Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“
tingimused ja kord
Lisa 1
ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI
KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS
Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli
rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras.
1. Üldandmed
● Taotleja 1: Rapla Vallavalitsus, registrikood 77000312, Viljandi mnt 17, Rapla,
79511
● Taotleja 2: Kohila Vallavalitsus, registrikood 75018851, Vabaduse 1, Kohila 79804
● Taotleja 3: Märjamaa Vallavalitsus, registrikood 77000447, Tehnika 11, Märjamaa
alev 78304
● Taotleja 4: Kehtna Vallavalitsus, registrikood 77000252, Pargi 2, Kehtna, 79001
● Taotleja 5: SA Raplamaa Haigla, registrikood 90013035, Alu tee 1, 79515
● Taotleja 6: Rapla Perearstikeskus OÜ, registrikood 10592059, Alu tee 1, 79515
● Taotleja 7: Märjamaa Perearstikeskus OÜ, registrikood 10706830, Oru 12,
Märjamaa, 78301
● Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik)
Rapla Vallavalitsus, Viljandi mnt 17, Rapla 79511, kontaktisik Jüri Morozov, abivallavanem,
[email protected], tel 5389 2441
● Arvelduskonto number, viitenumber, pank
SEB Pank, konto nr EE661010802000071007
● Taotletav summa
59 570 €
1
Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus,
esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi
tegevustesse kaasatud.
2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks
Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge,
tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse
piirkondlik ülevaade ja eelarve.
2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes
saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja
koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?):
Eesmärgid:
• pakkuda abivajadusega inimeste vajadustele vastavat abi võimalikult vara (sh
pikendades seeläbi kodus toimetuleku aega;.
• vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust
asjaajamisel;
• koguda paremini infot süsteemsete puuduste ja toimivate praktikate kohta –
koostada maakonnaülene olukorrakirjeldus ja toimimise mudel Rapla maakonnas.
Raplamaal on kõige olulisem antud projektiga arendada koostöövõrgustikku, luua toimiv
kindel süsteem teenusepakkujate vahel, et inimesed saaksid õigele teenusele võimalikult
kiiresti.
Oodatavad tulemused:
• tekivad selged kokkulepped, millised on erinevate osapoolte ülesanded ja vastutus
(fikseeritud lepped osapoolte vahel);
• luuakse selged piirkondlikud abivajajate profiilid, mida saab arvesse võtta nii
piirkondlike kui riiklike teenuste arendamisel (7-8 erinevat profiili võimalusel, valmib
paikkonna olukorra analüüs ning klientide teenustega rahulolu uuring);
• tehakse selged kokkulepped, kuidas on erinevad klienditeekonnad üle elukaare
toetatud (maakondlik mudel);
• tagatakse efektiivne üksikjuhtumite keskne kui ka üksikjuhtumite ülene võrgustikutöö
- kõikide piirkondlikult oluliste sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi, aga ka muude
asjakohaste partnerite vahel (Rapla maakonnas kujuneb projekti lõpuks välja
meditsiini ja sotsiaalsfääri võrgustik, mis siiani on olnud kesine);
• tagatakse projekti kaasatud komplekssete vajadusega inimeste abivajaduse välja
selgitamine, millele tuginedes on inimese enda ja tema juhtumimeeskonnaga ühiselt
paika pandud inimese terviklikke vajadusi hõlmav teenuste plaan ning inimene ja
tema lähedased on saanud vajaliku toe ja abi (15 kompleksjuhtumi lahedamine,
võetakse kasutusele üle maakonna, kõikides KOVdes ühesugune hindamismaatriks
jms).
Raplamaal ühinevad koordinatsioonimudeli projektis kõik omavalitsused, Raplamaa Haigla
ja kaks perearstikeskust - Rapla ja Märjamaa. Projekt on hea võimalus süsteemselt
arendada võrgustikutööd ja mudeldada abivajajate toetusteed. Kaasatakse erinevaid
koostööpartnereid (hooldekodud, perearstid, asenduskodu, erihooldusasutused, Eesti
Töötukassa, SKA jt ).
2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate:
a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat
koordinatsiooni vajavaid inimesi):
Potentsiaalsete abivajajate arvu, kes on suurema koordinatsiooni vajadusega, on raske
üheselt määratleda. Üldjuhul on teada isikud, kes vajavad konkreetseid tervishoiuteenuseid
kui ka isikud, kes vajavad konkreetseid sotsiaalteenuseid, kuid puudub ühtne erinevate
teenuste ülene terviklik ülevaade abivajadusest. Sellest tulenevalt võivad abivajajad jääda
ilma nende jaoks olulistest teenustest või saada valet teenust, koormates seeläbi mõningaid
süsteemiosi liigselt ning alakasutades teisi. Seetõttu on vastava kaardistuse loomine
potentsiaalsete profiilide näol ka planeeritud ühe projekti väljundina.
Kohalikes omavalitsustes tegeletakse igapäevaselt eelkõige eakate ja erivajadustega
inimestega, kes vajavad erinevaid teenuseid. Pensioniealistest (65+, keda on Raplamaal
2020. aasta algul 5539. alus Statistikaamet) ca 70% on üle 75 aastased ja 14% üle 85
aastased. Suurem osa neist on kindlasti tervishoiusüsteemi kliendid ning paljud ka
komplekse abivajadusega. Puudega inimesi oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel
Raplamaal 2018. aastal 3060, neist sügava puudega lapsi kümmekond, tööealisi 132 ja
pensioniealisi 207. Kõige rohkem puudega inimesi on Rapla vallas (1179), seejärel
Märjamaa (866), Kehtna (564) ja Kohila (451). Rapla haigla hinnangul on iga nädal vähemalt
üks keerulisem juhtum, kus on vaja suhelda ja kooskõlastada tegevusi mitme erineva
osapoolega (haiglas on inimesed ka väljaspoolt maakonda). KOVd on nimetanud, et
raskemad juhud esinevad kord või paar ühes kuus.
b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad:
• Kohalikud omavalitsused puutuvad enam kokku abivajajatega, kes tarbivad
sotsiaalteenuseid. Tihti ei saa nad üksi kodus hakkama, kuid koduteenustest ei piisa
ning abivajaja lähedased käivad tööl ja ei saa seetõttu neid ise hooldada. Samuti
puuduvad abivajajatele rahalised vahendid, et katta teenustega seotud omaosalus
ja . korralda vajalik transport.
• Rapla haigla on abivajajate peamiste probleemidena välja toonud eelkõige
toimetuleku pärast haiglas olemist (ehk olukorra, kus isik peaks liikuma ühelt
tervishoiuteenuselt teisele tervishoiuteenusele ja/või sotsiaalteenusele). Näiteks
vajatakse abi kodu kohandamisel, sobivate haiglajärgsete teenuste leidmisel ja
nende korraldamisel ning dokumentide vormistamisel (puuded, hooldekodu koht,
toetuste taotlused jms).
c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste
sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid:
• Kohalikud omavalitsused loodavad, et enamuse sihtgruppide toetamine on vähemalt
rahuldav, kuid täpsem sellekohane info tegelikult puudub. Kohalikud spetsialistid,
kes annavad oma parima, ei ole siinkohal parimad hinnangu andjad (siit ka idee teha
klientide seas rahulolu uuring - teostame seda läbi fookusgrupi vestluste).
Kõige suurem väljakutse on dementsed eakad, kes vajavad hoolekannet - neile pole
piisavalt teenuseid ja hooldekodu kohti. Ja selliseid kliente tuleb järjest rohkem.
Teenusepakkujate koostöö on väga oluline, sest need inimesed vajavad ka
meditsiinilist teenust.
Samuti on väljakutseid puuetega laste, töötute ja üksikvanurite toetamisel. Paremini
toimib eakate ja eestkostetavate toetamine. Kuigi üldhooldusteenuse eest tasumise
teema on alati olnud keerukas just seetõttu, et seadusjärgsete ülalpidamiskohuslaste
maksevõimekuse väljaselgitamine on erimeelsuste korral aeganõudev. Üksikvanurid
- nendel endal sotsiaalvõrgustik puudub ja ametnikel pole kellegagi suhelda (otsida
tuleb lähedasi jne), puuetega laste puhul sõltub palju puudest, probleemiks on
kättesaadavus vajalike teenuste osas, teenused on tihtilugu kaugel, mis tekitab
omakorda probleemi (transport - laps ei kannata transporti, see on koormav talle
jms). Ravikindlustuseta töötud on tavapäraselt heitunud inimesed, keda on raske
motiveerida enda eest hoolt kandma.
• Haigla poolt nähakse, et puudega inimesed ja eriti psüühikahäiretega inimesed on
suurim väljakutse, eakatega saadakse paremini hakkama. Psüühikahäirega
inimestega kulub rohkem ajalist ressurssi, sageli pole neid kuhugi suunata.
Kindlustamata inimestega on töömaht suur. Kindlustamata isikud on üha sagenevad
kliendid, tavaliselt on need alkoholiprobleemiga ja mitteametlikult töötanud
meesterahvad. Kui on vaja selliseid edasi paigutada üldhooldusteenusele, siis ei
taha neid keegi võtta.
• Perearstid tõid välja, et nad ei ole kursis eriti sotsiaalteenustega. Abivajaduse poolelt
on kõige rohkem muret koolilastega, kes on sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemis
nn piiri peal. Justkui tervishoiuteenust ei vaja, puuet enam ka kergekäeliselt ei
määrata, aga on vaja logopeedilist või psühholoogi abi suuremas mahus jne.
2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh
valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas
nendega seotud riske ja probleeme ületada:
Raplamaa peab oma arengukavas sotsiaalset turvalisust väga oluliseks. Raplamaa
Arengustrateegia 2035+ olulisimad strateegilised kokkulepped on järgmised
(https://rol.raplamaa.ee/wp-content/uploads/2019/06/Raplamaa-Arengustrateegia-
2035.pdf):
1. 35 000 õnnelikku ja kodukohta hindavat elanikku. Vajalik on, et sünde oleks pisut enam
kui surmasid ja et maakonda saabuks pisut rohkem kui siit lahkuks – vaja on 100 inimesega
aastas plussi jääda. Tallinna lähine asend võimaldaks seda. Turvaline ja kvaliteetne
elukeskkond on eesmärgi saavutamiseks võtmetähtsusega! On oluline, et Raplamaa
inimesed jääksid rahule oma eluga ja oleksid õnnelikud.
2. Kõige puhtam ja turvalisem elukeskkond Eestis. Raplamaa on üks puhtamaid ja
turvalisimaid piirkondi Eestis – seda suunda tuleb jätkata! Raplamaa jätkab rahvusvahelise
Safe Community võrgustiku põhimõtetel – käib tihe omavaheline koostöö, on erinevad
töörühmad, tegeletakse riskigruppidega, kaasatakse kõiki eagruppe, toimivad
pikaajalised programmid.
Strateegia toob välja kitsaskohad ja võimalused:
1. Mitmete avalike teenuste kättesaadavuse puhul on oluliseks probleemiks
tegevuse ebapiisav koordineerimine ja vähene koostöö. Seda on esile toodud
nii spordi, kultuuri, hariduse, sotsiaalhoolekande kui mõnede teiste valdkondade
puhul. Omavaheline koostöö ja tööjaotus võimaldaksid tõsta teenuste kvaliteeti ja
parandada nende kättesaadavust (lk 34).
2. Eesmärgiks on mitmekesine kvaliteetsete ja kättesaadavate sotsiaal- ja
terviseteenuste võrgustik, millest saavad osa kõik abivajajad. Raplamaal on üsna
laialdane ja mitmekesine valik sotsiaal- ja tervishoiuasutusi. Puudus on ehk pigem
omavahelises koostöös, mida on võimalik teha senisest tihedamalt ja tõhusamalt.
Koostöö puudutab kõiki võrgustiku osapooli: terviseteenuste osas nt Raplamaa
haigla ja esmatasandi tervisekeskuste vahel, sotsiaalhoolekandes nt kokkuleppeid
partnerite vahel spetsiifiliste teenuste pakkumisel (nt dementsete eest
hoolitsemine) jne. Koostöö ja omavaheline tööjaotus on võti suhteliselt väikese
kliendibaasi puhul pakkuda kvaliteetsemat ja mitmekesisemat teenust ning
vähendada omavahelist teenuste dubleerimist. Maakonna tuleviku jaoks on tähtis
nii koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga toimiv Raplamaa Haigla kui erinevaid
terviseteenuseid koondavad esmatasandi tervisekeskused, nii eri- kui
üldhoolekande asutused, nii Juuru SOS Lasteküla kui kriisiabi. Kohalike
omavalitsuste vaates on oluline turvaliste, majanduslikult vastuvõetava hinnaga
ning toetatud teenusega majutusüksuste rajamine ja kohandamine (sh
sotsiaalelamispinnad). Erinevaid sihtrühmi haaravate tegevuste toetamiseks on
oluline käivitada tervise ja turvalisuse valdkonnas vastavaid programme ja projekte
(lk 50-51).
3. Raplasse kerkib ainulaadne tervishoiulinnak, mis ühendab endal väga mitmeid
erinevaid asutusi ja teenuseid - haigla, polikliinik, esmatasandi tervisekeskus,
hooldekeskus jms. Tervishoiulinnakus arendatakse välja kvaliteetsed ravi- ja
hooldusteenused.
Raplamaa tänane olukord on kirjeldatud alljärgnevalt:
Raplamaal elas 2020. aastal 1. jaanuari seisuga 33 282 inimest. Kõige suurem on elanike
arvu poolest Rapla vald (13 109 inimest), seejärel Märjamaa vald (7 427 inimest),
järgnevad Kohila vald (7 286 inimest) ja Kehtna vald (5 460 inimest).
Maakonna valdades pakutavate sotsiaalteenustega on eelkõige kaetud kõige enam
haavatavad sotsiaalsed grupid. Avahooldus eakatele on kättesaadav igas vallas, mis näitab
eakatest hoolimist kohalikus omavalitsuses. Päevakeskused (mis sisaldavad erinevaid
teenuseid) on loodud suurematesse vallakeskustesse.
Kohalikes omavalitustes (4) on kokku tegutsemas 20 sotsiaalvaldkonna inimest, neist 13
sotsiaaltöö spetsialisti ja 7 lastekaitsespetsialisti.
Raplamaal on 3 hoolekandeasutust, mis pakuvad erihoolekandeteenuseid: Rapla
Hooldekeskus (Rapla vald), Pahkla Camphilli Küla SA ja Kohila Turvakeskus „Katikodu“
MTÜ (Kohila vald). Viimastel aastatel on Raplas tegutsemas AS Hoolekandeteenused
pakkudes kogukonnas elamise teenust psüühilise erivajadusega inimestele.
Üldhooldekodusid on üheksa (hooldekohtade arv Raplamaal ca 400) ja asenduskodusid üks
- SOS Juuru Lasteküla.
Esmatasandi arstiabi osutatakse Raplamaal 18 perearsti nimistu juures, kus töötab 21 arsti
ning 28 õde. Perearstikeskused on loodud Raplas ja Märjamaal. Projektiga on ühinenud
Rapla Perearstikeskus, kus on 7 perearsti nimistut ja töötab 8 ning Märjamaa
Perearstikeskus, kus on 2 perearstinimistut (töötab 2 perearsti). Raplamaa Haigla, Rapla
Perearstikeskus ning kaks Kehtnas töötavat perearsti pakuvad üheskoos enda
teeninduspiirkonnas esmatasandi tervisekeskuse teenuseid.
SA Raplamaa Haigla on üldhaigla, mis pakub patsientidele ambulatoorset ja statsionaarset
abi. Lisaks on haiglal erakorralise meditsiini osakond, mis teenindab nii ise tulnud kui kiirabi
poolt toodud patsiente, samuti pakub haigla statsionaarse õendusabi teenust (hooldusravi).
Patsientide tervisemuredele aitab haiglas lahendusi leida üle 40 arsti 15 arstlikul erialal ning
neile on selles toeks üle 100 meditsiini- ja hooldusõe. Haiglas töötavad ka sotsiaaltöötaja ja
kliinilised psühholoogid. Haiglas on 2 statsionaarset osakonda, kus ravitakse sise- ja
kirurgilisi haigusi (päevakirurgia). Mõlemal erialal saavad abi ka kõrgemast ravietapist
suunatud järelravi vajavad haiged. Iseseisvaks statsionaarseks õendusabiks on 25
voodikohta.
Allikas: Rapla maakonna terviseprofiil 2019.
Raplamaal tegutsevad aktiivselt ka erinevad abivajajate ühendused. 23 aastat on
tegutsenud Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda, mis ühendab 10 ühingut, ja eelmisel
aastal asutatud dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp. Samuti on eelmisel aastal
loodud Raplasse vähihaigete tugigrupp.
Raplamaa kohalik raadio on TRE Raadio, mille kuulatavus kohalike seas on väga kõrge –
viimase uuring järgselt on kuulatavus nädalas võrdne Sky Plus raadioga (9000!), mis on
tähelepanuväärne. Maakonnaleht Raplamaa Sõnumid ilmub kord nädalas. Lugejaskond on
suur. Viimase Eesti Meedialiidu tellimusel korraldatud lugejauurimuse viis läbi OÜ
uuringukeskus RAIT Faktum & Ariko. Uuring kajastas 2019. aasta sügisest seisu. Selle järgi
olid ajalehe Raplamaa Sõnumid näitajad: paberleht - kogu lugejaskond: 25 000
(püsilugejad:13000, juhulugejaid: 13000), digivariant: arvutis - 25 000, mobiilis: 11 000,
tahvelarvutis: 7000. Rapla, Kohila ja Kehtna valdades ilmub regulaarselt (11-12 korda
aastas) vallaleht (Rapla Teataja, Kohila valla ajaleht, Valla Vaatleja) ja on elanikkonnale
tasuta, Märjamaal ilmub Märjamaa Nädalaleht (igal nädalal), mis ei ole küll tasuta, kuid
kuutellimus on 2,4 eurot. Eakam elanikkond/sihtrühm saab vajalikku infot läbi paberkandja
ja noorem elanikkond läbi e-keskkonna - elanikkonna teavitamine toimub hästi ka valdade
kodulehtede kaudu.
Kohaliku tasandi teenuseosutajad (KOVid, haigla, perearstid) on defineerinud esmased
alljärgnevad kitsaskohad (mida täpsustatakse ja täiendatakse projekti jooksul):
• Puudused on sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras ja süsteemis. Kitsaskohaks
on erinevate toimijate (haigla, KOV, perearstid, hoolekandeasutused) vaheline
koordinatsiooni puudulikkus (nt transpordi korraldamine, inimeste abivajaduse
tuvastamine ja suunamine vajalikule teenusele).
• Tuntakse puudust juriidilisest kompetentsist,
• Siiani on läbi heade suhete saanud asju ajada lihtsamini. Probleem on aga selles, et
koostöö seisneb pikaajalistel isiklikel suhetel ning süsteemsus puudub - kui inimesed
vahetuvad, ei tööta ka isiklikud suhted.
• Samuti on probleemiks, et töötatakse erinevate hindamistööriistadega - igal vallal on
kohapeal enda välja töötatud abivajaduse hindamise juhend (maatriks). Perspektiivis
tuleks see ühitada (sobiva näidisena võiks kaaluda Töötukassa töövõime hindamise
juhendit, mis on põhjalik ja toimiv).
• Haigla ja perearstikeskused ei näe KOVdega suhtlemises erilisi takistusi, pigem on
probleemiks teenuste kallis hind, mille vald peaks üle võtma.
2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam:
2020
September
• Juhtrühma loomine, esimene koosolek;
Oktoober
• Arendusseminar erinevate osapooltega (keda kaasata projekti jms teemad)
• Võrgustiku koordinaatori ja juhtumikorraldaja leidmine;
• Mudeldaja leidmine.
November
• Piirkondliku võrgustiku loomine - projekti tutvustamine partneritele, kohtumised,
nõusolekute saamine;
• Piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine, piirkonnas olevate
kompetentside ja arendusvajaduste kaardistamine.
Detsember
• Projekti tutvustamine meedias - artikkel maakonnalehes Raplamaa Sõnumid ja
vallalehtedes. Raadiosaade Raplamaa Pooltunnis;
• Projekti avaseminar partnerite ootuste kaardistusega ja esimese uuringu tulemuste
tutvustamisega
2021
I kvartal
• Algab võrgustikupõhise klienditöö ehk töö juhtumimeeskonnas;
• Juhtrühma kohtumised 2x;
• Üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumised 3x;
• Ministeeriumi poolt korraldatud tegevustes osalemine;
• Raadiosaade;
• Kitsaskohtade ja arendusvajaduste kaardistamine: intervjuud ja rühmaarutelud (2);
• Vahearuande koostamine.
II kvartal
• Juhtrühma õppereis Saaremaale (kohtumine Saare valla projekti juhtrühmaga, hea
praktika jagamine);
• Võrgustikukoolitus (kõikide osapoolte meeskonnatöö koolitus);
• Juhtrühma kohtumine;
• Üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumi meeskonna kohtumised 3x;
• Ministeeriumi poolt korraldatud tegevustes osalemine;
• Raadiosaade abi võimalustest, projekti kulgemisest, soovitustest abivajajatele;
• Vahearuande koostamine.
III kvartal
• Juhtrühma kohtumine;
• Üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumised 2x;
• Rahulolu uuring fookusgruppides (2-3);
• Vahearuande koostamine.
IV kvartal
• Juhtrühma kohtumine;
• Üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumised 2x;
• Raadiosaade projekti tulemustest, projekti tulemuste kajastamine maakonnalehes ja
vallalehtedes;
• Valmivad 7-8 erinevat liikumisteed;
• Valmivad piirkondlikud koostöökokkulepped;
• Projekti lõpuseminar;
• Lõpparuande koostamine.
2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest
vastutab?):
1. Rapla Vallavalitsus: projekti ja aruannete esitamine; raamatupidamise korraldamine,
projektijuhi palkamine, juhtumikorraldaja ja võrgustiku koordinaatori leidmine,
konkursi korraldamine, lepingute sõlmimine, projekti eesmärkide täitmine - vastutaja
Jüri Morozov, abivallavanem; juhtrühmas osalemine - Jüri Morozov, Triinu Sõelsepp,
sotsiaaltöö peaspetsialist; 6 kompleksjuhtumi leidmine ja menetlemine –
juhtumikorraldaja, koostöövõrgustiku loomine ja arendamine – võrgustiku
koordinaator.
2. Kohila Vallavalitsus: juhtrühmas osalemine - Uku Torjus, vallavanem, 3
kompleksjuhtumi leidmine ja menetlemine - Väino Maasalu, sotsiaaltöö
peaspetsialist;
3. Märjamaa Vallavalitsus: juhtrühmas osalemine - Marge Viska, sotsiaalnõunik, 3
kompleksjuhtumi leidmine ja menetlemine – sotsiaaltöötajad;
4. Kehtna Vallavalitsus: juhtrühmas osalemine - Katrin Velleste, abivallvanem, 3
kompleksjuhtumi leidmine ja menetlemine – sotsiaaltöötajad;
5. Rapla Perearstikeskus: juhtrühmas osalemine: Kadri Luga, juhataja,
juhtumikorralduses osalemine – perearstid.
6. Märjamaa Perearstikeskus: juhtrühmas osalemine - Marika Hiiemaa, juhataja;
juhtumikorralduses osalemine – perearstid;
7. Raplamaa Haigla: juhtrühmas osalemine - Pille Mukk, juhataja; juhtumikorralduses
osalemine - Kaja Heinsar, haigla sotsiaaltöötaja.
2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis
esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja
juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra
punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3):
Juhtrühm:
1. Rapla VV - Jüri Morozov, abivallavanem
2. Kohila VV - Uku Torjus, vallavanem
3. Kehtna VV - Katrin Velleste, abivallavanem
4. Märjamaa VV - Marge Viska, sotsiaalnõunik
5. Raplamaa Haigla - Pille Mukk, juhataja
6. Rapla Perearstikeskus - Kadri Luga, juhataja
7. Märjamaa Perearstikeskus - Marika Hiiemaa, juhataja
8. Eesti Töötukassa - Ilvi Pere, Rapla esinduse juht
Võrgustik:
1. Perearstid (18 nimistut)
2. Üldhooldekodude juhatajad (9)
3. Asenduskodu SOS Juuru Lasteküla (1)
4. Valdade sotsiaaltöötajad (sotsiaalnõunikud, sotsiaaltöö spetsialistid,
lastekaitsespetsialistid - 20)
5. Hoolekandeasutused, mis pakuvad erihoolekandeteenuseid (Rapla Hooldekeskus -
Rapla vald; Pahkla Camphilli Küla SA ja Kohila Turvakeskus „Katikodu“ MTÜ -
Kohila vald, AS Hoolekandeteenused (4)
6. Eesti Töötukassa juhtumikorraldajad (2)
7. Haigla töötaja - sotsiaaltöö spetsialist (1)
8. Raplamaa Puuetega Inimese Koda (1)
9. Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp (2)
10. Sotsiaalkindlustusamet (2)
11. Haridusasutused (koolid, lasteaiad vajadusel)
12. Rapla Maakonna Psühholoogiateenistus (2)
2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile
keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud
oskustele ja kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua:
Kompetentsid, mille tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk potentsiaalne
kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium):
1. Juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid
Projekti algatajad ja tulevased juhtrühma liikmed Jüri Morozov (Rapla abivallavanem), kes
on kauaaegne omavalitsuse kogemusega ametnik ja kes juhib praegu Rapla vallas haridus-
kultuuri- ja sotsiaalvaldkonda, ning Uku Torjus (Kohila vallavanem), kes on kauaaegne
sotsiaalvaldkonna tippspetsialist (valda juhib teist aastat) on juhtimisteemadel ja ka
valdkonna tundmise teemadel väga kompetentsed. Projektijuht Ülle Laasner omab
kauaaegset kogemust turvalisuse ja rahvatervise valdkonnas (töötades Rapla
Maavalitsuses ja al 2018 Raplamaa Omavalitsuste Liidus kokku üle 20 aasta) juhtides
tervise arendamise projekte, samuti omab ta KOV kogemust Rapla valla sotsiaalkomisjoni
juhina 8 aastat (2009-2017).
2. Sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivevaldkonna ekspertteadmisega seotud oskused ja
kompetentsid
Raplamaa omavalitsustes töötavad sotsiaalnõunikud omavad kauaaegset
sotsiaaltöökogemust. Sotsiaalvaldkonna inimesed on tunnustatud nii kohapeal kui ka
üleriigiliselt – nt Kohila valla sotsiaalnõunikku Väino Maasalut tunnustati sel aastal Aasta
sotsiaaltöötaja 2020 tiitliga. Kaja Heinsaar, haigla sotsiaaltöötaja, on olnud aastaid Kaiu valla
sotsiaaltöö spetsialist. Tervishoiu valdkonnas on meeskonda kaasatud kauaaegsed
perearstikeskuste juhatajad Marika Hiiemaa ja Kadri Luga ning Raplamaa Haigla juhataja
Pille Mukk. Tööhõivevaldkonnas kaasame juhtrühma Eesti Töötukassa Rapla esinduse juhi
Ilvi Pere ja võrgustikutöösse kohalikud juhtumikorraldajad.
Oleme tänulikud kõikide kompetentside toetamise eest koolituste, supervisiooni ja
täiendõppe näol.
Projekti juhtumikorraldaja ja võrgustikutöö koordinaatori leidmisel lähtume
professionaalsetest oskustest ja isikuomadustest.
Kompetentsid, mille tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse
osta:
Soovime osta sisse neid kompetentse, mis kohapeal vajaka ja milleks ei jätku ka
ajaressurssi.
• Seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid;
• Teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja kasutatavatest
lahendustest;
• Oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna arenguvajaduste osas;
• Uuringute läbiviimine.
2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb
piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile
täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta
teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist?
Ülesanded:
• Projektijuht (16 kuud 0,15 koormus) - projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete
täitmine, projekti toetamine administreerivate tegevustega: projekti koostamine,
aruandlus, juhtrühma koondamine, kohalike koolituste, koosolekute ja õppereisi
korraldamine; ministeeriumi poolt korraldatud tegevustes osalemise tagamine
(koolitused, arutelud, supervisioon) - info jagamine jms. Projekti kogemuse
jagamine, Scirocco küpsusmudeliga projekti alguses ja lõpus hindamise
tagamine; tööriistade ja juhendite testimise ja tagasisidestamise tagamine,
meedias info jagamine.
• Projekti juhtumikorraldaja (12 kuud 0,5 koormus) - teenuste plaani koostamisega
seotud ülesannete täitmine, üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete
täitmine: viib läbi 9 üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna
(võrgustiku) kohtumist, mis on seotud konkreetsete kompleksjuhtumite
lahendamisega; lahendab vähemalt 15 kompleksjuhtumit, mille puhul koostatakse
abivajajale teda ja asjakohaseid osapooli kaasates valdkondade ülene teenuste
plaan, mis on edasise abi osutamise aluseks; koostöös abivajajaga eesmärgi
seadmine, vajadustele vastava tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse
tagamine; abivajaja andmete jagamine, mis on olulised temale parima toetuse
korraldamiseks, teenuste pakkumiseks, kord kvartalis kompleksjuhtumite osas
(abivajajad, kellele on koostatud teenuste plaan) isikupõhise seire tegemine.
• Raamatupidaja (16 kuud 0,1 koormus) - projekti raamatupidamisega seotud
ülesannete täitmine.
• Võrgustiku koordinaator (13 kuud 0,5 koormus) - piirkondliku valdkondade vahelise
koostöökultuuri loomine, arendamine ja toetamine; üksikjuhtumite ülese
võrgustikutöö korraldamine; rollide, ülesannete ja vastutuse kokkuleppimine
piirkonnas - üksikjuhtumite lahendamist ja piirkondlike ülesannete osas kesksete
kokkulepete sõlmimine; üksikjuhtumite ülese abi (sh teenuste) korraldamine ja
arendamine piirkondliku juhtgrupi ja seotud asutuste kaudu; riiklikult korraldatavate
muudatusvajaduste edastamine vastutavale riiklikule osapoolele ning parenduste
väljatöötamises osalemine; projekti kogemuse jagamine; tööriistade ja juhendite
testiise ja tagasisidestamise tagamine; tagasiside korjamine ja koondamine
abivajajatelt ja partneritelt.
• Teenusepakkuja-mudeldaja (14 kuud 400 h tööaega, sh muud kulud- transport jms)
- projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine:
piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine, sh kitsaskohtade ja
arendusvajaduste kaardistamine; piirkonnas olevate kompetentside ja
arendusvajaduste kaardistamine; piirkonna elanikkonna tervikvaade, vajaduste (nii
kaetud kui katmata) kaardistamine ja jälgimine, valdkonna siseste ja valdkondade
üleste indikaatorite jälgimine; koordinatsioonimudeli piirkondliku toimimise analüüs
ja muudatuste vajaduste kaardistamine; rahulolu-uuringu läbiviimine saadud
teenuste osas, abivajajate profiilide kaardistus, teekondade mudeldamine.
2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt
insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine
KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas
käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas
toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke:
Raplamaa KOVdes toimivad järgmised projektid:
● Imelised aastad – Rapla vald, Kohila vald, Kehtna vald
● PERH Insuldi raviteekonna projekt - Rapla vald, Rapla Maakonnahaigla, Rapla
Perearstikeskus ja Rapla Hooldekeskus
● SOS Lasteküla Peretugevdusprogramm – Rapla vald
● Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses
(ISTE) – Rapla vald, Kohila vald, esimesel perioodil osales ka Märjamaa vald
● Raplamaa Haiglas pakutakse rehabilitatsiooniteenust lastele
Need kõik on sellised projektid, mis keskenduvad abivajaduse varajasele märkamisele,
toetusvajaduse hindamisele, personaalsele nõustamisele ja toetamisele ning teenuste
kättesaadavuse parandamisele. Eriti väärt kogemus on Rapla vallal saadud ISTE projekti
kaudu, mille juhtumikorraldaja tõenäoliselt saab ka antud projektis juhtumikorraldajaks. Läbi
Insuldi projekti on teenuste arendamise hea koostöö loodud nii haigla kui perearstidega.
2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas
lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis
5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exceli
vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde.
Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et:
• nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud
taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas;
• nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;
• neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
• neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
• nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega
seotud isik;
• nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
• toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Kuupäev: 14.08.2020.a.
Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed:
Meelis Mägi, Rapla vallavanem
Uku Torjus, Kohila vallavanem
Jalmar Mandel, Kehtna abivallavanem
Meelis Välis, Märjamaa vallavanem
Pille Mukk, Raplamaa Haigla juhataja
Kadri Luga, Rapla Perearstikeskuse juhataja
Marika Hiiemaa, Märjamaa Perearstikeskuse juhataja
Allkirjastatud digitaalselt
Toetuse kasutamise leping
Lisa 1
Eelarvevorm konkursi
taotluse juurde
Kulud koos maksudega
Aasta 2020 2021
IV
I II III IV
Kvartal (sept-dets)
1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 2947 6762 6762 6762 6762
AMETINIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töö mahuühiku kulu töötaja
töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu (tunni/ päeva/ kohta kokku
kuud) kuu) maksumus
1.1 Projektijuht 16 kuud. 0,15 koormusega. Projekti 347/kuu 5552 1388 1041 1041 1041 1041
juhtimine ja sellega seotud ülesannete
täitmine, projekti toetamine
administreerivate tegevustega: projekti
koostamine, aruandlus, juhtrühma
koondamine, kohalike koolituste,
koosolekute ja õppereisi korraldamine;
ministeeriumi poolt korraldatud
tegevustes osalemise tagamine
(koolitused, arutelud, supervisioon) - info
jagamine jms. Projekti kogemuse
jagamine, Scirocco küpsusmudeliga
projekti alguses ja lõpus hindamise
tagamine; tööriistade ja juhendite
testimise ja tagasisidestamise tagamine,
meedias info jagamine.
1.2 Juhtumikorraldaja 12 kuud. 0,5 koormusega. - teenuste 867/kuu 10404 2601 2601 2601 2601
plaani koostamisega seotud ülesannete
täitmine, üksikjuhtumite põhise seirega
seotud ülesannete täitmine: viib läbi 9
üksikjuhtumite lahendamisega seotud
juhtumimeeskonna (võrgustiku)
kohtumist, mis on seotud konkreetsete
kompleksjuhtumite lahendamisega;
lahendab vähemalt 15 kompleksjuhtumit,
mille puhul koostatakse abivajajale teda ja
asjakohaseid osapooli kaasates
valdkondade ülene teenuste plaan, mis on
edasise abi osutamise aluseks; koostöös
abivajajaga eesmärgi seadmine,
vajadustele vastava tervikliku toe
korraldamine ja toetamise järjepidevuse
tagamine; abivajaja andmete jagamine,
mis on olulised temale parima toetuse
korraldamiseks, teenuste pakkumiseks,
kord kvartalis kompleksjuhtumite osas
(abivajajad, kellele on koostatud teenuste
plaan) isikupõhise seire tegemine.
1.3 Võrgustiku 13 kuud. 0,5 koormusega. Piirkondliku 867/kuu 11271 867 2601 2601 2601 2601
koordinaator valdkondade vahelise koostöökultuuri
loomine, arendamine ja toetamine;
üksikjuhtumite ülese võrgustikutöö
korraldamine; rollide, ülesannete ja
vastutuse kokkuleppimine piirkonnas -
üksikjuhtumite lahendamist ja piirkondlike
ülesannete osas kesksete kokkulepete
sõlmimine; üksikjuhtumite ülese abi (sh
teenuste) korraldamine ja arendamine
piirkondliku juhtgrupi ja seotud asutuste
kaudu; riiklikult korraldatavate
muudatusvajaduste edastamine
vastutavale riiklikule osapoolele ning
parenduste väljatöötamises osalemine;
projekti kogemuse jagamine; tööriistade
ja juhendite testiise ja tagasisidestamise
tagamine; tagasiside korjamine ja
koondamine abivajajatelt ja partneritelt.
1.4 Raamatupidamine 16 kuud. 0,1 koormusega. Arvete 173/kuu 100 2768 692 519 519 519 519
menetlemine, väljamaksed, aruandlus. neto
2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 4000 4000 4000 4000 4000
SPETSIALISTI NIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töö mahuühiku kulu
töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu (tunni/ päeva/ spetsialisti
kuud) kuu) maksumus kohta kokku
2.1 Mudeldaja teenus 14 kuud, 400 h tööaega, sh muud kulud- 400h/50.- 20000 4000 4000 4000 4000 4000
transport jms - projektiga seotud
arendustegevuste ja analüütiliste
tegevustega toetamine: piirkondlike
abimeetmete tervikpildi kaardistamine, sh
kitsaskohtade ja arendusvajaduste
kaardistamine; piirkonnas olevate
kompetentside ja arendusvajaduste
kaardistamine; piirkonna elanikkonna
tervikvaade, vajaduste (nii kaetud kui
katmata) kaardistamine ja jälgimine,
valdkonna siseste ja valdkondade üleste
indikaatorite jälgimine;
koordinatsioonimudeli piirkondliku
toimimise analüüs ja muudatuste
vajaduste kaardistamine; rahulolu-uuringu
läbiviimine saadud teenuste osas,
abivajajate profiilide kaardistus,
teekondade mudeldamine.
3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 1910 1560 3695 515 1895
Tegevuse nimetus (nt tegevuse kirjeldus (sh maht - kordade/ tegevuse kulu tegevuse
võrgustiku kohtumise tundide/päevade arv) maksumus kohta kokku
korraldamine, …) mahuühiku kohta
3.1 Juhtrühma kohtumised 7 kohtumist juhtrühmaga 65 € kord 455
130 130 65 65 65
3.2 Võrgustiku kohtumised 9 kohtumist, toitlustus (erinevates 50€ kord 450 150 150 100 50
juhtumite KOVdes)
lahendamiseks
3.3 Õppereis Saaremaale 12 inimest transpordikulud (praam, 100 €/in 1200 1200
autod), ööbimine 30 €, toitlustus a 50 €)
3.4 Avaseminar Ruumide rent, toitlustus 50 in 20 €/in 1000 1000
3.5 Projekti lõpuseminar Ruumide rent, toitlustus 50 in, 30 €/in 1500 1500
tänumeened
3.6 Võrgustiku Toitlustus, 20 in 10 €/in 200 200
araendusseminar
3.7 Võrgustiku Toitlustus, ruumide rent, koolitaja, 50 in 40 €/in 2000 2000
koolitusseminar
3.8 Rühmaarutelud 2 rühmaarutelu kuni 25 in 20 €/in 1000 1000
3.9 Fookusgrupi vestlused Fookusrühmad a 5 in x 3 gruppi 10 €/in 150 150
3.10 Transpordikulud Koolitustel, supervisioonil ja aruteludel 0,3 €/km 1000 200 200 200 200 200
osalemine - ühistaotlejate esindajate
osalus -7 in jne
3.11 Meedia- koostöö TRE Raadiosaated , 4*20 minutit, 80 €/saade 620 380 80 80 80
raadio ja Informatsioon maakonnalehes ja 300 tellitud
maakonnalehega vallalehtedes artikkel
Raplamaa Sõnimud
Kulu kokku (koos maksudega) 59570 8857 12322 14457 11277 12657
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.2/1210-1 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“)
ning
Rapla Vallavalitsus, registrikood 77000312, asukoht Viljandi mnt 17, Rapla, 79511, keda esindab
Meelis Mägi;
Kohila Vallavalitsus, registrikood 75018851, asukoht Vabaduse 1, Kohila 79804, keda esindab Uku
Torjus;
Märjamaa Vallavalitsus, registrikood 77000447, asukoht Tehnika 11, Märjamaa alev 78304, keda
esindab Meelis Välis;
Kehtna Vallavalitsus, registrikood 77000252, asukoht Pargi 2, Kehtna 79001, keda esindab Jalmar
Mandel;
SA Raplamaa Haigla, registrikood 90013035, asukoht Alu tee 1, Rapla 79515, keda esindab Pille Mukk;
Rapla Perearstikeskus OÜ, registrikood 10592059, asukoht Alu tee 1, Rapla 79515, keda esindab
Kadri Luga;
Märjamaa Perearstikeskus OÜ, registrikood 10706830, asukoht Oru 12, Märjamaa 78301, keda
esindab Marika Hiiemaa,
(edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), keda käesoleva lepingu alusel esindab Rapla Vallavalitsus,
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega
koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade
ülene abi ning toetuse saaja poolt 17.08.2020 esitatud taotlusest (edaspidi „taotlus“),
sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames
koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6.
„Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi
hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse
summa on kuni 59 007 (viiskümmend üheksa tuhat seitse) eurot (edaspidi toetus).
1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise
täpsem kirjeldus on toodud taotluses (lepingu Lisa 1).
1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021.
2. Toetuse väljamaksmise aeg
2.1. Toetuse väljamakse aluseks on maksegraafik.
2.2. Toetuse andja kannab toetuse saaja arveldusarvele vastavalt järgmisele maksegraafikule:
2.2.1. 8 337 (kaheksa tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva
jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest;
2.2.2. 12 322 (kaksteist tuhat kolmsada kakskümmend kaks) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva
jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil
esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest;
2.2.3. 14 664 (neliteist tuhat kuussada kuuskümmend neli) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva
jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil
esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest;
2.2.4. 11 277 (üksteist tuhat kakssada seitsekümmend seitse) eurot 14 (neljateistkümne)
kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa
2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest;
2.2.5. 12 407 (kaksteist tuhat nelisada seitse) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast
lõpparuande kinnitamist.
2.3. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada
ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud lepingu Lisa 2 vormil esitatud
aruande kohaselt kasutamata.
3. Aruannete esitamine
3.1 Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:
01.09.2020. – 31.12.2020;
01.01.2021. – 31.03.2021;
01.04.2021. – 30.06.2021;
01.07.2021. – 30.09.2021;
01.10.2021. – 31.12.2021.
3.1. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 5 (viie) tööpäeva jooksul peale iga
aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 8 (kaheksa) tööpäeva jooksul
peale viimase aruandeperioodi lõppemist. Aruannetele lisatakse projektiga seotud üritustel
osalejate allkirjalehed vastavalt lepingu Lisale 4.
3.2. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil ja ESF andmekorje
sisendtabel kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile.
3.3. Lõpparuandes esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis
osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole).
4. Erisätted
4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates
trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel
esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse
identiteedi stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel.
4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise
kasutamise.
5. Volitatud esindajad
5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Jüri Morozov, tel. 538 9244,
e-post
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks:
6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde);
6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande
vorm);
6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas;
6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise
lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või
elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik
üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
Tel: 626 9301 Tel: 489 0510
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arveldusarve nr: EE661010802000071007
Toetuse kasutamise leping
Lisa 4
Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta
Ürituse nimi:
Toimumise koht:
Toimumise kuupäev:
*iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht
Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev)
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
Tegevuse nimi
Tegevuse järjekorranumber projekti
raames
ANDMED
TEGEVUSE
Tegevuse kestus akadeemilistes
tundides
Eesnimi
Perekonnanimi
Isikukood
Isikukood – kontroll
Elukoha omavalitsusüksus
Kodutu / eluasemeturult tõrjutu
E-post
OSALEJATE ÜLDANDMED
Telefoninumber
Tegevuse alustamise kuupäev
Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise
kuupäev
Tegevuse katkestaja
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel
ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel: eeltäidetud
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
sihtrühma alusel või küsitud
Tööhõive staatus tegevusega liitumisel
Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/
LIITUMISEL
Tööhõive staatus tegevusega liitumisel:
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA
Tegevuses osaleja – otsib tööd
Tegevuses osaleja – otsib tööd:
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4
VÄLJUMIST
nädala jooksul pärast tegevust
Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4
nädala jooksul pärast tegevust:
OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
Rida kustutada (kuupäev)
Osaleja, kelle toimetulek paranes või
kelle puhul välditi ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele suundumist
SOMi erandid
Hooldatava isikukood
Toetuse kasutamise leping
Lisa 3
Toetuse kasutamise leping
Lisa 2
Toetuse kasutamise aruande vorm
I osa: Tegevusaruanne
Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta.
1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused:
1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti:
1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite
lahendamiseks:
1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja,
sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja
lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht
kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile):
1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti:
1.5. Milliseid probleeme esile kerkis:
1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid:
1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile
1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud:
1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel
konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud:
2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused:
2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis:
2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus:
2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja,
sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja
lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste
toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile):
2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi:
2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike
võimaluste/kitsaskohtade vaatest):
2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest
lõid:
2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate
osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks
konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9):
2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2
on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud:
2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi
punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud:
3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele
vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks:
4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega
tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole
kaetud eelmiste punktidega.
II osa: Eelarve aruanne.
Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lepingu Lisa 2 eelarve aruande vorm
Kulud koos maksudega
Aasta/ kvartal
Planeeritud
1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 0
AMETINIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja
tegeliku vahel)
1.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele
1.2
2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 0
SPETSIALISTI NIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja
tegeliku vahel)
2.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele
2.2
3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 0
Tegevuse nimetus tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja
tegeliku vahel)
3.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele
3.2
Kulud kokku (koos maksudega) 0
esitatakse iga kvartali kohta eraldi
Kulud koos maksudega
Tegelik
0
0
0
0