ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 03.09.2020
Kehtiv kuni 03.09.2025
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2
Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium
Kristjan Küti
Andmekaitse Inspektsioon Teie 01.09.2020 nr 2.2.-1/20/14/
[email protected] Meie 08.09.2020 nr 2-4.13/2342-5
Andmekaitse Inspektsiooni taotluse puuduste
kõrvaldamine
Lugupeetud Kristjan Küti
Vastused Teie pöördumisele puuduste kõrvaldamiseks:
1. Minu esimene töökoht teenusel osales perioodil jaanuar – detsember 2019 1614 isikut.
Personaalintervjuu soovitakse teha nendest 12 isikuga. Teie senise põhjenduse alusel ei teki
mul kindlat veendumust, et kontaktandmete päring on vaja teha 1614 isikule. Seega palun
selgitada, kas kvalitatiivanalüüsi saaks teha selliselt, et tehakse valim nendest, kellega
soovitakse kontakteeruda ja siis päritakse vaid nende nimed ja kontaktandmed.
Vastus: Kvalitatiivanalüüsi ei ole võimalik teha selliselt, et küsitakse vaid nende isikute nimed
ja kontaktid, kellega soovitakse kontakteeruda, kuna kõigis uuringutes tuleb alati arvestada
nn vastamiste ja keeldumiste määraga. Sõltuvalt sihtrühmast (selle kättesaamise või
intervjueerimise keerukusest) võivad ka vastamist- ja keeldumismäärad olla erinevad. Valimi
koostamiseks tehakse valimi disaini arvestades üldkogumist juhuslik väljavõte. Varasemates
keerukamate sihtrühmade kvalitatiivuuringutes oleme kasutanud praktikat, kus vastamismäär
on 10% – s.t et uuringus osalema nõustub iga kümnes isik, kelle poole pöörduti.
Pakume seega nii osalus- kui võrdlusrühma puhul välja ka selles projektis sama metoodika.
Kuivõrd osalusrühmas on eesmärk viia läbi 12 intervjuud, tehakse vastavalt põhivalim 120
kontaktisikuga, sama kehtib võrdlusrühma kohta. Kokku tehakse põhivalimiks seega
väljavõte kahe rühma peale 240 kontaktisikust.
Kui põhivalimiga ei saada siiski vajalikku arvu nõusolekut ja intervjueeritud isikuid, on
uuringutes tavaks moodustada eelpool kirjeldatud põhimõttel lisavalim, et uuringu ja hanke
eesmärgid saaksid igal juhul täidetud. Juhul kui mõnes lõikes on kontaktid ammendunud, st
valimist ei ole olnud võimalik saada piisavalt intervjuusid, küsitakse Töötukassalt täiendavaid
kontakte vastamata jäänud isikute arvu kümnekordses mahus (nt kui puudu on 5 isiku
intervjuud, siis lisavalimi suuruseks on 50 isikut).
2. Palun selgitage, kas andmed edastatakse pilveteenuse kaudu? Kui jah, siis kas andmeid
hoitakse Euroopa Liidus asuvates andmeserverites?
Vastus: Andmed ei edastata pilveteenuse kaudu ega hoita teistes Euroopa Liidu riikides
asuvates andmeserverites. Eesti Töötukassa failivahetuskeskkond, mille tööpõhimõtteid
eelmises vastuses kirjeldasime, asub Töötukassa Eestis asuvates serverites.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
3. Taotluse kohaselt antakse statistiline umbisikustatud andmestik hindamise lõppedes üle
Sotsiaalministeeriumile kui analüüsi tellijale edasiste statistiliste analüüside võimaldamiseks.
Samas oma vastuses te nendite ,,et kombineerides erinevaid andmepäringus kasutatavaid
tunnuseid, võib tekkida võimalus isikute kaudseks tuvastamiseks. Kas edasiste statistiliste
analüüside jaoks soovib Sotsiaalministeerium kasutada andmestikku, kus isikud on kaudselt
tuvastatavad?
Vastus: Kaudse tuvastamise võimaluste vähendamiseks oleme leppinud kokku, et
Sotsiaalministeeriumile antakse üle andmed, kus vastaja elukoht on agregeeritud maakonna
tasemele ning vastajate vanused 5-aastasteks vanusrühmadeks. Uuringu teostaja hinnangul
see sisuliselt välistab kaudse tuvastamise riski.
4. Taotluse kohaselt on kavandatud personaalintervjuude arv 12, kuid kui suur on
kvalitatiivanalüüsi sihtrühma 2 suurus?
Vastus: Arvestades teenusel osalevate noorte arvu on kvalitatiivanalüüsi sihtrühma 2 suurus
hinnanguliselt 1000–1500 noort. Sihtrühma täpne suurus selgub Töötukassa andmete
väljavõtte tegemise ja nende analüüsi käigus, mida ei saa teha enne AKI loa saamist.
Juhime täiendavalt tähelepanu, et vastavalt punktis 1 kirjeldatud metoodikale esitame
Töötukassale päringu 120 inimesega kontaktandmete saamiseks põhivalimi
moodustamiseks ning vajadusel täiendavalt sama metoodikaga lisavalimi moodustamiseks.
5. Kui palju 16–29 aastaseid töötuid on perioodil 2015–2020 töötuna arvel olnud?
Vastus: Perioodil 2015–2020 on arvele võetud 389 000 uut töötut. Arvestades, et noorte
vanuserühm moodustab umbes 13% kõigist töötutest, siis on perioodi jooksul arvele tulnud
ligikaudu 50 000 noort. Kuivõrd osa neist on arvele tulnud kindlasti korduvalt võib noorte
töötute arv perioodil 2015–2020 olla hinnanguliselt suurusjärgus 30–40 000 noort.
Informeerisite meid ka teadusuuringu loa taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest kuni
30.09.2020. Kuna oleme rangelt seotud hankelepingu tööde ajakavaga, oleksime väga
tänulikud kui leiate võimaluse taotluse kiiremaks menetlemiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Vivia Aunapuu-Lents 626 9185
[email protected]