ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tanel Kiik Teie: 31.08.2020 nr 1.2-2/104-1
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 08.09.2020 nr 1.2.-4/20/3055
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr
74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise
otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“
muutmise määruse eelnõu. Esitatud eelnõu kohta on meil järgnevad märkused ja
tähelepanekud.
1. Andmekoosseisudest (kavandatav § 3 tekst)
1.1. Kavandatava § 3 lõike 1 alguses on märgitud, et Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantakse
järgmised elektroonilise abivahendikaardi andmed ning selle järel on eraldi
punktidena välja toodud andmekoosseisud ja –kategooriad. Kavandatav määrus saab
reguleerida ainult abivahendi kaardi andmete koosseisu (vastav volitusnorm tuleneb
sotsiaalhoolekande seaduse § 52 lõikest 3), mitte seda, mis andmeid kantakse
sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS). SKAIS-i pidamist ning selles sisalduvate
andmete koosseisusid reguleerib sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määrus nr 12
(SKAIS-i põhimäärus). SKAIS-i põhimääruse § 7 lg 1 punkti 2 ning sellega seotud §
9 lõige 10 võimaldavad kanda SKAIS-i ka abivahendi eest tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise alusandmed, sh ka abivahendikaardi andmed. Seetõttu soovitame hinnata,
kas kavandatava määruse § 3 lõike 1 esimese lause sõnastus on sobivaim ning et see
ei jätaks valet muljet, kuidas SKAIS-i isikuandmeid kantakse.
1.2. Seletuskirja (lk 2 lõpp) kohaselt jäävad abivahendikaardi andmed sisuliselt samaks;
ning et [a]ndmekoosseisu on lisandunud tehnilised andmed, mis andmekogus
salvestuvad, kuid lisandunud andmete puhul on tegu pigem tehniliste, mitte
isikuandmetega. Me ei saa nõustuda väitega, et lisanduvad andmed on pigem
tehnilised, mitte isikuandmed. Näiteks lisandub tehingu sooritaja isikukood (vt
kavandatava § 3 lg 1 punkti 3). Eelduslikult ei ole tegemist kehtiva määruse § 3 lg 1
punktis 14 märgitud isiku esindaja isikukoodiga (mida edaspidiselt ei koguta). On
võimalik, et isiku esindaja ning tehingu sooritaja on sama, kuid see ei pruugi olla alati
nii. Seetõttu soovitame seletuskirjas välja tuua need andmekoosseisud, mis on eelnõu
järgi uued kogutavad andmekoosseisud.
1.3. Märge automaatkontrolli vältimiseks (kavandatav § 3 lg 1 punkt 5) – üksnes eelnõud
lugedes võib jääda segaseks, mida nimetatud andmekoosseisu all mõeldud on. Pärast
seletuskirjas toodud selgituse ja näitega (lk 3, read 22 - 26) tutvumist on aga võimalik
mõista, millega tegu. Seetõttu soovitame kaaluda, kas viidatud andmekoosseisu oleks
võimalik ümber nimetada selliselt, et see oleks üheselt arusaadavam.
2. Topelt andmete kogumine (kavandatav § 8 lõige 3) – seletuskirja (lk 4 lõpp kuni lk 5
algus) kohaselt planeeritakse üleminekuperioodil (01.10.2020 – 31.12.2020) teostada
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
dubleeritud andmete kogumist ja talletamist (nii paberil, kui ka digitaalselt SKAIS-s).
Andmete dubleerimise vajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet. Alates 01.01.2021 toimub
andmetöötlus digitaalselt. Samas ei selgu seletuskirjast, mis saab dubleeritult kogutud
andmetest (st paberkandjal olevatest andmetest), st kas ning millal võib need ära hävitada.
Kui neid siiski tuleb mingi hetkel määratlemata jooksul säilitada, siis peab see olema
põhjendatud. Soovitame selles osas eelnõud ja/või seletuskirja täiendada.
3. Seletuskirjas (lk 16 lõpp) on lühidalt kirjeldatud andmekaitsealaseid mõjusid ning jõutud
järeldusele, et andmete töötlemise viisi muutumisega riske ei ole. Seletuskirja järgi
andmetöötlus toimub turvalisel viisil ja riikliku andmekogu vastutav töötleja rakendab
juba täna kõiki vajalikke nõudeid andmekogus olevate andmete töötlemisel (ISKE nõuded
jms). Leiame, et mõjuhinnangus ei ole hinnatud, kas ning milliseid riske võib ilmneda
abivahendeid müüvate ja üürivate ettevõtete juures, ennekõike, kas nendes ettevõtetes
toimuvad isikuandmete töötlemised ei põhjusta andmekaitselisi riske abivahendi saajale
(andmesubjektile). Eriti, kui arvestada asjaolu, et andmetöötlus muutub elektrooniliseks
ning abivahendi saaja ei pruugigi kohe teada saada, kui näiteks mõni ettevõte on
abivahendi saaja teadmata tema andmeid SKAIS-st töödelnud. Mõjuhinnangust ei ilmne,
millised on võimalikud kaitsemeetmed, mis välistavad selliste väärkasutuste toimumiste
riske. Seetõttu tuleks seletuskirja ja/või eelnõud selles osas täiendada (kui see on
võimalik) ning soovitame kasutusele võtta andmejälgija lahenduse. Mõistagi peavad
ettevõtted ise samuti tegema enda ettevõttes toimuva andmetöötluse osas andmekaitseliste
riskide analüüsi, kuid selle koostamisel oleks abi seletuskirjas toodud analüüsist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Raavo Palu
[email protected]
2 (2)