Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 10.09.2020 13:47
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Ohvriabi seaduse VTK
Tähtsus: Tavaline
TereLisatud on Eesti Naiste Varjupaikade Liidu kommentaarid
VTKleLugupidamisegaEha Reitelmann
Sotsiaalministeerium Arvamus ohvriabi seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta 10.09.2020 Täname võimaluse eest avaldada omalt poolt arvamust ohvriabi süsteemis kavandatavate muudatuste kohta. Eesti Naiste Varjupaikade Liitu kuuluvate Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaiga, Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse, Järvamaa Naiste Tugikeskuse, Läänemaa Naiste Tugikeskuse, Lääne-Virumaa Naiste Tugikeskuse, Raplamaa Naiste Tugikeskuse, Tallinna Naiste Tugikeskuse, Valgamaa Naiste Tugikeskuse, Viljandimaa Naiste Tugikeskuse ja Võrumaa Naiste Tugikeskuse töötajad on väljatöötamiskavatsusega põhjalikult tutvunud. Alljärgnevalt mõned meie üldised tähelepanekud ja soovitused. Esmalt tahame tunnustada ministeeriumi kavatsust muuta ohvriabi seadus nii abivajajate kui spetsialistide jaoks selgemini mõistetavaks ja ülevaatlikumaks . Et ohvriabi süsteemi on viimaste aastate jooksul väga oluliselt laiendatud ja lisandunud on palju täiesti uusi teenuseid, on seaduses kindlasti vaja selgelt piiritleda erinevate teenuste sihtgrupid ning määrata kindlaks teenuste osutamise ajaline ja rahaline maht. Seejuures tuleb meie arvates erinevatesse sihtgruppidesse kuuluvaid ohvreid kohelda võrdselt , st lähtuda inimese individuaalsest abivajadusest, mitte sellest, mis liiki kuriteo ohvriks ta on langenud . Väljatöötamiskavatsusest ei lugenud me ka selgelt välja, millises osas kavatsetakse säilitada kehtiva seaduse sõnastus ja millised osad sõnastada uuesti. Seoses eeltooduga tundub meile, et otstarbekas oleks mitte kiirustada eelnõu tehnilise vormistamisega . Enne tuleks teenuseosutajatest praktikute ja kõigi SKA koostööpartnerite võimalikult laia ringi kaasates kaardistada erinevate sihtgruppide vajadused ja kliendi teekond eri teenuste vahel ehk tegeleda ohvriabi teenuse kui terviku disainiga, et kujundada välja terviklik, võimalikult ohvrisõbralik ja samas dubleerimisest vaba süsteem. Näiteks vajab lõpuleviimist naiste tugikeskuse teenuse arenduse protsess, mis jäi pooleli 2017. aasta lõpus. Lahendamata on mitmed naiste tugikeskuse teenusega seotud küsimused, nt psühholoogilise ja juriidilise nõustamise mahu piiride, sellest sõltuva teenuse hinna ja multiprobleemsete, kõrvalabi või järelevalvet vajavatele ohvritele turvalise majutuse korraldamise osas. Praegu dubleerib tugikeskuste majutusteenus sisuliselt KOV poolt sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatavat turvakodu teenust. Naiste tugikeskuse teenuse arenduse käigus tuleks tõsiselt kaaluda ka meie poolt varasemalt pakutud varianti, et teenust osutavad spetsialistid hakkaksid tööle SKA otsealluvuses , nagu praegu töötavad ohviriabi krii si telefoni või lastemaja teenuse osutajad. Selline töökorraldus aitaks muuhulgas vältida dubleerimist ja tagaks naisi abistavatele spetsialistidele ohvriabi töötajatega samaväärse juurdepääsu infole, mis aitab omakorda parandada teenuse kvaliteeti. Samuti vajaks meie hinnangul eraldi süsteemset lahendust vägivalda kogenud või pealt näinud laste abistamise korraldus. Praegu jääb probleemi praktilise lahendamise kava ebaselgeks. Ei saa nõustuda lähenemisega , et spetsialiseeritud psühholoogiline abi on lastemaja teenuse kaudu tagatud ainult seksuaalselt väärkoheldud lastele. Järgnevalt esitame kommentaarid konkreetsete teemade kaupa. Psühholoogiline abi Toetame igati kavatsust parandada psühholoogilsie abi kättesaadavust ka neile vägivalla ohvritele, kelle puhul pole algatatud süüteomenetlust, samuti ohvrite lähedastele ja kuriteo pealtnägijatele. Küsitav on aga psühholoogilise abi pakkumine läbi ohvriabi süsteemi väga pikka aega peale kogetud traumat . Pigem peaks ohvriabi kaudu tagama toetuse siiski piiratud aja jooksul peale konkreetset juhtumit ja vajadusel peaks abi stamine jätkuma juba kas tervishoiusüsteemis või siis KOV toetatud teenuste kaudu. Toetame kavatsust täpsustada ja laiendada teenuseosutajate ringi ja kaasata sinna psühhoterapeudid, keda on tunnustanud VTKs loetletud erialaühendused. Toetame psühholoogilise abi jaotamist psühholoogiliseks nõustamiseks ja psühhoteraapiaks ning nende teenuste täpsemat kirjeldamist seaduses. Me ei toeta aga tugigrupi teenuse käsitlemist psühholoogilise abina , see oleks eksitav . Tugigrupp võib olla toetavaks abiteenuseks näiteks naiste tugikeskuse teenuse osutamise vm teenuste juures kuid seda ei saa mingil juhul käsitleda iseseisva psühholoogilise abi teenusena. Oleme kindlalt vastu vägivallatsejatele suunatud teenuste käsitlemisele ühe tugigrupi teenuse alaliigina.Vägivallatsejatele suunatud nõustamine peab olema seaduses kirjeldatud täiesti iseseisva teenusena, siin ei saa rääkida ainult tugigruppidest, vaid grupitöö peaks olema kombineeritud individuaalnõustamisega. Erinevatele vägivallatsejate sihtguppidele peaksid olema suunatud erinevad teenused. Et vägivallatsejatele suunatud programme rakendadatakse ka vanglasüsteemis, siis tasuks kaaluda ka võimalust arendada ühtne nõustamissüsteem välja justiitsministeeriumi haldusalas. Oleme kindlalt vastu ka kogemusnõustamise käsitlemisele psühholoogilise abi ühe alaliigina. Meie tugikeskuste kogemuse kohaselt on vägivalla ohvrite abistamise puhul vaid kogemusnõustaja koolituse läbinud isikute kaasamine seotud väga suure riskiga. Kogemusnõustajate väljaõpe ei ole kaugeltki piisav selleks, et töötada traumeeritud ohvritega. Kogemusnõustaja väljaõppega isikuid võiks ohvritega töötamisel rakendada alles peale põhjalikku vägivalla teemalise koolituse läbimist, kuid sel juhul oleksid nad juba näiteks kas naiste tugikeskuse töötajad või ohvriabi vabatahtlikud tugiisikud. Kokkuvõttes tuleks meie hinnangul psühholoogilise abi osutamise korraldus veelkord erinevaid teenuseosutajaid, sidus- ja huvigruppe, sh kohalikke omavalitsusi kaasates põhjalikult läbi arutada. Seejuures saaks läbi mõelda ka laste nõustamise korralduse. Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmine Toetame väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud lahendusi. 3.1 Ovritega tegelevatele spetsialistidele kehtestatud nõuete ja ohvriabi töötaja rolli täpsustamine Toetame ohvriabitöötaja, ohvriga töötava spetsialisti ja ohvriga kokku puutuva spetsialisti mõistete täpsustamist. Toetame ohvriabi töötajate puhul sotsiaaltöö alase kõrghariduse või vastava kutse omamise nõude kehtestamist. Seejuures tuleb kindlasti jälgida, et kõik sotsiaaltöö valdkonna kõrghariduse omajad oleksid läbinud soopõhise või perevägivalla alase ainekursuse. Mis puudutab ohvriga töötavaid spetsialiste, siis tekitab küsimusi ohvriabi baaskoolituse suhteliselt piiratud maht (3-5 päeva) ja nõue läbida see alles ühe aasta jooksul arvates teenuse osutamise algusest. Kui tegu on näiteks MARACi vabatahtlike tugiisikutega, siis on koolitust kindlasti vaja enne teenuse osutamise alustamist ja selle maht peaks olema suurem. Kindlasti peaks olema sätestatud nõue, et vägivalla ohvritega töötavad psühholoogid ja psühhoterapeudid peavad olema läbinud vägivalla teemalise koolituse. Ohvriabi töötaja tööülesannete kirjeldamisel tuleks kindlasti põhjalikumalt välja tuua psühhosotsiaalse nõustamise ja kriisiabi osutamine. 3.2 Inimkaubanduse ohvritele ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistele pakutavate teenuste täpsem sõnastamine Meile jääb täiesti arusaamatuks loogika, mille alusel käsitletakse neid sihtgruppe koos. Samuti tuleks üle vaadata inimkaubanduse ohvritele pakutavate teenuste sisu ja maht. Võrreldes teiste ohvrite gruppidega on neile loodud tunduvalt rohkem võimalusi, see on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Mis puudutab lastemaja teenust, siis tuleks kindlasti kaaluda teenuse sihtgrupi laiendamist ka perevägivalda kogenud või pealt näinud lastega. Samuti vajab täiendavat lahendust lastemajade koostöö korraldus politsei ja prokuratuuriga , aga ka teiste teenusepakkujatega, sh naiste tugikeskustega. 3.3 Naiste tugikeskuse teenuse osutajate haridusnõuete täiendamine Oleme muudatusega nõus, sisuliselt täidavad ENVL tugikeskused seda nõuet juba praegu. Nagu ka eespool kirjutasime, vajab naiste tugikeskuste teenus sisulist edasiarendamist, mitte vaid formaalset muudatust. 3.4 Ohvriabi vabatahtlikele esitatavate nõuete ja kaasamises süsteemi täpsustamine Toetame vabatahtlikele kehtestatud nõuete täpsustamist ja nende kulude hüvitamise süsteemi lihtsustamist. Samas ei pea me õigeks, et kõrge riskiga perevägivalla ohvrite abistamine põhineks suuresti vabatahtlike tugiisikute rakendamisel . Naiste tugikeskuste pikk töökogemus näitab, et kõrge riskiga vägivalla ohvrid võivad abi vajada väga ootamatult. Vabatahtlike süsteem ei suuda tagada sellele sihtgrupile vajalikku pidevat valmisolekut. 3.5 Psühhosotsiaalse kriisiabi teenuse kirjeldamine Toetame psühhosotsiaalse kriisiabi osutamiseks valmisoleku loomist. 3.6 Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste teenuse kirjeldamine Peame väga oluliseks standardiseeritud tervishoiuteenuse osutamise jätkamist haiglate juures asuvates SAKides, mis on aidanud tõsta seksuaalvägivalla ohvrite abistamise täiesti uuele tasemele. Samas tekitab küsimusi SAKi kui eraldiseisva kompleksteenuse kirjeldamise vajadus. Kui juba praegu on SAKide juures teenusele spetsialiseeriunud ohvriabitöötajad ja ohvrid suunatakse vajadusel ohvriabi kaudu psühholoogilisele nõustamisele või juriidilisele nõustamisele naiste tugikeskuste juristide juurde, siis kas eraldi teenuse kirjeldamine on üldse vajalik? 3.7 Lepitusteenuse nimetuse muutmine ja sisu täpsustamine Toetame lepitusteenuse nimetuse muutmist , kuna senine sõnastus on tekitanud palju vääritimõistmist. 4.Ohvri kohtlemise, koostöö korralduse ja abistamise tingimuste sõnastamine Olles tutvunud alternatiivsete lahendustega, toetame lahendust nr 3, kus isik esitab taotluse/ avalduse nõustamisteenuste saamiseks PPAkaudu kui kõige ajasäästlikumat ja ka ohvri enda otsust arvestavat. 5. Ohvriabi fondi loomine Toetame ohvriabi fondi loomise ideed. 6. OAS uue tervikteksti koostamine Toetame uue teksti koostamist, kuid leiame, et sellele peaks eelnema sisuline ja kompleksne teenusedisaini protsess, kuhu oleksid teiste teenuseosutajate ja sidusrühmadega koos kaasatud ka naiste tugikeskused . Täname veelkord võimaluse eest esitada kirjalikult oma arvamusi ja ettepanekuid VTK kohta. Sooviksime edasis es eelnõu ettevalmistamise protsessi ka sisulisemalt panustada. ENVLi kuuluvate tugikeskuste nimel Lugupidamisega Eha Reitelmann ENVL juhatuse esinaine