MINISTRI MÄÄRUS
14.09.2020 nr 43
Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve
kord
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõike 4 alusel ja
kooskõlas § 28 lõikega 8.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrus kehtestab karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve korra eriti ohtliku
nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks juhul, kui haigestumine eriti
ohtlikku nakkushaigusesse, välja arvatud tuberkuloos, esineb või selle kahtlus tekib.
(2) Käesoleva määruse nõudeid järgitakse kõikidel juhtudel, kui tervishoiuteenuse osutaja
kahtlustab eriti ohtliku nakkushaiguse esinemise võimalust, ootamata diagnoosi
täpsustamiseks vajalike laboriuuringute tulemusi.
(3) Käesolevas määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud
nõudeid rakendatakse ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui käesolevas
määruses ei ole sätestatud teisiti või ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle
alusel antud õigusaktiga.
§ 2. Nõuded eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja sellest
teavitamiseks
(1) Eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks kehtivad
nakkushaige ja nakkushaiguse kahtlusega isiku kohta järgmised nõuded:
1) perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja hindab isiku seisundit, tuvastab eriti ohtliku
nakkushaiguse tunnused, edastab teabe vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse § 21 lõigetele 61 ja 7 ning teavitab kohe Häirekeskust hädaabinumbril 112 isiku
hospitaliseerimise vajadusest;
2) isiku hospitaliseerib asjakohaste isikukaitsevahenditega varustatud kiirabibrigaad, kes
teavitab eelnevalt haiglat haige hospitaliseerimisest;
3) eriti ohtliku nakkushaiguse kinnitatud diagnoosiga või kahtlusega haige isoleeritakse
nakkusosakonda.
(2) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisel kehtib lõikest 1 erisus, mille kohaselt
hospitaliseeritakse nakkushaige või nakkushaiguse kahtlusega isik Terviseameti juhistest
lähtuvalt.
2
(3) Terviseamet teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit
eriti ohtliku nakkushaiguse esinemisest ja selle kahtlusest, kui minister ja kantsler ei ole
otsustanud teisiti.
(4) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad nõuded:
1) tervishoiuteenuse osutaja lisab eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isiku kohta
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud teatistele
võimaluse korral temaga vahetus kaitsmata kontaktis olnud isikute nimed ja telefoninumbrid
ning edastab need viivitamata Terviseametile;
2) Terviseamet teeb pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teate saamist
epidemioloogilise uuringu eriti ohtliku nakkushaiguse leviku asjaolude väljaselgitamiseks ning
rakendab vajalikke epideemiatõrje meetmeid, sealhulgas juhendab tõrjemeetmete
rakendamist isikute rühmaviisilise haigestumise või selle kahtluse korral ja määrab isikute
immuniseerimise vajaduse epidemioloogilisel näidustusel;
3) eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta
isikud võib hospitaliseerida sarnaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatuga;
4) eriti ohtlike nakkushaiguste puhul on peiteaja kestus katku korral seitse päeva, kollapalaviku
korral kuus päeva, koolera korral viis päeva ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral 21
päeva, mille vältel jääb haigega vahetus kaitsmata kontaktis olnud isik tervishoiutöötaja
jälgimisele;
5) kui keegi tervishoiutöötaja jälgimise all olevatest haigega kontaktis olnud inimestest
nakkushaiguse maksimaalse peiteaja jooksul haigestub, alustatakse temaga kontaktis olnud
isikute suhtes uut jälgimise perioodi.
(5) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtivad täiendavad erisused:
1) haigestunud isikuga vahetus kaitsmata kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta isikud
peavad viibima tervishoiutöötaja jälgimise all ja olema vastavalt arsti otsusele
eneseisolatsioonis;
2) eneseisolatsiooni pikkuse ja peiteaja määramisel lähtutakse Terviseameti juhistest.
(6) Terviseamet võib vajaduse korral määrata vastutava infektsioonhaiguste või muu
asjakohase eriala arsti, kelle ülesanne on eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunute ja
nendega kontaktis olnud isikute ravi ja käsitluse juhendamine ning eksperdina järelevalves
osalemine. Vastutav arst võib moodustada oma ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi.
§ 3. Tegutsemisjuhised karantiini kehtestamisel ja lõpetamisel
(1) Epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja haiguskolde piiritlemisel, sealhulgas karantiini
kehtestamise vajaduse üle otsustamisel, lähtub Terviseamet epidemioloogilise uuringu
tulemustest ja eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu hinnangust.
(2) Karantiini kehtestamisel haiguskoldes Terviseamet:
1) kaasab viivitamata asjassepuutuvad isikud vastavalt haldusmenetluse seaduse §-s 40
sätestatule;
2) teavitab valdkonna eest vastutavat ministrit, Sotsiaalministeeriumi kantslerit, kohaliku
omavalitsuse üksust ja teisi asjassepuutuvaid asutusi ning vajaduse korral Vabariigi Valitsust;
3) kohaldab peale epidemioloogilist uuringut või epideemilise leviku ohuhinnangut meetmeid
ja piiranguid haiguskoldes või -kolletes;
4) määrab karantiini lõppkuupäeva, mida võib põhjendatud juhul pikendada;
5) teavitab karantiini kehtestamisest haldusakti adressaate või avaldab teabe
massiteabevahendis vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 lõikele 6;
6) kaasab vajaduse korral karantiinist kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks Politsei- ja
Piirivalveameti.
3
(3) Kui karantiini kehtestamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, teeb
Terviseamet esimesel võimalusel valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi
Valitsusele ettepaneku karantiini kehtestamiseks.
(4) Karantiini lõpetab asjaomane haldusorgan, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud,
nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja haiguskolle kahjutustatud.
§ 4. Järelevalve
(1) Käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Terviseamet,
kaasates järelevalvesse vajaduse korral Politsei- ja Piirivalveameti ning teisi haldusorganeid
halduskoostöö seaduses sätestatud ametiabi nõudeid ja korda järgides.
(2) Terviseamet kaasab järelevalvesse vajaduse korral käesoleva määruse § 2 lõikes 6
nimetatud arsti ja arstliku konsiiliumi, kes alluvad järelevalvemenetluses Terviseameti
juhistele.
§ 5. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 10. novembri 2003. a määrus nr 126 „Karantiininõuded ja nende täitmise
järelevalve kord” tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded ja nende täitmise
järelevalve kord“ uus terviktekst.
Määrusega täpsustakse karantiininõudeid eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku
tõkestamisel ning vastavaid teavitusnõudeid. Samuti kehtestatakse tegevusjuhised karantiini
kehtestamise, pikendamise ja lõpetamise otsuse tegemisel ning käsitletakse ettepaneku
tegemist karantiini kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse tasandil. Varem sai karantiini
kehtestada kohalik omavalitsus Terviseameti ettepanekul. Kehtiva õiguse kohaselt on vastav
õigus Terviseametil ning olulise majandusliku või ühiskondliku mõju puhul Vabariigi Valitsusel.
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lõike 4 alusel
ja kooskõlas § 28 lõikega 8.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
Kärt Sõber (
[email protected]; tel 715 3471). Määruse koostamises osalesid
Sotsiaalministeeriumi tervishoiusüsteemide arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli
Paluste (
[email protected]; 626 9127), Terviseameti nakkushaiguste seire ja
ennetamise osakonna juhataja Mari-Anne Härma (
[email protected]; 794
3524), sama osakonna nõunik Irina Dontšenko (
[email protected]; 794 3545)
ja sama osakonna peaspetsialist Jelena Rjabinina (
[email protected]; 794
3522). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja
asetäitja Ebe Sarapuu (
[email protected]; 626 9337). Eelnõu on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru
(
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse NETS § 27 lõike 4 alusel ja kooskõlas § 28 lõikega 8.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb viiest paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõike 1 kohaselt kehtestatakse karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord eriti ohtliku
nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku tõkestamiseks. Haiguskolle on piiritletud
territoorium, kus asuvad nakkushaiged või nakkushaiguse kahtlusega isikud. Haiguskoldena
võib käsitada ka territooriumi, kus asub üks eriti ohtliku nakkushaiguse või selle kahtlusega
isik. Eriti ohtlik nakkushaigus on NETS § 2 kohaselt suure nakatuvusega haigus, mis levib
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. NETS-i tähenduses on eriti ohtlikud
nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja
tuberkuloos. Tervishoiuteenuse osutamise käigus saab eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlus
tekkida siis, kui nakkus on juba jõudnud Eestisse ja Eestis levima hakanud. Tuberkuloosi puhul
(sarnaselt kehtiva korraga) kõnealust määrust ei kohaldata. Tuberkuloos on küll NETS-i
tähenduses eriti ohtlik nakkushaigus, kuid selle puhul on kriitilise tähtsusega eelkõige
õigeaegne ravi ja ravirežiimist kinnipidamine. Selle saavutamiseks kohaldatakse vajaduse
korral tahtest olenematut ravi, eelkõige ravirežiimi rikkujate puhul. Samuti on tuberkuloosi
puhul nakkusohtlikud vaid aktiivset tuberkuloosi põdejad, kuid nendega kokku puutunud isikute
isoleerimine ja hospitaliseerimine ei ole asjakohane.
Lõikes 2 sätestatakse, et määruse nõudeid järgitakse kõikidel juhtudel, kui tervishoiuteenuse
osutaja kahtlustab, et tegu võib olla eriti ohtliku nakkushaigusega. Eriti ohtliku nakkushaiguse
kahtluse korral ei ole nakkuse leviku tõkestamise seisukohast võimalik laboriuuringute
tulemusi ära oodata (see võib võtta päevi) ning tuleb tegutseda viivitamata.
Lõikes 3 sätestatakse, et määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks
kehtestatud nõudeid rakendatakse ka uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, kui
määruses ei ole sätestatud teisiti või ei ole kehtestatud erisusi kooskõlas seaduse või selle
alusel antud õigusaktiga. Uudse ohtliku nakkushaiguse mõiste lisati NETS-i 2020. aasta
maikuus ning selle all mõeldakse nakkushaigust, millel on eriti ohtliku nakkushaiguse tunnused
(st kiire ja ulatuslik levik või mille kulg on raske või eluohtlik) ja millel puudub või ei ole
kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust. Kuivõrd
karantiini kehtestamine on edaspidi võimalik ka uudse ohtliku nakkushaiguse puhul, peavad
sellele kehtima ka määruses sätestatud nõuded. Uudse ohtliku nakkushaiguse puhul võib
rakendada kõiki kõnealuses määruses eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamisele
kehtestatud nõuded, kui määruses ei ole sätestatud teisiti või kui ei ole kehtestatud erisusi
kooskõlas seaduse või selle alusel antud õigusaktiga. Vastavalt NETS § 27 lõikele 3 ja § 28
lõikele 8 võib Terviseamet või Vabariigi Valitsus kehtestada eriti ohtliku või uudse ohtliku
nakkushaiguse leviku tõkestamiseks karantiini. Seega võivad täiendavad või täpsustavad
karantiininõuded tuleneda ka Vabariigi Valitsuse või Terviseameti haldusaktist.
Paragrahviga 2 kehtestatakse nõuded eriti ohtliku ja uudse ohtliku nakkushaiguse leviku
tõkestamisele ja sellest teavitamisele. Paragrahvi 2 sõnastamisel on lähtutud kehtiva määruse
loogikast.
Lõikes 1 sätestatakse nõuded eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku
tõkestamisele ning haigestumisest või haigestumise kahtlusest teavitamisele. Haiguskolle on
piiritletud territoorium, kus asuvad nakkushaiged või nakkushaiguse kahtlusega isikud.
Haiguskoldena võib käsitada ka ühte eriti ohtlikku nakkushaigusesse haigestunud või selle
kahtlusega isikut.
Punktides 1–3 sätestatakse perearsti või muu tervishoiuteenuse osutaja kohustused juhul, kui
vastuvõtule satub nakkushaige või eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isik. Nimetatud
kohustusi järgitakse kooskõlas NETS §-s 6 kehtestatud tervishoiuteenuse osutaja
ülesannetega nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. Eriti ohtliku nakkushaiguse tunnuste
tuvastamise või nende kahtluse korral peab perearst või muu tervishoiuteenuse osutaja
teavitama kohe Häirekeskust hädaabinumbril 112 haigustunnustega isiku hospitaliseerimise
vajadusest ja vajadusest kasutada asjakohaseid isikukaitsevahendeid. Samuti peab
tervishoiuteenuse osutaja teavitama eriti ohtliku nakkushaiguse kahtlusest viivitamata
Terviseametit NETS § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud korras. Haige võib hospitaliseerida
vaid asjakohaste isikukaitsevahenditega varustatud kiirabibrigaad. Kuivõrd eriti ohtliku
nakkushaiguse kahtlusega haige nõuab nakkusohutuse tagamiseks ja nakkuse leviku
vältimiseks erikäsitlust, peab kiirabibrigaad ühtlasi eelnevalt teavitama haiglat, kuhu haige
hospitaliseeritakse, et haigla saaks patsiendi vastuvõtmiseks valmistuda. Eriti ohtliku
nakkushaiguse kahtlusega patsiendi võib hospitaliseerida vaid nakkusosakonda, kus on
2
tagatud vajalikud tingimused nakkushaige käsitlemiseks ja nakkuse edasise leviku vältimiseks.
Kui isik keeldub ravist või rikub ravirežiimi, võib tema suhtes kohaldada NETS § 4 (tahtest
olenemata ravi).
Lõikes 2 sätestatakse, et uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamise korral kehtib erisus
ning haige või haigustunnustega isik hospitaliseeritakse vastavalt Terviseameti juhistele.
Uudse ohtliku nakkushaiguse puhangu korral ei pruugi alguses olla piisavalt andmeid nakkuse
iseloomu, leviku ja kulu kohta ning haigestunute käsitlus ja nakkuse leviku tõkestamise nõuded
võivad ajas muutuda. Näiteks võidakse esimesed uudse ohtliku nakkushaigusega patsiendid
hospitaliseerida, kuid teatud aja möödudes, kui teavet on juba rohkem, hospitaliseeritakse vaid
kliinilisel näidustusel, st raskemate sümptomitega patsiendid. Seetõttu võib Terviseamet kui
pädev asutus anda teistsugused juhised. Ka eelnõu koostamise ajal kulgenud COVID-19
pandeemia puhul hospitaliseeriti patsient vaid kliinilisel näidustusel ning need isikud, kelle
seisund seda võimaldas, määrati kodusele ravile.
Lõikes 3 sätestatakse, et Terviseamet teavitab eriti ohtliku nakkushaiguse esinemisest ja selle
kahtlusest valdkonna eest vastutavat ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit, kui minister
või kantsler ei ole otsustanud teisiti. Teavitamine on vajalik operatiivse infovahetuse ja
valmisoleku tagamiseks, et tõkestada nakkushaiguse edasist levikut. Info edastamisel ei
edastata isikuandmeid.
Lõikes 4 sätestatakse eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks nõuded isikutele, kes
on olnud kontaktis nakkushaigega või nakkushaiguse kahtlusega isikuga.
Punktis 1 sätestatakse, et tervishoiuteenuse osutaja lisab eriti ohtliku nakkushaiguse
tunnustega isiku kohta NETS § 21 lõigete 61 ja 7 alusel kehtestatud teatistele võimaluse korral
temaga vahetus kaitsmata kontaktis olnud isikute nimed ja telefoninumbrid ning edastab need
viivitamata Terviseametile. Vahetus kaitsmata kontaktis olnud ehk kontaktsete isikute all
mõeldakse haigestunud või COVID-19 haigusele viitavate haigustunnustega isikuga vahetult
suhelnud või kokku puutunud isikuid, kes pole kasutanud asjakohaseid isikukaitsevahendeid
ning kellel pole haigustunnuseid. Nimetatud kohustust täidetakse kooskõlas NETS §-s 6
sätestatud tervishoiutöötaja ülesannetega nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel, mille kohaselt
uurib tervishoiuteenuse osutaja muu hulgas nakkushaige nakatumise aega, nakkusallikat,
nakatumise viisi ja nakkuse levitegureid ning selgitab välja nakkushaigega kokku puutunud
isikud. See ei tähenda, et tervishoiuteenuse osutaja peaks tegema Terviseameti asemel
epidemioloogilise uuringu, vaid tema ülesanne on edastada esmased kontaktsete andmed,
mis haigestunul meenuvad, et Terviseamet saaks võimalikult kiiresti kätte vajaliku info ning
alustada epidemioloogilist uuringut ja võtta nende isikutega ühendust edasiste juhiste
andmiseks ja vajalike meetmete rakendamiseks. Nimetatud andmed edastatakse telefoni teel
või nakkushaiguse teatise või nakkushaiguse kahtluse teatise andmekoosseisus (andmeväljal
„märkused“).
Punktis 2 sätestatakse Terviseameti kohustused eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse teate
saamisel. Neid kohustusi täidetakse kooskõlas NETS §-s 18 sätestatud Terviseameti
ülesannetega nakkushaiguste ennetamisel, seirel ja tõrjel. Terviseamet teeb pärast eriti ohtliku
nakkushaiguse kahtluse kohta teabe saamist epidemioloogilise uuringu nakkushaiguse leviku
asjaolude väljaselgitamiseks ning rakendab vajalikke epideemiatõrjemeetmeid.
Epidemioloogiline uuring hõlmab endas tervishoiuteenuse osutaja edastatud haigestunud
isikuga kontaktis olnud isikutega ühenduse võtmist ja nende juhendamist, täiendavalt
haigestunuga kontaktis olnud isikute väljaselgitamist (kuivõrd haigestunu ei pruugi oma
seisundi tõttu olla võimeline kohe edastama tervishoiuteenuse osutajale kõigi isikute kontakte,
kellega tal kokkupuude oli) ning haigestumise asjaolude ja leviku asjaolude kindlakstegemist.
Samuti võib epidemioloogiline uuring hõlmata keskkonna või muude välisobjektide uuringuid
epidemioloogilisel näidustusel ning veterinaaria valdkonna uuringuid. Kogutud andmete põhjal
rakendab Terviseamet vajalikke epideemiatõrjemeetmeid, sh juhendab nende rakendamist
3
inimeste rühmaviisilise haigestumise korral, ning määrab elanike immuniseerimise vajaduse
epidemioloogilisel näidustusel (nt juhul, kui on olemas vastav vaktsiin).
Punktis 3 sätestatakse, et ka eriti ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud,
kuid haigustunnusteta isikud võib hospitaliseerida sarnaselt § 2 lõikes 1 sätestatuga. Nendele
isikutele on oluline tagada isolatsioon ja tervishoiutöötaja jälgimine ning võimaluse korral
kokkupuutejärgne profülaktiline ravi. Hospitaliseerimise vajadust hindab Terviseamet ning
annab vastavad juhised.
Punktis 4 sätestatakse eriti ohtlike nakkushaiguste peiteajad. Peiteaeg on aeg, mis kulub
nakatumisest kuni esimeste haigustunnuste avaldumiseni. Katku puhul on peiteaja kestus
seitse, kollapalaviku puhul kuus, koolera puhul viis ja viiruslike hemorraagiliste palavike korral
21 päeva.
Punktis 5 sätestatakse, et juhul, kui keegi kontaktsetest haigestub, alustatakse temaga
kontaktis olnud isikute suhtes uut jälgimise perioodi ning toimitakse vastavalt §-s 2 sätestatule.
Lõikes 5 sätestatakse erisused uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks haigestunu
või nakkushaiguse kahtlusega isikuga vahetus kaitsmata kontaktis olnud isikute seas.
Punktis 1 sätestatakse, et uudsesse ohtlikku nakkushaigusesse haigestunuga vahetus
kaitsmata kontaktis olnud ja temast nakatuda võinud, kuid sel hetkel haigustunnusteta isikud
peavad viibima tervishoiutöötaja jälgimise all ja olema vastavalt arsti otsusele
eneseisolatsioonis. Kontaktis olnutena ei käsitata tervishoiutöötajaid ega politseiametnikke vm
ametiisikuid, kes on haigega kokku puutudes kasutanud asjakohaseid isikukaitsevahendeid.
Uudse ohtliku nakkushaiguse puhul ei pruugi olla tingimata vajalik kõigi haigestunute
hospitaliseerimine. Näiteks COVID-19 puhul, mis on praeguse teadmise kohaselt uudne ohtlik
nakkushaigus, võivad kergemate haigusnähtudega isikud jääda perearsti otsusel kodusele
ravile. Samas peavad kodusel ravil olijad järgima eneseisolatsiooni nõudeid. Eneseisolatsioon
tähendab, et isik peab viibima kodus või muus teistest inimestest eraldumist võimaldavas
kohas, vältima kontakte teiste inimestega nii palju kui võimalik ning pidama rangelt kinni
hügieeninõuetest (sh kätepesu, hingamisteede hügieen jms) ja tervishoiutöötaja antud
suunistest.
Punktis 2 sätestatakse, et eneseisolatsiooni pikkuse ja uudse ohtliku nakkushaiguse peiteaja
määramisel lähtutakse Terviseameti juhistest. Uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul ei pruugi
nende leviku algfaasis olla veel piisavalt teavet ning aja möödudes võivad andmed nakkuse
kulu, leviku ja peiteaja kohta muutuda. Terviseamet kui pädev asutus nakkushaiguste
ennetamisel, seirel ja tõrjel koostab, kaasajastab ja avaldab talle laekuvate andmete põhjal
vastavaid juhiseid.
Lõikes 6 sätestatakse, et Terviseamet võib vajaduse korral määrata vastutava
infektsioonhaiguste või muu asjakohase eriala arsti, kelle ülesandeks on eriti ohtlikku
nakkushaigusesse haigestunute ja nendega kontaktis olnud isikute ravi ja käsitluse
juhendamine ja eksperdina järelevalves osalemine. Vastutav arst võib moodustada oma
ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi. Sätet võib rakendada ka uudsete ohtlike
nakkushaiguste puhul. Näiteks uudse ohtliku nakkushaiguse puhul, millele puudub efektiivne
ravi, võib olla vastutava arsti ja konsiiliumi ülesandeks tagada, et ravivõtted oleksid
põhjendatud ning parema raviplaani väljatöötamine tervishoiuteenuse osutajate üleselt
koordineeritud.
Paragrahviga 3 kehtestatakse tegutsemisjuhised karantiini kehtestamisel ja lõpetamisel.
Lõikes 1 sätestatakse, et Terviseamet lähtub epideemiatõrje meetmete rakendamisel ja
haiguskolde piiritlemisel, sh karantiini kehtestamise vajaduse üle otsustamisel,
4
epidemioloogilise uuringu tulemustest ning eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku ohu
hinnangust talle laekuvate epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel.
Lõikes 2 sätestatakse Terviseameti tegevused karantiini kehtestamisel haiguskoldes.
Karantiini kehtestamisel kaasab Terviseamet viivitamata asjassepuutuvad isikud, teavitab
valdkonna eest vastutavat ministrit, Sotsiaalministeeriumi kantslerit, kohaliku omavalitsuse
üksust ja teisi asjassepuutuvaid riigiasutusi ning vajaduse korral Vabariigi Valitsust, kohaldab
vajalikke meetmeid ja piiranguid, määrab karantiini lõppkuupäeva, mida võib põhjendatud juhul
pikendada, ning teavitab karantiini kehtestamisest haldusakti adressaate või avaldab teabe
massiteabevahendis. Samuti võib Terviseamet kaasata karantiininõuetest kinnipidamise
nõuete järgimise tagamiseks Politsei- ja Piirivalveameti. Kuna Terviseametil puudub vahetu
sunni rakendamise õigus, saab ta vajaduse korral ametiabi korras (halduskoostöö seaduse §
17 jj; vt ka KorS § 74) karantiininõuetest kinnipidamise nõuete järgimise tagamiseks kaasata
Politsei- ja Piirivalveameti.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui karantiini kehtestamine toob kaasa olulise ühiskondliku või
majandusliku mõju, teeb Terviseamet esimesel võimalusel valdkonna eest vastutava ministri
kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku karantiini kehtestamiseks. Vastavalt NETS-i
muudatusele anti õigus karantiini kehtestamiseks Terviseametile, kuid juhul, kui karantiini
kehtestamisega kaasneb oluline ühiskondlik või majanduslik mõju, on karantiini kehtestamise
õigus Vabariigi Valitsusel. Epidemioloogilise olukorra ja eriti ohtliku või uudse ohtliku
nakkushaiguse epideemilise leviku ohu kohta hinnangu andmise pädevus on Terviseametil.
Kui Terviseamet veendub karantiini kehtestamise vajaduses, mis nõuab kõrgemat
otsustustasandit, tehakse vastav ettepanek esimesel võimalusel kas suuliselt või kirjalikult
valdkonna eest vastutavale ministrile, kes esitab selle viivitamata Vabariigi Valitsusele otsuse
tegemiseks. Nakkuse leviku tõkestamise seisukohast on oluline, et ettepaneku edastamine ja
otsustamine toimuks võimalikult kiiresti ja operatiivselt.
Lõikes 4 sätestatakse tingimused, millest lähtutakse karantiini lõpetamise otsuse tegemisel.
NETS-i muudatuse kohaselt lõpetatakse karantiin siis, kui nakkushaiguse levik on tõkestatud,
nakkushaiguse tõrje nõuded täidetud ja haiguskolle kahjutustatud. Karantiini lõpetab selle
kehtestanud haldusorgan (vastavalt Terviseamet või Vabariigi Valitsus).
Paragrahvis 4 sätestatakse järelevalvepädevus.
Lõikes 1 määratakse määruse nõuete täitmise üle järelevalvet tegema Terviseamet. Vajaduse
korral kaasab Terviseamet ametiabi korras järelevalvesse Politsei- ja Piirivalveameti ning teisi
haldusorganeid.
Lõikes 2 antakse järelevalves osalemise õigus määruse § 2 lõikes 6 nimetatud
infektsioonhaiguste arstile. Nimetatud arst allub Terviseameti juhistele ning tal on õigus
hinnata raviasutustes eriti ohtliku või uudse ohtliku nakkushaiguse ravi tõenduspõhisust ja
käsitlust ning kontrollida, kas ja kuidas asjakohaseid nakkustõrje- jm nõudeid on järgitud.
Paragrahviga 5 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 10. novembri 2003. a määrus nr 126
„Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord”.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega kaasneb positiivne mõju ühiskonnale ja rahvatervishoiule, kuivõrd määruse nõuete
täitmine võimaldab tagada tõhusama ja operatiivsema sekkumise kaudu rahva tervise kaitse
5
ning tõkestada eriti ohtlike nakkushaiguste levikut. Määruses on võrreldes kehtiva õigusega
karantiininõudeid täpsustatud ja kaasajastatud ning lisatud tegutsemisjuhised, mis muudavad
Terviseameti ülesanded karantiini kehtestamisel selgemaks. Määrusega tagatakse selgem
otsustus- ja teavitusahel riigiasutuste ning asjassepuutuvate asutuste ja isikute vahel eriti
ohtlike ja uudsete ohtlike nakkushaiguste puhul ning see võimaldab kiiremat ja efektiivsemat
reageerimist ja otsuste jõustamist. Mida operatiivsemalt tehakse otsused ja seeläbi
tõkestatakse nakkuse levik, seda vähem koormav on see tervishoiusüsteemile ja kogu
ühiskonnale.
Tervishoiuteenuse osutajatele määrusega olulist mõju ei kaasne, kuivõrd vastavad nõuded
nakkushaiguste leviku tõkestamiseks kehtivad juba praegu.
5. Andmekaitsealane mõjuhinnang
Võrreldes kehtiva määrusega ei tehta muudatusi edastatavate andmete koosseisus ega
edastamise viisis. Ka kehtiva määruse kohaselt koostab tervishoiuteenuse osutaja eriti ohtliku
nakkushaiguse tunnustega isikuga kontaktis olnud isikute nimekirja koos elukoha ja
kontaktandmetega, mille ta edastab viivitamata Terviseametile kokkulepitud korras. Samuti
edastatakse teave eriti ohtliku nakkushaiguse kahtluse kohta NETS § 21 lõigetes 61 ja 7
kehtestatud korras ning kehtivat korda määrusega ei muudeta.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määrusega on täpsustatud karantiini kehtestamise protsessi ja tegevusjuhiseid Terviseameti
jaoks, muutes need selgemaks, sh otsuste viimine kõrgemale otsustustasandile.
Määruse rakendamisega tagatakse operatiivne info liikumine asjassepuutuvate asutuste ja
osapoolte vahel ning sellega ka vajalik valmisolek nakkushaiguste tõkestamiseks.
Eneseisolatsiooni puhul väljastatakse haigusleht tavapärases korras ravikindlustuse seaduse
alusel. Haigushüvitise määramine karantiini korral on kehtivas õiguses juba sätestatud ning
täiendavat mõju käesoleva määruse kehtestamine Eesti Haigekassa eelarvele võrreldes
praeguse olukorraga kaasa ei too.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Tervise Arengu Instituudile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Haigekassale,
Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti
Haiglate Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kiirabi Liidule ja
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile.
6
„Karantiininõuded ja nende
täitmise järelevalve kord“
määruse seletuskirja juurde
Lisa
„Karantiininõuded ja nende täitmise järelevalve kord“ määruse eelnõu
kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekute arvestamine
Ettepanek Arvestamine
Rahandusministeerium
1) § 2. Nõuded eriti ohtliku 1) Arvestatud, seletuskirja täiendatud
nakkushaiguse leviku vastavate selgitustega. Eneseisolatsiooni
tõkestamiseks ja sellest saab inimene jääda arsti otsusel juhul, kui tal
teavitamiseks lg 5 – sätestatakse on haigustunnused või ta on olnud kinnitatud
eneseisolatsiooni nõue haigusjuhuga lähikontaktis. Nakatunuga
haigestunud isikutega kokku kokkupuutunud ehk lähikontaktis olnud isikud
puutunud, kuid haigustunnusteta selgitab välja Terviseamet ning annab neile
isikutele. täiendavad juhised. Haigusleht väljastatakse
Puudub majanduslik analüüs, et nii haigestunutele kui ka haigestunuga
mida see tähendab Haigekassa (ja kontaktis olnutele tavapärases korras RaKS-i
seeläbi riigi) eelarvele. Kas alusel. Karantiiniga seonduv haigushüvitiste
eneseisolatsioonis olevad inimesed määramise korraldus vajab siiski täiendavat
saavad võtta töövõimetuslehe, analüüsi ning Sotsiaalministeeriumil on see
mitmendast päevast toimub plaanis tervikuna üle vaadata ning teha
kompenseerimine jms. COVID-19 vastavad õigusruumi muudatuse ettepanekud.
baasil on võimalik selline analüüs Eelnõus kajastatud regulatsioonid tulenevad
seletuskirjale lisada. juba kehtivast seadusest ja seega täiendavaid
mõjusid määrus ise kaasa ei too.
2) § 3. Tegutsemisjuhised karantiini 2) Täname ettepaneku eest, võtame arvesse.
kehtestamisel ja lõpetamisel lg
3 Kui karantiini kehtestamine toob
kaasa olulise ühiskondliku või
majandusliku mõju, teeb
Terviseamet esimesel võimalusel
valdkonna eest vastutava ministri
kaudu Vabariigi Valitsusele
ettepaneku karantiini
kehtestamiseks.
Kas Terviseametil on kompetents
hindamaks, kui laiaulatuslik
karantiin toob kaasa olulise
majandusliku mõju. Seletuskirjas on
seda teemat avatud vaid
meditsiinilisest vaatepunktist (leviku
oht, uudne nakkushaigus), kuid
majanduslikust vaatenurgast mitte,
nt mis on oluline majanduslik mõju
– kus on selle mõiste? Meie
hinnangul võiks siin samuti
kasutada juba ennetavalt ametiabi
sarnaselt PPA kaasamisele
karantiini järelevalve korraldamisel
ehk RaM spetsialistid ja/või
majanduseksperdid võiks kaasata
juba võimaliku ohu alguses
protsessi (ehk kui tehakse
epidemioloogilist seiret, siis saamal
hetkel saaks sinna juba ka
majandusliku mõjuanalüüsi teha).
3) Eelnõu seletuskirja punktis 6. 3) Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
„Määruse rakendamisega seotud Eelarvevahendite puuduse korral tehakse
tegevused, vajalikud kulud ja riigieelarve lisataotlus või reservist vahendite
määruse rakendamise eeldatavad kasutamise taotlus Vabariigi Valitsusele.
tulud“ on määruse mõju kirjeldus
kuludele ja tuludele üldsõnaline.
Palume selgesõnaliselt väljendada
tulude ja kulude mõju ning lisada
milliste hoobadega on plaanis
lahendada olukorrad kui
valitsemisaladel vahendeid
eelarves ei ole või on liiga vähesel
määral.
Siseministeerium
Siseministeerium toetab eelnõu ja nõustub
selle koostamise vajalikkusega seoses
COVID-19 haiguse leviku tõkestamisega
ning kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega:
1. Teeme ettepaneku täiendada 1. Arvestatud, eelnõud täiendatud.
eelnõu § 2 lõige 1 punkti 1 sõnadega
„hädaabinumbril 112“, sest Häirekeskust
on võimalik teavitada ka muudel numbritel.
Nimetatud punkti 1 võiks sõnastada
järgmiselt:
„perearst või muu tervishoiuteenuse
osutaja hindab isiku seisundit, tuvastab eriti
ohtliku nakkushaiguse tunnused, edastab
teabe vastavalt nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigetele
61 ja 7 ning teavitab kohe Häirekeskust
hädaabinumbril 112 isiku
hospitaliseerimise vajadusest“.
2. Eelnõu seletuskirjas § 2 lõige 4 2. Arvestatud, eelnõud täpsustatud.
punkti 4 juures on kirjas: „Katku puhul on
peiteaja kestus seitse, katku puhul kuus,
koolera puhul viis ja viiruslike
hemorraagiliste palavike korral 21 päeva.“.
Eelnevast jääb ebaselgeks, kas katku
peiteaja kestus on seitse või kuus päeva.
3. Eelnõu § 2 lõige 5 punkti 1 kohaselt 3. Arvestatud.
peavad uudsesse ohtlikku
nakkushaigusesse haigestunud isikuga
kontaktis olnud, aga ilma haigustunnusteta
isikud viibima tervishoiutöötaja jälgimise all
ja olema vastavalt arsti otsusele
eneseisolatsioonis haiguse maksimaalse
peiteaja lõpuni. Eelnõust ega seletuskirjast
ei selgu, kas nimetatud nõue kehtib ja
laieneb kõikidele isikutele (sh
tervishoiutöötajad, terviseameti ametnikud,
politseiametnikud jne). Nõustume, et
ohtlikke nakkushaiguste levikul on oluline
tagada selle leviku võimalikult kiire
peatamine. Selle tagamine eeldab aga riigi
erinevate spetsialistide kiiret ja operatiivset
tegutsemist. Käesolevalt on väljapakutud
säte kohustuslik eranditult kõikidele
isikutele, mis tähendab, et ka järelevalvet
teostavatele Terviseameti ja PPA
ametnikele. Palume siinjuures täpsustada
kas antud reegli kohaldamine on
kohustuslik, kui vastava eriala
spetsialistidele, riigiametnikele jne on
tagatud vajalikud isikukaitse vahendid.
4. Eelnõu § 3 lõige 2 punkt 6 vajab 4. Arvestatud.
Siseministeeriumi hinnangul üle vaatamist.
Sätte kohaselt kaasab Terviseamet
karantiini kehtestamisel haiguskoldes
vajaduse korral karantiinist kinnipidamise
nõuete järgimise tagamiseks Politsei- ja
Piirivalveameti (edaspidi PPA).
Seletuskirjas viidatakse kaasamisele, kui
on vajadus karantiinist kinnipidamise
järgimiseks kasutada vahetut sundi, milleks
puudub Terviseametil õigus. Sätte enda
sõnastusest see siiski ei selgu, jättes
laiema ruumi tõlgendamiseks ning sätestab
seega PPA kaasamise ka muudes
olukordades, kus Terviseamet seda
põhjendatuks peab. Sellest tulenevalt jääb
arusaamatuks sätte eesmärk. Kui eesmärk
on olnud reguleerida vahetu sunni osas
kaasamist, nagu seletuskirjas kajastatud,
siis ei ole säte õiguslikult vajalik, sest
vastav võimalus ja PPA ülesanne
tulenevad juba otseselt korrakaitseseaduse
§ 6 lõikest 6. Samuti soovime märkida, et
ka muudel eesmärkidel PPA või muu
haldusorgani kaasamise regulatsioon on
sätestatud seaduse tasandil. Kui sellise
regulatsiooni vajadust siiski nähakse ja
soovitakse sätestada määruses
deklaratiivselt kaasamise kord, et tagada
õigusselgus, siis peab nimetatud
kaasamise eesmärk kajastuma ka sätte
sõnastuses ning olema täpsemalt välja
toodud ka eelnõu seletuskirjas.
Juhul kui sätte eesmärk on tagada ka muul
vajadusel PPA kaasamise võimalus (nt
teabe või selgituste jagamine, andmete
kogumine, kodukülastused, kontaktsetega
suhtlemine, tuvastamine, kas isik on
määratud karantiini jne), ei ole
Siseministeeriumi hinnangul esiteks
põhjendatud piiritleda kaasamist üksnes
PPA-ga, sest on ka teisi riigiasutusi (samuti
kohalikud omavalitsused), kelle ressursile
Terviseametil on võimalik vajadusel
toetuda ning kes saavad halduskoostöö
seaduse alusel ametiabi korras
Terviseametit aidata. Teiseks ei ole
Siseministeeriumi hinnangul mõistlik
piiritleda kaasamist vaid vahetu sunni
kohaldamisega. Just viimase eriolukorra
raames selgus, et teisi haldusorganeid (sh
PPA-d) soovitakse järelevalve teostamisel
kaasata erinevatesse tegevustesse, mis ei
piirdu vaid vahetu sunni kohaldamisega.
Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku
kasutada nimetatud sättes ja eelnõu § 4
lõikes 1 üldmõistet „teisi haldusorganeid“.
5. Lisaks märgime, et korrigeerimist
vajab seletuskirja sõnastus, mille kohaselt 5. Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
PPA töökoormus määruse rakendamisel
võib suureneda. Määruse kohase ulatusliku
mõjuga karantiini kehtestamise vajaduse
tekkimisega suureneb kindlasti PPA ja ka
teiste asutuste töökoormus.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse ning kõnealuse määruse
muudatused tinginud nakkushaigusega
COVID-19 tegelemise perioodi kogemus
näitab aga mitte üksnes töökoormuse
suurenemist, vaid ka osalist töö
ümberkorraldamist.
6. Eelnõu seletuskirja punktis 1.3
„Märkused“ on viidatud nakkushaiguste 6. Arvestatud.
ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõikele 4.
Viide on ekslik ja õige oleks viidata lõikele
8.
Terviseamet
1. Eelnõus sätestatud § 2 lõikes 3 tuleks 1. Selgitame. Valdkonna eest vastutavat
sätestada, millal Terviseamet peab ministrit ja Sotsiaalministeeriumi kantslerit
teavitama ministrit ja kantslerit. tuleb teavitada igal juhul, v.a siis, kui minister
või kantsler on otsustanud teisiti.
2. Eelnõus sätestatud § 2 lõike 3 täitmisel 2. Selgitame. Tegemist on Terviseameti
tuleb arvestada sellega, kui pole õigusaktis töökorralduse küsimusega, et tagada
sätestatud (antud juhul ei ole, on valmisolek reageerimiseks ka puhkepäevadel.
sätestatud, et võib ka e-posti teel edastada, Tervishoiutöötajate teavitamiskohustus on
vt palun 12.03.2019 määrus nr 24), et reguleeritud viidatud määruses ning infot on
tervishoiutöötaja peab Terviseametit võimalik kahtluse teatise korral või
viivitamatult informeerima telegoni teel, siis objektiivsetel juhtudel edastada ka telefoni
võib juhtuda, et tervishoiutöötaja saadab teel.
Terviseameti meile (
[email protected])
reede õhtul meili kuid regionaalosakond
saab sellest teada alles esmaspäeval.
3. Eelnõus sätestatud § 2 lõige 4 punkt 4 3. Mittearvestatud. Ennetava ravi määramine
muuta ja sõnastada järgmiselt: on arsti raviotsus.
„4) eriti ohtlike nakkushaiguste puhul on
peiteaja kestus katku korral seitse päeva,
kollapalaviku korral kuus päeva, koolera
korral viis päeva ja viiruslike
hemorraagiliste palavike korral 21 päeva,
mille vältel jääb haigega kontaktis olnud isik
tervishoiutöötaja jälgimisel. Ennetava
tõhusa ravi olemasolul tuleb näidustustel
ravi määrata.“
4. Kuna tervishoiutöötaja ei uuri välja kõiki 4. Selgitame. Tervishoiutöötajal ei ole
kontaktseid, eriti kui kontaktsed pole tema kohustust kõiki kontaktseid välja selgitada,
nimistus ja on väljaspool tervishoiutöötaja seda teeb Terviseamet epidemioloogilise
tegutsemise (maakonna) piire, siis tuleks uuringu raames. Tervishoiutöötaja teeb
eelnõus sätestatud § 2 lõige 5 (punkt 1) kindlaks esmased kontaktsed ning edastab
sätestada selliselt, et eneseisolatsiooni info nende elukoha ja kontaktandmetega
otsuse saab teha ka Terviseamet. Terviseametile. Eneseisolatsiooni jäämise
soovituse saab Terviseamet teha, kuid
eneseisolatsiooni jäämiseks on enamikul
juhtudest vajalik haiguslehe väljastamine,
mida saab anda tervishoiutöötaja.
5. Eelnõus sätestatud § 3 lõige 1 muuta ja 5. Arvestatud, eelnõu sõnastust muudetud.
sõnastada järgmiselt:
„(1) Terviseamet lähtub epideemiatõrje
meetmete rakendamisel ja haiguskolde
piiritlemisel, sh karantiini kehtestamise
vajaduse otsustamisel epidemioloogilise
uuringu tulemustest ning eriti ohtliku
nakkushaiguse epideemilise leviku ohu
hinnangust.“
6. Kuigi eelnõu seletuskirjas on toodud § 2 6. Selgitame. Terviseameti teavitamise
lõike 1 juures selgitus, et haiguskoldena kohustus on tervishoiutöötajal nakkushaiguste
võib käsitada ka ühte eriti ohtlikku ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigetes 61
nakkushaigusesse haigestunud või selle ja 7 sätestatud korras. Eriti ohtlike
kahtlusega isikut, kuid siiski on sätestatud nakkushaiguste puhul tuleb Terviseametile
aktides, et rühmaviisiline, siis peaks lisama viivitamata edastada nakkushaiguse kahtluse
eelnõu § 2 lõike 1 punkti 4: „4) perearst või teatis. Teavitamiskohustuse alla kuuluvate
muu tervishoiuteenuse osutaja teavitab nakkushaiguste hulka kuuluvad lisaks eriti
viivitamatult eriti ohtliku nakkushaiguse ohtlikele nakkushaigustele ka taasilmunud ja
esinemisest või selle kahtlusest, samuti uued nakkushaigused.
uudse ohtliku nakkushaiguse kahtlusest
Terviseameti regionaalosakonda telefoni
teel.“
Lisaks:
Vastuseks perearstide seltsi
kommentaaridele kontaktsete nimekirja
koostamise kohta (et ei soovi perearstid
sellega tegeleda) juhib Terviseamet
tähelepanu NETSi § 6 (1) punktidele nr 3-
4, mille kohaselt peab tervishoiutöötaja
nakkushaiguse diagnoosimisel (või eriti
ohtliku nakkushaiguse kahtlusel) koguma
patsiendilt esmase epidanamneesi
(nakatumise aega, viisi, levikuteed jm) ning
selgitama välja nakkushaigega
kokkupuutunud isikud (ehk kontaktsed)
ning teavitama neid terviseuuringu
vajadusest. Üldjuhul tegelevad
tervishoiutöötajate perekontaktidega
iseseisvalt, kuid võivad alati pöörduda
Terviseameti regionaalosakondade poole,
kui kontaktsed tööl või sotsiaalasutuses (nt
koolis, lasteaias, hooldekodus vm
asutuses) vajavad teavitamist ja
nõustamist.
Seega kontaktsete väljaselgitamine ja
töökoha/ameti täpsustamine on mõnedes
juhtudes väga oluline epideemilise leviku
ennetamiseks, nt kui koolerasse
haigestunud patsient on toidukäitleja.
Mis puudutab teavitamist ja reageerimise
valmisoleku tagamist väljaspool tööaega,
siis peaks see olema reguleeritud vastava
asutusesisese tegevuskorraga.
Eesti Õdede Liit
Sotsiaalministri määruse „Karantiininõuded Selgitame. Määruse eelnõus on lähtutud
ja nende täitmise järelevalve kord“ eelnõus kehtiva määruse sõnastusest ning kehtivast
on alahinnatud mõju tervishoiutöötajate nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest
töökoormusele. Arvestades õdede puudust (NETS). Kuivõrd seadust on plaanis
ja arstide koormatust, ei pea me õigeks uuendada, võetakse see küsimus arutlusele
määruse eelnõus kirjas olevat: NETSi üle vaatamise käigus. Seniks on
„tervishoiuteenuse osutaja koostab eriti määruse sõnastust muudetud selliselt, et
ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga tervishoiuteenuse osutaja lisab kontaktsete
kontaktis olnud isikute elukoha ja nimed ja telefoninumbrid võimalusel
kontaktandmetega nimekirja ning edastab nakkushaiguse kahtluse või nakkushaiguse
selle viivitamata Terviseametile teatisele.
kokkulepitud korras“ Tervishoiuteenuse
osutaja peab esitama andmed nende poole
pöördunud isiku kohta, informeerides ka
järgmisi ameteid. Kontaktsete
väljaselgitamiseks tuleb aga rakendada
mittemeditsiinilist personali. Andmete
koondamiseks tuleb andmete kogumine
kontaktsete osas koheselt üle anda
Terviseametile. Hoiame oma
tervishoiutöötajaid ja ärgem koormakem
neid lisaülesannetega, mida on võimalik
teha mitte tervishoiutöötajatel.
Eesti Arstide Liit
Eelnõu järgi koostab tervishoiuteenuse Vt selgitus ülal.
osutaja eriti ohtliku nakkushaiguse
tunnustega isikuga kontaktis olnud isikute
elukoha ja kontaktandmetega nimekirja
ning edastab selle Terviseametile. Suure
tõenäosusega peavad seda kohustust
täitma arstid, mis kulutab tarbetult kõrge
kvalifikatsiooniga spetsialistide ressurssi ja
võib vähendada arstiabi kättesaadavust.
Leiame, et tuleks kaaluda teiste võimaluste
ja digilahenduste kasutamist kontaktsete
isikute andmete edastamiseks
Terviseametile. Toetame selles küsimuses
Eesti Perearstide Seltsi arvamust.
Eesti Perearstide Selts
Eesti Perearstide Selts on seisukohal, et Täname ettepanekute eest ja selgitame.
tervishoiutöötajate ressurssi tuleb kasutada Määruse eelnõus on lähtutud kehtiva määruse
otstarbekalt. Me ei pea õigeks, et sõnastusest ning kehtivast nakkushaiguste
tervishoiutöötajatele pannakse ennetamise ja tõrje seadusest (NETS).
kohustuseks koostada nakkushaigete Kuivõrd seadust on plaanis uuendada,
kontaktsete nimekiri, kus on kirjas võetakse see küsimus arutlusele NETSi üle
kontaktsete elukoht ja kontaktandmed. vaatamise käigus. Seniks on määruse
Patsiendi täiendavale küsitlemisele kulub sõnastust muudetud selliselt, et
vähemalt ühe inimese vastuvõtuaeg tervishoiuteenuse osutaja lisab kontaktsete
(halveneb kättesaadavus teiste patsientide nimed ja telefoninumbrid võimalusel
jaoks) ja küsitlemiseks ei ole vaja nakkushaiguse kahtluse või nakkushaiguse
meditsiinilist haridust. teatisele. See ei tähenda, et tervishoiuteenuse
Samuti ei tohi tervishoiutöötaja ülesandeks osutaja peaks tegema Terviseameti asemel
olla nakkushaige töökoha või töökohtade / epidemioloogilise uuringu, vaid edastama
õppeasutus(t)e andmete registreerimine. Terviseametile viivitamata esmased andmed
Igapäevatööks tervishoiutöötajad selliseid kontaktsete kohta (nimi ja telefoni number),
andmeid ei kogu ja ei hoia neid mis haigestunu talle avaldab. See puudutab
kaasajastatuna. Lisaks esineb praktikas kõige tõenäolisemalt haigestunu pereliikmeid,
liigagi sageli juhtumeid, kus patsient ei kellega ta koos elab. Juhul, kui haigestunule
soovi oma töökohta/õppeasutust kontaktsed ei meenu või ta ei tea nende
meedikule avaldada. telefoni numbrit või keeldub neid avaldamast
Meie ettepanekuks on: vms, siis ei ole tervishoiuteenuse osutajal
1. Meedik edastab olemasolevad võimalik neid andmeid edastada. Kontaktsete
kontaktandmed (teadaolev aadress, andmete edastamine on kriitilise tähtsusega
telefon, e-mail) eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku
2. Terviseamet pärib infot nakatunu nakkushaiguse edasise leviku pidurdamiseks
töökohtade kohta Maksu- ja Tolliameti ning seda eriti epideemilise leviku ohu või
juures olevast töötamise registrist, kus on epideemia tingimustes. Asjakohastest
olemas andmed inimese kõikide registritest haigestunu töökoha jm andmete
töökohtade kohta. pärimise võimaluse analüüs on
3. Terviseamet võtab ühendust nakatunuga Sotsiaalministeeriumil plaanis.
ja küsitleb teda kontaktsete suhtes, küsib
ka kontaktandmed, vajadusel teeb päringu
töötamise registrisse.
4. Kiiremas korras tuleb arendada NAKISe
digilahendust nii, et nakkusteatise
saatmine oleks kõikide raporteerimist
vajavate nakkushaiguste puhul meediku
jaoks üks osa sujuvast ja poolautomaatsest
tööprotsessist, mitte ei võtaks eraldi
ressurssi.
5. Olemas võiks olla digilahendus, mille abil
saab nakatunu ise oma kontaktsete kohta
infot anda, ka näiteks siis, kui kohe kõik
kontaktsed meelde ei tule. Samuti võiks
digilahendus võimaldada teavituste
saatmist kontaktsetele edasise tegevuse
kohta terviseameti poolt SMS-i või e-
mailiga (nt soovitus pöörduda oma
perearsti vastuvõtule, püsida isolatsioonis
vms).
EPS on valmis täiendavateks
kohtumisteks, et arutada, kuidas saab
Terviseamet selle väga vajaliku info kõige
optimaalsemalt kätte nii, et
tervishoiutöötajate ressurssi asjatult ei
raisataks.
Käesolev eelnõu selle info korrektset
hankimist kindlasti ei taga - meedikuid ei
saa sundida tegema mittemeditsiinilist tööd
epideemia olukorras, kus tõenäoliselt on
palju patsiente, kes vajavad meedikute
tähelepanu tervise tõttu. See poleks
kooskõlas arstieetikaga.
Eesti Haiglate Liit
EHL teeb määruse eelnõu kohta järgmised
ettepanekud ja märkused:
1) Määruse eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt 1) Arvestatud.
hospitaliseerib nakkushaige või
nakkushaiguse kahtlusega isiku
spetsiaalvarustusega kiirabibrigaad, kes
teavitab eelnevalt haiglat haige
hospitaliseerimisest. Eelnõu seletuskirja
kohaselt peab eriti ohtliku nakkushaiguse
tunnuste tuvastamise või nende kahtluse
korral perearst või muu tervishoiuteenuse
osutaja teavitama kohe Häirekeskust
haigustunnustega isiku hospitaliseerimise
vajadusest ja vajadusest kasutada
spetsiaalvarustust.
Teeme ettepaneku kasutada
„spetsiaalvarustuse“ asemel „selleks
ettenähtud isikukaitsevahendeid“ või
„asjakohaseid isikukaitsevahendeid“, mis
on korrektsem. Nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduses ega selle
alusel antud määrustes nt sotsiaalministri
31.10.2003.a määrus nr 123
„Nakkushaiguste tõrje nõuded“ ei ole
kasutatud sõna „spetsiaalvarustus“, vaid on
kasutatud termineid „kaitsevahendid“, või
„isikukaitsevahendid“.
2) Määruse eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt 2) Selgitame. Haige hospitaliseerimine toimub
kehtib uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tavapäraselt kliinilisel näidustusel. Juhul, kui
tõkestamisel lõikest 1 erisus, mille kohaselt tegemist on uudse ohtliku nakkushaigusega,
hospitaliseeritakse nakkushaige või võidakse ettevaatuse huvides esimesed
nakkushaiguse kahtlusega isik haigusjuhud hospitaliseerida (nt COVID-19
Terviseameti juhistest lähtuvalt. Eelnõu haiguse puhul), kuid teatud aja möödudes
seletuskirja kohaselt hindab hospitaliseeritakse haiged vaid kliinilisel
hospitaliseerimise vajadust Terviseamet näidustusel raskemate sümptomite korral.
ning annab vastavad juhised. Kuna
määruse seletuskiri on määruse
tõlgendamisel oluline, siis teeme
ettepaneku seda selgitust täpsustada, sest
enamikel juhtudel toimub
hospitaliseerimine vastavalt kliinilistele
näidustustele. Nii on ka kirjas
sotsiaalministri 31.10.2003 määruse nr 123
„Nakkushaiguste tõrje nõuded“ lisa
punktides 3.1, 31.1, 7.1 jne, mille järgi
hospitaliseeritakse haige kliinilisel
näidustusel.
3) Selgitame. Määruse eelnõus on lähtutud
3) Määruse eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt kehtiva määruse sõnastusest ning kehtivast
koostab tervishoiuteenuse osutaja eriti nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest
ohtliku nakkushaiguse tunnustega isikuga (NETS). Kuivõrd seadust on plaanis
kontaktis olnud isikute elukoha ja uuendada, võetakse see küsimus arutlusele
kontaktandmetega nimekirja ning edastab NETSi üle vaatamise käigus. Seniks on
selle viivitamata Terviseametile määruse sõnastust muudetud selliselt, et
kokkulepitud korras. EHL on seisukohal, et tervishoiuteenuse osutaja lisab kontaktsete
kirjeldatud mahus andmete kogumine ei nimed ja telefoninumbrid võimalusel
peaks olema tervishoiuteenuse osutaja nakkushaiguse kahtluse või nakkushaiguse
kohustus. teatisele.
4) Mittearvestatud. Vastutav asjakohase eriala
4) Määruse eelnõu § 2 lõike 6 kohaselt arst määratakse vajaduse korral.
võib Terviseamet vajaduse korral määrata
vastutava infektsioonhaiguste või muu
asjakohase eriala arsti, kelle ülesanne on
eriti ohtlikku nakkushaigusesse
haigestunute ja nendega kontaktis olnud
isikute ravi ja käsitluse juhendamine ning
eksperdina järelevalves osalemine.
Vastutav arst võib moodustada oma
ülesannete täitmiseks arstliku konsiiliumi.
Teeme ettepaneku täpsustada „muu eriala
arst.“ Parimad teadmised nakkushaigustest
on infektsionistidel, teatud määral ka
epidemioloogidel ja
mikrobioloogidel/viroloogidel.
Eesti Haigekassa
Eesti Haigekassal on määruse eelnõu ja
seletuskirja kohta järgnevad märkused:
1) Määruse eelnõu § 3 lg 4 kohaselt lähtub 1) Selgitame. Seaduse kohaselt lõpetab
Terviseamet karantiini lõpetamise otsuse karantiini haldusorgan, kes selle kehtestas,
tegemisel talle laekuvatest kui nakkushaiguse levik on tõkestatud,
epidemioloogilistest, laboratoorsetest ja nakkushaiguse tõrje nõuded on täidetud ja
kliinilistest andmetest, arvestades haiguskolle kahjustatud. Selguse huvides on
kehtestatud piirangute majanduslikku ja sõnastust siiski täpsustatud.
ühiskondlikku mõju.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse (edaspidi NETS) § 27 lg 5
sätestab, et karantiini lõpetab haldusorgan,
kes karantiini kehtestas, kui nakkushaiguse
levik on tõkestatud, nakkushaiguse tõrje
nõuded on täidetud ja haiguskolle
kahjutustatud. Võimalusel palun täiendada
ka määruse teksti selliselt, et nähtuks
milline haldusorgan teeb karantiini
lõpetamise otsuse juhul, kui karantiin on
kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt.
2) Määruse seletuskirja palume samuti 2) Vt eelmine punkt.
lisada täpsustus, sarnaselt NETS § 27 lg 5
muudatuse seletuskirjas märgitule – s.o
karantiini peab lõpetama sama
haldusorgan, kes selle kehtestas.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Teeme ettepaneku täiendada määruse Arvestatud, eelnõud täiendatud.
eelnõu § 3 lg 2 punkti 2 ja sätestada seal
Terviseameti otsese kohustusena
informeerida karantiini kehtestamisest ka
vastava piirkonna valla- või linnavalitsust.
Kohene teavitamine on väga oluline, et
valla- või linnavalitsus saaks aegsasti
planeerida karantiiniga kaasnevaid või
seotud vajalikke tegevusi. Kevadine
koroonakriis näitas, et inimesed ootavad
omavalitsuse panust ka siis, kui
omavalitsusel ei ole otseselt seadusest
tulenevaid kohustusi (nt teavitamine,
juhiste jagamine ja/või selgitamine,
piirangute rakendamine, IKV hankimine
vms).
Oluline on sätestada kohaliku
omavalitsuse teavitamise kohustus
selgesõnaliselt, sest kui ka § 3 lg 2 punktis
2 asjassepuutuvate asutuste all, keda
teavitatakse, ongi KOVe silmas peetud, siis
seletuskirjas räägitakse riigiasutustest.
ELVL on juhtinud karantiini kehtestamisel
kohaliku omavalitsuse rolli olulisusele
tähelepanu eelnõu 165 SE, millega
muudeti ka nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seadust, menetlemise käigus. Nt
rõhutasime Riigikogu sotsiaalkomisjonile
saadetud kirjas (ELVL kiri nr 5-1/160-1,
06.05.2020): „Kuigi karantiini kehtestamine
ja selle lõpetamine ning nakkushaiguste
epideemilise leviku tõkestamiseks
meetmete rakendamine on riiklikud
ülesanded ja riigil on iseenesest õigus
otsustada, kuidas ta selliste ülesannete
täitmise korraldab, tuleb arvestada siiski
sellega, et need avaldavad paratamatut
mõju kohaliku omavalitsuse üksuste
ülesannete täitmisele ning mõju võib olla
väga ulatuslik. Kõik keelud ja piirangud,
mida karantiin endas hõlmab ja mida
nakkushaiguste epideemilise leviku
tõkestamise meetmed kaasa toovad,
mõjutavad nende kehtestamise korral
otseselt KOKS § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete
täitmist, sh kohaliku omavalitsuse
hallatavate asutuste (koolid, lasteaiad jms)
tegevust. Seetõttu on oluline koostöö ja
koordinatsioon riigi ja KOV-de vahel.“
Lisaks osutame, et seletuskirja § 2 lg 4 Arvestatud.
punktis 4 puudub selgitus, et kollapalaviku
peiteaja kestus on kuus päeva, ekslikult on
kollapalaviku asemel kirjutatud katk.
Täiendavalt märgime, et liikmete poolt on
tõstatatud veel küsimusi, mis vajaksid
täpsustamist:
§ 2 lg 1 p 3 – ei käsitleta juhust, kui isik Arvestatud, seletuskirja täiendatud.
keeldub isolatsioonist nakkusosakonnas.
Teeme ettepaneku lisada, et taolist
keeldumist loetakse ravist keeldumiseks
või ravirežiimi rikkumiseks ja et sellisel
juhul on võimalus rakendada tahtest
olenematut hospitaliseerimist
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse alusel või haigestunu kodust
isolatsiooni ja järjepidevat jälgimist;
§ 2 lg 4 p 1 - ei selgu, milliseid meetmeid Selgitame. Juhul, kui isik keeldub andmete
rakendatakse, kui haigestunud isik ei soovi esitamisest, on võimalik talle kohaldada
avaldada või varjab oma võimalikke sunniraha. Terviseametil ei ole seni sellega
kontakte; probleeme olnud ning kontaktsete
väljaselgitamine on toimunud isikuga
koostöös. KarS § 279 kohaselt on võimalik
karistada ka riikliku järelevalve teostamise
takistamise eest.
§ 2 lg 4 p 3 – selgitust vajab Selgitame. Siin saab märkida, et kui isik on
haigussümptomiteta kontaktse töölt koju määratud karantiini, siis tuleb see ka hüvitada
jäämise regulatsioon; vastavalt ravikindlustuse seadusele (vt RaKS
§ 51 lg 1 p 2, § 54 lg 1 p 1 ja § 57 lg 3).
§ 2 lg 6 – leiame, et Terviseamet peaks Selgitame. Eelnõus on märgitud vajadusel
juba nn rahuajal nimetama arstid korral, st et iga kord hinnatakse olukorda, kas
ülesandega haigestunute ja nende vastutava arsti määramine on vajalik või mitte.
kontaktsete isikute ravi ja käsitluse Arsti põhitöölt kutsumise kord ja rahastamine
juhendamiseks ning järelevalves jääb samuti kokkuleppe küsimuseks,
osalemiseks. Vastutav arst peaks sarnaselt hädaolukorra meditsiinijuhi
nimetama konsiiliumi koosseisu, ootamata määramisele.
haiguspuhangu teket, kiirendades nii
otsuste tegemist. Eelnõus on need
ülesanded sätestatud „vajaduse korral“,
kuid selgitamata on, millal vajadus tekib.
Reguleerimist vajab nii arsti kui konsiiliumi
liikmete põhitöölt ära kutsumise kord ja uue
tööülesande täitmise rahastamine.