dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 23. september 2020
Viit
2-2.2/1213-1
Registreeritud
23. september 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Triin Paarmaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎leping_2020_20-3653.bdoc2330 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 13. august 2020 nr 13.3-1/6621 Nõusolek osalemiseks projektis „Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas“ SA Tartu Ülikooli Kliinikum, mida esindab juhatuse liige Maret Tark, annab nõusoleku osalemiseks Sotsiaalministeeriumile esitatavas ühistaotluses projekti „Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas“ rahastuse taotlemiseks. Projekt algab 1. septembril 2020 ning kestab kuni 31. detsembrini 2021. Projekti heakskiitmisel nõustume tegema igakülgset koostööd hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamisel Tartu linnas. Oleme teadlikud, et projektiga ei kaasne asutusele rahalisi hüvesid. Oleme teadlikud, et projektiga ei kaasne asutusele otseseid rahalisi kulutusi. SA Tartu Ülikooli Kliinikum volitab Tartu linnavalitsust projektitaotlust allkirjastama. Kinnitan, et olen tutvunud konkursi tingimustega, mis on leitavad aadressil https://www.sm.ee/et/kavandatavad-hankelepingud ning olen nendega nõus; meie asutus ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt; meie asutus ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust; meie asutusel ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet; meie asutuse esindaja ei ole Sotsiaalministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik; meie asutuse suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad; toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Asutuse esindaja: Maret Tark, juhatuse liige, tel 731 9401, e-post: [email protected] Asutuse nimi: SA Tartu Ülikooli Kliinikum Registrikood: 90001478 Juriidiline aadress: L. Puusepa 1a, 50406 Tartu /allkirjastatud digitaalselt/ Nõusolek osalemiseks projektis „Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas“ OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus , mida esindab tegevjuht Mihkel Lember , annab nõusoleku osalemiseks Sotsiaalministeeriumile esitatavas ühistaotluses projekti „Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas“ rahastuse taotlemiseks. Projekt algab 1. septembril 2020 ning kestab kuni 31. detsembrini 2021. Projekti heakskiitmisel nõustume tegema igakülgset koostööd hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamisel Tartu linnas. Oleme teadlikud, et projektiga ei kaasne asutusele rahalisi hüvesid. Oleme teadlikud, et projektiga ei kaasne asutusele otseseid rahalisi kulutusi. Kinnitan, et olen t u t v u n ud k o n k u r s i t i n g i m u s t e g a, mis on leitavad aadressil https://www.sm.ee/et/kavandatavad-hankelepingud ning olen n e n d e g a nõus; meie asutus ei o l e saan u d s a m a k u l u hü v i t amis e ks t o e t u s t t e i s t e l t f i n a n t se e r i j a t e lt ; meie asutus ei o l e v arem sa a d u d t o e t u s t e ko h t a aruan d e e s i t amise v õ l g n e v us t ; meie asutusel ei o l e t ä h t a j a k s t a g a s t am a t a t o e t use j ä ä k i e ga m a ks m a t a t a g as i n õ u et ; meie asutuse esindaja ei o l e Sotsiaalm i n i s t e e r i umi e g a se ll e h all ata v a as u t use am e t n i k ( t ö ö t a j a) e g a n e n d e ga se o t ud i s i k ; meie asutuse su h t es ei o l e a l g a t atud p a n k r o t i m e n e t l ust e g a su n d l i k v i d e eri m i st n i n g p u u d u v ad m a k su v õ l a d ; t o e t use sa a m i sel era l d at ud t o e t u s t k as u t at a kse s i h i p ä r as el t j a o t s t a r b e k a l t t a o t l us e s sätes t a t ud e e s m ä r k i de t ä i tm i s e k s. Volitame projektitaotlust allkirjastama Tartu linnavalitsuse. Asutuse esindaja (nimi ja amet, telefon, e-post): Mihkel Lember – tegevjuht, tlf. 50 21 675, e-post: [email protected] Asutuse nimi: OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus Registrikood: 10534369 Juriidiline aadress: Gildi 8, 51007 Tartu /allkirjastatud digitaalselt/ Toetuse kasutamise leping Lisa 1 Eelarvevorm konkursi taotluse juurde Kulud koos maksudega Aasta 2020 2021 IV (sept- I II III IV Kvartal dets) 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 11244 11244 11244 11244 11244 AMETINIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise töö mahuühiku kulu töötaja periood (nt mitu kuud) (tunni/ päeva/ kohta kokku kuu) maksumus - tööjõukulu koos maksudega Hoolduskoordinaator Juhtumikorraldus, kliendi ja tema lähedastega 1 874,00 28110 suhtlemine teenuste korraldamiseks, kodukülastused perearstiga, hoolekandespetsialistide ja heaolumeistritega. Koolituste ja infopäevade korraldamine (perearstid, pereõed, koduõed jt koostööpartnerid). Osalemine insuldipatsiendi raviteekonna projektis nõustava osapoolena ning kliendijuhtumi ülevõtmine vastavalt vajadusele. Töökoormus 1,0 (8 tundi päevas, 5 päeva nädalas), 1400 1.1 eurot brutotöötasu 5622 5622 5622 5622 5622 Hoolduskoordinaator Juhtumikorraldus, kliendi ja tema lähedastega 1 874,00 28110 suhtlemine teenuste korraldamiseks, kodukülastused perearstiga, hoolekandespetsialistide ja heaolumeistritega. Koolituste ja infopäevade korraldamine (perearstid, pereõed, koduõed jt koostööpartnerid). Osalemine insuldipatsiendi raviteekonna projektis nõustava osapoolena ning kliendijuhtumi ülevõtmine vastavalt vajadusele. Töökoormus 1,0 (8 tundi päevas, 5 päeva nädalas), 1400 1.2 eurot brutotöötasu 5622 5622 5622 5622 5622 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 1872 1404 1404 1404 1404 SPETSIALISTI NIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise töö mahuühiku kulu periood (nt mitu kuud) (tunni/ päeva/ spetsialisti kuu) maksumus - kohta kokku tööjõukulu koos maksudega (0,25 koormus) Projektijuht Projekti ettevalmistamine, andmete kogumine, 7488 aruandlus, võrgustikutöö korraldamine (kohtumiste, koolituste organiseerimine). Töökoormus arvestuslikult 10 tundi nädalas, 40 tundi kuus (0,25), 1,0 töötasu 1400 2.1 eurot bruto 468 1872 1404 1404 1404 1404 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 4400 5100 3400 4900 8492 Tegevuse nimetus (nt tegevuse kirjeldus (sh maht - kordade/ tundide/päevade arv) tegevuse kulu tegevuse võrgustiku kohtumise maksumus kohta kokku korraldamine, …) mahuühiku kohta Võrgustikukohtumise Võrgustikukohtumine teenuste paremaks korraldamiseks, 200 2200 d ja juhtumiarutelud tegevuste planeerimiseks, infovoo suunamiseks, töökokkulepete sõlmimiseks, juhtumiarutelud üksikjuhtumite aruteluks. Kulu hõlmab ruumirenti, 3.1 kohvipausi ning kohtumise modereerimist. 400 600 400 400 400 Koolitused Koolitused koostööpartneritele hoolduskoordinatsiooni, 1500 3000 sotsiaalvaldkonna teenuste jt oluliste teenuste tutvustamiseks. Koolitused on suunatud perearstidele, pereõdedel, eriarstidele, haiglaõdedele, hoolekandetöötajatele, koduõdedele, päästeametile jt olulistele koostööpartneritele. Koolituse korraldus hõlmab ruumi ja tehnika renti, toitlustust, lektoritasusid ning koolituse modereerimist, vajadusel majutust. 3.2 1500 1500 Konverents Konverentsi korraldamine sotsiaalsüsteemi ning 5092 5092 tervishoiusüsteemi koostöökohtade leidmiseks, parimate praktikate ja koostöövõimaluste tutvustamiseks ka 3.3 teistele omavalitsustele. 5092 Transpordikulud Kodukülastustega seotud transpordikulud, lähetuste ja 1000 16000 koolitustega ning koostöökohtumistega seotud transpordikulud (sh bussi- ja rongipiletid, isikliku sõiduauto kasutamine või auto soetamine/kasutusrent). 3.4 4000 3000 3000 3000 3000 Kulu kokku (koos maksudega) 90000 17516 17748 16048 17548 21140 Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonim udel“ tingimused ja kord Lisa 1 ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras. 1. Üldandmed Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546 OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus, registrikood 10534369 SA Tartu Ülikooli Kliinikum, registrikood 90001478 Raekoja plats 1a, 50089 Tartu linn Gildi 8, 51007 Tartu linn Puusepa 1a, 50406 Tartu linn Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, Raekoja plats 3, Tartu linn Kontaktisik tervishoiuteenistuse juhataja Piret Väljaots, 7361 321, [email protected] Arvelduskonto number EE401010102030203008, viitenumber 30109213000001, pank SEB Pank 90 000 eurot 1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus, esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi tegevustesse kaasatud. 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge, tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse piirkondlik ülevaade ja eelarve. 2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?): Toetuse andmisega soovitakse luua lisandväärtust juba olemasolevasse sotsiaal- või tervisesüsteemi. Toetuse tulemusel paraneb kahe süsteemi omavaheline koostöö ning väheneb võimalus, et kompleksse abivajadusega inimene, kes vajab abi mitmest kohast korraga, jääks teadmatuse, organiseerimatuse või asjaajamise keerukuse tõttu kahe süsteemi vahele ning seetõttu ilma õigeaegsest abist. Tartu linnas soovime toetuse tulemusel saavutada järgmist: 1. Kliendi/patsiendi sujuvam liikumine sotsiaalhoolekande ja tervishoiusüsteemi vahel. 2. Perearstide töökoormuse vähendamine sotsiaalvaldkonda puudutavate küsimuste arvelt. 3. Sotsiaalvaldkonna koostöö arendamine tervishoiu sektoriga. 4. Kiire patsiendikeskne asjaajamine. 5. Lähedaste hoolduskoormuse vähendamine. 6. Üksikutele eakatele kiire ja asjakohase abi pakkumine. 7. Patsiendi koduse toimetulemise parandamine peale aktiivravi lõppemist. Aktiivravis saavutatud tervisetulemi säilitamine kodus. 8. Kitsaskohtade leidmine tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas ning teenuste arendamine olukorra parandamiseks. 2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate: a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi): Sihtrühma suurus on ca 35 000 inimest, mis hõlmab eakaid ja puudega inimese toetuse saajad, sh puudega lapsi ja vanaduspensionäre. b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad: Üksikud eakad vajavad abi tervishoiuteenuste korraldamisel (aegade broneerimine, arstivisiidid jne). Sageli on tegemist eakatele keerulise ja tihti ka võimatu ülesandega (interneti ja arvuti puudumine, oskuste puudumine), milleks aga tervishoiusüsteemis eraldi aega ette nähtud ei ole. Multiprobleemsed kliendid, kelle puhul ei taha vastutust võtta ei tervishoiuteenuse osutaja ega hoolekandesüsteem, kuid vajadus teenuste järele on. Neil puhkudel on oluline, et kliendil oleks nö juhtumikorraldaja, kes võtab vastutuse, suhtleb erinevate osapooltega ning aitab leida kliendile parima võimaliku lahenduse, sidudes sotsiaal- ja tervisteenused. Selgusetus, kumba süsteemi inimene kuulub. Igas süsteemis on omad spetsialistid, kes valdavad imeliselt enda eriala, kuid ei orienteeru (ega peagi orienteeruma) teistes süsteemides. Teadmatuse tõttu võib aga klient jääda talle vajalikust abist ilma või saada talle vajalikud teenused liiga hilja või väga suure ringiga (nt lähedaste ajakulu lahenduste otsimisel, hoolduskoormuse suurenemine lahenduse saabumiseni jne). Hoolduskoordinaator saab siin kohal olla see, kes orienteerub mõlemas süsteemis hästi, korraldab võrgustikukohtumisi, mitmeid spetsialiste hõlmavaid juhtumiarutelusid ning viib kliendi ja teenusepakkuja omavahel kokku. c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid: Hästi toimib abi andmine olukorras, kus inimene vajab tuge ühest valdkonnast või konkreetse teenuse näol. Sel juhul on abi üldjuhul kiire ja inimene saab talle vajaliku teenuse. Laste puhul on suhtlus tervishoiusüsteemi ja lastekaitse vahel suhteliselt hea, kuid puudega laste puhul võib tekkida olukordi, kus abi ei ole piisav või vajab laiapõhjalisemat käsitlust kui praegu on võimalik pakkuda. Keerulised on multiprobleemsed lapsed, kellel on elu ohustavad või oluliselt eluiga lühendavad haigused (nt kaasasündinud väärarendid, trauma tagajärjel täielik hooldusvajadus jne) – sellistel juhtudel nad ei paigutu ühtegi süsteemi. Aktiivravi lastehaiglas ei ole võimalik, sest puudub prognoos. Statsionaarne õendusabi ei soovi tegeleda lastega, kuna enamik patsiente on vanemaealised. Koduteenustest ja koduõendusest ei piisa kuna tervise- ja hoolekandevajadus on niivõrd suur. Sageli jäävad selliste laste vanemad oma murega üksi, kuna ka lastekaitse ei saa neid olulisel määral aidata. Kõige enam väljakutseid tekibki multiprobleemsete klientidega (nt psüühikahäire), kus ei ole alati üheselt selge, millist abi klient vajab, samas nõuab kõigisse tema probleemidesse süvenemine ja kõikehõlmava abi korraldamine aega ning mõistmist kahe süsteemi võimalustest, mida piiratud arstivisiidi aeg või sotsiaaltöötajaga kohtumine ei võimalda. 2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas nendega seotud riske ja probleeme ületada: Abivajajate toetamiseks on piirkonnal pakkuda lisaks kohustuslikele sotsiaalteenustele mitmeid teenuseid, mis ei kuulu kohustuslikus korras pakutavate teenuste alla, vaid oleme arendanud innovaatilisi lisateenuseid (nt heaolumeister) ja elus hoidnud projekti käigus saadud lahendusi (nt hoolduskoordinaator). Vaatamata sellele on jätkuvalt raskuseks tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsüsteemi omavaheline haakimine, mida saab parandada vaid koostööd edasi arendades. Sotsiaalteenuste osutajaid on vähe (nt koduteenused), tervishoiuteenustele on järjekorrad pikad (nt iseseisev statsionaarne õendusabi, psühhiaatriline abi ja teised eriarstid). Koduteenuse mahtu oleks vaja suurendada, lahendamiseks otsime võimalusi osaleda projektides. 2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile: a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.2: 02.11.2020 b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.3: 02.11.2020 c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva korra Lisa 3 vormi punktile 2: 02.11.2020 d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas: 02.11.2020 2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest vastutab?): Projekti eesmärk ja ühine huvi on koostöö arendamine, läbi mille tagatakse patsiendikeskne käsitlus ning võimaldatakse tervishoiutöötajatel keskenduda oma erialasele tööle, vähendades nende koormust sotsiaalvaldkonna küsimustega tegelemisel. Tartu linnavalitsuse vastutus on projekti juhtimine, hoolduskoordinaatorite värbamine ja väljakoolitamine, võrgustikutöö-koolituste-kohtumiste korraldamine. Tartu linnavalitsus tagab hoolduskoordinaatorile töötasu, vajalikud töövahendid ja koolitusvõimalused. Samuti on tagatud tugistruktuur (raamatupidamine, juriidiline nõustamine, arvutiabi jmt). Hoolduskoordinaator tagab info kiire liikumise erinevate osapoolte vahel (klient/patsient, perekond, perearst, pereõde, sotsiaaltöötaja, insuldikoordinaator) ning toetab perearste ja insuldikoordinaatoreid/haigla sotsiaaltöötajaid patsiendile igakülgse abi korraldamisel (nt sotsiaaltransport, koduteenused jne). Perearstide panuseks projektis on pakkuda hoolduskoordinaatorile tööruum enda keskuses, osaleda juhtumite aktiivses lahendamises ning teha seejuures igakülgset koostööd hoolduskoordinaatoriga. Vajadusel ja võimalusel koolitustel ja võrgustikukohtumistel/juhtumiaruteludel osalemine. Perearstid annavad oma patsientidele infot hoolduskoordinaatori kohta, suunavad vastuvõtule. Hoolduskoordinaatori ja perearstide vahel toimub kiire infovahetus, vastavalt vajadusele dokumentide väljastamine (nt saatekirjad, raviplaanid). Insuldikoordinaatorite ning Kliinikumi sotsiaaltöötajate panuseks projektis on teha hoolduskoordinaatoriga igakülgset koostööd, võimalusel ja vajadusel osaleda võrgustikukohtumistel ning juhtumiaruteludel. Vastavalt vajadusele ja võimalusele koolitustel osalemine. Insuldikoordinaatori/sotsiaaltöötaja ja hoolduskoordinaatori vahel toimub kiire infovahetus, vastavalt vajadusele dokumentide väljastamine (nt isikliku abivahendi kaardi taotlemine, puude vormistamine) juba enne patsiendi haiglast lahkumist. Insuldikoordinaatorid/sotsiaaltöötajad annavad oma patsientidele infot hoolduskoordinaatorist ning vajadusel suunavad patsiendi/lähedased vastuvõtule. Juba praegu toimub koostöö insuldikoordinatsiooni projekti „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas” raames, kuid kontakt on oluline ka teiste patsientide puhul, näiteks onkoloogiliste haigetega, kelle elukvaliteeti saab tõsta, kui tervise- ja hoolekandeteenused on omavahel sidusalt toimivad. 2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3): Tartu perearstikeskused on kaasatud pidevalt kogu projekti vältel. Samuti on pidevalt kaasatud Tartu linna piirkonnakeskuste hoolekandespetsialistid ja eestkostespetsialistid, vastavalt vajadusele ka lastekaitsespetsialistid. Insuldikoordinaatoritega/Kliinikumi sotsiaaltöötajatega koostöö toimub vastavalt klientidele ja nende vajadustele. Juhtumipõhiselt kaasame koduõed, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Päästeameti, Tartu Kiirabi, Politsei, Vähiliidu, eakate organisatsioonid, hooldekodud, koduteenuse pakkujad, abivahendeid müüvad firmad. Nii juhtrühma kui võrgustikku juhivad Tartu linnas hoolduskoordinaatorid ja projektijuht, kes vastutavad kohtumiste korraldamise eest ning kaasavad vastavalt juhtumitele vajalikud spetsialistid. 2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud oskustele ja kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua: Tartu linnavalitsuses on olemas kõik Lisas 2 väljatoodud oskused ja kompetentsid. Hoolduskoordinaatorite värbamisel lähtume Lisas 2 nimetatud isikuomadustest, mis on vajalikud hoolduskoordinaatori tööks, sh võrgustikutöö korraldamiseks (eelkõige läbirääkimisoskus, konfliktilahendusoskus, väga head valdkondadeülesed teadmised, klienditöö oskused, koostöövalmidus, inimkeskus, avatus ja hea suhtlemisoskus). a) milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium): Koolitused ja täiendõpe sellest, kuidas riiklikul tasandil on omavahel seotud sotsiaal- ja tervishoiuteenused, milliseid riiklikke teenuseid on olemas ning kuidas nendele suunatakse ning teised sarnased teadmised tulevad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahelises võrgustikutöös kasuks. Võrgustiku loomisele ja valdkondadeüleste teadmiste parandamisele suunatud koolitused. b) milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse osta: Spetsiifiliste teenuste või oskuste sisseostmiseks vajadus puudub, kuna Tartu linnavalitsuses on olemas vajalikud kompetentsid nii raamatupidamiseks kui vajadusel juriidiliseks nõustamiseks. 2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist? Täiendavalt on vaja palgata hoolduskoordinaatorid 2,0 koormusega (2 täistööajaga töökohta), kes täidavad kõiki Lisas 3 toodud ülesandeid. Olemasolevate spetsialistide vahel jaotatakse tööülesanded ümber viisil, et 0,25 koormusega toimub projektijuhtimine (sh võrgustikutöö korraldamine) ning uute hoolduskoordinaatorite juhendamine. Omaosalusena projektis arvestame raamatupidamisteenust ja juriidilist nõustamist, milleks eraldi tööjõudu juurde ei vaja. 2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke: Tartu linnas on käivitunud erinevad sotsiaalvaldkonna projektid: Insuldi juhtprojekt, Heaolumeistrid ehk Tartlaste hoolduskoormuse vähendamine (abimees), Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine, Tugiisiku teenus noorele erivajadusega täiskasvanule, Tagasi tööellu, Koduteenuse arendamine ja pakkumine Tartu linnas, Integreeritud teenuste mudel 0-3 aastastele lastele. Vajadus on ka laste hoolduse koordineerimise järgi. Käimasolevad projektid võimaldavad pakkuda abivajajale rohkemat kui KOV korraldatavad kohustuslikud sotsiaalteenused. Nii on võimalik leida kliendikesksemaid lahendusi kombineerides erinevaid teenuseid. Samuti on võimalik eri projektide kaudu sotsiaalsüsteemi sisenenud inimestel saada vajadusel komplekssemat abi hoolduskoordinaatori kaudu. 2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis 5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde. 2 Üksikjuhtumite ülese seire puhul eeldatakse, et piirkond analüüsib ja hindab, kui palju on neil erineva keerukusastmega abivajajaid ja millised on nende vajadused (sh koordinatsioonivajadused) – millised inimesed ja teenused on piirkonnas, millised vajadused on katmata jne. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et: nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas; nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt; neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust; neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet; nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik; nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad; toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Märkused: Ühistaotluse partnerite nõusolek projektis osaleda ning volitus allkirjastamiseks on lisatud taotlusele. Kuupäev: 17. august 2020 Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed: Merle Liivak Allkirjastatud digitaalselt TARTU LINNAVALITSUS SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND Sotsiaalministeerium 14.08.2020 nr 19-2/VP-20-0087 Suur-Ameerika tn 1 10122 TALLINN Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas Esitame projektitaotluse osalemiseks konkursil „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“. Kirjale on lisatud: - ühistaotlus inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamise toetuse saamiseks; - eelarvevorm konkursi taotluse juurde; - ühistaotlejate nõusolekud projektis osalemiseks ja volitused Tartu linnavalitsusele taotluse allkirjastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merle Liivak Juhataja Piret Väljaots [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 3 tel 736 1300, faks 736 1301 www.tartu.ee 51003 TARTU reg kood 75006546 [email protected] TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.2/1213-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ning Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546, asukoht Raekoja plats 1a, 50089 Tartu linn, OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus, registrikood 10534369, asukoht Gildi 8, 51007 Tartu linn ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum, registrikood 90001478, asukoht Puusepa 1a, 50406 Tartu linn, keda esindab volikirja alusel Tartu Linnavalitsus, keda esindab Merle Liivak (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade ülene abi ning toetuse saaja poolt 17.08.2020 esitatud taotlusest (edaspidi „taotlus“), sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6. „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse summa on kuni 83 958 (kaheksakümmend kolm tuhat üheksasada viiskümmend kaheksa) eurot (edaspidi toetus). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud taotluses (lepingu Lisa 1). 1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on maksegraafik. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse saaja arveldusarvele vastavalt järgmisele maksegraafikule: 2.2.1. 15 316 (viisteist tuhat kolmsada kuusteist) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest; 2.2.2. 17 348 (seitseteist tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.3. 13 648 (kolmteist tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.4. 16 148 (kuusteist tuhat ükssada nelikümmend kaheksa) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.5. 21 498 (kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaheksa) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. 2.3. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande kohaselt kasutamata. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:  01.09.2020. – 31.12.2020;  01.01.2021. – 31.03.2021;  01.04.2021. – 30.06.2021;  01.07.2021. – 30.09.2021;  01.10.2021. – 31.12.2021. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 5 (viie) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 8 (kaheksa) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist. Aruannetele lisatakse projektiga seotud üritustel osalejate allkirjalehed vastavalt lepingu Lisale 4. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil ja ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile. 3.4. Lõpparuandes esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole). 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Piret Väljaots, tel. 7361 321, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks: 6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde); 6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande vorm); 6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas; 6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 1789 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE401010102030203008 Toetuse kasutamise leping Lisa 2 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta. 1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused: 1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti: 1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite lahendamiseks: 1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti: 1.5. Milliseid probleeme esile kerkis: 1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused: 2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis: 2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus: 2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi: 2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike võimaluste/kitsaskohtade vaatest): 2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9): 2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks: 4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole kaetud eelmiste punktidega. II osa: Eelarve aruanne. Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Toetuse kasutamise leping Lisa 4 Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta Ürituse nimi: Toimumise koht: Toimumise kuupäev: *iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Lepingu Lisa 2 eelarve aruande vorm Kulud koos maksudega Aasta/ kvartal Planeeritud 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 0 AMETINIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 1.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 1.2 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 0 SPETSIALISTI NIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 2.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 2.2 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 0 Tegevuse nimetus tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 3.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 3.2 Kulud kokku (koos maksudega) 0 esitatakse iga kvartali kohta eraldi Kulud koos maksudega Tegelik 0 0 0 0 Tegevuse nimi Tegevuse järjekorranumber projekti raames ANDMED TEGEVUSE Tegevuse kestus akadeemilistes tundides Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Isikukood – kontroll Elukoha omavalitsusüksus Kodutu / eluasemeturult tõrjutu E-post OSALEJATE ÜLDANDMED Telefoninumber Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise kuupäev Tegevuse katkestaja Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel: eeltäidetud TEGEVUSEGA LIITUMISEL sihtrühma alusel või küsitud Tööhõive staatus tegevusega liitumisel Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/ LIITUMISEL Tööhõive staatus tegevusega liitumisel: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA Tegevuses osaleja – otsib tööd Tegevuses osaleja – otsib tööd: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4 VÄLJUMIST nädala jooksul pärast tegevust Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4 nädala jooksul pärast tegevust: OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Rida kustutada (kuupäev) Osaleja, kelle toimetulek paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist SOMi erandid Hooldatava isikukood Toetuse kasutamise leping Lisa 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel