dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 9. september 2020
Viit
1.2-1/2012-8
Registreeritud
9. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigiprokuratuur
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2020
Vastutaja
Kristiina Luht (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎Prokuratuuri arvamus ohvriabi seaduse eel....asice154 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik Teie: 19.06.2020 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie: 08.09.2020 10122 Tallinn Arvamus ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele Lugupeetud Tanel Kiik Prokuratuur tänab Teid võimaluse eest anda arvamus ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele. Käesoleva eelnõu kohaselt kavandatakse muuta ohvriabi seadust, viies seaduse kooskõlla arengutega ohvriabis, sealhulgas seoses uute teenuste ja sihtrühmade lisandumisega ja Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töö ümberkorraldustega, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2012/29/EL, 25. oktoober 2012 ülevõtmisega, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK ning kriminaalpoliitika arengusuundadega aastani 2030, mille kohaselt peab ohvriabiteenus ja taastava õiguse võimalused olema kättesaadavad nii menetluse kestel kui ka väljaspool menetlust. Samuti viiakse ohvriabi seadus kooskõlla sotsiaalseadustiku üldosa seadusega. Prokuratuuri hinnangul on kõnealused muudatused vajalikud selleks, et ohvriabiteenus ja muud kuriteoohvritele ettenähtud toetused oleksid kättesaadavad kõigile abivajajatele, abi osutamine samas paindlik ja kannatanut võimalikult vähe koormav. Abi osutajatele kehtivate nõuete ühtlustamine ja osaline langetamine võimaldab teha abi kättesaadavaks suuremale hulgale abivajajatest mõistliku aja jooksul. Näeme ka Prokuratuuri töös, et terapeutide järjekorrad on kannatanute akuutset abivajadust arvestades tihti liiga pikad, napib lastega tegelevaid ja traumapõhise väljaõppe saanud spetsialiste. Samas juhib Prokuratuur tähelepanu, et teatud spetsialistide vähesuse tingimustes ei pruugi nõuete langetamine olla alati abivajajate huvides ning lahendus võib seisneda hoopis vastavate spetsialistide väljakoolitamise tõhustamises. Kavandatavad muudatused aitavad ühtlustada hüvitiste maksmisega seonduvat regulatsiooni, ning muuta hüvitise taotlemine ohvrile ja taotluste menetlemine haldusorganile vähem koormavaks. Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse p-s 2.1.2 on välja pakutud idee kehtestada seadusega varalise kahju hüvitamise alampiir, mille piiresse jääv kahjusumma hüvitataks edaspidi ühekordse maksena uurimisasutuse andmete alusel ilma kuludokumente esitamata. Väljapakutud kahjusumma alampiiriks on 600 eurot. Prokuratuur juhib tähelepanu, et kriminaalmenetluses selgub kahju täpne suurus tihti alles menetluse käigus ja tõsikindlalt saab see tuvastatud alles lõpliku menetlusotsusega, milleks võib olla kas kohtuotsus või ka uurimisasutuse poolt Prokuratuuri loal koostatud määrus või Prokuratuuri määrus. Et vältida alusetuid väljamakseid, oleks mõistlik võimaldada hüvitise saamine alles pärast menetluse RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 613 9400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee Registrikood 70000906 lõppemist – olgu see siis kohtueelses või kohtumenetluses. Juhul, kui uurimisasutuse mõiste all peeti silmas ka Prokuratuuri, siis see seisukoht on ekslik – uurimisasutuste loetelu on ära toodud kriminaalmenetluse seadustiku §-is 31. Samal põhjusel ei toeta Prokuratuur kavandatavat muudatust esitada regressinõue kurjategijalt hüvitise sissenõudmiseks juba kriminaalmenetluse raames (OAS VTK-s p 2.1.4). Sotsiaalkindlustusameti halduskoormuse vähendamiseks regressinõuete esitamisel oleks mõistlik töötada välja õiguslik regulatsioon automatiseeritud andmevahetuslahenduse loomiseks, mille puhul info kriminaalmenetluse lõpulejõudmisest jõuaks SKA-ni ilma täiendavate päringuteta. Näeme, et samasuguse lahenduse järele on vajadus ka Haigekassal, kes nõuab isikuvastase kuriteo toimepannud isikutelt tsiviilkohtupidamise korras tagasi kannatanu ravikulud ja vajab selleks teavet isikute kohta, kellele ravikindlustushüvitiste võimaldamine on tingitud kuriteost ning isikute kohta, kelle süül tervisekahjustused tekitati. Täna on Haigekassa palunud teavitada KrMS §-des 201-205 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamisest sellises kriminaalasjas, kus kannatanule on kuriteoga tekitatud tervisekahjustusi (kehavigastusi), millega seoses on kannatanul tulnud pöörduda tervishoiuteenuse osutajate poole. Sellised teavitused suurendavad aga Prokuratuuri halduskoormust ning on küsitav kas ohvriks langemise andmete edastamine Haigekassa palutud viisil ja eesmärgil on täiel määral kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate põhimõtetega. Prokuratuuri nägemuses on sellised andmevahetusalased probleemid ületatavad seadusloome tasandil ja on tänuväärne, et ohvriabi seaduse väljatöötamiskavatsuses on sellele eraldi tähelepanu pööratud ja viidatud probleemid lahendatud saavad. Uue ohvriabi seaduse regulatsioon muutub vabatahtlikele sobivamaks, mis eelduslikult võib tõsta vabatahtlike hulka ning lepitusteenuse rakendamine plaanitakse muuta paindlikumaks läbi selle, et võimaldatakse lepitusega/konfliktivahendusega alustada menetlusega paralleelselt, juhul kui see on kannatanu huvides ega kahjusta menetlust. Prokuratuur toetab lepituse termini asendamist alternatiiviga, kuivõrd senine nimetus on segadusttekitav nii menetlusosaliste kui avalikkuse jaoks. Täiendavalt peab Prokuratuur vajalikuks märkida, et lepitusteenuse rakendamine menetluse kestel peaks toimuma eranditult Prokuratuuri loal, et vältida võimalikku menetlust kahjustavat mõju. Terminoloogilise selguse huvides juhib Prokuratuur tähelepanu ka mõistete ohver ja kannatanu paralleelsele kasutamisele. Nimelt räägib ka kehtiv OAS ohvrist, kriminaalmenetluse seadustik tunneb aga kannatanu mõistet. OAS-i väljatöötamiskavatsuse p-s 3.2 on välja toodud, et „Ohvri puhul on planeeritud jätkata kehtiva seaduse põhimõttega, mis tekkis inimkaubandusevastase direktiivi ülevõtmisel, ehk ohver on ka edaspidi kriminaalmenetlusega seotud isik (kehtivas OAS-is § 3 lg-s 1 sätestatud)“, samas nähakse väljatöötamiskavatsuses ette ohvriabiteenuse osutamine menetluse olemasolust sõltumatult. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustik tunneb menetlusosalisena terminit kannatanu (KrMS § 16 lg 2), teeb Prokuratuur ettepaneku eristada seadusandlikul tasandil ka ohvriabi seaduses neid termineid, kasutades juhtudel, mil ohver on osaline kriminaalmenetluses, mõistet kannatanu, ja muudel juhtudel mõistet ohver. Mis puudutab ohvrite jõudmist Ohvriabini, siis peab Prokuratuur vajalikuks ära märkida, et perevägivalla puhul kasutatav lähisuhtevägivalla infoleht ei ole erinevalt OAS-i väljatöötamiskavatsuse p-s 4 märgitust siiski ainus viis, kuidas uurimisasutused täidavad kehtivas OAS §-is 33 ja Prokuratuur KrMS § 8 punktis 7 sätestatud teavitamiskohustust. Riigiprokuratuuri poolt väljatöötatud kannatanu ülekuulamise protokollis on vastav teavituse koht samuti olemas ning kannatanu kinnitab ülekuulamisel oma allkirjaga, et teda on teavitatud ohvriabi seaduse sisust ja ohvriabiteenuse või hüvitise saamise võimalustest. Seejuures on sama ülekuulamise protokolli vorm kasutusel kõikide kuriteoliikide puhul. Sellegipoolest nõustub Prokuratuur väljatöötamiskavatsuses väljatooduga, et kannatanud ei pruugi alati oma abivajadust vahetult kuriteojärgselt mõista ega julgeda abi paluda, mistõttu toetab Prokuratuur 2 (4) igati ettepanekut sätestada uues OAS-is andmetöötlus seaduse alusel, võimaldamaks võimalikult paljudel ohvritel jõuda Ohvriabini. Arvestades Ohvriabi eesootavat võimalikku hüppelist töökoormuse kasvu väljapakutud lahenduse puhul, peab Prokuratuur mõistlikuks klassifitseerida Ohvriabile edastatavat infot juhtumite prioriteetsuse alusel, et Ohvriabil oleks võimalik akuutsete juhtumite korral jõuda kannatanuni kiiremini. Juhtumite prioriseerimiseks sobiks kasutada hetkel PPA-s juurutatavat riskihindamise mudelit vm sarnast lahendust, mille abil oleks tagatud ohvriabiteenuseni kiirem jõudmine kannatanutele nende kuritegude puhul, mille puhul on kuriteo kordumise või eskaleerumise risk kõrge ja mille puhul on alust arvata, et kannatanu ei saa või ei julge avaldada oma vaba tahet. Sellisteks kuritegudeks on näiteks lähisuhte- ja seksuaalvägivalla kuriteod, alaealiste poolt ja vastu toimepandud kuriteod, inimkaubandus, aga ka ahistav jälitamine, eraviisiline jälitustegevus ja praktikast nähtuvalt ka kuriteod, mille ohvriteks on eakad. Prokuratuur juhib samas tähelepanu, et juhul, kui võimaldatakse infot konkreetses juhtumis toimunu kohta edastada ilma kannatanu nõusolekuta, tuleb seda enam tagada sellise info väärtarvitamise vältimine, mida aitaks taaskord kõige paremini tagada toimiva andmevahetuslahenduse loomine asutuste vahelise infoliikumise turvaliseks korraldamiseks. Ohvriabi seaduse väljatöötamiskavatsuses on väljatoodud ka kavandatavad nõuded Ohvriabi vabatahtlikele ja ohvriabitöötajatele, sh on vabatahtlike puhul seatud kriteeriumiks, et vabatahtlikul ei tohi olla karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ent pole täpsustatud kas mõeldud on kehtivat või ka kustunud karistust. Prokuratuuri hinnangul on see täpsustus vajalik, kuivõrd teiste riigiasutuste eeskujul võiks määrav olla siiski kehtiva kriminaalkaristuse olemasolu või selle puudumine. Seejuures pole ohvriabitöötajatele kavandatavate nõuete osas kriminaalkaristuse puudumise nõuet ette nähtud, ent ohvriabitöötajatele seatavad nõuded ei tohiks olla madalamad kui vabatahtlikele ettenähtud tingimused. Arvestades ohvritega vahetu kontakti intensiivsust, peaksid kavandatavad nõuded igal järgmisel tasemel (Ohvriabi vabatahtlik, ohvriga kokkupuutuv spetsialist, ohvriga töötav spetsialist ja ohvriabitöötaja) olema järjest kõrgemad, sisaldades kõiki eelmise tasandi õigusi ja kohustusi. Prokuratuur soovib seoses kavandatavate ohvriga kokkupuutuva spetsialisti õiguste ja kohustustega märkida täiendavalt veel, et 2019. aastal valmis Riigiprokuratuuri eestvedamisel „Kannatanu kohtlemise parima praktika käsiraamat“1, mille valmimisse panustasid nii PPA, justiitsministeerium, Ohvriabi kui Sisekaitseakadeemia ning mille valmimise järgselt on Prokuratuur pööranud senisest enam tähelepanu ka prokuröride jt menetlejate teadlikkuse ja oskuste suurendamisele kannatanute väärikal kohtlemisel. Samade asutuste koostöös on justiitsministeeriumi eestvedamisel käivitunud ka kuriteos kannatanutelt tagasiside kogumise süsteem2. OAS-i väljatöötamiskavatsuse p-s 3.1 on viidatud, et uues OAS-is soovitakse sätestada ka ohvrite õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted. Prokuratuur loodab, et nende põhimõtete sõnastamisel kaasatakse ohvritega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid ja arvestatakse juba olemasoleva ühtse praktika kokkuleppega. Prokuratuur näeb ka menetlejate jätkuvat koolitusvajadust sel teemal ja loodab, et uute nõuete kehtestamisega OAS-is kaasnevad ka vastavasisulised koolitused ohvritega kokkupuutavatele spetsialistidele või ressursid vastavate koolituste läbiviimiseks prokuröridele ja ohvritega vahetult kokkupuutuvatele Prokuratuuri töötajatele. Eeltoodust tulenevalt toetab Prokuratuur eelnõu eesmärke ohvriabi seaduse ajakohastamiseks, halduskoormuse vähendamiseks ja ohvriabiteenuse tõhustamiseks ja laiemalt kättesaadavaks muutmiseks. 1 https://aastaraamat.prokuratuur.ee/sites/default/files/inline-files/Kannatanu.pdf 2 https://www.just.ee/et/kuriteos-kannatanute-tagasiside 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Parmas Riigi peaprokurör 4 (4)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel