dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 23. september 2020
Viit
2-2.2/1211-1
Registreeritud
23. september 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2
Vastutaja
Triin Paarmaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2-2.21211-1 23.09.2020 Muu leping (1).bdoc3466 KB

Sisu (failidest)

Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 1 ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras. 1. Üldandmed ● Taotleja 1 nimi ja registrikood Viljandi Linnavalitsus, registrikood 75005222 ● Taotleja 2 nimi ja registrikood Viljandi Vallavalitsus, registrikood 75038606 ● Taotleja 3 nimi ja registrikood SA Viljandi Haigla, registrikood 90004585 Siit edasi perearstide andmed: ● Taotleja 4 nimi ja registrikood: Helve Kansi, Helve Kansi OÜ, registrikood 11316835 ● Taotleja 5 nimi ja registrikood: Maiu Lõhmus, osaühing Mustla Perearstikeskus, registrikood 10216008 ● Taotleja 6 nimi ja registrikood: Marje Metsur-Benzel, Marje Metsur-Benzel OÜ, registrikood 11316829 1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus, esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi tegevustesse kaasatud. 1 ● Taotleja 7 nimi ja registrikood: Meeli Sova, Osaühing Perekeskus, registrikood 10154106 ● Taotleja 8 nimi ja registrikood: Anneli Poola, OÜ Peremeedik, registrikood 10695842 ● Taotleja 1 juriidiline aadress: Viljandi Linnavalitsus, Linnu 2, Viljandi, Viljandi maakond, 71003 ● Taotleja 2 juriidiline aadress: Viljandi Vallavalitsus, Kauba tn 9, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71020 ● Taotleja 3 juriidiline aadress: SA Viljandi Haigla , Pärna tee 3 Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 71024 ● Taotleja 4 juriidiline aadress: Helve Kansi OÜ, Tartu 15a, Viljandi, Viljandi maakond, 71004 ● Taotleja 5 juriidiline aadress: osaühing Mustla Perearstikeskus, Posti 36, Mustla, Viljandi maakond, 69701 ● Taotleja 6 juriidiline aadress: Marje Metsur-Benzel OÜ, Turu tn 8/10 Viljandi Viljandi maakond, 71003 ● Taotleja 7 juriidiline aadress: Osaühing Perekeskus, Tartu 15A, Viljandi linn, Viljandi maakond 71020 ● Taotleja 8 juriidiline aadress: OÜ Peremeedik, Turu tn. 8/10, Viljandi linn, Viljandi maakond 71003 ● Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) Viljandi Linnavalitsus, Linnu 2, Viljandi, Viljandi maakond, 71003, [email protected] Kontaktisikud: Livia Kask, tel. 4354 766, 5274 959, [email protected], Reet Alev, 5286623, [email protected] ● Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE021010302005455005, SEB ● Taotletav summa 45 460 eurot 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge, tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse piirkondlik ülevaade ja eelarve. 2 2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?): Peamine eesmärk: Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomine ja käivitamine käitumisprobleemidega lastele ja noortele ning dementsussündroomiga inimestele Viljandi linnas ja Viljandi vallas. Alaeesmärgid: 1. Abivajadusega inimeste süsteemse märkamise mudeli loomine, osapoolte koolitamine ja võimestamine; 2. Abivajaja vajadustele vastava tervikliku toe korraldamise ja toetamise mudeli (klienditeekonna) loomine; 3. Viljandi linna ja Viljandi valla abivajajate profiilide koostamine, abimeetmete, toetusvõimaluste ja arendusvajaduste kaardistamine; 4. Piirkonnas tegutsevate sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi, aga ka muude asjakohaste partnerite vahel toimiva võrgustiku loomine ning selgete kokkulepete sõlmimine ülesannete ja vastutuse osas kuidas on erinevad klienditeekonnad üle elukaare toetatud; 5. Üksikjuhtumite keskse ja üksikjuhtumite ülese tervikliku võrgustikutöö järjepidevuse tagamine piirkonnas; 6. Projekti kaasatud komplekssete vajadusega inimeste abivajaduse välja selgitamine, millele tuginedes on inimese enda ja tema juhtumimeeskonnaga ühiselt paika pandud inimese terviklikke vajadusi hõlmav teenuste plaan ning inimene ja tema lähedased on saanud vajaliku toe ja abi; 7. Koordinatsioonimudeli piirkondliku toimimise analüüs ja muudatusvajaduste väljaselgitamine. Seire, analüüs ja seotud osapoolte koolitamine ja võimestamine. Oodatavad tulemused: ● Käivitatud on inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel; ● Toimib abivajaduse varajane märkamine ja varajane abistamine, mis saavutatakse valdkondade-vaheliste spetsialistide koordineeritud koostöö kaudu; ● Teenusekesksete lahenduste asemel toimib inimesekeskne lähenemine abivajajale sobivate lahenduste leidmisel; ● Abivajadusega laste, noorte, täiskasvanute ja eakate jaoks on loodud süsteemne tervikliku tegevuskava ja/või hooldusplaani koostamise mudel, mis on aluseks vajalike lahenduste pakkumiseks ja teenuste saamiseks, vähendades nende lähedaste koormust asjaajamisel. Klient ja lähedased ei pea muretsema, kust ja milliseid 3 tegevusi või toiminguid tuleb teha teenuste saamiseks – toimib „ühe ukse poliitika“ – ükskõik, kas teenuste vajadust märkab tervishoiu- või sotsiaalsüsteemi töötaja. ● Oluline ja vajalik info on kergesti kättesaadav nii abivajadusega inimesele kui ka tema lähedastele, samuti pere- ja eriarstidele, sotsiaaltöötajatele ja teistele olulistele osapooltele vajalike olemasolevate ja väljatöötatavate teenuste osutamise kohta; ● Toimib võrgustikutöö kõikide sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide vahel; ● Kõik puudused, piirkondlikud erisused, probleemid teenuste kättesaadavuse ning sidususe osas ja ka hästi toimivad tegevused on kaardistatud; ● Loodud on toimiv süsteemne seire ja olukorra analüüs ning lahenduste väljatöötamine. 2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate: a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi): Sihtrühmade taustainfo: Seisuga 01. jaanuar 2020. elab Viljandi linnas: 1. vanuserühmas 5 - 9 aastaseid lapsi 1 016; 2. vanuserühmas 10 - 14 aastaseid lapsi 954; 3. vanuserühmas 15 - 19 aastaseid noori 841; 4. vanuserühmas 30 - 59 aastased 6 474; 5. vanuserühmas 60 + inimesi 5 137. Seisuga 01. jaanuar 2020. elab Viljandi vallas: 1. vanuserühmas 5 - 9 aastaseid lapsi 591; 2. vanuserühmas 10 - 14 aastaseid lapsi 694; 3. vanuserühmas 15 - 19 aastaseid noori 665; 4. vanuserühmas 30 - 59 aastased 5 496; 5. vanuserühmas 60+ inimesi 4 006. Viljandi linnas ja Viljandi vallas elab kokku: ● 5 - 19 aastaseid lapsi ja noori 4 761; ● 30 - 59 vanuseid 11 970; ● 60 - 90+ vanuseid 9 143. Viljandi maakonna rahvastiku oodatav eluiga sünnimomendil on meestel 72 eluaastat, naistel 83 aastat. Vaatamata Viljandimaa naiste pikale elueale haigestuvad naised vara, keskmiselt 56. eluaastal (Eesti keskmine 57,4). Viljandimaa on üks vanima elanikkonnaga maakondi Eestis (65+ Eesti keskmine 19,3% elanikkonnast). 4 Abivajajate profiil Viljandi linnas ja Viljandi vallas I Potentsiaalsed abivajajad 5 - 19 aastaste vanuserühmas. Käitumisprobleemidega lapsed ja noored. Käitumisraskused on mõiste, mis kirjeldab olulist kõrvalekallet tavapärasest käitumisest, mida võiks oodata samaealistelt lastelt samades tingimustes. Käitumisraskuste põhjused võivad olla seotud tõsiste erivajadustega, mis koolieelses eas tihti veel märkamist ei ole leidnud või siis ei ole lapsel suhtlemiseks ja eakohaseks käitumiseks piisavalt oskusi ega kogemusi. Esimesed ilmingud käitumisprobleemidest on nähtavad juba lasteaias ja koolis ning tervishoius ja sageli on need seotud psüühikahäiretega, mis on üsna levinud, kuid jäävad sageli märkamata või adekvaatse ravita. Eestis puuduvad siinsetele oludele kohandatud ja valideeritud hindamisinstrumendid käitumisprobleemidega lastele riskide ja vajaduste hindamiseks ning suunamisprotokollid, millele tuginedes otsustada, milliseid teenuseid laps vajab ja kuhu teenusele tuleks laps suunata. Sihtrühma suurus Eestis on teadmata (andmed puuduvad), kuid alaealiste komisjonidest käi ühes aastas läbi keskmiselt 1400 last ja noort, kelle seas on ka tõsiste käitumisprobleemidega lapsed ja noored, nende määr on aga teadmata. 2015. aastal koostatud metaanalüüsis (Allikas: "Annual Research Review: A meta‐analysis of the worldwide prevalence of mental disorders in children and adolescents" et al. Guilherme V. Polanczyk, Giovanni A. Salum) laste ja noorukite käitumishäirete ülemaailmse levimuse kohta andmetel oli psüühikahäirete levimus maailmas 13,4% (CI 95% 11,3-15,9). Euroopa regioonis 2016. aastal läbiviidud uuringus (The School Children Mental Health in Europe SCMHE) leiti, et käitumisprobleemide levimus laste ja noorte sea on keskmiselt 12,8%. Võttes aluseks Euroopa uuringu andmed on Viljandi linnas ja Viljandi vallas hinnanguliselt kokku 609 käitumisprobleemidega last ja noort vanuses 5 - 19 aastat. ● Potentsiaalsed abivajajad: 609 last ja noort. ● Tugevamat koordinatsiooni vajavad lapsed ja noored: hinnanguliselt 5-10% potentsiaalsetest abivajajatest. II Potentsiaalsed abivajajad dementsussündroomiga inimeste hulgas (sh 65+ vanuserühmas). 5 Dementsussündroomiga inimesed. Dementsus on erinevaid haigustunnuseid koondav sündroom, mis häirib inimese argitoiminguid. See võib olla põhjustatud mitmetest haigustest ning selle levimus kasvab koos eaka elanikkonna suurenemisega. Epidemioloogilisi uuringuid dementsussündroomi kohta ei ole Eestis seni läbi viidud ning haigusstatistika ei kajasta tegelikku olukorda: diagnoosini jõuab väga väike osa haigetest, seda paljuski tingituna rahvastiku vähesest teadlikkusest dementsusest kui tõvest ning selle ravivõimalustest, ja seetõttu ka arstliku abi mitteotsimisest. “Dementia in Europe Yearbook 2019 andmetel” elas Eestis 2018. aastal hinnanguliselt 22 942 dementsussündroomiga inimest vanuses 30 kuni 90+ eluaastat. See on keskmiselt 1,74% rahvastikust. Aastaks 2050 tõuseb dementsussündroomiga inimeste hulk rahvastikus hinnanguliselt 3,06%-le, mille peamine põhjus on üle 60-aastaste vanuserühma ning üle 85-aastaste vanuserühma kahekordistumine perioodil 2018 - 2050. Dementsussündroomi avaldumise tõenäosus kasvab vanusega, kui 30 - 59-aastaste hulgas on dementsussündroomi levimus suhteliselt madal jäädes alla 0,12% piiresse, siis hüppeline tõus toimub üle 70-aastaste seas, kus levimus tõuseb 3,3%-le ning kasvab 40,8%-le üle 90-aastaste seas. Viljandi linnas ja Viljandi vallas hinnanguliselt kokku 613 dementsussündroomiga potentsiaalset abivajajat sh tugevamat koordinatsiooni vajavat inimest. Tabel 1. Dementsussündroomiga inimeste hinnanguline levimus Viljandi linnas ja Viljandi vallas Vanuserühm Inimesi Levimuse Võimalik vanuserühmas % dementsussündroomiga inimeste arv vanuserühmas 30 - 59 aastased 11 970 0,12 15 60 - 64 aastased 2 033 0,6 12 65 - 69 aastased 2 062 1,3 27 70 - 74 aastased 1 723 3,3 57 75 - 79 aastased 1 337 8,0 107 80 - 84 aastased 1 067 12,1 129 85 - 89 aastased 583 21,9 128 90 ja vanemad 339 40,8 138 ● Potentsiaalsed abivajajad: 613 6 ● Diagnoosimata ja teada, diagnoositud kergemad juhud. ● Tugevama koordinatsiooni vajajad: 10 - 12% b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad: Käitumisprobleemidega lapsed ja noored: 1. käitumisprobleemiga lapse või noore abivajaduse märkamine, teadlikkus ja oskus märgata aru saada ja abivajajast kohe teada anda on madal (lapsevanemad, sotsiaaltöötajad, haridustöötajad, noorsootöötajad, huviringide korraldajad, perearstid); 2. puudub selge arusaam ning definitsioon, mis on käitumisprobleem ja mis käitumis- või psüühikahäire, seda nii lapsevanemate, õpetajate kui ka perearstide jaoks; 3. puudub valideeritud hindamismudel käitumisprobleemidega lastele ja noortele riskide ja vajaduste hindamiseks; 4. oluline taustainfo, näiteks sünnitrauma, elulised muutused, vigastused ei ole spetsialistidele objektiivse hindamise tegemiseks kättesaadavad; 5. puudub tegutsemise mudel/asjaajamise mudel nii spetsialisti jaoks kui ka lähedaste jaoks, millele tuginedes otsustada, millist tugisüsteemi ja milliseid teenuseid laps või noor edaspidi vajab (millisele teenusele tuleks teda edasi suunata); 6. hindamine ja riskide ning vajaduste kaardistamine on pigem teenustepõhine kui lapse või noore vajaduste põhine; 7. psüühikahäired on käitumisprobleemidega laste ja noorte seas pigem reegel kui erand. Sageli on ühel lapsel mitu psüühilkahäire diagnoosi ja häirete tõsiduse tõttu on määratud ka raske puue, see info ei pruugi aga jõuda seotud osapoolteni (õpetaja); 8. sobimatutele teenustele suunamine loob olukorra, kus laste ja noorte käitumisprobleemid aja jooksul pigem võimenduvad kui vähenevad; 9. teenuste kättesaadavus - nii hajaasustusest tingitud kaugus teenusest kui ka pikad raviteenuste järjekorrad; 10. puuduvad raviteenused (nt psühhiaatriline koduõendus); 11. spetsialistide vähesus piirkonnas, näiteks kliinilised spetsialistid (psühholoog, psühhiaater), kes abistaksid lapsi väga sagedasti esinevate depressiivsete seisundite, ohtliku kuluga käitumis- ja sõltuvushäirete jne esinemise korral; 12. puudub vanematele mõeldud tugiprogramm või teenus, mis aitaks olukorraga hakkama saada (perenõustaja, perelepitaja, terapeudid). 7 Dementsussündroomiga inimesed: 1. abivajaduse varane märkamine, põhjuste selgitamine. Oskus märgata, aru saada ja abivajajast kohe teada anda ja aidata on madal (lähedased, kogukond, sotsiaaltöötajad, perearstid); 2. puudulik või puuduv haiguskriitika ja soovimatus abi või teenuseid vastu võtta abivajaja või tema lähedaste poolt; 3. puudub esimene kontakt, kes aitaks ja nõustaks abivajajat või tema lähedasi, millist tugisüsteemi ja milliseid teenuseid dementsussündroomiga eakas edaspidi vajab ning kuidas edasi tegutseda; 4. spetsialistidele oluline taustainfo ei ole kättesaadav, näiteks elulised muutused, vigastused jms. mis on takistuseks objektiivse hindamise tegemiseks (perearstidelt ja eriarstidelt); 5. aladiagnoosimine; 6. puudus spetsialistidest (vaimse tervise õde jt) perearstikeskustes; 7. sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas tehakse erinevaid hindamisi, nende tulemused ei ole aga teiste valdkondade spetsialistidele kättesaadavad; 8. puudub ülevaade sellest, millised hindamised on tehtud, millised on inimese tegelikud vajadused, milliseid teenuseid inimene saab või milline on saadud teenuste mõju; 9. hindamine ning vajaduste kaardistamine on pigem teenustepõhine kui dementsussündroomiga inimese vajaduste põhine; 10. inimestele ei osutata õiget sotsiaal- või tervishoiuteenust või nad ei saa üldse teenust ja on kodus perekonna hooldada; 11. hooldusvajadusega inimeste ja nende perekonna asjaajamise koormus on väga suur; 12. puuduvad raviteenused (nt psühhiaatriline koduõendus), mis toetavad kodus kauem kõrvalise abiga toimetulekut või mis tagavad inimväärse elu inimese elupäevade lõpul (nt hospiitsteenust); 13. sotsiaal- ja meditsiinisüsteemi teenuste kaugus abivajajast (hajaasustus, regionaalsed eripärad); 14. pikad järjekorrad hindamisele/diagnoosimisele/seisundi täpsustamisele (neuroloog, psühhiaater); 15. puudub hästi ning sihipäraselt toimiv lähedastele mõeldud programm, mis aitab neil olukorda mõista, aktsepteerida, kohaneda ja hakkama saada (vaimne tervis). c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid: 8 Sihtgrupid, mille toetamine toimib hästi: Puudega lapsed: ● toetused nii riigilt kui KOV-lt, samuti SKA poolt makstavad erinevad toetused ja hüvitised; Noored: ● väga head võimalused osalemiseks huvihariduses ja huvitegevustes. Toimib täiendav riiklik huvihariduse ja huvitegevuse rahastamine, omavalitsustes on noortekeskuste/-tubade projektitoetused noorsootöö koostöögrupid. Võimalus osaleda noorteorganisatsioonides, õpilasesindustes, noortevolikogudes, noorte malevates jms. Füüsilise puudega eakad: ● eluruumide kohandamise kulude hüvitamine; ● erinevad vaba aja veetmise võimalused ja huviringid, vabaühendused pakuvad erinevaid teenuseid (huviringe jms), mis aitavad hoida puudega eakaid sotsiaalselt aktiivsena. Sihtgrupid, mille toetamisel on kõige enam väljakutseid: 1. käitumisprobleemidega lapsed ja noored, huvihariduse võimalused on neile väikesed; 2. üksi elavad eakad, kelle füüsilise ja vaimse tervise info on teadmata; 3. peres elavad eakad, kellel puudub haiguskriitika; 4. dementsussündroomiga inimesed, kellel puudub diagnoos ning kellel ei ole lähedasi või on kontakt nendega vähene; 5. dementsed üksi või lähedastega elavad inimesed; 6. käitumisprobleemidega laste ja noorte lähedased ning dementsussündroomiga inimeste lähedased, kellel on raskusi olukorra aktsepteerimisel, kohanemisel ja seetõttu abivajaja toetamisel. 2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas nendega seotud riske ja probleeme ületada: Võimalused: 1. Kasutada ära olemasolevat teadmiste baasi Dementsuse Kompetentsikeskuse näol Viljandi Haigla juures; 2. “Teleskoop” süsteemi (PAIKkondlik tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse projekt) kasutuselevõtmine koordinatsioonimudeli rakendamisel; 9 3. Väga head huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused tuleb ära kasutada, laiendades juurdepääsu erinevatele sihtgruppidele. Kitsaskohad: 1. Rajaleidja keskuse kadumine detsembris 2020, mis aitas lapsi, lapsevanemaid ja lastega töötavaid täiskasvanuid lapse võimete ning arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise ja käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel; 2. Rahvastiku vähenemise ja vananemise tingimustes on asustussüsteem läbi tegemas suuri muutusi. Teenuste kättesaadavuse tagamine, kui kodulähedases keskuses mingi teenus puudub on suur probleem; 3. Puudust tuntakse nii lasteaedades kui koolides tugispetsialistidest (logopeed, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, psühholoog); 4. Õpetajate eripedagoogiliste pädevuste arendamise suur vajadus piirkonnas; 5. Süsteemne info koondumine abivajajate kohta on puudulik ning info jagamine erinevate osapoolte vahel ei toimi; 6. Mitmed piirkonnas pakutavad teenused ei ole teatud sihtgruppidele kättesaadavad, peamiselt vastavate spetsialistide puuduse tõttu; 7. Puudub süstemaatiline abivajajate lähedastele mõeldud tugigruppide, rühmade ja nõustamiste süsteem. Võimalikud lahendused: 1. Lastekaitse spetsialistidele, perearstidele, sotsiaaltöötajatele ja, õpetajaskonnale järjepidev eripedagoogilisi ja psühholoogilisi teadmisi andvate praktilise suunitlusega koolituste korraldamine, selgitamaks mis on käitumishäire, mis psüühiline häire, mis erivajadus jne. et oleks üheselt mõistetav, millist toetusmudelit abivajaja puhul kasutada; 2. Koolituste süsteemis muudatuste sisseviimine. Ühte konkreetset sihtrühma puudutavate koolituste puhul kaasatakse kõik punktis 1 loetletud osapooled ühiselt samale koolitusele, tagamaks, et kõik on saanud ühte moodi info, esilekerkinud küsimused on läbi arutatud ning kõik osapooled mõistavad asju ühte moodi; 3. Maakonna erinevate tasandi keskuste ja maakonnakeskuse vahelise hea transpordikorralduse loomine, mis eeldab head koostööd omavalitsuste vahel ning transpordisüsteemi läbimõeldud süsteemi loomist, kus arvestatakse erinevate elanike-gruppide vajadustega. Oluline on kaasata seejuures otsustusprotsessidesse nii juhi tasand kui ka vastavate valdkondade spetsialistid; 4. Tugispetsialistide vajaduse kaardistamine piirkonnas ning uute spetsialistide värbamine ja koolitamine nendes valdkondades, kus spetsialistide puudus ning vajadus kõige suurem; 5. Süsteemse info kogumise ja jagamise mudeli loomine, nii, et kõik tasandid, spetsialistid ja osapooled oleks ühises infoväljas; 6. Teenusepakkujate koolitamine erinevate sihtrühmade vajaduste osas, hirmude ja stigmatiseerimise vähendamiseks. Varane märkamine on oluline, sest õigeaegse 10 sekkumise korral on raviprotsess vähem ressurssi nõudev ning elukvaliteedi langus väiksem. Varajase märkamise üks oluline komponent on ka abivajaja toetamine läbi kogukonna, sotsiaalsete sideme ning aktiivsete tegevuste, seetõttu on erinevatel kogukonna poolt pakutavatel teenuste ja tegevustel väga oluline roll. Vaimse tervisega seotud tervisehäired kutsuvad aga teadmatuse ja stigmatiseerituse tõttu sageli esile tõrjumist ning kogukonna eemaldumist abivajajast. Selle vältimiseks ja kogukonna suuremaks kaasamiseks abivajajate toetamiseks on oluline tõsta inimeste teadlikkust ja koolitada kogukonna võtmeisikuid, liidreid ja aktiivseid liikmeid. 2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile: a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.2: Piirkondlik juhtrühm, kuhu kuuluvad iga ühistaotleja esindajad, kes vastutavad piirkonnas erinevate asjakohaste valdkondade spetsialistide eesmärgipärase koostöö ja regulaarsete kohtumiste eest on loodud 15.10.2020. Kokku on lepitud ka kuidas tagatakse infovahetus kõikide seotud osapooltega. b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.3: Piirkondlik juhtrühm ja piirkondlik juhtumiülene võrgustik, kuhu kuuluvad kõik asjakohased partnerid ja mille abil tagatakse, et kaasatud on kõik asjakohased sihtgrupi esindajad või esindusorganisatsiooni esindajad on loodud 15.10.2020. c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva korra Lisa 3 vormi punktile 2: Üksikjuhtumite ülese piirkondliku võrgustiku erinevate osapoolte ülesanded ja vastutus on kaardistatud 31.12.2020. d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas: Juhtumimeeskonna koosseis ja ülesanded on kokkulepitud 31.10.2020. ning alustatakse klienditööga. 2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest vastutab?): 1. Viljandi linn Huvi: juhtumite lahendamine on kompleksne, võrgustiku partnerite vahel on hea koostöö, lahenduste leidmine ja pakkumine on efektiivne. 11 Kõik osapooled, on saanud hea ettevalmistuse, et mõista, arvestada ja teha heatasemelist koostööd. Roll: olla hea ja lahendustele orienteeritud koostööpartner võrgustikus. 2. Viljandi vald Huvi: juhtumite lahendamine on kompleksne, võrgustiku partnerite vahel on hea koostöö, lahenduste leidmine ja pakkumine on efektiivne. Kõik osapooled, on saanud hea ettevalmistuse, et mõista, arvestada ja teha heatasemelist koostööd. Roll: olla hea ja lahendustele orienteeritud koostööpartner võrgustikus. 3. Viljandi haigla Huvi: abivajajate varane märkamine ning haiglaravi vajaduse ennetamine või minimeerimine. Osapoolte sujuv, efektiivne ning tulemuslik koostöö parimate lahenduste pakkumiseks. Roll: olla hea ja lahendustele orienteeritud koostööpartner. Kompetentside ja teadmiste jagamine võrgustikus. 4. Perearstid Huvi: kui esimene abivajaduse märkaja on perearst või õde, siis on neil olemas konkreetne mudel, kontaktid ja juhised kuhu ja kelle poole pöörduda ja milline on edasine toimimine antud abivajaduse puhul. Roll: sõelumine – et märgata juba varakult käitumisprobleeme ja mäluga seotud teemasid (valitud sihtrühmas). 2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3): Piirkondlik juhtrühm Vastutab piirkonnas erinevate valdkondade spetsialistide eesmärgipärase koostöö ja regulaarsete kohtumiste eest. Koosseis: 1. Viljandi linna esindajad - abilinnapea; 2. Viljandi valla esindaja - abivallavanem; 3. Viljandi Haigla esindajad - juhatus; 4. Perearstipraksiste esindaja. Üksikjuhtumi ülene piirkondlik võrgustik Piirkondlik võrgustik, kuhu kuuluvad kõik partnerite ja sihtgrupi esindus- organisatsiooni esindajad. Toimub üksikjuhtumite-üleste ülesannete jaotamine ning piirkondliku toe ja selle järjepidevuse tagamine. 12 Koosseis: 1. Viljandi linna esindajad - sotsiaalameti juhataja; 2. Viljandi valla esindaja - hoolekande koordinaator/sotsiaalnõunik; 3. Viljandi Haigla esindajad - psühhiaatria kliinikust, koduteenuste osakonnast; 4. Perearstipraksiste esindaja; 5. Dementsuse Kompetentsikeskuse esindaja; 6. Innove Rajaleidja võrgustiku esindaja või selle õigusjärgne esindaja; 7. SKA juhtumikorraldaja; 8. Politsei esindaja - noorsoopolitsei, piirkonnavanem; Üksikjuhtumite lahendamise töögrupp /juhtumimeeskond Konkreetse juhtumi lahendamises osalevate spetsialistide võrgustik, juhtumi üldvastutaja ja iga abimeetme (teenus, toetus jne) korraldamise eest vastutaja (nimeline). Abivajaja vajadustele vastava toe (sh teenuste, toetuste) korraldamine. Koosseis: 1. Viljandi linna esindaja - sotsiaaltöötaja ja vastava sihtgrupi spetsialist; 2. Viljandi valla esindaja - sotsiaaltöötaja ja vastava sihtgrupi spetsialist; 3. Viljandi Haigla esindaja - vastava sihtgrupi spetsialist(id), vajadusel raviarst, sotsiaaltöötaja, psühholoog, asjakohaste teenuste osutajad; 4. Perearst või -õde; 5. Teised osapooled, kellega abivajajal on kokkupuude juhtumi asjaoludest tulenevalt (noorsoopolitsei, ITAK, SKA, Dementsus Kompetentsikeskus, sotsiaalpedagoog, lähedased jt). 2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud oskustele ja kompetentsidele. Juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid: ● Strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus; ● Projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus; ● Hea läbirääkimisoskus; ● Konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus; ● Ajaplaneerimise oskus; ● Esinemisoskus; ● Tugevad baasteadmised haldusmenetlusest; ● Finantsteadlikkus, st teadmised teenuste rahastamisest; ● Head valdkondade ülesed teadmised koordinatsioonimudelisse hõlmatud abimeetmetest, piirkonnas tegutsevatest spetsialistidest ja teenusepakkujatest, kogukonna võimalustest jne; ● Oskus balansseerida abivajadusega inimese, tema lähedaste ja abi pakkuvate osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel; 13 ● Oskused ja teadmised võrgustike ülesehitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks. Seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid: ● Analüütiline mõtlemine, analüüsioskus; ● Teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja kasutatavatest lahendustest; ● Oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega, sh riskihindamise lahendustega; ● Oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna arenguvajaduste osas. Seejuures tuleb välja tuua: a) milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium): Täiendava koolituse vajadus olemasolevatele kompetentsidele: 1. Abivajaduse märkamine üleüldiselt perearstidele, pereõdedele, sotsiaaltöötajatele, õpetajatele, sotsiaalpedagoogidele; 2. Valdkondade ülesed teadmised koordinatsioonimudelisse hõlmatud abimeetmetest, piirkonnas tegutsevatest spetsialistidest ja teenusepakkujatest, kogukonna võimalustest. Kellel on milline pädevus ja kuhu maani. See on oluline komponent üksikjuhtumite ülese piirkondliku võrgustiku töö sujuvaks muutmisel, kus iga võrgustiku liige on oma valdkonna ekspert, aga vajab täiendavat ülevaadet piirkonnast kui tervikust. 3. Oskus balansseerida abivajadusega inimese, tema lähedaste ja abi pakkuvate osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel. Oluline komponent üksikjuhtumite lahendamise meeskonna jaoks, parimate võimalike lahenduste pakkumiseks abivajajale ja tema lähedastele. b) milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse osta: Täiendava tööjõu või teenuste sisseostmise vajadus: 1. Spetsialistid - käitumisprobleemidega laste ja noorte mitteformaalne vaatlus lasteaias ja koolis. Lapse või noore jälgimine tema tavapärases loomulikus keskkonnas võib olla sageli tulemuslikum, et saada terviklikum ülevaade probleemi olemusest. Spetsialisti külastamine on enamasti lapsele või noorele stressitekitav, võõrale enda muredest rääkimine ja enda avamine võtab aega ning käitumisprobleemi põhjuse väljaselgitamine seetõttu keeruline ja aeganõudev. Klassiruumides häiriva käitumise hindamiseks on välja töötatud mitu tõenduspõhist kooli vaatlussüsteemi, näiteks otsene vaatlus (DOF; Achenbach & Rescorla, 2001, SOS; Reynolds & Kamphaus, 2004); 14 2. Lisauuringuid tegevad spetsialistid, sõltuvalt probleemi olemusest, mis selguvad juhtumi käigus; 3. Toevajaduse hindajad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas juhul kui neid ei ole kohapeal; 4. Nõustajad, kelle vajadus selgub juhtumi käigus; 5. Tugigruppides osalemine. Olemasolevates tugigruppides osalemine nii abivajajale, tema toetamiseks kui ka tema lähedastele, aga ka uute gruppide loomine, mida kohapeal veel ei eksisteeri, kuid millele on vajadus. Eelkõige abivajaja lähedaste toetamiseks mõeldud süsteemide loomine. 2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist? Täiendava tööjõu palkamise vajadus: 1. Projekti juhtimine ja võrgustiku juhtimine. Kõikide projektiga seotud tegevuste sh arendustegevuste ja analüütiliste tegevuste läbiviimine ja toetamine ning muude projektiga seotud ülesannete täitmine. Võrgustiku tegevuse koordineerimine ja piirkondlikus võrgustikutöös osalemine; 2. Projekti toetamine administreerivate tegevustega, aruandlus jms. 3. Teenusedisaini ekspert. Mudeli loomisel ja arendamisel on oluline fookuse hoidmine. Läbi piirkonna võimaluste ja vajaduste kaardistuse seatakse paika prioriteedid, teenusedisainer aitab meeskonnal mõtestada iga plaanitud muutuse otstarbekust ning koostada teenuste arenduse teekonna ja lõpuks sellest tuleneva teenuste mudeli. Mudeli arengut ja eesmärgipärasust saab projekti jooksul testida ja kontrollida ning sisse viia parendustegevusi. Täiendavad projektiga seotud ülesanded olemasolevale personalile: 1. Juhtumikorraldus vastavalt sihtrühmale (käitumisprobleemidega lapsed ja noored, dementsussündroomiga inimesed).  Vajaduste märkamine ja väljaselgitamine;  Koordineerimisprotsess terviklikult kogu juhtumi vältel;  Taustinfo ja läbi viidud asjakohaste hindamistulemuste koondamine ja analüüsimine;  Abivajadusega inimese ja tema pere/lähedaste nõustamise korraldamine ja vajadusel tugigruppidesse suunamine;  Tervikliku teenuste plaani koostamine koostöös juhtumimeeskonna liikmetega;  Vajalike haldusotsuste ja suunamiste tegemise koordineerimine, andmete liikumise korraldamine;  Töö dokumenteerimine; 15  Juhtumi regulaarne seire, sh tulemus(t)e saavutamise jälgimine, tekkinud kitsaskohtade lahendamine;  Juhtumiülese võrgustiku informeerimine toimunud tegevustest;  Piirkondliku mudeli koostamises, testimises ja parendamises osalemine. Koormus: 9 juhtumit mõlemast sihtrühmast, u 90h (2 sihtrühma kokku 180 h). 2. Juhtumiga seotud sotsiaaltöötaja või lastekaitsespetsialistis. Väljasõidud spetsialistide vastuvõtule jms. k.a. töövälisel ajal. Koormus: 18 juhtumit mõlemast sihtrühmast, u 70 h. Sisseostetavad teenused: 1. Abivajajatele ja nende lähedastele loodavad tugigrupid. Näiteks lastevanemate tugirühm kooliealistele ja lasteaiaealistele käitumisprobleemidega lastele, toetamaks vanemate ja lähedaste vaimset tervist ja oskusi olukorraga kohaneda ning abivajadusega last parimal moel toetada. Täiendava tööjõu ja teenuse sisse ostmisega seotud kulud kajastatakse käesoleva Lisa punktis 2.10. 2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke: ● Projekt PAIK (Teleskoop) - välja arendatud somaatiliste teenuste vaheline koostöö erinevate spetsialistide vahel patsiendi ravijuhtimiseks. Toimiv võrgustiku kohtumiste praktika, kus omavalitsuste sotsiaaltöötajad on osalevad nõustajatena. Koostöölepingud Viljandi haigla, omavalitsuste ja perearstipraksiste vahel on sõlmitud 2020 I kvartali lõpuks. ● Insuldi juhtprojekt: TÜK projekti partneriks Viljandi haigla ja Perearstide Selts; ● Dementsuse kompetentsikeskus, kus üheks osapooleks on Viljandi haigla; ● IFIC-ga koostöös SRSC-SCIROCCO küpsusmudeli järgi Viljandi paikkonna hindamine; ● Viljandimaa Tervisenõukogu - noorte käitumisprobleemide varase märkamise ning abivajajakeskse süsteemi loomine Viljandimaal aastatel 2020 - 2023. 2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis 5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde. 16 Eelarve on esitatud projekti lisana. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et: ● nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas; ● nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt; ● neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust; ● neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet; ● nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik; ● nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad; ● toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Märkused: Ühistaotlus allkirjastatud Viljandi linnapea poolt volikirjade alusel. Taotlejate 2-8 volikirjad lisatud ühistaotlusele. Kuupäev: 17.08.2020, taotluse puuduste parandamine 28.08.2020 Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed: Madis Timpson, Viljandi linnapea 17 Sotsiaalministeerium [email protected] Ühistaotlejate volikiri Taotleja nimi: Viljandi Vallavalitsus Ühistaotluse nimetus: Taotlus toetuse saamiseks inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamiseks Käesolevaga volitan Viljandi Linnavalitsust, registrikood 75005222, keda esindab linnapea Madis Timpson olema käesolevas ühistaotluses esitatud taotlejate ametlik esindaja taotluse esitamisega, selle menetlemisega ja lepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Käesolevaga kinnitan, et vastutame ühistaotlejatena kohustuste täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Kuupäev: 14.08.2020 Alar Karu, vallavanem (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt Sotsiaalministeerium [email protected] Ühis taotlejate volikir i Taotleja nimi: SA Viljandi Haigla, reg istrikood 90004585 Ühistaotluse nimetus: Taotlus toetuse saamiseks i nimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioon imudeli rakendamiseks Käesolevaga volita n Viljandi Linnavalitsust, registrikood 75005222 , keda esindab linnapea Madis Timpson olema käesolevas ühistaotluses esitatud taotlejate ametlik esindaja taotluse esitamisega, selle menetlemisega ja lepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnita n , et vastutame ühis taotlejatena kohustuste täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Kuupäev: 14.08.2020 FORMTEXT (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt Sotsiaalministeerium [email protected] Ühis taotlejate volikir i Taotleja nimi: Helve Kansi Ühistaotluse nimetus: Taotlus toetuse saamiseks i nimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamiseks Käesolevaga volita n Viljandi Linnavalitsust, registrikood 75005222 , keda esindab linnapea Madis Timpson olema käesolevas ühistaotluses esitatud taotlejate ametlik esindaja taotluse esitamisega, selle menetlemisega ja lepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnita n , et vastutame ühis taotlejatena kohustuste täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Kuupäev: 14.08.2020 Helve Kansi perearst (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt Eurocpa Lirt E(:s1i Euroopa Soisizallorld lulev L.r heaLs Sotsiaalministeerium [email protected] Ühistaotlej ate volikiri Taotleja nimi: osaühing Mustla Perearstikeskus, registrikood 1 02 I 6008 ja ühistaotluse nimetus: Taotlus toetuse saamiseks inimesekeskse hoolekande- tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamiseks esindab linnapea Käesolevaga volitan Viljandi Linnavalitsust, registrikood 75005222, keda ametlik esindaja taotluse Madis Timpson olema käesolevas ühistaotluses esitatud taotlejate tegemisel' esitamisega, selle menetlemisega ja lepingu sölmimisega seotud toimingute eest solidaarselt' Käesolevaga kinnitan, et vastutame ühistaotlejatena kohustuste täitmise Volikiri on ilma edasivolitamise öiguseta' Kuupäev: 17.08.2020 Elve Lillemägi (volitaja nimi ja ametikoht) Sotsiaalministeerium [email protected] Ühis taotlejate volikir i Taotleja nimi: Marje Metsur-Benzel Ühistaotluse nimetus: Taotlus toetuse saamiseks i nimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamiseks Käesolevaga volita n Viljandi Linnavalitsust, registrikood 75005222 , keda esindab linnapea Madis Timpson olema käesolevas ühistaotluses esitatud taotlejate ametlik esindaja taotluse esitamisega, selle menetlemisega ja lepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnita n , et vastutame ühis taotlejatena kohustuste täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Kuupäev: 14.08.2020 Marje Metsur-Benzel Marje Metsur-Benzel OÜ juhatuse liige, perearst Allkirjastatud digitaalselt Sotsiaalministeerium [email protected] Ühis taotlejate volikir i Taotleja nimi: O saühing Perekeskus, reg istrikood 10154106 Ühistaotluse nimetus: Taotlus toetuse saamiseks i nimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamiseks Käesolevaga volita n Viljandi Linnavalitsust, registrikood 75005222 , keda esindab linnapea Madis Timpson olema käesolevas ühistaotluses esitatud taotlejate ametlik esindaja taotluse esitamisega, selle menetlemisega ja lepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnita n , et vastutame ühis taotlejatena kohustuste täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Kuupäev: 1 7 .08.2020 Perearst Meeli Sova (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt Sotsiaalministeerium [email protected] Ühis taotlejate volikir i Taotleja nimi: OÜ Peremeedik , reg istrikood 10695842 Ühistaotluse nimetus: Taotlus toetuse saamiseks i nimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamiseks Käesolevaga volita n Viljandi Linnavalitsust, registrikood 75005222 , keda esindab linnapea Madis Timpson olema käesolevas ühistaotluses esitatud taotlejate ametlik esindaja taotluse esitamisega, selle menetlemisega ja lepingu sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnita n , et vastutame ühis taotlejatena kohustuste täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Kuupäev: 14.08.2020 Anneli Poola (volitaja nimi ja ametikoht) Allkirjastatud digitaalselt Toetuse kasutamise leping Lisa 1 Eelarvevorm konkursi taotluse juurde Kulud koos maksudega Aasta 2020 2021 IV I II III IV Kvartal (sept-dets) 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 4680 4680 4680 4680 4680 AMETINIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu kuud) töö mahuühiku (tunni/ kulu töötaja kohta päeva/ kuu) kokku maksumus tegevuse periood 15 kuud, 400 h, ülesanded: projektijuhtimine ja eestvedamine, läbirääkimine, osapoolte kokkutoomine, võrgustiku loomine, kokkulepete sõlmimine, koolituste korraldamine, 1.1 Projektijuht (1) 500.00 € kuu 8 000,00 € 1 600,00 € 1 600,00 € 1 600,00 € 1 600,00 € 1 600,00 € regulaarne kohtumistel osalemine ja võrgustiku töö koordineerimine, üleüldine tegevuste seire ja analüüs, aruandluse koostamine, muud projekti juhtimisega seotud ülesanded Tegevuse periood 15 kuud, 9 juhtumit, kokku 40 h. Roll: juhtumikorraldaja määratakse vastava piirkonna omavalitsuse poolt ja tegeleb ühe juhtumiga algusest lõpuni, tehes koostööd teiste spetsialistidega ning koordineerib kogu protsessi juhtumimeeskonnas. Ülesanded: Teeb koostööd juhtumiülese Juhtumikorraldaja 1.2 28.00 €/h 1 120,00 € 224,00 € 224,00 € 224,00 € 224,00 € 224,00 € dementsussündroomiga abivajajale võrgustikuga, teeb ettepanekuid klienditeekonna kujundamiseks ja mudeli loomiseks, testib mudeli toimimist, teeb ettepanekuid mudeli täiendamiseks ja parandamiseks. On abivajajale kättesaadav ka töövälisel ajal, tegeleb regulaarse seirega ja on proaktiivne panustaja abivajajate leidmisesse. Tegevuse periood 15 kuud, 9 juhtumit, kokku 40 h. Roll: juhtumikorraldaja määratakse vastava piirkonna omavalitsuse poolt ja tegeleb ühe juhtumiga algusest lõpuni, tehes koostööd teiste spetsialistidega ning koordineerib kogu protsessi juhtumimeeskonnas. Ülesanded: Teeb koostööd juhtumiülese Juhtumikorraldaja 1.3 28.00 €/h 1 120,00 € 224,00 € 224,00 € 224,00 € 224,00 € 224,00 € käitumisprobleemidega lastele võrgustikuga, teeb ettepanekuid klienditeekonna kujundamiseks ja mudeli loomiseks, testib mudeli toimimist, teeb ettepanekuid mudeli täiendamiseks ja parandamiseks. On abivajajale kättesaadav ka töövälisel ajal, tegeleb regulaarse seirega ja on proaktiivne panustaja abivajajate leidmisesse. tegevuse periood 15 kuud, 18 juhtu, u 72 h. Ülesanded: Teeb koostööd juhtumiülese võrgustikuga, teeb ettepanekuid klienditeekonna kujundamiseks 1.4 Juhtumimeeskonna liige - psühholoog ja mudeli loomiseks, testib mudeli toimimist, teeb ettepanekuid mudeli täiendamiseks ja parandamiseks. On abivajajale kättesaadav ka töövälisel ajal, 28.00 €/h 2 016,00 € 392,00 € 392,00 € 392,00 € 392,00 € 392,00 € on proaktiivne panustaja abivajajate leidmisesse. tegevuse periood 15 kuud, 18 juhtu, u 72 h. Ülesanded: Teeb koostööd juhtumiülese võrgustikuga, teeb ettepanekuid klienditeekonna kujundamiseks ja mudeli loomiseks, testib mudeli toimimist, teeb ettepanekuid mudeli täiendamiseks ja parandamiseks. On abivajajale kättesaadav ka töövälisel ajal, 1.5 Juhtumimeeskonna liige - perearst on proaktiivne panustaja abivajajate leidmisesse. Perearstide puhul juhime tähelepanu asjaolule, et abivajaduse juhtumite puhul on kaasatud see 28.00 €/h 2 016,00 € 392,00 € 392,00 € 392,00 € 392,00 € 392,00 € perearst, kelle piirkonda antud abivajaja kuulub või kui abivajaja ei kuulu ühegi projektiga liitunud perearsti nimistusse, toimub kaasamine vabatahtlikkuse alusel. tegevuse periood 15 kuud, 9 juhtu, u 30 h. Ülesanded: Teeb koostööd juhtumiülese võrgustikuga, teeb ettepanekuid klienditeekonna kujundamiseks ja Juhtumimeeskonna liige - lastekaitse 1.6 mudeli loomiseks, testib mudeli toimimist, teeb ettepanekuid mudeli täiendamiseks ja parandamiseks. On abivajajale kättesaadav ka töövälisel ajal, on 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € spetsialist proaktiivne panustaja abivajajate leidmisesse. tegevuse periood 15 kuud, 9 juhtu, u 30 h. Ülesanded: Teeb koostööd juhtumiülese võrgustikuga, teeb ettepanekuid klienditeekonna kujundamiseks ja Juhtumimeeskonna liige - 1.7 dementsuskompetentsikeskuse mudeli loomiseks, testib mudeli toimimist, teeb ettepanekuid mudeli täiendamiseks ja parandamiseks. On abivajajale kättesaadav ka töövälisel ajal, on 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € spetsialist proaktiivne panustaja abivajajate leidmisesse. tegevuse periood 15 kuud, 9 juhtu, u 30 h. Ülesanded: Teeb koostööd juhtumiülese võrgustikuga, teeb ettepanekuid klienditeekonna kujundamiseks ja Juhtumimeeskonna liige - 1.8 mudeli loomiseks, testib mudeli toimimist, teeb ettepanekuid mudeli täiendamiseks ja parandamiseks. On abivajajale kättesaadav ka töövälisel ajal, on 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € hoolduskoordinaator proaktiivne panustaja abivajajate leidmisesse. tegevuse periood 15 kuud, u 30 h, ülesanded: piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate Võrgustiku (juhtumiülene) töörühma osapoolte toimivaks võrgustikuks kokkutoomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas. Mudelite loomises osalemine, juhtumirühma liikmetega 1.9 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € liige - Viljandi linna esindaja suhtlemine, tagsiside kogumine, analüüside koostamine, info jagamine ja vahendamine ning muud tegevused, mis projekti jooksul töörühmaga seotult esile kerkivad. tegevuse periood 15 kuud, u 48 h, ülesanded: piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate Võrgustiku (juhtumiülene) töörühma osapoolte toimivaks võrgustikuks kokkutoomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas. Mudelite loomises osalemine, juhtumirühma liikmetega 1.10 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € liige - Viljandi valla esindaja suhtlemine, tagsiside kogumine, analüüside koostamine, info jagamine ja vahendamine ning muud tegevused, mis projekti jooksul töörühmaga seotult esile kerkivad. tegevuse periood 15 kuud, u 48 h, ülesanded: piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate Võrgustiku (juhtumiülene) töörühma osapoolte toimivaks võrgustikuks kokkutoomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas. Mudelite loomises osalemine, juhtumirühma liikmetega 1.11 liige - Viljandi Haigla psühhiaatria 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € osakonna esindaja suhtlemine, tagsiside kogumine, analüüside koostamine, info jagamine ja vahendamine ning muud tegevused, mis projekti jooksul töörühmaga seotult esile kerkivad. tegevuse periood 15 kuud, u 48 h, ülesanded: piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate Võrgustiku (juhtumiülene) töörühma osapoolte toimivaks võrgustikuks kokkutoomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas. Mudelite loomises osalemine, juhtumirühma liikmetega 1.12 liige - Dementsuse 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € Kompetentsikeskuse esindaja suhtlemine, tagsiside kogumine, analüüside koostamine, info jagamine ja vahendamine ning muud tegevused, mis projekti jooksul töörühmaga seotult esile kerkivad. tegevuse periood 15 kuud, u 48 h, ülesanded: piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate Võrgustiku (juhtumiülene) töörühma osapoolte toimivaks võrgustikuks kokkutoomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas. Mudelite loomises osalemine, juhtumirühma liikmetega 1.13 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € liige - perearstide esindaja suhtlemine, tagsiside kogumine, analüüside koostamine, info jagamine ja vahendamine ning muud tegevused, mis projekti jooksul töörühmaga seotult esile kerkivad. tegevuse periood 15 kuud, u 48 h, ülesanded: piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate Võrgustiku (juhtumiülene) töörühma osapoolte toimivaks võrgustikuks kokkutoomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas. Mudelite loomises osalemine, juhtumirühma liikmetega 1.14 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € liige - Rajaleidja esindaja suhtlemine, tagsiside kogumine, analüüside koostamine, info jagamine ja vahendamine ning muud tegevused, mis projekti jooksul töörühmaga seotult esile kerkivad. tegevuse periood 15 kuud, u 48 h, ülesanded: piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate Võrgustiku (juhtumiülene) töörühma osapoolte toimivaks võrgustikuks kokkutoomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas. Mudelite loomises osalemine, juhtumirühma liikmetega 1.15 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € liige - SKA juhtumikorraldaja suhtlemine, tagsiside kogumine, analüüside koostamine, info jagamine ja vahendamine ning muud tegevused, mis projekti jooksul töörühmaga seotult esile kerkivad. tegevuse periood 15 kuud, u 48 h, ülesanded: piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate Võrgustiku (juhtumiülene) töörühma osapoolte toimivaks võrgustikuks kokkutoomine ja rollikokkulepete tegemine ning piirkonnas. Mudelite loomises osalemine, juhtumirühma liikmetega 1.16 liige - Viljandi Haigla koduteenuste 28.00 €/h 840,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € 168,00 € osakonna esindaja suhtlemine, tagsiside kogumine, analüüside koostamine, info jagamine ja vahendamine ning muud tegevused, mis projekti jooksul töörühmaga seotult esile kerkivad. 23 512,00 € 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 1452 1452 1452 1452 1452 SPETSIALISTI NIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu kuud) töö mahuühiku (tunni/ kulu spetsialisti päeva/ kuu) kohta kokku maksumus Aitab juhtumiülesel võrgustikul läbi viia ja analüüsida piirkonnas olemasolevaid teenuseid ning kaardistada vajadusi, prioriteetide ja fookuse seadmine. Teenusedisaini ekspert Teenuste teekonna kaardistus ning piirkonna vajadustele ja võimalustele vastavate mudelite koostamise toetamine 30.00 €/h 2.1 6 000,00 € 1 200,00 € 1 200,00 € 1 200,00 € 1 200,00 € 1 200,00 € u 42 h, teraapilised grupid ja tegevused, mis toetavad abivajajat või tema lähedasi, aitavad taastuda ja parandavad igapäevaeluks vajalikke oskusi, samuti oskusi hakkama saada abivajaja vajadustega. Gruppide loomine, juhendamine, abivajajatele ja/või nende lähedastele, gruppide läbiviimine 12 kuu jooksul. Kokku luuakse 3 gruppi. Üks on mõeldud lasteaiaealiste käitumisprobleemidega laste vanematele või hooldajatele. Teine kooliealiste laste ja noorte vanematele ja/või hooldajatele ning kolmas on dementsussündroomiga inimestele, kus abivajaja saab suhelda ja säilitada sotsiaalseid oskusi ning kognitiivseid oskusi säilitada. Dementsete lähedastele on Viljandis piirkonna dementsete lähedastele tugirühm olemas. Sellesse saab suunata Tugigruppide juhtimine projekti jooksul tuvastatud dementsete lähedasi. 30.00 €/h 1 260,00 € 252,00 € 252,00 € 252,00 € 252,00 € 252,00 € 2.5 7 260,00 € 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 1760 1760 2760 5760 2760 Tegevuse nimetus (nt võrgustiku tegevuse kirjeldus (sh maht - kordade/ tundide/päevade arv) tegevuse maksumus kulu tegevuse kohtumise korraldamine, …) mahuühiku kohta kohta kokku 3.1 Transpordikulu erinevad projektiga seotud transpordikulud kuludokumentide alusel 0.30 €/km 2 000,00 € 400,00 € 400,00 € 400,00 € 400,00 € 400,00 € Toitlustamine erinevate infopäevade (u 5 korda, vähemalt kord kvartalis), koolituste (u 3 koolitust) ja kokkusaamiste (enam kui 30 ) puhul, mis on pikema kestusega kui 1,5 h pakutakse kergemaid suupisteid ja sooje jooke ning pikemad kui 3h koolitustel pakutakse sooja toitu. Hinnanguliselt on erinevate sündmuste puhul osalejate arv kokku 300. 3.2 kuni 10.00 €/ in 3 000,00 € 600,00 € 600,00 € 600,00 € 600,00 € 600,00 € Trükised projekti jooksul väljatöötatud mudeliga seotud trükised, klienditeekond, juhendid. Väljatöötatud mudel trükitakse kõikidele Viljandi linna ja valla 6 000,00 € perearsipraksistele (17), koolidele (6), lasteaedadele (7), valla ja linnavalitsuse spetsialistidele, erinevatele nõustamiskabinettidele, haigla personalile jt (u 1000 tk). Juhendmaterjalid ja infovoldikud abivajaja lähedastele u 1000 tk, ja abivajajatele u 1000 tk. 3.3 - € - € 1 000,00 € 4 000,00 € 1 000,00 € Ruumide rent võrgustiku ja juhtumimeeskonna koolitused, infopäevad sotsiaaltöötajatele, meditsiinitöötajatele ja õpetajatele, võrgustikukohtumised, tugigruppide 3.4 kohtumised jms 3 000,00 € 600,00 € 600,00 € 600,00 € 600,00 € 600,00 € Sidekulud interneti ja telefonikulud, mis on seotud projekti tegevustega vastavalt esitatud kuludokumentidele 3.5 800,00 € 160,00 € 160,00 € 160,00 € 160,00 € 160,00 € 14 800,00 € Kulu kokku (koos maksudega) 45460 7892 7892 8892 11892 8892 Teostamise aeg Tegevused 09.2020. 10.2020. 11.2020. 12.2020. 01.2021. 02.2021. 03.2021. 04.2021. 05.2021. 06.2021. 07.2021. 08.2021. 09.2021. 10.2021. 11.2021. 12.2021. Kaasatavad partnerid Eesmärk: Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomine ja käivitamine käitumisprobleemidega lastele ja noortele ning dementsussündroomiga inimestele Viljandi linnas ja Viljandi vallas 1. Piirkondliku juhtrühma moodustamine ja tegevuse käivitamine Koostöökokkuleppe sõlmimine ja Juhtrühma kohtumine, Tegevus 1. Juhtrühma moodustamine ja regulaarne kokkusaamine Juhtrühma tegevuse käivitamine Juhtrühma kohtumine koostöökogu moodustamine vahekokkuvõtted Tegevus 2. 2. Üksikjuhtumi ülese piirkondliku võrgustiku loomine ja käivitamine Potentsiaalsete võrgustikuliikmete Piirkondlike abimeetmete tervikpildi tuvastamine ja kokku toomine. kaardistamine (millised teenused, Kokkulepped erinevate osapooltega, Võrgustiku liikmete võimestamiseks Tegevus 1. Võrgustiku loomine toetused jm ressursid on piirkonnas rollijaotus ja infoliikumise korraldatav koolitus olemas, kas on kokkulepped teiste kokkulepped. Nimeliselt jaotatud piirkondade teenuseosutajatega vastutajad. I võrgustiku töökohtumine. Süsteemne hindamiste ja andmevahetuse korraldamine, abivajajat, süsteemi III võrgustiku kohtumine. Osapooltelt Piirkondliku valdkondade vahelise tagasiside küsimine ja vajadusel selle Tegevus 2. Võrgustikutöö käivitamine koostöökultuuri loomine, arendamine II võrgustiku kohtumine IV võrgustiku kohtumine V võrgustiku kohtumine VI võrgustiku kohtumine VII võrgustiku kohtumine pinnalt muudatuste tegemine ja toetamine töötajaid ja süsteemi puudutavate piirkondlikes kokkulepetes. tulemuslikkuse mõõdikute kokkuleppimine koolitus koolitus koolitus koolitus koolitus Tegevus 3. 3. Üksikjuhtumite lahendamise töögrupi /juhtumimeeskonna/juhtumivõrgustiku loomine ja käivitamine Meeskonna liikmete valimine ja Meeskonna koolitus, supervisioon ja Tegevus 1. Juhtumimeeskonna loomine nimetamine, kokkulepped ja vastutuse võimestamine. jaotamine. Tegevus 2. Meeskonna regulaarne kohtumine kompleksjuhtumite kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine kompleksjuhtumite lahendamine lahendamiseks Tegevus 3. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna I juhtumimeeskonna kohtumine II juhtumimeeskonna kohtumine III juhtumimeeskonna kohtumine IV juhtumimeeskonna kohtumine V juhtumimeeskonna kohtumine VI juhtumimeeskonna kohtumine VII juhtumimeeskonna kohtumine VIII juhtumimeeskonna kohtumine IX juhtumimeeskonna kohtumine X juhtumimeeskonna kohtumine XI juhtumimeeskonna kohtumine XII juhtumimeeskonna kohtumine XIII juhtumimeeskonna kohtumine XIV juhtumimeeskonna kohtumine kohtumised TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.2/1211-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ning Viljandi Linnavalitsus, registrikood 75005222, asukoht Linnu 2, Viljandi, Viljandi maakond, 71003; Viljandi Vallavalitsus, registrikood 75038606, asukoht Kauba tn 9, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71020; SA Viljandi Haigla, registrikood 90004585, asukoht Pärna tee 3 Jämejala küla, Viljandi vald, Viljandi maakond, 71024; Helve Kansi OÜ, registrikood 11316835, asukoht Tartu 15a, Viljandi, Viljandi maakond, 71004; OÜ Mustla Perearstikeskus, registrikood 10216008, asukoht Posti 36, Mustla, Viljandi maakond, 69701; Marje Metsur-Benzel OÜ, registrikood 11316829, asukoht Turu tn 8/10 Viljandi 71003; OÜ Perekeskus, registrikood 10154106, asukoht Tartu 15A, Viljandi linn, Viljandi maakond 71020 ja OÜ Peremeedik, registrikood 10695842, asukoht Turu tn. 8/10, Viljandi linn, Viljandi maakond 71003, keda esindab volikirja alusel Viljandi Linnavalitsus, keda esindab Madis Timpson (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade ülene abi ning toetuse saaja poolt 17.08.2020 esitatud taotlusest (edaspidi „taotlus“), sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6. „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse summa on kuni 45 460 (nelikümmend viis tuhat nelisada kuuskümmend) eurot (edaspidi toetus). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud taotluses (lepingu Lisa 1). 1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on maksegraafik. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse saaja arveldusarvele toetuse vastavalt järgmisele maksegraafikule: 2.2.1. 7 892 (seitse tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest; 2.2.2. 7 892 (seitse tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.3. 8 892 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.4. 11 892 (üksteist tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.5. 8 892 (kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. 2.3. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande kohaselt kasutamata. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:  01.09.2020. – 31.12.2020;  01.01.2021. – 31.03.2021;  01.04.2021. – 30.06.2021;  01.07.2021. – 30.09.2021;  01.10.2021. – 31.12.2021. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 5 (viie) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 8 (kaheksa) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist. Aruannetele lisatakse projektiga seotud üritustel osalejate allkirjalehed vastavalt lepingu Lisale 4. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil ja ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile. 3.4. Lõpparuandes esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole). 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Livia Kask, tel. 527 4959, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks: 6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde); 6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande vorm); 6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas; 6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 435 4710 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE021010302005455005 Lepingu Lisa 2 eelarve aruande vorm Kulud koos maksudega Aasta/ kvartal Planeeritud 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 0 AMETINIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 1.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 1.2 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 0 SPETSIALISTI NIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 2.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 2.2 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 0 Tegevuse nimetus tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 3.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 3.2 Kulud kokku (koos maksudega) 0 esitatakse iga kvartali kohta eraldi Kulud koos maksudega Tegelik 0 0 0 0 Toetuse kasutamise leping Lisa 2 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta. 1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused: 1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti: 1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite lahendamiseks: 1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti: 1.5. Milliseid probleeme esile kerkis: 1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused: 2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis: 2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus: 2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi: 2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike võimaluste/kitsaskohtade vaatest): 2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9): 2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks: 4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole kaetud eelmiste punktidega. II osa: Eelarve aruanne. Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tegevuse nimi Tegevuse järjekorranumber projekti raames ANDMED TEGEVUSE Tegevuse kestus akadeemilistes tundides Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Isikukood – kontroll Elukoha omavalitsusüksus Kodutu / eluasemeturult tõrjutu E-post OSALEJATE ÜLDANDMED Telefoninumber Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise kuupäev Tegevuse katkestaja Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel: eeltäidetud TEGEVUSEGA LIITUMISEL sihtrühma alusel või küsitud Tööhõive staatus tegevusega liitumisel Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/ LIITUMISEL Tööhõive staatus tegevusega liitumisel: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA Tegevuses osaleja – otsib tööd Tegevuses osaleja – otsib tööd: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4 VÄLJUMIST nädala jooksul pärast tegevust Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4 nädala jooksul pärast tegevust: OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Rida kustutada (kuupäev) Osaleja, kelle toimetulek paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist SOMi erandid Hooldatava isikukood Toetuse kasutamise leping Lisa 3 Toetuse kasutamise leping Lisa 4 Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta Ürituse nimi: Toimumise koht: Toimumise kuupäev: *iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel