Hankeleping 2-2.2/1164-1
TÖÖVÕTULEPING
Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske
ja
Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood
11343217, asukoht Rävala pst 11-8 Tallinn Harjumaa 10143, mida esindab juhatuse liige Epp
Kallaste
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Alushariduse ja lapsehoiu järeluuring
Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 215280) (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel
prevaleerib hanke alusdokument.
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja osutab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele
tellijale alushariduse ja lapsehoiu järeluuringu läbiviimise, raporti koostamise ja tulemuste
tutvustamise teenust riigihanke alusdokumentides, sh hankelepingu eseme tehnilises
kirjelduses toodud tingimustel (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja
töövõtja pakkumuses.
2.3. Töö rahastatakse Euroopa Struktuurvahenditest, SFOS nr 2014-2020.2.01.001.01.15-
0001.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale 48
760,00 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu
lepingus sätestatud autoriõiguste eest.
3.3. Tellija tasub tööde eest pärast tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel:
3.3.1. 14 628 + KM eurot (30%) pärast etapi „Lapsevanemate küsitluse ettevalmistamine ja
läbiviimine (sh ankeedi kooskõlastamine tellijaga)“ tehtud tööde esitamist;
3.3.2. 14 628 + KM eurot (30%) pärast etapi „Lõppraporti tööversiooni koostamine ja selle
esitamise tähtaeg“ tehtud tööde esitamist;
3.3.3. 17 066 + KM eurot (35%) pärast etapi „Lõppraporti ja kõigi lisamaterjalide üleandmine
tellijale“ tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist.
3.3.4. 2438 + KM eurot (5%) pärast etapi „Lõppraporti tulemuste teine esitlus (hiljemalt kuni
3 kuu jooksul peale lõppraporti üleandmist)“ tehtud tööde esitamist.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
215280.
3.5. E-arve saatmise võimalused on:
3.5.1. juhul kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani.
3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja
konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-
arvete operaatorile edastamiseks.
3.5.3. kuni viis e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu
(https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja
sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete
operaatorile edastamiseks.
3.6. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise
elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus
tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Töö teostamise tähtaeg on üksteist kuud alates lepingu allkirjastamisest. Töö üleandmine
toimub vastavalt töövõtja pakkumuses toodud ajakavale.
4.2 Pooltel on õigus töö teostamise ajakava vastavalt vajadusele kohandada, arvestades
seejuures, et töö teostamise lõpptähtpäev ei muutu.
4.3. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke
alusdokumentide ja esitatud pakkumusega ning lähtub tööde teostamisel tellija
ettepanekutest. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema
vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke
alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö läbiviimisega seotud
tööde hulka.
4.4. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele,
kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused
vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele:
4.4.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja
selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema
tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja
kogemusega isikud.
4.4.2. Suhtlemine tellija ja töövõtja meeskonna vahel toimub eesti keeles. Projektijuht ning
analüütikud peavad valdama eesti keelt nii kõnes kui kirjas. Juhul, kui meeskonnaliikme
emakeeleks ei ole eesti keel peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu nii suuliseks ja
kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema
kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.4.3. Töövõtja peab tagama uuringumeeskonna liikmete puhul vajamineval tasemel inglise ja
vene keele oskuse või tagama tõlgi olemasolu. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme
tehnilise teksti tõlkimisel.
4.4.4. Töövõtjal on lepingu täitmiseks õigus tellijalt küsida tellija käsutuses olevat tööde
teostamiseks vajalikku taustainfot ja materjale.
4.4.5. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval
kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on tellijaga eelnevalt kooskõlastatud.
4.4.7. Töövõtja on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul alates
vastavate asjaolude ilmnemisest, kirjalikult teatama tellijale selliste asjaolude ilmnemisest,
millised mõjutavad lepingu alusel tööde nõuetekohast teostamist.
4.4.8. Töövõtja on kohustatud teavitama tellijat kirjalikult viie tööpäeva jooksul, kui tellija
juhendite järgimine ohustab teostatavate tööde kvaliteeti või lepingu nõuetekohast täitmist;
4.5. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta
lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisse.
4.6. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö
teostamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise
kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt.
4.7. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt
selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.8. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.8.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks üle antud materjali
sobivust. Materjali mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata
jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.8.2. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust.
Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel
vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.9. Tellija annab töö teostamiseks vajalikud kokkulepitud andmed töövõtjale üle kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
4.10 Juhul, kui töö tegemiseks on vaja taotleda isikuandmete töötlemiseks luba Andmekaitse
Inspektsioonilt valmistab Töövõtja ette vajalikud dokumendid. Tellijal on õigus Andmekaitse
Inspektsioonile esitatavaid dokumente enne esitamist koostöös Töövõtjaga muuta või
täiendada. Pärast töö üleandmist tellijale kustutab töövõtja tellijalt või kolmandatelt isikutelt
saadud isikuandmed.
4.11. Töövõtja kohustub järgima Euroopa Liidu struktuuritoetuste teavitamise ja
avalikustamise nõudeid, mis on kättesaadavad siit: http://www.struktuurifondid.ee/et/logod.
5. Üleandmine
5.1. Töövõtja annab tellijale tehtud tööd üle vastavalt töövõtja pakkumuse ajakavas sätestatule.
Tööd tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
5.1.1. Tellija esindajal on õigus esitatud tööde põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö
nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid töö edasiseks teostamiseks, määrates
vajadusel töö parandamiseks tähtaegu. Tellija kontrollib muuhulgas teostatud töö vastavust
hanke alusdokumentidele ja töövõtja pakkumuses sätestatule.
5.1.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud.
5.2. Töö üleandmine ja vastuvõtmine toimub tööde üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamisega poolte poolt, kui tellijal ei ole enam pretensioone tehtud tööle. Akt on aluseks
tasu maksmisel.
5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see, ka pärast töövõtja poolt korduvate
täienduste ja paranduste sisseviimist, ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses
sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja teeb töö osas parandusettepanekud
10 päeva jooksul.
5.4. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks
ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest
keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale
ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja
kanda.
5.5. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest läheb tellijale üle töö juhusliku
hävimise või kahjustumise riisiko.
6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele
poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju
ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut
täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele. Kui
sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest
on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija.
Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju
hüvitamist.
6.3. Tellija esitab pretensiooni kümne tööpäeva jooksul töö mittevastavusest teada saamisest
arvates.
6.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole
võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei
määrata.
6.3.2. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.3.3. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud
tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja
oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda
leppetrahvi kuni 3 % lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või
töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.
6.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi
kuni 0,5 % lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.6. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee
uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks,
on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd
kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele
kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada.
6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5%
lepingu hinnast.
6.8. Punktis 9. kirjeldatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis
9.5. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 % lepingu
hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.9. Lepingu punktis 4.10 sätestatud kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast.
6.10. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu
rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal
on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele
kuuluva summaga.
6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta
lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene
nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab
vääramatu jõuna.
6.13. Punktis 6.12 nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020
Covid-19 viiruse leviku tõttu välja kuulutatud eriolukorda ja sellega seoses pakkumuste
esitamise tähtpäeva seisuga kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks
eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad
eriolukorra piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades
pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui eriolukorrast tulenevalt
kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda
vääramatule jõule.
7. Autoriõigused
7.1. Kui teenuse osutamise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad
selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma
olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu
autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud
varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas lihtlitsentsi andmiseks.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse
omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellijal on pärast teenuse osutamise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada
teost oma äranägemisel. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende
autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning
andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle
osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib
lepingu punktis 4.10 sätestatud nõudeid.
7.5. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel
kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad
teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest
jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on
saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise päeval,
kuid mitte hiljem, kui järgmisel tööpäeval.
8.4. Poolte volitatud esindajad on:
8.4.1. Tellija volitatud esindaja on Alice Juurik, telefon 626 9229, e-post
[email protected].
Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud
küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning
leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on projektijuht Epp Kallaste, telefon +372 56667440, e-post
[email protected]
9. Konfidentsiaalsus
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud
huvi.
9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde
protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,
advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku
kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on
seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt
kohustatud informatsiooni avaldama.
9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
9.6. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu
kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija
teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.
10.4. Juhul kui pooltest mitteoleneval põhjusel ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt,
et oleks võimalik järgida kokkulepitud tähtaegu, alustatakse töödega pärast viivitust
põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul võib lükata edasi ka lepingu lõppkuupäeva
perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamise tähtaegade järgimine
osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata vastavalt edasi ja määrata uued lepingu
täitmise tähtajad.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta
sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
11.5. Lepingu lisadeks on:
11.5.1. Lisa 1 – Ajakava (väljavõte töövõtja pakkumusest).
11.5.2. Andmetöötluse leping
11.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
Tellija Töövõtja
Hankelepingu nr 2-2.2/1164-1 Lisa
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa
„Alushariduse ja lapsehoiu järeluuring Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 215280)
sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi:
vastutav töötleja1) ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (edaspidi:
volitatud töötleja2) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi:
klient).
1. Lepingu eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses
isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi:
teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa
rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt
lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist
puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse
üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel
töödeldakse (edaspidi: kliendiandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja
eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke
alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses
mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa
sätetest.
2. Definitsioonid
2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest kasutatakse käesolevas lisas üldmääruse
mõisteid s.h. järgmiseid mõisteid:
2.1.1. „Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid
protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise
maksumust ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt
isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või
juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju
suurusele.
2.1.2. „Andmekaitseseadused“ on üldmäärus ja Eesti Vabariigis kehtivad muud
isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või
täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes
täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete
kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt.
2.1.3. „isikuandmete töötlemine” – isikuandmete või nende kogumitega tehtav
automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, , nagu
näiteks kogumine, dokumenteerimine,, korrastamine, struktureerimine,
säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine,
kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel
avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või
hävitamine.
2.1.4. „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
(edaspidi: andmesubjekt) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on
võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse
põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise
1 hankija/ tellija
2 pakkuja/ töövõtja/ teenuse osutaja/käsundisaaja
isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku,
kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;
2.1.5. „isikuandmetega seotud rikkumine” – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab
edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või
neile juurepääsu.
3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustused:
3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema kliendiandmeid vastavalt
andmekaitseseadustele ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik
teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib
volitatud töötleja kliendiandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i)
asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja
kliendihaldusega seotud tegevused
3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja
dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega
kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui
ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega.
Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete
töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi
tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
3.1.3. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete
töötlemistingimustest.
3.1.4. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete
õigsuse eest.
3.1.5. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava
töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole
vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat
kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni
andmekaitseseaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja
koheselt keelduda vastutava töötleja juhendit täitmast
3.1.6. Volitatud töötleja võib kliendiandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud
töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja
kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud
töötleja kasutada kliendiandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes
juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja
sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja
teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse
eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga
isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28
lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Kui
volitatud töötleja soovib lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi
volitatud töötlejaid, teavitab volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat
kirjalikult. Pooled lepivad kokku, et kui teise volitatud töötleja kaasamine on
volitatud töötleja tegevuse toimimise jaoks oluline ning vastutaval töötlejal pole
etteheiteid teise volitatud töötleja usaldusväärsusele, nõustub vastutav töötleja
teise volitatud töötleja kaasamisega isikuandmete töötlemisse. Vastutav töötleja
kinnitab oma nõustumist teise volitatud töötleja kaasamiseks kirjalikult. Kui
vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast
lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on
käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks Vastutavale
töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune
teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud
samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta
tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.1.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud
kliendiandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama
kliendiandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et
isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud
töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele
isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib
põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.
3.1.8. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud
meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja
korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud
nõuetele.
3.1.9. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke
turvameetmeid kliendi andmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise
eest s.h.:
vältima kõrvaliste isikute ligipääsu andmete töötlemiseks kasutatavatele
seadmetele;
ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist,
samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
ära hoidma andmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist
ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle
poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal,
kelle poolt ja millistele andmetele juurdepääs saadi;
tagama, et igal kliendi andmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
tagama andmete olemasolu andmete edastamise kohta: millal, kellele ja
millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta
säilimise;
tagama, et andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks andmete omavolilist lugemist, kopeerimist,
muutmist või kustutamist;.
3.1.10. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste
tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata
üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste
teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete
kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud
taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.11. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36
sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud
töötlejale kättesaadavat teavet.
3.1.12. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult
asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate
kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav
töötleja, või (ii) volitatud töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda
vastutav töötleja on selleks volitanud. Kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei
jõua kokkuleppele kolmanda isiku osas, kes peaks auditi läbi viima, võib auditi
läbi viia ainult vastutav töötleja. Teabenõudes volitatud töötlejale peab
täpsustama, millist teavet, andmeid ja dokumente volitatud töötlejalt auditi osana
nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1) volitatud töötlejal on kohustus anda
vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja
selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist,
mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud
turvalisusauditite aruandeid; 2) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet,
andmeid või muid dokumente, mille avaldamisega rikuks volitatud töötleja
asjakohastest õigusaktidest või kutse-eeskirjadest tulenevat
konfidentsiaalsuskohustust; 3) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet,
andmeid või muid dokumente, mis on seotud käimasoleva, võimaliku või
ähvardava kohtuasja või muu vastutava ja volitatud töötleja vahelise vaidluse
lahendamisega. Vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi
raames saadud teavet konfidentsiaalsena. Auditit ei või teostada sagedamini kui
kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast
seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete
töötlemise.
3.1.13. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale
töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust
vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.
4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada
isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui
neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav
isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele
isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete
töötlejatele.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa
Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises.
5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud
rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma
põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav
teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust
kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta aga mitte hiljem kui
nelikümmend kaheksa (48) tundi pärast sellest teada saamist, edastama vastutavale
töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase
informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav,
peab teade kirjeldama vähemalt järgmist:
5.2.1. toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg;
5.2.2. volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi
ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni;
5.2.3. asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete
asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv;
5.2.4. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja
5.2.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele
võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja
vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke
negatiivseid mõjusid.
5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima
uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja
töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.
6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik
kliendi andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja
antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui
volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva
vastutava töötlejana.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega
isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on
teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.
6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida Volitatud töötleja on tekitanud
Vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele
Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut
või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise
tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse Volitatud töötlejale
omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on Vastutav töötleja kohustatud maksma
hüvitist või trahvi, on Volitatud töötleja kohustatud hüvitama Vastutavale töötlejale
sellega seoses kantud kulud. Kui Volitatud töötleja ei täida Lepingut või täidab seda
mittenõuetekohaselt, on Volitatud töötleja kohustatud maksma leppetrahvi 1000
eurot iga rikkumise eest võlateate alusel, mis tuleb tasuda 14 päeva jooksul pärast seda,
kui Vastutav töötleja on vastava nõude väljastanud. Lepingu mittenõuetekohane
täitmine tähendab eelkõige olukorda, mil isikuandmete töötlemise põhimõtete
täitmist kontrolliv järelevalveasutus leiab, et Volitatud töötleja ei ole talle üle antud
andmeid töödelnud kooskõlas nende põhimõtetega. Vastutav töötleja jätab endale
õiguse nõuda lisaks leppetrahvile Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis
võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast
lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa
puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.4. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i)
kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud
isikuandmete töötlemisega.
6.5. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa
kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Uuringu ajakava. Värvide tähendused: roheline – töö teostaja tegevused, kollane – tellija sisend
Nädal alates lepingu sõlmimisest
Tegevus
Täit Hind
-ja (eurot)
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Tegevusetapp:
Metoodika
2760
täiendamine
ja vaheraport
Lepingu
EK
sõlmimine
EK,
Avakohtumine AL,
MS
AKI loataotluse
EK,
koostamine ja
MS
esitamine
Vaheraporti
EK,
koostamine ja
AL,
koos-
MS
kõlastamine
Vaheraporti
tagasiside EK,
põhjal AL,
metoodika MS
täiendamine
Registritest ja
andme-
baasidest
koondavate EK,
andmete AL,
kokku SA
leppimine ja
koos-
kõlastamine
Tegevusetapp:
KOVide 14400
küsitlus
Nädal alates lepingu sõlmimisest
Tegevus
Täit Hind
-ja (eurot)
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Päringud
registritesse ja
andmebaasi-
AL,
desse ning
SA
saadud
andmete
koondamine
KOV-i ankeedi
täiendamine ja EK,
koos- AL,
kõlastamine LK
tellijaga
KOVide
ankeeti
AL,
eeltäidetud
LK
informatsiooni
lisamine
KOVide
AL,
küsitluse
LK
läbiviimine
Tegevusetapp:
Lapse-
8720
vanemate
küsitlus
Lapse-
vanemate
valimi
EK,
koostamine ja
MS
koos-
kõlastamine
tellijaga
Vanemate
kontakt- EK,
andmete MS
päring SKAst
Vanemate
ankeedi
EK,
täiendamine,
MS,
tõlkimine ja
JJ
koos-
kõlastamine
Nädal alates lepingu sõlmimisest
Tegevus
Täit Hind
-ja (eurot)
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Vanemate
ankeedi
sisestamine MS,
veebi- JJ
platvormi ja
testimine
Vanemate
MS,
küsitluse
JJ
läbiviimine
Tegevusetapp:
Tulemuste
analüüs,
raporti 22880
koostamine ja
tulemuste
esitlemine
KOVi küsitlus-
AL,
andmete
LK
analüüs
Lapse-
vanemate
MS,
küsitlus-
JJ
andmete
analüüs
Lapsehoiu AL,
prognoosi SA
Lõppraporti EK,
tööversiooni AL,
koostamine MS
Lõppraporti
tööversiooni
EK
esitamine
tellijale
Lõppraporti
tööversiooni Telli
kommenteeri -ja
mine
Nädal alates lepingu sõlmimisest
Tegevus
Täit Hind
-ja (eurot)
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
32
33
34
35
36
37
38
39
40
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Lõppraporti
täiendamine, EK,
muude AL,
tulemite MS
viimistlemine
Lõppraporti
esitamise EK
tähtaeg
Esitluse
koostamine ja
tulemuste EK
esitamine
kahel korral
Kõikide
materjalide EK
üleandmine
Lepingu
kestvus ja
selle
lõpetamise
tähtaeg
Andmekaitse Inspektsioon
Väike-Ameerika 19
10129 TALLINN
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 16 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta x
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti x
Uuringu nimi Alushariduse ja lapsehoiu järeluuring Sotsiaalministeeriumile
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Isikutuvastamist võimaldavate andmete töötlemise vajadus uuringus tuleneb ühelt poolt uuringu
eesmärgist, mis eeldab lapsevanemate küsitluse läbi viimist ja teiselt poolt sellest, et
representatiivse küsitluse tegemiseks on vaja esinduslikku valimit lapsevanematest, keda
küsitleda.
Lapsehoid 1 lasteaedades ja lapsehoiu pakkujate juures võimaldab lapsevanemal või hooldajal
(edaspidi lapsevanem) jätta lapse hoidmise vastutus ajutiselt kellelegi teisele ning kasutada muidu
lapse hoidmisele kuluvat aega teisteks tegevusteks. Hästi korraldatud lapsehoid võimaldab
lapsevanematel osaleda aktiivsemalt tööturul või panustada ühiskonnaellu muul moel ja
paindlikumalt kui see oleks ilma lapsehoiuta võimalik. Lapsehoidu korraldab ja rahastab Eestis
peamiselt kohalik omavalitsus ja avaliku sektori ressursside parima kasutuse tagamiseks on
vajalik monitoorida teenuse kasutajate vajadusi ning rahulolu. Regulatsioonid, tööturg ja
töötamise viisid muutuvad ajas, seetõttu on vajalik vanemate lapsehoiu vajaduste ja soovide välja
selgitamiseks, aga ka lapsehoiuga seotud probleemide tuvastamiseks, perioodiliselt läbi viia
küsitlusi.
Küsitlusandmed on poliitikakujundamisel väärtuslikud vaid siis, kui need on esinduslikud, st
analüüsitud tulemustest on võimalik teha järeldusi erinevate gruppide kohta. Uuringu käigus
tehtava küsitluse üldkogumi moodustavad lapsevanemad, kellel on koolieelses vanuses lapsi ehk
alla 8-aastaseid lapsi. Küsitluse tegemiseks on vajalik moodustada üldkogumist maakondade ja
laste vanuse järgi esinduslik valim ning valimisse sattunud inimestega võtta kontakti küsitluse läbi
viimiseks. Kuna kõik Eestis elavad lapsed saavad riiklikku lapsetoetust Sotsiaalkindlustusameti
(SKA) kaudu, siis on üldkogumi andmed valimi moodustamiseks ja küsitluse läbi viimiseks SKA
registris.
1
Lapsehoiu alla loetakse käesolevas dokumendis nii Koolieelse lasteasutuse seaduse alla käivaid lastesõimed ja -aiad
kui ka Sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenuse pakkumist.
Selleks, et minimeerida isikuandmete töötlemist, moodustatakse üldkogumist valim isikustamata
andmetest. Vaid valimisse sattunute isikute kontaktandmed liiguvad isikustatud kujul SKAst
küsitluse läbiviijale ning küsitluse läbiviija võtab neid kasutades küsitletavatega kontakti. Pärast
küsitluse andmekogumise lõppu kustutatakse SKAst saadud isikuandmed ja küsitlusega kogutud
andmetest kontaktandmed. Andmete edasine analüüs toimub anonümiseeritud andmebaasides.
Alternatiivne lahendus taolise küsitluse läbi viimisel oleks valimit mitte teha ja inimeste poole
pöörduda laste vanuseid ja elukohti arvestamata ja kasutades nö avatud linki, mida levitatakse
sotsiaalmeedia ja muu digitaalse meedia kaudu. See ei ole praeguse uuringu jaoks sobiv lahendus.
Avatud lingiga küsitluste vastamisel on tugev selektsioon, kes vastab ja kes mitte. Avatud lingiga
küsitluse korral ei ole võimalik tagada, et valimilõigetes saavutatakse esindatuseks vajalikud
määrad. Samuti ei ole võimalik valimilõigetes vajaliku esindatuse saavutamiseks sihitatult
meeldetuletusi saata. Lõpptulemusena on avatud lingiga küsitluse puhul suur risk saada nihkes
tulemused (nt vastavad need, kellel on rohkem aega (seotuna lapse vanusega) ja vastanute vaated
või ootused ja vajadused võivad tugevalt erineda üldkogumist. Seejuures pole nihke olemasolu ja
ulatust võimalik kontrollida. Seega ei saa lugeda käesoleva teema puhul avatud lingiga küsitlust
arvestatavaks alternatiiviks võrreldes kindlate tunnuste alusel määratletud vastajate nimekirja ja
personaalsete kutsetega küsitlusega.
Võimalik oleks lapsevanemate poole pöörduda ka lapsehoidu pakkuvate asutuste vahendusel, kuid
sellisel juhul jääksid valimist välja need lapsevanemad, kes ei kasuta lapsehoidu (asutustes), kuid
kelle vajadused ja ootused teenusele on väga olulised (teenuse mitte kasutamine võib olla tingitud
teenuse ebasobivusest/ jäikusest vm probleemist).
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning
stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna
ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu,
tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Laste osalemine lapsehoius on mitmete kohalike ja rahvusvaheliste strateegiate eesmärkide
hulgas. Näiteks Elukestva õppe strateegia2 eesmärgiks oli tõsta 4-aastaste kuni kooliealiste laste
osalemine alushariduses aastaks 2020 95%-ni, et tagada laste ühtlaselt hea ettevalmistus kooliks.
Barcelona strateegia eesmärk on vähemalt 33% alla 3-aastaste laste osalemine lapsehoius. Eestis
on viimane olnud pidevalt allpool eesmärki3, kuid trend on olnud kasvav ja 2019. aasta andmed
näitavadki 0-2-aastaste laste osakaaluks 32,8%. 3-aastastest ja vanematest lastest osaleb lastehoius
Eestis traditsiooniliselt suur hulk ning see ületab Barcelona eesmärgiks olevat 90% juba 2009.
aastast. Saavutatu püsimiseks sellel tasemel, eriti muutuvate töövormide vaatest, on vaja
ülevaadet, millised tegurid on võimaldanud taseme saavutada ja mis aitaks ka edaspidi kõrget taset
hoida.
Ühelt poolt panustab lapsehoid kombinatsioonis koolieelse haridusega laste arengusse ja on
seetõttu oluline. Teiselt poolt on kättesaadav ja vajadustele vastav lapsehoid oluliseks
eeltingimusteks lapsevanemate hõive suurendamisele. Kuna laste hoidmise koormus on Eestis
tugevalt kaldu emade suunas, siis mõjutab lapsehoiu olemasolu ja kvaliteet suurel määral just
naiste hõivevõimalusi ning seeläbi ka sugude vahelisi võrdseid võimalusi. Eelkooliealiste lastega
naiste tööhõive on oluliselt madalam kui meestel (hõivelõhe oli 2019. aastal 36,1 protsendipunkti
0-6-aastaste lastega meeste ja naiste vahel 4 ) ning negatiivselt paistab Eesti silma ka soolise
palgalõhega, millesse panustab eelkooliealiste laste olemasolu. Sooline palgalõhe on väikseim
2
Elukestva õppe strateegia 2020 lk 15.
3
Statistikaameti veebiandmebaas tabel LES87: 0–14-AASTASED LAPSED ASUTUSEKESKSES LASTEHOIUS
4
Statistikaamet TKL29
nendel mees- ja naistöötajatel, kellel eelkooliealisi lapsi ei ole. Ühe eelkooliealise lapsega naiste
ja meeste palgaerinevus on 10 protsendipunkti suurem ja kahe lapsega 22 protsendipunkti suurem
kui neil, kellel lapsi pole (2013. a andmetel)5. Oluline on näha laiemat pilti ja mõista, kas Eestis
pakutav lapsehoid võimaldab emadel panustada enesearengusse, karjääri ja tööellu võrväärselt
isadega või on lapsehoiu korralduses takistusi, mille ületamine aitaks parandada naiste võimalusi.
Lapsehoiu nõudluse ja pakkumise mitmetahulisuse tõttu on tervikpildi saamiseks ja edasiste
tegevuste planeerimiseks vaja läbi viia laiaulatuslik piirkondlikult esinduslik lapsevanemate
küsitlus.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
1. Selleks, et võimalikult väikeses mahus isikuandmeid töödelda, kasutatakse valimipõhist
lähenemist kõikse uuringu asemel.
2. Andmeid kasutatakse isikule küsitlusankeedi saatmiseks ja vastamise meelde tuletamiseks
küsitlsuandmete kogumise perioodil. Küsitlusele vastamine on vabatahtlik ning selleks
küsitakse vastajalt nõusolek. Nõusoleku küsimise vorm on analoogne järgnevale:
Palume Teie nõusolekut uuringus osalemiseks. Soovime Teie antavaid vastuseid kasutada Eesti
alushariduse ja lapsehoiu hindamise ja arendamise eesmärgil. Pärast andmete kogumist
säilitatakse Teie antud vastused anonüümselt, mis ei võimalda vastuseid kokku viia Teie nime ning
kontaktandmetega. Vastutav töötleja tagab uuringus osalejate anonüümsuse. Nõusoleku küsimine
on isikuandmete kaitse seadusest tulenev nõue.
Uuringu isikuandmete volitatud töötlejaks on Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR.
Nõusolekut on võimalik pärast küsitlusele vastamist tagasi võtta. Seda saate teha kontakteerudes
Eesti Rakendusuuringute Keskusega CentAR telefonil +372 6173306 või e-posti aadressil:
[email protected].
□ Jah, ma soovin küsitluses osaleda ja olen nõus minu vastuste töötlemisega.
□ Ei, ma ei soovi küsitluses osaleda ega ole nõus enda antud vastuste töötlemisega.
Neile, kes ei ole nõus küsitlusele vastama või enda andmete töötlemisega, meeldetuletusi ei
saadeta ning ankeedi täitmisele ei suunata. Andmete kogumise lõppedes andmed anonüümitakse
ja registritest päritud andmed kustutatakse. Juba kogutud andmete töötlus ja analüüs toimub
isikustamata andmetega, sh analüütilisi järeldusi tehakse vaid gruppide kohta, kuhu kuulub
piisav arv inimesi statistiliseks üldistuseks (mitte vähem kui viis inimest). Eeldatav vastajate arv
(ca 2848) on piisavalt suur ja isikut kirjeldavad andmed agregeeritakse piisavale üldistuse
tasemele ning isikut kirjeldavate tunnuste hulk on piisavalt väike selleks, et vähendada kaudse
tuvastamise võimalust.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
Töötlemise protsess oleks järgmine:
1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) edastab Centarile kõigi alla 8-aastaste laste eest
lastetoetust saavate isikute kohta valimi koostamiseks ja üldkogumi kirjeldamiseks
5
Statistikaamet (2015) Soolise võrdõiguslikkuse näitajad, lk 35
vajalikud andmed isikustamata kujul:
a. Pseudo-id-kood (mille moodustab SKA andmete töötleja)
b. Elukoha kohalik omavalitsus
c. Laste arv ja vanused
2. Centar võtab andmestikust isiku elukoha ja laste vanuste alusel maakondade (sh Tallinn
eraldi) lõikes kihtvalimi.
3. Centar saadab valimisse sattunud isikute pseudo-id-koodid SKA-sse tagasi.
4. SKA edastab Centarile valimisse sattunute kohta järgmised andmed:
a. Lapsetoetuse saaja elukoha maakond
b. Lapsetoetuse saaja ees- ja perekonnanimi
c. Lapsetoetuse saaja e-posti aadress
1. Vastutava töötleja üldandmed6
1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah
1.3 Registrikood või isikukood 70001952
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Eesti Rakendusuuringute Keskus
aadressid CentAR, Rävala 11-8, 104135, Tallinn,
Sotsiaalkindlustusamet, Paldiski mnt 80,
15092 Tallinn
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
registrikandega)
1.6 Kontaktandmed Telefon: 626 9301
E-post:
[email protected]
Kontaktisik: Mari Sarv
E-post:
[email protected]
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR viib
läbi Sotsiaalministeeriumi tellimusel (3.08.2020
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le.
sõlmitud töövõtuleping nr 2-2.21164-1) uuringut
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja „Alushariduse ja lapsehoiu
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud järeluuring“ (riigihanke nr 215280).
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti
avamise otsus, leping vms Uuringu läbiviimine on kooskõlas Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seaduse §13 lõike
1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi
6
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
ministeeriumide ülesandeks on oma
valitsemisalale tarviliku teadus- ja
arendustegevuse ning selle finantseerimise
korraldamine.
Sotsiaalministeeriumi (SoM) tegevusvaldkonna
piiritleb vabariigi valitsuse seadus , mille § 67
lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi
valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide
lahendamiskavade koostamine ja elluviimine,
rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu
ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse,
sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine,
võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase
tegevuse koordineerimine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
Lisaks eeltoodule on SoM-i tegevusvaldkond
piiritletud Vabariigi Valitsuse 20.03.2014
määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“7 §-le 4 on ministeeriumi
põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides
sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-,
planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine
oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala
arengukavas esitatud ministeeriumi ja
valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning
põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade
põhiülesannetest.
Põhimääruse 4. peatükis osakondade
põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 6
sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna
põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi
poliitikakujundamise protsessi
teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne
ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna
arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika
mõjususest.
3. Uuringu tellija Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium.
Tellijatele edastatakse uuringu tulemid, milleks
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle on üksikkirjetega koondandmebaasid
edastatakse vaid uuringu tulem
anonümiseeritud kujul ja uuringuraport, milles
esitatakse tulemused agregeerituna ning
anonüümselt. Lisaks esitatakse tellijale uuringu
käigus välja töötatud küsimustikud. Tellijale ei
edastata isikustatud andmeid.
7
Sotsiaalministeeriumi põhimäärus: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017021?leiaKehtiv
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Alushariduse ja lapsehoiu tagamine on oluline
riiklik ülesanne. Et võimaldada lapsevanematel
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud osaleda tööturul, on tulenevalt muutustest
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine töötamise vormides vaja regulaarselt saada
ülevaadet lapsevanemate tegelikest vajadustest
ja ootustest seoses lapsehoiuga Eesti erinevates
piirkondades. Käesolev küsitlus jätkab
varasemate sarnaste küsitluste aegrida.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Küsitluse üldkogumi moodustavad kõik alla 8-
töödeldakse ning valimi suurus aastase lapse eest riiklikku lastetoetust saavad
lapsevanemad. Valim moodustatakse nii, et see
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning oleks esinduslik ja võimaldaks hinnangute
kui palju neid on
võrdlemist maakondade lõikes. Seetõttu tuleb
valimi moodustamisel arvestada, et maakondade
valimite suurused võimaldaksid tagada kõikides
maakondades vajaliku hinnangu täpsuse. SKA
andmetel oli Eestis lastetoetuse saajaid
11.12.2019 seisuga kokku 82964 lapsevanemat.
Arvestades vea määrana 7%, on maakondliku
esinduslikkuse ning võrreldavuse tagamiseks
vajalik koguda 2848 lapsevanema vastused.
Veebiküsitluste vastamismäär on aga
tavapäraselt üsna madal ning samuti tuleb
arvestada, et osa SKA registris olevate
lapsevanemate kontaktandmed võivad olla
vigased või aegunud. Arvestades veebiküsitluse
vastamismääraks 20% ning võttes
kontaktandmeid varuga, kujuneb valimi
suuruseks ehk SKAst päritavate kontaktide
arvuks ca 16 000 lapsevanema e-posti aadressi.
Kuna lastetoetuste saajate arv ja jagunemine
maakondade lõikes muutub ajas, siis valimi
täpse maakondliku jaotuse ja vajaliku suuruse
saab arvutada peale seda, kui SKA edastab
Centarile üldkogumi andmed.
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Isiku nõusolekuta töödeldakse järgmisi
isikuandmeid:
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, 1) Elukoha maakond
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
2) Ees- ja perekonnanimi
3) Kontaktandmed (e-posti aadress)
6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusameti lastetoetuste saajate info
on Sotsiaalkindlustuse Infosüsteemis
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid,
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
7. Uuringu vajadusteks kogutud Registritest pärit isikuandmed
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi
saavutamist.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise Sotsiaalkindlustusameti andmete töötleja loob
(kodeerimise) viib läbi ... pseudo-id-koodid üldkogumile, millest võtab
Centar valimi. Centar anonümiseerib küsitlusega
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH kogutud andmed, kustutades andmebaasist
kontaktandmed.
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Küsitlusega kogutavad andmed sisaldavad
säilitatakse lapsevanemate hinnanguid alushariduse ja
lapsehoiu kasutamisele ja kättesaadavusele ja
isiku ning leibkonna taustaandmeid nagu:
1) sugu
2) vanus
3) kodune keel
4) haridustase
5) peamine tegevusala
6) leibkonna koondsissetulek
7) leibkonnaliikmete arv ja koosseis
Täpne seekordne ankeet on väljatöötamisel,
kuid see saab olema sarnane eelmise
analoogse uuringu ankeediga (leitav lisatud
hanke alusdokumentidest)
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Enne küsitluse tegemist ei ole võimalik kõikidelt
töötlemisest valimisse sattunud inimestelt (ca 16000) nende
andmete töötlemiseks nõusolekut küsida.
Andmete töötlemise eesmärk ongi inimestega
kontakteerumiseks kontaktide loomine.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki8 Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
8
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Taotluse lisad:
Lisa 1: Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar vahel
sõlmitud teenuse osutamise leping
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 11343217
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Rävala 11-8, Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Rävala 11-8, Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Tel. 6173306
E-post:
[email protected]
telefon, e-post
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)
Pille Lehis
Andmekaitse Inspektsioon Meie 15.09.2020 nr 2-5.1/2693-1
[email protected]
Alushariduse ja lapsehoiu järeluuring AKI
taotlus
Lugupeetud Pille Lehis
Esitame taotluse loa saamiseks isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta alushariduse ja
lapsehoiu järeluuringu läbiviimiseks. Taotlus on kirja lisas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa: AKI_taotlus_alushariduse ja lapsehoiu järeluuring
Alice Juurik 626 9229
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952