dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 15. september 2020
Viit
2-5.1/2693-1
Registreeritud
15. september 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
Outlook, DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-5.1 SF programmide ja projektide rakendamine (toetuse saaja)
Toimik
2.5-1/16/1
Vastutaja
Alice Juurik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste heaolu osakond)

Failid

  • 📎2-5.12693-1 15.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc2592 KB

Sisu (failidest)

Hankeleping 2-2.2/1164-1 TÖÖVÕTULEPING Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 11343217, asukoht Rävala pst 11-8 Tallinn Harjumaa 10143, mida esindab juhatuse liige Epp Kallaste edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Alushariduse ja lapsehoiu järeluuring Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 215280) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel prevaleerib hanke alusdokument. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja osutab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele tellijale alushariduse ja lapsehoiu järeluuringu läbiviimise, raporti koostamise ja tulemuste tutvustamise teenust riigihanke alusdokumentides, sh hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses toodud tingimustel (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse Euroopa Struktuurvahenditest, SFOS nr 2014-2020.2.01.001.01.15- 0001. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale 48 760,00 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel: 3.3.1. 14 628 + KM eurot (30%) pärast etapi „Lapsevanemate küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine (sh ankeedi kooskõlastamine tellijaga)“ tehtud tööde esitamist; 3.3.2. 14 628 + KM eurot (30%) pärast etapi „Lõppraporti tööversiooni koostamine ja selle esitamise tähtaeg“ tehtud tööde esitamist; 3.3.3. 17 066 + KM eurot (35%) pärast etapi „Lõppraporti ja kõigi lisamaterjalide üleandmine tellijale“ tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist. 3.3.4. 2438 + KM eurot (5%) pärast etapi „Lõppraporti tulemuste teine esitlus (hiljemalt kuni 3 kuu jooksul peale lõppraporti üleandmist)“ tehtud tööde esitamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 215280. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 3.5.1. juhul kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e- arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.3. kuni viis e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.6. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamise tähtaeg on üksteist kuud alates lepingu allkirjastamisest. Töö üleandmine toimub vastavalt töövõtja pakkumuses toodud ajakavale. 4.2 Pooltel on õigus töö teostamise ajakava vastavalt vajadusele kohandada, arvestades seejuures, et töö teostamise lõpptähtpäev ei muutu. 4.3. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega ning lähtub tööde teostamisel tellija ettepanekutest. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö läbiviimisega seotud tööde hulka. 4.4. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele: 4.4.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.4.2. Suhtlemine tellija ja töövõtja meeskonna vahel toimub eesti keeles. Projektijuht ning analüütikud peavad valdama eesti keelt nii kõnes kui kirjas. Juhul, kui meeskonnaliikme emakeeleks ei ole eesti keel peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu nii suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.4.3. Töövõtja peab tagama uuringumeeskonna liikmete puhul vajamineval tasemel inglise ja vene keele oskuse või tagama tõlgi olemasolu. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.4.4. Töövõtjal on lepingu täitmiseks õigus tellijalt küsida tellija käsutuses olevat tööde teostamiseks vajalikku taustainfot ja materjale. 4.4.5. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on tellijaga eelnevalt kooskõlastatud. 4.4.7. Töövõtja on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, millised mõjutavad lepingu alusel tööde nõuetekohast teostamist. 4.4.8. Töövõtja on kohustatud teavitama tellijat kirjalikult viie tööpäeva jooksul, kui tellija juhendite järgimine ohustab teostatavate tööde kvaliteeti või lepingu nõuetekohast täitmist; 4.5. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.7. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.8.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks üle antud materjali sobivust. Materjali mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.8.2. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.9. Tellija annab töö teostamiseks vajalikud kokkulepitud andmed töövõtjale üle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.10 Juhul, kui töö tegemiseks on vaja taotleda isikuandmete töötlemiseks luba Andmekaitse Inspektsioonilt valmistab Töövõtja ette vajalikud dokumendid. Tellijal on õigus Andmekaitse Inspektsioonile esitatavaid dokumente enne esitamist koostöös Töövõtjaga muuta või täiendada. Pärast töö üleandmist tellijale kustutab töövõtja tellijalt või kolmandatelt isikutelt saadud isikuandmed. 4.11. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Liidu struktuuritoetuste teavitamise ja avalikustamise nõudeid, mis on kättesaadavad siit: http://www.struktuurifondid.ee/et/logod. 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja annab tellijale tehtud tööd üle vastavalt töövõtja pakkumuse ajakavas sätestatule. Tööd tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.1.1. Tellija esindajal on õigus esitatud tööde põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid töö edasiseks teostamiseks, määrates vajadusel töö parandamiseks tähtaegu. Tellija kontrollib muuhulgas teostatud töö vastavust hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses sätestatule. 5.1.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud. 5.2. Töö üleandmine ja vastuvõtmine toimub tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt, kui tellijal ei ole enam pretensioone tehtud tööle. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see, ka pärast töövõtja poolt korduvate täienduste ja paranduste sisseviimist, ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja teeb töö osas parandusettepanekud 10 päeva jooksul. 5.4. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.5. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Tellija esitab pretensiooni kümne tööpäeva jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.8. Punktis 9. kirjeldatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.5. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 % lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.9. Lepingu punktis 4.10 sätestatud kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast. 6.10. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.13. Punktis 6.12 nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020 Covid-19 viiruse leviku tõttu välja kuulutatud eriolukorda ja sellega seoses pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad eriolukorra piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui eriolukorrast tulenevalt kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui teenuse osutamise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas lihtlitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast teenuse osutamise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu punktis 4.10 sätestatud nõudeid. 7.5. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise päeval, kuid mitte hiljem, kui järgmisel tööpäeval. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja on Alice Juurik, telefon 626 9229, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on projektijuht Epp Kallaste, telefon +372 56667440, e-post [email protected] 9. Konfidentsiaalsus 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.6. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. 10.4. Juhul kui pooltest mitteoleneval põhjusel ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida kokkulepitud tähtaegu, alustatakse töödega pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul võib lükata edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamise tähtaegade järgimine osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata vastavalt edasi ja määrata uued lepingu täitmise tähtajad. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 11.5. Lepingu lisadeks on: 11.5.1. Lisa 1 – Ajakava (väljavõte töövõtja pakkumusest). 11.5.2. Andmetöötluse leping 11.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja Hankelepingu nr 2-2.2/1164-1 Lisa ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa „Alushariduse ja lapsehoiu järeluuring Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 215280) sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja1) ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (edaspidi: volitatud töötleja2) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: klient). 1. Lepingu eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: kliendiandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud. 1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest. 2. Definitsioonid 2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest kasutatakse käesolevas lisas üldmääruse mõisteid s.h. järgmiseid mõisteid: 2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise maksumust ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele. 2.1.2. „Andmekaitseseadused“ on üldmäärus ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt. 2.1.3. „isikuandmete töötlemine” – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, , nagu näiteks kogumine, dokumenteerimine,, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. 2.1.4. „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi: andmesubjekt) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise 1 hankija/ tellija 2 pakkuja/ töövõtja/ teenuse osutaja/käsundisaaja isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.5. „isikuandmetega seotud rikkumine” – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurepääsu. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused: 3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema kliendiandmeid vastavalt andmekaitseseadustele ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja kliendiandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused 3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 3.1.3. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest. 3.1.4. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest. 3.1.5. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava töötleja juhendit täitmast 3.1.6. Volitatud töötleja võib kliendiandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada kliendiandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Kui volitatud töötleja soovib lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi volitatud töötlejaid, teavitab volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat kirjalikult. Pooled lepivad kokku, et kui teise volitatud töötleja kaasamine on volitatud töötleja tegevuse toimimise jaoks oluline ning vastutaval töötlejal pole etteheiteid teise volitatud töötleja usaldusväärsusele, nõustub vastutav töötleja teise volitatud töötleja kaasamisega isikuandmete töötlemisse. Vastutav töötleja kinnitab oma nõustumist teise volitatud töötleja kaasamiseks kirjalikult. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks Vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.1.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud kliendiandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama kliendiandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus. 3.1.8. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele. 3.1.9. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid kliendi andmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest s.h.:  vältima kõrvaliste isikute ligipääsu andmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;  ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;  ära hoidma andmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele andmetele juurdepääs saadi;  tagama, et igal kliendi andmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;  tagama andmete olemasolu andmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;  tagama, et andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks andmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;. 3.1.10. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.1.11. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.1.12. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) volitatud töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei jõua kokkuleppele kolmanda isiku osas, kes peaks auditi läbi viima, võib auditi läbi viia ainult vastutav töötleja. Teabenõudes volitatud töötlejale peab täpsustama, millist teavet, andmeid ja dokumente volitatud töötlejalt auditi osana nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1) volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid; 2) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mille avaldamisega rikuks volitatud töötleja asjakohastest õigusaktidest või kutse-eeskirjadest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust; 3) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mis on seotud käimasoleva, võimaliku või ähvardava kohtuasja või muu vastutava ja volitatud töötleja vahelise vaidluse lahendamisega. Vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. Auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise. 3.1.13. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele. 4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises. 5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta aga mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa (48) tundi pärast sellest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist: 5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg; 5.2.2. volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni; 5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv; 5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja 5.2.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid. 5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed. 5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik kliendi andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana. 6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt. 6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida Volitatud töötleja on tekitanud Vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse Volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on Vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on Volitatud töötleja kohustatud hüvitama Vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. Kui Volitatud töötleja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Volitatud töötleja kohustatud maksma leppetrahvi 1000 eurot iga rikkumise eest võlateate alusel, mis tuleb tasuda 14 päeva jooksul pärast seda, kui Vastutav töötleja on vastava nõude väljastanud. Lepingu mittenõuetekohane täitmine tähendab eelkõige olukorda, mil isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus leiab, et Volitatud töötleja ei ole talle üle antud andmeid töödelnud kooskõlas nende põhimõtetega. Vastutav töötleja jätab endale õiguse nõuda lisaks leppetrahvile Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 6.4. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega. 6.5. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse. Vastutav töötleja Volitatud töötleja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Uuringu ajakava. Värvide tähendused: roheline – töö teostaja tegevused, kollane – tellija sisend Nädal alates lepingu sõlmimisest Tegevus Täit Hind -ja (eurot) 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Tegevusetapp: Metoodika 2760 täiendamine ja vaheraport Lepingu EK sõlmimine EK, Avakohtumine AL, MS AKI loataotluse EK, koostamine ja MS esitamine Vaheraporti EK, koostamine ja AL, koos- MS kõlastamine Vaheraporti tagasiside EK, põhjal AL, metoodika MS täiendamine Registritest ja andme- baasidest koondavate EK, andmete AL, kokku SA leppimine ja koos- kõlastamine Tegevusetapp: KOVide 14400 küsitlus Nädal alates lepingu sõlmimisest Tegevus Täit Hind -ja (eurot) 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Päringud registritesse ja andmebaasi- AL, desse ning SA saadud andmete koondamine KOV-i ankeedi täiendamine ja EK, koos- AL, kõlastamine LK tellijaga KOVide ankeeti AL, eeltäidetud LK informatsiooni lisamine KOVide AL, küsitluse LK läbiviimine Tegevusetapp: Lapse- 8720 vanemate küsitlus Lapse- vanemate valimi EK, koostamine ja MS koos- kõlastamine tellijaga Vanemate kontakt- EK, andmete MS päring SKAst Vanemate ankeedi EK, täiendamine, MS, tõlkimine ja JJ koos- kõlastamine Nädal alates lepingu sõlmimisest Tegevus Täit Hind -ja (eurot) 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Vanemate ankeedi sisestamine MS, veebi- JJ platvormi ja testimine Vanemate MS, küsitluse JJ läbiviimine Tegevusetapp: Tulemuste analüüs, raporti 22880 koostamine ja tulemuste esitlemine KOVi küsitlus- AL, andmete LK analüüs Lapse- vanemate MS, küsitlus- JJ andmete analüüs Lapsehoiu AL, prognoosi SA Lõppraporti EK, tööversiooni AL, koostamine MS Lõppraporti tööversiooni EK esitamine tellijale Lõppraporti tööversiooni Telli kommenteeri -ja mine Nädal alates lepingu sõlmimisest Tegevus Täit Hind -ja (eurot) 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Lõppraporti täiendamine, EK, muude AL, tulemite MS viimistlemine Lõppraporti esitamise EK tähtaeg Esitluse koostamine ja tulemuste EK esitamine kahel korral Kõikide materjalide EK üleandmine Lepingu kestvus ja selle lõpetamise tähtaeg Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika 19 10129 TALLINN Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 16 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta x uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti x Uuringu nimi Alushariduse ja lapsehoiu järeluuring Sotsiaalministeeriumile A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Isikutuvastamist võimaldavate andmete töötlemise vajadus uuringus tuleneb ühelt poolt uuringu eesmärgist, mis eeldab lapsevanemate küsitluse läbi viimist ja teiselt poolt sellest, et representatiivse küsitluse tegemiseks on vaja esinduslikku valimit lapsevanematest, keda küsitleda. Lapsehoid 1 lasteaedades ja lapsehoiu pakkujate juures võimaldab lapsevanemal või hooldajal (edaspidi lapsevanem) jätta lapse hoidmise vastutus ajutiselt kellelegi teisele ning kasutada muidu lapse hoidmisele kuluvat aega teisteks tegevusteks. Hästi korraldatud lapsehoid võimaldab lapsevanematel osaleda aktiivsemalt tööturul või panustada ühiskonnaellu muul moel ja paindlikumalt kui see oleks ilma lapsehoiuta võimalik. Lapsehoidu korraldab ja rahastab Eestis peamiselt kohalik omavalitsus ja avaliku sektori ressursside parima kasutuse tagamiseks on vajalik monitoorida teenuse kasutajate vajadusi ning rahulolu. Regulatsioonid, tööturg ja töötamise viisid muutuvad ajas, seetõttu on vajalik vanemate lapsehoiu vajaduste ja soovide välja selgitamiseks, aga ka lapsehoiuga seotud probleemide tuvastamiseks, perioodiliselt läbi viia küsitlusi. Küsitlusandmed on poliitikakujundamisel väärtuslikud vaid siis, kui need on esinduslikud, st analüüsitud tulemustest on võimalik teha järeldusi erinevate gruppide kohta. Uuringu käigus tehtava küsitluse üldkogumi moodustavad lapsevanemad, kellel on koolieelses vanuses lapsi ehk alla 8-aastaseid lapsi. Küsitluse tegemiseks on vajalik moodustada üldkogumist maakondade ja laste vanuse järgi esinduslik valim ning valimisse sattunud inimestega võtta kontakti küsitluse läbi viimiseks. Kuna kõik Eestis elavad lapsed saavad riiklikku lapsetoetust Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu, siis on üldkogumi andmed valimi moodustamiseks ja küsitluse läbi viimiseks SKA registris. 1 Lapsehoiu alla loetakse käesolevas dokumendis nii Koolieelse lasteasutuse seaduse alla käivaid lastesõimed ja -aiad kui ka Sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenuse pakkumist. Selleks, et minimeerida isikuandmete töötlemist, moodustatakse üldkogumist valim isikustamata andmetest. Vaid valimisse sattunute isikute kontaktandmed liiguvad isikustatud kujul SKAst küsitluse läbiviijale ning küsitluse läbiviija võtab neid kasutades küsitletavatega kontakti. Pärast küsitluse andmekogumise lõppu kustutatakse SKAst saadud isikuandmed ja küsitlusega kogutud andmetest kontaktandmed. Andmete edasine analüüs toimub anonümiseeritud andmebaasides. Alternatiivne lahendus taolise küsitluse läbi viimisel oleks valimit mitte teha ja inimeste poole pöörduda laste vanuseid ja elukohti arvestamata ja kasutades nö avatud linki, mida levitatakse sotsiaalmeedia ja muu digitaalse meedia kaudu. See ei ole praeguse uuringu jaoks sobiv lahendus. Avatud lingiga küsitluste vastamisel on tugev selektsioon, kes vastab ja kes mitte. Avatud lingiga küsitluse korral ei ole võimalik tagada, et valimilõigetes saavutatakse esindatuseks vajalikud määrad. Samuti ei ole võimalik valimilõigetes vajaliku esindatuse saavutamiseks sihitatult meeldetuletusi saata. Lõpptulemusena on avatud lingiga küsitluse puhul suur risk saada nihkes tulemused (nt vastavad need, kellel on rohkem aega (seotuna lapse vanusega) ja vastanute vaated või ootused ja vajadused võivad tugevalt erineda üldkogumist. Seejuures pole nihke olemasolu ja ulatust võimalik kontrollida. Seega ei saa lugeda käesoleva teema puhul avatud lingiga küsitlust arvestatavaks alternatiiviks võrreldes kindlate tunnuste alusel määratletud vastajate nimekirja ja personaalsete kutsetega küsitlusega. Võimalik oleks lapsevanemate poole pöörduda ka lapsehoidu pakkuvate asutuste vahendusel, kuid sellisel juhul jääksid valimist välja need lapsevanemad, kes ei kasuta lapsehoidu (asutustes), kuid kelle vajadused ja ootused teenusele on väga olulised (teenuse mitte kasutamine võib olla tingitud teenuse ebasobivusest/ jäikusest vm probleemist). B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Laste osalemine lapsehoius on mitmete kohalike ja rahvusvaheliste strateegiate eesmärkide hulgas. Näiteks Elukestva õppe strateegia2 eesmärgiks oli tõsta 4-aastaste kuni kooliealiste laste osalemine alushariduses aastaks 2020 95%-ni, et tagada laste ühtlaselt hea ettevalmistus kooliks. Barcelona strateegia eesmärk on vähemalt 33% alla 3-aastaste laste osalemine lapsehoius. Eestis on viimane olnud pidevalt allpool eesmärki3, kuid trend on olnud kasvav ja 2019. aasta andmed näitavadki 0-2-aastaste laste osakaaluks 32,8%. 3-aastastest ja vanematest lastest osaleb lastehoius Eestis traditsiooniliselt suur hulk ning see ületab Barcelona eesmärgiks olevat 90% juba 2009. aastast. Saavutatu püsimiseks sellel tasemel, eriti muutuvate töövormide vaatest, on vaja ülevaadet, millised tegurid on võimaldanud taseme saavutada ja mis aitaks ka edaspidi kõrget taset hoida. Ühelt poolt panustab lapsehoid kombinatsioonis koolieelse haridusega laste arengusse ja on seetõttu oluline. Teiselt poolt on kättesaadav ja vajadustele vastav lapsehoid oluliseks eeltingimusteks lapsevanemate hõive suurendamisele. Kuna laste hoidmise koormus on Eestis tugevalt kaldu emade suunas, siis mõjutab lapsehoiu olemasolu ja kvaliteet suurel määral just naiste hõivevõimalusi ning seeläbi ka sugude vahelisi võrdseid võimalusi. Eelkooliealiste lastega naiste tööhõive on oluliselt madalam kui meestel (hõivelõhe oli 2019. aastal 36,1 protsendipunkti 0-6-aastaste lastega meeste ja naiste vahel 4 ) ning negatiivselt paistab Eesti silma ka soolise palgalõhega, millesse panustab eelkooliealiste laste olemasolu. Sooline palgalõhe on väikseim 2 Elukestva õppe strateegia 2020 lk 15. 3 Statistikaameti veebiandmebaas tabel LES87: 0–14-AASTASED LAPSED ASUTUSEKESKSES LASTEHOIUS 4 Statistikaamet TKL29 nendel mees- ja naistöötajatel, kellel eelkooliealisi lapsi ei ole. Ühe eelkooliealise lapsega naiste ja meeste palgaerinevus on 10 protsendipunkti suurem ja kahe lapsega 22 protsendipunkti suurem kui neil, kellel lapsi pole (2013. a andmetel)5. Oluline on näha laiemat pilti ja mõista, kas Eestis pakutav lapsehoid võimaldab emadel panustada enesearengusse, karjääri ja tööellu võrväärselt isadega või on lapsehoiu korralduses takistusi, mille ületamine aitaks parandada naiste võimalusi. Lapsehoiu nõudluse ja pakkumise mitmetahulisuse tõttu on tervikpildi saamiseks ja edasiste tegevuste planeerimiseks vaja läbi viia laiaulatuslik piirkondlikult esinduslik lapsevanemate küsitlus. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. 1. Selleks, et võimalikult väikeses mahus isikuandmeid töödelda, kasutatakse valimipõhist lähenemist kõikse uuringu asemel. 2. Andmeid kasutatakse isikule küsitlusankeedi saatmiseks ja vastamise meelde tuletamiseks küsitlsuandmete kogumise perioodil. Küsitlusele vastamine on vabatahtlik ning selleks küsitakse vastajalt nõusolek. Nõusoleku küsimise vorm on analoogne järgnevale: Palume Teie nõusolekut uuringus osalemiseks. Soovime Teie antavaid vastuseid kasutada Eesti alushariduse ja lapsehoiu hindamise ja arendamise eesmärgil. Pärast andmete kogumist säilitatakse Teie antud vastused anonüümselt, mis ei võimalda vastuseid kokku viia Teie nime ning kontaktandmetega. Vastutav töötleja tagab uuringus osalejate anonüümsuse. Nõusoleku küsimine on isikuandmete kaitse seadusest tulenev nõue. Uuringu isikuandmete volitatud töötlejaks on Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR. Nõusolekut on võimalik pärast küsitlusele vastamist tagasi võtta. Seda saate teha kontakteerudes Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR telefonil +372 6173306 või e-posti aadressil: [email protected]. □ Jah, ma soovin küsitluses osaleda ja olen nõus minu vastuste töötlemisega. □ Ei, ma ei soovi küsitluses osaleda ega ole nõus enda antud vastuste töötlemisega. Neile, kes ei ole nõus küsitlusele vastama või enda andmete töötlemisega, meeldetuletusi ei saadeta ning ankeedi täitmisele ei suunata. Andmete kogumise lõppedes andmed anonüümitakse ja registritest päritud andmed kustutatakse. Juba kogutud andmete töötlus ja analüüs toimub isikustamata andmetega, sh analüütilisi järeldusi tehakse vaid gruppide kohta, kuhu kuulub piisav arv inimesi statistiliseks üldistuseks (mitte vähem kui viis inimest). Eeldatav vastajate arv (ca 2848) on piisavalt suur ja isikut kirjeldavad andmed agregeeritakse piisavale üldistuse tasemele ning isikut kirjeldavate tunnuste hulk on piisavalt väike selleks, et vähendada kaudse tuvastamise võimalust. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Töötlemise protsess oleks järgmine: 1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) edastab Centarile kõigi alla 8-aastaste laste eest lastetoetust saavate isikute kohta valimi koostamiseks ja üldkogumi kirjeldamiseks 5 Statistikaamet (2015) Soolise võrdõiguslikkuse näitajad, lk 35 vajalikud andmed isikustamata kujul: a. Pseudo-id-kood (mille moodustab SKA andmete töötleja) b. Elukoha kohalik omavalitsus c. Laste arv ja vanused 2. Centar võtab andmestikust isiku elukoha ja laste vanuste alusel maakondade (sh Tallinn eraldi) lõikes kihtvalimi. 3. Centar saadab valimisse sattunud isikute pseudo-id-koodid SKA-sse tagasi. 4. SKA edastab Centarile valimisse sattunute kohta järgmised andmed: a. Lapsetoetuse saaja elukoha maakond b. Lapsetoetuse saaja ees- ja perekonnanimi c. Lapsetoetuse saaja e-posti aadress 1. Vastutava töötleja üldandmed6 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade  Eesti Rakendusuuringute Keskus aadressid CentAR, Rävala 11-8, 104135, Tallinn,  Sotsiaalkindlustusamet, Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn registrikandega) 1.6 Kontaktandmed Telefon: 626 9301 E-post: [email protected] Kontaktisik: Mari Sarv E-post: [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR viib läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel (3.08.2020 Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. sõlmitud töövõtuleping nr 2-2.21164-1) uuringut Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja „Alushariduse ja lapsehoiu arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud järeluuring“ (riigihanke nr 215280). teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms Uuringu läbiviimine on kooskõlas Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi 6 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad ministeeriumide ülesandeks on oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine. Sotsiaalministeeriumi (SoM) tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi valitsuse seadus , mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule on SoM-i tegevusvaldkond piiritletud Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“7 §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 3. Uuringu tellija Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. Tellijatele edastatakse uuringu tulemid, milleks Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle on üksikkirjetega koondandmebaasid edastatakse vaid uuringu tulem anonümiseeritud kujul ja uuringuraport, milles esitatakse tulemused agregeerituna ning anonüümselt. Lisaks esitatakse tellijale uuringu käigus välja töötatud küsimustikud. Tellijale ei edastata isikustatud andmeid. 7 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017021?leiaKehtiv 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Alushariduse ja lapsehoiu tagamine on oluline riiklik ülesanne. Et võimaldada lapsevanematel Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud osaleda tööturul, on tulenevalt muutustest hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine töötamise vormides vaja regulaarselt saada ülevaadet lapsevanemate tegelikest vajadustest ja ootustest seoses lapsehoiuga Eesti erinevates piirkondades. Käesolev küsitlus jätkab varasemate sarnaste küsitluste aegrida. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Küsitluse üldkogumi moodustavad kõik alla 8- töödeldakse ning valimi suurus aastase lapse eest riiklikku lastetoetust saavad lapsevanemad. Valim moodustatakse nii, et see Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning oleks esinduslik ja võimaldaks hinnangute kui palju neid on võrdlemist maakondade lõikes. Seetõttu tuleb valimi moodustamisel arvestada, et maakondade valimite suurused võimaldaksid tagada kõikides maakondades vajaliku hinnangu täpsuse. SKA andmetel oli Eestis lastetoetuse saajaid 11.12.2019 seisuga kokku 82964 lapsevanemat. Arvestades vea määrana 7%, on maakondliku esinduslikkuse ning võrreldavuse tagamiseks vajalik koguda 2848 lapsevanema vastused. Veebiküsitluste vastamismäär on aga tavapäraselt üsna madal ning samuti tuleb arvestada, et osa SKA registris olevate lapsevanemate kontaktandmed võivad olla vigased või aegunud. Arvestades veebiküsitluse vastamismääraks 20% ning võttes kontaktandmeid varuga, kujuneb valimi suuruseks ehk SKAst päritavate kontaktide arvuks ca 16 000 lapsevanema e-posti aadressi. Kuna lastetoetuste saajate arv ja jagunemine maakondade lõikes muutub ajas, siis valimi täpse maakondliku jaotuse ja vajaliku suuruse saab arvutada peale seda, kui SKA edastab Centarile üldkogumi andmed. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Isiku nõusolekuta töödeldakse järgmisi isikuandmeid: Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, 1) Elukoha maakond terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) 2) Ees- ja perekonnanimi 3) Kontaktandmed (e-posti aadress) 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusameti lastetoetuste saajate info on Sotsiaalkindlustuse Infosüsteemis Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse 7. Uuringu vajadusteks kogutud Registritest pärit isikuandmed isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Sotsiaalkindlustusameti andmete töötleja loob (kodeerimise) viib läbi ... pseudo-id-koodid üldkogumile, millest võtab Centar valimi. Centar anonümiseerib küsitlusega Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH kogutud andmed, kustutades andmebaasist kontaktandmed. 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Küsitlusega kogutavad andmed sisaldavad säilitatakse lapsevanemate hinnanguid alushariduse ja lapsehoiu kasutamisele ja kättesaadavusele ja isiku ning leibkonna taustaandmeid nagu: 1) sugu 2) vanus 3) kodune keel 4) haridustase 5) peamine tegevusala 6) leibkonna koondsissetulek 7) leibkonnaliikmete arv ja koosseis Täpne seekordne ankeet on väljatöötamisel, kuid see saab olema sarnane eelmise analoogse uuringu ankeediga (leitav lisatud hanke alusdokumentidest) 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Enne küsitluse tegemist ei ole võimalik kõikidelt töötlemisest valimisse sattunud inimestelt (ca 16000) nende andmete töötlemiseks nõusolekut küsida. Andmete töötlemise eesmärk ongi inimestega kontakteerumiseks kontaktide loomine. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki8 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 8 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Taotluse lisad: Lisa 1: Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar vahel sõlmitud teenuse osutamise leping _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev) Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 11343217 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Rävala 11-8, Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Rävala 11-8, Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Tel. 6173306 E-post: [email protected] telefon, e-post Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja) Pille Lehis Andmekaitse Inspektsioon Meie 15.09.2020 nr 2-5.1/2693-1 [email protected] Alushariduse ja lapsehoiu järeluuring AKI taotlus Lugupeetud Pille Lehis Esitame taotluse loa saamiseks isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta alushariduse ja lapsehoiu järeluuringu läbiviimiseks. Taotlus on kirja lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisa: AKI_taotlus_alushariduse ja lapsehoiu järeluuring Alice Juurik 626 9229 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel