Teie 19.06.2020 nr 1.2-1/2012-1/
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 08.09.2020 nr 8-2/16667-2
10122, Tallinn
[email protected]
Arvamus ohvriabi seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse kohta
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) esitab ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse
(edaspidi VTK) kohta järgmised ettepanekud ja seisukohad.
1. Ohvriabiteenuse mõiste. SKA vastutusel olevate ohvriabiteenuste arv on viimastel aastatel
kiirelt kasvanud, lisandunud on mitmeid seaduses välja toomata teenuseid ning sihtrühmi.
Sellega seoses näeme vajadust muuta ohvriabiteenuse definitsiooni nii, et see peegeldaks
paremini uut olukorda.
2. Psühholoogiline abi. Nõustume VTK punktis I.1.2 nimetatud probleemidega ning peame
vajalikuks lähenemist, kus abivõimalused on laiemad kui vaid psühholoogiline nõustamine ja
psühhoteraapia. Seda põhjusel, et teatud juhtudel on oluline ka kiire psühhiaatrilise abi,
kogemusnõustamise, tugigruppide vms pakkumine. Kuivõrd psühholoogiline abi termin katab
WHO käsitluse järgi vaid psühhoteraapiat ja psühholoogilist nõustamist, siis tasub kaaluda ka
teenuse nimetuse muutmist.
a. Teenuse sihtrühm. Oleme seisukohal, et psühholoogilist abi tuleb jätkuvalt tagada kuriteo
ja väärteo tagajärjel kannatanutele ja kannatanu pereliikmetele, kes juhtumi tõttu on
kaudselt kannatanuna traumeeritud. Lisaks näeme, et mõnikord võivad vajada abi ka
süütegude toimepanijad ja nende lähedased.
b. Teenuse osutamise viis. Oleme arvamusel, et oluline oleks välja töötada üldine raamistik,
mis kohalduks kõigi teenuste juures, mille osaks on psühholoogiline abi. Näiteks võiks
naiste tugikeskuste teenuse puhul olla psühholoogilise abi kulud kaetud ühtse süsteemina
väljaspool naiste tugikeskuste lepingute mahte.
Oleme nõus, et kui kehtivas seaduses toimub psühholoogilise abi pakkumine (rahalise)
hüvitisena, siis edaspidiselt võiks olla tegu teenusega (mitterahalise hüvitisega SÜS § 14 p
1 tähenduses). Seejuures peame mõistlikuks lähenemist, kus süüteomenetluses kannatanu
puhul ei tuleks tema ja ta lähedaste õigustatust teenusele eraldi hinnata.
b. Piirmäär. Psühholoogilise abi piirmäär, mis on seotud alampalgaga, on meie kogemuse
järgi enamikel juhtudel piisav. Samas on teatud juhtudel traumast taastumine aastate
pikkune protsess, mistõttu võiks olla võimalik ka täiendava abi pakkumine.
3. Kuriteoohvrite riiklikud hüvitised. Toetame VTK-s toodud ettepanekuid hüvitiste süsteemi
muutmiseks, kuid teeme ettepaneku seoses hüvitise alammääraga. Kuigi praeguses praktikas
on hüvitise summa tehtud kulud sageli katnud, on mitmeid muid kulusid, mis kaasnevad
raskete kuritegudega tagajärgedega (nt transport, notari toimingud jms). Sellest tingituna võiks
hüvitise alampiir olla kaks alampalka. Sarnase määraga on ka hüvitis Hollandis kõige
väiksema kahjuga hüvitatavas kategoorias ehk 1000 eurot (maksimaalne hüvitis Hollandis on
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
2
35000 eurot).1 Hüvitise suuruse sidumine alampalgaga tagaks omakorda hüvitise asjakohase
muutumise ajas.
4. Nõuded ohvritega tegelevatele spetsialistidele. Toetame VTK-s toodud põhimõtteid nõuete
osas. Küll tasuks regulatsiooni väljatöötamisel mõelda, kas kõik isikud peaksid tingimata
baaskoolituse läbima (nt psühholoog, kes on töötanud 10 aastat seksuaalselt väärkoheldud
lastega).
Peame oluliseks, et regulatsiooni jõustumisel jäetaks üleminekuajaks kaks aastat. Seejuures
võiks uute töötajate puhul olla 1-aastane tähtaeg, mille vältel nad haridusnõude peavad täitma.
See võimaldaks värvata inimesi, kes on näiteks varasemalt omandanud muu eriala (nt
meditsiinivaldkonnas) ning on asunud end täiendama sotsiaaltöö valdkonnas.
5. Inimkaubanduse ohvrid ja seksuaalselt väärkoheldud alaealised. Teeme seoses VTK
punktiga I.3.2 ettepaneku, lisada seadusesse kohustus, teavitada inimkaubanduse võimalikest
ohvritest ja tunnistajatest ohvriabi – see ei peaks olema seotud menetluse alustamisega.
Samuti palume näha ette võimalus täiendavate abimeetmete pakkumiseks noortele (vanusega
18-21), kelle puhul puuduvad täna piisavad teenused. Praktikast saab välja tuua nii 18 kuni ka
19- aastaseid seksuaalselt ärakasutatud noori, kellel oma kodus elamine pole turvaline, kuid
kes samas veel omandavad keskharidust.
Lisaks palume seadusesse lisada ka ennetustöö punkt, mille alusel annaks teha sihipäraseid
tegevusi vägivalla vähendamiseks ja ennetamiseks. Nt pakkuda vägivallast loobuda või
hoiduda soovivatele inimestele erinevaid nõustamisvõimalusi.
6. Lastemajateenus. Palume kaaluda, kas lastemajateenus peaks olema reguleeritud uue
ohvriabi seadusega või peaks vastav regulatsioon kuuluma lastekaitseseaduse
reguleerimisalasse. Oluline oleks täpsustada ka lastemaja rolli teenuse osutamisel, kuna hea
ei ole lahendus, kus seksuaalselt väärkoheldud laste abivajaduse hindamine sõltuks kohalike
omavalitsuste võimekusest.
7. Ohvriabi vabatahtlikele esitatavad nõuded. Me ei pea seaduse tasemel vajalikuks 25-
eluaasta nõude määramist, kuna inimese sobivuse hindamise võimalused valikuprotseduuride
raames on piisavad ka ilma seda eripiirangut rakendamata. Karistatuse puhul tuleks arvestada
kehtivat karistust tahtlike kuritegude eest.
8. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse teenus. Teeme ettepaneku seaduses määratleda nii
antud kui ka teiste oluliste teenuste nõuded teenuse pakkujatele, kuid mitte määratleda iga
teenuse all teenuse komponente. Küll võiks seaduses olla toodud õigused teenustele vastavalt
kannatanute gruppidele. Sel viisil on võimalik tagada teenuste korraldamise paindlikkus.
Näiteks võimalus korraldada psühholoogilist abi keskselt ja teenuste üleselt. See annab
selgema pildi õigustest ka kannatanute grupile.
9. Lepitusmenetlus. Toetame VTK p I.3.7 toodud muudatusi, kuid näeme vajadust lisada
olemasolevate liikide juurde konfliktivahenduse ja taastavate aruteluringide meetodil
rakendatavad praktikad. Neid oleks võimalik kasutada juhtudel, mida praegu seaduses toodud
võimalused ei kata. Näiteks näeme võimalust viia läbi taastavaid aruteluringe kogukondlike
õnnetluste korral ja kriisidest taastumise meetmena.
10. Ohvri kohtlemise põhimõtted, koostöö eri asutuste vahel ning ohvrile abi tagamiseks
vajalikud tingimused. Nõustume VTK-s toodud järeldusega, et ohvrid ning ka muud juhtunust
otseselt või kaudselt traumatiseeritud inimesed ei jõua praeguse regulatsiooniga piisavalt
1 Hiljutine Euroopa komisjoni raport soovitab seejuures liikmesriikidel üle minna vajaduste põhiselt
kuriteoga seotud kahjude hüvitamise süsteemilt õiguste põhisele. Selline süsteem ei arvestaks vaid
tekkinud kahjude ja nende kompenseerimisega, vaid võimaldaks pakkuda ka kannatuste ja läbielatu
heastamist laiema ringi kuritegude osas, mille eest riik inimest kaitsta ei suutnud. Näiteks võiks Eestis lisada
raske tervisekahjuga kuritegude kõrvale inimkaubanduse, seksuaalvägivalla jms kuriteod, millest ei jää küll
alati füüsilisi kahjustusi, kuid mis inimese heaolule mõjuvad vägagi negatiivselt.
3
ohvriabiteenusteni ning ei saa seetõttu realiseerida ka oma õigusi hüvitistele ja abile. VTK
punktis I.4 pakutud lahendusvariantidest toetame lahendusvarianti 1 (kohustuslik teavitamine).
Seejuures oleks mõistlik kinnitada näiteks ministri määrusega nimekiri
sündmustest/süütegudest, mille osas teavitus kohustuslikuna edastatakse. Ülejäänud juhtudel
võiks teavitus toimuda isiku nõusolekul.
11. Kriminaalmenetluse tulud ja ohvriabi fond. Ohvriabi fondi loomine on tänuväärt algatus ja
me toetame seda. Samas jätab pakutud lahendus osad inimesed hüvitisest ilma (nt juhtudel,
kus teo toimepanijat ei tuvastata). Teeme ettepaneku rahastada ohvriabifondist iga aasta
kindla summa ulatuses psühholoogise abi või muu traumast taastumist toetava abi kulusid
inimestele, kelle suhtes toime pandud kuriteod on aegunud ja kes ei ole traumadest taastutud.
Näeme selle järgi kasvavat vajadust näiteks lapsena seksuaal- või muude vägivallakuritegude
ohvriks langenud täiskasvanute puhul. Vastava summa suurus võiks olla inimese kohta võrdne
alampalgaga. Prognoosime, et esimestel aastatel võiks seda võimalust kasutada paarsada
inimest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe
Peadirektor
Andrus Jürgens
57833628
[email protected]
Jako Salla
5251098
[email protected]
Anna Frank-Viron
53611602
[email protected]