dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 8. september 2020
Viit
2-4.13/2342-5
Registreeritud
8. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-4.13 Kirjavahetus EL-i struktuurifondide rakendamise osas (Rakendusasutus)
Toimik
2-4.13/2020
Vastutaja
Vivia Aunapuu-Lents (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎2-4.132342-5 08.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc217 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 03.09.2020 Kehtiv kuni 03.09.2025 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Kristjan Küti Andmekaitse Inspektsioon Teie 01.09.2020 nr 2.2.-1/20/14/ [email protected] Meie 08.09.2020 nr 2-4.13/2342-5 Andmekaitse Inspektsiooni taotluse puuduste kõrvaldamine Lugupeetud Kristjan Küti Vastused Teie pöördumisele puuduste kõrvaldamiseks: 1. Minu esimene töökoht teenusel osales perioodil jaanuar – detsember 2019 1614 isikut. Personaalintervjuu soovitakse teha nendest 12 isikuga. Teie senise põhjenduse alusel ei teki mul kindlat veendumust, et kontaktandmete päring on vaja teha 1614 isikule. Seega palun selgitada, kas kvalitatiivanalüüsi saaks teha selliselt, et tehakse valim nendest, kellega soovitakse kontakteeruda ja siis päritakse vaid nende nimed ja kontaktandmed. Vastus: Kvalitatiivanalüüsi ei ole võimalik teha selliselt, et küsitakse vaid nende isikute nimed ja kontaktid, kellega soovitakse kontakteeruda, kuna kõigis uuringutes tuleb alati arvestada nn vastamiste ja keeldumiste määraga. Sõltuvalt sihtrühmast (selle kättesaamise või intervjueerimise keerukusest) võivad ka vastamist- ja keeldumismäärad olla erinevad. Valimi koostamiseks tehakse valimi disaini arvestades üldkogumist juhuslik väljavõte. Varasemates keerukamate sihtrühmade kvalitatiivuuringutes oleme kasutanud praktikat, kus vastamismäär on 10% – s.t et uuringus osalema nõustub iga kümnes isik, kelle poole pöörduti. Pakume seega nii osalus- kui võrdlusrühma puhul välja ka selles projektis sama metoodika. Kuivõrd osalusrühmas on eesmärk viia läbi 12 intervjuud, tehakse vastavalt põhivalim 120 kontaktisikuga, sama kehtib võrdlusrühma kohta. Kokku tehakse põhivalimiks seega väljavõte kahe rühma peale 240 kontaktisikust. Kui põhivalimiga ei saada siiski vajalikku arvu nõusolekut ja intervjueeritud isikuid, on uuringutes tavaks moodustada eelpool kirjeldatud põhimõttel lisavalim, et uuringu ja hanke eesmärgid saaksid igal juhul täidetud. Juhul kui mõnes lõikes on kontaktid ammendunud, st valimist ei ole olnud võimalik saada piisavalt intervjuusid, küsitakse Töötukassalt täiendavaid kontakte vastamata jäänud isikute arvu kümnekordses mahus (nt kui puudu on 5 isiku intervjuud, siis lisavalimi suuruseks on 50 isikut). 2. Palun selgitage, kas andmed edastatakse pilveteenuse kaudu? Kui jah, siis kas andmeid hoitakse Euroopa Liidus asuvates andmeserverites? Vastus: Andmed ei edastata pilveteenuse kaudu ega hoita teistes Euroopa Liidu riikides asuvates andmeserverites. Eesti Töötukassa failivahetuskeskkond, mille tööpõhimõtteid eelmises vastuses kirjeldasime, asub Töötukassa Eestis asuvates serverites. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 3. Taotluse kohaselt antakse statistiline umbisikustatud andmestik hindamise lõppedes üle Sotsiaalministeeriumile kui analüüsi tellijale edasiste statistiliste analüüside võimaldamiseks. Samas oma vastuses te nendite ,,et kombineerides erinevaid andmepäringus kasutatavaid tunnuseid, võib tekkida võimalus isikute kaudseks tuvastamiseks. Kas edasiste statistiliste analüüside jaoks soovib Sotsiaalministeerium kasutada andmestikku, kus isikud on kaudselt tuvastatavad? Vastus: Kaudse tuvastamise võimaluste vähendamiseks oleme leppinud kokku, et Sotsiaalministeeriumile antakse üle andmed, kus vastaja elukoht on agregeeritud maakonna tasemele ning vastajate vanused 5-aastasteks vanusrühmadeks. Uuringu teostaja hinnangul see sisuliselt välistab kaudse tuvastamise riski. 4. Taotluse kohaselt on kavandatud personaalintervjuude arv 12, kuid kui suur on kvalitatiivanalüüsi sihtrühma 2 suurus? Vastus: Arvestades teenusel osalevate noorte arvu on kvalitatiivanalüüsi sihtrühma 2 suurus hinnanguliselt 1000–1500 noort. Sihtrühma täpne suurus selgub Töötukassa andmete väljavõtte tegemise ja nende analüüsi käigus, mida ei saa teha enne AKI loa saamist. Juhime täiendavalt tähelepanu, et vastavalt punktis 1 kirjeldatud metoodikale esitame Töötukassale päringu 120 inimesega kontaktandmete saamiseks põhivalimi moodustamiseks ning vajadusel täiendavalt sama metoodikaga lisavalimi moodustamiseks. 5. Kui palju 16–29 aastaseid töötuid on perioodil 2015–2020 töötuna arvel olnud? Vastus: Perioodil 2015–2020 on arvele võetud 389 000 uut töötut. Arvestades, et noorte vanuserühm moodustab umbes 13% kõigist töötutest, siis on perioodi jooksul arvele tulnud ligikaudu 50 000 noort. Kuivõrd osa neist on arvele tulnud kindlasti korduvalt võib noorte töötute arv perioodil 2015–2020 olla hinnanguliselt suurusjärgus 30–40 000 noort. Informeerisite meid ka teadusuuringu loa taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest kuni 30.09.2020. Kuna oleme rangelt seotud hankelepingu tööde ajakavaga, oleksime väga tänulikud kui leiate võimaluse taotluse kiiremaks menetlemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Vivia Aunapuu-Lents 626 9185 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel