dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri määrus

Sotsiaalministeerium · 14. september 2020
Viit
43
Registreeritud
14. september 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎43 14.09.2020 Ministri määrus.bdoc969 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 14.09.2020 nr 43 Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 28 lõikega 8. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrus kehtestab karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve korra eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks juhul, kui haigestumine eriti ohtlikku nakkushaigusesse, välja arvatud tuberkuloos, esineb või selle kahtlus tekib. (2) Käesoleva määruse nõudeid järgitakse kõikidel juhtudel, kui tervishoiuteenuse osutaja kahtlustab eriti ohtliku nakkushaiguse esinemise võimalust, ootamata diagnoosi täpsustamiseks vajalike laboriuuringute tulemusi. (3) Käesolevas määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõudeid rakendatakse ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti või ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. § 2. Nõuded eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja sellest teavitamiseks (1) Eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks kehtivad nakkushaige ja nakkushaiguse kahtlusega isiku kohta järgmised nõuded: 1) perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja hindab isiku seisundit, tuvastab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused, edastab teabe vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigetele 61 ja 7 ning teavitab kohe Häirekeskust hädaabinumbril 112 isiku hospitaliseerimise vajadusest; 2) isiku hospitaliseerib asjakohaste isikukaitsevahenditega varustatud kiirabibrigaad, kes teavitab eelnevalt haiglat haige hospitaliseerimisest; 3) eriti ohtliku nakkushaiguse kinnitatud diagnoosiga või kahtlusega haige isoleeritakse nakkusosakonda. (2) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel kehtib lõikest 1 erisus, mille kohaselt hospitaliseeritakse nakkushaige või nakkushaiguse kahtlusega isik Terviseameti juhistest lähtuvalt. 2 (3) Terviseamet teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit eriti ohtliku nakkushaiguse esinemisest ja selle kahtlusest, kui minister ja kantsler ei ole otsustanud teisiti. (4) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad nõuded: 1) tervishoiuteenuse osutaja lisab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isiku kohta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud teatistele võimaluse korral temaga vahetus kaitsmata kontaktis olnud isikute nimed ja telefoninumbrid ning edastab need viivitamata Terviseametile; 2) Terviseamet teeb pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teate saamist epidemioloogilise uuringu eriti ohtliku nakkushaiguse leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning rakendab vajalikke epideemiatõrje meetmeid, sealhulgas juhendab tõrjemeetmete rakendamist isikute rühmaviisilise haigestumise või selle kahtluse korral ja määrab isikute immuniseerimise vajaduse epidemioloogilisel näidustusel; 3) eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud võib hospitaliseerida sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga; 4) eriti ohtlike nakkushaiguste puhul on peiteaja kestus katku korral seitse päeva, kollapalaviku korral kuus päeva, koolera korral viis päeva ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21 päeva, mille vältel jääb haigega vahetus kaitsmata kontaktis olnud isik tervishoiutöötaja jälgimisele; 5) kui keegi tervishoiutöötaja jälgimise all olevatest haigega kontaktis olnud inimestest nakkushaiguse maksimaalse peiteaja jooksul haigestub, alustatakse temaga kontaktis olnud isikute suhtes uut jälgimise perioodi. (5) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad erisused: 1) haigestunud isikuga vahetus kaitsmata kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud peavad viibima tervishoiutöötaja jälgimise all ja olema vastavalt arsti otsusele eneseisolatsioonis; 2) eneseisolatsiooni pikkuse ja peiteaja määramisel lähtutakse Terviseameti juhistest. (6) Terviseamet võib vajaduse korral määrata vastutava infektsioonhaiguste või muu asjakohase eriala arsti, kelle ülesanne on eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunute ja nendega kontaktis olnud isikute ravi ja käsitluse juhendamine ning eksperdina järelevalves osalemine. Vastutav arst võib moodustada oma ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi. § 3. Tegutsemisjuhised karantiini kehtestamisel ja lõpetamisel (1) Epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja haiguskolde piiritlemisel, sealhulgas karantiini kehtestamise vajaduse üle otsustamisel, lähtub Terviseamet epidemioloogilise uuringu tulemustest ja eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu hinnangust. (2) Karantiini kehtestamisel haiguskoldes Terviseamet: 1) kaasab viivitamata asjassepuutuvad isikud vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40 sätestatule; 2) teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit, Sotsiaalministeeriumi kantslerit, kohaliku omavalitsuse üksust ja teisi asjassepuutuvaid asutusi ning vajaduse korral Vabariigi Valitsust; 3) kohaldab peale epidemioloogilist uuringut või epideemilise leviku ohuhinnangut meetmeid ja piiranguid haiguskoldes või -kolletes; 4) määrab karantiini lõppkuupäeva, mida võib põhjendatud juhul pikendada; 5) teavitab karantiini kehtestamisest haldusakti adressaate või avaldab teabe massiteabevahendis vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõikele 6; 6) kaasab vajaduse korral karantiinist kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks Politsei- ja Piirivalveameti. 3 (3) Kui karantiini kehtestamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, teeb Terviseamet esimesel võimalusel valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku karantiini kehtestamiseks. (4) Karantiini lõpetab asjaomane haldusorgan, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. § 4. Järelevalve (1) Käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet, kaasates järelevalvesse vajaduse korral Politsei- ja Piirivalveameti ning teisi haldusorganeid halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides. (2) Terviseamet kaasab järelevalvesse vajaduse korral käesoleva määruse § 2 lõikes 6 nimetatud arsti ja arstliku konsiiliumi, kes alluvad järelevalvemenetluses Terviseameti juhistele. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 10. novembri 2003. a määrus nr 126 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord” tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ uus terviktekst. Määrusega täpsustakse karantiininõudeid eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel ning vastavaid teavitusnõudeid. Samuti kehtestatakse tegevusjuhised karantiini kehtestamise, pikendamise ja lõpetamise otsuse tegemisel ning käsitletakse ettepaneku tegemist karantiini kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse tasandil. Varem sai karantiini kehtestada kohalik omavalitsus Terviseameti ettepanekul. Kehtiva õiguse kohaselt on vastav õigus Terviseametil ning olulise majandusliku või ühiskondliku mõju puhul Vabariigi Valitsusel. Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 28 lõikega 8. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ([email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid Sotsiaalministeeriumi tervishoiusüsteemide arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected]; 626 9127), Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise osakonna juhataja Mari-Anne Härma ([email protected]; 794 3524), sama osakonna nõunik Irina Dontšenko ([email protected]; 794 3545) ja sama osakonna peaspetsialist Jelena Rjabinina ([email protected]; 794 3522). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu ([email protected]; 626 9337). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse NETS § 27 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 28 lõikega 8. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks. Haiguskolle on piiritletud territoorium, kus asuvad nakkushaiged või nakkushaiguse kahtlusega isikud. Haiguskoldena võib käsitada ka territooriumi, kus asub üks eriti ohtliku nakkushaiguse või selle kahtlusega isik. Eriti ohtlik nakkushaigus on NETS § 2 kohaselt suure nakatuvusega haigus, mis levib 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. NETS-i tähenduses on eriti ohtlikud nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloos. Tervishoiuteenuse osutamise käigus saab eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlus tekkida siis, kui nakkus on juba jõudnud Eestisse ja Eestis levima hakanud. Tuberkuloosi puhul (sarnaselt kehtiva korraga) kõnealust määrust ei kohaldata. Tuberkuloos on küll NETS-i tähenduses eriti ohtlik nakkushaigus, kuid selle puhul on kriitilise tähtsusega eelkõige õigeaegne ravi ja ravirežiimist kinnipidamine. Selle saavutamiseks kohaldatakse vajaduse korral tahtest olenematut ravi, eelkõige ravirežiimi rikkujate puhul. Samuti on tuberkuloosi puhul nakkusohtlikud vaid aktiivset tuberkuloosi põdejad, kuid nendega kokku puutunud isikute isoleerimine ja hospitaliseerimine ei ole asjakohane. Lõikes 2 sätestatakse, et määruse nõudeid järgitakse kõikidel juhtudel, kui tervishoiuteenuse osutaja kahtlustab, et tegu võib olla eriti ohtliku nakkushaigusega. Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse korral ei ole nakkuse leviku tõkestamise seisukohast võimalik laboriuuringute tulemusi ära oodata (see võib võtta päevi) ning tuleb tegutseda viivitamata. Lõikes 3 sätestatakse, et määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud nõudeid rakendatakse ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui määruses ei ole sätestatud teisiti või ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste lisati NETS-i 2020. aasta maikuus ning selle all mõeldakse nakkushaigust, millel on eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused (st kiire ja ulatuslik levik või mille kulg on raske või eluohtlik) ja millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust. Kuivõrd karantiini kehtestamine on edaspidi võimalik ka uudse ohtliku nakkushaiguse puhul, peavad sellele kehtima ka määruses sätestatud nõuded. Uudse ohtliku nakkushaiguse puhul võib rakendada kõiki kõnealuses määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisele kehtestatud nõuded, kui määruses ei ole sätestatud teisiti või kui ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Vastavalt NETS § 27 lõikele 3 ja § 28 lõikele 8 võib Terviseamet või Vabariigi Valitsus kehtestada eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks karantiini. Seega võivad täiendavad või täpsustavad karantiininõuded tuleneda ka Vabariigi Valitsuse või Terviseameti haldusaktist. Paragrahviga 2 kehtestatakse nõuded eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisele ja sellest teavitamisele. Paragrahvi 2 sõnastamisel on lähtutud kehtiva määruse loogikast. Lõikes 1 sätestatakse nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamisele ning haigestumisest või haigestumise kahtlusest teavitamisele. Haiguskolle on piiritletud territoorium, kus asuvad nakkushaiged või nakkushaiguse kahtlusega isikud. Haiguskoldena võib käsitada ka ühte eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunud või selle kahtlusega isikut. Punktides 1–3 sätestatakse perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja kohustused juhul, kui vastuvõtule satub nakkushaige või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isik. Nimetatud kohustusi järgitakse kooskõlas NETS §-s 6 kehtestatud tervishoiuteenuse osutaja ülesannetega nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. Eriti ohtliku nakkushaiguse tunnuste tuvastamise või nende kahtluse korral peab perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja teavitama kohe Häirekeskust hädaabinumbril 112 haigustunnustega isiku hospitaliseerimise vajadusest ja vajadusest kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Samuti peab tervishoiuteenuse osutaja teavitama eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusest viivitamata Terviseametit NETS § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud korras. Haige võib hospitaliseerida vaid asjakohaste isikukaitsevahenditega varustatud kiirabibrigaad. Kuivõrd eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusega haige nõuab nakkusohutuse tagamiseks ja nakkuse leviku vältimiseks erikäsitlust, peab kiirabibrigaad ühtlasi eelnevalt teavitama haiglat, kuhu haige hospitaliseeritakse, et haigla saaks patsiendi vastuvõtmiseks valmistuda. Eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusega patsiendi võib hospitaliseerida vaid nakkusosakonda, kus on 2 tagatud vajalikud tingimused nakkushaige käsitlemiseks ja nakkuse edasise leviku vältimiseks. Kui isik keeldub ravist või rikub ravirežiimi, võib tema suhtes kohaldada NETS § 4 (tahtest olenemata ravi). Lõikes 2 sätestatakse, et uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise korral kehtib erisus ning haige või haigustunnustega isik hospitaliseeritakse vastavalt Terviseameti juhistele. Uudse ohtliku nakkushaiguse puhangu korral ei pruugi alguses olla piisavalt andmeid nakkuse iseloomu, leviku ja kulu kohta ning haigestunute käsitlus ja nakkuse leviku tõkestamise nõuded võivad ajas muutuda. Näiteks võidakse esimesed uudse ohtliku nakkushaigusega patsiendid hospitaliseerida, kuid teatud aja möödudes, kui teavet on juba rohkem, hospitaliseeritakse vaid kliinilisel näidustusel, st raskemate sümptomitega patsiendid. Seetõttu võib Terviseamet kui pädev asutus anda teistsugused juhised. Ka eelnõu koostamise ajal kulgenud COVID-19 pandeemia puhul hospitaliseeriti patsient vaid kliinilisel näidustusel ning need isikud, kelle seisund seda võimaldas, määrati kodusele ravile. Lõikes 3 sätestatakse, et Terviseamet teavitab eriti ohtliku nakkushaiguse esinemisest ja selle kahtlusest valdkonna eest vastutavat ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit, kui minister või kantsler ei ole otsustanud teisiti. Teavitamine on vajalik operatiivse infovahetuse ja valmisoleku tagamiseks, et tõkestada nakkushaiguse edasist levikut. Info edastamisel ei edastata isikuandmeid. Lõikes 4 sätestatakse eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks nõuded isikutele, kes on olnud kontaktis nakkushaigega või nakkushaiguse kahtlusega isikuga. Punktis 1 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja lisab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isiku kohta NETS § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud teatistele võimaluse korral temaga vahetus kaitsmata kontaktis olnud isikute nimed ja telefoninumbrid ning edastab need viivitamata Terviseametile. Vahetus kaitsmata kontaktis olnud ehk kontaktsete isikute all mõeldakse haigestunud või COVID-19 haigusele viitavate haigustunnustega isikuga vahetult suhelnud või kokku puutunud isikuid, kes pole kasutanud asjakohaseid isikukaitsevahendeid ning kellel pole haigustunnuseid. Nimetatud kohustust täidetakse kooskõlas NETS §-s 6 sätestatud tervishoiutöötaja ülesannetega nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel, mille kohaselt uurib tervishoiuteenuse osutaja muu hulgas nakkushaige nakatumise aega, nakkusallikat, nakatumise viisi ja nakkuse levitegureid ning selgitab välja nakkushaigega kokku puutunud isikud. See ei tähenda, et tervishoiuteenuse osutaja peaks tegema Terviseameti asemel epidemioloogilise uuringu, vaid tema ülesanne on edastada esmased kontaktsete andmed, mis haigestunul meenuvad, et Terviseamet saaks võimalikult kiiresti kätte vajaliku info ning alustada epidemioloogilist uuringut ja võtta nende isikutega ühendust edasiste juhiste andmiseks ja vajalike meetmete rakendamiseks. Nimetatud andmed edastatakse telefoni teel või nakkushaiguse teatise või nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseisus (andmeväljal „märkused“). Punktis 2 sätestatakse Terviseameti kohustused eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse teate saamisel. Neid kohustusi täidetakse kooskõlas NETS §-s 18 sätestatud Terviseameti ülesannetega nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel. Terviseamet teeb pärast eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse kohta teabe saamist epidemioloogilise uuringu nakkushaiguse leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning rakendab vajalikke epideemiatõrjemeetmeid. Epidemioloogiline uuring hõlmab endas tervishoiuteenuse osutaja edastatud haigestunud isikuga kontaktis olnud isikutega ühenduse võtmist ja nende juhendamist, täiendavalt haigestunuga kontaktis olnud isikute väljaselgitamist (kuivõrd haigestunu ei pruugi oma seisundi tõttu olla võimeline kohe edastama tervishoiuteenuse osutajale kõigi isikute kontakte, kellega tal kokkupuude oli) ning haigestumise asjaolude ja leviku asjaolude kindlakstegemist. Samuti võib epidemioloogiline uuring hõlmata keskkonna või muude välisobjektide uuringuid epidemioloogilisel näidustusel ning veterinaaria valdkonna uuringuid. Kogutud andmete põhjal rakendab Terviseamet vajalikke epideemiatõrjemeetmeid, sh juhendab nende rakendamist 3 inimeste rühmaviisilise haigestumise korral, ning määrab elanike immuniseerimise vajaduse epidemioloogilisel näidustusel (nt juhul, kui on olemas vastav vaktsiin). Punktis 3 sätestatakse, et ka eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud, kuid haigustunnusteta isikud võib hospitaliseerida sarnaselt § 2 lõikes 1 sätestatuga. Nendele isikutele on oluline tagada isolatsioon ja tervishoiutöötaja jälgimine ning võimaluse korral kokkupuutejärgne profülaktiline ravi. Hospitaliseerimise vajadust hindab Terviseamet ning annab vastavad juhised. Punktis 4 sätestatakse eriti ohtlike nakkushaiguste peiteajad. Peiteaeg on aeg, mis kulub nakatumisest kuni esimeste haigustunnuste avaldumiseni. Katku puhul on peiteaja kestus seitse, kollapalaviku puhul kuus, koolera puhul viis ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21 päeva. Punktis 5 sätestatakse, et juhul, kui keegi kontaktsetest haigestub, alustatakse temaga kontaktis olnud isikute suhtes uut jälgimise perioodi ning toimitakse vastavalt §-s 2 sätestatule. Lõikes 5 sätestatakse erisused uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks haigestunu või nakkushaiguse kahtlusega isikuga vahetus kaitsmata kontaktis olnud isikute seas. Punktis 1 sätestatakse, et uudsesse ohtlikku nakkushaigusesse haigestunuga vahetus kaitsmata kontaktis olnud ja temast nakatuda võinud, kuid sel hetkel haigustunnusteta isikud peavad viibima tervishoiutöötaja jälgimise all ja olema vastavalt arsti otsusele eneseisolatsioonis. Kontaktis olnutena ei käsitata tervishoiutöötajaid ega politseiametnikke vm ametiisikuid, kes on haigega kokku puutudes kasutanud asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Uudse ohtliku nakkushaiguse puhul ei pruugi olla tingimata vajalik kõigi haigestunute hospitaliseerimine. Näiteks COVID-19 puhul, mis on praeguse teadmise kohaselt uudne ohtlik nakkushaigus, võivad kergemate haigusnähtudega isikud jääda perearsti otsusel kodusele ravile. Samas peavad kodusel ravil olijad järgima eneseisolatsiooni nõudeid. Eneseisolatsioon tähendab, et isik peab viibima kodus või muus teistest inimestest eraldumist võimaldavas kohas, vältima kontakte teiste inimestega nii palju kui võimalik ning pidama rangelt kinni hügieeninõuetest (sh kätepesu, hingamisteede hügieen jms) ja tervishoiutöötaja antud suunistest. Punktis 2 sätestatakse, et eneseisolatsiooni pikkuse ja uudse ohtliku nakkushaiguse peiteaja määramisel lähtutakse Terviseameti juhistest. Uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul ei pruugi nende leviku algfaasis olla veel piisavalt teavet ning aja möödudes võivad andmed nakkuse kulu, leviku ja peiteaja kohta muutuda. Terviseamet kui pädev asutus nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel koostab, kaasajastab ja avaldab talle laekuvate andmete põhjal vastavaid juhiseid. Lõikes 6 sätestatakse, et Terviseamet võib vajaduse korral määrata vastutava infektsioonhaiguste või muu asjakohase eriala arsti, kelle ülesandeks on eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunute ja nendega kontaktis olnud isikute ravi ja käsitluse juhendamine ja eksperdina järelevalves osalemine. Vastutav arst võib moodustada oma ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi. Sätet võib rakendada ka uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul. Näiteks uudse ohtliku nakkushaiguse puhul, millele puudub efektiivne ravi, võib olla vastutava arsti ja konsiiliumi ülesandeks tagada, et ravivõtted oleksid põhjendatud ning parema raviplaani väljatöötamine tervishoiuteenuse osutajate üleselt koordineeritud. Paragrahviga 3 kehtestatakse tegutsemisjuhised karantiini kehtestamisel ja lõpetamisel. Lõikes 1 sätestatakse, et Terviseamet lähtub epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja haiguskolde piiritlemisel, sh karantiini kehtestamise vajaduse üle otsustamisel, 4 epidemioloogilise uuringu tulemustest ning eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu hinnangust talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel. Lõikes 2 sätestatakse Terviseameti tegevused karantiini kehtestamisel haiguskoldes. Karantiini kehtestamisel kaasab Terviseamet viivitamata asjassepuutuvad isikud, teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit, Sotsiaalministeeriumi kantslerit, kohaliku omavalitsuse üksust ja teisi asjassepuutuvaid riigiasutusi ning vajaduse korral Vabariigi Valitsust, kohaldab vajalikke meetmeid ja piiranguid, määrab karantiini lõppkuupäeva, mida võib põhjendatud juhul pikendada, ning teavitab karantiini kehtestamisest haldusakti adressaate või avaldab teabe massiteabevahendis. Samuti võib Terviseamet kaasata karantiininõuetest kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks Politsei- ja Piirivalveameti. Kuna Terviseametil puudub vahetu sunni rakendamise õigus, saab ta vajaduse korral ametiabi korras (halduskoostöö seaduse § 17 jj; vt ka KorS § 74) karantiininõuetest kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks kaasata Politsei- ja Piirivalveameti. Lõikes 3 sätestatakse, et kui karantiini kehtestamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, teeb Terviseamet esimesel võimalusel valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku karantiini kehtestamiseks. Vastavalt NETS-i muudatusele anti õigus karantiini kehtestamiseks Terviseametile, kuid juhul, kui karantiini kehtestamisega kaasneb oluline ühiskondlik või majanduslik mõju, on karantiini kehtestamise õigus Vabariigi Valitsusel. Epidemioloogilise olukorra ja eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu kohta hinnangu andmise pädevus on Terviseametil. Kui Terviseamet veendub karantiini kehtestamise vajaduses, mis nõuab kõrgemat otsustustasandit, tehakse vastav ettepanek esimesel võimalusel kas suuliselt või kirjalikult valdkonna eest vastutavale ministrile, kes esitab selle viivitamata Vabariigi Valitsusele otsuse tegemiseks. Nakkuse leviku tõkestamise seisukohast on oluline, et ettepaneku edastamine ja otsustamine toimuks võimalikult kiiresti ja operatiivselt. Lõikes 4 sätestatakse tingimused, millest lähtutakse karantiini lõpetamise otsuse tegemisel. NETS-i muudatuse kohaselt lõpetatakse karantiin siis, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Karantiini lõpetab selle kehtestanud haldusorgan (vastavalt Terviseamet või Vabariigi Valitsus). Paragrahvis 4 sätestatakse järelevalvepädevus. Lõikes 1 määratakse määruse nõuete täitmise üle järelevalvet tegema Terviseamet. Vajaduse korral kaasab Terviseamet ametiabi korras järelevalvesse Politsei- ja Piirivalveameti ning teisi haldusorganeid. Lõikes 2 antakse järelevalves osalemise õigus määruse § 2 lõikes 6 nimetatud infektsioonhaiguste arstile. Nimetatud arst allub Terviseameti juhistele ning tal on õigus hinnata raviasutustes eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse ravi tõenduspõhisust ja käsitlust ning kontrollida, kas ja kuidas asjakohaseid nakkustõrje- jm nõudeid on järgitud. Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 10. novembri 2003. a määrus nr 126 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord”. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega kaasneb positiivne mõju ühiskonnale ja rahvatervishoiule, kuivõrd määruse nõuete täitmine võimaldab tagada tõhusama ja operatiivsema sekkumise kaudu rahva tervise kaitse 5 ning tõkestada eriti ohtlike nakkushaiguste levikut. Määruses on võrreldes kehtiva õigusega karantiininõudeid täpsustatud ja kaasajastatud ning lisatud tegutsemisjuhised, mis muudavad Terviseameti ülesanded karantiini kehtestamisel selgemaks. Määrusega tagatakse selgem otsustus- ja teavitusahel riigiasutuste ning asjassepuutuvate asutuste ja isikute vahel eriti ohtlike ja uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul ning see võimaldab kiiremat ja efektiivsemat reageerimist ja otsuste jõustamist. Mida operatiivsemalt tehakse otsused ja seeläbi tõkestatakse nakkuse levik, seda vähem koormav on see tervishoiusüsteemile ja kogu ühiskonnale. Tervishoiuteenuse osutajatele määrusega olulist mõju ei kaasne, kuivõrd vastavad nõuded nakkushaiguste leviku tõkestamiseks kehtivad juba praegu. 5. Andmekaitsealane mõjuhinnang Võrreldes kehtiva määrusega ei tehta muudatusi edastatavate andmete koosseisus ega edastamise viisis. Ka kehtiva määruse kohaselt koostab tervishoiuteenuse osutaja eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud isikute nimekirja koos elukoha ja kontaktandmetega, mille ta edastab viivitamata Terviseametile kokkulepitud korras. Samuti edastatakse teave eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse kohta NETS § 21 lõigetes 61 ja 7 kehtestatud korras ning kehtivat korda määrusega ei muudeta. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusega on täpsustatud karantiini kehtestamise protsessi ja tegevusjuhiseid Terviseameti jaoks, muutes need selgemaks, sh otsuste viimine kõrgemale otsustustasandile. Määruse rakendamisega tagatakse operatiivne info liikumine asjassepuutuvate asutuste ja osapoolte vahel ning sellega ka vajalik valmisolek nakkushaiguste tõkestamiseks. Eneseisolatsiooni puhul väljastatakse haigusleht tavapärases korras ravikindlustuse seaduse alusel. Haigushüvitise määramine karantiini korral on kehtivas õiguses juba sätestatud ning täiendavat mõju käesoleva määruse kehtestamine Eesti Haigekassa eelarvele võrreldes praeguse olukorraga kaasa ei too. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Haigekassale, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kiirabi Liidule ja Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile. 6 „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ määruse seletuskirja juurde Lisa „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ määruse eelnõu kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekute arvestamine Ettepanek Arvestamine Rahandusministeerium 1) § 2. Nõuded eriti ohtliku 1) Arvestatud, seletuskirja täiendatud nakkushaiguse leviku vastavate selgitustega. Eneseisolatsiooni tõkestamiseks ja sellest saab inimene jääda arsti otsusel juhul, kui tal teavitamiseks lg 5 – sätestatakse on haigustunnused või ta on olnud kinnitatud eneseisolatsiooni nõue haigusjuhuga lähikontaktis. Nakatunuga haigestunud isikutega kokku kokkupuutunud ehk lähikontaktis olnud isikud puutunud, kuid haigustunnusteta selgitab välja Terviseamet ning annab neile isikutele. täiendavad juhised. Haigusleht väljastatakse Puudub majanduslik analüüs, et nii haigestunutele kui ka haigestunuga mida see tähendab Haigekassa (ja kontaktis olnutele tavapärases korras RaKS-i seeläbi riigi) eelarvele. Kas alusel. Karantiiniga seonduv haigushüvitiste eneseisolatsioonis olevad inimesed määramise korraldus vajab siiski täiendavat saavad võtta töövõimetuslehe, analüüsi ning Sotsiaalministeeriumil on see mitmendast päevast toimub plaanis tervikuna üle vaadata ning teha kompenseerimine jms. COVID-19 vastavad õigusruumi muudatuse ettepanekud. baasil on võimalik selline analüüs Eelnõus kajastatud regulatsioonid tulenevad seletuskirjale lisada. juba kehtivast seadusest ja seega täiendavaid mõjusid määrus ise kaasa ei too. 2) § 3. Tegutsemisjuhised karantiini 2) Täname ettepaneku eest, võtame arvesse. kehtestamisel ja lõpetamisel lg 3 Kui karantiini kehtestamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, teeb Terviseamet esimesel võimalusel valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku karantiini kehtestamiseks. Kas Terviseametil on kompetents hindamaks, kui laiaulatuslik karantiin toob kaasa olulise majandusliku mõju. Seletuskirjas on seda teemat avatud vaid meditsiinilisest vaatepunktist (leviku oht, uudne nakkushaigus), kuid majanduslikust vaatenurgast mitte, nt mis on oluline majanduslik mõju – kus on selle mõiste? Meie hinnangul võiks siin samuti kasutada juba ennetavalt ametiabi sarnaselt PPA kaasamisele karantiini järelevalve korraldamisel ehk RaM spetsialistid ja/või majanduseksperdid võiks kaasata juba võimaliku ohu alguses protsessi (ehk kui tehakse epidemioloogilist seiret, siis saamal hetkel saaks sinna juba ka majandusliku mõjuanalüüsi teha). 3) Eelnõu seletuskirja punktis 6. 3) Arvestatud, seletuskirja täiendatud. „Määruse rakendamisega seotud Eelarvevahendite puuduse korral tehakse tegevused, vajalikud kulud ja riigieelarve lisataotlus või reservist vahendite määruse rakendamise eeldatavad kasutamise taotlus Vabariigi Valitsusele. tulud“ on määruse mõju kirjeldus kuludele ja tuludele üldsõnaline. Palume selgesõnaliselt väljendada tulude ja kulude mõju ning lisada milliste hoobadega on plaanis lahendada olukorrad kui valitsemisaladel vahendeid eelarves ei ole või on liiga vähesel määral. Siseministeerium Siseministeerium toetab eelnõu ja nõustub selle koostamise vajalikkusega seoses COVID-19 haiguse leviku tõkestamisega ning kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: 1. Teeme ettepaneku täiendada 1. Arvestatud, eelnõud täiendatud. eelnõu § 2 lõige 1 punkti 1 sõnadega „hädaabinumbril 112“, sest Häirekeskust on võimalik teavitada ka muudel numbritel. Nimetatud punkti 1 võiks sõnastada järgmiselt: „perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja hindab isiku seisundit, tuvastab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused, edastab teabe vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigetele 61 ja 7 ning teavitab kohe Häirekeskust hädaabinumbril 112 isiku hospitaliseerimise vajadusest“. 2. Eelnõu seletuskirjas § 2 lõige 4 2. Arvestatud, eelnõud täpsustatud. punkti 4 juures on kirjas: „Katku puhul on peiteaja kestus seitse, katku puhul kuus, koolera puhul viis ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21 päeva.“. Eelnevast jääb ebaselgeks, kas katku peiteaja kestus on seitse või kuus päeva. 3. Eelnõu § 2 lõige 5 punkti 1 kohaselt 3. Arvestatud. peavad uudsesse ohtlikku nakkushaigusesse haigestunud isikuga kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud viibima tervishoiutöötaja jälgimise all ja olema vastavalt arsti otsusele eneseisolatsioonis haiguse maksimaalse peiteaja lõpuni. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas nimetatud nõue kehtib ja laieneb kõikidele isikutele (sh tervishoiutöötajad, terviseameti ametnikud, politseiametnikud jne). Nõustume, et ohtlikke nakkushaiguste levikul on oluline tagada selle leviku võimalikult kiire peatamine. Selle tagamine eeldab aga riigi erinevate spetsialistide kiiret ja operatiivset tegutsemist. Käesolevalt on väljapakutud säte kohustuslik eranditult kõikidele isikutele, mis tähendab, et ka järelevalvet teostavatele Terviseameti ja PPA ametnikele. Palume siinjuures täpsustada kas antud reegli kohaldamine on kohustuslik, kui vastava eriala spetsialistidele, riigiametnikele jne on tagatud vajalikud isikukaitse vahendid. 4. Eelnõu § 3 lõige 2 punkt 6 vajab 4. Arvestatud. Siseministeeriumi hinnangul üle vaatamist. Sätte kohaselt kaasab Terviseamet karantiini kehtestamisel haiguskoldes vajaduse korral karantiinist kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA). Seletuskirjas viidatakse kaasamisele, kui on vajadus karantiinist kinnipidamise järgimiseks kasutada vahetut sundi, milleks puudub Terviseametil õigus. Sätte enda sõnastusest see siiski ei selgu, jättes laiema ruumi tõlgendamiseks ning sätestab seega PPA kaasamise ka muudes olukordades, kus Terviseamet seda põhjendatuks peab. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks sätte eesmärk. Kui eesmärk on olnud reguleerida vahetu sunni osas kaasamist, nagu seletuskirjas kajastatud, siis ei ole säte õiguslikult vajalik, sest vastav võimalus ja PPA ülesanne tulenevad juba otseselt korrakaitseseaduse § 6 lõikest 6. Samuti soovime märkida, et ka muudel eesmärkidel PPA või muu haldusorgani kaasamise regulatsioon on sätestatud seaduse tasandil. Kui sellise regulatsiooni vajadust siiski nähakse ja soovitakse sätestada määruses deklaratiivselt kaasamise kord, et tagada õigusselgus, siis peab nimetatud kaasamise eesmärk kajastuma ka sätte sõnastuses ning olema täpsemalt välja toodud ka eelnõu seletuskirjas. Juhul kui sätte eesmärk on tagada ka muul vajadusel PPA kaasamise võimalus (nt teabe või selgituste jagamine, andmete kogumine, kodukülastused, kontaktsetega suhtlemine, tuvastamine, kas isik on määratud karantiini jne), ei ole Siseministeeriumi hinnangul esiteks põhjendatud piiritleda kaasamist üksnes PPA-ga, sest on ka teisi riigiasutusi (samuti kohalikud omavalitsused), kelle ressursile Terviseametil on võimalik vajadusel toetuda ning kes saavad halduskoostöö seaduse alusel ametiabi korras Terviseametit aidata. Teiseks ei ole Siseministeeriumi hinnangul mõistlik piiritleda kaasamist vaid vahetu sunni kohaldamisega. Just viimase eriolukorra raames selgus, et teisi haldusorganeid (sh PPA-d) soovitakse järelevalve teostamisel kaasata erinevatesse tegevustesse, mis ei piirdu vaid vahetu sunni kohaldamisega. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku kasutada nimetatud sättes ja eelnõu § 4 lõikes 1 üldmõistet „teisi haldusorganeid“. 5. Lisaks märgime, et korrigeerimist vajab seletuskirja sõnastus, mille kohaselt 5. Arvestatud, seletuskirja täiendatud. PPA töökoormus määruse rakendamisel võib suureneda. Määruse kohase ulatusliku mõjuga karantiini kehtestamise vajaduse tekkimisega suureneb kindlasti PPA ja ka teiste asutuste töökoormus. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ning kõnealuse määruse muudatused tinginud nakkushaigusega COVID-19 tegelemise perioodi kogemus näitab aga mitte üksnes töökoormuse suurenemist, vaid ka osalist töö ümberkorraldamist. 6. Eelnõu seletuskirja punktis 1.3 „Märkused“ on viidatud nakkushaiguste 6. Arvestatud. ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõikele 4. Viide on ekslik ja õige oleks viidata lõikele 8. Terviseamet 1. Eelnõus sätestatud § 2 lõikes 3 tuleks 1. Selgitame. Valdkonna eest vastutavat sätestada, millal Terviseamet peab ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit teavitama ministrit ja kantslerit. tuleb teavitada igal juhul, v.a siis, kui minister või kantsler on otsustanud teisiti. 2. Eelnõus sätestatud § 2 lõike 3 täitmisel 2. Selgitame. Tegemist on Terviseameti tuleb arvestada sellega, kui pole õigusaktis töökorralduse küsimusega, et tagada sätestatud (antud juhul ei ole, on valmisolek reageerimiseks ka puhkepäevadel. sätestatud, et võib ka e-posti teel edastada, Tervishoiutöötajate teavitamiskohustus on vt palun 12.03.2019 määrus nr 24), et reguleeritud viidatud määruses ning infot on tervishoiutöötaja peab Terviseametit võimalik kahtluse teatise korral või viivitamatult informeerima telegoni teel, siis objektiivsetel juhtudel edastada ka telefoni võib juhtuda, et tervishoiutöötaja saadab teel. Terviseameti meile ([email protected]) reede õhtul meili kuid regionaalosakond saab sellest teada alles esmaspäeval. 3. Eelnõus sätestatud § 2 lõige 4 punkt 4 3. Mittearvestatud. Ennetava ravi määramine muuta ja sõnastada järgmiselt: on arsti raviotsus. „4) eriti ohtlike nakkushaiguste puhul on peiteaja kestus katku korral seitse päeva, kollapalaviku korral kuus päeva, koolera korral viis päeva ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21 päeva, mille vältel jääb haigega kontaktis olnud isik tervishoiutöötaja jälgimisel. Ennetava tõhusa ravi olemasolul tuleb näidustustel ravi määrata.“ 4. Kuna tervishoiutöötaja ei uuri välja kõiki 4. Selgitame. Tervishoiutöötajal ei ole kontaktseid, eriti kui kontaktsed pole tema kohustust kõiki kontaktseid välja selgitada, nimistus ja on väljaspool tervishoiutöötaja seda teeb Terviseamet epidemioloogilise tegutsemise (maakonna) piire, siis tuleks uuringu raames. Tervishoiutöötaja teeb eelnõus sätestatud § 2 lõige 5 (punkt 1) kindlaks esmased kontaktsed ning edastab sätestada selliselt, et eneseisolatsiooni info nende elukoha ja kontaktandmetega otsuse saab teha ka Terviseamet. Terviseametile. Eneseisolatsiooni jäämise soovituse saab Terviseamet teha, kuid eneseisolatsiooni jäämiseks on enamikul juhtudest vajalik haiguslehe väljastamine, mida saab anda tervishoiutöötaja. 5. Eelnõus sätestatud § 3 lõige 1 muuta ja 5. Arvestatud, eelnõu sõnastust muudetud. sõnastada järgmiselt: „(1) Terviseamet lähtub epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja haiguskolde piiritlemisel, sh karantiini kehtestamise vajaduse otsustamisel epidemioloogilise uuringu tulemustest ning eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu hinnangust.“ 6. Kuigi eelnõu seletuskirjas on toodud § 2 6. Selgitame. Terviseameti teavitamise lõike 1 juures selgitus, et haiguskoldena kohustus on tervishoiutöötajal nakkushaiguste võib käsitada ka ühte eriti ohtlikku ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigetes 61 nakkushaigusesse haigestunud või selle ja 7 sätestatud korras. Eriti ohtlike kahtlusega isikut, kuid siiski on sätestatud nakkushaiguste puhul tuleb Terviseametile aktides, et rühmaviisiline, siis peaks lisama viivitamata edastada nakkushaiguse kahtluse eelnõu § 2 lõike 1 punkti 4: „4) perearst või teatis. Teavitamiskohustuse alla kuuluvate muu tervishoiuteenuse osutaja teavitab nakkushaiguste hulka kuuluvad lisaks eriti viivitamatult eriti ohtliku nakkushaiguse ohtlikele nakkushaigustele ka taasilmunud ja esinemisest või selle kahtlusest, samuti uued nakkushaigused. uudse ohtliku nakkushaiguse kahtlusest Terviseameti regionaalosakonda telefoni teel.“ Lisaks: Vastuseks perearstide seltsi kommentaaridele kontaktsete nimekirja koostamise kohta (et ei soovi perearstid sellega tegeleda) juhib Terviseamet tähelepanu NETSi § 6 (1) punktidele nr 3- 4, mille kohaselt peab tervishoiutöötaja nakkushaiguse diagnoosimisel (või eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusel) koguma patsiendilt esmase epidanamneesi (nakatumise aega, viisi, levikuteed jm) ning selgitama välja nakkushaigega kokkupuutunud isikud (ehk kontaktsed) ning teavitama neid terviseuuringu vajadusest. Üldjuhul tegelevad tervishoiutöötajate perekontaktidega iseseisvalt, kuid võivad alati pöörduda Terviseameti regionaalosakondade poole, kui kontaktsed tööl või sotsiaalasutuses (nt koolis, lasteaias, hooldekodus vm asutuses) vajavad teavitamist ja nõustamist. Seega kontaktsete väljaselgitamine ja töökoha/ameti täpsustamine on mõnedes juhtudes väga oluline epideemilise leviku ennetamiseks, nt kui koolerasse haigestunud patsient on toidukäitleja. Mis puudutab teavitamist ja reageerimise valmisoleku tagamist väljaspool tööaega, siis peaks see olema reguleeritud vastava asutusesisese tegevuskorraga. Eesti Õdede Liit Sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded Selgitame. Määruse eelnõus on lähtutud ja nende täitmise järelevalve kord“ eelnõus kehtiva määruse sõnastusest ning kehtivast on alahinnatud mõju tervishoiutöötajate nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest töökoormusele. Arvestades õdede puudust (NETS). Kuivõrd seadust on plaanis ja arstide koormatust, ei pea me õigeks uuendada, võetakse see küsimus arutlusele määruse eelnõus kirjas olevat: NETSi üle vaatamise käigus. Seniks on „tervishoiuteenuse osutaja koostab eriti määruse sõnastust muudetud selliselt, et ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga tervishoiuteenuse osutaja lisab kontaktsete kontaktis olnud isikute elukoha ja nimed ja telefoninumbrid võimalusel kontaktandmetega nimekirja ning edastab nakkushaiguse kahtluse või nakkushaiguse selle viivitamata Terviseametile teatisele. kokkulepitud korras“ Tervishoiuteenuse osutaja peab esitama andmed nende poole pöördunud isiku kohta, informeerides ka järgmisi ameteid. Kontaktsete väljaselgitamiseks tuleb aga rakendada mittemeditsiinilist personali. Andmete koondamiseks tuleb andmete kogumine kontaktsete osas koheselt üle anda Terviseametile. Hoiame oma tervishoiutöötajaid ja ärgem koormakem neid lisaülesannetega, mida on võimalik teha mitte tervishoiutöötajatel. Eesti Arstide Liit Eelnõu järgi koostab tervishoiuteenuse Vt selgitus ülal. osutaja eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud isikute elukoha ja kontaktandmetega nimekirja ning edastab selle Terviseametile. Suure tõenäosusega peavad seda kohustust täitma arstid, mis kulutab tarbetult kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide ressurssi ja võib vähendada arstiabi kättesaadavust. Leiame, et tuleks kaaluda teiste võimaluste ja digilahenduste kasutamist kontaktsete isikute andmete edastamiseks Terviseametile. Toetame selles küsimuses Eesti Perearstide Seltsi arvamust. Eesti Perearstide Selts Eesti Perearstide Selts on seisukohal, et Täname ettepanekute eest ja selgitame. tervishoiutöötajate ressurssi tuleb kasutada Määruse eelnõus on lähtutud kehtiva määruse otstarbekalt. Me ei pea õigeks, et sõnastusest ning kehtivast nakkushaiguste tervishoiutöötajatele pannakse ennetamise ja tõrje seadusest (NETS). kohustuseks koostada nakkushaigete Kuivõrd seadust on plaanis uuendada, kontaktsete nimekiri, kus on kirjas võetakse see küsimus arutlusele NETSi üle kontaktsete elukoht ja kontaktandmed. vaatamise käigus. Seniks on määruse Patsiendi täiendavale küsitlemisele kulub sõnastust muudetud selliselt, et vähemalt ühe inimese vastuvõtuaeg tervishoiuteenuse osutaja lisab kontaktsete (halveneb kättesaadavus teiste patsientide nimed ja telefoninumbrid võimalusel jaoks) ja küsitlemiseks ei ole vaja nakkushaiguse kahtluse või nakkushaiguse meditsiinilist haridust. teatisele. See ei tähenda, et tervishoiuteenuse Samuti ei tohi tervishoiutöötaja ülesandeks osutaja peaks tegema Terviseameti asemel olla nakkushaige töökoha või töökohtade / epidemioloogilise uuringu, vaid edastama õppeasutus(t)e andmete registreerimine. Terviseametile viivitamata esmased andmed Igapäevatööks tervishoiutöötajad selliseid kontaktsete kohta (nimi ja telefoni number), andmeid ei kogu ja ei hoia neid mis haigestunu talle avaldab. See puudutab kaasajastatuna. Lisaks esineb praktikas kõige tõenäolisemalt haigestunu pereliikmeid, liigagi sageli juhtumeid, kus patsient ei kellega ta koos elab. Juhul, kui haigestunule soovi oma töökohta/õppeasutust kontaktsed ei meenu või ta ei tea nende meedikule avaldada. telefoni numbrit või keeldub neid avaldamast Meie ettepanekuks on: vms, siis ei ole tervishoiuteenuse osutajal 1. Meedik edastab olemasolevad võimalik neid andmeid edastada. Kontaktsete kontaktandmed (teadaolev aadress, andmete edastamine on kriitilise tähtsusega telefon, e-mail) eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku 2. Terviseamet pärib infot nakatunu nakkushaiguse edasise leviku pidurdamiseks töökohtade kohta Maksu- ja Tolliameti ning seda eriti epideemilise leviku ohu või juures olevast töötamise registrist, kus on epideemia tingimustes. Asjakohastest olemas andmed inimese kõikide registritest haigestunu töökoha jm andmete töökohtade kohta. pärimise võimaluse analüüs on 3. Terviseamet võtab ühendust nakatunuga Sotsiaalministeeriumil plaanis. ja küsitleb teda kontaktsete suhtes, küsib ka kontaktandmed, vajadusel teeb päringu töötamise registrisse. 4. Kiiremas korras tuleb arendada NAKISe digilahendust nii, et nakkusteatise saatmine oleks kõikide raporteerimist vajavate nakkushaiguste puhul meediku jaoks üks osa sujuvast ja poolautomaatsest tööprotsessist, mitte ei võtaks eraldi ressurssi. 5. Olemas võiks olla digilahendus, mille abil saab nakatunu ise oma kontaktsete kohta infot anda, ka näiteks siis, kui kohe kõik kontaktsed meelde ei tule. Samuti võiks digilahendus võimaldada teavituste saatmist kontaktsetele edasise tegevuse kohta terviseameti poolt SMS-i või e- mailiga (nt soovitus pöörduda oma perearsti vastuvõtule, püsida isolatsioonis vms). EPS on valmis täiendavateks kohtumisteks, et arutada, kuidas saab Terviseamet selle väga vajaliku info kõige optimaalsemalt kätte nii, et tervishoiutöötajate ressurssi asjatult ei raisataks. Käesolev eelnõu selle info korrektset hankimist kindlasti ei taga - meedikuid ei saa sundida tegema mittemeditsiinilist tööd epideemia olukorras, kus tõenäoliselt on palju patsiente, kes vajavad meedikute tähelepanu tervise tõttu. See poleks kooskõlas arstieetikaga. Eesti Haiglate Liit EHL teeb määruse eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja märkused: 1) Määruse eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt 1) Arvestatud. hospitaliseerib nakkushaige või nakkushaiguse kahtlusega isiku spetsiaalvarustusega kiirabibrigaad, kes teavitab eelnevalt haiglat haige hospitaliseerimisest. Eelnõu seletuskirja kohaselt peab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnuste tuvastamise või nende kahtluse korral perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja teavitama kohe Häirekeskust haigustunnustega isiku hospitaliseerimise vajadusest ja vajadusest kasutada spetsiaalvarustust. Teeme ettepaneku kasutada „spetsiaalvarustuse“ asemel „selleks ettenähtud isikukaitsevahendeid“ või „asjakohaseid isikukaitsevahendeid“, mis on korrektsem. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ega selle alusel antud määrustes nt sotsiaalministri 31.10.2003.a määrus nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ ei ole kasutatud sõna „spetsiaalvarustus“, vaid on kasutatud termineid „kaitsevahendid“, või „isikukaitsevahendid“. 2) Määruse eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt 2) Selgitame. Haige hospitaliseerimine toimub kehtib uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tavapäraselt kliinilisel näidustusel. Juhul, kui tõkestamisel lõikest 1 erisus, mille kohaselt tegemist on uudse ohtliku nakkushaigusega, hospitaliseeritakse nakkushaige või võidakse ettevaatuse huvides esimesed nakkushaiguse kahtlusega isik haigusjuhud hospitaliseerida (nt COVID-19 Terviseameti juhistest lähtuvalt. Eelnõu haiguse puhul), kuid teatud aja möödudes seletuskirja kohaselt hindab hospitaliseeritakse haiged vaid kliinilisel hospitaliseerimise vajadust Terviseamet näidustusel raskemate sümptomite korral. ning annab vastavad juhised. Kuna määruse seletuskiri on määruse tõlgendamisel oluline, siis teeme ettepaneku seda selgitust täpsustada, sest enamikel juhtudel toimub hospitaliseerimine vastavalt kliinilistele näidustustele. Nii on ka kirjas sotsiaalministri 31.10.2003 määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisa punktides 3.1, 31.1, 7.1 jne, mille järgi hospitaliseeritakse haige kliinilisel näidustusel. 3) Selgitame. Määruse eelnõus on lähtutud 3) Määruse eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt kehtiva määruse sõnastusest ning kehtivast koostab tervishoiuteenuse osutaja eriti nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga (NETS). Kuivõrd seadust on plaanis kontaktis olnud isikute elukoha ja uuendada, võetakse see küsimus arutlusele kontaktandmetega nimekirja ning edastab NETSi üle vaatamise käigus. Seniks on selle viivitamata Terviseametile määruse sõnastust muudetud selliselt, et kokkulepitud korras. EHL on seisukohal, et tervishoiuteenuse osutaja lisab kontaktsete kirjeldatud mahus andmete kogumine ei nimed ja telefoninumbrid võimalusel peaks olema tervishoiuteenuse osutaja nakkushaiguse kahtluse või nakkushaiguse kohustus. teatisele. 4) Mittearvestatud. Vastutav asjakohase eriala 4) Määruse eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt arst määratakse vajaduse korral. võib Terviseamet vajaduse korral määrata vastutava infektsioonhaiguste või muu asjakohase eriala arsti, kelle ülesanne on eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunute ja nendega kontaktis olnud isikute ravi ja käsitluse juhendamine ning eksperdina järelevalves osalemine. Vastutav arst võib moodustada oma ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi. Teeme ettepaneku täpsustada „muu eriala arst.“ Parimad teadmised nakkushaigustest on infektsionistidel, teatud määral ka epidemioloogidel ja mikrobioloogidel/viroloogidel. Eesti Haigekassa Eesti Haigekassal on määruse eelnõu ja seletuskirja kohta järgnevad märkused: 1) Määruse eelnõu § 3 lg 4 kohaselt lähtub 1) Selgitame. Seaduse kohaselt lõpetab Terviseamet karantiini lõpetamise otsuse karantiini haldusorgan, kes selle kehtestas, tegemisel talle laekuvatest kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, epidemioloogilistest, laboratoorsetest ja nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja kliinilistest andmetest, arvestades haiguskolle kahjustatud. Selguse huvides on kehtestatud piirangute majanduslikku ja sõnastust siiski täpsustatud. ühiskondlikku mõju. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 27 lg 5 sätestab, et karantiini lõpetab haldusorgan, kes karantiini kehtestas, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Võimalusel palun täiendada ka määruse teksti selliselt, et nähtuks milline haldusorgan teeb karantiini lõpetamise otsuse juhul, kui karantiin on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. 2) Määruse seletuskirja palume samuti 2) Vt eelmine punkt. lisada täpsustus, sarnaselt NETS § 27 lg 5 muudatuse seletuskirjas märgitule – s.o karantiini peab lõpetama sama haldusorgan, kes selle kehtestas. Eesti Linnade ja Valdade Liit Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud, eelnõud täiendatud. eelnõu § 3 lg 2 punkti 2 ja sätestada seal Terviseameti otsese kohustusena informeerida karantiini kehtestamisest ka vastava piirkonna valla- või linnavalitsust. Kohene teavitamine on väga oluline, et valla- või linnavalitsus saaks aegsasti planeerida karantiiniga kaasnevaid või seotud vajalikke tegevusi. Kevadine koroonakriis näitas, et inimesed ootavad omavalitsuse panust ka siis, kui omavalitsusel ei ole otseselt seadusest tulenevaid kohustusi (nt teavitamine, juhiste jagamine ja/või selgitamine, piirangute rakendamine, IKV hankimine vms). Oluline on sätestada kohaliku omavalitsuse teavitamise kohustus selgesõnaliselt, sest kui ka § 3 lg 2 punktis 2 asjassepuutuvate asutuste all, keda teavitatakse, ongi KOVe silmas peetud, siis seletuskirjas räägitakse riigiasutustest. ELVL on juhtinud karantiini kehtestamisel kohaliku omavalitsuse rolli olulisusele tähelepanu eelnõu 165 SE, millega muudeti ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, menetlemise käigus. Nt rõhutasime Riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas (ELVL kiri nr 5-1/160-1, 06.05.2020): „Kuigi karantiini kehtestamine ja selle lõpetamine ning nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks meetmete rakendamine on riiklikud ülesanded ja riigil on iseenesest õigus otsustada, kuidas ta selliste ülesannete täitmise korraldab, tuleb arvestada siiski sellega, et need avaldavad paratamatut mõju kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmisele ning mõju võib olla väga ulatuslik. Kõik keelud ja piirangud, mida karantiin endas hõlmab ja mida nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamise meetmed kaasa toovad, mõjutavad nende kehtestamise korral otseselt KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmist, sh kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste (koolid, lasteaiad jms) tegevust. Seetõttu on oluline koostöö ja koordinatsioon riigi ja KOV-de vahel.“ Lisaks osutame, et seletuskirja § 2 lg 4 Arvestatud. punktis 4 puudub selgitus, et kollapalaviku peiteaja kestus on kuus päeva, ekslikult on kollapalaviku asemel kirjutatud katk. Täiendavalt märgime, et liikmete poolt on tõstatatud veel küsimusi, mis vajaksid täpsustamist: § 2 lg 1 p 3 – ei käsitleta juhust, kui isik Arvestatud, seletuskirja täiendatud. keeldub isolatsioonist nakkusosakonnas. Teeme ettepaneku lisada, et taolist keeldumist loetakse ravist keeldumiseks või ravirežiimi rikkumiseks ja et sellisel juhul on võimalus rakendada tahtest olenematut hospitaliseerimist nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel või haigestunu kodust isolatsiooni ja järjepidevat jälgimist; § 2 lg 4 p 1 - ei selgu, milliseid meetmeid Selgitame. Juhul, kui isik keeldub andmete rakendatakse, kui haigestunud isik ei soovi esitamisest, on võimalik talle kohaldada avaldada või varjab oma võimalikke sunniraha. Terviseametil ei ole seni sellega kontakte; probleeme olnud ning kontaktsete väljaselgitamine on toimunud isikuga koostöös. KarS § 279 kohaselt on võimalik karistada ka riikliku järelevalve teostamise takistamise eest. § 2 lg 4 p 3 – selgitust vajab Selgitame. Siin saab märkida, et kui isik on haigussümptomiteta kontaktse töölt koju määratud karantiini, siis tuleb see ka hüvitada jäämise regulatsioon; vastavalt ravikindlustuse seadusele (vt RaKS § 51 lg 1 p 2, § 54 lg 1 p 1 ja § 57 lg 3). § 2 lg 6 – leiame, et Terviseamet peaks Selgitame. Eelnõus on märgitud vajadusel juba nn rahuajal nimetama arstid korral, st et iga kord hinnatakse olukorda, kas ülesandega haigestunute ja nende vastutava arsti määramine on vajalik või mitte. kontaktsete isikute ravi ja käsitluse Arsti põhitöölt kutsumise kord ja rahastamine juhendamiseks ning järelevalves jääb samuti kokkuleppe küsimuseks, osalemiseks. Vastutav arst peaks sarnaselt hädaolukorra meditsiinijuhi nimetama konsiiliumi koosseisu, ootamata määramisele. haiguspuhangu teket, kiirendades nii otsuste tegemist. Eelnõus on need ülesanded sätestatud „vajaduse korral“, kuid selgitamata on, millal vajadus tekib. Reguleerimist vajab nii arsti kui konsiiliumi liikmete põhitöölt ära kutsumise kord ja uue tööülesande täitmise rahastamine.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel