ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tanel Kiik Teie: 19.06.2020 nr 1.2-2/2012-1
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 07.09.2020 nr 1.2.-4/20/2202
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks ohvriabi seaduse väljatöötamiskavatsuse
(VTK). Esitatud VTK kohta on meil järgnevad märkused ja tähelepanekud.
1. Ametisaladuse hoidmise kohustusest
1.1. VTK-s (lk 9 lõpp kuni 10) on kirjeldatud, kuidas kavandatakse psühholoogilise abi
andmist diferentseerida ning millised on planeeritavad nõuded teenuse osutajatele.
Olles kirjeldustega tutvunud, on ilmne, et teataval määral toimub psühholoogilise abi
andmisel ka eriliigiliste isikuandmete (ennekõike terviseandmete ning ilmselt teatud
juhtudel ka seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta käivate andmete) töötlemine,
mille puhul tuleb arvestada ka isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikliga 9.
1.2. IKÜM art 9 lg 2 punkti h kohaselt on eriliigiliste isikuandmete töötlemine lubatud, kui
töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja
töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või
sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või
sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või
liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel, et lõikes 3
osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud.
1.3. IKÜM art 9 lg 3 sätestab tingimusena, et selline andmetöötlus on lubatud, kui neid
andmeid töötleb töötaja, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike
asutuste kehtestatud eeskirjade alusel ametisaladuse hoidmise kohustus, või kui neid
andmeid töödeldakse sellise isiku vastutusel või kui neid andmeid töötleb mõni teine
isik, kellel on liidu või liikmesriigi õiguse või pädevate riiklike asutuste kehtestatud
eeskirjade alusel samuti saladuse hoidmise kohustus.
1.4. Eeldatavasti on ohvriabiseaduse (OAS) alusel osutatavad ning VTK järgi planeeritavad
teenused oma olemuselt (teatavas osas) sotsiaalhoolekandelised teenused ehk siin tuleb
arvestada ka eelnevalt välja toodud IKÜM-i sätetega. Sellest johtuvalt ja nagu nähtub
VTK-st (vt lk 36 olevat lõiku, mis on enne punkti 5) soovitakse ilmselt
ohvriabiteenused üle tuua sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistrisse (STAR), mis
ongi mõeldud sotsiaalteenuste ja –toetuste ning muu abi menetlemiseks ja
dokumenteerimiseks.
1.5. VTK-s toodud psühholoogilise abi diferentseeritud kirjeldustes (VTK lk 9 lõpp kuni lk
11 algus) on nimetatud erinevaid spetsialiste, kes vastavaid teenuseid osutavad. Osadel
neist (ennekõike tervishoiuteenuse osutaja ning tervishoiuteenuse osutamisel osalevad
isikud) on juba olemas võlaõigusseaduse §-st 768 tulenev ametisaladuse hoidmise
kohustus, kuid mitte kõigil teenuse osutajatel. Näiteks, kui tegemist on psühholoogiga,
kes pakub oma teenust FIE-na või OÜ-na, kuid kes ei ole tervishoiuteenuse osutaja
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4 tähenduses.
1.6. VTK-s on nimetatud ka muid teenuseosutajaid (vt VTK punkte 3 - 3.6, lk-del 20 - 28),
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
kes oma töö käigus võivad teenust saava isiku eriliigilisi isikuandmeid IKÜM art 9 lg
2 punktis h kirjeldatud eesmärgil töödelda. Muuhulgas on mainitud isikuid, kellel on
praegugi seadusandlusest tulenevalt kohustus hoida ametisaladust (nt ametnikel tuleb
see kohustus avaliku teenistuse seaduse §-st 55), kuid kõigil neist vastavat kohustust ei
ole.
1.7. Seetõttu soovitame eelnõu koostamisel läbi mõelda, kuidas lahendada IKÜM art 9
lõikest 3 tuleneva ametisaladuse hoidmise kohustuse nõude täitmine kõigi ohvriabi
teenuste osutajate puhul. Üks võimalus on võtta eeskuju võlaõigusseaduse § 768
sõnastusest.
2. VTK kohaselt (lk 14 alguses) tehakse menetluse lihtsustamise eesmärgil OAS-i ka
muudatus, mis võtab vägivallakuriteo ohvriks langenud inimeselt kohustuse arvestada ise
välja, mis suuruses hüvitist ta taotleb. SKA küsib erinevatest riiklikest andmebaasidest
andmed ja arvestab hüvitise suuruse. Soovitame eelnõud koostades täpselt paika panna, mis
andmekogudest ning milliseid andmeid kogutakse. Kui selleks plaanitakse luua mõne
olemasoleva andmekogu (nt STAR) juurde lisafunktsionaalsus, siis on võimalik see
sisustada vastava andmekogu pidamist reguleerivates sätetes.
3. VTK kohaselt soovitakse mh reguleerida ohvritega tegelevate spetsialistide ring (vt lk 21
algus) ning nende õigused ja kohustused. VTK-s on mainitud ka muid teenuseosutajaid (nt
lk 25 naiste tugikeskuse teenuse osutaja, lk 26 ohvriabi vabatahtlik jne) kui ka uusi
teenuseid (VTK punktid 3.5. ning 3.6.). Soovitame nende isikute õiguste ja kohustuste
sõnastamisel veenduda, et oleks selgelt aru saada, kas ning kuidas ohvri isikuandmeid
töödeldakse (sh kas toimub erinevate asutuste või isikute vahel teabe vahetamine jne).
Eelkõige on vajalik tagada, et reguleeritavate õiguste ja kohustuste puhul arvestatakse
isikuandmete töötlemise põhimõtetega (IKÜM art 5), st ei sekkuta ülemäära ohvri eraellu,
kuid samal ajal tagatakse talle sobiva teenuse osutamine.
4. VTK punktis 4 (lk 30 jj) on kirjeldatud vajadust seadusandluses reguleerida ohvri
kohtlemise põhimõtted, sh ka koostöö ja ohvri isikuandmete edastamine Politsei- ja
Piirivalveametist (PPA) Sotsiaalkindlustusametisse (SKA). VTK lk-del 32-36 on välja
toodud kolm varianti, kuidas võiks andmete vahetamine toimuda. Siin võiks abiks olla ka
inspektsiooni juhend, mida paraku pole küll veel uuendatud IKÜM-i kehtima hakkamise
järgselt, kuid mille üldpõhimõtted on siiski samad.1
4.1. Esimese variandi (andmetöötlus toimub seaduse alusel sisuliselt automaatselt; VTK lk
32-34) kasuks otsustamisel soovitame hinnata, kas tegemist võib olla IKÜM art 22
järgse automatiseeritud otsusega. Kui nii, siis peaks õigusaktides olema sätestatud
asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide
kaitsmiseks. Nimetatud variandi puhul on ühe kaitsemeetmena välja pakutud võimalust,
et inimene ise ütleb etteulatuvalt „ei“ ehk ta ei soovi SKA teenuseid saada. Juhul, kui
otsustatakse sellise andmevahetuse kasuks ning selleks, et VTK-s pakutud kaitsemeede
oleks kohaselt tagatud, tuleks kindlasti selgitada ohvrile, et PPA edastab andmeid SKA-
le (sh selgitada, mis eesmärgil seda tehakse, mis andmetega on tegemist jne) ning et tal
on enne edastamist võimalik keelata edastamine (nagu VTK-s välja pakuti). Ohvril
peaks jääma ka „ei“ ütlemise korral jätkuvalt võimalus hiljem abi saada SKA-lt.
4.2. Variant 2 (andmetöötlus toimub ohvri nõusolekul) osas on märgitud, et selleks tuleb
välja töötada nõusoleku vorm. Meile teadaolevalt toimub praegu sedasorti
isikuandmete edastamine nõusoleku alusel (vähemalt toimus see nii enne IKÜM-i
jõustumist).2 Samas me ei tea, kas ning kuidas on peale IKÜM-i jõustumist nõusoleku
alusel toimuvat isikuandmete edastamist muudetud (sh nõusoleku vormi jne), kuid me
eeldame, et PPA on koostöös SKA-ga vastavad parandused ja täiendused nõusoleku
vormile juba teinud. Siinjuures on VTK-s ka väljendatud kahtlust, kuivõrd on võimalik
haldusorganil andmesubjekti nõusolekul isikuandmeid töödelda. Selgitame, et
1
Isikuandmed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusektoris – leitav:
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmed_sotsiaalhoolekande-
_ja_tervishoiusektoris.pdf.
2
Vt altviites nr 2 viidatud juhendi § 2.13.
2 (3)
teatavatel juhtudel on see võimalik.3
4.3. Variant 3 (SKA-le edastatakse taotlus läbi PPA) tundub olevat sobivaim ohvrile, kuna
ta saab ise otsustada, kas ta soovib enda andmete edastamist SKA-le või mitte ning PPA
saab osutada kaasabi andmete edastamisel. Nagu VTK-s on märgitud, tuleb siin
seaduses täpsemalt määratleda, mis andmeid SKA-le edastatakse.
4.4. VTK-s on märgitud (vt lk 23 oleva punkti 3.2. teist tekstilõiku), et teatavate teenuste
osutamiseks oleks seadusandlusesse seaduses vaja määratleda, et lisaks PPA-le saaks
teavitust esitada ka prokuratuur (VTK-s on toodud näitena OAS § 3 lõiget 22), mistõttu
lisatakse OAS-i ka prokuratuur. VTK punktis 4 nimetatud kolmes variandis on
keskendutud andmete edastamisele PPA-st SKA-le, kuid eraldi ei ole analüüsitud, kas
võib tekkida vajadus reguleerida andmete edastamine prokuratuurilt SKA-le, kes
alustaks ohvriabiteenuse osutamist. Palume seda hinnata eelnõud koostades.
5. VTK punktis 11 (lk 45 jj) on kirjeldatud VTK-ga toimuvate muudatuste mõjusid, sh punktis
11.4.1. (ohvri kohtlemise põhimõtete, ohvrile abi tagamiseks vajalike tingimuste ja
koostöökohustuste sõnastamine seaduses) on lühidalt analüüsitud ning leitud, et
ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Sellest hoolimata leiame, et kuna VTK-s ei ole
lõplikult analüüsitud ja paika pandud, kuidas toimub ohvri isikuandmete töötlemine, siis
tuleb siin koostada ka IKÜM art 35 kohane andmekaitsealane mõjuhinnang.4
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Raavo Palu
[email protected]
3
Vt Euroopa Andmekaitsenõukogu suunist nr 05/2019 määruse 2016/679 kohase nõusoleku kohta,
konkreetsemalt suuniste punkte 17-20 – kättesaadav: https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-
documents/guidelines/guidelines-052020-consent-under-regulation-2016679_en.
4
Sel teemal vt ka Andmekaitse Inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendi 5. peatükki ning lisa 1 – leitav:
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/isikuandmete_tootleja_uldjuhend.pdf.
3 (3)