dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõule arvamuse avaldamine

Sotsiaalministeerium · 7. september 2020
Viit
1.2-1/2012-6
Registreeritud
7. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2020
Vastutaja
Kristiina Luht (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎1.2.-4202202 07.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc604 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Tanel Kiik Teie: 19.06.2020 nr 1.2-2/2012-1 sotsiaalminister Sotsiaalministeerium Meie: 07.09.2020 nr 1.2.-4/20/2202 [email protected] Eelnõule arvamuse avaldamine Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks ohvriabi seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK). Esitatud VTK kohta on meil järgnevad märkused ja tähelepanekud. 1. Ametisaladuse hoidmise kohustusest 1.1. VTK-s (lk 9 lõpp kuni 10) on kirjeldatud, kuidas kavandatakse psühholoogilise abi andmist diferentseerida ning millised on planeeritavad nõuded teenuse osutajatele. Olles kirjeldustega tutvunud, on ilmne, et teataval määral toimub psühholoogilise abi andmisel ka eriliigiliste isikuandmete (ennekõike terviseandmete ning ilmselt teatud juhtudel ka seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta käivate andmete) töötlemine, mille puhul tuleb arvestada ka isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikliga 9. 1.2. IKÜM art 9 lg 2 punkti h kohaselt on eriliigiliste isikuandmete töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud. 1.3. IKÜM art 9 lg 3 sätestab tingimusena, et selline andmetöötlus on lubatud, kui neid andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või kui neid andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud eeskirjade alusel samuti saladuse hoidmise kohustus. 1.4. Eeldatavasti on ohvriabiseaduse (OAS) alusel osutatavad ning VTK järgi planeeritavad teenused oma olemuselt (teatavas osas) sotsiaalhoolekandelised teenused ehk siin tuleb arvestada ka eelnevalt välja toodud IKÜM-i sätetega. Sellest johtuvalt ja nagu nähtub VTK-st (vt lk 36 olevat lõiku, mis on enne punkti 5) soovitakse ilmselt ohvriabiteenused üle tuua sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrisse (STAR), mis ongi mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste ning muu abi menetlemiseks ja dokumenteerimiseks. 1.5. VTK-s toodud psühholoogilise abi diferentseeritud kirjeldustes (VTK lk 9 lõpp kuni lk 11 algus) on nimetatud erinevaid spetsialiste, kes vastavaid teenuseid osutavad. Osadel neist (ennekõike tervishoiuteenuse osutaja ning tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud) on juba olemas võlaõigusseaduse §-st 768 tulenev ametisaladuse hoidmise kohustus, kuid mitte kõigil teenuse osutajatel. Näiteks, kui tegemist on psühholoogiga, kes pakub oma teenust FIE-na või OÜ-na, kuid kes ei ole tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4 tähenduses. 1.6. VTK-s on nimetatud ka muid teenuseosutajaid (vt VTK punkte 3 - 3.6, lk-del 20 - 28), Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 kes oma töö käigus võivad teenust saava isiku eriliigilisi isikuandmeid IKÜM art 9 lg 2 punktis h kirjeldatud eesmärgil töödelda. Muuhulgas on mainitud isikuid, kellel on praegugi seadusandlusest tulenevalt kohustus hoida ametisaladust (nt ametnikel tuleb see kohustus avaliku teenistuse seaduse §-st 55), kuid kõigil neist vastavat kohustust ei ole. 1.7. Seetõttu soovitame eelnõu koostamisel läbi mõelda, kuidas lahendada IKÜM art 9 lõikest 3 tuleneva ametisaladuse hoidmise kohustuse nõude täitmine kõigi ohvriabi teenuste osutajate puhul. Üks võimalus on võtta eeskuju võlaõigusseaduse § 768 sõnastusest. 2. VTK kohaselt (lk 14 alguses) tehakse menetluse lihtsustamise eesmärgil OAS-i ka muudatus, mis võtab vägivallakuriteo ohvriks langenud inimeselt kohustuse arvestada ise välja, mis suuruses hüvitist ta taotleb. SKA küsib erinevatest riiklikest andmebaasidest andmed ja arvestab hüvitise suuruse. Soovitame eelnõud koostades täpselt paika panna, mis andmekogudest ning milliseid andmeid kogutakse. Kui selleks plaanitakse luua mõne olemasoleva andmekogu (nt STAR) juurde lisafunktsionaalsus, siis on võimalik see sisustada vastava andmekogu pidamist reguleerivates sätetes. 3. VTK kohaselt soovitakse mh reguleerida ohvritega tegelevate spetsialistide ring (vt lk 21 algus) ning nende õigused ja kohustused. VTK-s on mainitud ka muid teenuseosutajaid (nt lk 25 naiste tugikeskuse teenuse osutaja, lk 26 ohvriabi vabatahtlik jne) kui ka uusi teenuseid (VTK punktid 3.5. ning 3.6.). Soovitame nende isikute õiguste ja kohustuste sõnastamisel veenduda, et oleks selgelt aru saada, kas ning kuidas ohvri isikuandmeid töödeldakse (sh kas toimub erinevate asutuste või isikute vahel teabe vahetamine jne). Eelkõige on vajalik tagada, et reguleeritavate õiguste ja kohustuste puhul arvestatakse isikuandmete töötlemise põhimõtetega (IKÜM art 5), st ei sekkuta ülemäära ohvri eraellu, kuid samal ajal tagatakse talle sobiva teenuse osutamine. 4. VTK punktis 4 (lk 30 jj) on kirjeldatud vajadust seadusandluses reguleerida ohvri kohtlemise põhimõtted, sh ka koostöö ja ohvri isikuandmete edastamine Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) Sotsiaalkindlustusametisse (SKA). VTK lk-del 32-36 on välja toodud kolm varianti, kuidas võiks andmete vahetamine toimuda. Siin võiks abiks olla ka inspektsiooni juhend, mida paraku pole küll veel uuendatud IKÜM-i kehtima hakkamise järgselt, kuid mille üldpõhimõtted on siiski samad.1 4.1. Esimese variandi (andmetöötlus toimub seaduse alusel sisuliselt automaatselt; VTK lk 32-34) kasuks otsustamisel soovitame hinnata, kas tegemist võib olla IKÜM art 22 järgse automatiseeritud otsusega. Kui nii, siis peaks õigusaktides olema sätestatud asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks. Nimetatud variandi puhul on ühe kaitsemeetmena välja pakutud võimalust, et inimene ise ütleb etteulatuvalt „ei“ ehk ta ei soovi SKA teenuseid saada. Juhul, kui otsustatakse sellise andmevahetuse kasuks ning selleks, et VTK-s pakutud kaitsemeede oleks kohaselt tagatud, tuleks kindlasti selgitada ohvrile, et PPA edastab andmeid SKA- le (sh selgitada, mis eesmärgil seda tehakse, mis andmetega on tegemist jne) ning et tal on enne edastamist võimalik keelata edastamine (nagu VTK-s välja pakuti). Ohvril peaks jääma ka „ei“ ütlemise korral jätkuvalt võimalus hiljem abi saada SKA-lt. 4.2. Variant 2 (andmetöötlus toimub ohvri nõusolekul) osas on märgitud, et selleks tuleb välja töötada nõusoleku vorm. Meile teadaolevalt toimub praegu sedasorti isikuandmete edastamine nõusoleku alusel (vähemalt toimus see nii enne IKÜM-i jõustumist).2 Samas me ei tea, kas ning kuidas on peale IKÜM-i jõustumist nõusoleku alusel toimuvat isikuandmete edastamist muudetud (sh nõusoleku vormi jne), kuid me eeldame, et PPA on koostöös SKA-ga vastavad parandused ja täiendused nõusoleku vormile juba teinud. Siinjuures on VTK-s ka väljendatud kahtlust, kuivõrd on võimalik haldusorganil andmesubjekti nõusolekul isikuandmeid töödelda. Selgitame, et 1 Isikuandmed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusektoris – leitav: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmed_sotsiaalhoolekande- _ja_tervishoiusektoris.pdf. 2 Vt altviites nr 2 viidatud juhendi § 2.13. 2 (3) teatavatel juhtudel on see võimalik.3 4.3. Variant 3 (SKA-le edastatakse taotlus läbi PPA) tundub olevat sobivaim ohvrile, kuna ta saab ise otsustada, kas ta soovib enda andmete edastamist SKA-le või mitte ning PPA saab osutada kaasabi andmete edastamisel. Nagu VTK-s on märgitud, tuleb siin seaduses täpsemalt määratleda, mis andmeid SKA-le edastatakse. 4.4. VTK-s on märgitud (vt lk 23 oleva punkti 3.2. teist tekstilõiku), et teatavate teenuste osutamiseks oleks seadusandlusesse seaduses vaja määratleda, et lisaks PPA-le saaks teavitust esitada ka prokuratuur (VTK-s on toodud näitena OAS § 3 lõiget 22), mistõttu lisatakse OAS-i ka prokuratuur. VTK punktis 4 nimetatud kolmes variandis on keskendutud andmete edastamisele PPA-st SKA-le, kuid eraldi ei ole analüüsitud, kas võib tekkida vajadus reguleerida andmete edastamine prokuratuurilt SKA-le, kes alustaks ohvriabiteenuse osutamist. Palume seda hinnata eelnõud koostades. 5. VTK punktis 11 (lk 45 jj) on kirjeldatud VTK-ga toimuvate muudatuste mõjusid, sh punktis 11.4.1. (ohvri kohtlemise põhimõtete, ohvrile abi tagamiseks vajalike tingimuste ja koostöökohustuste sõnastamine seaduses) on lühidalt analüüsitud ning leitud, et ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Sellest hoolimata leiame, et kuna VTK-s ei ole lõplikult analüüsitud ja paika pandud, kuidas toimub ohvri isikuandmete töötlemine, siis tuleb siin koostada ka IKÜM art 35 kohane andmekaitsealane mõjuhinnang.4 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Lehis peadirektor Koostaja: Raavo Palu [email protected] 3 Vt Euroopa Andmekaitsenõukogu suunist nr 05/2019 määruse 2016/679 kohase nõusoleku kohta, konkreetsemalt suuniste punkte 17-20 – kättesaadav: https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our- documents/guidelines/guidelines-052020-consent-under-regulation-2016679_en. 4 Sel teemal vt ka Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendi 5. peatükki ning lisa 1 – leitav: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf. 3 (3)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel