dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Abivahendite kasutamise võimaldamine

Sotsiaalministeerium · 3. september 2020
Viit
81
Registreeritud
3. september 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎81 03.09.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc1211 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 03.09.2020 nr 81 Abivahendite kasutamise võimaldamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: kinnitan toetuse andmise tingimused „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ koos lisaga (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister KINNITATUD sotsiaalministri …….09.2020 käskkirjaga nr …… Abivahendite kasutamise võimaldamine Abikõlblikkuse periood 01.05.2020–31.12.2022 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalkindlustusamet 1 SISUKORD MÕISTED .............................................................................................................................. 3 1. TAT KIRJELDUS .............................................................................................................. 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA .............................................................................................. 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND................................................................................................ 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ........................................................................... 4 1.1.3. MEETME NIMETUS ...................................................................................................... 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK..................................................................................................... 4 1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSED .................................................................................... 4 1.2.1. TAT EESMÄRK ........................................................................................................... 4 1.2.2. TAT TULEMUS ........................................................................................................... 4 1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................... 4 2. TEGEVUSTE KIRJELDUSED TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................... 5 2.1. ABIVAHENDITE KASUTAMISE VÕIMALDAMINE ................................................................... 5 2.2. KESKKONNA KOHANDAMISE JA ABIVAHENDIALANE NÕUSTAMISTEENUS ............................. 6 2.3. KUULMISABIVAHENDI SOBITAJA KOOLITUS ...................................................................... 6 2.4 ABIVAHENDITE KOMPENSEERIMISE JA MEDITSIINISEADMETE HÜVITAMISE SÜSTEEMI INTEGREERIMINE ................................................................................................................. 7 3. NÄITAJAD ........................................................................................................................ 8 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .......................................................................... 9 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .....................................................................................................10 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ..............................................................11 7. TAT RAKENDAMINE .......................................................................................................11 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED......................................................................................11 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ...............................................................................................12 7.3. TOETUSE MAKSMINE ....................................................................................................12 7.4. TAT MUUTMINE ...........................................................................................................13 7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ......................14 7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ...........................................................................................15 7.7. PARTNERI KOHUSTUSED ..............................................................................................15 7.8. RIIGABI .......................................................................................................................15 8. RISKIDE HINDAMINE ......................................................................................................15 LISAD ..................................................................................................................................16 2 Mõisted Erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle iseseisva toimetuleku võime ei ole piisav, sealhulgas puude või puude riskiga inimene. Abivahend – tooted või vahendid, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust, sealhulgas tegevus- ja töövõimet. Vähenenud töövõimega isik on isik, - kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine töövõimetoetuse seaduse alusel; või - kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik, kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele; või - kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. 3 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seaduse) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud. Rakenduskava  Töötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on säilitanud tulemusindikaatorid oma töökoha 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamist  Mittetöötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamist 1.1.3. Meetme nimetus TAT panustab meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevusse 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“. 1.1.4. Meetme eesmärk Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sealhulgas tööandja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. 1.2. Toetuse andmise tingimused 1.2.1. TAT eesmärk Tööealiste erivajadustega ning vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste suurendamine. 1.2.2. TAT tulemus Tagatud on vajalike abivahendite kättesaadavus vähenenud töövõimega mittetöötavatele ja juba töötavatele tööealistele inimestele. 1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja pakkuda toetavaid teenuseid. Kõrvalejäämine tööturult piirab võimalust elada terviklikku elu. Lisaks erivajadustega inimeste kaitstud töötamise keskuste kasutamisele on oluline toetada 4 erivajadustega inimeste ühiskonda integreerimist avatud tööturul töötamise soodustamise kaudu. Seoses töövõimereformiga on loodud terviklik töövõime hindamise ja toetamise süsteem, mis suurendab vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi ning pakub rohkem teenuseid. Paljud seni tööturult eemal olnud inimesed suunatakse kasutama aktiivseid tööturumeetmeid, mis mõjutab nende igapäevast elukorraldust ning suurendab tegutsemise osakaalu. See omakorda on seadnud nõuded toetavatele teenustele, mis aitavad tööturule naasta. Üheks selliseks teenuseks on abivahendite kasutamise võimaldamine, mis peaks looma tingimused teenuste kasutamise alustamiseks ja maksimaalse tulemuse tagamiseks. Inimesed, kellel on olnud iga päev kasutatavatele abivahenditele väiksemad nõuded või kes on saanud hakkama ilma abivahenditeta (kompenseerides abivahendeid vajavaid olukordi näiteks kõrvalabi kasutamisega), vajavad oma igapäevase iseseisva toimetuleku parandamiseks funktsionaalsuselt nõudlikumaid või eri tegevuste toetamiseks vajalikke abivahendeid. 1.2.4. TAT eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 6 284 889,24 84% 2 Riiklik kaasfinantseering 1 197 121,76 16% 3 Omafinantseering 0 0 4 Programmi eelarve kokku 7 482 011 100% 2. Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks 2.1. Abivahendite kasutamise võimaldamine Tegevus toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute võimalust vastata töövõime toetamise reformiga seatavatele aktiivsusnõuetele. Abivahenditeenus on Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) pakutav teenus, mille puhul antakse õigustatud isikutele abivahendite hankimisel riigipoolset toetust. Abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Tegevuse käigus kompenseeritakse teenust osutavale ettevõttele abivahendi müügi või üürimise korral toote maksumuse osa lähtuvalt sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusest nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. Abivahendi müüja või üürija tagab abivahendi sobitamise ja kohandamise ning esmase kasutamise ja hooldamise õpetamise. 2.1.1. Sihtrühm Tööealised vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse parandamiseks ja toimetuleku toetamiseks, et säilitada ja suurendada võimekust tööturul osalemiseks. 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.05.2020–31.12.2022 2.1.3. Tegevuse elluviija 5 Sotsiaalkindlustusamet 2.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamisteenus Teenuse raames nõustavad SKA spetsialistid elu- ja töökeskkonna kohandamisel tööealisi erivajadusega isikuid (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), nende pereliikmeid, kohaliku omavalitsuse ja töötukassa töötajaid, kes on inimesele toeks igapäeva- ja tööeluga toimetulekul. Abivahendialase nõustamise käigus suurendatakse sihtrühma teadlikkust abivahenditest, mille tulemusel on võimalik abivahendi vajadust paremini hinnata, ja leitakse tööealisele inimesele parim sobiv abivahend (kui abivahendi vajadus on põhjendatud), mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Sobiva abivahendi kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. Abivahendialase nõustamise raames kaasatakse keerulisemate juhtumite ja vajaduse korral ka oma ala eksperte, et saada hinnang abivahendi vajaduse ja sobivuse kohta ning selgitatakse välja enamlevinud probleemid ja piirangud teenuse osutamisel. 2020.–2021. aastal planeeritakse võimaldada abivahendite ostmist ja üürimist hinnanguliselt 20 inimesele. SKA nõustab ja koolitab abivahendeid müüvaid ettevõtteid müüdavate abivahendite andmete sisestamisel meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse (MSA). Abivahendialase teavitus-, arendus- ja nõustamistegevuse raames toetatakse uue abivahendisüsteemi rakendumist. Vastavalt vajadusele toimuvad infopäevad ja koolitused abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajatele ning abivahendite hindamis- ja nõustamisteenust pakkuvatele abivahendispetsialistidele. 2.2.1. Sihtrühm Tööealised erivajadusega ja vähenenud töövõimega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), nende pereliikmed, kohaliku omavalitsuse ja töötukassa töötajad ning abivahendeid väljastavate ettevõtete klienditeenindajad. 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.05.2020–31.12.2022 2.2.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 2.3. Kuulmisabivahendi sobitaja koolitus Tegevuse raames toimub kuulmisabivahendi sobitaja koolitus eesmärgiga anda kuulmisabivahendeid pakkuvates ettevõtetes töötavatele spetsialistidele spetsiifilised baasteadmised kuulmisabivahendite valdkonnast, et tagada kvaliteetne kuulmisabivahendite nõustamine ja sobitamine ühtsetel alustel. Koolituse läbinud SKA lepingupartnerite juures töötavad spetsialistid tagavad tulevikus parema kuulmiskvaliteedi kuulmisabivahendeid saavatele klientidele, mis omakorda võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel, töötamisel ja igapäevaeluga toimetulemisel. 6 Planeeritav koolitus on kuni 35 spetsialistile, kes SKA lepingupartnerina töötavad erinevates kuulmisabivahendeid müüvates ettevõtetes. Koolitus annab ülevaate arengutest audioloogia, kuuldeaparaatide tehnoloogia, meetodite ja protseduuride ning nendega seotud toodete valdkonnast, millega ühtlustatakse teadmised ja arusaamad kuulmisprobleemidega inimese esmasest hindamisest, kuulmisuuringute läbiviimisest ja aparaatide sobitamisest jmt. 2.3.1. Sihtrühm SKA lepingupartnerina kuulmisabivahendeid müüvate ettevõtete spetsialistid. 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.05.2020–31.12.2022 2.3.3. Tegevuse elluviija Sotsiaalkindlustusamet 2.4. Abivahendite kompenseerimise ja meditsiiniseadmete hüvitamise süsteemi integreerimine Tegevuse käigus kujundatakse lähenemine, mille puhul ei ole tööealine inimene kohustatud abivahendi saamiseks taotlema puuet või töövõime hindamist, vaid saab võimaluse soetada abivahendi tõendi alusel. Abivahendite kasutamise võimaldamine annab võimaluse ennetada, vähendada ja kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi tööturule siirdumisel või seal püsimisel ning igapäevaeluga toimetulemisel. Abivahendit on õigus saada isikul, kellele on spetsialist väljastanud vastava tõendi abivahendi vajaduse kohta. Teenuse kujundamise raames nähakse ette ka uute, kehtivas abivahendite eraldamise süsteemis puuduvate abivahendite eraldamine, millel võib olla otsene mõju tööealise isiku toimetuleku paranemisele. Võttes arvesse eeldatavat eraldatavate abivahendite mahtu ja sellega seoses suuremaid kulutusi, saab tegevuse tulemusena ülevaate tegelikust tööealiste sihtrühma abivahendite vajadusest ja selleks vajalike rahaliste vahendite ulatusest. Uued lähenemisviisid abivahendite kasutamise võimaldamisel ja uute abivahendite eraldamise eelarve mudelite kujundamise viisid on võimalikud lisaväljundid käesoleva tegevuse puhul, kus tegevuse käigus osutatava teenuse tulemusel kogutavate andmete põhjal saab teenust parema teenusekvaliteedi ja vahendite eesmärgipärasema kasutamise eesmärgil ümber kujundada. Tegevuse teavitamise eesmärgil korraldatakse koolitusi ja infopäevi abivahendeid väljastavatele ettevõtetele ja tõendite väljastajatele. 2.4.1. Sihtrühm Tööealised erivajadusega isikud (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kes vajavad abivahendeid üleüldise võimekuse parandamiseks ja toimetuleku toetamiseks, et säilitada ja suurendada võimekust tööturul osalemiseks. 2.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2021–31.12.2021 2.4.3. Tegevuse elluviija 7 Sotsiaalkindlustusamet 3. Näitajad Näitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitus (viide TAT (2022) punktile, missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Vähenenud 0 7370 Tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.4 väljundinäitaja töövõimega (meetmes tulemusnäitaja. (TAT inimesed, kes on kokku tulemusnäitaja) saanud 57 300) Meetme sihttaseme töövõimereformi täitmisse panustab lisaks vahendusel käesolevale TAT-le Eesti teenuseid Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poolt elluviidavad meetme tegevuse 3.1.1 TAT-d. TAT- Tegevus 2.1. Abivahendite kasutamise võimaldamine spetsiifilised väljundinäitajad Väljundinäitaja Vähenenud 0 7000 Panustab otseselt töövõimega rakenduskava inimesed1, kes on väljundinäitajasse saanud töövõimereformi vahendusel teenuseid TAT- Tegevus 2.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane spetsiifilised nõustamisteenus väljundinäitajad Väljundinäitaja Vähenenud 0 20 Panustab otseselt töövõimega rakenduskava inimesed, kes on väljundinäitajasse saanud töövõimereformi vahendusel teenuseid TAT- 2.3. Kuulmisabivahendi sobitaja koolitus spetsiifilised väljundinäitajad Väljundinäitaja Koolitusel 0 35 Panustab kaudselt osalejate arv rakenduskava väljundinäitajasse TAT- 2.4. Abivahendite kompenseerimise ja meditsiiniseadmete spetsiifilised hüvitamise süsteemi integreerimine väljundinäitajad 1 Osalise töövõimega inimesed – nii väljundi- kui ka tulemusnäitaja puhul loendatakse kõik nimetatud tegevustes osalejad, k.a puuduva töövõimega inimesed 8 Väljundinäitaja Erivajadusega 0 350 Panustab otseselt tööealised rakenduskava inimesed, kes on väljundinäitajasse saanud töövõimereformi vahendusel teenuseid TAT- Tegevused 2.1, 2.2 ja 2.4 spetsiifilised tulemusnäitajad Tulemusnäitaja Töötavad 90% 90% Panustab otseselt 4. vähenenud rakenduskava töövõimega tulemusnäitajasse inimesed, kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamist Tulemusnäitaja Mittetöötavad 8% 26% Panustab otseselt vähenenud rakenduskava töövõimega tulemusnäitajasse inimesed, kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates töövõimereformi vahendusel teenuste saamist TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondade ühtlasemat arengut. See on eri regioonide arengueelduste ärakasutamise ja ühtlasema arengu eelduseks, mille puhul on inimestel igas toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. TAT tegevused aitavad tööle rakenduda vähenenud ja puuduva töövõimega isikutel, kellel seni on tööturul osalemine olnud raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri piirkondade majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus tööturul. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile, kui lähtuda perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandest2. Infoühiskond jah ei 2 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne 9 TAT toetab eesmärki – IKT potentsiaali nutikas kasutamine – Eesti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. TAT tegevuste rakendamine toetab infotehnoloogia võimaluste kasutamist teenuste osutamisel. Riigivalitsemine jah ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades erivajadustega inimeste süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Praegu rakendatakse töövõimetutele inimestele üksnes passiivseid meetmeid hüvitiste ja soodustuste näol. Uues töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu. Võrdsed võimalused3 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)4 jah ei TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega5 TAT ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Abivahendite vajaduses on selged soospetsiifilised, osaliselt bioloogiliselt determineeritud jooned, mida TAT tegevuste kavandamisel on arvesse võetud. Võrdne kohtlemine jah ei Kuna TAT on oma loomult orienteeritud võrdsete võimaluste loomisele, on see tervikuna võrdset kohtlemist toetav. TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas, toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul nõrgemas positsioonis või tööturult kõrvale jäänud sihtrühmade toetamiseks, sõltumata nende soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. Puuduva töövõimega inimestele pakutakse võimalust töötada neile sobivas keskkonnas ja nende vajadustele vastavatel tingimustel. Tehniliste abivahendite kasutamine võimaldab kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi töökoha saamisel ja töötamisel. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT tegevuste osa terviklikust mõjust tööturule koos teiste prioriteetse suuna meetmete ja TAT-dega Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT-d täiendavad teineteist, kuna käesoleva TAT-ga planeeritud tegevustega hõlmatakse järk-järgult 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 4 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 5 TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 10 ka uue süsteemi järgi hinnatud inimesed enne nende suunamist teenust saama või neile teenuse osutamist. Töövõime süsteemi toetavad tegevused peavad looma toimiva süsteemi, mille abil on võimalik inimeste töövõimet hinnata ning lähtuvalt sellest neile vajalikke teenuseid osutada. Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ – käesolev TAT täiendab töövõimereformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT-d, mille kaudu arendatakse, juurutatakse ja osutatakse sihtrühmale täiendavaid teenuseid, et aidata töökohta säilitada või uut tööd leida. Abivahendite eraldamine suurendab vähenenud töövõimega inimeste hakkama saamist nii väljaspool töökohta kui ka töökohal. Tööinspektsiooni elluviidav TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ – nimetatud TAT eesmärk on tööandjate ja töötajate teavitamine töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste abil. Tööandjatele suunatud tegevused on vajalikud, sest neil on oluline roll, et saavutada reformi tulemused. 6. Seos valdkondlike arengukavadega „Euroopa 2020“ on Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on aidata ELi liikmesriikidel majanduskriisist tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase. Sellest tulenevalt on üks viiest seatud eesmärgist see, et aastaks 2020 on 75% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud. „Konkurentsikava Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. Käesolev TAT on suunatud erivajadustega sihtrühmade tööturul osalemise määra tõstmisele. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduse §- des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt välja töötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist, kui muudatuse tulemusel muutub eelnev väljamaksete prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 nimetatud prognoosist. 11 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja lõikele 4; 7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvestatuna ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja lõikes 4 nimetatud otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 7.2.3.3 TAT juhtimisega seotud muud kulud, sh koolitus- ja lähetuskulud; 7.2.3.4 TAT punktis 2.2 nimetatud sihtrühmale abivahendi eraldamine sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusest lähtuvalt. Soetamise puhul ei mõjuta kulu abikõlblikkust abivahendi kasutusaeg, abivahendi soetamine on abikõlblik ja abikõlblikkust (sh abivahendi soetaja sihtrühma kuuluvust) hinnatakse soetamise hetke seisuga. 7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.2.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7.2.4.2 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike; 7.2.4.3 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 7.3.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktides 7.3.3.1 ja 7.3.3.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil. 7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest personalikuludest. 7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 12 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT- d ellu viia või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. TAT muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ- l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 13 7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta: 7.4.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi eelarve) esitamist; 7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja riikliku kaasfinatseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.4.10. RA vaatab eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.4.11. Eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu, kui: 7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuliks. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA- le kinnitamiseks. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.9. 7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.2 näitajate täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.3 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 14 7.5.10.4 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.5 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaskmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48 ja 49. 7.7. Partneri kohustused Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustustele on partner kohustatud: 1) esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 2) edastama toetuse saajale seirearuande koostamiseks vajalikku informatsiooni. 7.8. Riigiabi 7.8.1. Kui TAT punktis 2.3. elluviidava tegevuse raames antakse vähese tähtsusega abi, järgitakse Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) määrust (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9-17) ning konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 7.8.2. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 7.8.3. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 7.8.4. Kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid ostutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2014, lk 8-13) alusel, ei või ettevõtjale nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antud abi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta raames antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel antava abiga ületada 500 000 eurot. 7.8.5. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 100 000 eurot ning nimetatud abi ei tohi kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. 7.8.6. Vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Pole piisavalt TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid teenuseosutajaid ega partnereid. Ettevalmistavat koostööd tehakse partnereid kohalikul teenuseosutajatega üle riigi, et teenuseturgu võimalikult tasandil laialdaselt ette valmistada. 15 Erivajadustega Teenuste käivitumise eel avaldatakse vastavasisuline info inimeste ebapiisav avalikus meedias ning eraldi teavitatakse potentsiaalseid teadlikkus võimalikest huvigruppe. teenustest Tervishoiuspetsialistide Uute lähenemisviiside kujundamise ja ettevalmistamise faasis vähene kaasatakse aruteludesse Eesti Haigekassa ja koostöövalmidus uute tervishoiuspetsialistide esindajad. TAT tegevuste käivitumisel lähenemisviiside toimub aktiivne informeerimine, nõustamine ja juhendamine. kujundamisel Abivahendeid müüvate Potentsiaalseid partnereid teavitatakse varakult TAT tegevuste ettevõtete ebapiisav käivitumisest ja selle positiivsest mõjust edaspidisele koostööle. huvi töötajate koolitus- ja täiendamisvõimaluste suhtes Lisad: 1. TAT eelarve – lisa 1 vorm B 16 Sotsiaalministri käskkirjaga „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ raames TAT „Abivahendite kasutamise võimaldamine”. TAT ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni aastatel 2013 ja 2014 antud riigipõhiseid soovitusi, kus on välja toodud vajadus teha täiendavaid jõupingutusi suureneva tööjõupuudusega tegelemiseks. Komisjon soovitab suunata aktiveerimiseks tehtavad jõupingutused tööturust kõige rohkem eemaldunud inimestele. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, näitajaid, mõju läbivatele teemadele, rakendamise tingimusi ning riskide hindamist. TAT toetuse saajaks on SKA. TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Regina Sergejeva (tel 626 9219, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). TAT vajalikkuse põhjendus TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV osas. II TAT sisu TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel. TAT sisaldab kaheksat peatükki: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldused tulemuste saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega“; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega“; 7. peatükk „TAT rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine“. 1 TAT sisule eelnevad mõisted. Vajaduse korral taasesitatakse õigusaktide termineid, mida konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui terminit kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui termin ei ole varem õigusaktides sätestatud, siis määratletakse termini sisu. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus, nende eesmärgid ja meetme tulemus. Punkti 1.1.2 on lisatud rakenduskava tulemusindikaatorid. TAT panustab prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevusse 3.1.1 „Töövõime toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärki, tulemust, sihtrühma ja eelarvet ning olukorra kirjeldust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud vormi B finantsplaanis. TAT peamine eesmärk on tööealiste erivajadustega ning vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise võimaluste suurendamine. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Selles peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Käesoleva TAT tegevusi viib ellu SKA. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta TAT eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Välja tuuakse rakenduskava väljundinäitajad, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad tegevuste järgi, nende baastasemed (kui on määratud), sihttasemed aastaks 2023 ning selgitus, kuidas TAT näitajad panustavad rakenduskava näitajatesse. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Selles peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omavad TAT tegevused rakenduskavas nimetatud läbivatele teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:  regionaalareng  keskkonnahoid ja kliima  infoühiskond  riigivalitsemine  võrdsed võimalused, sh: o sooline võrdsus; o võrdne kohtlemine. Nendest mõjutab TAT järgmisi: regionaalareng, infoühiskond, riigivalitsemine ja võrdsed võimalused. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega“ 2 Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste sama meetme raames elluviidavate TAT-dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega“ Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks TAT tegevustele või millesse tegevused panustavad. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb üheksast alapeatükist: 7.1 „Toetuse saaja kohustused“; 7.2 „Kulude abikõlblikkus“; 7.3 „Toetuse maksmine“; 7.4 „TAT muutmine“; 7.5 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“; 7.6 „Finantskorrektsioonid“; 7.7 „Partneri kohustused“; 7.8 „Vaiete menetleja“; 7.9 „Riigiabi“. 7.1. Toetuse saaja kohustused Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb olulist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise ESFi juhendmaterjal1 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise ESFi juhise lisa D2 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (edaspidi KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Osalejate andmeid kogutakse lisa 2 vormi C alusel, mis tuleb esitada rakendusüksusele (edaspidi RÜ) kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. ESFi andmekorje juhendiga saab tutvuda aadressil https://www.innove.ee/eurotoetused/abiks-toetuse-saajale/som/. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on TAT elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. Toetuse saaja on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete või meetme tegevuste elluviimises 1 Kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 2 Kättesaadav aadressil : http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20data%20coll ection%20and%20validation.pdf 3 ning sellest eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (seirearuannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi B kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb toetuse saajal esitada uus väljamaksete prognoos järelejäänud eelarveaasta kohta. Prognoosi esitamise nõue on tingitud rahandusministri 2. jaanuari 2006. a määruse nr 1 „Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri” §-st 8, mille alusel peab RÜ omakorda esitama Rahandusministeeriumile prognoosi väljamaksmisele minevate summade kohta. Kui ESFist rahastatud tegevuste tulemusel teenitakse TAT abikõlblikkuse perioodil tulu, kohaldatakse puhastulu arvestamiseks ühissätete määruse artikli 65 lõiget 8, mille kohaselt tuleb TAT abikõlblikke kulusid korrigeerida TAT abikõlblikkuse perioodi jooksul teenitud puhastulu võrra hiljemalt TAT lõppmakse esitamisel. TAT abikõlblikke kulusid vähendatakse teenitud puhastulu summa osa võrra, mis vastab abikõlblike kulude proportsioonile TAT kogukuludest. Puhastulu on ühissätete määruse artikli 61 lõike 1 tähenduses TAT arvestusperioodil tarbijalt TAT vara abil osutatud teenuse või loodud toote müügi eest saadud rahaline laekumine, sh TAT vara müümise või kasutamise eest saadud rahaline laekumine, millest on lahutatud tegevus- ja lühiajalise TAT vara asenduskulud. Puhastulule liidetakse TAT tulemusena saadav kokkuhoid tegevuskuludes, v.a juhul, kui kokkuhoiu võrra vähenevad TAT muud sissetulekud (riigi- või erasektori toetus). Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Kui dokumentide säilitamistähtaeg lõpeb, kuuluvad kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid hävitamisele, välja arvatud juhul, kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. STS § 35 lõikes 2 sätestatud kord on sõnastatud toetuse saaja vaates. Kuna toetuse saaja jaoks loetakse kulu abikõlblikuks seaduse kohaselt vaid siis, kui RÜ on maksetaotluses nimetatud kulu abikõlblikuks lugenud ja toetuse välja maksnud (sh tasaarveldanud), hakkab säilitamisaja arvamine just RÜ poolt kulu või terve TAT kulude abikõlblikuks lugemisest. TAT kõikide abikõlblike kulude dokumentide säilitamise nelja-aastane tähtaeg algab viimase kulu 30. juuni seisuga abikõlblikuks lugemise aasta 31. detsembrist. Seega, kui TAT viimane kulu loeti abikõlblikuks näiteks 4. oktoobril, algab säilitamistähtaeg järgmise aasta 31. detsembrist. TAT elluviija jaoks muutub tähtaeg lühemaks võrreldes STS-is 2007–2013 sätestatud ühtse tähtajaga, milleks on 31.12.2025. STS § 35 lõike 4 kohaselt katkeb dokumentide säilitamistähtaeg vastavalt ühissätete määrusele vaide- ja kohtumenetluse ajaks või kui nii on nõudnud Euroopa Komisjon. Katkeda saab tähtaeg 30. juuni seisuga RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu või lõpetatud TAT korral, kui kontrolli või auditi tulemusel on alanud vaide- või kohtumenetlus. 7.2. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 4 Abikõlblike kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). TAT-s nimetatakse vajaduse korral mitteabikõlblikud kulud, mida ühendmääruses ei ole nimetatud, ning täpsustatakse abikõlblikke kulusid. Käesolevas TAT-s on täpsustatud kaudsete kulude maksmist, TAT juhtimisega seotud koolitus- ja lähetuskulusid ning abivahenditeenuse osutamist. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT üldkulud ja administreerimisega seotud personalikulud. Üldkuludeks loetakse (ühendmäärus § 9 lg 5): 1) kulud bürootarvetele; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas kontoritehnika rentimine või liisimine ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamine ja remontimine; 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamisega seotud kulud; 5) ruumide rentimine; 6) valveteenus; 7) maamaks; 8) projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu juhul, kui projekti jaoks on eraldi pangakonto; 9) riigisisese lähetusega seotud kulu tehnilise abina toetuse andmisel. Administreerimisega seotud personalikulud on (ühendmäärus § 9 lg 6): 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) hankespetsialisti tegevus; 4) haldustöötaja tegevus; 5) infotehnoloogi tegevus; 6) muu abistav töö. Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda TAT elluviija ei kaudseid kulusid, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega TAT auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid rakendav TAT elluviija pidama tööajatabeleid TAT administreeriva personali üle. Samuti ei pea TAT elluviija raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Kaudseid kulusid saab erinevalt muudest TAT kuludest hüvitada alates käskkirja kinnitamisest. TAT alusel on abikõlblikud välislähetused ja -koolitused ainult Euroopa Liidu liikmesriikides. 7.3. Toetuse maksmine Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, sh kooskõlas ühendmääruse §-dega 11–20 ja TAT-ga. 5 Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Toetuse väljamaksed tehakse proportsionaalselt riikliku kaasfinantseeringuga. Praktikas tähendab see seda, et maksmisele kuuluv toetuse summa arvutatakse vastavalt sätestatud toetuse protsendile maksetaotlusega esitatud abikõlblikest kuludest. Toetuse summa leidmine muu proportsiooni alusel ei ole lubatud. Toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4. Punktis 7.3.9 on loetletud olukorrad, millal RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada. Perioodil 2014–2020 on lisandunud KA õigus toetuse väljamaksmine keelata. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d toetuse maksmine peatada või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA enda poolt mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Kui TAT-s osaleb partner, esitab partneri kulude kohta kuludokumendid RÜ-le TAT elluviija, kes vastutab dokumentide õigsuse ja kulude abikõlblikkuse eest, samuti toetuse edasikandmise eest partneri kontole. 7.4. TAT muutmine TAT-d on lubatud muuta kõige rohkem üks kord kuue kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel 6 tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Üle jäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas meetme sama tegevuse avatud taotlusvoorudesse või meetme teistesse tegevustesse. RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA ja valdkondliku seirekomisjoniga. Kogu muutmisprotsess võib võtta aega kuni kolm kuud. TAT muutmist ei tingi järgmise eelarveaasta eelarve esitamine ning finantsplaanis (lisa 1 vorm B) näidatud toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu muutumine aastate kaupa. Viimati nimetatud juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr finantsallikate kaupa ei muutu. Lisaks ei vaja TAT muutmist eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades, kui:  kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja  muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT elluviija on kohustatud esitama RÜ-le vahearuanded kaks korda aastas 15. juuliks aruandeperioodi jaanuar–juuni kohta ja 20. jaanuariks aruandeperioodi juuli–detsember kohta elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. Tinglikult on tegemist poolaasta aruannetega, mille esitamise tähtaeg tuleneb SKA töökorraldusest. TAT lõpparuanne esitatakse 45 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Nii vahe- kui ka lõpparuande esitamiseks on üks vorm. TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse registri seirearuande vormilt. 7.8. Riigiabi TAT raames võimaldatakse tööealistele vähenenud töövõimega inimestele abivahendite kasutamist, mis on SKA poolt pakutav teenus, kus pakutakse õigustatud isikutele tehniliste abivahendite hankimisel riigipoolset toetust. Tegevuse käigus kompenseerib riik teenusepakkujale kliendi abivahendi. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Kuivõrd SKA poolt TAT raames pakutavate teenuste eest tasu ei võeta, ei saa SKA vastavasisulist tegevust lugeda majandustegevuseks. 7 SKA kaudu ning vastavalt TAT spetsiifikale on kaudseks abisaajaks tööealine vähenenud töövõimega inimene, kuid füüsiline isik ei saa abi riigiabi tähenduses. Võib möönda, et kuivõrd SKA teenuseid ise füüsiliselt ei osuta, on kaudseteks abi saajateks ka teatud ettevõtjad. Riigiabi reeglistik näeb ette, et kaudne abi saaja on olemas üksnes siis, kui toetuse andmisel seatakse tingimuseks, et pead konkreetset toodet või kaupa tarbima. Selleks, et isik saaks konkreetse teenusepakkuja poole teenust saama pöörduda, on ettevõtjal vaja sõlmida SKA-ga leping. Seega tuleb vastavad ettevõtjad TAT raames lugeda kaudseks abi saajaks. Vaidlust ei saa olla selles, et kaudsete abisaajate puhul on täidetud kolm esimest riigiabi kriteeriumi:  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest – abivahendi võimaldamist tööealisele vähenenud töövõimega isikule rahastatakse ESFist;  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks – suunatud vaid ettevõttetele, kes pakkuvad abivahendeid ning kellel on vastavasisuline leping SKA-ga;  abimeede annab eelise abi saajale, s.o majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud – vähenenud töövõimega tööealised isikud soetavad või rendivad abivahendi just nendest ettevõtetest. Neljanda kriteeriumina tuleb hinnata, kas abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Eeltoodust tulenevalt on konkurentsi moonutamise tingimus riigiabi mõistes täidetud, sest esineb reaalne võimalus, et abivahendi pakkuja saab SKA suunamise kaudu konkurentsieelise. Küll aga ei kahjusta abimeede kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel (allpool on käsitletud tegevust nr 2.3., mille puhul võib esineda juhtumeid, mil tegemist on vähese tähtsusega abi andmisega). Tegemist on sotsiaalse teenusega, mille puhul suuremas mahus turustamine ei suurenda kliendibaasi ega too ettevõttele teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kliente. Samuti ei mõjuta antud abi saamine teiste ettevõtete turule tulekut. Lepingu sõlmimiseks SKA-ga ei ole seatud rahvusvahelisi piiranguid. Tegevuse 2.2. raames ettevõtjatele pakutavad koolitused on suunatud ainult meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse andmete sisestamisele. Seega ei ole nimetatud tegevuse osas täidetud riigiabi kriteeriumid. Tegevuse 2.3. osas võib olla täidetud riigiabi andmise neljas kriteerium. Nimetatud tegevuse raames pakutava kuulmisabivahendi sobitaja koolitus on mõeldud kohaliku turu jaoks, st koolituse eesmärgiks on pakkuda kõige sobivamat kuulmisabivahendit konkreetsele kliendile. TAT ei sea ega saa seada piiranguid kuulmisabivahendite tarnimiseks teistesse Euroopa Liidu riikidesse, mistõttu jääb konkreetsel juhul riigiabi olemasolu selle andja hinnata. Kui tegemist on riigiabi andmisega, antakse vähese tähtsusega abi, mille andmisel puudub teavitamiskohustus ning seega saab TAT tagantjärele kohaldada. Kokkuvõtlikult saab öelda, et kuivõrd kaudse abi saaja puhul ei ole üldjuhul täidetud kõik neli riigiabi kriteeriumi, ei ole TAT raames antav abi käsitatav riigiabina. 8. peatükk „Riskide hindamine“ Välja on toodud TAT rakendamise peamised riskid ja nende maandamise meetmed. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 8 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV TAT mõjud Käesoleva TAT raames laiendatakse olemasolevate sotsiaalteenuste spektrit ning katsetatakse uusi teenuseid. Tööealiste erivajadustega inimeste tarbeks on loodud abivahendite süsteem, mis võimaldab neil saada just nende individuaalsetele vajadustele vastavad abivahendid, mis toetavad neid nii isiklikus elus kui ka tööturul osalemises. Osalise ja puuduva töövõimega inimeste ühiskonda integreeritus, sotsiaalne kaasatus ja võimalused osaleda tööturul on suurenenud. Abivahendite puudus või vähene kättesaadavus on olnud üks põhjus, miks tööealised vähenenud töövõimega isikud tööhõivest välja langevad või tööturule ei siirdu (PIU 2009). Seega võimaldab vähenenud töövõimega isikutele suuremas mahus (nii ühikuliselt kui saajate arvu mõttes) abivahendite tagamine ennetada tööealiste isikute tööhõivest väljalangemist või soodustada nende siirdumist tööturule. See omakorda võimaldab vähendada sotsiaaltoetuste (nt toimetulekutoetus) ja muude sotsiaalsete garantiide kulusid. Abivahendid võivad tihtipeale olla alternatiiviks või vähendada muude sotsiaalteenuste (nt isiklik abistaja, rehabilitatsioon) vajadust, mis võimaldab vähendada muudele teenustele vajalikke kulusid. Muud teenused võivad olla püsiteenused ehk neid vajatakse iga päev või teatud perioodi tagant ja nende kulu, suhestatud abivahendi tagamise kulusse abivahendi kasutusperioodi jooksul, võib olla kordades kõrgem. Hõive suurenemisega on võimalik koguda varasemaga võrreldes suuremas mahus tulumaksu ja muid tarbimismakse. Samuti võimaldab suurema funktsionaalsusega abivahendite tagamine teha isikutel suurema lisandväärtusega töid, mis omakorda väljendub positiivselt nii sisemajanduse kogutoodangus kui maksutulus. Ühtlasi võimaldab teenus tagada inimestele kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid abivahendeid, mis omakorda väljendub positiivselt abivahendi kasutusperioodis ning korduvas teenuse kasutamise alustamises. Halvema kvaliteediga abivahendite soetushind (sh riigipoolne soodustus) on madalam, kuid nende kasutusperiood on lühem, nt 5 aastat. Samas on kvaliteetsemate abivahendite soetushind suurem (sh riigipoolne soodustus), kuid nende kasutusperiood on pikem, nt 7–8 aastat, mis võimaldab kogukuludes riigieelarvelisi vahendeid üldjuhul kokku hoida, kuna kulu ühe aasta peale on väiksem kui halvema kvaliteediga abivahendite puhul. Käesoleva TAT raames ESFist kaasrahastatavaid tegevusi on plaanis jätkata ka pärast struktuurivahendite perioodi lõppu. TAT abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2022, millega kaasnevalt ei rahastata abivahenditeenust edaspidi enam ESFi vahenditest. Sellega seoses taotleti riigi eelarvestrateegia koostamise protsessi käigus lisavahendeid teenuse jätkamise tagamiseks. Taotluse tulemusel eraldati teenuse jätkamiseks 2023. aastal ca 5,8 miljonit eurot. Andmekaitsealane mõjuhinnang 9 TAT sihtrühm on tööealised vähenenud töövõimega inimesed, kellele osutatakse TAT raames abivahendi võimaldamise teenust. Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul STS § 16 lõike 1 rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus (nn GDPR)3, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal4 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D5 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega 1. TAT mõju meetme eesmärkide saavutamisele TAT mõju on kirjeldatud seletuskirja IV peatükis. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa ühe meetme eesmärgi saavutamisele: - 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“. Põhjalik TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud TAT peatükkides 1.2 ja 2. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel, mida korrigeeritakse vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) 4 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en 5 http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20d ata%20collection%20and%20validation.pdf 10 TAT toetuse saajaks on Sotsiaalkindlustusamet, mis on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on vajalik teenuste osutamise ja korraldamise, sh klienditöö ja arvete väljamaksmise kogemus ning piirkondlikud teeninduspunktid üle Eesti. SKA ülesanne on muu hulgas ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine ja korraldamine, riigi osutatava rehabilitatsiooniteenuse osutamise tagamine ja rahastamine, järelevalve teenuse osutamise üle. 2007–2013 programmiperioodi meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ programmi „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012–2013“ raames on SKA väga edukalt korraldanud multiprobleemidega inimestele vajaduspõhiste teenuste pakkumist juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu. 5. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõju läbivatele teemadele on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine TAT eelnõu edastati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastas eelnõu märkusteta. 11
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel