dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 8. september 2020
Viit
1.2-1/2012-7
Registreeritud
8. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2020
Vastutaja
Kristiina Luht (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎8-216667-2 08.09.2020 Kiri VÄLJA.bdoc226 KB

Sisu (failidest)

Teie 19.06.2020 nr 1.2-1/2012-1/ Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 08.09.2020 nr 8-2/16667-2 10122, Tallinn [email protected] Arvamus ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) esitab ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta järgmised ettepanekud ja seisukohad. 1. Ohvriabiteenuse mõiste. SKA vastutusel olevate ohvriabiteenuste arv on viimastel aastatel kiirelt kasvanud, lisandunud on mitmeid seaduses välja toomata teenuseid ning sihtrühmi. Sellega seoses näeme vajadust muuta ohvriabiteenuse definitsiooni nii, et see peegeldaks paremini uut olukorda. 2. Psühholoogiline abi. Nõustume VTK punktis I.1.2 nimetatud probleemidega ning peame vajalikuks lähenemist, kus abivõimalused on laiemad kui vaid psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia. Seda põhjusel, et teatud juhtudel on oluline ka kiire psühhiaatrilise abi, kogemusnõustamise, tugigruppide vms pakkumine. Kuivõrd psühholoogiline abi termin katab WHO käsitluse järgi vaid psühhoteraapiat ja psühholoogilist nõustamist, siis tasub kaaluda ka teenuse nimetuse muutmist. a. Teenuse sihtrühm. Oleme seisukohal, et psühholoogilist abi tuleb jätkuvalt tagada kuriteo ja väärteo tagajärjel kannatanutele ja kannatanu pereliikmetele, kes juhtumi tõttu on kaudselt kannatanuna traumeeritud. Lisaks näeme, et mõnikord võivad vajada abi ka süütegude toimepanijad ja nende lähedased. b. Teenuse osutamise viis. Oleme arvamusel, et oluline oleks välja töötada üldine raamistik, mis kohalduks kõigi teenuste juures, mille osaks on psühholoogiline abi. Näiteks võiks naiste tugikeskuste teenuse puhul olla psühholoogilise abi kulud kaetud ühtse süsteemina väljaspool naiste tugikeskuste lepingute mahte. Oleme nõus, et kui kehtivas seaduses toimub psühholoogilise abi pakkumine (rahalise) hüvitisena, siis edaspidiselt võiks olla tegu teenusega (mitterahalise hüvitisega SÜS § 14 p 1 tähenduses). Seejuures peame mõistlikuks lähenemist, kus süüteomenetluses kannatanu puhul ei tuleks tema ja ta lähedaste õigustatust teenusele eraldi hinnata. b. Piirmäär. Psühholoogilise abi piirmäär, mis on seotud alampalgaga, on meie kogemuse järgi enamikel juhtudel piisav. Samas on teatud juhtudel traumast taastumine aastate pikkune protsess, mistõttu võiks olla võimalik ka täiendava abi pakkumine. 3. Kuriteoohvrite riiklikud hüvitised. Toetame VTK-s toodud ettepanekuid hüvitiste süsteemi muutmiseks, kuid teeme ettepaneku seoses hüvitise alammääraga. Kuigi praeguses praktikas on hüvitise summa tehtud kulud sageli katnud, on mitmeid muid kulusid, mis kaasnevad raskete kuritegudega tagajärgedega (nt transport, notari toimingud jms). Sellest tingituna võiks hüvitise alampiir olla kaks alampalka. Sarnase määraga on ka hüvitis Hollandis kõige väiksema kahjuga hüvitatavas kategoorias ehk 1000 eurot (maksimaalne hüvitis Hollandis on Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975 2 35000 eurot).1 Hüvitise suuruse sidumine alampalgaga tagaks omakorda hüvitise asjakohase muutumise ajas. 4. Nõuded ohvritega tegelevatele spetsialistidele. Toetame VTK-s toodud põhimõtteid nõuete osas. Küll tasuks regulatsiooni väljatöötamisel mõelda, kas kõik isikud peaksid tingimata baaskoolituse läbima (nt psühholoog, kes on töötanud 10 aastat seksuaalselt väärkoheldud lastega). Peame oluliseks, et regulatsiooni jõustumisel jäetaks üleminekuajaks kaks aastat. Seejuures võiks uute töötajate puhul olla 1-aastane tähtaeg, mille vältel nad haridusnõude peavad täitma. See võimaldaks värvata inimesi, kes on näiteks varasemalt omandanud muu eriala (nt meditsiinivaldkonnas) ning on asunud end täiendama sotsiaaltöö valdkonnas. 5. Inimkaubanduse ohvrid ja seksuaalselt väärkoheldud alaealised. Teeme seoses VTK punktiga I.3.2 ettepaneku, lisada seadusesse kohustus, teavitada inimkaubanduse võimalikest ohvritest ja tunnistajatest ohvriabi – see ei peaks olema seotud menetluse alustamisega. Samuti palume näha ette võimalus täiendavate abimeetmete pakkumiseks noortele (vanusega 18-21), kelle puhul puuduvad täna piisavad teenused. Praktikast saab välja tuua nii 18 kuni ka 19- aastaseid seksuaalselt ärakasutatud noori, kellel oma kodus elamine pole turvaline, kuid kes samas veel omandavad keskharidust. Lisaks palume seadusesse lisada ka ennetustöö punkt, mille alusel annaks teha sihipäraseid tegevusi vägivalla vähendamiseks ja ennetamiseks. Nt pakkuda vägivallast loobuda või hoiduda soovivatele inimestele erinevaid nõustamisvõimalusi. 6. Lastemajateenus. Palume kaaluda, kas lastemajateenus peaks olema reguleeritud uue ohvriabi seadusega või peaks vastav regulatsioon kuuluma lastekaitseseaduse reguleerimisalasse. Oluline oleks täpsustada ka lastemaja rolli teenuse osutamisel, kuna hea ei ole lahendus, kus seksuaalselt väärkoheldud laste abivajaduse hindamine sõltuks kohalike omavalitsuste võimekusest. 7. Ohvriabi vabatahtlikele esitatavad nõuded. Me ei pea seaduse tasemel vajalikuks 25- eluaasta nõude määramist, kuna inimese sobivuse hindamise võimalused valikuprotseduuride raames on piisavad ka ilma seda eripiirangut rakendamata. Karistatuse puhul tuleks arvestada kehtivat karistust tahtlike kuritegude eest. 8. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenus. Teeme ettepaneku seaduses määratleda nii antud kui ka teiste oluliste teenuste nõuded teenuse pakkujatele, kuid mitte määratleda iga teenuse all teenuse komponente. Küll võiks seaduses olla toodud õigused teenustele vastavalt kannatanute gruppidele. Sel viisil on võimalik tagada teenuste korraldamise paindlikkus. Näiteks võimalus korraldada psühholoogilist abi keskselt ja teenuste üleselt. See annab selgema pildi õigustest ka kannatanute grupile. 9. Lepitusmenetlus. Toetame VTK p I.3.7 toodud muudatusi, kuid näeme vajadust lisada olemasolevate liikide juurde konfliktivahenduse ja taastavate aruteluringide meetodil rakendatavad praktikad. Neid oleks võimalik kasutada juhtudel, mida praegu seaduses toodud võimalused ei kata. Näiteks näeme võimalust viia läbi taastavaid aruteluringe kogukondlike õnnetluste korral ja kriisidest taastumise meetmena. 10. Ohvri kohtlemise põhimõtted, koostöö eri asutuste vahel ning ohvrile abi tagamiseks vajalikud tingimused. Nõustume VTK-s toodud järeldusega, et ohvrid ning ka muud juhtunust otseselt või kaudselt traumatiseeritud inimesed ei jõua praeguse regulatsiooniga piisavalt 1 Hiljutine Euroopa komisjoni raport soovitab seejuures liikmesriikidel üle minna vajaduste põhiselt kuriteoga seotud kahjude hüvitamise süsteemilt õiguste põhisele. Selline süsteem ei arvestaks vaid tekkinud kahjude ja nende kompenseerimisega, vaid võimaldaks pakkuda ka kannatuste ja läbielatu heastamist laiema ringi kuritegude osas, mille eest riik inimest kaitsta ei suutnud. Näiteks võiks Eestis lisada raske tervisekahjuga kuritegude kõrvale inimkaubanduse, seksuaalvägivalla jms kuriteod, millest ei jää küll alati füüsilisi kahjustusi, kuid mis inimese heaolule mõjuvad vägagi negatiivselt. 3 ohvriabiteenusteni ning ei saa seetõttu realiseerida ka oma õigusi hüvitistele ja abile. VTK punktis I.4 pakutud lahendusvariantidest toetame lahendusvarianti 1 (kohustuslik teavitamine). Seejuures oleks mõistlik kinnitada näiteks ministri määrusega nimekiri sündmustest/süütegudest, mille osas teavitus kohustuslikuna edastatakse. Ülejäänud juhtudel võiks teavitus toimuda isiku nõusolekul. 11. Kriminaalmenetluse tulud ja ohvriabi fond. Ohvriabi fondi loomine on tänuväärt algatus ja me toetame seda. Samas jätab pakutud lahendus osad inimesed hüvitisest ilma (nt juhtudel, kus teo toimepanijat ei tuvastata). Teeme ettepaneku rahastada ohvriabifondist iga aasta kindla summa ulatuses psühholoogise abi või muu traumast taastumist toetava abi kulusid inimestele, kelle suhtes toime pandud kuriteod on aegunud ja kes ei ole traumadest taastutud. Näeme selle järgi kasvavat vajadust näiteks lapsena seksuaal- või muude vägivallakuritegude ohvriks langenud täiskasvanute puhul. Vastava summa suurus võiks olla inimese kohta võrdne alampalgaga. Prognoosime, et esimestel aastatel võiks seda võimalust kasutada paarsada inimest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Egon Veermäe Peadirektor Andrus Jürgens 57833628 [email protected] Jako Salla 5251098 [email protected] Anna Frank-Viron 53611602 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel