Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU 23.02.2022 Karistusregistri seaduse muutmise seadus § 1. Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 21–25 järgmises sõnastuses: „(21) Registrite ja Infosüsteemide Keskus edastab kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN) andmed järgmiste isikute suhtes kriminaalasjas tehtud süüdimõistva kohtuotsuse kohta: 1) isik, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; 2) kodakondsuseta isik; 3) isik, kelle kodakondsus ei ole teada. (22) Andmed süüdimõistva kohtuotsuse kohta, samuti hilisemad muudatused andmetes edastatakse viivitamata. Käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaja möödumisel kustutatakse andmed kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavast Euroopa karistusregistrite infosüsteemist. (23) Registrite ja Infosüsteemide Keskus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isiku kohta kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726 (ELT L 135, 22.05.2019, lk 1–26), sätestatud andmed ja sõrmejäljeandmed. Süüdimõistetud isiku kriminaalmenetluse käigus kogutud sõrmejälgede edastamisel kasutatakse riiklikus sõrmejälgede registris ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogus säilitatud andmeid. (24) Registrite ja Infosüsteemide Keskus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud isiku kriminaalmenetluse käigus kogutud sõrmejäljed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.05.2019, lk 85–137), loodud ühisesse isikuandmete hoidlasse. Andmed, samuti hilisemad muudatused andmetes edastatakse viivitamata. Käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaja möödumisel kustutatakse andmed ühisest isikuandmete hoidlast. (25) Registrite ja Infosüsteemide Keskus edastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/818 loodud ühisesse isikuandmete hoidlasse käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed ning käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud sõrmejäljed. Andmed, samuti hilisemad muudatused andmetes edastatakse viivitamata. Käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaja möödumisel kustutatakse andmed ühisest isikuandmete hoidlast.“; 2) paragrahvi 30 pealkirja täiendatakse pärast sõna „liikmesriigist“ sõnadega „, Eurojustist, Europolist ja Euroopa Prokuratuurist“; 3) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus esitada päring käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi isiku varasema karistatuse ja karistusandmeid hoidva liikmesriigi väljaselgitamiseks.“; 4) paragrahvi 30 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „keskasutuse“ sõnadega „, Eurojusti, Europoli ja Euroopa Prokuratuuri“; 5) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kantud andmeid § 29 lõikes 21 nimetatud isiku kohta ei ole lubatud edastada kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule isikule, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 30 ja 321 sätestatud juhtudel.“; 6) paragrahvi 32 pealkirja täiendatakse pärast sõna „liikmesriigile“ sõnadega „, Eurojustile, Europolile ja Euroopa Prokuratuurile“; 7) paragrahvi 32 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „keskasutusele“ sõnadega „, Eurojustile, Europolile ja Euroopa Prokuratuurile“; 8) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kui tegemist on päringuga käesoleva seaduse § 29 lõikes 21 nimetatud isiku kohta, siis edastatakse vajaduse korral teise liikmesriigi keskasutusele lisaks lõikes 1 punktides 1–5 nimetatud andmetele isiku riiklikus sõrmejälgede registris ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogus säilitatud sõrmejäljeandmed.“; 9) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses: „§ 321. Andmete esitamine Eurojustile Kui Eurojust esitab taotluse karistusandmete olemasolu kohta teabe edastamiseks kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816 sätestatule, hindab taotlust ja otsustab nõusoleku andmise Justiitsministeerium.“; 10) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Nõukogu raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 07.04.2009, lk 23–32); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/884, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK teabe vahetamise osas kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) osas ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK (ELT L 151, 07.06.2019, lk 143–150).“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 28. juunil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, “ “ ___________ 2021 _________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „ „ _________2021 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)  Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kõnesoleva eelnõuga muudetakse karistusregistri seadust (KarRS). Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt viiakse karistusregistri seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.04.2019 direktiiviga 2019/8841, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK2 teabe vahetamise osas kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) osas ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK3. Muudatuste eesmärk on tõhustada karistusandmete vahetamist Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel ning reguleerida karistusandmete vahetamist isikute kohta, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud. Muudatustega mõjutatud sihtrühmad on Justiitsministeerium ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Muudatusega kaasnevad täiendavad kulud seoses infotehnoloogiliste arenduste ning infosüsteemide liidestamisega Euroopa Liidu infosüsteemidega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunikud Markko Künnapu ([email protected]; 620 8205) ja Mari Keskküla ([email protected]; 620 8162) ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse riikliku sunni registrite osakonna juhataja Arno Pardla ([email protected]; 663 6341). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude eelnõudega. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.04.2019 direktiiv 2019/884 (edaspidi ECRIS-TCN-i direktiiv), millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009/315/JSK teabe vahetamise osas kolmandate riikide kodanike kohta ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) osas ning asendatakse nõukogu otsus 2009/316/JSK. Samuti täiendatakse karistusregistri seadust seoses vajadusega rakendada Euroopa Parlamendi ja 1 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L0884&qid=1638954932867&from=ET 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32009F0315&from=ET 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L0884&from=EN 1 nõukogu määrust (EL) 2019/8164, millega luuakse kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks, kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS-TCN), ning muudetakse määrust (EL) 2018/1726.5 Eelnõuga muudetakse karistusregistri seadust 01.06.2021 jõustunud redaktsioonis (RT I 22.05.2021, 1). Eelnõu on kavandatud jõustuma 28.06.2022. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk KarRS-i muudatuste eesmärk on tõhustada koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide vahel karistusregistrisse kantud andmete vahetamise osas. Selleks on ühtlasi vajalik Eesti õigusesse üle võtta ECRIS-TCN direktiiv. Selleks täiendatakse karistusregistri seaduses EL-i liikmesriikide vahelist kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistustandmete vahetamist reguleerivaid sätteid. Kriminaalasjades tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitlev teabevahetus on oluline kõigis kuritegevuse ja terrorismivastase võitluse strateegiates. Kuigi liikmesriikide vahel andmevahetus toimib, ei võeta siiski olemasolevas õigusraamistikus piisavalt arvesse kolmandate riikide kodanikke käsitlevate päringute eripära. Läbi olemasoleva Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) vahetatakse hetkel peamiselt liikmesriikide kodanike karistusandmeid. Kolmandate riikide kodanike kohta ei koguta liidus teavet samamoodi kui liidu kodanike kohta kodakondsusjärgses liikmesriigis, vaid see talletatakse üksnes neis liikmesriikides, kus süüdimõistev kohtuotsus on tehtud. Seega võib praegu saada täieliku ülevaate kolmanda riigi kodaniku eelnevatest kriminaalkaristustest üksnes juhul, kui sellist teavet taotletakse kõigist liikmesriikidest. Sellised eraldiseisvad üldpäringud põhjustavad ebaproportsionaalset halduskoormust kõigile liikmesriikidele, sealhulgas neile, kellel konkreetse kolmanda riigi kodaniku kohta teavet ei ole. Tegelikkuses vähendab selline koormus liikmesriikide valmidust taotleda teistelt liikmesriikidelt teavet kolmandate riikide kodanike kohta, mis takistab oluliselt nimetatud teabe vahetamist liikmesriikide vahel ja sunnib piirduma teabega, mis on talletatud oma riigi karistusregistris. Seetõttu suureneb risk, et teabevahetus liikmesriikide vahel ei ole tõhus ega täielik, puuduliku info tõttu suureneb organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi oht ning 4 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R0816&qid=1638955005737&from=ET 5 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R0816&qid=1637311071575&from=EN 2 väheneb liikmesriikide võimekus ennetustegevusteks ning kuritegevuse ja terrorismi vastaseks võitluseks. Olukorra parandamiseks võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/816, millega luuakse liidu tasandil ühtne kesksüsteem, kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatav Euroopa karistusregistrite infosüsteem (edaspidi ka ECRIS-TCN), mis sisaldab süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike ja ka kodakondsuseta isikute isikuandmeid, et teha kindlaks liikmesriigid, kellel on teavet nende isikute varasemate süüdimõistmiste kohta. ECRIS-TCN võimaldab liikmesriigi keskasutusel kiiresti ja tõhusalt kindlaks teha, millistes teistes liikmesriikides talletatakse karistusregistriandmeid kolmanda riigi kodaniku ja kodakondsuseta isiku kohta, nii et liikmesriikide kodanike andmete vahetuseks kasutatavat olemasolevat ECRIS-e raamistikku saaks kasutada karistusregistriandmete taotlemiseks sellelt liikmesriigilt või nendelt liikmesriikidelt. ECRIS-TCN-i direktiivi eesmärk on teha raamotsuses 2009/315/JSK vajalikud muudatused, millega võimaldatakse ECRISe kaudu vahetada tõhusalt teavet kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. Sellega kohustatakse liikmesriike võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et koos süüdimõistvate kohtuotsustega esitatakse teave süüdi mõistetud isiku kodakondsuse või kodakonduste kohta, kui liikmesriikidel on selline teave olemas. Kolmandate riikide kodanike puhul on lisaks biograafilistele andmetele hädavajalik pääseda ligi ka kolmandatest riikidest pärit isikute biomeetrilistele andmetele (sõrmejäljed, näokujutis), seda juhul, kui liikmesriik on sellised andmed kogunud. Päringute tegemine ühtsesse isikuandmete hoidlasse, mis sisaldab muu hulgas kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kriminaalmenetluse käigus kogutud kolmandatest riikidest pärit isikute biomeetrilisi andmeid, tõhustab oluliselt organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemise võimalusi, aitab ära hoida ebaseaduslikke piiriületusi ning identiteedivargusi. Samuti kehtestatakse teabepäringutele vastamise menetlused, tagatakse, et kolmanda riigi kodaniku taotletavale karistusregistri väljavõttele lisatakse teistest liikmesriikidest saadud teave ning pakutakse teabevahetussüsteemi toimimiseks vajalikke tehnilisi muudatusi. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ning eelnõu ei lähe direktiivi miinimumnõuetest kaugemale (HÕNTE § 1 lg 2 p 2). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1. Karistusregistri seaduse muutmine Eelnõu punkt 1 Eelnõu punktiga 1 täiendatakse seaduse paragrahvi 29 lõigetega 21–25, mille eesmärgiks on näha ette eriregulatsioon karistusandmete edastamiseks isiku kohta, kes on kolmanda riigi kodanik EL-i direktiivi ja määruse mõttes ehk isik, kes ei ole EL-i kodanik või kelle kodakondsus ei ole 3 teada. Kui EL-i kodanike puhul on vajalik andmete edastamine isiku kodakondsusjärgsele liikmesriigile, siis kolmandate riikide kodanike puhul tuleb järgida üldisest erinevat korda. Eelpool nimetatud isiku puhul edastatakse karistusandmed kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (lg 21 ja lg 22). ECRIS-TCN on määrusega (EL) 2019/816 loodud liikmesriikide keskne tuvastamissüsteem, milles hoitakse teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta. Muu hulgas on vaja kesksüsteemi edastada selliste andmete olemasolul süüdimõistetud isiku kohta kriminaalmenetluse käigus kogutud sõrmejälgede andmed (lg 23). Kriminaalmenetluse seadustiku § 991 lõige 2 sätestab, et süütegude menetlemise, avastamise ja ärahoidmise eesmärgil võib daktüloskopeerida ja võtta DNA-proovi ka isikult, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu kuriteos, mis on karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega. Seega on kriminaalmenetluses sõrmejälgede kogumisel menetleja kohustatud kasutama KrMS § 991 lg-s 2 ette nähtud kaalutlusõigust, mistõttu süüdimõistetud isiku andmete edastamisel ECRIS-TCN-i ei ole vaja infosüsteemi tasemel seda uuesti hinnata. Sõrmejälgede andmeid karistusregistris endas ei säilitata ning need andmed kantakse kesksüsteemi riikliku sõrmejäljede registri (RSR), mis tulevikus muutub näokujutiste lisandumisel riiklikuks süüteomenetluse biomeetriaregistriks (RSBR), ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS) kaudu. Juhul kui andmed muutuvad, edastatakse kesksüsteemi ka muudatused. KarRS paragrahvis 24 sätestatud kustutamistähtaja saabumisel kustutatakse andmed kesksüsteemist. Käesoleva eelnõu koostamise käigus ei ole veel võimekust sõrmejäljeandmeid kesksüsteemi edastada, kuid käesoleva eelnõu § 1-ga luuakse andmevahetuseks õiguslik alus. EL määrusega (EL) 2019/816 nähakse täiendavalt ette andmete edastamine ka ühisesse isikuandmete hoidlasse (lg 24 ja lg 25). Ühine isikuandmete hoidla on EL-i määruse (EL) 2019/8186 artikli 17 lõikega 1 loodud ühine isikuandmete hoidla eesmärgiga hõlbustada isikute õiget tuvastamist ja lihtsustada määratud asutuste ning Europoli juurdepääsu iskute identiteedi, reisidokumendi ja biomeetrilistele andmetele, kui see on vajalik terroriaktide või muude raskete kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Ühine isikuandmete hoidla asendab ECRIS-TCN-i kesksüsteemi ulatuses, mis puudutab isikute biomeetriliste kujutiste säilitamist. Ühises isikuandmete hoidlas on iga ECRIS-TCN-s registreeritud isiku kohta toimik, mis sisaldab isiku kohta andmeid tema tuvastamiseks. Selleks edastatakse vastavalt EL määrusele ka tema füüsilise isiku andmed (KarRS § 12 lg 1) ning välismaalase puhul andmed tema sünniaja- ja koha ning isikut tõendava dokumendi kohta (KarRS § 12 lg 3). Sarnaselt ECRIS- TCN kesksüsteemi andmetega on vajalik edastada muudatused andmete kohta, sealhulgas kustutamise tähtaja kohta. Täpsem lahendus kustutamise funktsiooni ja protsesside kohta lepitakse kokku kesksüsteemi tehnilise analüüsi käigus valmivas tehnilises dokumentatsioonis, mida eelnõu koostamise hetkel kesksüsteemi arendaja eu-LISA alles teeb. Eelnõu punktid 2, 4, 6 ja 7 6 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R0818&qid=1638955174596&from=ET 4 Eelnõu nimetatud punktidega lisatakse viited Eurojusti, Europoli ja Euroopa Prokuratuuri kohta, kellel edaspidi on vastavalt määrusele (EL) 2019/816 esitada päringuid nii ECRIS-TCN- i kesksüsteemi kui ka seejärel karistusandmeid omavale liikmesriigile. Kuna hetkel räägib karistusregistri seadus üksnes koostööst ja infovahetusest EL-i liikmesriikidega, on vajalik lisada ka viited eelpool nimetatud EL-i asutustele. Eelnõu punkt 3 Eelnõu punktiga 3 täiendatakse seaduse paragrahvi 30 lõikega 11, mis reguleerib kolmanda riigi kodaniku kohta päringute tegemist. Sellisel juhul andmete saamiseks tehakse päring ECRIS- TCN-i kesksüsteemi, mille kaudu on võimalik saada andmed isiku karistatuse kohta ning selle kohta, missuguse liikmesriigi andmekogus selle isiku karistusandmed on säilitatud. Eelnõu punkt 5 Eelnõu punktiga 5 täiendatakse KarRS paragrahvi 31 lõikega 5 ning nähakse ette selge keeld ECRIS-TCN-i kesksüsteemi kaudu saadud kolmanda riigi kodaniku andmete edastamiseks kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või eraõiguslikule isikule, välja arvatud juhul, kui vastatakse teisest liikmesriigist tulnud päringule vastavalt KarRS paragrahvile 30 või kui toimub andmete esitamine Eurojustile vastavalt paragrahvile 32 1. Nimetatud sätte eesmärgiks on näha liikmesriigi jaoks ette selged reeglid, kuidas käituda olukorras, kui päring andmete saamiseks võib tulla mõne muu rahvusvahelise kahe- või mitmepoolse lepingu raames. Eelnõu punkt 8 Eelnõu punktiga 8 täpsustatakse KarRS paragrahvi 32 ning nähakse ette, et juhul, kui karistusregistrile esitatakse päring kolmanda riigi kodaniku karistusandmete kohta, siis edastatakse vajaduse korral paragrahvi 32 punktides 1-5 nimetatud andmetele ka säilitatud sõrmejälgede andmed. Eelnõu p 9 Eelnõu punktiga 9 täiendatakse seadust paragrahviga 321, mille eesmärgiks on reguleerida olukordi, kus Eurojust pöördub karistusregistri poole tingituna kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlusest vastavalt määruses (EL) 2019/816 sätestatule. Kuna kolmas riik ja rahvusvaheline organisatsioon ei või ECRIS-TCN-i kesksüsteemi andmete osas otse päringut esitada, siis on määruses ette nähtud võimalus esitada see Eurojusti vahendusel. Justiitsministeerium kui rahvusvahelise koostöö keskasutus hindab taotlust ning otsustab, kas anda nõusolek andmete edastamiseks või mitte. Kui riik annab andmete edastamiseks nõusoleku, siis edastab Eurojust kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile teabe selle kohta, et andmeid säilitatakse Eesti karistusregistris, ning teabe, kuidas neid andmeid taotleda. Eelnõu p 10 Eelnõu punktiga 10 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega ning lisatakse viide direktiivile (EL) 2019/884. Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine 5 Kõnesolev seadus jõustub 2022. aasta 28. juunil. Jõustumise tähtaeg on seotud liikmesriikidele antud direktiivi ülevõtmise tähtajaga. Selleks ajaks on jõutud teha ka karistusregistrit puudutavad vajalikud infotehnoloogilised arendused ning rakendada minimaalsed direktiivist tulenevad kohustuslikku andmevahetust puudutavad protsessid. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/884. Samuti rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/816. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatakse muudatusi, mille eesmärgiks on vahetada Euroopa Liidu karistusregistrite infosüsteemi ECRIS ja infosüsteemi ECRIS-TCN vahendusel karistusandmeid kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute kohta. Mõju valdkond I: mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele – Justiitsministeeriumi ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) karistusregistri osakonna töökorraldus. Sihtrühm: Sihtrühmaks on Justiitsministeerium ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus kui karistusregistri volitatud töötleja, kuna muudatustega nähakse ette kolmanda riigi kodanike kohta karistusandmete edastamine ning samuti neid isikuid puudutavatele päringutele vastamine. Kavandatavad muudatused ei mõjuta elanike ega ettevõtjate halduskoormust, kuid mõjutab avaliku sektori (sh Justiitsministeerium ja RIK) tegevust ja töökoormus. ECRIS-TCN kasutuselevõtuga kaob liikmesriikidel vajadus teha ebaproportsionaalset töökoormust tekitavaid eraldiseisvaid üldpäringuid mitmesse või kõikidesse liikmesriikidesse saamaks infot kodakondususeta või kolmandatest riikidest pärit isikute karistuste kohta. Muudatuse tulemusena ei ole vaja piirduda teabega, mis on talletatud oma riigi karistusregistris, ega oodata mitmete teabepäringute taga, liikmesriikidele on tagatud kiire ja tõhus ligipääs kesksele andmestikule, mille tulemusena on võimalik kiiresti reageerida kuritegevusest tulenevatele ohtudele ning suureneb liikmesriikide võimekus ennetustegevusteks ning kuritegevuse ja terrorismi vastaseks võitluseks. Muudatuse tulemusena kasvab Justiitsministeeriumi ja RIK-i töökoormus. Töökoormuse kasvu peamiseks põhjuseks on vajalike arenduste realiseerimisega seonduva IT-projekti elluviimine 6 ja selleks vastava inimressursi planeerimine. Projekti käigus liidestatakse karistusregister vajalike siseriiklike andmekogudega ja võetakse kasutusele Euroopa Liidu ECRIS-TCN-i kesksüsteemi pakutavad andmevahetuse teenused. Arendusfaasis on tegemist ajutise töökoormusega kasvuga, kus projekti edukaks elluviimiseks on vaja kaasata hinnanguliselt 6– 10 töötajat. Arendusprojektiga kaasnevad täiendavad ressursiga seotud kulud planeeritakse katta Euroopa Liidu kaasrahastuse abil (vt ka punkt 7). Hilisemas etapis, st pärast arendusprojekti lõppu võib kasvada RIK-i karistusregistri meeskonna töökoormus seoses täiendavatele ECRIS-TCN päringutele vastamisega. Hinnanguliselt võib puudutada see kuni kuue inimese igapäevatööd, mistõttu tagamaks ka pärast ECRIS-TCN-i kasutuselevõttu karistusregistri pakutavate teenuste nõuetekohane toimimine ja tugi, on esialgsel hinnangul vaja luua juurde üks püsiv spetsialisti töökoht. Täpsemalt on käesoleval hetkel keeruline muudatusega kaasnevat töökoormuse kasvu ja kulusid hinnata. Juhime siinkohal ka tähelepanu, et töökoormuse kasvu mõjutab kindlasti karistusregistri kaudu pakutavate teenuste järkjärguline automatiseerimine, muutes võimalikuks juba olemasoleva inimressursi efektiivsema kasutamise. Mõju valdkond II: sotsiaalne mõju – elanike õigused Sihtrühm: Samuti on sihtrühmaks kolmandate riikide ja kodakondsuseta karistatud isikud, kelle karistusandmed ja sõrmejäljed edastatakse ECRIS-TCN kesksüsteemi. Isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679 (IKÜM) näeb ette andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustuse, kui töödeldakse artiklis 10 osutatud süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud andmeid. Mõjuhinnangu tegemise kohustust ei ole andmetöötlusele, mis on olnud kasutusel juba enne määruse kehtima hakkamist. IKÜM artikli 35 lõikes 10 nähakse ette, et kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb EL-i õigusest või vastutavale töötlejale kohaldatavast liikmesriigi õigusest ja see õigus reguleerib kõnealust konkreetset isikuandmete töötlemise toimingut või nende kogumit ning andmekaitse mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise raames tehtud, ei pea mõjuanalüüsi uuesti tegema7. Andmeid edastatakse läbi Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT- süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti (euLISA) loodud kanali euLISA hallatavasse ECRIS-TCN-i kesksüsteemi, mille kohta on siinse eelnõu koostamise hetkel koostamisel mõjuhinnangud. Samuti näeb ECRIS-TCN-i määrus (EL) 2019/816 ette liikmesriikidele konkreetsed andmete töötlemise reeglid ja järelevalve töötlemistoimingute üle. Need sätted on piisavalt selged ega vaja täiendavaid rakendusmeetmeid Eesti õiguses. Karistusregister on seaduse alusel loodud riigi andmekogu, mis on osa Justiitsministeeriumi hallatavast e-toimiku infosüsteemist juba alates 2012. aastast. Kolmandate riikide ja kodakondsuseta karistatud isikute karistusandmed on juba olemasoleva karistusregistri andmestiku osa. Samuti toimub nende andmete vahetus liikmesriikide vahel juba täna. Praegu 7 Komisjoni analüütiline töödokument, COM(2017) 344 final, 29.06.2017, lk 11; vt ka Euroopa Andmekaitseinspektori arvamuse kokkuvõte, ELT C 55/4, 14.2.2018, p. 4–7 7 tehakse info saamiseks kolmandate riikide ja kodakondsuseta karistatud isikute kohta liikmesriikide vahel iga kord eraldi päring kas ühele või kõigile liikmesriikidele, kellel võib selline info olla, sealhulgas neile, kellel konkreetse kolmanda riigi kodaniku kohta teavet ei ole. ECRIS-TCN-i rakendamiseks ei ole Eesti ametiasutustel vaja hakata koguma andmesubjektidelt täiendavaid isikuandmeid, samuti ei hakata olemasolevaid andmeid uutes ega täiendavates andmekogudes, sh karistusregistris säilitama. Nagu juba eespool viidatud, ECRIS-TCN-i kasutuselevõtu järel sõrmejäljeandmeid karistusregistris endas ei säilitata. Peame siinkohal ka oluliseks esile tuua, et karistusregistri volitatud töötlejal (RIK) ei ole üheski andmetöötluse etapis ligipääsu sõrmejälgede andmetele. Lisaks kasvab ka liikmesriikide vaheline teabevahetuse turvalisus. Kogu ECRIS-TCN-i kesksüsteem on keskselt euLISA arendatav ja hallatav. Kui varemalt vahetati vastavalt liikmesriikide tehnilisele võimekusele ka kolmandate riikide kodanike karistusandmeid liikmesriigiti erinevaid, st liikmesriikide endi arendatud kanaleid pidi, siis ühtse standardiseeritud kesksüsteemi kasutuselevõtuga kaob ära vajadus saata samu andmeid eri kanaleid kasutades mitmele liikmesriigile. Andmevahetuse standardiseerimisega suureneb andmetöötluse turvalisus märkimisväärselt, kuna liikmeriikidele kehtivad samad kõrgetasemelised nõuded, millele peavad vastama kõik liikmesriigid. Mõju valdkond III: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega Kavandatava eelnõu seadusena jõustumisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna paraneb infovahetus kolmandate riikide kodanike karistusandmete osas. Edaspidi on senisest efektiivsem tuvastada, kas kolmanda riigi kodanik on karistatud kuriteo toimepanemise eest teises Euroopa Liidu liikmesriigis. ECRIS-TCN on üks oluline osa ELi strateegilisest koostalitlusvõime projektist, mille eesmärk on parandada nii ELi piiride ja viisade kui ka politsei- ja õiguskoostööd ning varjupaiga ja rände infosüsteemide koostööd, neid vastatastikku ühendadaes nii, et üks süsteem saaks teise andmeid automaatselt kasutada. Koostalitlusvõime on erinevate süsteemide suutlikkus suhelda, andmeid vahetada ja vahetatud teavet kasutada. ELi tasandil on juba olemas mitu infosüsteemi ning arendamisel on veelgi süsteeme, mis annavad piirivalve-, sisserände- ja õiguskaitseametnikele isikute kohta asjakohast teavet. Et selline tugi oleks tõhus, peab ELi infosüsteemidest saadav teave olema täielik, täpne ja usaldusväärne. Päringute tegemine ühtsesse isikuandmete hoidlasse, mis sisaldab muu hulgas kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kriminaalmenetluse käigus kogutud kolmandatest riikidest pärit isikute biomeetrilisi andmeid, tõhustab oluliselt piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemise võimalusi, aitab ära hoida ebaseaduslikke piiriületusi ning identiteedivargusi. Eelnõuga tervikuna ei kaasne olulisi mõjusid HÕNTE § 46 tähenduses. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 8 Seaduse rakendamine toob kaasa täiendavad kulutused seoses infotehnoloogiliste arenduste ning infosüsteemide liidestamisega Euroopa Liidu ECRIS-TCN-i kesksüsteemiga. Seaduses sätestatud nõuete elluviimiseks viiakse läbi projekt, mille käigus liidestatakse karistusregister vajalike siseriiklike andmekogudega kolmandate riikide kodanike sõrmejäljeandmete saamiseks ja võetakse kasutusele Euroopa Liidu ECRIS-TCN-i kesksüsteemi pakutavad andmevahetuse teenused, mille abil on võimalik andmeid Eestis karistatud kolmandate riikide kodanike osas ECRIS-TCN-i kesksüsteeemi saata. Projekti maksumus on 650 560 Eurot, millest Euroopa Liit finantseerib 585 504 eurot (90%). Eesti omaosalus on 65 056 eurot (10%). Nagu eelnevalt juba viidatud, võib olla vajalik tagamaks ECRIS-TCN-i kasutuselevõtu järgselt karistusregistri pakutavate teenuste nõuetekohane toimimine ja tugi, esialgsel hinnangul vaja luua juurde üks püsiv spetsialisti töökoht. Täpsemalt on käesoleval hetkel keeruline muudatusega kaasnevat töökoormuse kasvu ja kulusid hinnata. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja luua uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 28. juunil. Jõustumisaeg on valitud tulenevalt direktiivi (EL) 2019/884 ülevõtmise tähtajast. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Eelnõu on teistele asutustele tehtud kättesaadavaks eelnõude infosüsteemi vahendusel. Maris Lauri Minister 9  Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/884 ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL-i EL-i EL-i õigusakti Kommentaarid õigusakti õigusakti normi sisuliseks norm normi rakendamiseks ülevõtmise kehtestatavad kohustus riigisisesed õigusaktid Art 1 lg 1 Ei Direktiiviga muudetakse nõukogu 26. veebruari 2009. a raamotsust 2009/315/JSK1. Direktiivi art 1 lõige 1 täiendab direktiiviga muudetava raamotsuse (2009/315/JSK) reguleerimisala ja ees- märki. Ülevõtmine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik. Art 1 lg 2 Ei - Sätestab direktiiviga muudetavas raamotsuses kasutatavad mõisted. Ülevõtmist ei vaja, sest nende terminite loomine riigisisesesse õigusesse ei ole direktiivi ülevõtmiseks vajalik. Art 1 lg 3 Ei - Tegemist on korraldusliku sättega, mille ülevõtmine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik. Lahendatakse infosüsteemi täiendava arenduse tasemel. Art 1 lg 4 Jah KarRS § 29 lg-d 21–23 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgi- tust. KarRS § 30 lg 11 Art 1 lg 5 Jah KarRS § 31 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. 1 Nõukogu 26. veebruari 2009. a raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikide vahelist korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.4.2009). 1  Täiendatakse KarRS § 31 selliselt, et nähakse ette selge keeld ECRIS-TCN-i kesksüsteemi kaudu saadud kolmanda riigi kodaniku andmete edastamiseks kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või eraõiguslikule isikule, välja arvatud juhtudel, kui vastatakse teisest liikmesriigist tulnud päringule vastavalt seaduse §-le 30 või kui toimub andmete esitamine Eurojustile vastavalt seaduse §-le 321. Nimetatud sätte eesmärgiks on näha liikmesriigi jaoks ette selged reeglid, kuidas käituda olukorras, kus päring andmete saamiseks võib tulla mõne muu rahvusvahelise kahe- või mitmepoolse lepingu raames. Art 1 lg 6 Ei - Kehtiv KarRS § 30 lg 5 sätestab, et kui päringu aluseks on isiku soov saada registrist andmeid enda kohta, on keskasutus kohustatud sellele vastama 20 tööpäeva jooksul. Art 1 lg 7 Ei - Täpsustab raamotsuse art 9 kohalda- misala, viib kooskõlla direktiiviga muudetava raamotsuse sisesed viited. Ülevõtmine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik. Art 1 lg 8 Jah KarRS § 29 lg 22 Vt eelnõu seletuskirjas toodud selgitust. KarRS § 32 Art 1 lg 9 Ei - Tegemist on korraldusliku ja Euroopa Komisjoni kohustusi sätestava sättega, mille ülevõtmine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik. Art 1 lg 10 Ei - Reguleerib komiteemenetlust, Euroopa Komisjoni puudutav säte. Art 1 lg 11 Ei - Sätestab kohustuse Euroopa Komisjonile. Art 2 Ei - Nõukogu otsuse 2009/316/JSK asendamine. Ülevõtmine riigisisesesse õigusesse ei ole vajalik. Art 3 lg 1 Ei - Sätestab liikmesriikidele kohustusliku direktiivi ülevõtmise kuupäeva, milleks on 28. juuni 2022. a. 2 Art 3 lg 2 Ei - Sätestab liikmesriikidele kohustuse edastada Euroopa Komisjonile direktiiviga reguleeritavas valdkonnas riigisiseselt vastu võetavate põhiliste õigusnormide tekst. Art 3 lg 3 Ei - Sätestab liikmesriikidele kohustuse teha direktiiviga muudetud raamotsuse artikli 11 lõikes 5 nimetatud tehnilised muudatused 28. juuniks 2022. a. Art 4 Ei - Sätestab direktiivi jõustumise ja kohaldamise. Art 5 Ei - Sätestab direktiivi adressaadid. 3  Ministeeriumid Meie 06.03.2022 nr 8-1/1708 Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (ECRIS-TCN direktiiv: kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusandmete vahetamine) Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on teistele asutustele tehtud kättesaadavaks eelnõude infosüsteemi vahendusel. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10. tööpäeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Sama arvamuse avaldamiseks: Riigiprokuratuur Registrite ja Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Mari Keskküla 620 8162 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.03.2022 08:39 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]> Teema: Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (ECRIS-TCN direktiiv: kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusandmete vahetamine) Manused: 8-11708 06.03.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (ECRIS-TCN direktiiv: kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusandmete vahetamine) Registreerimise kuupäev: 06.03.2022 Registreerimise number: 8-1/1708. Ootame teie arvamust eelnõule hiljemalt 21.03.3022 e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu. EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e8cd560e-7e93-4a6e-a45b-557073fad32c Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee