tunnustamisest keeldumise aluste puudumise tuvastamiseks, tunnustamisest keeldumiseks ja täitmisest keeldumiseks esitatakse maakohtule. (4) Nõukogu määruse 2019/1111 artikli 61 alusel võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule ja artikli 62 alusel Riigikohtule. (5) Nõukogu määruse 2019/1111 artikli 91 lõigete 2 ja 3 alusel võtavad Eesti keskasutused vastu teateid ja aktsepteerivad määruse artiklite 80, 81 ja 82 kohaselt saadetud taotluste ja täiendavate dokumentide tõlkeid ning tõendite vabade tekstiväljade tõlkeid lisaks eesti keelele inglise keeles. (6) Nõukogu määruse 2019/1111 artikli 77 lõike 1, artikli 79 punktide c, d ja e ning artikli 81 alusel täidab keskasutuse ülesandeid Justiitsministeerium. (7) Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotlusi menetleb maakohus. VALIK 2: (7) Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotlusi menetleb Harju Maakohus. VALIK 3: (7) Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotlusi menetleb Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Harju Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Viru Maakohus.“. § 2. Lastekaitseseaduse muutmine Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Sotsiaalkindlustusamet täidab keskasutusena nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115) artikli 79 punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 ette nähtud ülesandeid.“; 2) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses: „§ 341. Lapse paigutamine teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse (1) Sotsiaalkindlustusamet menetleb nõukogu määruse 2019/1111 alusel taotlusi, mis on seotud lapse paigutamisega teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesriik) Eestisse. (2) Lapse paigutamise taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus ja pädevad asutused on kohustatud Sotsiaalkindlustusameti taotlusel koguma ja esitama teavet, mis on seotud lapse teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse paigutamise menetlusega. 2 (4) Teise liikmesriigi eestkoste seadmise menetluste puhul kontrollib Sotsiaalkindlustusamet lapse Eestisse paigutamise korral võimaliku eestkostja vastavust perekonnaseaduses sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele. (5) Lapse Eestisse paigutamisega seotud muu menetluse puhul kontrollib Sotsiaalkindlustusamet, kas taotluses nimetatud isik vastab sotsiaalhoolekandeseaduse § 4513 lõigetes 1–10 sätestatule. (6) Sotsiaalkindlustusamet arvestab lapse Eestisse paigutamise otsuse tegemisel kõiki lapsesse puutuvaid asjaolusid ja hindab paigutamise võimalikku mõju lapse õigustele ja heaolule. (7) Eesti territooriumil võib lapse teisest liikmesriigist ilma eelneva nõusolekuta paigutada üksnes tema vanema juurde.“. § 3. Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduse § 29 lõiget 3 täiendatakse punktiga 83 järgmises sõnastuses: „83) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 66 kohase tõendi väljastamine notari või perekonnaseisuasutuse kinnitatud abielulahutuse kohta ja artikli 67 lõikes 1 ettenähtud juhul notari väljastatud tõendis paranduse tegemine.“. § 4. Notari tasu seaduse muutmine Notari tasu seaduse § 31 täiendatakse punktiga 43 järgmises sõnastuses: „43) nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi väljastamine – 10 eurot.“. § 5. Perekonnaseaduse muutmine Perekonnaseaduse § 641 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Notar võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel, kui nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), kohaselt on see lahutusasi Eesti kohtualluvuses.“. § 6. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmine Perekonnaseisutoimingute seaduse § 153 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 153. Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 rakendamine (1) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 66 kohase tõendi notari või perekonnaseisuasutuse kinnitatud abielulahutuse kohta väljastab maakonnakeskuse kohalik omavalitsus. (2) Nõukogu määruse 2019/1111 artikli 67 lõikes 1 ettenähtud juhul võib tõendi väljastanud maakonnakeskuse kohalik omavalitsus tõendit parandada. 3 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“. § 7. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse muutmine Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevat 2007. aasta 23. novembri Haagi protokolli (OJ L 331, 16.12.2009, lk 17–23).“. § 8. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 340 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), alusel tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 eurot.”. § 9. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1421 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) lastekaitseseaduse § 15 lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmisega seotud andmed – isiku ja selle lapse üldandmed, kes on teise Euroopa Liidu liikmesriigi taotluses nimetatud, menetlusega seotud üldandmed ning teise Euroopa Liidu liikmesriigi taotluses nimetatud isikutega seotud toimingute ja dokumentide andmed.“; 2) paragrahvi 144 lõiget 6 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) andmed lastekaitseseaduse § 15 lõikes 5 sätestatud ülesannete täitmisega seotud dokumentide ja menetlustoimingute kohta.“. § 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine Seadust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses: „§ 26. Nõukogu määruse (EL) 2019/1111 rakendamine Enne 2022. aasta 1. augustit algatatud kohtumenetluses tehtud lahendite suhtes, enne 2022. aasta 1. augustit ametlikult koostatud või registreeritud ametlike dokumentide ning selliste kokkulepete suhtes, mis muutusid liikmesriigis, kus need sõlmiti, täidetavaks enne 2022. aasta 1. augustit ja mis kuuluvad nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), kohaldamisalasse, viiakse menetlused lõpuni enne 2022. aasta 1. augustit kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti.“. § 11. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. augustil. Jüri Ratas 4 Riigikogu esimees Tallinn, „........”...........................” 2022. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2022. a. 5  02.03.2022 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), edaspidi nimetatud Brüssel IIb määrus, sujuvamaks kohaldamiseks alates 1. augustist 2022 täpsustatakse riigisisest õigust. Määrus asendab varasemat nõukogu määrust (EÜ) 2201/2003, edaspidi nimetatud Brüssel IIa määrus. Eelnõus pannakse paika keskasutused, kes Brüssel IIb määruses ette nähtud kohustusi täidavad – Justiitsministeerium (edaspidi JuM) ja Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), ning määratletakse ülesannete ring, mida kumbki asutus määruse kohaldumisel täitma asub. JuM-i vastutada jäävad peamiselt kohtute ja kohtulahendite tunnustamise ja täitmisega, samuti rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvad ülesanded. SKA vastutada jäävad lastekaitsealane rahvusvaheline koostöö ja laste teisest liikmesriigist Eestisse paigutamisega seonduv. Mõlemad keskasutused aktsepteerivad teateid, taotlusi ja dokumente lisaks eesti keelele inglise keeles. Brüssel IIb määruse alusel on lapse paigutamiseks teise liikmesriiki alati vaja teise riigi eelnevat nõusolekut, välja arvatud juhul, kui laps paigutatakse oma vanema või muu lähisugulase juurde, kui konkreetne riik seda lubab. Eestisse tohib teise Euroopa Liidu liikmesriigi lapse ilma eelneva nõusolekuta paigutada ainult tema vanema juurde. Brüssel IIa määruses see nõusoleku nõue nii range ei olnud. Seetõttu pannakse eelnõuga paika täpsem kord, kuidas toimub teisest liikmesriigist Eestisse lapse paigutamiseks nõusoleku andmise menetlus ning koostöö SKA ja eri asutuste vahel vajaliku teabe kogumiseks ja vahetamiseks. Eelnõuga kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir ning sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas isiklikult lapse ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama. Eelnõus täpsustatakse siiski, et kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides. Erandi lisamise eesmärk on vältida olukordi, kus last võidakse eri ametnike poolt korduva ärakuulamise tagajärjel traumeerida, kuid seejuures peab olema tagatud, et lapsele on antud piisav võimalus arvamust avaldada. Kui last ei ole ära kuulatud, siis ei pruugi teised liikmesriigid seda lahendit Brüssel IIb määruse alusel tunnustada. Näiteks kui kohus on paika pannud lapse ja vanema suhtluskorra, kuid kohtunik ei ole last ära kuulanud ning lapse välisriiki elama kolimise tõttu on lahendit vaja selles riigis täita. Eelnõuga pannakse paika, et Brüssel IIb määruse alusel väljastavad abieluasjades, vanemlikku vastutust käsitlevates asjades ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta 1 tõendeid maakohtud. Maakohtud väljastavad lisaks veel tõendeid mittetäidetavuse ja piirangute kohta ning võivad tõendeid parandada samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega. Brüssel IIb määruses ettenähtud taotlused ja avaldused lahendi tunnustamiseks, tunnustamisest keeldumiseks ja täitmisest keeldumiseks tuleb esitada maakohtule, täitmisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi saab vaidlustada määruskaebusega ringkonnakohtule ning vaidlustuse või edasikaebuse kohta tehtud lahendi omakorda määruskaebusega Riigikohtule. Eelnõu annab võimaluse notaritel ja perekonnaseisuasutustel vastastikku teineteise vormistatud abielulahutuse kohta tõendeid väljastada ning tasumäär on selle eest mõlemal juhul 10 eurot. Eelnõuga lisatakse perekonnaseadusesse notarite kohustus abielulahutuse asjades Brüssel IIb määruse alusel kohtualluvust kontrollida ja asendatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduses eksitav viide 1973. aasta Haagi konventsioonile viitega ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevale 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile. Brüssel IIb määruse näol on tegemist Euroopa Liidu otse kohalduva õigusaktiga, millega soovitakse lihtsustada kohtute ja haldusasutuste vahelist koostööd ning lahendite täitmist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud kohtuasjades1. Eelnõuga kavandatud muudatused riigisiseses õiguses on suunatud samade eesmärkide saavutamisele. On oluline silmas pidada, et praktikas avalduvad mõjud tulenevad eelkõige otsekohalduvast määrusest. Seletuskirjas antakse ülevaade eelnõuga kavandatud muudatustest, mis aitavad kaasa määruse sujuvamale kohaldamisele, ning nendega kaasnevatest mõjudest. Peamised mõjutatud sihtrühmad on SKA kui määrusekohane keskasutus ning lapsed ja pered, kes puutuvad kokku vanemliku vastutuse juhtumitega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Andra Olm ([email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Karen-Pauliin Konks ([email protected]). Eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi osa on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Pilleriin Lindsalu ([email protected]) ja Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Mari Sarv ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Seletuskirjas viidatud õigusaktid ja nende muudetavad redaktsioonid: 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) redaktsioon RT I, 22.12.2021, 2; 2. Lastekaitseseaduse (LasteKS) redaktsioon RT I, 12.12.2018, 3; 3. Notariaadiseaduse (NotS) redaktsioon RT I, 08.12.2021, 2; 4. Notari tasu seaduse (NotTS) redaktsioon RT I, 10.07.2020, 1; 5. Perekonnaseaduse (PKS) redaktsioon RT I, 22.12.2021, 2; 6. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) redaktsioon RT I, 18.12.2019, 3; 7. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) redaktsioon RT I, 26.06.2017, 1; 1 Vt Brüsseli IIb määruse preambuli punkt 3. 2  8. Riigilõivuseaduse (RLS) redaktsioon RT I, 08.12.2021, 1; 9. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) redaktsioon RT I, 22.03.2021, 2; 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) redaktsioon RT I, 18.02.2022, 3. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuivõrd eelnõu sisaldab kohtumenetlust reguleeriva seadustiku muudatust (PS § 104 p 14). Tulenevalt asjaolust, et Brüssel IIb määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2022, on ka eelnõu planeeritav jõustumisaeg 1. august 2022. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on Brüssel IIb määruse sujuv kohaldamine Eestis ja selle parem kooskõla Eesti riigisisese õigusega, mille tulemusel paraneb kohtute ja haldusasutuste vaheline koostöö ning lahendite täitmine piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades muutub lihtsamaks. Brüssel IIb määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2022. Määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega, kuid mõningad määrusega kehtestatud normid vajavad paremaks kohaldamiseks riigisisese õiguse täpsustamist. Selle eesmärgi saavutamiseks sätestatakse täpne kord, kuidas toimub seni teises EL liikmesriigis elanud lapse Eestisse paigutamine, kaotatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir, pannakse paika, millised ametnikud või asutused väljastavad Brüssel IIb määruse alusel erinevaid tõendeid, ning määratakse Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet keskasutusteks, kes Brüssel IIb määruses ette nähtud kohustusi täidavad. Muudatuste tulemusena on määruse jõustumise järel rahvusvahelistes abieluasjades ja vanemliku vastutusega seotud asjades ning rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvates asjades kohtute ja haldusasutuste vaheline koostöö ning lahendite tunnustamine ja täitmine Eestis lihtsam. Eelnõus pakutud lahenduste kohta ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust (VTK). Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole VTK nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1) Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) Eelnõu § 1 punktides 1 ja 5 asendatakse senised viited Brüssel IIa määrusele viidetega uuele Brüssel IIb määrusele TsMS-i § 70 lõike 4 punktis 2 ja TsMS-i § 619 lõike 1 punktis 2. Eelnõu § 1 punktides 2 kuni 4 kaotatakse TsMS § 384 lõikest 4 ja § 5521 lõikest 1 vanusepiir lapse ärakuulamise nõude puhul ning sätestatakse, et kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kehtiv TsMS 5521 lõige 1 näeb ette, et kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10- aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning et kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Brüssel IIb määruse artikkel 21 näeb ette, et määruse alusel abieluasjades ja vanemliku vastutuse küsimustes kohtualluvust teostades peavad liikmesriigi kohtud kooskõlas riigisisese 3 õiguse ja menetlusega andma lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, tegeliku ja tõhusa võimaluse oma arvamust kas otse või esindaja või asjakohase organi vahendusel avaldada. Seejuures peab kohus lapse arvamust nõuetekohaselt kaaluma, võttes arvesse tema vanust ja küpsust. Brüssel IIb määruse artikli 39 lõige 2 võimaldab teises liikmesriigis tehtud vanemlikku vastutust käsitleva lahendi tunnustamisest keelduda, kui lahend on tehtud ilma, et lapsele, kes on suuteline seisukohti omama, oleks antud võimalust arvamust avaldada vastavalt määruse artiklile 21, välja arvatud juhul, kui: a) menetlus käsitles ainult lapse vara ning sellise võimaluse andmine ei olnud menetluse sisu arvesse võttes nõutav või b) olid olemas tõsised põhjused, võttes eelkõige arvesse asja kiireloomulisust. Seega ei ole TsMS-i kehtivas tekstis ettenähtud lapse ärakuulamise vanusepiir määruses sätestatud lapse ärakuulamise kohustusega kooskõlas. Ära tuleb kuulata kõik lapsed, kes on suutelised seisukohta omama. Eelnõu § 1 punktis 4 täpsustatakse, et kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse või lepitusmenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides (TsMS § 5521 lõige 4). Kohus võib seega asjaolusid hinnates jätta lapse isiklikult ära kuulamata, kui laps on korrektselt ära kuulatud näiteks lepitusmenetluse käigus ning ärakuulamine on piisavalt dokumenteeritud, et kohtul oleks võimalik selle põhjal lapse seisukohta mõista. Kui last ei ole piisavalt ära kuulatud, peab kohus lapse isiklikult ära kuulama. Erandi lisamise eesmärk on vältida olukordi, kus last võidakse eri ametnike poolt korduva ärakuulamise tagajärjel traumeerida, kuid seejuures peab olema tagatud, et lapsele on antud piisav võimalus arvamust avaldada. Vastasel juhul ei pruugi teised liikmesriigid seda lahendit Brüssel IIb määruse alusel tunnustada. Siinkohal on oluline silmas pidada, et korduvast ärakuulamisest loobumine peaks olema erand ning rakendatav olukorras, kus laps on varem piisava põhjalikkusega samas vaidlusesemes ära kuulatud. Nagu ikka lapsesse puutuvates asjades on siin esmaseks kriteeriumiks lapse huvid ning ärakuulamisest saab loobuda vaid siis, kui korduv ärakuulamine läheks lapse huvidega vastuollu ning laps on saanud samas asjas juba piisavalt oma seisukohti avaldada. Eelnõu § 1 punktiga 6 luuakse Brüssel IIb määruse rakendamiseks TsMS-i uus paragrahv 6194. Selle paragrahvi lõige 1 näeb ette, et lahendi teinud maakohus väljastab Brüssel IIb määruse artikli 36 lõike 1 alusel järgmisi tõendeid: a) abieluasjades tehtud lahendi kohta, kasutades määruse II lisas esitatud vormi; b) vanemlikku vastutust käsitleva lahendi kohta, kasutades määruse III lisas esitatud vormi ja c) lapse tagastamist käsitleva lahendi ja vajadusel sellega kaasnevate ajutiste meetmete, sh kaitsemeetmete võtmise kohta, kasutades määruse IV lisas esitatud vormi. Lisaks väljastab lahendi teinud maakohus Brüssel IIb määruse artiklis 49 nimetatud tõendeid täidetavuse puudumise või piirangute kohta, kasutades määruse VII lisas esitatud vormi. Brüssel IIb määruse artiklis 29 ettenähtud tõendi lapse tagastamisest keeldumise otsuse kohta (määruse I lisas esitatud vorm) väljastab samuti lahendi teinud maakohus. Artikli 29 lõike 2 kohaselt väljastab lahendi teinud kohus tõendi omal algatusel, kasutades I lisas sätestatud vormi. TsMS § 6194 lõige 2 sätestab, et maakohus võib tõendeid parandada samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega Brüssel IIb määruse artikli 37 lõikes 1 ja artikli 48 lõikes 1 ettenähtud juhul. Määrus lubab tõendit parandada taotluse alusel või kohtu omal algatusel, kui olulise vea või teabe väljajätmise tõttu on täidetava lahendi ja tõendi vahel lahknevusi. Tõendite parandamine toimub TsMS §-s 447 sätestatud korras. TsMS § 6194 lõike 3 kohaselt tuleb Brüssel IIb määruses ettenähtud taotlused ja avaldused lahendi tunnustamisest keeldumise aluste puudumise tuvastamiseks, tunnustamisest 4 keeldumiseks ja täitmisest keeldumiseks (art 30 lg 3, art 40 lg 2 ja art 58 lg 1) esitada maakohtule. TsMS § 6194 lõige 4 paneb paika, et Brüssel IIb määruse artikli 61 alusel täitmisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi saab kumbki pool vaidlustada, esitades määruskaebuse ringkonnakohtule. Vaidlustuse või edasikaebuse kohta tehtud lahendi võib aga Brüssel IIb määruse artikli 62 alusel vaidlustada, esitades selle peale määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 6194 lõikes 5 tuuakse välja, et Brüssel IIb määruse alusel võtavad Eesti keskasutused teateid vastu ja aktsepteerivad taotluste ja täiendavate dokumentide tõlkeid ning tõendite vabade tekstiväljade tõlkeid lisaks eesti keelele inglise keeles. TsMS § 6194 lõikes 6 loetletakse Brüssel IIb määruse artiklid, millest tulenevaid ülesandeid hakkab edaspidi täitma Justiitsministeerium. Kuna määruses ette nähtud ülesandeid hakkab täitma kaks keskasutust (Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet), siis on oluline määrata, milliseid ülesandeid kumbki asutus täidab. Justiitsministeerium hakkab Brüssel IIb määrusest tulenevalt täitma järgmisi ülesandeid: 1) teabe edastamine riigisiseste õigusaktide, menetluste ja kättesaadavate teenuste kohta vanemliku vastutuse küsimustes ning määruse sujuvamale kohaldamisele kaasa aitamine (art 77 lg 1); 2) lapsevanemate informeerimine ja abistamine piiriüleste lahendite tunnustamise ja täitmise asjades, eeskätt suhtlusõiguse ja lapse tagastamise asjas, andes neile vajadusel infot õigusabi taotlemise võimaluste kohta (art 79 punkt c); 3) lapsevanemate abistamine suhtluses kohtute ja teiste asutustega (art 79 punkt d); 4) vajadusel kohtute omavahelise suhtluse vahendamine (art 79 punkt e); 5) teise riigi kohtute ja muude pädevate ametiasutuste abistamine vanemlikku vastutust käsitlevate lahendite elluviimisel, eelkõige suhtlusõiguse tõhusa teostamise tagamisel (art 81). Kõiki neid ülesandeid on Justiitsministeerium täitnud ka seni Brüssel IIa määruse alusel. TsMS § 6194 lõikes 7 pakutakse eelnõu kooskõlastusringiks välja 3 valikut, kuidas võiks sätestada kohtualluvuse rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotluste osas. Brüsseli IIb määruse põhjenduspunkti 41 kohaselt, selleks et viia tagastamise menetlus 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel lõpule nii kiiresti kui võimalik, peaksid liikmesriigid kooskõlas oma riikliku kohtusüsteemiga kaaluma nende menetluste puhul kohtualluvuse koondamist võimalikult piiratud arvul kohtutesse. Lapseröövi käsitlevate asjade puhul võib koondada kohtualluvuse kogu riigi puhul ühte või piiratud arvul kohtutesse, kasutades selleks näiteks lähtepunktina apellatsioonikohtuid ning koondades rahvusvahelisi lapserööve käsitlevate asjade kohtualluvuse iga apellatsioonikohtu tööpiirkonna esimese astme kohtusse. Seega rõhutatakse määruses vajadust luua erialluvus lapseröövi asjades. Lisaks on nendes küsimustes spetsialiseerimise vajadust korduvalt väljendanud ka Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents ja selle osalisriigid oma 1980. aasta konventsiooni erikomisjonide järeldustes ja soovitustes (näiteks 2001. aasta erikomisjon). Kooskõlastusringi käigus ootab Justiitsministeerium tagasisidet, milline järgnevatest valikutest oleks Eesti jaoks sobivaim: VALIK 1: Rahvusvahelise lapseröövi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotlusi menetleb maakohus. 5 See on üldise kohtualluvuse reegel, mille kohaselt menetleks lapse tagastamise taotlusi lapse elukohajärgne maakohus. Selle valiku puhul saaks erikohtualluvuse määramise asemel kaaluda kohtunike spetsialiseerumist lapseröövi asjadele kõigis maakohtutes. Kohtute seaduse (KS) § 37 lõike 41 järgi kehtestab kohtute haldamise nõukoda kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsed alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjadele ja maksejõuetusasjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani kinnitades kohtute seadusest ja kohtute haldamise nõukoja kehtestatud põhimõtetest. Lapseröövi asjades ei ole seni eraldi kohtunike spetsialiseerumist ette nähtud. Kui lapseröövi asjades sätestatakse valik 1, siis on kohtunike spetsialiseerumise tagamiseks kaks võimalust: kas täpsustada KS § 37 ja tuua lapseröövi asjad seal eraldi välja või valmistada ette kohtute haldamise nõukoja (KHN) põhimõtete uuendamine ja täiendada seda lapseröövi asjadele spetsialiseerumise nõudega. KHN-i põhimõtted on kohtutele kohustuslikud. Spetsialiseerumise eesmärki ei tagaks see, kui kohtu tööjaotusplaani kohaselt lahendaks lapseröövi asju kõik või suurem osa selle kohtu tsiviilasju lahendavaid kohtunikke. Lapseröövidele peaks spetsialiseeruma 2-3 alaealiste asju lahendavat kohtunikku igas maakohtus. VALIK 2: Rahvusvahelise lapseröövi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotlusi menetleb Harju Maakohus. Lapseröövi asju saabub Eesti maakohtutesse harva. Aastal 2021 algatasid maakohtud 17 menetlust, mis liigitati kohtute infosüsteemis kategooriasse „rahvusvaheline õigusabi perekonnaasjades“. Nendest menetlustest 5 olid taotlused lapse tagastamiseks Haagi lapseröövi konventsiooni alusel. Ülejäänud kohtuasjad puudutasid elatise küsimusi (9) ja abiellumiseks loa saamist (3). Aastal 2020 algatasid maakohtud selles kategoorias 29 menetlust, neist vaid üks lapseröövi asi, 9 elatise asja ja 18 abiellumiseks loa saamist. Aastal 2019 algatasid maakohtud selles kategoorias 16 menetlust, millest 2 puudutasid lapseröövi, 7 elatist ja 7 abiellumiseks loa saamist. Viimase kolme aasta jooksul algatatud kaheksast lapseröövi asjast kuus algatati Harju Maakohtus, üks Pärnu Maakohtus ja üks Viru Maakohtus. Seega on Harju Maakohtul seni kõige rohkem kogemusi rahvusvaheliste lapseröövi asjade menetlemisel. Suurem kogemus aitab omakorda kaasa ajaliselt tundlike lapseröövi asjade kiiremale menetlemisele. Brüssel IIb määruse artikkel 24 näeb ette, et iga astme kohtud peavad lapseröövi asjades tegema lahendi hiljemalt kuue nädala jooksul pärast tema poole pöördumist. Kohtualluvuse koondamine ühte kohtusse tagaks lisaks kiirusele paremini ka ühetaolise kohtupraktika. VALIK 3: Rahvusvahelise lapseröövi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotlusi menetleb Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Harju Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Viru Maakohus. Määruse põhjenduspunktis toodud näite kohaselt võib kohtualluvuse koondamisel lähtuda ringkonnakohtu tööpiirkonna ühest esimese astme kohtust. Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonna esimese astme kohtuna pakutakse eelnõus välja Harju Maakohus valiku 2 juures toodud põhjustel. Tartu Ringkonnakohtu kohtupiirkonna esimese astme kohtuna pakutakse eelnõus välja Viru Maakohus. Ka selle ettepaneku rakendamisel tuleks muuta KS-i või täpsustada KHN-i soovitusi. Selline valik tagaks teise variandiga võrreldes ühtlasema geograafilise jaotuse lapseröövi asjades. 2) Lastekaitseseadus (LasteKS) Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse LasteKS § 15 lõikega 5. 6 Lõikega 5 täpsustatakse SKA ülesandeid keskasutuse rolli täitmisel Brüssel IIb määruse alusel. Määruse kohaselt peab iga liikmesriik määrama ühe või mitu keskasutust, kes aitavad kaasa vanemliku vastutusega seotud küsimuste lahendamisele. Vanemlik vastutus hõlmab kõiki lapse isiku või varaga seotud õigusi ja kohustusi, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule kohtulahendiga, seaduse alusel või õigusliku mõjuga kokkuleppe põhjal, sh hooldusõigus ja suhtlusõigus. SKA kompetentsikeskusena nõustab kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) rahvusvahelistes lastekaitsejuhtumites ning koostöös Justiitsministeeriumiga on omavahelisel kokkuleppel täitnud või aidanud täita Brüssel IIa määrusest tulenevaid ülesandeid (nt lapse heaolu kontrollimine KOV-i abil). Kuna Justiitsministeeriumil puudub operatiivne ligipääs Eestis algatatud menetlustele sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) ning igapäevane kokkupuude lastekaitse juhtumite lahendamise, sh nõustamisega, siis on olnud mõistlik SKA abil määrusest tulenevaid ülesandeid täita. Muuhulgas on SKA nii vahetult kui ka Justiitsministeeriumi vahendusel vahetanud teiste keskasutustega sisulist juhtumitega seotud infot ja vajadusel teinud ise päringuid. Erialase kompetentsi ja varasema koostöö tõttu määrati SKA riigisisese kokkuleppega täitma Justiitsministeeriumi kõrval keskasutuse rolli piiriüleste lastekaitsejuhtumite puhul. Keskasutusena teeb SKA piiriülest koostööd, sh abistab Eesti kohtuid ja pädevaid asutusi (näiteks kohalikke omavalitsusi) nii üldistes küsimustes kui ka konkreetsete lapse ja perega seotud piiriüleste juhtumite puhul, välja arvatud rahvusvahelised lapseröövid. Teiselt liikmesriigilt põhjendatud taotluse saamisel peaks SKA kas otse, kohtute või muude pädevate asutuste abil sellise taotluse rahuldama. Brüssel IIb artikkel 87 reguleerib teabe kogumist ja selle edastamist. Selle artikli punkti 3 kohaselt peab vahendaja, kohus või pädev asutus (näiteks KOV), kellel on nõutav teave või selle kogumise pädevus olemas, esitama teabe keskasutusele tema nõudmisel, kui keskasutusel ei ole vajalikule teabele otsest juurdepääsu. Lisaks on koostöö laiem regulatsioon sätestatud kehtiva LasteKS § 8 lg-s 2 ja selle all peetakse silmas üldist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusest tulenevat rahvusvahelist koostööd, aga ka üksikjuhtumitega seotud piiriülest tegevust. Seega on SKA-l võimalus kaasata keskasutusena oma ülesannete täitmisse pädevad asutused, ennekõike KOV-id, kes edastavad SKA taotluse alusel juba neile teadaolevat teavet või aitavad seda koguda. Riigisisese kokkuleppe alusel on SKA ülesanded keskasutusena järgmised: 1) abi andmine lapse asukoha kindlakstegemisel, kui teise liikmesriigi põhjendatud taotlusest nähtub, et laps võib asuda Eestis (artikli 79 punkt a); 2) vanemliku vastutuse menetlustes asjakohase teabe kogumine ja vahetamine (artikli 79 punkt b); 3) teabe ja abi andmine, mis on seotud lapse paigutamisega (artikli 79 punkt f); 4) vanemliku vastutuse kandjate vaheliste kokkulepete hõlbustamine vahenduse teel või muul alternatiivsel vaidluste lahendamise viisil, sh piiriülese koostöö hõlbustamine (artikli 79 punkt g); 5) koostöö seoses vanemliku vastutuse menetlustes asjakohase teabe kogumise ja vahetamisega (artikkel 80); 6) lapse paigutamine teise liikmesriiki (artikkel 82). SKA abistab teisi liikmesriike lapse asukoha kindlaks tegemisel (artikli 79 punkt a), kui esitatud taotlusest selgub, et laps võib viibida Eestis. Informatsioon on vajalik taotluse esitanud liikmesriigis käimasoleva kohtu või muud tüüpi menetluse jaoks. Teabe kogumiseks ja talletamiseks algatab SKA sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) lihtmenetluse. Lapse eeldatav viibimiskoht Eestis võib selguda liikmesriigi taotlusest või 7 rahvastikuregistri kaudu tehtud päringust. Lapse asukoha kontrollimiseks teeb SKA koostööd pädevate asutuste, ennekõike KOV-idega. KOV teeb SKA taotluse alusel kodukülastuse, et kontrollida lapse võimalikku asukohta, ning edastab tehtud kodukülastusakti või muu asjakohase kirjelduse esimesel võimalusel SKA-le. Lisaks lapse asukoha kindlakstegemisele kogub ja vahetab SKA teise liikmesriigi tehtud taotluse alusel teavet, mis on määruse artiklis 80 reguleeritud vanemliku vastutuse menetlustes asjakohane (artikli 79 punkt b) ning annab teavet ja abi, mis on seotud lapse paigutamisega (artikli 79 punkt f). Asjakohase teabe all tuleks mõista teavet, mis võib mõjutada vanemliku vastutusega seotud menetluse tulemust. Ka selle ülesande täitmisel teeb SKA koostööd teiste riigisiseste pädevate asutustega, sh vajadusel vanemliku vastutuse kandjatega ehk üldjoontes lapse vanematega. Näiteks võib teine liikmesriik pöörduda Eesti poole palvega saada lisainformatsiooni lapse vanema, sugulase või muude isikute kohta, kes võiksid olla sobivad lapse eest hoolitsema, või palutakse juba teadaolevat informatsiooni isiku kokkupuudetest sotsiaalhoolekandega või muud olulist teavet, mis võib mõjutada lapse heaolu. Brüssel IIb artikli 79 punkti g kohaselt võtavad taotluse saanud keskasutused otse või kohtute, pädevate asutuste või muude organite kaudu tegutsedes kõik sobivad meetmed, et hõlbustada vanemliku vastutuse kandjate vahelist kokkulepet vahenduse teel või muul alternatiivsel vaidluste lahendamise viisil ning hõlbustada sel eesmärgil piiriülest koostööd. 2022. aasta esimesel septembril jõustub riikliku perelepitusteenuse seadus, millega luuakse riiklik perelepitusteenus. Selle teenuse eesmärk on toetada vanemaid lahkumineku järel oma alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmisel ja soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel ning seeläbi tagada lapse huvide kaitse ja heaolu. Riiklikku perelepitusteenust on õigustatud saama lapsevanemad, kellel on vaidlus lapsega suhtlemise õiguse, alaealise lapse elatise ja teatud juhtudel ka hooldusõiguse küsimustes. Lisaks on teenuse saamiseks oluline, et nii vanemate kui ka vaidlusest puudutatud lapse elukoht asub Eestis. Juhul, kui ühe vanema või lapse elukoht ei ole Eestis, tuleb enne riikliku perelepitusteenuse saamist pöörduda kohtusse, kes teeb kindlaks kohtualluvuse. Kui kohtualluvus on Eestis, siis on perel õigus saada riiklikku perelepitusteenust. Kui lepitust on vaja pakkuda teistele vanemliku vastutuse kandjatele, näiteks eestkostjatele, on võimalik pöörduda erasektori lepitajate poole, kelle kontaktid on olemas SKA-l. Artikkel 80 hõlmab vanemliku vastutusega seotud menetlustes teabe kogumist ja teiste liikmesriikidega teabe vahetamist. Saades põhjendatud taotluse teisest liikmesriigist, jagab SKA vajalikku informatsiooni lapse olukorra ja isikute kohta, kes on lapsega seotud, samuti käimasolevate menetluste kohta. Selleks kasutab SKA vajadusel kohtute või teiste pädevate asutuste abi. Näiteks saab SKA selgitada vajaliku teabe välja KOV-i abil, kui konkreetselt KOV-il on olnud varasemaid kokkupuuteid lapse ja temaga seotud isikutega. Samuti esitab SKA asjassepuutuvad kohtulahendid. Artikli 80 põhjal võib SKA taotleda Eesti kohtult või KOV-ilt abi, et võtta konkreetseid meetmeid lapse või tema vara kaitseks. Näiteks kui Eestis viibiv välisriigi kodanik ei ole võimeline lapse vajadustele vastavalt tema eest hoolitsema ning laps on vaja perest eraldada või kui näiteks Eestisse saabub alaealine ilma seadusliku esindajata. Brüssel IIb määruse artikli 80 punkt 2 sätestab, et last ähvardava tõsise ohu korral teavitab lapse kaitseks meetmete võtmist kaaluv või meetmeid võtnud kohus või pädev asutus, kui ta on teadlik, et lapse viibimiskoht on üle viidud teise liikmesriiki või et laps asub teises liikmesriigis, igal juhul selle teise liikmesriigi kohtuid või pädevaid asutusi asjaomasest ohust ning võetud või kaalumisel olevatest meetmetest. Selle teabe võib esitada otse või keskasutuste vahendusel. Lastekaitseseaduse § 8 lg 2 täpsustab rahvusvahelistest kohustustest tulenevat koostöökohustust, sh nii üldist koostööd kui ka üksikjuhtumi lahendamiseks vajalikku piiriülest 8 tegevust. LasteKS § 27 lõike 3 kohaselt tuleb teade abivajavast lapsest edastada lapse elukohajärgsele KOV-ile ning kui lapse elukoht ei ole teada, tuleb teade edastada lapse viibimiskoha järgsele KOV-i üksusele, kes peab lapsele pakkuma vajalikku abi. Ka Brüssel IIb määrus näeb ette, et lapsega seotud informatsioon abivajaduse kohta peab käima lapsega kaasas, olenemata lapse viibimis- või elukoha muutumisest. Seega kui laps on üle viidud või asub elama teise liikmesriiki, peab informatsioon tema abivajadusest jõudma pädevate asutusteni, kes saavad olukorda hinnata, vähendada võimalikku ohtu ning vajadusel kaaluda abimeetmete rakendamist. Selle teabe võib KOV esitada otse pädevale asutusele või teha seda keskasutuse vahendusel. Lastekaitseseadusesse ei ole vaja selleks uut sätet luua ning praktikas toimub informatsiooni edastamine juba praegu, kuid siiski on vaja KOV-e aeg-ajalt teavitada, kuidas kõige efektiivsemalt abivajava lapsega seotud informatsiooni teise liikmesriigiga jagada. Kui KOV saab teada abivajavast lapsest ning selgub, et laps on kolinud teise liikmesriiki, siis KOV- i lastekaitsetöötaja teavitab esimesel võimalusel SKA-d kui keskasutust, kes omakorda edastab informatsiooni pädevale asutusele lapse uues viibimiskohas. Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112. Lisaks võtab Lasteabi telefon 116 111 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas vastu teateid abivajavatest ja hädaohus olevatest lastest ja edastab need teated pädevatele asutustele. Eespool märgitud taotluste ja dokumentide edastamise puhul tuleb SKA-l lisada ka tõlge taotluse saanud liikmesriigi ametlikku keelde või muusse keelde, millega taotluse saanud liikmesriik on nõustunud. Kogutud informatsiooni edastab SKA kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse lastekaitseseadust uue §-ga 341 „Lapse paigutamine teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse“. Paragrahviga 341 sätestatakse lapse paigutamisega seotud menetlus juhul, kui teine Euroopa Liidu liikmesriik soovib last Eestisse paigutada. Brüssel IIb määruse põhjenduspunkti 11 kohaselt võib paigutamise põhjuseks olla lapsele teises liikmesriigis perepõhise hoolduse andmine, s.t lapse paigutamine kas ühe või mitme isiku juurde kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega või lapse paigutamine hooldeasutusse, näiteks lastekodusse. Määrusega on hõlmatud ka lapse „paigutamine haridusasutusse“, mille on pärast lapse probleemset käitumist määranud kohus või korraldanud pädev asutus vanemate või lapse nõusolekul või taotlusel. Lapse paigutamist kaaluv teise liikmeriigi kohus või pädev asutus peab enne lapse paigutamise määramist või selle korraldamist saama nõusoleku Eestilt. Seetõttu peab iga liikmesriik sätestama selged reeglid ja menetlusprotsessi, et tagada lapsega seotud menetluse õiguskindlus ja kiirus. Paragrahvi 341 lõige 1 tugineb LasteKS § 15 lõikele 5, millega sätestatakse siinse eelnõu raames Sotsiaalkindlustusameti ülesanded keskasutusena. Brüssel IIb määruse kohaselt peab keskasutus tegema kolme kuu jooksul pärast teise liikmesriigi taotluse saamist lapse paigutamiseks nõusolekut andva või sellest keelduva otsuse. Erakorralistel asjaoludel võib SKA kolmekuulist tähtaega pikendada. Kõnesoleva paragrahvi täitmise puhul on SKA koostööpartneriteks pädevate asutustena ennekõike KOV-id, mistõttu peab SKA arvestama oma tööprotsesside puhul märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise tähtaega (30 kalendripäeva). Siiski on kiire tegutsemine lapse huvide ja heaolu tagamisega seotud menetlustes ülioluline, mistõttu peavad kõik pädevad asutused (sh KOV-id) püüdma anda vastuse kiiremini kui maksimaalse tähtaja jooksul. SKA peab arvestama ka Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt nõusolek lapse paigutamiseks antakse konkreetseks ajavahemikuks, mistõttu ei tohiks seda nõusolekut kohaldada lahendite 9 või korralduste suhtes, mis asjaomase paigutamise kestust ületavad. Sellisel juhul peab teine liikmesriik tegema uue taotluse nõusoleku saamiseks. Paragrahvi 341 lõikes 2 sätestatakse, et lapse paigutamise taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Brüssel IIb määrus seab küll eelduslike dokumentide raamistiku, näiteks aruanne lapse kohta, paigutamise koht ja põhjendused, informatsioon rahastamise kohta jm, kuid iga liikmesriik saab oma riigisisese korraga sätestada konkreetsete dokumentide loetelu jm informatsiooni, mis on lapse paigutamise otsuse tegemiseks vajalik. Paragrahvi 341 lõikes 3 sätestatakse KOV-ide ja pädevate asutuste teabe kogumise ja andmise kohustus, mis on seotud teise liikmesriigi lapse paigutamise menetlusega, täpsemalt nõusolekut andva või keelduva otsuse tegemisega. Lõige toetub Brüssel IIb määruse artiklile 87, mis sätestab teabe kogumise ja edastamise. Nimelt Brüssel IIb määruse artikli 87 punkti 3 kohaselt peab vahendaja, kohus või pädev asutus (näiteks KOV), kellel on nõutav teave või selle kogumise pädevus olemas, esitama teabe keskasutusele tema nõudmisel, kui keskasutusel ei ole vajalikule teabele otsest juurdepääsu. Taotluse saanud keskasutus edastab teabe vajaduse korral taotluse esitanud keskasutusele kooskõlas riigisisese õiguse ja menetlusega. Kui SKA-l vajalik info puudub, teeb ta päringu asutusele, kellel on taotluses nimetatud teabele otsene juurdepääs või kellel on pädevus seda teavet riigisiseselt koguda. Saadud teave aitab SKA-l keskasutusena teha lapse paigutamiseks nõusolekut andva või sellest keelduva otsuse. Paragrahvi 341 lõige 4 sätestab, et kui lapse paigutamine Eestisse on seotud eestkostja määramisega Eestis, siis peab võimalik tulevane eestkostja vastama perekonnaseaduse §-s 174 eestkostjale esitatavatele nõuetele. Võimaliku eestkostja nõuetele vastavust aitab välja selgitada isiku registripõhise KOV-i lastekaitsetöötaja. Selleks teeb lastekaitsetöötaja kodukülastuse ja/või kutsub isiku enda vastuvõtule ning vajadusel küsib isikult täiendavaid dokumente, mis aitavad nõuetele vastavust välja selgitada. KOV-i lastekaitsetöötaja esitab olemasoleva ja kogutud teabe esimesel võimalusel SKA-le, kes saadud teabele tuginedes teeb lapse paigutamiseks lubava või sellest keelduva otsuse. Paragrahvi 341 lõige 5 sätestab muu lapse paigutamise juhtumiga seotud nõuded. Nimelt kontrollib SKA koostöös KOV-iga, kas muu paigutamise puhul vastab isik SHS § 4513 lõigetes 1–10 sätestatule või mitte. Selle ülesande täitmisega seotud menetlusprotsess vastab § 341 lõikes 4 kirjeldatule. Paragrahvi 341 lõige 6 sätestab SKA kohustuse arvestada nõusoleku andmise või keeldumise puhul kõikide isikuga seotud asjaolude jm olulise informatsiooniga, millel võib eelduslikult olla mõju Eestisse paigutatava lapse õigustele ja heaolule. Kuigi SKA ei tee lapse paigutamise puhul lõplikku otsust, on teise liikmesriigi menetluse puhul oluline, et konkreetse isiku sobivust on igakülgselt hinnatud, sh arvestatud riigisisese õigusega. Seega lisaks siinse eelnõu § 341 lõigetele 5 ja 6, võivad SKA menetluse käigus ilmneda täiendavad asjaolud, mis on nõusoleku andmisel määravaks. Näiteks puudub isikul toetav tugivõrgustik või ei selgu isiku tegelik motivatsioon ja tahe lahendada lapsega seotud murekohti (nt isik ja laps ei räägi sama keelt). Või on teise liikmesriigi taotlusest selgunud, et laps vajab oma erivajadusest tulenevalt spetsiifilisi teenused või konkreetset ravi, kuid lapse võimaliku tulevase elukoha läheduses ei saa talle vajalikke teenuseid ja ravi pakkuda ning isikul ei ole võimalust elukohta vahetada. Paragrahvi 341 lõige 7 sätestab, et Eesti territooriumil võib teise liikmesriigi lapse ilma eelneva nõusolekuta paigutada üksnes tema vanema juurde. Määruse artikli 82 lg 2 annab võimaluse lubada ilma erimenetluseta lapse paigutamist ka teiste sugulaste juurde (näiteks vanavanemad). Eesti seda võimalust ei kasuta, kuna Eestis ei ole ette nähtud eriregulatsiooni teatud astme sugulaste eestkostjaks määramisel võrreldes teiste isikutega. Eestkoste seadmise menetlus on seega kõikide võimalike eestkostjate puhul ühesugune ja ei oleks põhjendatud piiriüleste 10 juhtumite jaoks erinevat menetlust luua. Ka vanavanema puhul on vaja kontrollida, kas ta on võimeline ja sobiv last kasvatama. Sellisel juhul peab isik eestkostjaks seadmiseks vastama perekonnaseadusest tulenevatele nõuetele (§ 174) ja muu paigutamise puhul sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevatele nõuetele (§ 4513). Nendele nõuetele vastavust kontrollib lapse piiriülese paigutamise menetlustes SKA. 3) Notariaadiseadus (NotS) ja notari tasu seadus (NotTS) Eelnõu §-s 3 lisatakse NotS §-i 29 lõikesse 3 uus punkt 83, mis näeb ette notari ametitoiminguna Brüssel IIb määruse artikli 66 kohase tõendi väljastamise notari või perekonnaseisuasutuse kinnitatud abielulahutuse kohta ja artikli 67 lõikes 1 ettenähtud juhul notari väljastatud tõendis paranduse tegemise. Tõendis tehakse parandusi vastavalt notariaadiseaduse §-le 18 (parandus dokumendi tekstis). Eelnõu § 4 täiendab sellega seoses NotTS §-i 31 uue punktiga 43, mis kehtestab sellise tõendi väljastamise eest tasu summas 10 eurot. Notaritel on olnud õigus samalaadseid tõendeid notariaalsete abielulahutuste kohta väljastada ka varasemast Brüssel IIa määrusest tulenevalt ning seda on ka vähemalt ühel korral praktikas tehtud, kuid selle kohta puudub Eesti kehtivas õiguses seni selge alus ja tasu regulatsioon. Eelnõu annab võimaluse notaritel ja perekonnaseisuasutustel vastastikku teineteise vormistatud abielulahutuse kohta tõendeid väljastada ning tasumäär on selle toimingu eest mõlemal juhul sama. See tähendab, et notar saab anda välja tõendeid nii notariaalse abielulahutuse kui perekonnaseisuasutuses vormistatud abielulahutuse kohta ja vastupidi. Tõendi parandab aga selle tõendi välja andnud notar või perekonnaseisuasutus. Tõendi saamiseks ei pea pöörduma konkreetselt selle abielulahutuse vormistanud notari või perekonnaseisuasutuse poole, vaid tõendi võivad anda kõik notarid ja kõik maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused. 4) Perekonnaseadus (PKS) Eelnõu §-s 5 lisatakse konkreetses abielulahutuse asjas Brüssel IIb määruse alusel notaritele kohtualluvuse kontrollimise kohustus PKS §-i 641 lõikesse 1. Notarid kontrollivad ka praegu abielulahutuse kinnitamisel, kas Eestil on selles lahutuse asjas kohtualluvus, kuid kohustust sellise kontrolli teostamiseks kehtiv õigus hetkel ette ei näe. Eelnõuga tuuakse see kohustus selgelt välja. Brüssel IIb määruse artikli 66 lõike 2 punkti a kohaselt võib ametliku dokumendi kohta tõendi väljastada ainult juhul, kui liikmesriigil, kes volitas avalik-õigusliku asutuse või muu asutuse ametlikult koostama või registreerima ametlikku dokumenti või registreerima kokkulepet, oli II peatüki alusel kohtualluvus. Seega on kohtualluvuse kontroll eelduseks, et notar üldse tohib ametliku dokumendi kohta tõendit väljastada. 5) Perekonnaseisutoimingute seadus (PKTS) ja riigilõivuseadus (RLS) Eelnõu §-s 6 asendatakse PKTS §-s 153 viide senisele Brüssel IIa määrusele viitega uuele Brüssel IIb määrusele. Lisaks sätestatakse sarnaselt käesoleva seletuskirja punkti 3 alapunktis 2 kirjeldatule maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse õigus väljastada Brüssel IIb määruse artikli 66 kohast tõendit notari või perekonnaseisuasutuse kinnitatud abielulahutuse kohta ning perekonnaseisuasutuste õigus enda välja antud tõendeid vajadusel parandada. Tõendi parandamine toimub analoogia korras PKTS § 12 ja „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ § 101 alusel. Tõendi väljastamise eest nähakse RLS §-i 340 lõike 3 kohaselt ette riigilõiv 10 eurot. Eelnõu §-s 8 asendatakse RLS §-i 340 lõikes 3 viide senisele Brüssel IIa määrusele viitega uuele Brüssel IIb määrusele. Tõendi väljastamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu summat eelnõuga ei muudeta. 6) Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) 11 Eelnõu § 7 parandab vea REÕS §-s 61. Muudatus ei puuduta Brüssel IIb määruse rakendamist, kuid on laiemalt seotud rahvusvahelise perekonnaõiguse kohaldamisega Eestis. REÕS § 61 kehtiv tekst näeb ette, et perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni. Eesti liitus aga Euroopa Liidu kaudu 2009. aastal ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolliga2. Protokolli artikli 18 kohaselt asendas protokoll osalisriikide vahel 2. oktoobri 1973. aasta Haagi konventsiooni ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta ning 24. oktoobri 1956. aasta Haagi konventsiooni laste ülalpidamise kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta. Haagi protokoll hakkas Euroopa Liidus kehtima 18.06.2011 ning sellest kuupäevast alates asendati Euroopa Liidu õigusaktides viited 1973. aasta ja 1956. aasta konventsioonidele viitega Haagi protokollile. Seega on REÕS viide Haagi 1973. aasta konventsioonile vale. 7) Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) Eelnõu § 9 punktis 1 täiendatakse SHS §-i 1421 lõikega 81, mille kohaselt töödeldakse STARis edaspidi andmeid, mis on seotud SKA poolt keskasutuse rolli täitmisega Brüssel IIb määruse alusel. STARi andmekogu laiem eesmärk on menetleda ja dokumenteerida sotsiaalteenuste ja - toetuste ning muu abi osutamine (SHS § 141 lg 1 p 2). SKA töötleb järgmiseid andmeid: isiku üldandmed, selle lapse üldandmed, kes on liikmesriigi taotluses nimetatud, menetlusega seotud üldandmed ning liikmesriigi taotluses nimetatud isikutega seotud toimingute ja dokumentide andmed. Üldandmete all mõistetakse andmeid SHS § 1421 punkt 1 mõistes: isikukood, sugu, sünniaeg, perekonna- ja eesnimi, elukoha- ja kontaktandmed. Eelnõu § 9 punktis 2 täiendatakse SHS §-i 144 lõiget 6 punktiga 41, mis sätestab SKA kohustuse kanda STARi andmed LasteKS § 15 lõikes 5 ette nähtud ülesannete täitmisega seotud dokumentide ja menetlustoimingute kohta. Määrus ei sätesta iga ülesande jaoks ammendavat dokumentide loetelu. Seega on võimalikud dokumendid seotud keskasutuse rolli täitmisega, st Brüssel IIb artiklite sisu määrab üldjoontes ära dokumendid, mida SKA peab STARi kandma. Vaid lapse teise liikmesriiki paigutamise menetluse jaoks on dokumentide loetelu määruses välja toodud. Seega on määrusega paika pandud üldine raamistik paigutamise taotluse jaoks, kuid iga liikmesriik saab riigisiseselt sätestada täpse dokumentide loetelu jm informatsiooni, mida on lapse paigutamise otsuse tegemiseks vaja. Eestis kehtestab lapse paigutamise taotluse andmete loetelu valdkonna eest vastutav minister määrusega. Näiteks sisaldab loetelu lapse üldandmeid, lapse arvamust, spetsialistide hinnangut lapse abivajadusele, paigutamise põhjuseid jms. Menetlustoimingud on seotud SKA sisulise tegevusega oma ülesannete täitmisel (vt tabel 4). Näiteks päringu edastamine KOV-ile, telefonivestlus asutuste ja/või isikutega, vastuskirja koostamine jms. 8) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMSRS) Eelnõu § 10 täiendab TsMSRS-i uue paragrahviga 26. Uues paragrahvis sätestatakse kooskõlas Brüssel IIb määruse rakendamise põhimõtetega, et enne 2022. aasta 1. augustit algatatud kohtumenetluses tehtud lahendite suhtes, enne 1. augustit 2022 ametlikult koostatud või registreeritud ametlike dokumentide ning selliste kokkulepete suhtes, mis muutusid liikmesriigis, kus need sõlmiti, täidetavaks enne 1. augustit 2022 ja mis kuuluvad Brüssel IIb 2 2009/941/EÜ: Nõukogu otsus, 30. november 2009, mis käsitleb ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (OJ L 331, 16.12.2009, lk 17–23). 12 määruse kohaldamisalasse, viiakse menetlused lõpuni enne 2022. aasta 1. augustit kehtinud seaduse kohaselt, kui pooled ei lepi kokku teisiti. See tähendab, et nii määrust ennast kui selle rakendamiseks riigisiseselt loodud uusi reegleid kohaldatakse reeglina vaid uute menetluste suhtes. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga uusi termineid kasutusele ei võeta. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on loodud Brüssel IIb määruse rakendamiseks ja on nimetatud määrusega kooskõlas. 6. Seaduse mõjud 6.1. Mõjuanalüüsi ulatus ja kavandatud muudatused Mõjuanalüüsis antakse ülevaade eelnõukohase seaduse rakendamisega kaasnevatest mõjudest, tuvastatakse mõjutatud sihtrühmad ning hinnatakse mõju olulisust. Mõju hindamisel kasutatakse nelja kriteeriumi: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Alaosas 6.5 tuuakse välja andmekaitsealane mõjuhinnang isikuandmete töötlemisele, mis kaasneb teatud ülesannete üleandmisega Sotsiaalkindlustusametile. Lühidalt on eelnõuga kavandatavad muudatused järgmised: - sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti kui Brüssel IIb määruse tähenduses keskasutuse ülesanded piiriüleste vanemlikku vastutust puudutavate küsimuste lahendamisel ning reguleeritakse nende ülesannete täitmisega seotud andmete töötlemine; - sätestatakse lapse paigutamisega seotud menetlus, kui teine Euroopa Liidu liikmesriik soovib Eestisse last paigutada; - sätestatakse selged alused notaritele ja maakonnakeskuste kohalikele omavalitsustele abielulahutust kinnitava tõendi väljastamiseks vastavalt Brüssel IIb määruse artiklile 66; - kaotatakse vanuseline piir lapse ärakuulamiseks last puudutavates kohtuasjades, selle asemel sätestatakse, et kohus kuulab ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama; - sätestatakse maakohtute ülesanded seoses abieluasjades ning vanemlikku vastutust ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta tõendite väljastamisega, samuti sätestatakse maakohtute pädevus seoses lahendite tunnustamise, tunnustamisest keeldumise ja täitmisega. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas3: 1) sotsiaalsed mõjud (mõju inimeste õigustele); 2) riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju kohtutele); 3) mõju suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. 6.2. Sotsiaalsed mõjud Muudatusega kaasneb positiivne mõju lastele ja peredele, kellel on puutumus rahvusvaheliste piiriüleste juhtumitega. Sotsiaalkindlustusametisse jõuab aasta-aastalt üha enam piiriüleseid 3 Mõjuvaldkondade tuvastamisel on aluseks võetud mõjude määratlemise kontrollküsimustik (leitav veebilehel www.just.ee/oma). 13 temaatilisi pöördumisi ja juhtumeid. Üksikud juhtumid on menetlusse jõudnud ka Justiitsministeeriumi kaudu (vt tabel 1). Tabel 1. Sotsiaalkindlustusametisse ja Justiitsministeeriumi saabunud pöördumised ja juhtumid seoses piiriülese vanemliku vastutuse küsimustega aastatel 2017–20204. 2017 2018 2019 2020 Sotsiaalkindlustusamet 123 143 216 189 Justiitsministeerium 11 1 3 7 Allikas: SKA, Justiitsministeerium Sotsiaalkindlustusameti spetsialistide sõnul on nii lapsevanemate kui ka KOV-ide lastekaitsespetsialistide ja muude ametiasutuste nõustamine piiriüleste juhtumite puhul muutunud järjest sisulisemaks. Sagenenud on piiriülesed küsimused seetõttu, et inimeste piiriülene suhtlus ning suhete ja pere loomine on muutunud üha tavapärasemaks. Muudatuste eesmärgiks on kaitsta piiriüleste juhtumite puhul laste heaolu ja õigusi, sealhulgas tagada abi andmine lapsele tema asukohariigis, asjakohase teabe kogumine ja vahetamine riikide vahel ning vajadusel lapse paigutamine teise liikmesriiki. Muudatused aitavad hõlbustada eri riikides asuvate vanemliku vastutuse kandjate vahelisi kokkuleppeid ning seega aitavad kaasa piiriüleste juhtumite sujuvamale lahendamisele. Sihtrühma suurus on suhtena laste koguarvu väike – viimaste aastate põhjal keskmiselt 173 juhtumit5 aastas ehk 0,07% alla 18-aastaste Eesti elanike koguarvust. Kuigi sihtrühm on väike, on konkreetsete juhtumite puhul mõju lastele ja nendega seotud isikutele ulatuslik ja pikaajaline. Reguleerimatus on laste ja perede heaolu ja õiguste tagamist arvestades suurte riskidega, mistõttu on vaja, et kohustused ja vastutus oleksid piiriüleste juhtumite puhul selgelt sätestatud. Nii Brüssel IIb määrus kui eelnõuga kavandatud muudatused aitavad sellele kaasa. Sotsiaalsete mõjudega on ka eelnõuga kavandatav muudatus, mille kohaselt kaotatakse vanuseline piir lapse ärakuulamiseks last puudutavas kohtuasjas. Selle asemel sätestatakse, et kohus kuulab isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama. Muudatus aitab tagada, et lapsele antakse tegelik ja tõhus võimalus oma arvamust avaldada, seejuures peab kohus lapse arvamuse kaalumisel arvesse võtma tema vanust ja küpsust. Eelduslikult on tegemist tsiviilkohtumenetluses osalevate laste jaoks positiivse mõjuga, küll aga suureneb kohtu vastutus lapse ärakuulamise vajaduse hindamisel. Muudatuse sihtrühm on suurem kui üksnes piiriüleste juhtumitega kokkupuutuvad lapsed, hõlmates ka suurt osa lastest, kes puutuvad kokku tsiviilkohtumenetluses olevate perekonnaasjadega. Sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik hinnata, kuid näiteks 2020. aastal saabus maakohtutesse kokku 6392 perekonnaasja6. Puuduvad siiski andmed, kui palju oli nende hulgas alla 10-aastaseid lapsi puudutavaid menetlusi. Muudatuse mõju sihtrühmale on harv (enamasti ühekordne) ning üldjuhul väikse ulatusega, kuivõrd ka praegu lähtub kohus lahendi tegemisel lapse huvidest ja heaolust ning vanusepiiri regulatsiooni muutmine mõjutab menetluste tulemusi eelduslikult vähe. 4 Justiitsministeeriumi statistika: Brüssel IIa määruse artiklite 55 ja 56 kohased pöördumised ja juhtumid. SKA statistika: rahvusvaheliste lastekaitse üksiksjuhtumite vahendamine KOVile ja Justiitsministeeriumiga koostöös Brüssel IIa art 55 ja 56 pöördumiste lahendamine. 5 Juhtumite arv sisaldab ka KOV-ide nõustamist rahvusvahelistes juhtumites. Täpsed andmed laste ja pereliikmete kohta puuduvad. 6 Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika 2020. aasta koondandmed, Justiitsministeerium (https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/2020._a_menetlusstatistika.pdf). Perekonnaõiguse reguleerimisalasse jäävad abielust ja põlvnemisest tulenevad suhted ning eestkoste ja hooldusõiguse küsimused. 14 Eelnõuga kaasnev sotsiaalne mõju on HÕNTE § 46 tähenduses ühiskonnale tervikuna väheoluline, kuivõrd puudutab väikest sihtrühma, on harv ning üldjuhul väheulatuslik. Ulatuslik mõju võib ilmneda väga üksikute juhtumite või menetluste puhul ja ka siis on laste õigusi arvestades tegemist pigem positiivse mõjuga. 6.3. Mõju riigivalitsemisele Sotsiaalkindlustusametile lisanduvad keskasutuse rolli täimisel uued ülesanded. Kuigi SKA on ka seni toetanud kohalikke omavalitsusi ja lapsevanemaid ning olnud kontaktasutuseks välisriikidele piiriüleste juhtumite puhul, siis eelnõuga sätestatu kohaselt võtab SKA teatud keskasutuse ülesanded Justiitsministeeriumilt üle ning muu hulgas lisanduvad mõningad uued kohustused (vt tabel 2). Kõige suurem töökoormuse kasv ja uudne roll SKA jaoks kaasneb määruse artikli 82 täitmisega (lapse paigutamine teise liikmesriiki), mis hõlmab sellekohast suhtlust paigutava organisatsiooni või kohtuga, vastava kohaliku omavalitsuse ning teise liikmesriigi pädevate asutustega, samuti paigutatava lapse kohta esitatava aruande ja muu dokumentatsiooni läbitöötamist ja paigutamiseks nõusoleku andmise otsuse tegemist. Järgnev tabel annab ülevaate, milliseid ülesandeid täidab Justiitsministeerium praegu tulenevalt Brüssel IIa määruse artiklitest 55 ja 56 ning millised neist lähevad edaspidi SKA-le. Töökoormuse hindamiseks on lisatud Justiitsministeeriumi kirjeldus sisulistest toimingutest ning hinnanguline ajakulu ühe menetluse kohta. Kokku on Justiitsministeerium alates 2010. aastast lahendanud 47 artikli 55 kohast taotlust ning 40 artikli 56 kohast taotlust. Tabel 2. Brüssel IIa ja Brüssel IIb määrustest tulenevate ülesannete võrdlus. Brüssel IIa määrusest tulenevad Keskasutus Artiklid Sisuliste toimingute kirjeldus ja hinnanguline ülesanded keskasutusele Brüssel IIb Brüssel IIb ajakulu (JuM-i hinnang) rakendumisel määruses Artikkel 55 a SKA Art 79 b - Taotluste edastamine keskasutuste jm Art 80 a pädevate asutuste vahel; Teabe kogumine ja vahetamine: - andmete kontrollimine 1) lapse olukorra kohta; rahvastikuregistrist (RR) ja kohtute 2) kõigi käimasolevate infosüsteemist (KIS); menetluste kohta; - keskasutuste ja pädevate asutuste 3) lapse suhtes tehtud otsuste omavaheline suhtlus; kohta. - isikute ja asutuste nõustamine pädevuse Keskasutus JuM. Ülesannet on raames. täidetud koostöös SKA-ga. Ajakulu u 1 t menetluse kohta. Artikkel 55 b JuM Art 79 c Teabe ja abi andmine vanemliku vastutuse kandjatele, kes taotlevad nende territooriumil kohtuotsuste tunnustamist ja täitmisele pööramist, eeskätt suhtlemisõiguse ja lapse tagasitoomise küsimustes. Keskasutus JUM. Artikkel 55 c JuM Art 79 d Art 79 e Kohtute vahel suhtlemise hõlbustamine. 15 Keskasutus JuM. Artikkel 55 d SKA Art 79 f - Taotluste edastamine keskasutuste jm pädevate asutuste vahel; Kohtutele teabe ja abi andmine, - andmete kontrollimine RR-ist ja KIS-ist; mida vajatakse lapse paigutamise - keskasutuste ja pädevate asutuste kohaldamiseks. omavaheline suhtlus; Keskasutus JuM. - isikute ja asutuste pädevuse raames nõustamine; - vajadusel tõlgete korraldamine. Ajakulu u 1 t menetluse kohta. Artikkel 55 e SKA Art 79 g - Taotluste edastamine keskasutuste jm pädevate asutuste vahel; Vanemliku vastutuse kandjate - andmete kontrollimine RR-ist ja KIS-ist; vaheliste kokkulepete hõlbustamine - keskasutuste ja pädevate asutuste vahenduse teel või muul viisil, mis omavaheline suhtlus; hõlbustab piiriülest koostööd. - isikute ja asutuste pädevuse raames Keskasutus JuM. SKA on seni nõustamine; nõustanud vanemliku vastutuse - vajadusel tõlgete korraldamine. kandjaid asjades, mis on seotud vanematevahelise hooldusõiguse Ajakulu u 1 t menetluse kohta. vaidlusega ja lapsevanema suhtlemisega. Artikkel 56 SKA Art 82 - Taotluste edastamine keskasutuste ja pädevate asutuste vahel; Lapse paigutamine hooldeasutusse - andmete kontrollimine RR-ist ja KIS-ist; või kasuperekonda teises - keskasutuste ja pädevate asutuste liikmesriigis. omavaheline suhtlus; Keskasutus JuM. Ülesannet on - isikute ja asutuste pädevuse raames täidetud koostöös SKA-ga. nõustamine; - vajadusel tõlgete korraldamine. Ajakulu u 1 t menetluse kohta. Töökoormus seoses piiriüleste juhtumitega on SKA-s kasvanud, kuna juhtumite ja pöördumiste arv on olnud tõusutrendis (vt tabel 1). Nii lapsevanemate kui KOV-i lastekaitsespetsialistide ja muude ametiasutuste nõustamine piiriüleste juhtumite puhul on muutunud järjest sisulisemaks ja ajamahukamaks. Juhtumid on komplekssed ja tihtipeale toimub ühe juhtumi lahendamine/nõustamine pikema perioodi jooksul. Professionaalne nõustamine nõuab spetsialistidelt enda pidevat kursis hoidmist muutuva ja uueneva teabega ning ametialast täiendamist. Lisaks toob keskasutuse ülesande täitmine SKA jaoks kaasa intensiivsema otsesuhtluse teiste liikmesriikide keskasutustega, sh suurenenud töökoormuse seoses dokumentatsiooni läbitöötamise, teabe kogumise, vastuste koostamise ja edastamise ning tõlgete korraldamisega. SKA hinnangul kasvab uute tööülesannete lisandumisel töökoormus, mis toob kaasa täiendava tööjõuvajaduse. Hetkel tegelevad piiriüleste juhtumitega kaks lastekaitse osakonna spetsialisti muudele tööülesannetele lisaks. Esialgsel hinnangul vajab SKA lastekaitse osakond lisaressurssi 0,4 ametikoha näol, mis tähendab nii täiendavat palgakulu kui muid kaasnevaid kulusid. Detailsem prognoos lisanduva töökoormuse ja kaasnevate kulude kohta on välja toodud seletuskirja osas 7. 16 Kohalikele omavalitsustele toovad eelnõuga kavandatud muudatused kaasa vähese töökorraldusliku mõju. KOV-ide rolliks on piiriüleste juhtumite puhul SKA pöördumise alusel aidata välja selgitada vajaminev informatsioon või edastada juba olemasolev teave SKA-le. Näiteks aidata välja selgitada lapse asukoht või koguda infot lapsega seotud isikute käest (eeldusel, et isik asub omavalitsuse territooriumil). Samas on oma territooriumil abi ja toe pakkumine ka praegu KOV-ide ülesanne ning kaasnev töökorralduslik mõju seega marginaalne. Kõikidel KOV-idel ei pruugi olla rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumitega varasemaid kokkupuuteid, mistõttu võib lastekaitsetöötaja vajada tuge ja suunamist SKA personalilt, kuid ka siin kandub koormuse kasv ja kohustuste laienemine eelkõige SKA-le. Lisaks vanemliku vastutusega seotud küsimustele puudutab KOV-e ka PKTS-i muudatus, mille kohaselt peavad maakonnakeskuste KOV-id hakkama väljastama määruse artikli 66 kohast tõendit notari või perekonnaseisuasutuse kinnitatud abielulahutuse kohta. Tõend väljastatakse määruse lisas VIII esitatud vormil. Riigilõivu suurus (10 eurot) jääb samaks võrreldes kehtiva regulatsiooniga Brüssel IIa määruse alusel tõendi väljastamisel abieluasjades tehtud kohtuotsuse kohta. KOV-ide jaoks on seega mõju väga vähene ning HÕNTE § 46 tähenduses väheoluline. Lisaks puudutab muudatus vaid väikest osa kõigist KOV-idest – Eestis on rahvastiku toimingute valdkonnas 16 maakonnakeskuse kohalikku omavalitsust7. Kohtutele avaldavad töökorralduslikku mõju eelnõuga kavandatud muudatused, mis puudutavad määruse artikli 36 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud tõendite väljastamist ja lapse ärakuulamise vanusepiiri kaotamist. Uues Brüssel IIb määruses sätestatud kohtute ülesanded ei erine sisu poolest senisest Brüssel IIa määrusest. Vaadates kohtute töökoormust seoses piiriüleste vanemlikku vastutust puudutavate vaidlustega, siis maakohtutes on lapseröövi asju olnud viimastel aastatel vähe. Aastal 2021 algatati maakohtutes 5 menetlust lapseröövi asjades, neist 3 Harju Maakohtus, 1 Pärnu Maakohtus ja 1 Viru Maakohtus. Aastal 2020 algatati üks lapse tagastamise menetlus Harju Maakohtus ja aastal 2019 algatati 2 lapserööviga seotud menetlust Harju Maakohtus. Mõju kohtu töökoormusele on seega vähene. Kuigi piiriüleste perekonnaasjade arv on tõenäoliselt tõusutrendis seoses inimeste suurema liikumisega ja sidemete loomisega piiriüleselt, siis ei ole ette näha hüppelist lapseröövi asjade kasvu. Brüssel IIb määruse eesmärgiks on hõlbustada kokkulepete saavutamist piiriülestes perekonnavaidlustes ning vähendada tõenäosust, et vaidlus eskaleerub lapseröövi juhtumiks. Kohtute tööd mõjutab vähesel määral lapse ärakuulamise vanusepiiri kaotamine, kuna last puudutavates asjades tuleb edaspidi ära kuulata kõik lapsed, kes on võimelised seisukohti omama. Kohtul ei ole enam võimalik loobuda noorema kui 10-aastase lapse ärakuulamisest vaid tema vanusele tuginedes. Võib eeldada, et pärast eelnõu seadusena jõustumist hakatakse senisest sagedamini last kohtuniku poolt ära kuulama. See omakorda võib avaldada mõju kohtute töökoormusmetoodikale, mille puhul tuleb kaaluda, kas muudatus tingib koormuspunktide väärtuse kasvu. Vajadusel tuleb teha vastavad muudatused metoodikasse. Praktikas on kohtud siiski ära kuulanud ka nooremaid kui 10-aastaseid lapsi, mistõttu ei ole muudatuse mõju kohtutele tõenäoliselt kuigi suur. Kohtute võimalikku täiendavat koormust nooremate laste ärakuulamisel vähendab ka eelnõuga lisatav võimalus loobuda lapse isiklikult 7 Vt täpsemalt https://www.siseministeerium.ee/maakonnakeskuse-kohalikud-omavalitsused-rahvastiku- toimingute-valdkonnas. 17 ärakuulamisest, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse või lepitusmenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud. Seni on selline võimalus puudunud ning on ette tulnud olukordi, kus last kuulavad sama asjaga seoses korduvalt ära erinevad ametiisikud. Sarnaselt maakonnakeskuste KOV-idele sätestatakse ka notaritele selge alus määruse artikli 66 kohase abielulahutust tõendava tõendi väljastamiseks ja parandamiseks ning kehtestatakse notariaaltoimingu tasumäär 10 eurot. Iseenesest ei ole notarite jaoks tegemist uue toiminguga, kuid siiani puudus selleks NotS-is selge alus ning NotTS-is tasumäära regulatsioon. Muudatuse mõju on notaritele kui sihtrühmale8 vähene, sh harv, ning ei vaja spetsiaalset kohanemist või ümberkorraldusi. Kuivõrd selliste tõendite väljastamist tuleb ette harva, on ka mõju notarite tuludele marginaalne. Justiitsministeeriumi puudutab eelnõuga kavandatud muudatus, millega sätestatakse Justiitsministeeriumi kui keskasutuse ülesanded (vt täpsemalt eelnõu § 1 p 6 selgitust). Praktikas muudatusega sisulisi mõjusid ei kaasne, kuivõrd Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talitus täidab neid ülesandeid ka praegu Brüssel IIa määruse alusel. Üksnes piiriülesed vanemlikku vastutust puudutavad juhtumid kuuluvad edaspidi selgelt SKA pädevusse. Ülesannete selge jaotus aitab kaasa määruse eesmärkide tõhusamale saavutamisele. Tervikuna on eelnõuga kavandatud muudatuste mõju riigivalitsemisele, sh avaliku sektori asutustele ja kohalikele omavalitsustele, väike ja HÕNTE § 46 tähenduses väheoluline. 6.4. Mõju suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Kaudselt mõjutavad eelnõuga kavandatud muudatused ka Eesti riigi suhteid välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ülejäänud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikidega. Eelnõuga täidetakse Brüssel IIb määrust, mille kohaselt Eesti määrab keskasutuste rollid vanemliku vastutusega seotud küsimuste lahendamisele kaasaaitamiseks, tagades seega selge vastutuse piiriülese koostöö eest teiste liikmesriikide keskasutuste ja teiste pädevate organisatsioonidega. Keskasutusena teevad SKA ja Justiitsministeerium piiriülest koostööd ning abistavad kohtuid ja pädevaid asutusi nii üldistes küsimustes kui ka konkreetsete piiriüleste juhtumite lahendamisel. Eelnõu mõjutab seega üldisel tasandil Eesti võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist. Tulenevalt Eesti riigi väiksusest tuleb meil määruse kohaldamisalasse jäävaid piiriüleseid juhtumeid ette pigem vähe. Mõju on seega harv ning otseselt mõjutatud sihtrühma kuulub vaid väike osa elanikkonnast, HÕNTE § 46 tähenduses on tegemist väheolulise mõjuga. Kavandatud muudatused ei mõjuta ettevõtjate ega kodanike halduskoormust. 6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang Hindamaks riske, mis võivad kaasneda isikuandmete töötlemisega piiriüleste vanemlikku vastutust puudutavate juhtumite menetlemisel, on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang9. Sotsiaalkindlustusamet töötleb isikuandmeid elektrooniliselt sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR). 8 2021. aasta seisuga töötab Eestis 87 notarit. 9 Kohustus koostada teatud juhtudel andmekaitsealane mõjuhinnang tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse (EL 2016/679) artiklist 35. 18 Tabelis 3 on kirjeldatud võimalikke andmekaitsega seotud riske, nende esinemise tõenäosust, mõju ja võimalikke riskide maandamise viise. Riskide maandamise kirjelduste juures on kitsamalt viidatud ettepanekutena konkreetselt STAR registrile, kuhu vastavad andmed kantakse ja neid vajadusel töödeldakse. Tabel 3. Mõjuhinnang isikuandmete töötlemisega seotud riskide kohta (skaalal 0 - puudub, 1 - madal, 2 - keskmine, 3 - kõrge). Riski Esineva Riski nimetus Riski kirjeldus esinemise riski Ettepanek riski maandamiseks tõenäosus mõju Andmetele pääsevad Andmeid tohivad 1 2 Asutuse sisekord on reguleeritud selgelt ja ligi volitamata kasutada kindlate üheselt arusaadavalt. Töötlemistoiminguid töötajad. eesmärkide logitakse ja väärkasutus on tuvastatav kuni saavutamiseks selleks päringu algatajani. IT-lahenduste kaudu on volitatud isikud oma väärtöötlus piiratud, võimaldades kasutada tööülesannete konkreetseid andmeid konkreetselt täitmiseks. määratud isikul (nt ID-kaardi alusel sisenemine). STAR registri kasutaja ülesanne on tagada, et andmekokku kantavate andmete kvaliteet on võimalikult kõrge, et oleks tagatud andmete turvalisus ja andmeid töödeldaks õiguspäraselt10. Selle üle teeb järelevalvet registripidaja ehk SKA. Registri kasutajateks on isikud, kellele on antud juurdepääs lähtuvalt nende tööülesannetest. Andmetele pääsevad Andmekaitse üldmäärus 1 3 Tagada ligipääsuhalduse süsteemide abil ligi volitamata seab ranged kriteeriumid juurdepääs andmetele üksnes selleks kolmandad isikud. volituste suhtes volitatud isikutele (tehnilised meetmed, (volitatud töötleja võib korralduslikud meetmed ja juhised). edasi volitada üksnes Kokku on lepitud turvaline viis andmete vastutava töötleja edastamiseks, nt kasutatakse parimaid kirjalikul nõusolekul). tehnikaid ja rakendatakse parimaid Andmeid võib edastada turvanõudeid. kooskõlas õigusliku aluse olemasoluga, milles tuleb eelnevalt veenduda (õigus eksisteerib või mitte). Vastutav või Vastutav töötleja peab 0 2 Töötlemine toimub andmekaitse volitatud töötleja tagama töötlemise üldmääruses sätestatud alustel ja korras, töötleb isikuandmeid õiguspärasuse ja Brüssel IIb sätestatud alustel ja korras, puudulikul alusel (nt korrektsuse. sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri ei kata töötlust põhimääruses sätestatud alustel ja korras. mingis osas leping või oli vaja nt täiendavalt ka isiku nõusolekut). 10 Vt täpsemalt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-jarelevalve/sotsiaalteenuste-ja-toetuste- andmeregister-star 19 Lähtudes eeltoodust on andmekaitsealane mõju kokkuvõttes pigem väike, sest ligipääs STAR- ile on piiratud nii volitamata kui ka kolmandatele isikutele. Lisaks luuakse andmete töötlemiseks seaduslik alus ning andmeid töötlevad vaid selleks volitatud isikud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Nagu eespool selgitatud, toovad eelnõuga kavandatud muudatused SKA-le kaasa täiendavad tööülesanded ja sellest tuleneva tööjõuvajaduse. Järgnev tabel sisaldab hinnangut, millised ülesanded lisanduvad SKA-le keskasutuse rolli täitmisega ning milline on kaasnev aja- ja rahakulu. Tabel 4. SKA roll keskasutusena Brüssel IIb määruse rakendamisel. Brüssel IIb artiklid Sisuliste toimingute kirjeldus Prognoositav töökoormus Artikkel 79 a Lapse asukoha kindlakstegemine: Eelduslik prognoos 3-4 juhtumit aastas. - lapsega seotud KOVi leidmine; - päring KOVile palvega teha kodukülastus; Keskmine ajakulu ühe juhtumi - vajadusel lisakontakt asutustega, sh PPA-ga; kohta: 3 t 15 min. - liikmesriigile vastuse koostamine. Keskmine tõlkevajadus: 4 lk. Artikkel 79 b Teabe kogumine ja vahetamine: 2021. aastal 56 juhtumit11. - KOVi vm pädeva asutuse poole kirjalik Keskmine ajakulu ühe juhtumi pöördumine informatsiooni saamiseks; kohta: 3 t 15 min. - liikmesriigile vastuse koostamine; Tõlkevajadus: 6 lk. - vajadusel saabunud päringu (ja vastuse) tõlkimine; - vastuse või päringu edastamine. Artikkel 79 f Abi ja teabe jagamine, mis on seotud lapse Käesoleval ajal viibib paigutamise paigutamisega: alusel Eestis vähemalt 7 alaealist. - info andmine paigutamise võimaluste kohta; Keskmine ajakulu ühe juhtumi - paigutamiseks vajaliku info vahendamine kohta: 3 t (kodukülastuste tegemise taotlus KOVile, Tõlkevajadus: 6 lk abivajaduse hindamise kokkuvõtted, päringud registritesse ja sellealane nõustamine); - KOVide nõustamine ja suunamine tegevuste läbiviimisel; - selgitustöö paigutamise vajaduse kohta KOVile ja lapse lähedastele, sh seotud isikutele. Artikkel 79 g Vanemliku vastutuse kandjate vahelise 2021. aastal 57 juhtumit12. kokkuleppe hõlbustamine vahenduse vm Keskmine ajakulu ühe juhtumi alternatiivsel viisil: kohta: 3 t 11 Statistikana arvestatud kõik 2021. aasta pöördumised, mis olid ühel või teisel moel seotud vanemliku vastutuse teemal info vahetamise ja koostöö tegemisega, seda nii eraisikute kui ka erinevate ametkondade puhul. 12 Statistikana arvestatud vanemliku vastutusega seonduvad pöördumised ja juhtumid 2021. aastal, mis olid spetsiifilisemalt seotud hooldusõiguse teemadega, aga ka vanema-lapse omavahelise suhtlusega. Väljatoodud statistika ei põhine ametlikel taotlustel, aga tegemist on juhtumitega, kus SKA on nõustanud eraisikud ja ametkondi, sh vahendanud informatsiooni. 20  - perelepitusteenuse vahendamine (kui kohtualluvus Eestis, vt seletuskirja); - eraisikute nõustamine lastekaitsealaste seaduste kohta ja lapse huvidest lähtuva koostöö kohta ametkondadega; - päringutele ja e-kirjadele vastuste koostamine (eeskätt eraisikute pöördumised). Artikkel 80 Vanemliku vastutusega seotud menetluste puhul 2021. aastal 37 juhtumit13. teabe kogumine ja vahetamine teiste Keskmine ajakulu ühe juhtumi liikmesriikidega: kohta: 5 t - dokumentide läbitöötamine; Tõlkevajadus: 6 lk - KOVidele päringu tegemine selgitamaks välja, kas neil on olnud varasemaid kokkupuuteid lapse või seotud isikutega, sh millistel teemadel. Kõige sagedamini on kirjeldatud ülesanne kahesuunaline, st Eesti KOVidel on vaja saada teisest liikmesriigist lisainformatsiooni, mistõttu edastatakse keskasutuse vahendusel vajalikud küsimused jm teabe soov liikmesriigile. Artikkel 82 Lapse paigutamine teise liikmesriiki: Käesoleval ajal viibib paigutamise alusel Eestis vähemalt 7 alaealist. - lapse paigutamise taotluse, otsuse vormi väljatöötamine (ühekordne tegevus seoses Keskmine ajakulu ühe juhtumi ülesande liikumisega SKA pädevusse); kohta: 8 t. - lapse paigutamise taotluse vastuvõtmine ja Tõlkevajadus: 4 lk. registreerimine; - taotluse valideerimine - lisadokumentide olemasolu ja sisu kontrollimine; - ühenduse võtmine asutuse või teenuse vahendajaga selgitamaks välja, kas asutus või isik, kelle juurde laps soovitakse paigutada, on sellest teadlik ning sealt ei tule paigutamisel lapse huvide riivet; - konsultantsioonid juristidega; - KOVide teavitamine lapse paigutamisest nende haldusterritooriumile; - KOVile päringu tegemine, et välja selgitada isiku sobivus; - otsuse koostamine ja väljastamine osapooltele Lisaks tabelis 4 kirjeldatud sisulistele toimingutele lisanduvad SKA-le ka järgmised üldised ülesanded: - taotlus(t)e registreerimine dokumendihaldussüsteemis; - STAR-is lihtmenetluse algatamine, sh toimingute jm dokumentide fikseerimine; - toimingute fikseerimine andmekorjevormidele statistika kogumiseks; - saadud taotluste jm seotud dokumentide läbitöötamine; - teisele liikmesriigile vastuse koostamine, tõlkimine14 ja edastamine. 13 Statistikana arvestatud 2021. aastal Brüssel IIa ja Haagi konventsiooni alusel sisse tulnud ja välja läinud ametlikud taotlused. 14 Tõlketeenus ostetakse sisse ja üldjuhul on see kahesuunaline – päringu tõlkimine ja vastuse tõlkimine. 21 Lähtudes eeltoodud tabelitest 2 ja 4 kaasneb eelnõu seadusena rakendamisega vajadus luua SKA-sse umbes 0,4 uut ametikohta. Selgitus: aastane töötundide arv juhtumite lahendamiseks on tabeli 4 põhjal 628 töötundi. Eelduslikult võib Brüssel IIb määruse alusel pöördumiste, sh juhtumite arv kasvada u 25%, mis viib võimaliku aastase töötundide arvu 785 töötunnini. 2022. aastal on keskmine töötundide arv 2031 15, millest lähtudes kasvab SKA tööjõuvajadus 0,4 ametikohta. Brüssel IIb määrus jõustub 1. augustil 2022. Seega on 2022. aasta kulu ligikaudu 15 000 eurot, mis sisaldab 0,4 koordinaatori ametikoha personalikulu, 0,08 juristi ametikoha ja 0,1 teabehalduri ametikoha personalikulu, tõlkekulusid, teavitus- ja ennetustöö kulusid, tugiteenuste kulusid ja töökoha kulusid (TEHIK). 2023. aasta täiendav ressursivajadus SKA-le on ligikaudu 40 000 eurot. Tabel 5. SKA kulude prognoos. al Kulu liigid AK Hind 2 023 01.08.2022 Personal – koordinaatorid 0,4 2 100 4 478 15 225 Personal - juristid 0,08 2 500 1 066 3 625 Personal - teabehaldur 0,1 1 700 906 3 081 Tõlkekulud 1 500 3 064 Teavitus- ja ennetustöö 3 000 4 595 Töökoha kulud - side, koolitused, lähetused jms 0,58 6 000 1 499 3 674 Tugiteenuste kulud 0,58 6 000 1 499 3 928 Töökoha kulud (TEHIK) 0,58 4 200 1 049 2 572 Kulud kokku 14 998 39 765 RES lisavajadus 39 765 Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. 2022 aasta kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala muude kulude vähendamise arvelt. Eelnõu heakskiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle alates 2023. aastast lepitakse kokku järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Vahendeid küsitakse RES 2023-2026 lisataotlusega täiendavate kohustuste täitmiseks. Lisataotlus kajastatakse Sotsiaalministeeriumi poolt kõrge prioriteediga – Brüsseli IIb määruse kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et keskasutustel on piisavad finants- ja inimressursid, mis võimaldavad neil määrusega antud ülesandeid täita (määruse pp 72). 9. Rakendusaktid 15 Kalendaarne tööajafond: https://www.rmp.ee/toooigus/tooajafond 22 Teisest liikmesriigist Eestisse lapse paigutamise taotluse andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisana. 10. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 1. augustil samaaegselt Brüssel IIb määruse kohaldamise algusega Euroopa Liidu liikmesriikides. 11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Andmekaitse Inspektsioonile, Sotsiaalkindlustusametile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Juristide Liidule, Notarite Kojale ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Algatab Vabariigi Valitsus …….. . 2022. a 23  Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu seletuskirja lisa Rakendusakti kavand SOTSIAALKAITSEMINISTER MÄÄRUS Lapse teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse paigutamise taotlus Määrus kehtestatakse lastekaitseseaduse § 341 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse loetelu andmetest, mis peavad sisalduma teise Euroopa Liidu liikmesriigi esitatavas lapse paigutamise taotluses. § 2. Lapse paigutamise taotlus (1) Lapse paigutamise taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) lapse nimi, sünnikuupäev, kodakondsus ja emakeel; 2) hinnang lapse abivajadusele, sealhulgas info lapse füüsilise, tervisliku, psühholoogilise, emotsionaalse, kognitiivse, haridusliku ja majandusliku seisundi kohta; 3) paigutamise aluseks olevad asjaolud ja Eestisse paigutamise põhjused; 4) paigutamise eeldatav kestus; 5) kokkuvõte lapse arvamusest või kui lapse arvamust ei ole välja selgitatud, siis põhjendus, miks seda ei ole tehtud; 6) info last puudutavate pooleliolevate menetluste kohta; 7) info paigutatava lapse seadusliku esindaja kohta; 8) isiku, kelle juurde laps soovitakse paigutada, nimi, sünnikuupäev, kodakondsus, emakeel ja kontaktandmed; 9) ülevaade lapse heaolu toetavatest meetmetest, mida laps vajab pärast Eestisse paigutamist; 10) ülevaade, kuidas on korraldatud lapse suhtlus tema vanemate ja muude sugulastega või teiste lapse jaoks lähedaste isikutega; 11) teave lapse paigutamise rahastamise kohta. (2) Lapse paigutamise taotlusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) paigutatava lapse suhtes tehtud kohtulahendid, mis käsitlevad vanemlikku vastutust; 2) muud asjakohased dokumendid. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. augustil 2022. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 09.03.2022 10:15 Adressaat: Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Notarite Koda <[email protected]>; Eesti Juristide Liit <[email protected]> Teema: Kiri Manused: 8-11823 09.03.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Brüsseli IIb määruse rakendamise EN ja SK kooskõlastamiseks Registreerimise kuupäev: 09.03.2022 Registreerimise number: 8-1/1823. Palume tagasisidet eelnõule 25. märtsiks 2022 läbi DVK või e-posti aadressile [email protected] Link EIS-i: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4c4dea69-97e8-40be-b333-0998b249f35f Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee