MINISTRI KÄSKKIRI
03.09.2020 nr 81
Abivahendite kasutamise võimaldamine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
kinnitan toetuse andmise tingimused „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ koos lisaga
(lisatud).
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2020.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
KINNITATUD
sotsiaalministri …….09.2020
käskkirjaga nr ……
Abivahendite kasutamise võimaldamine
Abikõlblikkuse periood
01.05.2020–31.12.2022
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Sotsiaalkindlustusamet
1
SISUKORD
MÕISTED .............................................................................................................................. 3
1. TAT KIRJELDUS .............................................................................................................. 4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .............................................................................................. 4
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND................................................................................................ 4
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ........................................................................... 4
1.1.3. MEETME NIMETUS ...................................................................................................... 4
1.1.4. MEETME EESMÄRK..................................................................................................... 4
1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .................................................................................... 4
1.2.1. TAT EESMÄRK ........................................................................................................... 4
1.2.2. TAT TULEMUS ........................................................................................................... 4
1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................... 4
2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................... 5
2.1. ABIVAHENDITE KASUTAMISE VÕIMALDAMINE ................................................................... 5
2.2. KESKKONNA KOHANDAMISE JA ABIVAHENDIALANE NÕUSTAMISTEENUS ............................. 6
2.3. KUULMISABIVAHENDI SOBITAJA KOOLITUS ...................................................................... 6
2.4 ABIVAHENDITE KOMPENSEERIMISE JA MEDITSIINISEADMETE HÜVITAMISE SÜSTEEMI
INTEGREERIMINE ................................................................................................................. 7
3. NÄITAJAD ........................................................................................................................ 8
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .......................................................................... 9
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD
TAOTLUSVOORUDEGA .....................................................................................................10
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ..............................................................11
7. TAT RAKENDAMINE .......................................................................................................11
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED......................................................................................11
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ...............................................................................................12
7.3. TOETUSE MAKSMINE ....................................................................................................12
7.4. TAT MUUTMINE ...........................................................................................................13
7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ......................14
7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ...........................................................................................15
7.7. PARTNERI KOHUSTUSED ..............................................................................................15
7.8. RIIGABI .......................................................................................................................15
8. RISKIDE HINDAMINE ......................................................................................................15
LISAD ..................................................................................................................................16
2
Mõisted
Erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle
ning kelle iseseisva toimetuleku võime ei ole piisav, sealhulgas puude või puude riskiga
inimene.
Abivahend – tooted või vahendid, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud
kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud
funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust, sealhulgas
tegevus- ja töövõimet.
Vähenenud töövõimega isik on isik,
- kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine töövõimetoetuse seaduse
alusel; või
- kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel,
sealhulgas isik, kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidusgrupp on loetud
vastavaks püsivale töövõimetusele; või
- kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel.
3
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise
elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud.
Rakenduskava Töötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on säilitanud
tulemusindikaatorid oma töökoha 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi
vahendusel teenuste saamist
Mittetöötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on
liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi
vahendusel teenuste saamist
1.1.3. Meetme nimetus
TAT panustab meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevusse
3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste
arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“.
1.1.4. Meetme eesmärk
Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sealhulgas tööandja toetamine töötingimuste
edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase
pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine.
1.2. Toetuse andmise tingimused
1.2.1. TAT eesmärk
Tööealiste erivajadustega ning vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste
suurendamine.
1.2.2. TAT tulemus
Tagatud on vajalike abivahendite kättesaadavus vähenenud töövõimega mittetöötavatele ja
juba töötavatele tööealistele inimestele.
1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus
Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja pakkuda
toetavaid teenuseid. Kõrvalejäämine tööturult piirab võimalust elada terviklikku elu. Lisaks
erivajadustega inimeste kaitstud töötamise keskuste kasutamisele on oluline toetada
4
erivajadustega inimeste ühiskonda integreerimist avatud tööturul töötamise soodustamise
kaudu.
Seoses töövõimereformiga on loodud terviklik töövõime hindamise ja toetamise süsteem, mis
suurendab vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ning pakub rohkem
teenuseid. Paljud seni tööturult eemal olnud inimesed suunatakse kasutama aktiivseid
tööturumeetmeid, mis mõjutab nende igapäevast elukorraldust ning suurendab tegutsemise
osakaalu. See omakorda on seadnud nõuded toetavatele teenustele, mis aitavad tööturule
naasta. Üheks selliseks teenuseks on abivahendite kasutamise võimaldamine, mis peaks
looma tingimused teenuste kasutamise alustamiseks ja maksimaalse tulemuse tagamiseks.
Inimesed, kellel on olnud iga päev kasutatavatele abivahenditele väiksemad nõuded või kes
on saanud hakkama ilma abivahenditeta (kompenseerides abivahendeid vajavaid olukordi
näiteks kõrvalabi kasutamisega), vajavad oma igapäevase iseseisva toimetuleku
parandamiseks funktsionaalsuselt nõudlikumaid või eri tegevuste toetamiseks vajalikke
abivahendeid.
1.2.4. TAT eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 6 284 889,24 84%
2 Riiklik kaasfinantseering 1 197 121,76 16%
3 Omafinantseering 0 0
4 Programmi eelarve kokku 7 482 011 100%
2. Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks
2.1. Abivahendite kasutamise võimaldamine
Tegevus toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime
toetamise reformiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Abivahenditeenus on
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) pakutav teenus, mille puhul antakse õigustatud
isikutele abivahendite hankimisel riigipoolset toetust.
Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha
saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseeritakse
teenust osutavale ettevõttele abivahendi müügi või üürimise korral toote maksumuse osa
lähtuvalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusest nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. Abivahendi müüja või üürija
tagab abivahendi sobitamise ja kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise
õpetamise.
2.1.1. Sihtrühm
Tööealised vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani),
kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse parandamiseks ja toimetuleku toetamiseks, et
säilitada ja suurendada võimekust tööturul osalemiseks.
2.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.05.2020–31.12.2022
2.1.3. Tegevuse elluviija
5
Sotsiaalkindlustusamet
2.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamisteenus
Teenuse raames nõustavad SKA spetsialistid elu- ja töökeskkonna kohandamisel tööealisi
erivajadusega isikuid (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), nende pereliikmeid,
kohaliku omavalitsuse ja töötukassa töötajaid, kes on inimesele toeks igapäeva- ja tööeluga
toimetulekul.
Abivahendialase nõustamise käigus suurendatakse sihtrühma teadlikkust abivahenditest,
mille tulemusel on võimalik abivahendi vajadust paremini hinnata, ja leitakse tööealisele
inimesele parim sobiv abivahend (kui abivahendi vajadus on põhjendatud), mille abil on
võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist,
kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada
füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sobiva abivahendi kasutamine
võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja
igapäevaeluga toimetulemisel. Abivahendialase nõustamise raames kaasatakse
keerulisemate juhtumite ja vajaduse korral ka oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi
vajaduse ja sobivuse kohta ning selgitatakse välja enamlevinud probleemid ja piirangud
teenuse osutamisel. 2020.–2021. aastal planeeritakse võimaldada abivahendite ostmist ja
üürimist hinnanguliselt 20 inimesele. SKA nõustab ja koolitab abivahendeid müüvaid
ettevõtteid müüdavate abivahendite andmete sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite
andmekogusse (MSA). Abivahendialase teavitus-, arendus- ja nõustamistegevuse raames
toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist.
Vastavalt vajadusele toimuvad infopäevad ja koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete
klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele
abivahendispetsialistidele.
2.2.1. Sihtrühm
Tööealised erivajadusega ja vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni
vanaduspensionieani), nende pereliikmed, kohaliku omavalitsuse ja töötukassa töötajad ning
abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajad.
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.05.2020–31.12.2022
2.2.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
2.3. Kuulmisabivahendi sobitaja koolitus
Tegevuse raames toimub kuulmisabivahendi sobitaja koolitus eesmärgiga anda
kuulmisabivahendeid pakkuvates ettevõtetes töötavatele spetsialistidele spetsiifilised
baasteadmised kuulmisabivahendite valdkonnast, et tagada kvaliteetne kuulmisabivahendite
nõustamine ja sobitamine ühtsetel alustel. Koolituse läbinud SKA lepingupartnerite juures
töötavad spetsialistid tagavad tulevikus parema kuulmiskvaliteedi kuulmisabivahendeid
saavatele klientidele, mis omakorda võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi
töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel.
6
Planeeritav koolitus on kuni 35 spetsialistile, kes SKA lepingupartnerina töötavad erinevates
kuulmisabivahendeid müüvates ettevõtetes. Koolitus annab ülevaate arengutest audioloogia,
kuuldeaparaatide tehnoloogia, meetodite ja protseduuride ning nendega seotud toodete
valdkonnast, millega ühtlustatakse teadmised ja arusaamad kuulmisprobleemidega inimese
esmasest hindamisest, kuulmisuuringute läbiviimisest ja aparaatide sobitamisest jmt.
2.3.1. Sihtrühm
SKA lepingupartnerina kuulmisabivahendeid müüvate ettevõtete spetsialistid.
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.05.2020–31.12.2022
2.3.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
2.4. Abivahendite kompenseerimise ja meditsiiniseadmete hüvitamise süsteemi
integreerimine
Tegevuse käigus kujundatakse lähenemine, mille puhul ei ole tööealine inimene kohustatud
abivahendi saamiseks taotlema puuet või töövõime hindamist, vaid saab võimaluse soetada
abivahendi tõendi alusel. Abivahendite kasutamise võimaldamine annab võimaluse ennetada,
vähendada ja kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi tööturule siirdumisel või seal
püsimisel ning igapäevaeluga toimetulemisel. Abivahendit on õigus saada isikul, kellele on
spetsialist väljastanud vastava tõendi abivahendi vajaduse kohta.
Teenuse kujundamise raames nähakse ette ka uute, kehtivas abivahendite eraldamise
süsteemis puuduvate abivahendite eraldamine, millel võib olla otsene mõju tööealise isiku
toimetuleku paranemisele. Võttes arvesse eeldatavat eraldatavate abivahendite mahtu ja
sellega seoses suuremaid kulutusi, saab tegevuse tulemusena ülevaate tegelikust tööealiste
sihtrühma abivahendite vajadusest ja selleks vajalike rahaliste vahendite ulatusest.
Uued lähenemisviisid abivahendite kasutamise võimaldamisel ja uute abivahendite eraldamise
eelarve mudelite kujundamise viisid on võimalikud lisaväljundid käesoleva tegevuse puhul, kus
tegevuse käigus osutatava teenuse tulemusel kogutavate andmete põhjal saab teenust
parema teenusekvaliteedi ja vahendite eesmärgipärasema kasutamise eesmärgil ümber
kujundada.
Tegevuse teavitamise eesmärgil korraldatakse koolitusi ja infopäevi abivahendeid
väljastavatele ettevõtetele ja tõendite väljastajatele.
2.4.1. Sihtrühm
Tööealised erivajadusega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kes
vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse parandamiseks ja toimetuleku toetamiseks, et
säilitada ja suurendada võimekust tööturul osalemiseks.
2.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2021–31.12.2021
2.4.3. Tegevuse elluviija
7
Sotsiaalkindlustusamet
3. Näitajad
Näitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitus
(viide TAT (2022)
punktile,
missugusest
tegevusest
kujuneb)
Rakenduskava Vähenenud 0 7370 Tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.4
väljundinäitaja töövõimega (meetmes tulemusnäitaja.
(TAT inimesed, kes on kokku
tulemusnäitaja) saanud 57 300)
Meetme sihttaseme
töövõimereformi täitmisse panustab lisaks
vahendusel käesolevale TAT-le Eesti
teenuseid Töötukassa,
Sotsiaalministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti
poolt elluviidavad meetme
tegevuse 3.1.1 TAT-d.
TAT- Tegevus 2.1. Abivahendite kasutamise võimaldamine
spetsiifilised
väljundinäitajad
Väljundinäitaja Vähenenud 0 7000 Panustab otseselt
töövõimega rakenduskava
inimesed1, kes on väljundinäitajasse
saanud
töövõimereformi
vahendusel
teenuseid
TAT- Tegevus 2.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane
spetsiifilised nõustamisteenus
väljundinäitajad
Väljundinäitaja Vähenenud 0 20 Panustab otseselt
töövõimega rakenduskava
inimesed, kes on väljundinäitajasse
saanud
töövõimereformi
vahendusel
teenuseid
TAT- 2.3. Kuulmisabivahendi sobitaja koolitus
spetsiifilised
väljundinäitajad
Väljundinäitaja Koolitusel 0 35 Panustab kaudselt
osalejate arv rakenduskava
väljundinäitajasse
TAT- 2.4. Abivahendite kompenseerimise ja meditsiiniseadmete
spetsiifilised hüvitamise süsteemi integreerimine
väljundinäitajad
1
Osalise töövõimega inimesed – nii väljundi- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a
puuduva töövõimega inimesed
8
Väljundinäitaja Erivajadusega 0 350 Panustab otseselt
tööealised rakenduskava
inimesed, kes on väljundinäitajasse
saanud
töövõimereformi
vahendusel
teenuseid
TAT- Tegevused 2.1, 2.2 ja 2.4
spetsiifilised
tulemusnäitajad
Tulemusnäitaja Töötavad 90% 90% Panustab otseselt 4.
vähenenud rakenduskava
töövõimega tulemusnäitajasse
inimesed, kes on
säilitanud oma
töökoha 12 kuu
möödumisel
alates
töövõimereformi
vahendusel
teenuste saamist
Tulemusnäitaja Mittetöötavad 8% 26% Panustab otseselt
vähenenud rakenduskava
töövõimega tulemusnäitajasse
inimesed, kes on
liikunud hõivesse
12 kuu
möödumisel
alates
töövõimereformi
vahendusel
teenuste saamist
TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust
argumenteeritult põhjendada):
Regionaalareng jah ei
TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondade ühtlasemat arengut. See on eri
regioonide arengueelduste ärakasutamise ja ühtlasema arengu eelduseks, mille puhul on
inimestel igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. TAT
tegevused aitavad tööle rakenduda vähenenud ja puuduva töövõimega isikutel, kellel seni on
tööturul osalemine olnud raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri
piirkondade majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus
tööturul.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile, kui
lähtuda perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
aruandest2.
Infoühiskond jah ei
2
Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruanne
9
TAT toetab eesmärki – IKT potentsiaali nutikas kasutamine – Eesti strateegiliste eesmärkide
saavutamiseks. TAT tegevuste rakendamine toetab infotehnoloogia võimaluste kasutamist
teenuste osutamisel.
Riigivalitsemine jah ei
TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades erivajadustega
inimeste süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Praegu rakendatakse
töövõimetutele inimestele üksnes passiivseid meetmeid hüvitiste ja soodustuste näol. Uues
töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega
isikud on suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus
osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu.
Võrdsed võimalused3
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)4
jah ei
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
jah ei
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega5 TAT
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Abivahendite vajaduses on selged soospetsiifilised, osaliselt bioloogiliselt determineeritud
jooned, mida TAT tegevuste kavandamisel on arvesse võetud.
Võrdne kohtlemine
jah ei
Kuna TAT on oma loomult orienteeritud võrdsete võimaluste loomisele, on see tervikuna
võrdset kohtlemist toetav.
TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega
sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul nõrgemas
positsioonis või tööturult kõrvale jäänud sihtrühmade toetamiseks, sõltumata nende soost,
rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest
sättumusest. Puuduva töövõimega inimestele pakutakse võimalust töötada neile sobivas
keskkonnas ja nende vajadustele vastavatel tingimustel. Tehniliste abivahendite kasutamine
võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel ja töötamisel.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
TAT tegevuste osa terviklikust mõjust tööturule koos teiste prioriteetse suuna meetmete ja
TAT-dega
Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT-d
täiendavad teineteist, kuna käesoleva TAT-ga planeeritud tegevustega hõlmatakse järk-järgult
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
4
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja
mehi.
5 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning
hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele
kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
10
ka uue süsteemi järgi hinnatud inimesed enne nende suunamist teenust saama või neile
teenuse osutamist. Töövõime süsteemi toetavad tegevused peavad looma toimiva süsteemi,
mille abil on võimalik inimeste töövõimet hinnata ning lähtuvalt sellest neile vajalikke teenuseid
osutada.
Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ –
käesolev TAT täiendab töövõimereformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT-d, mille
kaudu arendatakse, juurutatakse ja osutatakse sihtrühmale täiendavaid teenuseid, et aidata
töökohta säilitada või uut tööd leida. Abivahendite eraldamine suurendab vähenenud
töövõimega inimeste hakkama saamist nii väljaspool töökohta kui ka töökohal.
Tööinspektsiooni elluviidav TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ –
nimetatud TAT eesmärk on tööandjate ja töötajate teavitamine töövõime hoidmise ja
säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-,
nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste abil. Tööandjatele suunatud tegevused on
vajalikud, sest neil on oluline roll, et saavutada reformi tulemused.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
„Euroopa 2020“ on Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on aidata ELi liikmesriikidel
majanduskriisist tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase.
Sellest tulenevalt on üks viiest seatud eesmärgist see, et aastaks 2020 on 75% elanikkonnast
vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud.
„Konkurentsikava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive
suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal
rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste
arendamisel.
Käesolev TAT on suunatud erivajadustega sihtrühmade tööturul osalemise määra tõstmisele.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduse §-
des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale
sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve
kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta
RA poolt välja töötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne
tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist, kui muudatuse tulemusel muutub eelnev
väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15
tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 nimetatud prognoosist.
11
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt
lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4 ja lõikele 4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvestatuna ühendmääruse § 3 lõike 1
punktides 1–4 ja lõikes 4 nimetatud otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks
loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud
tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud;
7.2.3.3 TAT juhtimisega seotud muud kulud, sh koolitus- ja lähetuskulud;
7.2.3.4 TAT punktis 2.2 nimetatud sihtrühmale abivahendi eraldamine sotsiaalhoolekande
seaduse § 47 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusest lähtuvalt. Soetamise puhul
ei mõjuta kulu abikõlblikkust abivahendi kasutusaeg, abivahendi soetamine on abikõlblik ja
abikõlblikkust (sh abivahendi soetaja sihtrühma kuuluvust) hinnatakse soetamise hetke
seisuga.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud
järgmised kulud:
7.2.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike;
7.2.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel
kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
7.3.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad
volituste koopiad.
7.3.4. Punktides 7.3.3.1 ja 7.3.3.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on
varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue
TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord
kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab
seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90
kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le
esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil.
7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
12
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT-
d ellu viia või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse §
48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses
nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on
võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude
täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus
või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud
puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks
lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada
RÜ-d maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes 4
nimetatud juhtudel.
7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik.
Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6
nimetatud juhtudel.
7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane
väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4. TAT muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse
perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates
taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4
nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja
võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-
l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg
kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine
on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud
juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks
elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik
jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite
jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve
summa ulatuses.
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
13
7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa
(edaspidi eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja riikliku kaasfinatseeringu muutmist aastate kaupa
tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.4.10. RA vaatab eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab
punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile
kinnitamiseks.
7.4.11. Eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te)
aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates
ei muutu, kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie
tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande struktuuritoetuste registri (edaspidi register)
vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuliks. Kui registri töös esineb tehniline
viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine
tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise
tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates
TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis
takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine
tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse
vaid lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie
tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt
allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist.
7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt
allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-
le kinnitamiseks.
7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.9.
7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
7.5.10.1 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
7.5.10.2 näitajate täitmine (kumulatiivselt);
7.5.10.3 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
14
7.5.10.4 TAT mõju läbivatele teemadele;
7.5.10.5 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste
elluviimisse on kaasatud partner).
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaskmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49.
7.7. Partneri kohustused
Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud:
1) esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni
dokumendid;
2) edastama toetuse saajale seirearuande koostamiseks vajalikku informatsiooni.
7.8. Riigiabi
7.8.1. Kui TAT punktis 2.3. elluviidava tegevuse raames antakse vähese tähtsusega abi,
järgitakse Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) määrust (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9-17) ning konkurentsiseaduse §-s 33
sätestatut.
7.8.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta
ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.
7.8.3. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
7.8.4. Kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid ostutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
114, 26.04.2014, lk 8-13) alusel, ei või ettevõtjale nimetatud määruse ja komisjoni määruse
(EL) nr 1407/2013 alusel antud abi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta
raames antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel antava abiga ületada
500 000 eurot.
7.8.5. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale
ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul
maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega
ületada 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud
veokite soetamiseks.
7.8.6. Vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel,
millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni
täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Pole piisavalt TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid
teenuseosutajaid ega partnereid. Ettevalmistavat koostööd tehakse
partnereid kohalikul teenuseosutajatega üle riigi, et teenuseturgu võimalikult
tasandil laialdaselt ette valmistada.
15
Erivajadustega Teenuste käivitumise eel avaldatakse vastavasisuline info
inimeste ebapiisav avalikus meedias ning eraldi teavitatakse potentsiaalseid
teadlikkus võimalikest huvigruppe.
teenustest
Tervishoiuspetsialistide Uute lähenemisviiside kujundamise ja ettevalmistamise faasis
vähene kaasatakse aruteludesse Eesti Haigekassa ja
koostöövalmidus uute tervishoiuspetsialistide esindajad. TAT tegevuste käivitumisel
lähenemisviiside toimub aktiivne informeerimine, nõustamine ja juhendamine.
kujundamisel
Abivahendeid müüvate Potentsiaalseid partnereid teavitatakse varakult TAT tegevuste
ettevõtete ebapiisav käivitumisest ja selle positiivsest mõjust edaspidisele koostööle.
huvi töötajate koolitus-
ja
täiendamisvõimaluste
suhtes
Lisad:
1. TAT eelarve – lisa 1 vorm B
16
Sotsiaalministri käskkirjaga „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ kinnitatavate
toetuse andmise tingimuste seletuskiri
I Sissejuhatus
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös
Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA).
Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on
aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud
partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni
kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava).
Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1
lõike 1 punkti 1 alusel.
Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja
juurutamine“ raames TAT „Abivahendite kasutamise võimaldamine”. TAT ettevalmistamisel on
arvesse võetud Euroopa Komisjoni aastatel 2013 ja 2014 antud riigipõhiseid soovitusi, kus on
välja toodud vajadus teha täiendavaid jõupingutusi suureneva tööjõupuudusega tegelemiseks.
Komisjon soovitab suunata aktiveerimiseks tehtavad jõupingutused tööturust kõige rohkem
eemaldunud inimestele.
TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma,
näitajaid, mõju läbivatele teemadele, rakendamise tingimusi ning riskide hindamist.
TAT toetuse saajaks on SKA.
TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri
Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Regina
Sergejeva (tel 626 9219,
[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333,
[email protected]).
TAT vajalikkuse põhjendus
TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3.
TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas.
II TAT sisu
TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel.
TAT sisaldab kaheksat peatükki:
1. peatükk „TAT kirjeldus“;
2. peatükk „Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks“;
3. peatükk „Näitajad“;
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“;
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega“;
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega“;
7. peatükk „TAT rakendamine“;
8. peatükk „Riskide hindamine“.
1
TAT sisule eelnevad mõisted. Vajaduse korral taasesitatakse õigusaktide termineid, mida
konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust
erinevas tähenduses või kui termin ei ole varem õigusaktides sätestatud, siis määratletakse
termini sisu.
1. peatükk „TAT kirjeldus“
TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja
meetme nimetus, nende eesmärgid ja meetme tulemus. Punkti 1.1.2 on lisatud rakenduskava
tulemusindikaatorid. TAT panustab prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja
tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja
juurutamine“ tegevusse 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid
toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut
tööd“.
Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust, sihtrühma ja eelarvet ning olukorra
kirjeldust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki
punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud vormi B finantsplaanis.
TAT peamine eesmärk on tööealiste erivajadustega ning vähenenud töövõimega inimeste
tööturul osalemise võimaluste suurendamine.
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“
Selles peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga
tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija.
Käesoleva TAT tegevusi viib ellu SKA.
3. peatükk „Näitajad“
TAT näitajad aitavad mõõta TAT eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui
ka ajaliselt. Välja tuuakse rakenduskava väljundinäitajad, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad
tegevuste järgi, nende baastasemed (kui on määratud), sihttasemed aastaks 2023 ning
selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse.
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“
Selles peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omavad TAT tegevused
rakenduskavas nimetatud läbivatele teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:
regionaalareng
keskkonnahoid ja kliima
infoühiskond
riigivalitsemine
võrdsed võimalused, sh:
o sooline võrdsus;
o võrdne kohtlemine.
Nendest mõjutab TAT järgmisi: regionaalareng, infoühiskond, riigivalitsemine ja võrdsed
võimalused.
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud
taotlusvoorudega“
2
Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste sama meetme raames
elluviidavate TAT-dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil
määral on nad omavahel seotud.
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega“
Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks
TAT tegevustele või millesse tegevused panustavad.
7. peatükk „TAT rakendamine“
Peatükk koosneb üheksast alapeatükist:
7.1 „Toetuse saaja kohustused“;
7.2 „Kulude abikõlblikkus“;
7.3 „Toetuse maksmine“;
7.4 „TAT muutmine“;
7.5 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“;
7.6 „Finantskorrektsioonid“;
7.7 „Partneri kohustused“;
7.8 „Vaiete menetleja“;
7.9 „Riigiabi“.
7.1. Toetuse saaja kohustused
Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu
pöörata riigihangete seaduse järgimisele.
Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje.
Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020
programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise ESFi juhendmaterjal1
ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise ESFi
juhise lisa D2 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus
korraldusasutuse (edaspidi KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate
andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa
Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje
kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks
(isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt
KA juhendile. Osalejate andmeid kogutakse lisa 2 vormi C alusel, mis tuleb esitada
rakendusüksusele (edaspidi RÜ) kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.
ESFi andmekorje juhendiga saab tutvuda aadressil
https://www.innove.ee/eurotoetused/abiks-toetuse-saajale/som/.
RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta
1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise
aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani
planeerimise protsessis.
Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on
aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises
1
Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en
2
Kättesaadav aadressil :
http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20coll
ection%20and%20validation.pdf
3
ning sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda
aastas (seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral
sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse.
Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal
aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või
kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad
esitatud prognoosist 25%, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos
järelejäänud eelarveaasta kohta. Prognoosi esitamise nõue on tingitud rahandusministri
2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” §-st 8, mille
alusel peab RÜ omakorda esitama Rahandusministeeriumile prognoosi väljamaksmisele
minevate summade kohta.
Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu,
kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt
tuleb TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud
puhastulu võrra hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse
teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT
kogukuludest.
Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt
TAT vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh
TAT vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud
tegevus- ja lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav
kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud
(riigi- või erasektori toetus).
Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide
säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud
võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete
täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja
arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile.
STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja
jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses
nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab
säilitamisaja arvamine just RÜ poolt kulu või terve TAT kulude abikõlblikuks lugemisest.
TAT kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab viimase
kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui TAT viimane
kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta
31. detsembrist. TAT elluviija jaoks muutub tähtaeg lühemaks võrreldes STS-is 2007–2013
sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025.
STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete
määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda
saab tähtaeg 30. juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud TAT korral, kui
kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus.
7.2. Kulude abikõlblikkus
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse TAT abikõlblikkuse perioodil
ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.
4
Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
(edaspidi ühendmäärus).
TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole
nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Käesolevas TAT-s on täpsustatud
kaudsete kulude maksmist, TAT juhtimisega seotud koolitus- ja lähetuskulusid ning
abivahenditeenuse osutamist.
TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT
üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud.
Üldkuludeks loetakse (ühendmäärus § 9 lg 5):
1) kulud bürootarvetele;
2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;
3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite,
võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine;
4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud;
5) ruumide rentimine;
6) valveteenus;
7) maamaks;
8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul,
kui projekti jaoks on eraldi pangakonto;
9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel.
Administreerimisega seotud personalikulud on (ühendmäärus § 9 lg 6):
1) raamatupidamine;
2) sekretäri- ja personalitöö;
3) hankespetsialisti tegevus;
4) haldustöötaja tegevus;
5) infotehnoloogi tegevus;
6) muu abistav töö.
Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud
hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude
hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda TAT elluviija ei kaudseid kulusid, st
kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid
arvestusmetoodikaid. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid
paikvaatluse ega TAT auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga
struktuurivahendeid rakendav TAT elluviija pidama tööajatabeleid TAT administreeriva
personali üle. Samuti ei pea TAT elluviija raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra
alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid.
Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kaudseid kulusid saab
erinevalt muudest TAT kuludest hüvitada alates käskkirja kinnitamisest.
TAT alusel on abikõlblikud välislähetused ja -koolitused ainult Euroopa Liidu liikmesriikides.
7.3. Toetuse maksmine
Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele, sh kooskõlas ühendmääruse §-dega 11–20 ja TAT-ga.
5
Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord
kuus.
Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt riikliku kaasfinantseeringuga. Praktikas
tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud
toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine
muu proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioon on
kinnitatud TAT punktis 1.2.4.
Punktis 7.3.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt
või täielikult peatada. Perioodil 2014–2020 on lisandunud KA õigus toetuse väljamaksmine
keelata. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d toetuse maksmine peatada või
keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja
palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi.
Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja
puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust,
likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või
täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega
jätkatakse.
KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks
olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud
kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA
enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt.
KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui
sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete
määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse
maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist
on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse
Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda
automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui:
1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd
olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise
finantskahju tekkimist;
2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt
maksetega jätkata.
Kui TAT-s osaleb partner, esitab partneri kulude kohta kuludokumendid RÜ-le TAT elluviija,
kes vastutab dokumentide õigsuse ja kulude abikõlblikkuse eest, samuti toetuse
edasikandmise eest partneri kontole.
7.4. TAT muutmine
TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude
ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja
aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT
muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat
halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades
sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja
läbi kaalutud.
RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT
elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT
tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel
6
tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista
TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste
elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Üle jäävad vahendid
saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas meetme sama tegevuse avatud
taotlusvoorudesse või meetme teistesse tegevustesse.
RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada
RÜ, KA ja valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni kolm
kuud.
TAT muutmist ei tingi järgmise eelarveaasta eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm
B) näidatud toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu muutumine aastate kaupa. Viimati nimetatud
juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr finantsallikate kaupa
ei muutu.
Lisaks ei vaja TAT muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui:
kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem
kui 15% ja
muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine
TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded kaks korda aastas 15. juuliks
aruandeperioodi jaanuar–juuni kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuli–detsember kohta
elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. Tinglikult on tegemist poolaasta aruannetega, mille
esitamise tähtaeg tuleneb SKA töökorraldusest. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul
TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande
esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks
vorm. TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse registri seirearuande vormilt.
7.8. Riigiabi
TAT raames võimaldatakse tööealistele vähenenud töövõimega inimestele abivahendite
kasutamist, mis on SKA poolt pakutav teenus, kus pakutakse õigustatud isikutele tehniliste
abivahendite hankimisel riigipoolset toetust. Tegevuse käigus kompenseerib riik
teenusepakkujale kliendi abivahendi.
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi
peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi
poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab
kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,
ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha
selgeks, kas abi saaja on ettevõtja.
Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi,
mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub
vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse
tingimustes pakkuda ka konkurendid. Kuivõrd SKA poolt TAT raames pakutavate teenuste
eest tasu ei võeta, ei saa SKA vastavasisulist tegevust lugeda majandustegevuseks.
7
SKA kaudu ning vastavalt TAT spetsiifikale on kaudseks abisaajaks tööealine vähenenud
töövõimega inimene, kuid füüsiline isik ei saa abi riigiabi tähenduses.
Võib möönda, et kuivõrd SKA teenuseid ise füüsiliselt ei osuta, on kaudseteks abi saajateks
ka teatud ettevõtjad. Riigiabi reeglistik näeb ette, et kaudne abi saaja on olemas üksnes siis,
kui toetuse andmisel seatakse tingimuseks, et pead konkreetset toodet või kaupa tarbima.
Selleks, et isik saaks konkreetse teenusepakkuja poole teenust saama pöörduda, on ettevõtjal
vaja sõlmida SKA-ga leping. Seega tuleb vastavad ettevõtjad TAT raames lugeda kaudseks
abi saajaks.
Vaidlust ei saa olla selles, et kaudsete abisaajate puhul on täidetud kolm esimest riigiabi
kriteeriumi:
abi antakse riigi, linna või valla vahenditest – abivahendi võimaldamist tööealisele
vähenenud töövõimega isikule rahastatakse ESFist;
abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile
või mingite kindlate kaupade tootmiseks – suunatud vaid ettevõttetele, kes pakkuvad
abivahendeid ning kellel on vastavasisuline leping SKA-ga;
abimeede annab eelise abi saajale, s.o majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei
oleks tavalistes turutingimustes saanud – vähenenud töövõimega tööealised isikud
soetavad või rendivad abivahendi just nendest ettevõtetest.
Neljanda kriteeriumina tuleb hinnata, kas abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi
ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Eeltoodust tulenevalt on konkurentsi
moonutamise tingimus riigiabi mõistes täidetud, sest esineb reaalne võimalus, et abivahendi
pakkuja saab SKA suunamise kaudu konkurentsieelise. Küll aga ei kahjusta abimeede
kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel (allpool on käsitletud tegevust nr 2.3., mille puhul võib
esineda juhtumeid, mil tegemist on vähese tähtsusega abi andmisega). Tegemist on sotsiaalse
teenusega, mille puhul suuremas mahus turustamine ei suurenda kliendibaasi ega too
ettevõttele teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kliente. Samuti ei mõjuta antud abi saamine teiste
ettevõtete turule tulekut. Lepingu sõlmimiseks SKA-ga ei ole seatud rahvusvahelisi piiranguid.
Tegevuse 2.2. raames ettevõtjatele pakutavad koolitused on suunatud ainult
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse andmete sisestamisele. Seega ei ole
nimetatud tegevuse osas täidetud riigiabi kriteeriumid.
Tegevuse 2.3. osas võib olla täidetud riigiabi andmise neljas kriteerium. Nimetatud tegevuse
raames pakutava kuulmisabivahendi sobitaja koolitus on mõeldud kohaliku turu jaoks, st
koolituse eesmärgiks on pakkuda kõige sobivamat kuulmisabivahendit konkreetsele kliendile.
TAT ei sea ega saa seada piiranguid kuulmisabivahendite tarnimiseks teistesse Euroopa Liidu
riikidesse, mistõttu jääb konkreetsel juhul riigiabi olemasolu selle andja hinnata. Kui tegemist
on riigiabi andmisega, antakse vähese tähtsusega abi, mille andmisel puudub
teavitamiskohustus ning seega saab TAT tagantjärele kohaldada.
Kokkuvõtlikult saab öelda, et kuivõrd kaudse abi saaja puhul ei ole üldjuhul täidetud kõik neli
riigiabi kriteeriumi, ei ole TAT raames antav abi käsitatav riigiabina.
8. peatükk „Riskide hindamine“
Välja on toodud TAT rakendamise peamised riskid ja nende maandamise meetmed.
III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
8
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006.
IV TAT mõjud
Käesoleva TAT raames laiendatakse olemasolevate sotsiaalteenuste spektrit ning
katsetatakse uusi teenuseid. Tööealiste erivajadustega inimeste tarbeks on loodud
abivahendite süsteem, mis võimaldab neil saada just nende individuaalsetele vajadustele
vastavad abivahendid, mis toetavad neid nii isiklikus elus kui ka tööturul osalemises. Osalise
ja puuduva töövõimega inimeste ühiskonda integreeritus, sotsiaalne kaasatus ja võimalused
osaleda tööturul on suurenenud.
Abivahendite puudus või vähene kättesaadavus on olnud üks põhjus, miks tööealised
vähenenud töövõimega isikud tööhõivest välja langevad või tööturule ei siirdu (PIU 2009).
Seega võimaldab vähenenud töövõimega isikutele suuremas mahus (nii ühikuliselt kui saajate
arvu mõttes) abivahendite tagamine ennetada tööealiste isikute tööhõivest väljalangemist või
soodustada nende siirdumist tööturule. See omakorda võimaldab vähendada sotsiaaltoetuste
(nt toimetulekutoetus) ja muude sotsiaalsete garantiide kulusid.
Abivahendid võivad tihtipeale olla alternatiiviks või vähendada muude sotsiaalteenuste (nt
isiklik abistaja, rehabilitatsioon) vajadust, mis võimaldab vähendada muudele teenustele
vajalikke kulusid. Muud teenused võivad olla püsiteenused ehk neid vajatakse iga päev või
teatud perioodi tagant ja nende kulu, suhestatud abivahendi tagamise kulusse abivahendi
kasutusperioodi jooksul, võib olla kordades kõrgem.
Hõive suurenemisega on võimalik koguda varasemaga võrreldes suuremas mahus tulumaksu
ja muid tarbimismakse. Samuti võimaldab suurema funktsionaalsusega abivahendite
tagamine teha isikutel suurema lisandväärtusega töid, mis omakorda väljendub positiivselt nii
sisemajanduse kogutoodangus kui maksutulus.
Ühtlasi võimaldab teenus tagada inimestele kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid
abivahendeid, mis omakorda väljendub positiivselt abivahendi kasutusperioodis ning korduvas
teenuse kasutamise alustamises. Halvema kvaliteediga abivahendite soetushind (sh
riigipoolne soodustus) on madalam, kuid nende kasutusperiood on lühem, nt 5 aastat. Samas
on kvaliteetsemate abivahendite soetushind suurem (sh riigipoolne soodustus), kuid nende
kasutusperiood on pikem, nt 7–8 aastat, mis võimaldab kogukuludes riigieelarvelisi vahendeid
üldjuhul kokku hoida, kuna kulu ühe aasta peale on väiksem kui halvema kvaliteediga
abivahendite puhul.
Käesoleva TAT raames ESFist kaasrahastatavaid tegevusi on plaanis jätkata ka pärast
struktuurivahendite perioodi lõppu. TAT abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2022, millega
kaasnevalt ei rahastata abivahenditeenust edaspidi enam ESFi vahenditest. Sellega seoses
taotleti riigi eelarvestrateegia koostamise protsessi käigus lisavahendeid teenuse jätkamise
tagamiseks. Taotluse tulemusel eraldati teenuse jätkamiseks 2023. aastal ca 5,8 miljonit eurot.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
9
TAT sihtrühm on tööealised vähenenud töövõimega inimesed, kellele osutatakse TAT raames
abivahendi võimaldamise teenust.
Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik
ülesanne tekib käesoleval juhul STS § 16 lõike 1 rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse
andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku
õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja
andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele
(isikuandmete kaitse üldmäärus (nn GDPR)3, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud
eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus.
Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje.
Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020
programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi
juhendmaterjal4 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja
hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D5 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline
juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi
tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele
asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt,
kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest
andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt
kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama
Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud
tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu
teise nädala lõpuks.
V TAT kooskõla valikukriteeriumitega
1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele
TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis.
2. TAT põhjendatus
TAT tegevused aitavad kaasa ühe meetme eesmärgi saavutamisele:
- 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“.
Põhjalik TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus
on esitatud TAT peatükkides 1.2 ja 2.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel
lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel, mida korrigeeritakse
vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel
uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja.
4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)
4
http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en
5
http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20d
ata%20collection%20and%20validation.pdf
10
TAT toetuse saajaks on Sotsiaalkindlustusamet, mis on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
tegutsev valitsusasutus, millel on vajalik teenuste osutamise ja korraldamise, sh klienditöö ja
arvete väljamaksmise kogemus ning piirkondlikud teeninduspunktid üle Eesti. SKA ülesanne
on muu hulgas ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine ja korraldamine, riigi osutatava
rehabilitatsiooniteenuse osutamise tagamine ja rahastamine, järelevalve teenuse osutamise
üle. 2007–2013 programmiperioodi meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“
programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012–2013“ raames on SKA väga
edukalt korraldanud multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumist
juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu.
5. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT 4. peatükis.
VI TAT kinnitamine
TAT kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
VII TAT kooskõlastamine
TAT eelnõu edastati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile.
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega,
millega arvestati. Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastas eelnõu märkusteta.
11