dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Muudatusettepanekud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõule 205 SE

Sotsiaalministeerium · 7. september 2020
Viit
5.2-7/2611-1
Registreeritud
7. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2020
Vastutaja
Tiina Titma (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎5.2-72611-1 07.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc551 KB

Sisu (failidest)

Tõnis Mölder Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 07.09.2020 nr 5.2-7/2611-1 Täiendavad muudatusettepanekud ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõule 205 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Sotsiaalministeerium esitas Riigikogu sotsiaalkomisjonile 26. juunil 2020. a muudatusettepanekud seoses ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga 205 SE (edaspidi 205 SE). Esitame järgmised täiendavad ettepanekud eelnõu 205 SE muutmiseks. Ettepanekud on lisandunud eelnõu 205 SE menetlemise ajal COVID-19 pandeemiaga seotud ja valdkonnapõhise arengu vajadusena. 1. Palume muuta ja sõnastada eelnõu § 1 punktis 19 esitatud ravimiseaduse (edaspidi RavS) § 21 lõige 8 ning lisada uus lõige numbriga 9, muutes olemasolevad lõiked 9–11 lõigeteks 10–12, järgmiselt: „(8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7 nimetatud juhtudele võib Ravimiamet anda müügiloata ravimite turustamise loa ka: 1) hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.04.2004, lk 1–33), artikli 83 alusel. (9) Ravimiamet võib anda ajutiselt müügiloata ravimi turustamise loa seoses patogeenide, toksiinide, keemiliste ainete või tuumakiirguse oletatava või kinnitatud levikuga või lubada ravimi kasutamist müügiloa tingimuste väliselt. Ravimi müügiloa hoidja, ravimi tootja ja tervishoiutöötaja ei vastuta ravimi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest, kui ravimit kasutatakse Ravimiameti ajutise müügiloata ravimi turustamise loa alusel või Ravimiameti eelneva loa alusel müügiloa tingimuste väliselt. (10) Müügiloata ravimeid, millel on vähemalt ühes Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis müügiluba, võib sisse vedada enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügiloata ravimi turustamise loa saamist, arvestades käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid. (11) Müügiloata ravimeid, millele ei ole üheski Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis antud müügiluba, võib sisseveoloa alusel sisse vedada ja ravimite käitlemise õigust omavatele isikutele väljastada vaid müügiloata ravimi turustamise loa alusel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 (12) Müügiloata ravimi turustamine teistele ravimite käitlemise õigust omavatele isikutele on lubatud üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 7–9 nimetatud loa alusel.“. Selgitus. Seoses 7. mail 2020. a jõustunud ravimiseaduse § 15 muudatusega on vaja täiendada ka seaduse § 21 lõike 8 punkti 1 sõnastust (esitatud eelnõu § 1 punktis 19) ja viia see kooskõlla 7. mail 2020. a jõustunud muudatusega. Nimetatud muudatus võimaldab Ravimiametil hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid RavSis ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Lõike 9 lisamisega ühtlustame ravimiseaduse nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 5 lõigetest 2 ja 3, et viia ravimiseaduse sätted kooskõlla EL õigusega ja kehtestada meetmed ravimite erandkorras kättesaadavuse tagamiseks. Muudatus on vajalik eelkõige COVID-19 pandeemia tingimustes, kuna võib tekkida vajadus erandite tegemiseks ravimi müügiloa tingimustes või nõuetes, et tagada ravivõimalused või teatud elanikerühmade kiire vaktsineerimine enne vaktsiini müügiloa väljastamist Euroopa Komisjoni poolt. Nimetatud sätete alusel on liikmesriikidel õigus võimaldada vaktsiinide varajane turule tulemine ja enne ravimi müügiloa väljastamist otsustada ravimi turustamise ajutise lubamise üle. Kui üldise põhimõttena on kehtestatud nõue, et müügiloata ravimi eriloa andmine ei vabasta ravimitootjat ega müügiloa hoidjat ravimi kasutamisega seonduvatest tagajärgedest, siis lähtudes direktiivi 2001/83/EÜ artikkel 5 lõikest 3, juhtudel, kui ravimit kasutatakse pädeva asutuse nõudel ravimi müügiloa tingimuste väliselt või müügiloata ravimit kasutatakse pädeva asutuse nõudel ajutise loa alusel, ei vastuta ravimi müügiloa hoidja, ravimi tootja ega tervishoiutöötaja ravimi kasutamisest tulenevate tagajärgede eest. Sellised sätted Eesti õiguses seni puuduvad. Seega eeldab artikli 5 lõike 2 alusel erandi tegemine Ravimiameti põhjalikku hinnangut ravimi kasu ja riski suhte kohta, et erandi kohaselt ravimi kasutamisest saadav kasu kaalub üles võimalikud riskid. Direktiivi 2001/83/EÜ artikli 5 lõikeid 2 ja 3 kasutatakse juba praegu liikmesriikides ravimite varajase kättesaadavuse tagamiseks ning samasugune õigus ja võimalus tuleb luua ka Eestile, eelkõige arvestades pandeemia tingimusi ja Komisjoni jõupingutusi ühtsete põhimõtete kehtestamisel nendes tingimustes. Kui muude müügiloata ravimite korral saab ravimi varajase turuletuleku tagamiseks kasutada õigusliku alusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 artiklis 83 lõikes 2 sätestatud „compassionate use“ programme, siis COVID-19 pandeemia vaktsiinide varaseks turuletulekuks ei ole see õigusliku alusena sobilik, kuna sätte tingimused ei ole ette nähtud ennetuseks, vaid patsiendirühmadele, kelle jaoks on muud ravivõimalused ammendunud. Muudatus on kavandatud jõustuma üldises korras. 2. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 30, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni. Punkti 30 sõnastus on järgmine: „30) paragrahv 311 tunnistatakse kehtetuks;“. Selgitus: Proviisoromandi nõue piirab seotud tegevuslubade arvu neljaga (RavS § 41 lg 4), mistõttu RavS § 311 sätestatud apteegiteenuse osutamise kohustuse seadmine ei ole täidetav, kuna puudub valitseva mõjuga ettevõtja, kellel peab olema vähemalt kümme üldapteegiteenuse osutamise tegevusluba. Käesolev meede ei ole varasemas praktikas osutunud vajalikuks. Muudatus on kavandatud jõustuma üldises korras. 3 3. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 46, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni. Punkti 46 sõnastus on järgmine: „46) paragrahv 621 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 621. Proviisori ja farmatseudi lähtetoetus, selle taotlemine, maksmine ja tagasinõudmine (1) Apteekri lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on üldapteeki või selle struktuuriüksusesse tööle asuvale proviisorile ja farmatseudile ühekordselt makstav toetus. (2) Lähtetoetust võib ühe aasta jooksul proviisorina või farmatseudina tööle asumisest arvates taotleda isik, kes: 1) on Terviseametis registreeritud proviisori või farmatseudina; 2) asub proviisori või farmatseudina tööle üldapteegis või haruapteegis, mis asub linnas asustusüksusena, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses, mis on linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel; 3) töötab käesoleva lõike punktis 2 nimetatud apteegis kohapeal proviisori või farmatseudina töökoormusega vähemalt 24 tundi nädalas. (3) Taotlus lähtetoetuse saamiseks esitatakse Sotsiaalministeeriumile. Sotsiaalministeerium otsustab lähtetoetuse andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Lähtetoetus makstakse proviisori või farmatseudi pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates. (4) Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot töötamise perioodiga 3 aastat ja suurusega 25 000 eurot töötamise perioodiga 5 aastat. (5) Lähtetoetust saanud proviisor või farmatseut on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse proportsionaalselt lähtetoetuse andmise otsuses nimetatud töötamise perioodi lõpuni jäänud ajaga, kui tema pidev töötamine käesoleva seaduse § 621 lõikes 2 nimetatud tingimustel lõpeb enne otsuses ette nähtud kolme- või viieaastase töötamise perioodi möödumist. Töötamine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud isiku lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning isiku töötamise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine loetakse pidevaks isiku töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku töötamise staaž käesoleva seaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel ei katke vastavalt kolme- või viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi kuni viie aasta jooksul lähtetoetuse tagasimaksmise teatise saamisest arvates. (6) Lähtetoetust saanud proviisor või farmatseut ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus proviisori või farmatseudina lõpeb lähtetoetuse andmise otsuses nimetatud apteegis ja ta asub tööle käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimustele vastavasse teise apteeki. (7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra.“. Selgitus. Ravimiseaduse §-s 621 sätestatud apteekri lähtetoetuse eesmärk on motiveerida proviisoreid või farmatseute valima oma töötamise kohaks Eesti piirkonnad, kuhu proviisorite ja farmatseutide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Teada aga on, et maapiirkondade apteekides on vananev töötajaskond ning tavaliselt töötab vaid üks proviisor või farmatseut, kellel ei ole asendaja puudusel võimalik ka puhkust võtta või pensionieelsel ajal vähema koormusega töötada. 4 Toetuse saamise tingimused on osutunud praktikas mittetoimivateks – näiteks saab toetust maksta ainult apteeki esimesena tööle asuvale apteekrile. Apteekri lähtetoetuse meede on avatud alates 2014. a, kuid meetme alusel ei ole toetatud ühtegi apteekrit. 2015. a. esitati üks taotlus, mille rahuldamisest keelduti, sest apteeker läks tööle juba töötavasse apteeki ja ei olnud seega apteegi esimene apteeker. Samal ajal on eriarstide ja perearstide lähtetoetus meetmena efektiivne ning seejuures ei ole abikõlblikkuse tingimusena nõutav, et lähtetoetuse saaja asub piirkonda tööle esimese eriarstina. Lisaks ei ole võimalik toetust saada nendel apteekritel, kellel on eriala omandamisest möödas rohkem kui viis aastat – praktikas tähendab see seda, et toetust ei ole võimalik saada näiteks apteekritel, kes on pikalt juba töötanud ja kvalifitseeruvad pädevaks isikuks ning sooviks minna tööle maapiirkonda. Toetuse summa 15 000 eurot ei ole piisavalt motiveeriv viieks aastaks. Toetuse tingimused näevad ette, et toetuse saaja töötab nimetatud piirkonnas vähemalt 5 aastat ning kui ta lõpetab töötamise varem, tuleb tal tagastada toetus täies mahus. Meetme prognoositav eelarve alates 2021. aastast on 150 000 eurot aastas. Apteekrite lähtetoetus 2020 2021 45 000 150 000 Arvestuse alus: 3 isikut x 15 Arvestuse alus: 3 taotlejat 000 = 45 000 EUR x 25 000 EUR ja 5 taotlejat x 15 000 EUR. Toetuse tingimusi on vaja muuta paindlikumaks, et toetus saaks täita oma eesmärki – motiveerida apteekreid tööle minema piirkondadesse, kuhu proviisori või farmatseudi leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. Muudatus on kavandatud jõustuma üldises korras. 4. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 49, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni. Punkti 49 sõnastus on järgmine: „49) paragrahvi 64 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Ravimiamet võib tingimusel, et võetakse kasutusele asjakohased meetmed ravimi ohutu kasutamise tagamiseks, anda loa mõnede nõutavate andmete kandmata jätmiseks ravimi pakendile ja infolehele või ravimi turustamiseks mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keelses pakendis ja infolehega, kui ravimit ei turustata otse patsiendile või kui sama toimeaine, tugevuse, ravimvormi ning pakendisuurusega ravimeid Eestis ei turustata ning ravimiga katkematu varustatuse tagamine on oluline inimese või looma tervise seisukohast.“. Selgitus. RaVS § 64 lõikes 31 on sätestatud Ravimiameti õigus anda luba mõnede nõutavate andmete kandmata jätmiseks ravimi pakendile ja infolehele või ravimi turustamiseks mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keelses pakendis ja infolehega. Sellise erandi lubamine ainult müügiloa hoidja taotluse alusel oli põhjendatud algselt sätte kujundamisel. Olukorras, kus Eestis puudub müügiloa hoidja esindaja ja müügiloa hoidja ei ole huvitatud pakendimärgistuse või pakendi infolehe erandi taotlemisest, on vaja teha teatud juhtudel ravimite eestikeelse pakendi või pakendi infolehe nõudest erandeid, et võimaldada oluliste ravimite kättesaadavust raviks, selle jätkamiseks ja ravikatkestuse ärahoidmiseks. Esitatud muudatus annaks Ravimiametile endale õiguse tarneraskuste ja kättesaadavuse probleemide korral koostöös hulgimüüjatega leida alternatiive ning lubada erandeid, et tagada ravimite kättesaadavus ja ravimiga katkematu 5 varustatus. Erandi taotlust on võimalik esitada jätkuvalt ka müügiloa taotlejal või müügiloa hoidjal. Ravimite kättesaadavuse parandamise eesmärgil on lisatud teinegi muudatus, mille kohaselt võib kirjeldatud erandit rakendada juhul, kui näiteks sama toimeaine ja tugevusega ravim on küll kättesaadav, kuid on sellises ravimvormis või pakendisuuruses, mida ei saa tulenevalt patsiendirühmast kasutada. Näiteks turustatakse Eestis haiglas kasutatavat inhalatsiooni- või süstelahust, kuid puuduvad samas koguses toimeinet sisaldavad ravimvormid kasutamiseks ambulatoorselt. Samas on teatud juhtudel vajalik teha erandeid ka pakendi suurusest lähtuvalt, kui diagnoosist tulenevalt on patsiendile vajalik tagada ravimi kättesaadavus suures ravimi pakendi suuruses. Sellise näitena võib tuua tadalafiili sisaldava ravimi, mida kasutatakse kahel näidustusel, millest pulmonaalse arteriaalse hüpertensiooni puhul on patsiendile vajalik tagada ravimi kättesaadavus suuremas pakendis. Kirjeldatud olukordade vältimiseks, kuid samas ravimi müügiloa hoidjate võrdse kohtlemise tagamiseks, on vajalik teha täpsustused sätte rakendamise tingimustes. Muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ, mis on inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, artikli 63 lõikega 3. Muudatus on kavandatud jõustuma üldises korras. 5. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 68, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni. Punkti 68 sõnastus on järgmine: „68) paragrahvi 84 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Ravimi väljakirjutamise õigust mitteomavatele isikutele on keelatud anda ravimite näidiseid ning müügiedendusmeetodina müüa või jagada ravimiga seotud esemeid, korraldada ravimiga seotud loosimisi ja loteriisid, pakkuda ravimi ostuga seoses tasuta või allahindlusega ravimeid, muid kaupu või teenuseid. Ravimi näidise andmise keeldu ei kohaldata proviisorile ja farmatseudile käesoleva seaduse § 85 lõikes 7 sätestatud tingimustel.“. 6. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 72, muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni. Punkti 72 sõnastus on järgmine: „72) paragrahvi 85 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Retseptiravimi näidist võib anda ainult ravimi väljakirjutamise õigust omavale isikule tema kirjaliku allkirjastatud taotluse alusel. Käsimüügiravimi vähese väärtusega näidist võib anda proviisorile või farmatseudile käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud tingimustel.“. Selgitus. Punktides 5 ja 6 esitatud muudatused on vajalikud tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist kohtuasjas C-786/18. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et direktiiv 2001/83/EÜ: (i) ei keela käsimüügiravimi näidiste andmist apteekrile (p 48), (ii) retseptiravimi näidiseid on lubatud rangetel ettenähtud tingimustel anda üksnes ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele (p 41), (iii) apteekritele antud näidised peavad olema vähese väärtusega (p 50). RavS § 85 lõige 7 sätestab samuti sõnaselgelt, et ravimi näidist võib anda ainult väljakirjutamise õigust omavale isikule tema allkirjastatud taotluse alusel. Kohtulahend käsitleb apteekritele antavaid näidiseid ühe reklaamivormina (kingitusena), sidudes selle väikese väärtusega (RavS 86 lg 1 kohaselt alla 6.40 euro). Muudatusega võimaldatakse käsimüügiravimite näidiste jagamist proviisorile või farmatseudile ning retseptiravimi näidiste jagamist ravimi väljakirjutamise õigust omavale isikule viies Eesti õiguse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. 6 Muudatus on kavandatud jõustuma üldises korras. 7. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 73 muutes vastavalt järgnevate punktide numeratsiooni. Punkti 73 sõnastus on järgmine: „73) paragrahvi 85 lõike 10 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) märge, et täiendav teave on saadaval ravimi müügiloa hoidjal, ning müügiloa hoidja või tema volitatud isiku kontaktandmed.“. Selgitus. Muudatusega kaotatakse kohustus nimetada ravimi lühireklaamis müügiloa hoidja esindaja postiaadress ja asendada see müügiloa hoidja või tema esindaja kontaktandmetega, kuna reeglina kasutatakse tänapäeval kontakti saamiseks muid kanaleid, kui kirjade saatmine või esinduse külastus. Sätte muudatus on kooskõlas teiste ravimireklaami nõuetega, kus nõutavateks andmeteks on kontaktandmed, mitte postiaadress. Samuti on lisatud muudetavasse sättesse juurde „müügiloa hoidja või tema volitatud isik“, kuna tihtilugu Eestis müügiloa hoidja esindus puudub, seega tuleb lisada kas müügiloa hoidja enda kontaktandmed, mille kaudu vajadusel ühendust saab, või volitatud esindaja olemasolul viimase kontaktandmed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Tiina Titma 626 9147 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel