Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite
eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused
ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus) reguleeritakse kokkuvõtlikult
abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimusi ja korda. Määruse muudatused
tehakse seoses abivahendite tehingute digitaalseks muutumisega ning paberil abivahendikaardi
kaotamisega 1. jaanuarist 2021. a. Ühtlasi muudetakse abivahendite piirhindasid vastavalt
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 50 lõikele 4. Abivahendite ISO-koodide puhul muudetakse
sõnastust ja täpsustatakse hüvitamise tingimusi.
Määruse eesmärk on täiendada abivahendite korralduse regulatsiooni selleks, et tagada inimestele
abivahendite parem kättesaadavus ning teenuseosutajatele tegevuseks selgem ja toetavam
regulatsioon.
Praeguse abivahendite süsteemi probleemiks on digitaalse süsteemi puudumine, mistõttu on
abivahenditeenus paberipõhine. Abivahendi saamise aluseks on Sotsiaalkindlustusameti poolt
väljastatav paberil isikliku abivahendi kaart ja abivahendi vajaduse tuvastaja poolt väljastatud
tõend, mis ei liigu osapoolte vahel digitaalselt. Nii tõendi kui isikliku abivahendi kaardi peab
abivahendi vajaja abivahendi soetamiseks ettevõttesse kaasa võtma, ilma nendeta ei ole inimesel
võimalik abivahendit riigipoolse soodustusega soetada. Määruse muudatusega võimaldatakse
tehinguid teha digitaalselt ning paberil isikliku abivahendi kaart kaotatakse alates 1. jaanuarist
2021. a.
2019. aastal väljastati 23 900 isikliku abivahendi kaarti (esmased ja duplikaadid kokku). Isikliku
abivahendi kaardi taotlemine klienditeeninduses võtab inimese jaoks aega 103 minutit,
klienditeenindaja jaoks 8 minutit. Klienditeenindus väljastab isikliku abivahendi kaardi õigustatuse
olemasolu korral kohe. Kodulehe kaudu isikliku abivahendi kaarti taotledes saadetakse see inimese
esitatud kontaktaadressile 3–5 tööpäeva jooksul.
Alates 1. oktoobrist 2020. a, millal on planeeritud kasutusele võtta Sotsiaalkindlustusameti uus
infosüsteem, on abivahendit müüvale ja üürivale ettevõttele nähtavad isiku õigustatuse alus koos
kirjeldusega, varasemad tehingud, ISO-koodi limiidi jäägid, mille nägemiseks tuleb abivahendit
müüval või üürival ettevõttel tuvastada abivahendit taotlev isik isikukoodi alusel ning teha päring
Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Berit
Rohtjärv (626 9157,
[email protected]). Määruse muudatused on välja töötatud koostöös
Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Tehtavate muudatuste väljatöötamisse kaasati
erialaspetsialiste ning abivahendeid müüvate ja üürivate ettevõtete ja sihtrühmade esindajaid.
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271,
[email protected]).
1
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi
Teatajas avaldamismärkega RT I, 18.09.2019, 5.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse § 1 punktiga 1 täiendatakse § 2 lõikes 2 sätestatud abivahendi kasutamise vajaduse
tuvastajate ringi ning vastav õigus antakse lisaks perearstidele, eriarstidele,
rehabilitatsioonimeeskondadele, füsioterapeutidele, tegevusterapeutidele ja õdedele ka
ämmaemandatele. Pärast muudatuse jõustumist on inimesel õigus esitada taotlus abivahendi eest
tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks ka juhul, kui abivahendi vajaduse on tuvastanud
abivahendi vajaduse tuvastamise täienduskoolituse läbinud ämmaemand. Täpsem määratlus,
millistele nõuetele ämmaemand abivahendi vajaduse tuvastaja õiguse saamiseks peab vastama,
on esitatud määruse § 1 punktis 2. Eesmärk on laiendada olukorda, kus inimene saab abivahendi
vajaduse tuvastamise võimalikult esimese ja pädeva spetsialisti käest, ilma et oleks vaja teha
täiendavaid visiite näiteks pere- ja eriarsti juurde. Seni on ämmaemandad toetanud pere- ja eriarste
ning õdesid inimese abivajaduse hindamisel ja abivahendi vajaduse määramisel, kuid iseseisvalt
tõendi väljastamise õigust pole neil olnud. Samas on tihti ka ämmaemand see, kes puutub vahetult
inimesega kokku, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks, nt põetus- või
kergemate liikumisabivahendite vajadus võib selguda visiidi käigus. Ühtlasi vähendatakse
muudatusega ka pere- ja eriarstide ning õdede töökoormust.
Määruse § 1 punktiga 2 täpsustatakse § 2 lõikes 22 sätestatud abivahendi vajaduse määramise
õiguse saavate õdede ja ämmaemandate ringi. Selle kohaselt saab abivahendi määramise õiguse
õde ja ämmaemand, kes on lõpetanud õe või ämmaemanda õppekava alates
2020/2021. õppeaastast. SKA annab koostöölepingu alusel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tartu
Tervishoiu Kõrgkoolile üle SKA poolt korraldatava abivahendi vajaduse tuvastamise õigust andva
täiendkoolituse õppematerjalid, et tagada ühesugune õppe sisu ja kvaliteet. Eesmärk on laiendada
olukorda, kus õe või ämmaemanda õppekava läbinul on võimalik kohe peale kooli lõpetamist õena
või ämmaemandana tööle asudes väljastada abivahendi tõend inimesele, kellel ta on visiidi käigus
abivahendi vajaduse tuvastanud. Muudatusega vähendatakse ühtlasi ka SKA töökoormust
täiendkoolituste läbiviimisel. 2019. aastal läbis õdedele mõeldud täiendkoolituse edukalt 206 õde.
Määruse § 1 punktiga 3 muudetakse § 3 teksti, milles sätestatakse elektroonilise abivahendikaardi
andmed. Täiendused on tingitud abivahenditehingute reaalajas digitaalselt teostamise
võimaldamisest. Sisuliselt jäävad andmed samaks. Andmekoosseisu on lisandunud tehnilised
andmed, mis andmekogus salvestuvad, kuid lisandunud andmete puhul on tegu pigem tehniliste,
mitte isikuandmetega.
Lõikes 1 esitatakse elektroonilise abivahendi kaardi andmekoosseisude nimekiri. Lisaks abivahendi
saaja isikukoodile (punkt 1) ning ees- ja perekonnanimele (punkt 2) kantakse elektroonilisele
abivahendikaardile tehingu sooritaja isikukood (punkt 3). Abivahendi saaja isikukood on vajalik
2
õigustatuse kontrollimiseks ning abivahendi väljaostu õiguste tagamiseks. Tehingu sooritajaks võib
olla isik või tema esindaja. Esindajal võimaldatakse vajaduse korral tehing sooritada, et tagada
paindlikkus abivahendi soetamisel. Abivahendikaardile kantakse märge abivahendi saaja
õigustatuse aluse kohta (punkt 4). Märke õigustatuse aluse kohta annab abivahendit müüvale ja
üürivale ettevõttele sotsiaalkaitse infosüsteem. Varem kanti isiku õigustatuse alus paberil
abivahendikaardile. Õigustatuse aluse märge sisaldab infot isiku töövõime ulatuse ja kehtivuse
kohta, puude olemasolu ja kehtivuse kohta, riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud
vanaduspensioniikka jõudmise kohta, õppimise kohta ning SHS § 47 lõikes 2 nimetatud õigustatud
isikute kohta. Töövõime ulatus hõlmab nii töövõimetust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel
kui ka töövõime hindamist töövõimetoetuse seaduse alusel alates 01.07.2016, mille puhul
märgitakse osaline või puuduv töövõime. Info on vajalik, et tõendada abivahendit müüva või üüriva
ettevõtte juures isiku õigust abivahendile. Ühtlasi sõltuvad eelkirjeldatud infost tasu maksmise
kohustuse ülevõtmise täpsustatud tingimused, näiteks võimaldatakse tööealisel isikul üürida
abivahendit soodustusega kuni õigustatuse aluse otsuse kehtivuse lõppkuupäevani. Samuti on
oluline anda ettevõttele infot, kui isikul puudub õigustatuse alus. Kui isikul õigustatuse alus puudub,
peab abivahendit müüv või üüriv ettevõte abivahendi tõendi või varasemate tehingute alusel
veenduma, et tegemist on isikuga, kes läheb erijuhu alla. Erijuhtude alla lähevad isikud, kes vajavad
silma- või rinnaproteesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes
vajavad kuulmisabivahendeid ja heliülekandesüsteeme. Tegemist ei ole uue infoväljaga, kuna
praegu kasutusel oleval paberil isikliku abivahendi kaardil on nimetatud info olemas. Muudatus on
vajalik seoses kvaliteetsema nõustamisteenusega abivahendit müüvas ja üürivas ettevõttes.
Tehingu teostamisel tuleb märkida, kas tehingu tegemisel on vaja vältida SKA-poolset täiendavat
kontrolli (punkt 5). Kontrolli vältimine osutub vajalikuks näiteks ratastooli varuosade soetamisel, kui
ratastool on soetatud enne 2016. aastat, mille kohta ei ole andmeid infosüsteemi kantud. Täiendava
kontrolli vältimisele järgneb SKA-poolne manuaalne täiendav kontroll. Märge toimetulekutoetuse
saamise kohta (punkt 6) on oluline, kuna see annab aluse abivahendi eest tasumisel omaosaluse
vähendamiseks ning abivahendi hüvitamiseks suuremas ulatuses. Määruse § 7 lõike 2 alusel
vähendab SKA omaosalust, kui üksi elavale isikule või tema perekonnale on taotlemise kuul või
sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud toimetulekutoetust. Digitaalsele tehingule tekib
infosüsteemis automaatselt tehingu ID (punkt 7), mis iseloomustab abivahenditehingut. Lisaks
abivahendit identifitseerivale ISO-koodile (punkt 8) lisatakse abivahendi nimetuse juurde
abivahendi mudel (punkt 9). Mudeli väljatoomine on oluline, kuna selle abil on võimalik kontrollida,
kui võimas on näiteks kuuldeaparaat, kas mudel on vastavuses kuulmislangusega. Mõne muu
abivahendi puhul annab see infot, kas tegemist on tavakaubanduse tootega või on see abivahend
olnud kohandamisvõimalusega. Tellimusmeditsiiniseadme korral esitatakse meditsiiniseadme
identifitseerimise andmed (punkt 10). Samuti lisatakse abivahendi näidustus ja kitsendus (punkt
11), mis kirjeldab, millise funktsiooni piirangu või tervisliku probleemi korral abivahend
kompenseeritakse. Üüritava või individuaalselt valmistatud abivahend korral lisatakse abivahendi
seerianumber (punkt 12). Samuti lisab abivahendi müüja või üürija märke, kas tegu on müüdava
või üüritava abivahendiga (punkt 13). Abivahenditehingu liigist sõltuvad abivahendi hüvitamise
tingimused. Abivahendi ISO-koodile lisatakse limiitide info (punkt 14), mis näitab samasse
limiidigruppi kuuluvate abivahendite ISO-koode, tehingu tegemist välistavaid ja selle eelduslikke
ISO-koode, limiidiperioodil tehtud tehingute nimekirja, juhul kui on olemas tehingut mõjutav
erimenetluse otsus, abivahendi koguselist limiiti, kasutatud limiiti, vaba limiiti ning limiidiarvestuse
perioodi. Abivahendit müüv või üüriv ettevõte märgib digitaalselt tehingu teostamisel abivahendi
koguse (punkt 15) ning kas tegemist on abivahendiga kehapoole kohta (punkt 16). Abivahend
märgitakse kehapoole täpsusega, kuna abivahendite loetelus on teatud abivahenditel piirlimiit
kehapoole täpsusega. Samuti nähtub infosüsteemist abivahendi kasutusaeg kuudes (punkt 17).
Piirhinnale (punkt 18) lisatakse piirmäär (punkt 19), mis näitab, millises ulatuses võtab riik tasu
maksmise kohustuse üle. Abivahendi müümisel või üürimisel märgitakse abivahendi
kogumaksumus (punkt 20) ning riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega tasutav summa
käibemaksuga (punkt 21) ja isiku omaosaluse summa käibemaksuga (punkt 22). Andmetesse
lisatakse positiivne erimenetluse otsus (punkt 23). Erimenetluse otsus jääb kehtima samal kujul,
nagu see on praegu – ettevõttele kuvatakse sama info, mis on isikule paberil või digitaalselt
saadetud otsusel. Ettevõte näeb sisust, millist abivahendit millistel tingimustel inimesele
3
võimaldatakse. Ettevõte märgib vajaduse korral tehingu teostamise erimenetluse otsuse alusel
(punkt 24). Tehingu kuupäeva juurde lisatakse kellaaeg (punkt 25). Kellaaja lisamine on oluline, et
hiljem oleks vajaduse korral võimalik tuvastada, milline ettevõte on tehingu varem teostanud.
Samuti lisatakse märge tõendi vajaduse kohta (punkt 26). Sõltuvalt abivahendist eristatakse, kas
abivahendi vajaduse peab tuvastama spetsialist ning millisele spetsialistile on antud vastava
abivahendi vajaduse tuvastamise õigus. Korduva tõendi vajaduse puudumise korral märge puudub.
Ühtlasi märgib abivahendit müüv või üüriv ettevõte isikule abivahendi määranud tervishoiutöötaja
registrikoodi või tervishoiuteenust või rehabilitatsiooniteenust osutava asutuse registrikoodi (punkt
27). Tervishoiutöötaja registrikood on leitav Terviseameti registrite veebilehelt aadressil
http://mveeb.sm.ee/Tervishoiutootajad/. Nimetatud registrist on võimalik kontrollida arsti ees- ja
perekonnanime või koodi järgi, kas tegu on perearsti või eriarstiga. Seda, kas tõendi väljastanud
õde on läbinud vastava koolituse, saab kontrollida SKA kodulehelt aadressil
http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/. Terapeutide puhul saab asutuse registrikoodi alusel
kontrollida, kas asutus on registreeritud tervishoiuteenuse osutajaks aadressilt
http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/ või rehabilitatsiooniteenust osutavaks asutuseks aadressilt
https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik. Selle alusel on võimalik näiteks kontrollida, kas puudeta lapsega
tehtud tehingu aluseks oli eriarsti tõend. Tehingu teostamisel tuleb märkida abivahendi määramise
kuupäev (punkt 28). Üüritehingu lõpetamisel märgitakse üüri loomise (esimese tehingurea) ID või
üüritehingu tehingurea muud andmed (abivahendi grupi ISO-kood, tehingu kuupäev, seadme
seerianumber) (punkt 29) ning üüri lõpetamise kuupäev ja kellaaeg (punkt 30). Tehingurea
tühistamise korral märgitakse tehingurea ID või muud tehingu andmed (abivahendi grupi ISO-kood,
tehingu kuupäev, seadme seerianumber, kogumaksumus) (punkt 31), tehingurea tühistamise
põhjus ja tühistamise aeg (kuupäev ja kellaaeg) (punkt 32).
Lõike 2 kohaselt sisestab abivahendi müüja või üürija sotsiaalkaitse infosüsteemi riigi poolt tasu
maksmise kohustuse ülevõtmiseks abivahendi saaja isikukoodi, tehingu sooritaja isikukoodi, märke
SKA-poolse täiendava kontrolli vältimiseks, abivahendi ISO-koodi, abivahendi nimetuse ja mudeli,
meditsiiniseadme seaduse § 8 tähenduses tellimusmeditsiiniseadme identifitseerimisandmed,
üüritava või individuaalselt valmistatud abivahendi seerianumbri, märke, kas tegu on müügi- või
üüritehinguga, abivahendite koguse, märke kehapoole kohta teatud abivahendite puhul, abivahendi
kogumaksumuse, riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega tasutava summa
käibemaksuga, isiku omaosaluse summa käibemaksuga, märke tehingu teostamise kohta
erimenetluse otsuse alusel, abivahendi kasutamise vajaduse tuvastanud tervishoiutöötaja registri
koodi või tervishoiuteenust või rehabilitatsiooniteenust osutava asutuse registrikoodi, abivahendi
määramise kuupäeva, üüritehingu lõpetamisel üüri loomise (esimese tehingurea) ID ja üüritehingu
tehingurea muud andmed (abivahendi grupi ISO-kood, tehingu kuupäev, seadme seerianumber),
tehingurea tühistamiseks tehingurea ID ja muud tehingu andmed (abivahendi grupi ISO-kood,
tehingu kuupäev, seadme seerianumber, kogumaksumus) ning tehingurea tühistamise põhjuse ja
tühistamise aja (kuupäev ja kellaaeg). Nimetatud andmed on vajalikud abivahendi väljaostu või üüri
õiguste tagamiseks ja abivahendi hüvitamise tingimustele vastavuse kontrollimiseks.
Lõike 3 kohaselt võimaldatakse abivahendi müüjale või üürijale elektroonilise abivahendikaardi
esitamisel kontrollida sotsiaalkaitse infosüsteemist abivahendi saaja ees- ja perekonnanime,
abivahendi saaja õigustatuse alust vastavalt SHS-is sätestatule, toimetulekutoetuse saamise
teavet, abivahendi näidustust ja kitsendust, abivahendi ISO-limiite, abivahendi kasutusaega
kuudes, abivahendi piirhinda, abivahendi piirmäära, erimenetluse otsust ning teavet tõendi
vajaduse kohta. Nimetatud andmed on vajalikud õigustatuse kontrollimiseks ning abivahendi
väljaostu või üüri õiguste tagamiseks ja abivahendi hüvitamise tingimustele vastavuse
kontrollimiseks.
Määruse § 1 punktiga 4 täiendatakse § 8 lõikega 3, mille kohaselt esitab abivahendi müüja või
üürija alates 1. oktoobrist 2020. a kuni vajaduse äralangemiseni, kuid kõige kauem 31. detsembrini
2020. a lisaks § 3 lõikes 2 nimetatud andmetele ka paberil abivahendikaardil need andmed, mis on
nimetatud määruse nr 74 kuni 30. septembrini 2020. a kehtinud redaktsiooni § 3 lõikes 2. Viidatud
sättega kehtestatakse üleminekuperiood elektroonilise abivahendikraadi täitmisele. Eeldus on, et
4
alates 1. oktoobrist 2020. a vormistatakse abivahendi kaardid nii paberil kui elektrooniliselt.
Andmete dubleerimine toimub kuni vajaduse äralangemiseni (st kuni on saavutatud täielik üleminek
elektroonilisele abivahendikaardile), kuid kõige kauem 31. detsembrini 2020. a. Andmete
dubleerimise vajadust hindab SKA, arvestades andmete laekumist ja terviklikkust.
Paberil abivahendikaarti hoiab inimene enda käes ning otsuse selle säilitamise üle teeb inimene
ise. Ettevõtted kaarte ei kogu ega säilita. SKAIS-is olevaid andmeid säilitatakse SÜS § 39 lõike 2
punkti 2 kohaselt kümme aastat.
Määruse § 1 punktiga 5 nähakse ette määruse lisa asendamine uue lisaga.
Abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused
Abivahendite loetelus on eraldi veeruna kirjas individuaalne abivahend. 01.01.2019 jõustunud
sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega laiendati hoolekandeasutuses viibivate inimeste
riigiosalusega abivahendite loetelu. Individuaalsuse erisus jäeti alles selliste isikute puhul, kes
viibivad vangistuses või eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava teenusega. Seoses
abivahendite digiarendustega lisatakse abivahendite loetellu täiendav märge, et tegemist on
individuaalse abivahendiga vangistuses või eelvangistuses viibivale isikule.
Määruse muudatustega luuakse uus termin – limiidirühm. Limiidirühm on kogum ISO gruppe, millel
on lisaks igale üksikule ISO grupile kehtivale koguse piirangule (piirlimiit) ka ühine limiit (ühislimiit).
Limiidirühm tekib kõigile neile 6-kohalistele koodidele, mis jagunevad omakorda 8-kohalisteks
alakoodideks. Limiidirühmad tekivad näiteks sidemetele ja mähkmetele ning silmaproteesidele.
ISO-koodide 06.24.09 (sääreproteesid), 06.24.12 (põlveproteesid) ja 06.24.15 (reieproteesid)
puhul tehakse abivahendite loetelus muudatused ning aktiivsusgrupid tõstetakse koos täiendava
infoga konkreetse ISO-koodi alla. Muudatus on vajalik seoses abivahendite süsteemi
digiarendustega, et tekitada konkreetsele ISO-koodile limiidirühm.
ISO-koodi 06.00.00 (proteeside ja ortooside varuosad) puhul tehakse tehniline parandus ning
muudetakse ühiku sõnastus „tk“ summaks. Muudatus on vajalik, kuna tegemist on abivahendiga,
mida saab müüa kogusena piirhinna ulatuses ühe kehapoole kohta. Muudatusega mõju eelarvele
ei kaasne.
ISO-koodi 06.00.01 (proteeside ja ortooside hooldus(remont)) puhul muudetakse kasutusaja
sõnastus „1 a“ kalendriaastaks, kuna kehtivas abivahendite loetelus on piirlimiit perioodis välja
toodud, et tegemist on kalendriaastapõhise abivahendiga.
ISO-koodi 06.00.02 (mansett) puhul muudetakse näidustuse sõnastust, kuna nimetatud toodet ei
pruugita vajada vaid proteesi esmakordsel väljastamisel. Näidustuse alla lisatakse koodidega 06.18
(ülajäsemeproteesid) ja 06.24 (alajäsemeproteesid) tehingu teinud isik (eelduskoodid).
ISO-koodi 06.30.21 (silmaproteesid) puhul luuakse 6-kohalise ISO-koodi juurde eraldi 8-kohalised
ISO-koodi laiendid, et eristada masstoodanguna müüdavaid ja individuaalselt valmistatavaid
silmaproteese. Muudatus toob kaasa selgema ja lihtsama silmaproteesidega seotud aruandluse
esitamise ning tehingute kontrolli. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu.
ISO-koodi 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I) puhul tehakse kategoriseerimise muudatus ning
nimetatud koodi alla jäävad individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid
(tellimusmeditsiiniseade, meditsiiniseadme seaduse § 8). Piirmäär ja piirhind ei muutu. Lisaks
laiendatakse nimetatud ISO-koodile väljastatud tõendi kehtivust ISO-koodidele 06.33.00.03
(jalatsid – kategooria III) ja 06.33.00.00 (jalatsite kohandus), kuna ortopeediliste jalatsite vajaduse
tuvastajad ei pruugi alati osata hinnata, millist konkreetse koodiga jalatsit isik vajab. Samuti
vähendab see muudatus nii isikute kui tõendi väljastajate koormust, sest vastasel juhul peab
5
ettevõte isiku uuesti arsti juurde suunama, kui ettevõttes selgub, et isik vajab hoopis mõne teise
kategooria jalatsit.
ISO-koodi 06.33.00.02 (jalatsid – kategooria II) sõnastust muudetakse ning kaotatakse eritellimusel
kohandatud ja/või modifitseeritud ortopeedilised jalatsid (ainult CE-märgistusega masstoodangu
jalatsid – meditsiiniseadme seaduse § 3 lg 1). Selle koodi alt müüdi jalatseid, millele on tehtud
ettevõtte poolt kohandus. Kohanduste jaoks luuakse uus ISO-kood 06.33.00.00. Nimetatud koodi
alt müüdud kohandatud jalatsite mittevõimaldamisel oleks eelarve kokkuhoid 2019. aasta
andmetele tuginedes 31 081 eurot, mida saaks suunata loodava koodi 06.33.00.00 kulude katteks.
2019. aastal soetas jalatseid – kategooria II 254 isikut 305 paari.
ISO-koodi 06.33.00.02 (jalatsid – kategooria II) alt võimaldatakse edaspidi soodustusega soetada
ainult ortopeedilisi jalatseid (sh anti varus jalatsid, ortoosjalatsid) (ainult CE-märgistusega
masstoodangu jalatsid – meditsiiniseadme seaduse § 3 lg 1), mis kuulusid ISO-koodi 06.33.00.01
alla. Kirjeldusest eemaldatakse sõna „proteesjalatsid“, kuna proteesi kandjad kannavad
tavakaubandusest saadaolevaid jalatseid või masstoodangu ortopeedilisi jalatseid või
individuaalselt valmistatud jalatseid. Lisaks laiendatakse nimetatud ISO-koodile väljastatud tõendi
kehtivust ISO-koodidele 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I) ja 06.33.00.00 (jalatsite kohandus),
kuna ortopeediliste jalatsite vajaduse tuvastajad ei pruugi alati osata hinnata, millist konkreetse
koodiga jalatsit isik vajab. Samuti vähendab see muudatus nii isikute kui tõendi väljastajate
koormust, sest vastasel juhul peab ettevõte isiku uuesti arsti juurde suunama. Muudatusega
täiendavat eelarve kulu ei kaasne, kuna nimetatud kategooria jalatseid on isikud siiani soetanud
ISO-koodi 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I) alt.
ISO-koodi 06.33.00.03 (jalatsid – kategooria III) puhul laiendatakse nimetatud ISO-koodile
väljastatud tõendi kehtivust ISO-koodidele 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I), 06.33.00.02
(jalatsid – kategooria II) ja 06.33.00.00 (jalatsite kohandus), kuna ortopeediliste jalatsite vajaduse
tuvastajad ei pruugi alati osata hinnata, millist konkreetse koodiga jalatsit isik vajab. Samuti
vähendab see muudatus nii isikute kui tõendi väljastajate koormust, sest vastasel juhul peab
ettevõte isiku uuesti arsti juurde suunama. Lisaks antakse nimetatud abivahendi esmase vajaduse
tuvastamise õigus füsioterapeutidele, kuna paljudes piirkondades puudub eriarst (ortopeed), kes
saaks esmase tõendi väljastada. Reaalsuses väljastavad ka praegu esmaseid tõendeid
füsioterapeudid, kes jalatsivajaduse tuvastades paluvad tõendile eriarsti allkirja. Seoses
eeltooduga võetakse füsioterapeut korduvtõendi vajaduse tuvastaja juurest ära ning korduvtõendi
vajaduse tuvastajaks jääb perearst.
ISO-koodi 09.03.39 (söögipõll) puhul tehakse tehniline parandus ning lisatakse näidustuse alla
„korduv tõendi vajadus puudub“. 1. oktoobril 2019. a jõustunud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt
ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“
muudatustega kaotati nimetatud abivahendi puhul korduvtõendi esitamise vajadus. Nimetatud
muudatuses jäi tehnilise veana abivahendite loetellu abivahendi vajaduse tuvastaja lahtrisse vastav
täpsustus lisamata. Käesoleva muudatusega eelkirjeldatud viga parandatakse.
ISO-koodi 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) puhul kaotatakse abivahendi tõendi
kehtivuse aeg „tõendi alusel 2 a“, kuna neid tooteid saab osta ainult eelduskoodidega tehingute
tegemisel. Koodiga 09.21 saab tehinguid teha koodiga 09.24 (uriini eritumist suunavad
abivahendid) või 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) tehingu teinud isik ning seetõttu ei ole
seal vaja täiendavalt tõendi kehtivuse aega välja tuua.
ISO-koodi 09.24.03 (püsikateetrid) väljastatud tõendi kehtivust laiendatakse ISO-koodile 09.24.06
(ühekordsed põiekateetrid) ja ISO-koodile 09.24.06 (ühekordsed põiekateetrid) väljastatud tõendi
kehtivust ISO-koodile 09.24.03 (püsikateetrid). See tähendab, et püsikateetrile väljastatud tõendi
alusel on võimalik soetada ka ühekordseid põiekateetreid ning vastupidi.
6
ISO-koodi 09.27.05 (alt lahtised uriinikotid) puhul kaotatakse abivahendi tõendi kehtivuse aeg
„tõendi alusel 2 a“, kuna neid tooteid saab osta ainult eelduskoodidega tehingute tegemisel.
Koodiga 09.27.05 saab tehinguid teha koodiga 09.24 (uriini eritumist suunavad abivahendid)
tehingu teinud isik ning seetõttu ei ole seal vaja täiendavalt tõendi kehtivuse aega välja tuua.
ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) juures täiendatakse näidustust ning lisatakse,
et nende toodete soetamiseks puudub alates 16aastasel tööealisel isikul korduva tõendi vajadus.
Muudatusega eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna tegemist on tehnilise täpsustusega.
ISO-koodide 09.30.12 (laste ühekordsed uriinipidamatused tooted), 09.30.18 (täiskasvanute
ühekordsed sidemed) ja 09.30.21 (täiskasvanute ühekordsed mähkmed) puhul tehakse muudatus,
mille kohaselt kaotatakse kolm erinevat koodi ning kõik need tooted viiakse uue koodi 09.30.24
alla. Muudatus on oluline seoses abivahendite süsteemi digiarendustega. Täiendava muudatusena
lisatakse näidustuse lahtrisse, et tõend laieneb koodidele 09.21 (naha kaitse ja puhastamise
vahendid) ja 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid). Lisaks kaotatakse loetelu lõpus
olevad toodete suuruste ja imavuste tabelid ning luuakse loodava koodi alla iga suuruse ja imavuse
puhul 8-kohaline kood. Muudatus tehakse, et tagada riigipoolse soodustusega müügitehingute
üheselt mõistetavus ja läbipaistvus. Loodavate ISO-koodide eristamine võimaldab tulevikus teha
ka nimetatud toodete kohta statistilisi analüüse, sh piirhindade analüüsi. Kuna õigustatuses
nimetatud abivahenditele muudatusi ei tehta, siis uriini absorbeerivaid abivahendeid saavate
inimeste ring ei laiene ning eelarvelist lisakulu muudatusega ei kaasne.
ISO-koodide 09.30.12 (laste ühekordsed uriinipidamatused tooted), 09.30.18 (täiskasvanute
ühekordsed sidemed) ja 09.30.21 (täiskasvanute ühekordsed mähkmed) puhul kaotatakse uuel
loodaval ISO-koodil 09.30.24 koguseline piirang, mis oli seotud toodete imavusega ning
võimaldatakse sidemeid ja mähkmeid kuus kokku 120. Kuna nimetatud toodete puhul luuakse
abivahendite süsteemi digiarendustega seoses ühtne loogika, siis kaotatakse imavuse ja koguse
piirang ning tekitatakse ühislimiit limiidirühma ulatuses. Praegu on võimalik tooteid, mis on
imavusega kuni 599 ml, osta ühes kuus 80 tükki, lisaks saaks inimene vajaduse korral soetada
juurde tooteid, mis on imavusega alates 600 ml, veel kuni 40 tükki. Loodav muudatus teeb
lihtsamaks ja kiiremaks ka tehingu sooritamise, kuna ettevõtte töötaja ei pea jälgima toodete
imavust ega müüdavat kogust. Muudatuse tegemise järel on vaja jälgida müüdavat kogust
limiidirühma ulatuses. Muudatusega võib eeldada eelarve kulu kasvu, kuid kuna kasutuse kasvu
on võimatu prognoosida, ei ole võimalik hinnata konkreetset mõju eelarvele. 2019. aasta andmetele
tuginedes kasutas neid tooteid 20 605 isikut, kellest maksimumkoguse soetas 124 inimest.
Lisaks lisatakse nimetatud toodete nimekirja uus toode (püksmähkmed suurusega S, imavus 2500–
2999 ml, piirhinnaga 0,95 eurot tükk). Uue toote lisamisega kaasnevat mõju eelarvele hinnata ei
saa, kuna puudub info kasutajate arvu kohta.
ISO-koodi 09.30.00 (ühekordsed imavad aluslinad, v.a pestavad aluslinad) puhul kaotatakse ISO-
koodi nimetuse juurest sõnad „v.a pestavad aluslinad“, kuna 01.01.2019 jõustunud loetelu
muudatustega loodi pestavatele aluslinadele uus ISO-kood. Täiendava muudatusena lisatakse
näidustuse lahtrisse, et tõend laieneb koodidele 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) ja
09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid). Piirhinna lahtrist kaotatakse märge vastavalt
loetelu lõpus olevatele piirhindadele. Lisaks kaotatakse loetelu lõpus oleva toodete suuruste tabel
ning olemasoleva koodi alla luuakse suuruste alusel 8-kohalised koodid. Muudatus tehakse, et
tagada riigipoolse soodustusega müügitehingute üheselt mõistetavus ja läbipaistvus. Loodavate
ISO-koodide eristamine võimaldab tulevikus teha nimetatud toodete kohta statistilisi analüüse, sh
piirhindade analüüsi. Kuna õigustatuses muudatusi ei tehta, siis uriini absorbeerivaid abivahendeid
saavate inimeste ring ei laiene ning eelarvelist lisakulu muudatusega ei kaasne.
ISO-koodi 09.30.45 (pestavad aluslinad) puhul tehakse tehniline parandus ning kaotatakse
piirhinna lahtrist sõnastus „Vastavalt loetelu lõpus olevatele piirhindadele“ ja asendatakse
piirhinnaga 23 eurot. Täiendava muudatusena lisatakse näidustuse lahtrisse, et tõend laieneb
7
koodidele 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) ja 09.33.30 (keha pesemise või küürimise
vahendid).
ISO-koodi 09.30.39 (uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid) puhul
kaotatakse piirhinna lahtrist sõnastus „Vastavalt loetelu lõpus olevatele piirhindadele“. Lisaks
kaotatakse loetelu lõpust toodete suuruste tabel ning olemasoleva koodi alla luuakse suuruste
alusel 8-kohalised koodid. Muudatus tehakse, et tagada riigipoolse soodustusega müügitehingute
üheselt mõistetavus ja läbipaistvus. Loodavate ISO-koodide eristamine võimaldab tulevikus teha
nimetatud toodete kohta statistilisi analüüse, sh piirhindade analüüsi. Täiendava muudatusena
lisatakse näidustuse lahtrisse, et tõend laieneb koodidele 09.21 (naha kaitse ja puhastamise
vahendid) ja 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid).
ISO-koodi 09.33.12 (vanni-, duši- ja mähkimislauad) puhul kaotatakse näidustuse lahtrist märge
„puudega laps“ ning see asendatakse näidustusega „puudega või puuduva töövõimega isik“.
Muudatus on ajendatud sellest, et nimetatud toodet vajavad ka täiskasvanuks saanud
väikesekasvulised isikud. Muudatus tehakse, et tagada täiskasvanuks saanud väikesekasvulistele
isikutele vajalik abivahend täiendava erimenetluse taotluse esitamiseta. Muudatusega eelarvele
täiendavat kulu ei prognoosita. Lisaks suurendatakse nimetatud ISO-koodi piirhinda.
ISO-koodi 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid) puhul kaotatakse abivahendi tõendi
kehtivuse aeg „tõendi alusel 2 a“, kuna neid tooteid saab osta ainult eelduskoodidega tehingute
tegemisel. Koodiga 09.33.30 saab tehinguid teha koodiga 09.24 (uriini eritumist suunavad
abivahendid) või 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) tehingu teinud isik ning seetõttu ei ole
seal vaja täiendavalt tõendi kehtivuse aega välja tuua.
ISO-koodide 12.03.06 (küünarkargud), 12.03.12 (kaenlakargud) ja 12.03.16 (harkkepid) puhul
kaotakse sõnastus „tükk kehapoole kohta“ ning asendatakse kogusega 2 tükki.
ISO-koodi 12.18.06 (kolmerattalised jalgrattad pedaalidega) puhul kaotatakse ISO-koodi peagrupi
realt abivahendi kasutusaeg, müügi/üüri info, piirlimiit perioodis, piirmäär, hoolduse minimaalne
sagedus ning abivahendi vajaduse tuvastaja andmed. Nimetatud andmed lisatakse ISO-koodi
12.18.06.02 (kolmerattalised jalgrattad pedaalidega) reale. Tegemist on abivahendite süsteemi
digiteerimiseks vajaliku tehnilise muudatusega, mis loob loetelus loogika. Lisaks tõstetakse
piirmäära protsenti 60-lt 90-le, kuna abivahendit saavad soetada ainult puudega lapsed.
Muudatusega eelarve kulu ei kaasne.
ISO-koodide 12.22.03 (kahekäeratastoolid) ja 12.22.09 (ühekäeratastoolid) puhul tehakse
abivahendite loetelus muudatused ning aktiivsusgrupid tõstetakse koos täiendava infoga
konkreetse ISO-koodi alla. Muudatus on vajalik seoses abivahendite süsteemi digiarendustega, et
tekitada konkreetsele ISO-koodile limiidirühm.
ISO-koodi 12.24 (ratastoolide varuosad) puhul täpsustatakse näidustuse kirjeldust ning
sätestatakse, et nende gruppide tooteid saavad osta isikud, kes on teinud müügitehingu koodiga
12.22.03 (kahekäeratastoolid), 12.22.09 (ühekäeratastoolid), 12.23.03 (invarollerid) või 12.23.06
(elektrilised ratastoolid).
ISO-koodi 12.24.00 (muud ratastooli varuosad) puhul tehakse tehniline parandus ning abivahendi
kasutusaeg „kalendriaasta“ lisatakse kasutusaja alla.
ISO-kood 12.27.07 (kärud) muudetakse ISO-koodiks 12.27.07.00 (kärud). Tegemist on tehnilise
muudatusega, et abivahendite loetelu ühtlustada. Seoses SKA-l praegu kasutuses oleva
infosüsteemi eripäraga on lepingupartnerid alates 2016. aasta oktoobrist esitanud nimetatud
koodiga tehinguid SKA-le koodiga 12.27.07.00. Muudatusega kulu eelarvele ei kaasne.
8
ISO-koodi 12.27.07.01 (toaraam) puhul tehakse tehniline parandus ning muudetakse ja
täiendatakse näidustuse kirjeldust, samuti sätestatakse, et selle koodiga tooteid saavad üürida
koodiga 12.27.07.00 (kärud) või 18.09.21 (eriistmed) tehingu teinud isikud.
ISO-koodi 12.27.07.02 (õueraam) puhul tehakse tehniline parandus ning muudetakse ja
täiendatakse näidustuse kirjeldust, samuti sätestatakse, et selle koodiga tooteid saavad üürida
koodiga 12.27.07.00 (kärud) või 18.09.21 (eriistmed) tehingu teinud isikud.
ISO-koodi 12.39.00 (juhtkoer) puhul kaotatakse piirhinna lahtris märge (mitte rohkem kui 8175 €),
alles jääb eritaotlus. Lisaks kaotatakse nimetatud koodi juures isiku omaosaluse miinimum, kuna
otseselt selle koodiga tehinguid ei tehta. Täiendatakse näidustust ning lisatakse, et juhtkoera on
võimalik taotleda tööealisel alates 16. eluaastast. Muudatusega eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna
tegemist on tehnilise täpsustusega.
ISO-koodi 12.39.00.01 (juhtkoera I etapp) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava
abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ning sätestatakse, et etapp sisaldab: kutsika
väljavalimist, soetamist, kasvuperesse paigutamist ja kasvatust. Lisaks kaotatakse piirhinna lahtrist
25% (kuid mitte rohkem kui 2045 eurot), alles jääb selle etapi piirhind.
ISO-koodi 12.39.00.02 (juhtkoera II etapp) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava
abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ning sätestatakse, et etapp sisaldab: koera
väljaõppega seotud koolitus-, toidu- ja veterinaarkulusid. Lisaks kaotatakse piirhinna lahtrist 60%
(mitte rohkem kui 4905 eurot), alles jääb selle etapi piirhind.
ISO-koodi 12.39.00.03 (juhtkoera III etapp) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava
abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ning sätestatakse, et etapp sisaldab: koera
ja juhtkoera kasutaja kokkuõpet ja kokkuõppe eksami sooritamist. Lisaks kaotatakse piirhinna
lahtrist 15% (mitte rohkem kui 1226 eurot), alles jääb selle etapi piirhind.
ISO-koodide 12.39.00.04 (veterinaarkulud), 12.39.00.06 (treeningpäev), 12.39.00.07
(lemmikloomakindlustus) ja 12.39.00.08 (juhtkoera teenuselt väljumine) puhul täpsustatakse
kasutusaegasid. Kasutusajad on välja toodud kasutusaja all.
ISO-koodi 18.30.15 (kaasaskantav kaldtee) puhul tehakse tehniline parandus ning muudetakse ja
täiendatakse näidustuse kirjeldust, samuti sätestatakse, et selle koodi puhul on tegemist ühe
suure/laia kaldteega või kahe eraldi kaldteega (komplekt). Ühiku lahtrist kaotatakse kogust
iseloomustav sõna „paar“.
ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused
kuulmisabivahendid) puhul muudetakse piirlimiit perioodis sõnastust ning kaotatakse lapsi
puudutav kogus perioodis. Kuna lastel on nii kõrvasisestel kui ka kõrvatagustel
kuulmisabivahenditel kasutusaeg lühem, luuakse lastele eraldi nii kõrvasiseste kui kõrvataguste
kuulmisabivahendite jaoks ISO-koodid (22.06.12.03; 22.06.15.03). Lisaks tõstetakse
aktiivsusgrupid koos täiendava infoga konkreetse ISO-koodi alla. Muudatus on vajalik seoses
abivahendite süsteemi digiarendustega, et tekitada konkreetsele ISO-koodile limiidirühm.
ISO-koodi 22.06.21.03 (varuosad) puhul tehakse tehniline parandus ning abivahendi kasutusaeg
„kalendriaasta“ lisatakse kasutusaja alla.
ISO-koodi 22.06.21.04 (hooldusremont) all tehakse tehniline täiendus ja luuakse eraldi uued 8-
kohalised koodid: 22.06.21.06 (luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont) ja
22.06.21.07 (ajutüve implantaadi kõneprotsessori hooldusremont).
ISO-koodi 22.06.21.04 nimetuseks kehtestatakse „sisekõrva implantaadi kõneprotsessori
hooldusremont“, SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi
kitsenduseks „koodide 22.06.21.01 hooldusremont, v.a garantiiperioodi jooksul“, kasutusajaks 7
9
aastat, piirmääraks 450. Näidustuse all tuuakse välja, et tehingu saab teostada koodiga
22.06.21.01 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa rahastusega implantaadi ja
kõneprotsessori soetanud isik.
ISO-koodi 22.06.21.06 (luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont) kasutusajaks
kehtestatakse 5 aastat, piirmääraks 80%, piirhinnaks 570 eurot. Näidustuse all tuuakse välja, et
tehingu saab teostada koodiga 22.06.21.02 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa
rahastusega implantaadi ja kõneprotsessori soetanud isik.
ISO-koodi 22.06.21.07 (ajutüve implantaadi kõneprotsessori hooldusremont) kasutusajaks
kehtestatakse 7 aastat, piirmääraks 80%, piirhinnaks 450 eurot. Näidustuse all tuuakse välja, et
tehingu saab teostada koodiga 22.06.21.05 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa
rahastusega implantaadi ja kõneprotsessori soetanud isik.
Muudatused eelarvele mõju ei avalda.
ISO-koodi 22.27.21 (keskkonnahäiresüsteemid) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava
abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ning sätestatakse, et nimetatud koodi alt on
lisaks suitsuandurile võimalik soetada vingugaasiandurit. Alates 01.01.2018 on vingugaasiandur
gaasiseadmega kodudes kohustuslik ning neid on taotletud erimenetluse teel. Kaotatakse sõna
„komplekt“, kuna reaalsuses ei müüda komplekte, vaid suitsuandurit. Lisaks suurendatakse
nimetatud ISO-koodi piirhinda.
Tõendi nõude muudatused
ISO-koodile 09.24.03 (püsikateetrid) väljastatud tõendi alusel saadavate abivahendite ulatust
laiendatakse ISO-koodile 09.24.06 (ühekordsed põiekateetrid) ning vastupidi. Muudatus on vajalik,
kuna isikutele on väljastatud tõendeid näiteks püsikateetrile, kuid isikule võivad sobida vaid
ühekordsed kateetrid. Praktikas on olnud olukordi, kus arsti on kateetri määramisel sõnastusega
eksinud ning selleks, et inimene ei jääks sellepärast ilma abivahendita, on oluline, et väljastatud
tõendi alusel oleks võimalik soetada täiendavalt arsti poole pöördumiseta endale sobiv abivahend.
Praegu peaks isik sellise olukorra tekkimisel pöörduma uuesti abivahendi tõendi väljastaja poole,
et saada tõend ühekordsetele kateetritele. Muudatusega vähendatakse isiku ja tõendi väljastajate
halduskoormust. Muudatusega eelarve kulu ei kaasne.
ISO-koodi 06.33.00.03 (jalatsid – kategooria III) juures antakse füsioterapeudile esmase vajaduse
tuvastamise õigus, mis võimaldab inimese abivahendi vajaduse tuvastamist võimalikult esimese ja
pädeva spetsialisti käest ilma täiendavate eriarsti visiitideta. Ühtlasi vähendatakse muudatusega
ka eriarstide töökoormust.
Uue ISO-koodi loetellu lisamine
ISO-koodi 06.33.00 grupis luuakse eraldi uus 8-kohaline kood 06.33.00.00 (jalatsite kohandus),
mille alt toimub jalatsite kohandamine, mis sisaldab endas tallatõsteid alates 1 cm või ninaosa
täitmist. Näidustuse alla lisatakse ebavõrdne alajäsemete pikkus (vahe alates 1 cm), varvaste ja/või
jalalaba osaline puudumine. Nimetatud koodiga saab tehinguid teha juhul, kui on tehtud tehingud
koodiga 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I), 06.33.00.02 (jalatsid – kategooria II) või 06.33.00.03
(jalatsid – kategooria III) ning kohandusi tehakse vastavalt näidustusele. Nimetatud koodiga on
täisealistel võimalik teha kohandusi kalendriaastas kahele paarile jalatsitele ning lastel kolmele
paarile jalatsitele. Piirmääraks kehtestatakse 50% ning piirhinnaks 60 eurot. Muudatusega eelarve
mõju ei kaasne, kuna varem on kohandatud jalatseid müüdud ISO-koodi 06.33.00.02 alt.
ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused
kuulmisabivahendid) gruppides luuakse eraldi uued 8-kohalised koodid 22.06.12.03 (kõrvasisesed
kuulmisabivahendid – lapsed) ja 22.06.15.03 (kõrvatagused kuulmisabivahendid – lapsed), mille
alt võimaldatakse lastele kuuldeaparaate. Uue koodi loomise vajadus on tingitud abivahendite
10
süsteemi digiteerimisest ning sellest, et lastel on kehtestatud kuuldeaparaatidele lühem kasutusaeg
kui täiskasvanutel. Laste kuuldeaparaatide kasutusaeg on kolm aastat, piirmäär 90% ning piirhind
680 eurot, isiku omaosaluse miinimum 7 eurot. Tegu on tehnilise täiendusega ning eelarvele
muudatusega kulu ei lisandu.
ISO-koodi 22.06.21 grupis luuakse eraldi uus 8-kohaline kood 22.06.21.06 (luukuulmisimplantaadi
kõneprotsessori hooldusremont). Varem oli luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont
sisekõrva ja ajutüve implantaadi kõneprotsessoritega ühise koodi all. Luukuulmisimplantaadi
kõneprotsessori hooldusremondile kehtestatakse kasutusajaks 5 aastat, piirmääraks 80%, piirlimiit
on kogus piirhinna ulatuses kehapoole kohta kasutusaja jooksul ning piirhinnaks 570 eurot.
Näidustuse all on välja toodud koodiga 22.06.21.02 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa
rahastusega implantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikud. Abivahendi vajaduse tuvastajaks on
abivahendi ettevõte. Kuna tegemist on tehnilise muudatusega, siis mõju eelarvele puudub.
ISO-koodi 22.06.21 grupis luuakse eraldi uus 8-kohaline kood 22.06.21.07 (ajutüve implantaadi
kõneprotsessori hooldusremont). Varem oli ajutüve implantaadi kõneprotsessori hooldusremont
sisekõrva ja luukuulmisimplantaadi kõneprotsessoritega ühise koodi all. Ajutüve implantaadi
kõneprotsessori hooldusremondile kehtestatakse kasutusajaks 7 aastat, piirmääraks 80%, piirlimiit
on kogus piirhinna ulatuses kehapoole kohta kasutusaja jooksul ning piirhinnaks 450 eurot.
Näidustuse all on välja toodud koodiga 22.06.21.05 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa
rahastusega implantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikud. Abivahendi vajaduse tuvastajaks on
abivahendi ettevõte. Kuna tegemist on tehnilise muudatusega, siis mõju eelarvele puudub.
ISO-kood 22.24.21 (helistamistarvikud) lisatakse uuesti riigi poolt kompenseeritavate abivahendite
loetellu. Peale loetelust väljaarvamist 1. oktoobril 2019 on abivahendi ettevõte toonud turule uued
tooted, mida on erimenetlusega taotletud. 2020. aasta jaanuaris-veebruaris on nimetatud toodet
taotlenud 17 inimest, kellest 16 on saanud positiivse otsuse, üks taotlus oli menetluses.
Helistamistarvikute puhul taastatakse varem kehtinud kogus, piirmäär 70% ja näidustus.
Piirhinnaks kehtestatakse 350 eurot ja kasutusajaks 5 aastat. Abivahendit pakkuva ettevõtte sõnul
võib sihtrühma suuruseks olla 400 isikut. Muudatusega kaasneks eelarve kulu 98 000 eurot. Tootja
sõnul on isikutele tagatud eluaegne tasuta uuenduste saamine.
ISO-koodi 22.39.00 (tarkvara uuendus) alla tehakse tehniline täiendus ja luuakse eraldi uued 8-
kohalised koodid 22.39.00.01 (arvuti ekraanisuurenduse tarkvara uuendus) ja 22.39.00.02 (arvuti
ekraanilugemise tarkvara uuendus). Arvuti ekraanisuurenduse ja ekraanilugemise tarkvara
uuendustele kehtestatakse kasutusajaks 9 aastat, piirmääraks 90%, piirhinnaks ISO-koodile
22.39.00.01 410 eurot ja ISO-koodile 22.39.00.02 650 eurot. Näidustuse all tuuakse välja, et ISO-
koodiga 22.39.00.01 tehingu saab teostada koodiga 22.39.04 (arvuti ekraanisuurendustarkvara)
tehingu teostanud isik ning ISO-koodiga 22.39.00.02 tehingu saab teostada koodiga 22.39.12
(arvuti ekraanilugemise tarkvara) tehingu teostanud isik. Muudatus eelarvele mõju ei avalda.
Piirhindade ja -määrade muutmine
ISO-koodi 09.33.12 (vanni-, duši- ja mähkimislauad) piirhinda tõstetakse 29 eurolt 36,46 euroni.
Vastavalt statistikale oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 285, millest üle piirhinna oli 188
tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. SKA
on seni puudega lastele mõeldud vanni-, duši- ja mähkimislaudade piirhinna tõstmist võimaldanud
mitmel juhul erimenetluse kaudu. 2019. aastal oli uusi piirhinna tõstmise taotlusi 7, mis kõik
rahuldati. Lisaks sellele on isikuid, kellel oli juba varasemast kehtiv piirhinna suurendamise eriotsus.
SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 1491 eurot.
ISO-koodi 12.12.00 (liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto) piirhind
ühtlustatakse käsijuhtimisseadme soetamise omaosaluse summaga selle piirhinnast. Kohandatud
sõiduauto maksimaalne hüvitatav hind tuuakse samale tasemele käsijuhtimisseadmega, kuna
tegemist on samal eesmärgil kasutatavate ja sageli sarnaste seadmetega. Kehtiva regulatsiooni
11
kohaselt on abivahendi vajajal võimalik saada käsijuhtimisseadme rahastust kahel viisil. Ühel juhul
küsib inimene rahastust ainult käsijuhimisseadmele, teisel juhul laseb ta autole käsijuhimisseadme
paigaldada ning seejärel soetab riigi soodustusega käsijuhtimisseadmega auto. Samal eesmärgil
ja sarnase seadme taotlemine erineva abivahendi ISO-koodi alt erineva kompenseeritava
summaga ei ole põhjendatud. Käsijuhtimisseadme soetamisel maksab riik 70% seadme hinnast,
milleks on enamasti 1500 eurot. See teeb riigiosaluseks 1050 eurot. Samas, kasutades
alternatiivset teed, on võimalik soetada käsijuhtimisseadmega auto ning sellisel juhul on riigiosalus
kuni 1500 eurot. Algselt oli käsijuhtimisseadmetega autode rahastamise eesmärk toetada selliste
autode soetamist, millel oli juba algselt tehase poolt sisseehitatud käsijuhtimisseade. 2019. aastal
soetas riigitoetusega käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto üks inimene.
ISO-koodi 12.23.06.01 (elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I) piirhinda tõstetakse 115 eurolt
130,60 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse.
Vastavalt statistikale oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 187, millest üle piirhinna oli
166 tehingut. SKA on seni elektriliste ratastoolide – aktiivsusgrupp I piirhinna tõstmist võimaldanud
mitmel juhul erimenetluse kaudu. 2019. aastal oli uusi piirhinna tõstmise taotlusi 12, mis kõik
rahuldati. Lisaks sellele on isikuid, kellel oli juba varasemast kehtiv piirhinna suurendamise eriotsus.
SKA analüüsi põhjal kaasneb piirhinna tõstmisega eelarve kulu kasv kuni 375 eurot. Lisaks
tõstetakse piirmäära 80%-lt 90%-le, et ühtlustada soodustust teiste samalaadsete abivahenditega.
SKA analüüsi põhjal kaasneb piirmäära tõstmisega eelarve kulu kasv kuni 2680 eurot.
ISO-koodi 22.27.03 (visuaalse signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 74 eurolt 130 euroni.
Vastavalt tehingute analüüsile oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 22, millest üle piirhinna
oli 19 tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse.
SKA on seni visuaalse signaaliga seadme piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse
kaudu. 2019. aastal oli piirhinna tõstmise taotlusi 8. SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega
eelarve kulu kasv kuni 290,30 eurot.
ISO-koodi 22.27.06 (akustilise signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 38 eurolt 39,6 euroni.
Vastavalt tehingute analüüsile oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 13, millest üle piirhinna
oli 12 tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse.
2019. aastal erimenetluse taotlusi piirhinna suurendamiseks esitatud ei ole. SKA analüüsi põhjal
kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 16,20 eurot.
ISO-koodi 22.27.09 (mehhaanilise signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 170 eurolt 188 euroni.
Vastavalt tehingute analüüsile oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 43, millest üle piirhinna
oli 20 tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse.
SKA on seni mehaanilise signaaliga seadme piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul
erimenetluse kaudu. 2019. aastal oli piirhinna tõstmise taotlusi 3. SKA analüüsi põhjal kaasneb
muudatusega eelarve kulu kasv kuni 1716,10 eurot.
ISO-koodi 22.27.21 (keskkonnahäiresüsteemid) piirhinda tõstetakse 180 eurolt 240 euroni.
Vastavalt tehingute analüüsile oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 76, millest üle piirhinna
oli 63 tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse.
2019. aastal erimenetluse taotlusi piirhinna suurendamiseks esitatud ei ole. SKA analüüsi põhjal
kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 3524,15 eurot.
Abivahendite loetelust väljaarvamine
ISO-kood 06.33.00.04 (jalatsid – kategooria IV) võetakse riigi poolt kompenseeritavate
abivahendite loetelust välja. 1. juulil 2019 jõustunud määruse järgi võib nimetatud koodi alt müüa
tooteid, mis vastavad meditsiiniseadme seaduse § 3 lõikele 1 ning kannavad CE-märki. Alates
1. juulist 2019 nimetatud koodiga jalatseid müüdud ei ole. 2019. aasta I poolaastal tehti 62 tehingut
52 isiku poolt. Muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2019. aasta andmetele tuginedes
12
2406 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse
parandamiseks.
Määruse §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine.
Määrus jõustub 1. oktoobril 2020. a, kui minnakse üle abivahendite e-teenuse kasutamisele ning
abivahenditehingud digiteeritakse.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Määruses esitatud muudatuste eesmärk on korrastada ja lihtsustada abivahendite hüvitamise
süsteemi, et tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju
analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad määruses esitatud muudatused
riigieelarvet ja puudega inimeste õigusi ning parandavad nende isikute toimetulekut võrreldes
kehtiva olukorraga.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja
tuludele. Määruses esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse
asutustele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju
nendes mõjuvaldkondades hinnatud.
Sotsiaalne mõju
Määruse muudatusega kaasneb inimestele mitme abivahendi puhul positiivne mõju. Mõju avaldub
paremas kättesaadavuses ning nõuete lihtsustamises (nt püsikateetritele väljastatud tõendi
laienemine ühekordsetele kateetritele). Kättesaadavust parandab nii piirhindade, piirlimiitide kui ka
piirmäärade tõstmine. See parandab inimeste toimetulekuvõimet nii koduses kui avalikus ruumis,
mis omakorda suurendab ühelt poolt nende iseseisvust ning teiselt poolt vähendab lähedaste või
määratud hooldajate hoolduskoormust. Lisaks suureneb inimeste sotsialiseerumine ning
kaasarääkimine ühiskonnas.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudutab eelkõige ettevõtete halduskoormust ning SKA töökoormust. Mõlema
puhul saab muudatustega täheldada positiivset mõju.
Muudatusega, millega antakse alates 2021. aastast õdede ja ämmaemandate tasemeõppe
läbinutele õigus tuvastada abivahendite vajadust, vähendatakse perearstide, eriarstide ja
rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust. Muudatusega vähendatakse ühtlasi ka SKA
töökoormust täiendkoolituste läbiviimisel.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele
Järgnevalt käsitletakse mõjusid eelarvele. Mõjusid eelarvele ei ole hinnatud nende muudatuste
puhul, kus tegu on määruse loetelu sõnastuslike või tehniliste muudatustega.
13
Muudatus: lisada loodava ISO-koodi 09.30.24 (laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja
mähkmed) nimekirja uus toode (püksmähkmed suurusega S, imavus 2500–2999 ml, piirhinnaga
0,95 eurot tükk).
Mõju: uue toote lisamisega kaasnevat mõju eelarvele hinnata ei saa, kuna puudub info kasutajate
arvu kohta.
Muudatus: ISO-kood 06.33.00.02 (jalatsid – kategooria II) võetakse riigi poolt kompenseeritavate
abivahendite loetelust välja.
Mõju: 2019. aastal oli ISO-koodi 06.33.00.02 eelarve kulu 31 081 eurot, mida saaks suunata
loodava koodi 06.33.00.00 (jalatsite kohandus) kulude katteks. 2019. aastal soetas jalatseid –
kategooria II 250 isikut, kokku 302 paari jalatseid.
Muudatus: ISO-kood 06.33.00.04 (jalatsid – kategooria IV) võetakse riigi poolt kompenseeritavate
abivahendite loetelust välja.
Mõju: kokku tehti 2019. esimese poolaasta jooksul 62 tehingut 52 isiku poolt. Alates 1. juulist 2019
nimetatud koodiga jalatseid müüdud ei ole. Muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid
2019. aasta andmetele tuginedes 2406 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste
abivahendite kättesaadavuse parandamiseks.
Muudatus: ISO-koodi 06.33.00 grupis luuakse eraldi uus 8-kohaline kood 06.33.00.00 (jalatsite
kohandus), mille alt toimuks jalatsite kohandamine, mis sisaldaks endas tallatõsteid alates 1 cm või
ninaosa täitmist.
Mõju: muudatusega tekkivat kulu hinnata ei saa, kuna varem on kohandatud jalatseid müüdud ISO-
koodi 06.33.00.02 alt. 2019. aastal oli ISO-koodi 06.33.00.02 eelarve kulu 31 081 eurot.
Muudatus: ISO-kood 22.24.21 (helistamistarvikud) lisatakse uuesti riigi poolt kompenseeritavate
abivahendite loetellu.
Mõju: 2020. aasta jaanuaris-veebruaris on nimetatud toodet taotlenud 17 inimest, kellest 16 on
saanud positiivse otsuse, üks taotlus oli menetluses. Helistamistarvikute puhul taastatakse varem
kehtinud kogus, piirmäär 70% ning näidustus. Piirhinnaks kehtestatakse 350 eurot ning
kasutusajaks 5 aastat. Abivahendit pakkuva ettevõtte sõnul võib sihtrühma suuruseks olla 400
isikut. Muudatusega kaasneks eelarve kulu 98 000 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse
riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest.
Muudatus: ISO-koodi 09.33.12 (vanni-, duši- ja mähkimislauad) piirhinda tõstetakse 29 eurolt 36,46
euroni.
Mõju: kokku tehti 2019. a senise piirhinnaga 285 tehingut, millest 97 jäid piirhinna sisse. Uue
piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju
eelarvele on hinnanguliselt 1491 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest
abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja
SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluste arv 2019. aastal 7 taotlust, sellele lisaks on hulk
isikuid, kellel oli juba varasemast kehtiv piirhinna suurendamise eriotsus.)
Muudatus: ISO-koodi 12.12.00 (liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto)
piirhind ühtlustatakse käsijuhtimisseadme soetamise omaosaluse summaga selle piirhinnast.
Mõju: käsijuhtimisseadme soetamisel maksab riik 70% seadme hinnast, milleks on enamasti 1500
eurot. See teeb riigiosaluseks 1050 eurot. Samas, kasutades alternatiivset teed, on võimalik
soetada käsijuhtimisseadmega auto ning sellisel juhul on riigiosalus kuni 1500 eurot. 2019. aastal
soetas riigitoetusega käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto üks inimene.
Muudatus: ISO-koodi 12.23.06.01 (elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I) piirhinda tõstetakse
115 eurolt 130,60 euroni.
Mõju: kokku tehti 2019. a senise piirhinnaga 187 tehingut, millest 21 jäid piirhinna sisse. Uue
piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju
eelarvele on hinnanguliselt 375 eurot. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA
14
töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2019. aastal 12 taotlust, sellele lisaks on hulk isikuid,
kellel oli juba varasemast kehtiv piirhinna suurendamise eriotsus). Muudatusega kaasnevad kulud
kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest.
Muudatus: ISO-koodi 12.23.06.01 (elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I) piirmäära tõstetakse
80%-lt 90%-ni, et ühtlustada soodustust teiste samalaadsete abivahenditega.
Mõju: negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 2680 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud
kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest.
Muudatus: ISO-koodi 22.27.03 (visuaalse signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 74 eurolt 130
euroni.
Mõju: kokku tehti 2019. aastal senise piirhinnaga 22 tehingut, millest 3 jäid piirhinna sisse. Uue
piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Muudatuse
tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2019.
aastal 8 taotlust). Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 290,30 eurot. Muudatusega
kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest.
Muudatus: ISO-koodi 22.27.06 (akustilise signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 38 eurolt 39,6
euroni.
Mõju: kokku tehti 2019. aastal senise piirhinnaga 13 tehingut, millest üks jäi piirhinna sisse. Uue
piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju
eelarvele on hinnanguliselt 16,20 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest
abivahenditeenusele eraldatud vahenditest.
Muudatus: ISO-koodi 22.27.09 (mehhaanilise signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 170 eurolt
188 euroni.
Mõju: kokku tehti 2019. aastal senise piirhinnaga 43 tehingut, millest 23 jäi piirhinna sisse. Uue
piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Muudatuse
tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2019.
aastal 3 taotlust). Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 1716,10 eurot. Muudatusega
kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest.
Muudatus: ISO-koodi 22.27.21 (keskkonnahäiresüsteemid) piirhinda tõstetakse 180 eurolt 240
euroni.
Mõju: kokku tehti 2019. aastal senise piirhinnaga 76 tehingut, millest 13 jäi piirhinna sisse. Uue
piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju
eelarvele on hinnanguliselt 3524,15 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest
abivahenditeenusele eraldatud vahenditest.
Määruse muudatuse mõjud (kulud ja tulud) riigieelarvele on kokkuvõtlikult välja toodud
alljärgnevas tabelis:
Kulu praegu Prognoosita
enne v kulu peale
muudatust muudatust Mõju sh mõju sh mõju ESF
Muudatus (€) (€) eelarvele (€) RE (€) (€)
jalatsid – kategooria II,
kategooria muudatus 31 081 € 0€ 31 081 € 20 312 € 10 768 €
jalatsid – kategooria IV,
loetelust eemaldamine 2406 € 0€ 2406 € 2406 € 0€
mõju ei ole
jalatsite kohanduse võimalik
loetellu lisamine hinnata 0€ 0€
15
helistamistarvikute
loetellu lisamine 465 € 98 000 € -97 535 € -68 275 € -29 261 €
vanni-, duši- ja
mähkimislaudade
piirhinna suurendamine 7919 € 9410 € -1491 € -952 € -539 €
liikumispuudega
inimesele käsijuhtimisele
kohandatud sõiduauto
piirhinna ühtlustamine 2240 € 1050 € 1190 € 0€ 1190 €
elektrilised ratastoolid –
aktiivsusgrupp I, piirhinna
suurendamine 18 611 € 18 986 € -375 € -225 € -150 €
elektrilised ratastoolid –
aktiivsusgrupp I,
piirmäära tõstmine 18 611 € 21 291 € -2680 € -1528 € -1152 €
visuaalse signaaliga
seadmete piirhinna
suurendamine 1999 € 2289 € -290 € -120 € -170 €
akustilise signaaliga
seadmete piirhinna
suurendamine 349 € 365 € -16 € -12 € -4 €
mehhaanilise signaaliga
seadmete piirhinna
suurendamine 4131 € 5847 € -1716 € -736 € -980 €
keskkonnahäiresüsteemid
e piirhinna suurendamine
10 688 € 14 212 € -3524 € -2491 € -1033 €
Kokku -72 951 € -51 620 € -21 331 €
Muudatusega kaasnevad kulud ja katteallikad
Muudatuste kogumõju abivahendite eelarvele (RE + ESFi vahendid) tervikuna on -72 951 eurot.
Eelarveallikate järgi on muudatustel väike negatiivne mõju riigieelarvele, kasvatades eelarvet kokku
51 620 euro ulatuses ning negatiivne mõju ESFi vahenditele summas -21 331 eurot. Muudatusega
kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest ja ESFi meetmest abivahenditeenusele eraldatud
vahenditest. 2020. a abivahendite eelarve on planeeritud riigieelarves arvestusliku kuluna ning
indikatiivse eelarve suurusega 8,8 miljonit eurot. Seega katavad 2020. aasta riigieelarve vahendid
planeeritud eelarve muudatustega kaasnevad täiendavad kulud 51 620 euro ulatuses.
ESFi vahenditest on tööealistele abivahendite tagamiseks 2020. a planeeritud 3,7 miljonit eurot.
Seega katab 2020. a planeeritud ESFi vahendite olemasolu abivahendite jaoks nii tänase eelarve
vajaduse kui ka eelarve vajaduse koos muudatustega kaasneva mõjuga 21 331 euro ulatuses.
2021. aastal on eelnõu rakendamiseks vajalikud ressursid abivahendite eelarvega kaetud.
Andmekaitsealane mõju
Elektroonilisele abivahendikaardile üleminekuga seoses ei muutu andmete töötlejad (SKA ning
abivahendeid müüvad ja üürivad ettevõtted) ega oluliselt ka töödeldavate andmete koosseis. Kõik
töödeldavad andmed on jätkuvalt need, mis on vajalikud isikule riigi poolt abivahendi eest tasu
maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Määruse muutmisega muutub vaid andmete töötlemise viis –
paberil abivahendikaardi asemel töödeldakse andmeid edaspidi vaid elektrooniliselt, mis muudab
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise isiku jaoks mugavamaks.
Selline andmete töötlemise viis on kõigile osapooltele otstarbekam ja ka turvalisem. Tõsi, ka
16
elektroonsel viisil andmete vahetamisel on omad riskid, kuid need on maandatud. Andmetöötlus
toimub turvalisel viisil ja riikliku andmekogu vastutav töötleja rakendab juba praegu kõiki vajalikke
nõudeid andmekogus olevate andmete töötlemisel (ISKE nõuded jms). Andmete töötlemisel
eeldatakse, et abivahendi müüjad ja üürijad täidavad isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid
andmetöötlemise põhimõtteid ning et ettevõtte infosüsteemid on turvalised ja andmete turvaline
töötlemine on tagatud.
Eelnevast tulenevalt on määruse muudatusel positiivne mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Määruse muudatusega seotud riigi ehk SKA kulusid on kirjeldatud seletuskirja eelmises mõjude
punktis. Muudatused ei too kaasa mõjusid kohalike omavalitsuste tegevustele. Struktuurifondist
abivahendite süsteemi digiteerimise arenduskulud on aastatel 2019–2020 kokku 478 848 eurot.
MISP2 arenduskuludeks on 1599 eurot, mis kaetakse TEHIK-ule eraldatud riigi eelarve strateegia
(RES) vahenditest. Lisaks kulub abivahendite arenduste turvatestimisele 11 868 eurot, mis
kaetakse samuti TEHIK-ule eraldatud RES-i vahenditest. Selle aasta sügisesse on planeeritud
tugitööd, mille eelarve on 20 880 eurot ning need kaetakse samuti TEHIK-ule eraldatud RES-i
vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2020. a, kui minnakse üle abivahendite e-teenuse kasutamisele ning
digiteeritakse abivahenditehingud.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Füsioterapeutide
Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule,
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti
Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, MTÜ-le Eesti
Koduabi Selts, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti
Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile ning abivahendite
müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele.
Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Ilma kommentaarideta muudatusi
toetava tagasiside andsid Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Õdede Liit, Erihoolekandeteenuste
Pakkujate Liit, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Eesti Ämmaemandate Ühing.
Omapoolsed märkused ja ettepanekud tegid Rahandusministeerium, Andmekaitse Inspektsioon,
Jumalalaegas MTÜ, Invaru OÜ, MTÜ Inkotuba, Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit ja Eesti
Puuetega Inimeste Koda.
Kooskõlastamisel tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on
esitatud seletuskirja lisas.
17
Seletuskirja lisa
Kooskõlastustabel
Kooskõlastaja Tehtud märkus või ettepanek Vastus
Rahandusmini Rahandusministeerium kooskõlastab Selgitatud
steerium määruse muutmise märkusega milles
lähtub asjaolust, et alates 2021. aastast 2021. aastal on eelnõu
on abivahendite teenuse osutamine rakendamiseks vajalikud
arvestatud piirmääraga kuluna. Soovitud ressursid abivahendite
eelarvega kaetud.
muudatus võib kaasa tuua negatiivse
mõju eelarvele. Palume seletuskirjas
välja tuua lisavahendite vajaduse 2021-
2024 aastate kohta ja tagada
riigieelarvest lisaressursside taotlemine
vastavalt lisataotluste menetlemise
korrale ning arvestada riigi rahalisi
võimalusi.
Andmekaitse Tänan, et esitasite meile arvamuse Selgitatud ja osaliselt
Inspektsioon avaldamiseks sotsiaalkaitseministri arvestatud
21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite
1.1 Olemasolevat sõnastust ei
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise
muudeta, kuna abivahendi
kohustuse riigi poolt ülevõtmise
müüja või üürija kannab andmed
otsustamise ja erandite tegemise
otse sotsiaalkaitse infosüsteemi.
tingimused ja kord ning abivahendi
kaardi andmed“ muutmise määruse
eelnõu. Esitatud eelnõu kohta on meil
1.2. Olemasolevat sõnastust ei
järgnevad märkused ja tähelepanekud.
muudeta, kuna tehingu sooritaja
1. Andmekoosseisudest (kavandatav § 3 andmed kogutakse kehtiva
tekst) määruse mõistes esindaja
andmete all. Tehingu
1.1. Kavandatava § 3 lõike 1 alguses on
sooritamisel märgiti isikliku
märgitud, et Sotsiaalkaitse infosüsteemi
abivahendi kaardile isiku
kantakse järgmised elektroonilise
esindajana selle isiku isikukood,
abivahendikaardi andmed ning selle järel
kes reaalselt isiku eest tehinguid
on eraldi punktidena välja toodud
teostas.
andmekoosseisud ja –kategooriad.
Kavandatav määrus saab reguleerida
ainult abivahendi kaardi andmete
1.3. Ettepanek arvesse võetud
koosseisu (vastav volitusnorm tuleneb
ning automaatkontrolli vältimine
sotsiaalhoolekande seaduse § 52 lõikest
sõnastatakse ringi
3), mitte seda, mis andmeid kantakse
sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS). sotsiaalkindlustusameti poolse
SKAIS-i pidamist ning selles sisalduvate täiendava kontrolli vältimiseks.
andmete koosseisusid reguleerib
sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määrus
nr 12 (SKAIS-i põhimäärus). SKAIS-i 2. Selgitame. Isikliku abivahendi
põhimääruse § 7 lg 1 punkti 2 ning kaart on hoiustatav inimese enda
sellega seotud § 9 lõige 10 võimaldavad poolt ning otsuse selle
kanda SKAIS-i ka abivahendi eest tasu säilitamise üle teeb inimese ise.
maksmise kohustuse ülevõtmise Ettevõte kaarte ei kogu ega
alusandmed, sh ka abivahendikaardi hoiusta. SKAIS-is olevad
andmed. Seetõttu soovitame hinnata, andmeid säilitatakse SÜS-i § 39
kas kavandatava määruse § 3 lõike 1 lg 2 punkt 2 abivahendi teenuse
esimese lause sõnastus on sobivaim andmed alusel 10 aastat.
ning et see ei jätaks valet muljet, kuidas
3. Eeldame, et abivahendi
SKAIS-i isikuandmeid kantakse.
müüjad või üürijad täidavad
1.2. Seletuskirja (lk 2 lõpp) kohaselt andmekaitse üldmäärusest
jäävad abivahendikaardi andmed tulenevaid andmetöötlemise
sisuliselt samaks; ning et põhimõtteid. Ka ettevõtte
andmekoosseisu on lisandunud infosüsteemid peavad olema
tehnilised andmed, mis andmekogus turvalised ning turvaline
salvestuvad, kuid lisandunud andmete andmete töötlemine tagatud.
puhul on tegu pigem tehniliste, mitte
isikuandmetega. Me ei saa nõustuda
väitega, et lisanduvad andmed on pigem
tehnilised, mitte isikuandmed. Näiteks
lisandub tehingu sooritaja isikukood (vt
kavandatava § 3 lg 1 punkti 3).
Eelduslikult ei ole tegemist kehtiva
määruse § 3 lg 1 punktis 14 märgitud
isiku esindaja isikukoodiga (mida
edaspidiselt ei koguta). On võimalik, et
isiku esindaja ning tehingu sooritaja on
sama, kuid see ei pruugi olla alati nii.
Seetõttu soovitame seletuskirjas välja
tuua need andmekoosseisud, mis on
eelnõu järgi uued kogutavad
andmekoosseisud.
1.3. Märge automaatkontrolli vältimiseks
(kavandatav § 3 lg 1 punkt 5) – üksnes
eelnõud lugedes võib jääda segaseks,
mida nimetatud andmekoosseisu all
mõeldud on. Pärast seletuskirjas toodud
selgituse ja näitega (lk 3, read 22 - 26)
tutvumist on aga võimalik mõista, millega
tegu. Seetõttu soovitame kaaluda, kas
viidatud andmekoosseisu oleks võimalik
ümber nimetada selliselt, et see oleks
üheselt arusaadavam.
2. Topelt andmete kogumine
(kavandatav § 8 lõige 3) – seletuskirja (lk
4 lõpp kuni lk 5 algus) kohaselt
planeeritakse üleminekuperioodil
(01.10.2020 – 31.12.2020) teostada 2 (2)
dubleeritud andmete kogumist ja
talletamist (nii paberil, kui ka digitaalselt
SKAIS-s). Andmete dubleerimise
vajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet.
Alates 01.01.2021 toimub andmetöötlus
digitaalselt. Samas ei selgu
seletuskirjast, mis saab dubleeritult
kogutud andmetest (st paberkandjal
olevatest andmetest), st kas ning millal
võib need ära hävitada. Kui neid siiski
tuleb mingi hetkel määratlemata jooksul
säilitada, siis peab see olema
põhjendatud. Soovitame selles osas
eelnõud ja/või seletuskirja täiendada.
3. Seletuskirjas (lk 16 lõpp) on lühidalt
kirjeldatud andmekaitsealaseid mõjusid
ning jõutud järeldusele, et andmete
töötlemise viisi muutumisega riske ei ole.
Seletuskirja järgi andmetöötlus toimub
turvalisel viisil ja riikliku andmekogu
vastutav töötleja rakendab juba täna kõiki
vajalikke nõudeid andmekogus olevate
andmete töötlemisel (ISKE nõuded jms).
Leiame, et mõjuhinnangus ei ole
hinnatud, kas ning milliseid riske võib
ilmneda abivahendeid müüvate ja
üürivate ettevõtete juures, ennekõike,
kas nendes ettevõtetes toimuvad
isikuandmete töötlemised ei põhjusta
andmekaitselisi riske abivahendi saajale
(andmesubjektile). Eriti, kui arvestada
asjaolu, et andmetöötlus muutub
elektrooniliseks ning abivahendi saaja ei
pruugigi kohe teada saada, kui näiteks
mõni ettevõte on abivahendi saaja
teadmata tema andmeid SKAIS-st
töödelnud. Mõjuhinnangust ei ilmne,
millised on võimalikud kaitsemeetmed,
mis välistavad selliste väärkasutuste
toimumiste riske. Seetõttu tuleks
seletuskirja ja/või eelnõud selles osas
täiendada (kui see on võimalik) ning
soovitame kasutusele võtta andmejälgija
lahenduse. Mõistagi peavad ettevõtted
ise samuti tegema enda ettevõttes
toimuva andmetöötluse osas
andmekaitseliste riskide analüüsi, kuid
selle koostamisel oleks abi seletuskirjas
toodud analüüsist.
Jumalalaegas Paar valukohta meie valdkonnast: Selgitatud
MTÜ
22.12.15 Kuna jõhkra transakulu tõttu 2019. aasta tehingutest nähtub,
tellime neid omale lattu pikemaks ajaks et ISO-koodiga 22.12.15 on
ette siis viimased neli aastat pole neid tehtud üks tehing hinnaga 930
tarninud (laos piisavalt) ja saime suure eurot (piirhind on 630 eurot),
üllatuse, kuna praeguseni odavaim tootja erimenetlust piirhinna tõstmiseks
oli märgatavalt tõstnud hindu. Senine ei olnud esitatud. 2020. aastal
populaarseim kooliõpilastele mõeldud tehingud selle ISO-koodiga
seade oli seni ilusti piirhinna sees, kuid puuduvad ning kuna piirhinna
nüüd uue tarnega lisandub seega tõstmisel võetakse aluseks
omaosalusele täiendav 90 eurot mis teeb eelneva perioodi tehingute
kliendi maksatavaks summaks 153 eurot. andmeid, siis ei ole antud ISO-
Paraku kaunis valus hoop neile. Uued koodi piirhinna suurendamine
hinnad on meil nüüd ka juba rakendunud. põhjendatud.
Ilmselt ei jõua seda muudatust kohe
sisse viia aga järgmisesse kindlasti. Riigi Abivahendi ISO-koodiga
jaoks marginaalne kulu, sest müük 1-2 tk 22.03.18 piirhind on plaanis üle
vaadata 2020. aasta andmete
aastas. Soovitame piirhinna tõsta 720
eurole. pealt. Kuna 2019. aastal ei olnud
esitatud ühtegi taotlust
22.03.18 Kas siin statistika ei näita et abivahendi piirhinna
lõviosa seadmeid on üle piirhinna müük? suurendamiseks 720-lt eurolt
740-le eurole, siis antud
22.18.03.01 Kas siin statistika ei näita et
abivahendi piirhinna
lõviosa seadmeid on üle piirhinna müük?
suurendamine ei ole
Hetkel on paraku juba kõik üle piirhinna.
põhjendatud.
Soovitaksime muuta piirhinna 460 euro
peale. Abivahendi ISO-koodiga
22.18.03.01 piirhind on plaanis
27.06 Senine kogemus näitab, et 3 asja üle vaadata 2020. aasta
6 aasta jooksul ei ole siiski piisav kuna andmete pealt. Kuna 2019.
koodi all on lihtsalt liiga palju erinevateaastal ei olnud esitatud ühtegi
funktsioonidega asju. Soovitame muuta 3 taotlust abivahendi piirhinna
seadet 4 aasta peale. suurendamiseks 450-lt eurolt
460-le eurole, siis antud
22.39.00.01 (ekraanilugemistarkvara)
abivahendi piirhinna
Mõistlik oleks muuta limiiti nii et 3 tk 9
suurendamine ei ole
aasta jooksul. Lisakulu on ilmselt
põhjendatud.
olematu aga kliendi jaoks paindlikum
kuna mõned vahetavad arvuteid Kaalume abivahendi ISO-
sagedamini ja seega uuendamised võiks koodiga 27.09 piirlimiidi
jaguneda perioodi peale ühtlasemalt. suurendamise ettepanekut
järgmise määruse muudatuste
Muus osas kõik ok kuigi paneb tõsiselt
raames. 2019. aastal ei olnud
muretsema kas ausalt 1. okt on kõik digi
esitatud ühtegi taotlust
valmis. Mulle on nt Piksel öelnud märtsis
abivahendi piirlimiidi
et asja arendatakse ning kõik meie
suurendamiseks.
lootused on neil, aga et me saaks midagi
katsetada või proovida vms on olemata. Kaalume abivahendi ISO-
Muret tekitab ka kuidas toimub juba koodiga 22.39.00.01 piirlimiidi
olemasolevate andmete ülekanne nt suurendamise ettepanekut
inva-mist uude süsteemi (tõendite info järgmise määruse muudatuste
eeskätt), sest uuesti neid kanda oleks raames. 2019. aastal ei olnud
tõsiselt suur töö. esitatud ühtegi taotlust
abivahendi piirlimiidi
suurendamiseks.
Sotsiaalministeeriumile
teadaolevalt on
Sotsiaalkindlustusameti ning
Pikseli vahel olnud suhtlus
abivahendite e-teenuse
arenduse valmimise osas ning
täpsemalt saab seda
kommenteerida
Sotsiaalkindlustusamet või
Piksel.
Invaru OÜ Määruse eelnõule on paar Selgitatud
tähelepanekut.
Abivahendi ISO-koodi 09.33.12
- ISO 09.33.12 vanni-, duši- ja (vanni-, duši- ja mähkimislauad)
mähkimislauad on nüüd mõeldud puhul kaotatakse näidustuse
puudega või puuduva töövõimega lahtrist märge „puudega laps“
isikule, siis võiks kitsenduse ning asendatakse näidustusega
lahtrist eemaldada täpsustuse „puudega või puuduva
laste pesemisalused. töövõimega isik“. Muudatus on
- Kust me teame, et ajendatud sellest, et antud
õed/ämmaemandad on asunud toodet vajavad ka täiskasvanuks
õppima 2020/2021.õppeaastast ja saanud väikesekasvulised
siis kooli lõpetanud. Kas nad isikud. Muudatus tehakse, et
lisatakse SKA õdede nimekirja? tagada täiskasvanuks saanud
väikesekasvulistele isikutele
- Juba praegu teavad
vajalik abivahend täiendava
sotsiaaltöötajad ja koduhooldajad,
erimenetluse taotluse
et 1.oktoobrist läheb kõik
esitamiseta.
paberivabaks… Kuid see pole
päris õige teadmine. Kui koostate Abivahendi vajaduse
pressiteateid ja jagate infot, siis tuvastamise õiguse saavad
palun andke teada, et endiselt on tuvastada õed ja
vaja inimesel IAKd ja ämmaemandad, kes on
abivahenditõendit. lõpetanud Tallinna või Tartu
Tervishoiu Kõrgkooli alates
2020/2021. õppeaastast.
Lõpetanud õdede ja
ämmaemandate nimed
avalikustab
Sotsiaalkindlustusamet ameti
kodulehel, koos
Sotsiaalkindlustusameti poolt
täiendkoolituse läbinud
õdedega.
Täname teid tähelepanu
juhtimast abivahendite e-
arenduse olulistele
kommunikatsioonisõnumitele.
MTÜ Inkotuba Edastan Inkotoa kommentaarid: Selgitatud
mähkmete gruppidest ja piirhindadest: Naiste sidemete imavus, mis
algab 201ml on võetud siiani
Naiste sidemete imavus algab
201ml – mille põhjal see number kehtinud abivahendite loetelu
on võetud? Pidamatuse korral lõpus olevast tabelist. Käesoleva
soovitatakse kasutada nii õhukest ajani ei ole laekunud
sidet kui kliendile vähegi sobib ja ettepanekuid, et uriini
seda 2-3 korda ööpäevas absorbeerivate sidemete osas
vahetama. Nt 170-200 ml võiks imavus olla väiksem. Küll
imavusega side ja 2-3x vahetada,
aga saab
st inimesel võib tilkuda/lekkida
300-400ml uriini päevas. Seda on Sotsiaalkindlustusamet võtta
päris palju. selle ettepanekuna arvesse
ISO kood 09.30.24 – SKA poolt
kompenseeritava abivahendi
täpsustus või abivahendi grupi järgmisteks määruse
kitsendus – on tekst: laste muudatusteks.
ühekordsed uriinipidamatuse
tooted, täiskasvanute ühekordsed Abivahendi ISO-koodiga
uriinipidamatuse tooted 09.30.24 sõnastus vaadatakse
imavusega kuni 599ml ja Sotsiaalkindlustusameti poolt üle
….tooted imavusega üle 600ml. järgmise määruse muudatusega.
Kuna määruse muudatusest
tulenevalt limiidi erinevust enam ei Abivahendite digitaalne süsteem
ole, siis võiks tekst olla lühem ja on üles ehitatud selliseks, et
konkreetsem. Nt Laste ja edaspidise statistika
täiskasvanute ühekordsed
koostamiseks oleksid
uriinipidamatuse tooted. Sama ka
Näidustuste lahtri tekstiga – abivahendid ISO-koodidega
„Inkontinentsiprobleemiga 09.30.24.13 kuni 09.30.24.20 ja
inimestele“. ISO koodid 09.30.24.21 kuni
Uued ISO koodid 09.30.24.13 kuni 09.30.24.28 eraldi ridadel.
09.30.24.20 – sidemed naistel ja
ISO koodid 09.30.24.21- Imavate pükste imavuste
09.30.24.28 vormmähkmed – muutmise osas siiani
piirhinnad kattuvad, kuid ettepanekuid esitatud ei ole. Kpll
sõnastuses on üks grupp – aga saab
inkontinentsisidemed naistel ja Sotsiaalkindlustusamet võtta
teine grupp – vormmähkmed.
selle ettepanekuna arvesse
Ettepanek: korduva imavusega
kuid erineva nimega read muuta järgmisteks määruse
nii, et jääks üks nimetus „ muudatusteks.
sidemed/vormmähkmed“ ning
jätta piirhinnad samaks. Ettepanekuid, kuidas liigitada
Imavate pükste grupis on toode, kui tema suuruseks on
imavused ammu kõikidele turul märgitud M/L esitatud ei ole. Küll
pakutavatele toodetele liiga aga saab
väiksed(st on märgatavalt Sotsiaalkindlustusamet võtta
suurema imavusega tooteid: selle ettepanekuna arvesse
2500ml ja rohkem. Kuid lähevad järgmisteks määruse
hinnagrupi alla „üle 1700ml“). Kui
muudatusteks. Täna on mõnel
samastada imavuste samm teiste
mähkmetega(püksmähkmed, üksikul juhul võetud arvesse
vöömähkmed), siis võiks olla suurem suurus ja selle piirhind.
imavate pükste gruppide
vahemikud: kuni 1399 ml; 1400- Abivahendite e-teenuse
1699 ml; 1700-1999 ml; 2000- arendusega on töös AVE
2499, üle 2500 ml aga esimene andmebaasi arendus, mis
järjestus järgib tänase piirhinna võimaldaks ettevõttel juba alates
tabeli sammu. 30. septembrist tehinguid üles
Palun kindlat selgitust ka sellele laadida.
olukorrale, kui tootja on toote
suuruse märgistanud mitte ühe
suurusega( näiteks M suurus) vaid
kahe suurusega (Näiteks M/L, st
toode sobib nii M kui L suurus
inimesele)
Arvestades asjaolu, et septembri
tehingud saab SKA-le ära saata
1. oktoobril(või siis 30 sept õhtul
hilja) siis on hetkel veel välja
mõtlemata, kuidas 1.oktoobri
hommikul saaks hakata kliente
teenindama uuendatud ISO
koodide andmetega….Töö maht
programmis muudatuste
tegemiseks(inkotoodete ISO
koodide muutmine) on kindlalt
mitu tundi.
Eesti Kurtide Kõigepealt vabandan ette ja taha, et Selgitatud
Liit edastan kurtide liidu poolse arvamuse
Selgitame teile abivahendite
sellele eelnõule ühepäevase viivitusega.
piirhindade kujunemist.
Sotsiaalministeerium koostöös
Kuna Eesti Kurtide Liit tõstatas varem Sotsiaalkindlustusametiga
ehk paar aastat tagasi kuulmispuudega vaatab kõiki (mitte vaid
inimeste häiresüsteemi abivahendite spetsiifiliselt teatud valdkondade
ebamõistlikult suurest omaosalusest ja abivahendite) piirhindu üle ja
tõin esile, et paar aastat tagasi langetati teeb vajadusel muudatusi kord
puuetega inimeste erinevate aastas. Piirhindade muutmisel
abivahendite piirhinda niivõrd, et nende lähtutakse varasemalt tehtud
inimeste omaosalus muutus tehingutest ja abivahendite
vastuvõetavaks, seega ei pea tihti piirhinna tõstmiseks esitatud
taotlema erimenetlust. erimenetluste taotlustest.
Seejuures on oluline arvestada,
Meie kohtusime 10. augustil ja arutasime et kõik turul olevad tooted ei pea
mahtuma piirhinna sisse.
ka seda teemat mitmete teemade hulgas.
Vastavalt SHS §-le 50 lähtutakse
Eesmärk oli kuulmispuudega kliente
piirhindade puhul põhimõttest, et
vähem jooksutada erimenetluse pärast ja
üks kolmandik müügil olevatest
parendada kuulmispuudega inimeste abivahenditest oleksid
häiresüsteemi abivahendite kiiret piirhinnast kallimad ning kaks
kättesaadavust. Eesti Kurtide Liit tegi kolmandikku müügil olevatest
kuulmispuudega inimeste häiresüsteemi abivahenditest oleksid sama
abivahendite piirhinna ja omaosaluse hinnaga või odavamad.
võrdleva analüüsi vana ja võimaliku uue
Seetõttu tõstetakse alates
määruse valguses ja leiab, et antud
1.10.2020 abivahendi ISO-
eelnõu ei täida seda eesmärki ja samuti
koodiga 22.27.03 (visuaalse
meie kohtumise ühte eesmärki. signaaliga seadmed) piirhinda
74€-lt 130€-ni, abivahendi ISO-
Meie loodame siiralt, et teie leiate koodiga 22.27.06 (akustilise
tervemõistuslikku ja õiglast lahendust signaaliga seadmed) piirhinda
kuulmispuudega inimeste häiresüsteemi 38€-lt 39,60€, abivahendi ISO-
abivahendite omaosaluse tunduvaks koodiga 22.27.09 (mehaanilise
langetamiseks, et ei tekiks vajadust signaaliga seadmed) piirhinda
erimenetluse järele. 170€-lt 188€-ni ning abivahendi
ISO-koodiga 22.27.21
(keskkonnahäiresüsteemid)
piirhinda 180€-lt 240€-ni.
Piirhindade muutmisel
lähtutakse eelmisel aastal tehtud
tehingutest ja abivahendite
piirhinna tõstmiseks esitatud
erimenetluste taotlustest.
Analüüsides Teie poolt välja
toodud Jenile hinnakirja, on
selles näha tooteid, mida on
võimalik soetada oktoobris 2020
kehtestavate piirhindade
ulatuses.
Jenile tootevalikus on
abivahendeid ISO-koodiga
22.27.03 (visuaalse signaaliga
seadmed) 14, mille hinnad
jäävad vahemikku 89€ - 449€.
Abivahendi piirhinnaks
kehtestatakse 130€, mis
tähendab, et antud tootevalikust
on võimalik soetada 6 toodet
piirhinna siseselt.
Jenile tootevalikus on
abivahendeid ISO-koodiga
22.27.09 (meahaanilise
signaaliga seadmed) 6, mille
hinnad jäävad vahemikku 63€ -
399€. Abivahendi piirhinnaks
kehtestatakse 188€, mis
tähendab et antud tootevalikust
on võimalik soetada 3 toodet
piirhinna siseselt.
Jenile tootevalikus on
abivahendeid ISO-koodiga
22.27.12 (kellad ja ajanäitajad)
1, mille hind on 130€. Antud
abivahendi piirhind on 105€, mis
tähendab, et antud tootevalikus
ei ole võimalik soetada
abivahendit piirhinna siseselt.
Jenile tootevalikus on
abivahendeid ISO-koodiga
22.27.21
(keskkonnahäiresüsteemid) 2,
mille hinnad jäävad vahemikku
119€ - 139€. Abivahendi
piirhinnaks kehtestatakse 240€,
mis tähendab, et antud
tootevalikust on võimalik
soetada abivahendid piirhinna
siseselt.
Küll aga rõhutame, et abivahendi
piirhindu ei kehtestata ühe tootja
valiku põhiselt, vaid eelmisel
perioodil tehtud tehingute
andmeid analüüsides.
Abivahendite piirhindu
vaadatakse üle kord aastas, mis
tähendab, et vajadusel toimub
järgmine piirhindade tõstmine
2021. aastal.
Eesti tänud Eesti Kurtide Liidule arvamuse Selgitatud
Vaegkuuljate edastamise eest. Oleme Eesti
Liit Vaegkuuljate Liidus samal seisukohal, et Edastame siirad vabandused, et
piirhindu on vaja üle vaadata. inimliku eksimuse tulemusena ei
olnud Eesti Vaegkuuljate Liit
Samas oleme mures, et Eesti abivahendite määruse
Vaegkuuljate Liitu ei ole kaasatud kooskõlastusringi kaasatud.
abivahendite määruse kooskõlastusringi. Lubame, et järgmised
Meie sihtgrupiks on vaegkuuljad, kes kooskõlastusringid jõuavad
kasutavad lisaks häiresüsteemisele ka teieni otse!
kuuldeaparaate, implantaate jm
abivahendeid ning antud määrus on meie Küll aga täname Eesti Kurtide
jaoks väga olulise tähtsusega. Oleme Liitu, kes teid kaasas.
valmis panustama ja sihtgruppi aktiivselt
kaasama, ka varasematel aastatel oleme
teinud mitmeid ettepanekuid määruse
osas. Hetkel oleme läbi viimas mahukat
küsitlust, mis puudutab ka
kuulmisabivahendeid. Seetõttu ei pea me
õigeks, et saame määruse osas kaasa
rääkida vaid läbi koostööpartnerite.
Seekord jõudis informatsioon meieni läbi
Eesti Kurtide Liidu, suured tänud teile!
Eesti Puuetega Täname teid, et olete kaasanud EPIKoda Selgitatud
Inimeste Koda määruse muutmise protsessi.
1. Kuulmisabivahendi vajaduse
Oleme toetaval seisukohal, et käesoleva tuvastaja üle arutati
määrusega täiendatakse abivahendi 15.06.2020 Eesti
kasutamise vajaduse tuvastajate ringi Vaegkuuljate Liidu poolt
ning vastav õigus antakse lisaks kokku kutsutud kohtumisel,
perearstidele, eriarstidele, milles osalesid nii Eesti
rehabilitatsioonimeeskondadele, Puuetega Inimeste Koja,
füsioterapeutidele, tegevusterapeutidele Sotsiaalkindlustusameti,
ja õdedele ka ämmaemandatele. Sotsiaalministeeriumi, Eesti
Perearstide Selts ning Eesti
Määruse muutmise eelnõuga
Audioloogia Seltsi esindajad.
plaanitavaid muudatusi seoses
Kohtumisel tõi Eesti
abivahendite tehingute digitaalseks
Perearstide Selts välja, et
muutumisega ning paberil
perarstidel puudub pädevus
abivahendikaardi kaotamisega alates
kuulmislanguse hindamiseks,
01.01.2021 a on sihtgrupi poolt kaua
mistõttu on oluline, et ka
oodatud. Usume, et muudatused aitavad
korduva kuulmisabivahendi
vähendada bürokraatia hulka ning muuta
soetamisel viiks
protsessi abivahendi vajajatele kiiremaks
kuulmishinnangu läbi nina-
ja mugavamaks.
kõrva-kurguarst või
Soovime omalt poolt koos audioloog. Samuti avaldasid
liikmesorganisatsioonidega juhtida nina-kõrva-kurguarstid ning
tähelepanu järgmistele audiloogid soovi, et
probleemkohtadele, mis on jätkuvalt kuulmislangusega inimene
üleval ja ei ole leidnud lahendust: võiks kuulmise kontrollis käia
vähemalt üks kord aastas.
1. Toetame 26.11.2018 Eesti
2. Selgitame abivahendite
Vaegkuuljate Liidu poolt
piirhindade kujunemist.
Sotsiaalministeeriumile edastatud
Sotsiaalministeerium
ettepanekut täiendada määrust
koostöös
kõrvasiseste ja kõrvataguste
Sotsiaalkindlustusametiga
kuuldeaparaate taotlevate
vaatab kõiki (mitte vaid
inimeste osas, kellele on juba
spetsiifiliselt teatud
varem kuulmisabivahend
valdkondade abivahendite)
määratud. Oleme nõus, et
piirhindu üle ja teeb vajadusel
esmakordsel kuulmisaparaadi
muudatusi kord aastas.
taotlemisel tuleb esitada
Piirhindade muutmisel
audioloogi või kõrvaarsti tõend,
lähtutakse varasemalt tehtud
aga leiame, et juhul, kui klient
tehingutest ja abivahendite
taotleb abivahendit juba korduvalt, piirhinna tõstmiseks esitatud
piisab perearsti tõendist. Perearst erimenetluste taotlustest.
on pädev, et vaadata üle abivajaja Seejuures on oluline
kõrva seisund ning veenduda, et arvestada, et kõik turul
kuulmisabivahend on jätkuvalt olevad tooted ei pea
asjakohane. Praegustel mahtuma piirhinna sisse.
tingimustel, kus ka Vastavalt SHS §-le 50
korduvaparaadi taotleja peab lähtutakse piirhindade puhul
minema eriarsti juurde tõendit põhimõttest, et üks
küsima, võib abivajaja olukord kolmandik müügil olevatest
pikkade eriarstiabi järjekordade abivahenditest oleksid
tõttu halveneda (ei saa piirhinnast kallimad ning kaks
vahepealsel ajal tööl käia ja kolmandikku müügil olevatest
suhelda teiste inimestega) ning on abivahenditest oleksid sama
ka tervishoiusüsteemile liigselt hinnaga või odavamad.
koormav.
Seetõttu tõstetakse alates
1.10.2020 abivahendi ISO-
2. Toetame Eesti Kurtide Liidu koodiga 22.27.03 (visuaalse
10.09.2020 poolt signaaliga seadmed)
Sotsiaalministeeriumile edastatud piirhinda 74€-lt 130€-ni,
ettepanekut, kus tuuakse välja, et abivahendi ISO-koodiga
liit on ka varasemalt tõstatanud 22.27.06 (akustilise
probleemi, et kuulmispuudega signaaliga seadmed)
inimeste häiresüsteemi piirhinda 38€-lt 39,60€,
abivahenditel on ebamõistlikult abivahendi ISO-koodiga
suur omaosalus. 22.27.09 (mehaanilise
signaaliga seadmed)
piirhinda 170€-lt 188€-ni ning
Käesolevas määruse eelnõus on küll abivahendi ISO-koodiga
suurendatud ISO-koodi 22.27.21 22.27.21
(keskkonnahäiresüsteemid) piirhinda (keskkonnahäiresüsteemid)
180 eurolt 240 euroni, kuid Eesti Kurtide piirhinda 180€-lt 240€-ni.
Liidu poolt tehtud abivahendite piirhinna
Piirhindade muutmisel
ja omaosaluse võrdlevas analüüsis vana
lähtutakse eelmisel aastal
ja võimaliku uue määruse valguses
tehtud tehingutest ja
leitakse, et antud eelnõu ei rahulda siiski
abivahendite piirhinna
sihtgrupi ootust omaosaluse
tõstmiseks esitatud
langetamiseks
erimenetluste taotlustest.
Analüüsides Eesti Kurtide
Liidu poolt välja toodud Jenile
hinnakirja, on selles näha
tooteid, mida on võimalik
soetada oktoobris 2020
kehtestavate piirhindade
ulatuses.
Jenile tootevalikus on
abivahendeid ISO-koodiga
22.27.03 (visuaalse
signaaliga seadmed) 14,
mille hinnad jäävad
vahemikku 89€ - 449€.
Abivahendi piirhinnaks
kehtestatakse 130€, mis
tähendab, et antud
tootevalikust on võimalik
soetada 6 toodet piirhinna
siseselt.
Jenile tootevalikus on
abivahendeid ISO-koodiga
22.27.09 (meahaanilise
signaaliga seadmed) 6, mille
hinnad jäävad vahemikku
63€ - 399€. Abivahendi
piirhinnaks kehtestatakse
188€, mis tähendab et antud
tootevalikust on võimalik
soetada 3 toodet piirhinna
siseselt.
Jenile tootevalikus on
abivahendeid ISO-koodiga
22.27.12 (kellad ja
ajanäitajad) 1, mille hind on
130€. Antud abivahendi
piirhind on 105€, mis
tähendab, et antud
tootevalikus ei ole võimalik
soetada abivahendit piirhinna
siseselt.
Jenile tootevalikus on
abivahendeid ISO-koodiga
22.27.21
(keskkonnahäiresüsteemid)
2, mille hinnad jäävad
vahemikku 119€ - 139€.
Abivahendi piirhinnaks
kehtestatakse 240€, mis
tähendab, et antud
tootevalikust on võimalik
soetada abivahendid
piirhinna siseselt.
Küll aga rõhutame, et
abivahendi piirhindu ei
kehtestata ühe tootja valiku
põhiselt, vaid eelmisel
perioodil tehtud tehingute
andmeid analüüsides.
Abivahendite piirhindu
vaadatakse üle kord aastas,
mis tähendab, et vajadusel
toimub järgmine piirhindade
tõstmine 2021. aastal.
Sotsiaalkindlus Annan teada, et Sotsiaalkindlustusametil Kooskõlastatud märkusteta
tusamet ei ole märkusi Sotsiaalkaitseministri 21.
detsembri 2015. a määruse nr 74
„Abivahendite loetelu, abivahendite eest
tasu maksmise kohustuse riigi poolt
ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning
abivahendi kaardi andmed“ muutmise
eelnõu kohta. Seetõttu kooskõlastame
eelnõu vaikimisi.
Eesti Õdede Eesti Õdede Liit kooskõlastab Kooskõlastatud märkusteta
Liit Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 74 „Abivahendite
loetelu, abivahendite eest tasu maksmise
kohustuse riigi poolt ülevõtmise
otsustamise ja erandite tegemise
tingimused ja kord ning abivahendi
kaardi andmed eelnõu.
Erihoolekandet MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles Kooskõlastatud märkusteta
eenuste läbi vaadanud nimetatud määruse
Pakkujate Liit eelnõu, leiab, et antud kujul määruse
sõnastuse muutmine on sobilik ning
sisuliselt vastab määrus erivajadustega
inimeste ootustele.
Tartu Kooskõlastame sotsiaalkaitseministri 21. Kooskõlastatud märkusteta
Tervishoiu detsembri 2015.a. määruse nr 74
Kõrgkool "Abivahendite loetelu, abivahendite eest
tasu maksmise kohustuse riigi poolt
ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning
abivahendi kaardi andmed" muutmise
määruse eelnõu.
Eesti Eesti Ämmaemandate Ühingul täiendusi Kooskõlastatud märkusteta
Ämmaemandat ei ole ja on nõus kooskõlastama.
e Ühing
Haridus- ja Kooskõlastatud märkusteta
Teadusministe
erium
MINISTRI MÄÄRUS
23.09.2020 nr 44
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse
riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi
kaardi andmed“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50
lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu,
abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite
tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „õe,“ tekstiosaga „ämmaemanda,“;
2) paragrahvi 2 lõige 22 sõnastatakse järgmiselt:
„(22) Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada ja sellekohase tõendi väljastada õde või
ämmaemand, kes on läbinud abivahendi vajaduse tuvastamise koolituse või õe või
ämmaemanda õppekava alates 2020/2021. õppeaastast.“;
3) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantakse järgmised elektroonilise abivahendikaardi andmed:
1) abivahendi saaja isikukood;
2) abivahendi saaja ees- ja perekonnanimi;
3) tehingu sooritaja isikukood;
4) abivahendi saaja õigustatuse alus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule;
5) märge täiendava kontrolli vältimiseks;
6) märge toimetulekutoetuse saamise kohta (jah/ei);
7) tehingu ID;
8) abivahendi ISO-kood;
9) abivahendi nimetus ja mudel;
10) meditsiiniseadme seaduse § 8 tähenduses tellimusmeditsiiniseadme
identifitseerimisandmed;
11) abivahendi näidustus ja kitsendus;
12) üüritava või individuaalselt valmistatud abivahendi seerianumber;
13) märge, kas tegu on müügi- või üüritehinguga;
2
14) abivahendi ISO-koodi limiidid (samasse limiidigruppi kuuluvate abivahendite ISO-koodid,
välistavad ja eelduslikud ISO-koodid, limiidiperioodil tehtud tehingute nimekiri, koguseline
limiit, kasutatud limiit, vaba limiit, limiidiarvestuse periood);
15) abivahendite kogus;
16) märge kehapoole kohta teatud abivahendite puhul;
17) abivahendi kasutusaeg kuudes;
18) abivahendi piirhind;
19) abivahendi piirmäär;
20) abivahendi kogumaksumus;
21) riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega tasutav summa käibemaksuga;
22) isiku omaosaluse summa käibemaksuga;
23) erimenetluse otsus;
24) märge tehingu teostamise kohta erimenetluse otsuse alusel;
25) abivahendi väljastamise kuupäev ja kellaaeg;
26) märge tõendi vajaduse kohta;
27) abivahendi kasutamise vajaduse tuvastanud tervishoiutöötaja registri kood või
tervishoiuteenust või rehabilitatsiooniteenust osutava asutuse registrikood;
28) abivahendi määramise kuupäev;
29) üüritehingu lõpetamisel üüri loomise (esimese tehingurea) ID ja üüritehingu tehingurea
muud andmed (abivahendi grupi ISO-kood, tehingu kuupäev, seadme seerianumber);
30) üüri lõpetamise kuupäev ja kellaaeg;
31) tehingurea tühistamiseks tehingurea ID ja muud tehingu andmed (abivahendi grupi ISO-
kood, tehingu kuupäev, seadme seerianumber, kogumaksumus);
32) tehingurea tühistamise põhjus ja tühistamise aeg (kuupäev ja kellaaeg).
(2) Abivahendi müüja või üürija esitab sotsiaalkaitse infosüsteemi elektroonilise kanali kaudu
lõike 1 punktides 1, 3, 5, 8–10, 12, 13, 15, 16, 20–22, 24, 27–29, 31 ja 32 nimetatud andmed.
(3) Abivahendi müüjale või üürijale võimaldatakse elektroonilise abivahendikaardi andmete
esitamisel kontrollida sotsiaalkaitse infosüsteemist lõike 1 punktides 2, 4, 6, 11, 14, 17–19, 23
ja 26 nimetatud andmeid.“;
4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Seoses elektroonilisele abivahendikaardile üleminekuga esitab abivahendi müüja või
üürija alates 1. oktoobrist 2020. a kuni vajaduse äralangemiseni, kuid kõige kauem 31.
detsembrini 2020. a lisaks § 3 lõikes 2 nimetatud andmetele ka paberil abivahendikaardil
käesoleva määruse kuni 30. septembrini 2020. a kehtinud redaktsiooni § 3 lõikes 2 nimetatud
andmed. Andmete paberil abivahendikaardile kandmise vajaduse otsustab
Sotsiaalkindlustusamet, hinnates andmete laekumist ja terviklikkust.“;
5) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
3
Lisa. Abivahendite loetelu