Tanel Kiik Teie: 19.06.2020
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 08.09.2020
10122 Tallinn
Arvamus ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud Tanel Kiik
Prokuratuur tänab Teid võimaluse eest anda arvamus ohvriabi seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsusele.
Käesoleva eelnõu kohaselt kavandatakse muuta ohvriabi seadust, viies seaduse kooskõlla
arengutega ohvriabis, sealhulgas seoses uute teenuste ja sihtrühmade lisandumisega ja
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töö ümberkorraldustega, Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivi 2012/29/EL, 25. oktoober 2012 ülevõtmisega, millega kehtestatakse
kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse
nõukogu raamotsus 2001/220/JSK ning kriminaalpoliitika arengusuundadega aastani 2030,
mille kohaselt peab ohvriabiteenus ja taastava õiguse võimalused olema kättesaadavad nii
menetluse kestel kui ka väljaspool menetlust. Samuti viiakse ohvriabi seadus kooskõlla
sotsiaalseadustiku üldosa seadusega.
Prokuratuuri hinnangul on kõnealused muudatused vajalikud selleks, et ohvriabiteenus ja muud
kuriteoohvritele ettenähtud toetused oleksid kättesaadavad kõigile abivajajatele, abi osutamine
samas paindlik ja kannatanut võimalikult vähe koormav. Abi osutajatele kehtivate nõuete
ühtlustamine ja osaline langetamine võimaldab teha abi kättesaadavaks suuremale hulgale
abivajajatest mõistliku aja jooksul. Näeme ka Prokuratuuri töös, et terapeutide järjekorrad on
kannatanute akuutset abivajadust arvestades tihti liiga pikad, napib lastega tegelevaid ja
traumapõhise väljaõppe saanud spetsialiste. Samas juhib Prokuratuur tähelepanu, et teatud
spetsialistide vähesuse tingimustes ei pruugi nõuete langetamine olla alati abivajajate huvides
ning lahendus võib seisneda hoopis vastavate spetsialistide väljakoolitamise tõhustamises.
Kavandatavad muudatused aitavad ühtlustada hüvitiste maksmisega seonduvat regulatsiooni,
ning muuta hüvitise taotlemine ohvrile ja taotluste menetlemine haldusorganile vähem
koormavaks. Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse p-s 2.1.2 on välja pakutud idee
kehtestada seadusega varalise kahju hüvitamise alampiir, mille piiresse jääv kahjusumma
hüvitataks edaspidi ühekordse maksena uurimisasutuse andmete alusel ilma kuludokumente
esitamata. Väljapakutud kahjusumma alampiiriks on 600 eurot. Prokuratuur juhib tähelepanu,
et kriminaalmenetluses selgub kahju täpne suurus tihti alles menetluse käigus ja tõsikindlalt
saab see tuvastatud alles lõpliku menetlusotsusega, milleks võib olla kas kohtuotsus või ka
uurimisasutuse poolt Prokuratuuri loal koostatud määrus või Prokuratuuri määrus. Et vältida
alusetuid väljamakseid, oleks mõistlik võimaldada hüvitise saamine alles pärast menetluse
RIIGIPROKURATUUR
Wismari 7 / 15188 TALLINN / 613 9400 /
[email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
lõppemist – olgu see siis kohtueelses või kohtumenetluses. Juhul, kui uurimisasutuse mõiste all
peeti silmas ka Prokuratuuri, siis see seisukoht on ekslik – uurimisasutuste loetelu on ära toodud
kriminaalmenetluse seadustiku §-is 31.
Samal põhjusel ei toeta Prokuratuur kavandatavat muudatust esitada regressinõue kurjategijalt
hüvitise sissenõudmiseks juba kriminaalmenetluse raames (OAS VTK-s p 2.1.4).
Sotsiaalkindlustusameti halduskoormuse vähendamiseks regressinõuete esitamisel oleks
mõistlik töötada välja õiguslik regulatsioon automatiseeritud andmevahetuslahenduse
loomiseks, mille puhul info kriminaalmenetluse lõpulejõudmisest jõuaks SKA-ni ilma
täiendavate päringuteta. Näeme, et samasuguse lahenduse järele on vajadus ka Haigekassal, kes
nõuab isikuvastase kuriteo toimepannud isikutelt tsiviilkohtupidamise korras tagasi kannatanu
ravikulud ja vajab selleks teavet isikute kohta, kellele ravikindlustushüvitiste võimaldamine on
tingitud kuriteost ning isikute kohta, kelle süül tervisekahjustused tekitati. Täna on Haigekassa
palunud teavitada KrMS §-des 201-205 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetamisest
sellises kriminaalasjas, kus kannatanule on kuriteoga tekitatud tervisekahjustusi
(kehavigastusi), millega seoses on kannatanul tulnud pöörduda tervishoiuteenuse osutajate
poole. Sellised teavitused suurendavad aga Prokuratuuri halduskoormust ning on küsitav kas
ohvriks langemise andmete edastamine Haigekassa palutud viisil ja eesmärgil on täiel määral
kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate põhimõtetega. Prokuratuuri nägemuses
on sellised andmevahetusalased probleemid ületatavad seadusloome tasandil ja on tänuväärne,
et ohvriabi seaduse väljatöötamiskavatsuses on sellele eraldi tähelepanu pööratud ja viidatud
probleemid lahendatud saavad.
Uue ohvriabi seaduse regulatsioon muutub vabatahtlikele sobivamaks, mis eelduslikult võib
tõsta vabatahtlike hulka ning lepitusteenuse rakendamine plaanitakse muuta paindlikumaks läbi
selle, et võimaldatakse lepitusega/konfliktivahendusega alustada menetlusega paralleelselt,
juhul kui see on kannatanu huvides ega kahjusta menetlust. Prokuratuur toetab lepituse termini
asendamist alternatiiviga, kuivõrd senine nimetus on segadusttekitav nii menetlusosaliste kui
avalikkuse jaoks. Täiendavalt peab Prokuratuur vajalikuks märkida, et lepitusteenuse
rakendamine menetluse kestel peaks toimuma eranditult Prokuratuuri loal, et vältida
võimalikku menetlust kahjustavat mõju.
Terminoloogilise selguse huvides juhib Prokuratuur tähelepanu ka mõistete ohver ja kannatanu
paralleelsele kasutamisele. Nimelt räägib ka kehtiv OAS ohvrist, kriminaalmenetluse seadustik
tunneb aga kannatanu mõistet. OAS-i väljatöötamiskavatsuse p-s 3.2 on välja toodud, et „Ohvri
puhul on planeeritud jätkata kehtiva seaduse põhimõttega, mis tekkis inimkaubandusevastase
direktiivi ülevõtmisel, ehk ohver on ka edaspidi kriminaalmenetlusega seotud isik (kehtivas
OAS-is § 3 lg-s 1 sätestatud)“, samas nähakse väljatöötamiskavatsuses ette ohvriabiteenuse
osutamine menetluse olemasolust sõltumatult. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustik tunneb
menetlusosalisena terminit kannatanu (KrMS § 16 lg 2), teeb Prokuratuur ettepaneku eristada
seadusandlikul tasandil ka ohvriabi seaduses neid termineid, kasutades juhtudel, mil ohver on
osaline kriminaalmenetluses, mõistet kannatanu, ja muudel juhtudel mõistet ohver.
Mis puudutab ohvrite jõudmist Ohvriabini, siis peab Prokuratuur vajalikuks ära märkida, et
perevägivalla puhul kasutatav lähisuhtevägivalla infoleht ei ole erinevalt OAS-i
väljatöötamiskavatsuse p-s 4 märgitust siiski ainus viis, kuidas uurimisasutused täidavad
kehtivas OAS §-is 33 ja Prokuratuur KrMS § 8 punktis 7 sätestatud teavitamiskohustust.
Riigiprokuratuuri poolt väljatöötatud kannatanu ülekuulamise protokollis on vastav teavituse
koht samuti olemas ning kannatanu kinnitab ülekuulamisel oma allkirjaga, et teda on teavitatud
ohvriabi seaduse sisust ja ohvriabiteenuse või hüvitise saamise võimalustest. Seejuures on sama
ülekuulamise protokolli vorm kasutusel kõikide kuriteoliikide puhul. Sellegipoolest nõustub
Prokuratuur väljatöötamiskavatsuses väljatooduga, et kannatanud ei pruugi alati oma
abivajadust vahetult kuriteojärgselt mõista ega julgeda abi paluda, mistõttu toetab Prokuratuur
2 (4)
igati ettepanekut sätestada uues OAS-is andmetöötlus seaduse alusel, võimaldamaks
võimalikult paljudel ohvritel jõuda Ohvriabini.
Arvestades Ohvriabi eesootavat võimalikku hüppelist töökoormuse kasvu väljapakutud
lahenduse puhul, peab Prokuratuur mõistlikuks klassifitseerida Ohvriabile edastatavat infot
juhtumite prioriteetsuse alusel, et Ohvriabil oleks võimalik akuutsete juhtumite korral jõuda
kannatanuni kiiremini. Juhtumite prioriseerimiseks sobiks kasutada hetkel PPA-s juurutatavat
riskihindamise mudelit vm sarnast lahendust, mille abil oleks tagatud ohvriabiteenuseni kiirem
jõudmine kannatanutele nende kuritegude puhul, mille puhul on kuriteo kordumise või
eskaleerumise risk kõrge ja mille puhul on alust arvata, et kannatanu ei saa või ei julge avaldada
oma vaba tahet. Sellisteks kuritegudeks on näiteks lähisuhte- ja seksuaalvägivalla kuriteod,
alaealiste poolt ja vastu toimepandud kuriteod, inimkaubandus, aga ka ahistav jälitamine,
eraviisiline jälitustegevus ja praktikast nähtuvalt ka kuriteod, mille ohvriteks on eakad.
Prokuratuur juhib samas tähelepanu, et juhul, kui võimaldatakse infot konkreetses juhtumis
toimunu kohta edastada ilma kannatanu nõusolekuta, tuleb seda enam tagada sellise info
väärtarvitamise vältimine, mida aitaks taaskord kõige paremini tagada toimiva
andmevahetuslahenduse loomine asutuste vahelise infoliikumise turvaliseks korraldamiseks.
Ohvriabi seaduse väljatöötamiskavatsuses on väljatoodud ka kavandatavad nõuded Ohvriabi
vabatahtlikele ja ohvriabitöötajatele, sh on vabatahtlike puhul seatud kriteeriumiks, et
vabatahtlikul ei tohi olla karistatust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ent pole täpsustatud kas
mõeldud on kehtivat või ka kustunud karistust. Prokuratuuri hinnangul on see täpsustus vajalik,
kuivõrd teiste riigiasutuste eeskujul võiks määrav olla siiski kehtiva kriminaalkaristuse
olemasolu või selle puudumine. Seejuures pole ohvriabitöötajatele kavandatavate nõuete osas
kriminaalkaristuse puudumise nõuet ette nähtud, ent ohvriabitöötajatele seatavad nõuded ei
tohiks olla madalamad kui vabatahtlikele ettenähtud tingimused. Arvestades ohvritega vahetu
kontakti intensiivsust, peaksid kavandatavad nõuded igal järgmisel tasemel (Ohvriabi
vabatahtlik, ohvriga kokkupuutuv spetsialist, ohvriga töötav spetsialist ja ohvriabitöötaja)
olema järjest kõrgemad, sisaldades kõiki eelmise tasandi õigusi ja kohustusi.
Prokuratuur soovib seoses kavandatavate ohvriga kokkupuutuva spetsialisti õiguste ja
kohustustega märkida täiendavalt veel, et 2019. aastal valmis Riigiprokuratuuri eestvedamisel
„Kannatanu kohtlemise parima praktika käsiraamat“1, mille valmimisse panustasid nii PPA,
justiitsministeerium, Ohvriabi kui Sisekaitseakadeemia ning mille valmimise järgselt on
Prokuratuur pööranud senisest enam tähelepanu ka prokuröride jt menetlejate teadlikkuse ja
oskuste suurendamisele kannatanute väärikal kohtlemisel. Samade asutuste koostöös on
justiitsministeeriumi eestvedamisel käivitunud ka kuriteos kannatanutelt tagasiside kogumise
süsteem2. OAS-i väljatöötamiskavatsuse p-s 3.1 on viidatud, et uues OAS-is soovitakse
sätestada ka ohvrite õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted. Prokuratuur loodab, et nende
põhimõtete sõnastamisel kaasatakse ohvritega vahetult kokkupuutuvad spetsialistid ja
arvestatakse juba olemasoleva ühtse praktika kokkuleppega. Prokuratuur näeb ka menetlejate
jätkuvat koolitusvajadust sel teemal ja loodab, et uute nõuete kehtestamisega OAS-is kaasnevad
ka vastavasisulised koolitused ohvritega kokkupuutavatele spetsialistidele või ressursid
vastavate koolituste läbiviimiseks prokuröridele ja ohvritega vahetult kokkupuutuvatele
Prokuratuuri töötajatele.
Eeltoodust tulenevalt toetab Prokuratuur eelnõu eesmärke ohvriabi seaduse ajakohastamiseks,
halduskoormuse vähendamiseks ja ohvriabiteenuse tõhustamiseks ja laiemalt kättesaadavaks
muutmiseks.
1
https://aastaraamat.prokuratuur.ee/sites/default/files/inline-files/Kannatanu.pdf
2
https://www.just.ee/et/kuriteos-kannatanute-tagasiside
3 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Parmas
Riigi peaprokurör
4 (4)