dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 23. september 2020
Viit
2-2.2/1210-1
Registreeritud
23. september 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Triin Paarmaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2-2.21210-1 23.09.2020 Muu leping.bdoc2240 KB

Sisu (failidest)

Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 1 ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras. 1. Üldandmed ● Taotleja 1: Rapla Vallavalitsus, registrikood 77000312, Viljandi mnt 17, Rapla, 79511 ● Taotleja 2: Kohila Vallavalitsus, registrikood 75018851, Vabaduse 1, Kohila 79804 ● Taotleja 3: Märjamaa Vallavalitsus, registrikood 77000447, Tehnika 11, Märjamaa alev 78304 ● Taotleja 4: Kehtna Vallavalitsus, registrikood 77000252, Pargi 2, Kehtna, 79001 ● Taotleja 5: SA Raplamaa Haigla, registrikood 90013035, Alu tee 1, 79515 ● Taotleja 6: Rapla Perearstikeskus OÜ, registrikood 10592059, Alu tee 1, 79515 ● Taotleja 7: Märjamaa Perearstikeskus OÜ, registrikood 10706830, Oru 12, Märjamaa, 78301 ● Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) Rapla Vallavalitsus, Viljandi mnt 17, Rapla 79511, kontaktisik Jüri Morozov, abivallavanem, [email protected], tel 5389 2441 ● Arvelduskonto number, viitenumber, pank SEB Pank, konto nr EE661010802000071007 ● Taotletav summa 59 570 € 1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus, esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi tegevustesse kaasatud. 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge, tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse piirkondlik ülevaade ja eelarve. 2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?): Eesmärgid: • pakkuda abivajadusega inimeste vajadustele vastavat abi võimalikult vara (sh pikendades seeläbi kodus toimetuleku aega;. • vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel; • koguda paremini infot süsteemsete puuduste ja toimivate praktikate kohta – koostada maakonnaülene olukorrakirjeldus ja toimimise mudel Rapla maakonnas. Raplamaal on kõige olulisem antud projektiga arendada koostöövõrgustikku, luua toimiv kindel süsteem teenusepakkujate vahel, et inimesed saaksid õigele teenusele võimalikult kiiresti. Oodatavad tulemused: • tekivad selged kokkulepped, millised on erinevate osapoolte ülesanded ja vastutus (fikseeritud lepped osapoolte vahel); • luuakse selged piirkondlikud abivajajate profiilid, mida saab arvesse võtta nii piirkondlike kui riiklike teenuste arendamisel (7-8 erinevat profiili võimalusel, valmib paikkonna olukorra analüüs ning klientide teenustega rahulolu uuring); • tehakse selged kokkulepped, kuidas on erinevad klienditeekonnad üle elukaare toetatud (maakondlik mudel); • tagatakse efektiivne üksikjuhtumite keskne kui ka üksikjuhtumite ülene võrgustikutöö - kõikide piirkondlikult oluliste sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi, aga ka muude asjakohaste partnerite vahel (Rapla maakonnas kujuneb projekti lõpuks välja meditsiini ja sotsiaalsfääri võrgustik, mis siiani on olnud kesine); • tagatakse projekti kaasatud komplekssete vajadusega inimeste abivajaduse välja selgitamine, millele tuginedes on inimese enda ja tema juhtumimeeskonnaga ühiselt paika pandud inimese terviklikke vajadusi hõlmav teenuste plaan ning inimene ja tema lähedased on saanud vajaliku toe ja abi (15 kompleksjuhtumi lahedamine, võetakse kasutusele üle maakonna, kõikides KOVdes ühesugune hindamismaatriks jms). Raplamaal ühinevad koordinatsioonimudeli projektis kõik omavalitsused, Raplamaa Haigla ja kaks perearstikeskust - Rapla ja Märjamaa. Projekt on hea võimalus süsteemselt arendada võrgustikutööd ja mudeldada abivajajate toetusteed. Kaasatakse erinevaid koostööpartnereid (hooldekodud, perearstid, asenduskodu, erihooldusasutused, Eesti Töötukassa, SKA jt ). 2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate: a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi): Potentsiaalsete abivajajate arvu, kes on suurema koordinatsiooni vajadusega, on raske üheselt määratleda. Üldjuhul on teada isikud, kes vajavad konkreetseid tervishoiuteenuseid kui ka isikud, kes vajavad konkreetseid sotsiaalteenuseid, kuid puudub ühtne erinevate teenuste ülene terviklik ülevaade abivajadusest. Sellest tulenevalt võivad abivajajad jääda ilma nende jaoks olulistest teenustest või saada valet teenust, koormates seeläbi mõningaid süsteemiosi liigselt ning alakasutades teisi. Seetõttu on vastava kaardistuse loomine potentsiaalsete profiilide näol ka planeeritud ühe projekti väljundina. Kohalikes omavalitsustes tegeletakse igapäevaselt eelkõige eakate ja erivajadustega inimestega, kes vajavad erinevaid teenuseid. Pensioniealistest (65+, keda on Raplamaal 2020. aasta algul 5539. alus Statistikaamet) ca 70% on üle 75 aastased ja 14% üle 85 aastased. Suurem osa neist on kindlasti tervishoiusüsteemi kliendid ning paljud ka komplekse abivajadusega. Puudega inimesi oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel Raplamaal 2018. aastal 3060, neist sügava puudega lapsi kümmekond, tööealisi 132 ja pensioniealisi 207. Kõige rohkem puudega inimesi on Rapla vallas (1179), seejärel Märjamaa (866), Kehtna (564) ja Kohila (451). Rapla haigla hinnangul on iga nädal vähemalt üks keerulisem juhtum, kus on vaja suhelda ja kooskõlastada tegevusi mitme erineva osapoolega (haiglas on inimesed ka väljaspoolt maakonda). KOVd on nimetanud, et raskemad juhud esinevad kord või paar ühes kuus. b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad: • Kohalikud omavalitsused puutuvad enam kokku abivajajatega, kes tarbivad sotsiaalteenuseid. Tihti ei saa nad üksi kodus hakkama, kuid koduteenustest ei piisa ning abivajaja lähedased käivad tööl ja ei saa seetõttu neid ise hooldada. Samuti puuduvad abivajajatele rahalised vahendid, et katta teenustega seotud omaosalus ja . korralda vajalik transport. • Rapla haigla on abivajajate peamiste probleemidena välja toonud eelkõige toimetuleku pärast haiglas olemist (ehk olukorra, kus isik peaks liikuma ühelt tervishoiuteenuselt teisele tervishoiuteenusele ja/või sotsiaalteenusele). Näiteks vajatakse abi kodu kohandamisel, sobivate haiglajärgsete teenuste leidmisel ja nende korraldamisel ning dokumentide vormistamisel (puuded, hooldekodu koht, toetuste taotlused jms). c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid: • Kohalikud omavalitsused loodavad, et enamuse sihtgruppide toetamine on vähemalt rahuldav, kuid täpsem sellekohane info tegelikult puudub. Kohalikud spetsialistid, kes annavad oma parima, ei ole siinkohal parimad hinnangu andjad (siit ka idee teha klientide seas rahulolu uuring - teostame seda läbi fookusgrupi vestluste). Kõige suurem väljakutse on dementsed eakad, kes vajavad hoolekannet - neile pole piisavalt teenuseid ja hooldekodu kohti. Ja selliseid kliente tuleb järjest rohkem. Teenusepakkujate koostöö on väga oluline, sest need inimesed vajavad ka meditsiinilist teenust. Samuti on väljakutseid puuetega laste, töötute ja üksikvanurite toetamisel. Paremini toimib eakate ja eestkostetavate toetamine. Kuigi üldhooldusteenuse eest tasumise teema on alati olnud keerukas just seetõttu, et seadusjärgsete ülalpidamiskohuslaste maksevõimekuse väljaselgitamine on erimeelsuste korral aeganõudev. Üksikvanurid - nendel endal sotsiaalvõrgustik puudub ja ametnikel pole kellegagi suhelda (otsida tuleb lähedasi jne), puuetega laste puhul sõltub palju puudest, probleemiks on kättesaadavus vajalike teenuste osas, teenused on tihtilugu kaugel, mis tekitab omakorda probleemi (transport - laps ei kannata transporti, see on koormav talle jms). Ravikindlustuseta töötud on tavapäraselt heitunud inimesed, keda on raske motiveerida enda eest hoolt kandma. • Haigla poolt nähakse, et puudega inimesed ja eriti psüühikahäiretega inimesed on suurim väljakutse, eakatega saadakse paremini hakkama. Psüühikahäirega inimestega kulub rohkem ajalist ressurssi, sageli pole neid kuhugi suunata. Kindlustamata inimestega on töömaht suur. Kindlustamata isikud on üha sagenevad kliendid, tavaliselt on need alkoholiprobleemiga ja mitteametlikult töötanud meesterahvad. Kui on vaja selliseid edasi paigutada üldhooldusteenusele, siis ei taha neid keegi võtta. • Perearstid tõid välja, et nad ei ole kursis eriti sotsiaalteenustega. Abivajaduse poolelt on kõige rohkem muret koolilastega, kes on sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemis nn piiri peal. Justkui tervishoiuteenust ei vaja, puuet enam ka kergekäeliselt ei määrata, aga on vaja logopeedilist või psühholoogi abi suuremas mahus jne. 2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas nendega seotud riske ja probleeme ületada: Raplamaa peab oma arengukavas sotsiaalset turvalisust väga oluliseks. Raplamaa Arengustrateegia 2035+ olulisimad strateegilised kokkulepped on järgmised (https://rol.raplamaa.ee/wp-content/uploads/2019/06/Raplamaa-Arengustrateegia- 2035.pdf): 1. 35 000 õnnelikku ja kodukohta hindavat elanikku. Vajalik on, et sünde oleks pisut enam kui surmasid ja et maakonda saabuks pisut rohkem kui siit lahkuks – vaja on 100 inimesega aastas plussi jääda. Tallinna lähine asend võimaldaks seda. Turvaline ja kvaliteetne elukeskkond on eesmärgi saavutamiseks võtmetähtsusega! On oluline, et Raplamaa inimesed jääksid rahule oma eluga ja oleksid õnnelikud. 2. Kõige puhtam ja turvalisem elukeskkond Eestis. Raplamaa on üks puhtamaid ja turvalisimaid piirkondi Eestis – seda suunda tuleb jätkata! Raplamaa jätkab rahvusvahelise Safe Community võrgustiku põhimõtetel – käib tihe omavaheline koostöö, on erinevad töörühmad, tegeletakse riskigruppidega, kaasatakse kõiki eagruppe, toimivad pikaajalised programmid. Strateegia toob välja kitsaskohad ja võimalused: 1. Mitmete avalike teenuste kättesaadavuse puhul on oluliseks probleemiks tegevuse ebapiisav koordineerimine ja vähene koostöö. Seda on esile toodud nii spordi, kultuuri, hariduse, sotsiaalhoolekande kui mõnede teiste valdkondade puhul. Omavaheline koostöö ja tööjaotus võimaldaksid tõsta teenuste kvaliteeti ja parandada nende kättesaadavust (lk 34). 2. Eesmärgiks on mitmekesine kvaliteetsete ja kättesaadavate sotsiaal- ja terviseteenuste võrgustik, millest saavad osa kõik abivajajad. Raplamaal on üsna laialdane ja mitmekesine valik sotsiaal- ja tervishoiuasutusi. Puudus on ehk pigem omavahelises koostöös, mida on võimalik teha senisest tihedamalt ja tõhusamalt. Koostöö puudutab kõiki võrgustiku osapooli: terviseteenuste osas nt Raplamaa haigla ja esmatasandi tervisekeskuste vahel, sotsiaalhoolekandes nt kokkuleppeid partnerite vahel spetsiifiliste teenuste pakkumisel (nt dementsete eest hoolitsemine) jne. Koostöö ja omavaheline tööjaotus on võti suhteliselt väikese kliendibaasi puhul pakkuda kvaliteetsemat ja mitmekesisemat teenust ning vähendada omavahelist teenuste dubleerimist. Maakonna tuleviku jaoks on tähtis nii koostöös Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga toimiv Raplamaa Haigla kui erinevaid terviseteenuseid koondavad esmatasandi tervisekeskused, nii eri- kui üldhoolekande asutused, nii Juuru SOS Lasteküla kui kriisiabi. Kohalike omavalitsuste vaates on oluline turvaliste, majanduslikult vastuvõetava hinnaga ning toetatud teenusega majutusüksuste rajamine ja kohandamine (sh sotsiaalelamispinnad). Erinevaid sihtrühmi haaravate tegevuste toetamiseks on oluline käivitada tervise ja turvalisuse valdkonnas vastavaid programme ja projekte (lk 50-51). 3. Raplasse kerkib ainulaadne tervishoiulinnak, mis ühendab endal väga mitmeid erinevaid asutusi ja teenuseid - haigla, polikliinik, esmatasandi tervisekeskus, hooldekeskus jms. Tervishoiulinnakus arendatakse välja kvaliteetsed ravi- ja hooldusteenused. Raplamaa tänane olukord on kirjeldatud alljärgnevalt: Raplamaal elas 2020. aastal 1. jaanuari seisuga 33 282 inimest. Kõige suurem on elanike arvu poolest Rapla vald (13 109 inimest), seejärel Märjamaa vald (7 427 inimest), järgnevad Kohila vald (7 286 inimest) ja Kehtna vald (5 460 inimest). Maakonna valdades pakutavate sotsiaalteenustega on eelkõige kaetud kõige enam haavatavad sotsiaalsed grupid. Avahooldus eakatele on kättesaadav igas vallas, mis näitab eakatest hoolimist kohalikus omavalitsuses. Päevakeskused (mis sisaldavad erinevaid teenuseid) on loodud suurematesse vallakeskustesse. Kohalikes omavalitustes (4) on kokku tegutsemas 20 sotsiaalvaldkonna inimest, neist 13 sotsiaaltöö spetsialisti ja 7 lastekaitsespetsialisti. Raplamaal on 3 hoolekandeasutust, mis pakuvad erihoolekandeteenuseid: Rapla Hooldekeskus (Rapla vald), Pahkla Camphilli Küla SA ja Kohila Turvakeskus „Katikodu“ MTÜ (Kohila vald). Viimastel aastatel on Raplas tegutsemas AS Hoolekandeteenused pakkudes kogukonnas elamise teenust psüühilise erivajadusega inimestele. Üldhooldekodusid on üheksa (hooldekohtade arv Raplamaal ca 400) ja asenduskodusid üks - SOS Juuru Lasteküla. Esmatasandi arstiabi osutatakse Raplamaal 18 perearsti nimistu juures, kus töötab 21 arsti ning 28 õde. Perearstikeskused on loodud Raplas ja Märjamaal. Projektiga on ühinenud Rapla Perearstikeskus, kus on 7 perearsti nimistut ja töötab 8 ning Märjamaa Perearstikeskus, kus on 2 perearstinimistut (töötab 2 perearsti). Raplamaa Haigla, Rapla Perearstikeskus ning kaks Kehtnas töötavat perearsti pakuvad üheskoos enda teeninduspiirkonnas esmatasandi tervisekeskuse teenuseid. SA Raplamaa Haigla on üldhaigla, mis pakub patsientidele ambulatoorset ja statsionaarset abi. Lisaks on haiglal erakorralise meditsiini osakond, mis teenindab nii ise tulnud kui kiirabi poolt toodud patsiente, samuti pakub haigla statsionaarse õendusabi teenust (hooldusravi). Patsientide tervisemuredele aitab haiglas lahendusi leida üle 40 arsti 15 arstlikul erialal ning neile on selles toeks üle 100 meditsiini- ja hooldusõe. Haiglas töötavad ka sotsiaaltöötaja ja kliinilised psühholoogid. Haiglas on 2 statsionaarset osakonda, kus ravitakse sise- ja kirurgilisi haigusi (päevakirurgia). Mõlemal erialal saavad abi ka kõrgemast ravietapist suunatud järelravi vajavad haiged. Iseseisvaks statsionaarseks õendusabiks on 25 voodikohta. Allikas: Rapla maakonna terviseprofiil 2019. Raplamaal tegutsevad aktiivselt ka erinevad abivajajate ühendused. 23 aastat on tegutsenud Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda, mis ühendab 10 ühingut, ja eelmisel aastal asutatud dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp. Samuti on eelmisel aastal loodud Raplasse vähihaigete tugigrupp. Raplamaa kohalik raadio on TRE Raadio, mille kuulatavus kohalike seas on väga kõrge – viimase uuring järgselt on kuulatavus nädalas võrdne Sky Plus raadioga (9000!), mis on tähelepanuväärne. Maakonnaleht Raplamaa Sõnumid ilmub kord nädalas. Lugejaskond on suur. Viimase Eesti Meedialiidu tellimusel korraldatud lugejauurimuse viis läbi OÜ uuringukeskus RAIT Faktum & Ariko. Uuring kajastas 2019. aasta sügisest seisu. Selle järgi olid ajalehe Raplamaa Sõnumid näitajad: paberleht - kogu lugejaskond: 25 000 (püsilugejad:13000, juhulugejaid: 13000), digivariant: arvutis - 25 000, mobiilis: 11 000, tahvelarvutis: 7000. Rapla, Kohila ja Kehtna valdades ilmub regulaarselt (11-12 korda aastas) vallaleht (Rapla Teataja, Kohila valla ajaleht, Valla Vaatleja) ja on elanikkonnale tasuta, Märjamaal ilmub Märjamaa Nädalaleht (igal nädalal), mis ei ole küll tasuta, kuid kuutellimus on 2,4 eurot. Eakam elanikkond/sihtrühm saab vajalikku infot läbi paberkandja ja noorem elanikkond läbi e-keskkonna - elanikkonna teavitamine toimub hästi ka valdade kodulehtede kaudu. Kohaliku tasandi teenuseosutajad (KOVid, haigla, perearstid) on defineerinud esmased alljärgnevad kitsaskohad (mida täpsustatakse ja täiendatakse projekti jooksul): • Puudused on sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras ja süsteemis. Kitsaskohaks on erinevate toimijate (haigla, KOV, perearstid, hoolekandeasutused) vaheline koordinatsiooni puudulikkus (nt transpordi korraldamine, inimeste abivajaduse tuvastamine ja suunamine vajalikule teenusele). • Tuntakse puudust juriidilisest kompetentsist, • Siiani on läbi heade suhete saanud asju ajada lihtsamini. Probleem on aga selles, et koostöö seisneb pikaajalistel isiklikel suhetel ning süsteemsus puudub - kui inimesed vahetuvad, ei tööta ka isiklikud suhted. • Samuti on probleemiks, et töötatakse erinevate hindamistööriistadega - igal vallal on kohapeal enda välja töötatud abivajaduse hindamise juhend (maatriks). Perspektiivis tuleks see ühitada (sobiva näidisena võiks kaaluda Töötukassa töövõime hindamise juhendit, mis on põhjalik ja toimiv). • Haigla ja perearstikeskused ei näe KOVdega suhtlemises erilisi takistusi, pigem on probleemiks teenuste kallis hind, mille vald peaks üle võtma. 2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam: 2020 September • Juhtrühma loomine, esimene koosolek; Oktoober • Arendusseminar erinevate osapooltega (keda kaasata projekti jms teemad) • Võrgustiku koordinaatori ja juhtumikorraldaja leidmine; • Mudeldaja leidmine. November • Piirkondliku võrgustiku loomine - projekti tutvustamine partneritele, kohtumised, nõusolekute saamine; • Piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine, piirkonnas olevate kompetentside ja arendusvajaduste kaardistamine. Detsember • Projekti tutvustamine meedias - artikkel maakonnalehes Raplamaa Sõnumid ja vallalehtedes. Raadiosaade Raplamaa Pooltunnis; • Projekti avaseminar partnerite ootuste kaardistusega ja esimese uuringu tulemuste tutvustamisega 2021 I kvartal • Algab võrgustikupõhise klienditöö ehk töö juhtumimeeskonnas; • Juhtrühma kohtumised 2x; • Üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumised 3x; • Ministeeriumi poolt korraldatud tegevustes osalemine; • Raadiosaade; • Kitsaskohtade ja arendusvajaduste kaardistamine: intervjuud ja rühmaarutelud (2); • Vahearuande koostamine. II kvartal • Juhtrühma õppereis Saaremaale (kohtumine Saare valla projekti juhtrühmaga, hea praktika jagamine); • Võrgustikukoolitus (kõikide osapoolte meeskonnatöö koolitus); • Juhtrühma kohtumine; • Üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumi meeskonna kohtumised 3x; • Ministeeriumi poolt korraldatud tegevustes osalemine; • Raadiosaade abi võimalustest, projekti kulgemisest, soovitustest abivajajatele; • Vahearuande koostamine. III kvartal • Juhtrühma kohtumine; • Üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumised 2x; • Rahulolu uuring fookusgruppides (2-3); • Vahearuande koostamine. IV kvartal • Juhtrühma kohtumine; • Üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumised 2x; • Raadiosaade projekti tulemustest, projekti tulemuste kajastamine maakonnalehes ja vallalehtedes; • Valmivad 7-8 erinevat liikumisteed; • Valmivad piirkondlikud koostöökokkulepped; • Projekti lõpuseminar; • Lõpparuande koostamine. 2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest vastutab?): 1. Rapla Vallavalitsus: projekti ja aruannete esitamine; raamatupidamise korraldamine, projektijuhi palkamine, juhtumikorraldaja ja võrgustiku koordinaatori leidmine, konkursi korraldamine, lepingute sõlmimine, projekti eesmärkide täitmine - vastutaja Jüri Morozov, abivallavanem; juhtrühmas osalemine - Jüri Morozov, Triinu Sõelsepp, sotsiaaltöö peaspetsialist; 6 kompleksjuhtumi leidmine ja menetlemine – juhtumikorraldaja, koostöövõrgustiku loomine ja arendamine – võrgustiku koordinaator. 2. Kohila Vallavalitsus: juhtrühmas osalemine - Uku Torjus, vallavanem, 3 kompleksjuhtumi leidmine ja menetlemine - Väino Maasalu, sotsiaaltöö peaspetsialist; 3. Märjamaa Vallavalitsus: juhtrühmas osalemine - Marge Viska, sotsiaalnõunik, 3 kompleksjuhtumi leidmine ja menetlemine – sotsiaaltöötajad; 4. Kehtna Vallavalitsus: juhtrühmas osalemine - Katrin Velleste, abivallvanem, 3 kompleksjuhtumi leidmine ja menetlemine – sotsiaaltöötajad; 5. Rapla Perearstikeskus: juhtrühmas osalemine: Kadri Luga, juhataja, juhtumikorralduses osalemine – perearstid. 6. Märjamaa Perearstikeskus: juhtrühmas osalemine - Marika Hiiemaa, juhataja; juhtumikorralduses osalemine – perearstid; 7. Raplamaa Haigla: juhtrühmas osalemine - Pille Mukk, juhataja; juhtumikorralduses osalemine - Kaja Heinsar, haigla sotsiaaltöötaja. 2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3): Juhtrühm: 1. Rapla VV - Jüri Morozov, abivallavanem 2. Kohila VV - Uku Torjus, vallavanem 3. Kehtna VV - Katrin Velleste, abivallavanem 4. Märjamaa VV - Marge Viska, sotsiaalnõunik 5. Raplamaa Haigla - Pille Mukk, juhataja 6. Rapla Perearstikeskus - Kadri Luga, juhataja 7. Märjamaa Perearstikeskus - Marika Hiiemaa, juhataja 8. Eesti Töötukassa - Ilvi Pere, Rapla esinduse juht Võrgustik: 1. Perearstid (18 nimistut) 2. Üldhooldekodude juhatajad (9) 3. Asenduskodu SOS Juuru Lasteküla (1) 4. Valdade sotsiaaltöötajad (sotsiaalnõunikud, sotsiaaltöö spetsialistid, lastekaitsespetsialistid - 20) 5. Hoolekandeasutused, mis pakuvad erihoolekandeteenuseid (Rapla Hooldekeskus - Rapla vald; Pahkla Camphilli Küla SA ja Kohila Turvakeskus „Katikodu“ MTÜ - Kohila vald, AS Hoolekandeteenused (4) 6. Eesti Töötukassa juhtumikorraldajad (2) 7. Haigla töötaja - sotsiaaltöö spetsialist (1) 8. Raplamaa Puuetega Inimese Koda (1) 9. Dementsusega inimeste lähedaste tugigrupp (2) 10. Sotsiaalkindlustusamet (2) 11. Haridusasutused (koolid, lasteaiad vajadusel) 12. Rapla Maakonna Psühholoogiateenistus (2) 2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud oskustele ja kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua: Kompetentsid, mille tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium): 1. Juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid Projekti algatajad ja tulevased juhtrühma liikmed Jüri Morozov (Rapla abivallavanem), kes on kauaaegne omavalitsuse kogemusega ametnik ja kes juhib praegu Rapla vallas haridus- kultuuri- ja sotsiaalvaldkonda, ning Uku Torjus (Kohila vallavanem), kes on kauaaegne sotsiaalvaldkonna tippspetsialist (valda juhib teist aastat) on juhtimisteemadel ja ka valdkonna tundmise teemadel väga kompetentsed. Projektijuht Ülle Laasner omab kauaaegset kogemust turvalisuse ja rahvatervise valdkonnas (töötades Rapla Maavalitsuses ja al 2018 Raplamaa Omavalitsuste Liidus kokku üle 20 aasta) juhtides tervise arendamise projekte, samuti omab ta KOV kogemust Rapla valla sotsiaalkomisjoni juhina 8 aastat (2009-2017). 2. Sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivevaldkonna ekspertteadmisega seotud oskused ja kompetentsid Raplamaa omavalitsustes töötavad sotsiaalnõunikud omavad kauaaegset sotsiaaltöökogemust. Sotsiaalvaldkonna inimesed on tunnustatud nii kohapeal kui ka üleriigiliselt – nt Kohila valla sotsiaalnõunikku Väino Maasalut tunnustati sel aastal Aasta sotsiaaltöötaja 2020 tiitliga. Kaja Heinsaar, haigla sotsiaaltöötaja, on olnud aastaid Kaiu valla sotsiaaltöö spetsialist. Tervishoiu valdkonnas on meeskonda kaasatud kauaaegsed perearstikeskuste juhatajad Marika Hiiemaa ja Kadri Luga ning Raplamaa Haigla juhataja Pille Mukk. Tööhõivevaldkonnas kaasame juhtrühma Eesti Töötukassa Rapla esinduse juhi Ilvi Pere ja võrgustikutöösse kohalikud juhtumikorraldajad. Oleme tänulikud kõikide kompetentside toetamise eest koolituste, supervisiooni ja täiendõppe näol. Projekti juhtumikorraldaja ja võrgustikutöö koordinaatori leidmisel lähtume professionaalsetest oskustest ja isikuomadustest. Kompetentsid, mille tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse osta: Soovime osta sisse neid kompetentse, mis kohapeal vajaka ja milleks ei jätku ka ajaressurssi. • Seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid; • Teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja kasutatavatest lahendustest; • Oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna arenguvajaduste osas; • Uuringute läbiviimine. 2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist? Ülesanded: • Projektijuht (16 kuud 0,15 koormus) - projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine, projekti toetamine administreerivate tegevustega: projekti koostamine, aruandlus, juhtrühma koondamine, kohalike koolituste, koosolekute ja õppereisi korraldamine; ministeeriumi poolt korraldatud tegevustes osalemise tagamine (koolitused, arutelud, supervisioon) - info jagamine jms. Projekti kogemuse jagamine, Scirocco küpsusmudeliga projekti alguses ja lõpus hindamise tagamine; tööriistade ja juhendite testimise ja tagasisidestamise tagamine, meedias info jagamine. • Projekti juhtumikorraldaja (12 kuud 0,5 koormus) - teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine, üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine: viib läbi 9 üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna (võrgustiku) kohtumist, mis on seotud konkreetsete kompleksjuhtumite lahendamisega; lahendab vähemalt 15 kompleksjuhtumit, mille puhul koostatakse abivajajale teda ja asjakohaseid osapooli kaasates valdkondade ülene teenuste plaan, mis on edasise abi osutamise aluseks; koostöös abivajajaga eesmärgi seadmine, vajadustele vastava tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine; abivajaja andmete jagamine, mis on olulised temale parima toetuse korraldamiseks, teenuste pakkumiseks, kord kvartalis kompleksjuhtumite osas (abivajajad, kellele on koostatud teenuste plaan) isikupõhise seire tegemine. • Raamatupidaja (16 kuud 0,1 koormus) - projekti raamatupidamisega seotud ülesannete täitmine. • Võrgustiku koordinaator (13 kuud 0,5 koormus) - piirkondliku valdkondade vahelise koostöökultuuri loomine, arendamine ja toetamine; üksikjuhtumite ülese võrgustikutöö korraldamine; rollide, ülesannete ja vastutuse kokkuleppimine piirkonnas - üksikjuhtumite lahendamist ja piirkondlike ülesannete osas kesksete kokkulepete sõlmimine; üksikjuhtumite ülese abi (sh teenuste) korraldamine ja arendamine piirkondliku juhtgrupi ja seotud asutuste kaudu; riiklikult korraldatavate muudatusvajaduste edastamine vastutavale riiklikule osapoolele ning parenduste väljatöötamises osalemine; projekti kogemuse jagamine; tööriistade ja juhendite testiise ja tagasisidestamise tagamine; tagasiside korjamine ja koondamine abivajajatelt ja partneritelt. • Teenusepakkuja-mudeldaja (14 kuud 400 h tööaega, sh muud kulud- transport jms) - projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine: piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine, sh kitsaskohtade ja arendusvajaduste kaardistamine; piirkonnas olevate kompetentside ja arendusvajaduste kaardistamine; piirkonna elanikkonna tervikvaade, vajaduste (nii kaetud kui katmata) kaardistamine ja jälgimine, valdkonna siseste ja valdkondade üleste indikaatorite jälgimine; koordinatsioonimudeli piirkondliku toimimise analüüs ja muudatuste vajaduste kaardistamine; rahulolu-uuringu läbiviimine saadud teenuste osas, abivajajate profiilide kaardistus, teekondade mudeldamine. 2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke: Raplamaa KOVdes toimivad järgmised projektid: ● Imelised aastad – Rapla vald, Kohila vald, Kehtna vald ● PERH Insuldi raviteekonna projekt - Rapla vald, Rapla Maakonnahaigla, Rapla Perearstikeskus ja Rapla Hooldekeskus ● SOS Lasteküla Peretugevdusprogramm – Rapla vald ● Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses (ISTE) – Rapla vald, Kohila vald, esimesel perioodil osales ka Märjamaa vald ● Raplamaa Haiglas pakutakse rehabilitatsiooniteenust lastele Need kõik on sellised projektid, mis keskenduvad abivajaduse varajasele märkamisele, toetusvajaduse hindamisele, personaalsele nõustamisele ja toetamisele ning teenuste kättesaadavuse parandamisele. Eriti väärt kogemus on Rapla vallal saadud ISTE projekti kaudu, mille juhtumikorraldaja tõenäoliselt saab ka antud projektis juhtumikorraldajaks. Läbi Insuldi projekti on teenuste arendamise hea koostöö loodud nii haigla kui perearstidega. 2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis 5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exceli vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et: • nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas; • nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt; • neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust; • neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet; • nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik; • nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad; • toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Kuupäev: 14.08.2020.a. Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed: Meelis Mägi, Rapla vallavanem Uku Torjus, Kohila vallavanem Jalmar Mandel, Kehtna abivallavanem Meelis Välis, Märjamaa vallavanem Pille Mukk, Raplamaa Haigla juhataja Kadri Luga, Rapla Perearstikeskuse juhataja Marika Hiiemaa, Märjamaa Perearstikeskuse juhataja Allkirjastatud digitaalselt Toetuse kasutamise leping Lisa 1 Eelarvevorm konkursi taotluse juurde Kulud koos maksudega Aasta 2020 2021 IV I II III IV Kvartal (sept-dets) 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 2947 6762 6762 6762 6762 AMETINIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töö mahuühiku kulu töötaja töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu (tunni/ päeva/ kohta kokku kuud) kuu) maksumus 1.1 Projektijuht 16 kuud. 0,15 koormusega. Projekti 347/kuu 5552 1388 1041 1041 1041 1041 juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine, projekti toetamine administreerivate tegevustega: projekti koostamine, aruandlus, juhtrühma koondamine, kohalike koolituste, koosolekute ja õppereisi korraldamine; ministeeriumi poolt korraldatud tegevustes osalemise tagamine (koolitused, arutelud, supervisioon) - info jagamine jms. Projekti kogemuse jagamine, Scirocco küpsusmudeliga projekti alguses ja lõpus hindamise tagamine; tööriistade ja juhendite testimise ja tagasisidestamise tagamine, meedias info jagamine. 1.2 Juhtumikorraldaja 12 kuud. 0,5 koormusega. - teenuste 867/kuu 10404 2601 2601 2601 2601 plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine, üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine: viib läbi 9 üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna (võrgustiku) kohtumist, mis on seotud konkreetsete kompleksjuhtumite lahendamisega; lahendab vähemalt 15 kompleksjuhtumit, mille puhul koostatakse abivajajale teda ja asjakohaseid osapooli kaasates valdkondade ülene teenuste plaan, mis on edasise abi osutamise aluseks; koostöös abivajajaga eesmärgi seadmine, vajadustele vastava tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine; abivajaja andmete jagamine, mis on olulised temale parima toetuse korraldamiseks, teenuste pakkumiseks, kord kvartalis kompleksjuhtumite osas (abivajajad, kellele on koostatud teenuste plaan) isikupõhise seire tegemine. 1.3 Võrgustiku 13 kuud. 0,5 koormusega. Piirkondliku 867/kuu 11271 867 2601 2601 2601 2601 koordinaator valdkondade vahelise koostöökultuuri loomine, arendamine ja toetamine; üksikjuhtumite ülese võrgustikutöö korraldamine; rollide, ülesannete ja vastutuse kokkuleppimine piirkonnas - üksikjuhtumite lahendamist ja piirkondlike ülesannete osas kesksete kokkulepete sõlmimine; üksikjuhtumite ülese abi (sh teenuste) korraldamine ja arendamine piirkondliku juhtgrupi ja seotud asutuste kaudu; riiklikult korraldatavate muudatusvajaduste edastamine vastutavale riiklikule osapoolele ning parenduste väljatöötamises osalemine; projekti kogemuse jagamine; tööriistade ja juhendite testiise ja tagasisidestamise tagamine; tagasiside korjamine ja koondamine abivajajatelt ja partneritelt. 1.4 Raamatupidamine 16 kuud. 0,1 koormusega. Arvete 173/kuu 100 2768 692 519 519 519 519 menetlemine, väljamaksed, aruandlus. neto 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 4000 4000 4000 4000 4000 SPETSIALISTI NIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töö mahuühiku kulu töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu (tunni/ päeva/ spetsialisti kuud) kuu) maksumus kohta kokku 2.1 Mudeldaja teenus 14 kuud, 400 h tööaega, sh muud kulud- 400h/50.- 20000 4000 4000 4000 4000 4000 transport jms - projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine: piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine, sh kitsaskohtade ja arendusvajaduste kaardistamine; piirkonnas olevate kompetentside ja arendusvajaduste kaardistamine; piirkonna elanikkonna tervikvaade, vajaduste (nii kaetud kui katmata) kaardistamine ja jälgimine, valdkonna siseste ja valdkondade üleste indikaatorite jälgimine; koordinatsioonimudeli piirkondliku toimimise analüüs ja muudatuste vajaduste kaardistamine; rahulolu-uuringu läbiviimine saadud teenuste osas, abivajajate profiilide kaardistus, teekondade mudeldamine. 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 1910 1560 3695 515 1895 Tegevuse nimetus (nt tegevuse kirjeldus (sh maht - kordade/ tegevuse kulu tegevuse võrgustiku kohtumise tundide/päevade arv) maksumus kohta kokku korraldamine, …) mahuühiku kohta 3.1 Juhtrühma kohtumised 7 kohtumist juhtrühmaga 65 € kord 455 130 130 65 65 65 3.2 Võrgustiku kohtumised 9 kohtumist, toitlustus (erinevates 50€ kord 450 150 150 100 50 juhtumite KOVdes) lahendamiseks 3.3 Õppereis Saaremaale 12 inimest transpordikulud (praam, 100 €/in 1200 1200 autod), ööbimine 30 €, toitlustus a 50 €) 3.4 Avaseminar Ruumide rent, toitlustus 50 in 20 €/in 1000 1000 3.5 Projekti lõpuseminar Ruumide rent, toitlustus 50 in, 30 €/in 1500 1500 tänumeened 3.6 Võrgustiku Toitlustus, 20 in 10 €/in 200 200 araendusseminar 3.7 Võrgustiku Toitlustus, ruumide rent, koolitaja, 50 in 40 €/in 2000 2000 koolitusseminar 3.8 Rühmaarutelud 2 rühmaarutelu kuni 25 in 20 €/in 1000 1000 3.9 Fookusgrupi vestlused Fookusrühmad a 5 in x 3 gruppi 10 €/in 150 150 3.10 Transpordikulud Koolitustel, supervisioonil ja aruteludel 0,3 €/km 1000 200 200 200 200 200 osalemine - ühistaotlejate esindajate osalus -7 in jne 3.11 Meedia- koostöö TRE Raadiosaated , 4*20 minutit, 80 €/saade 620 380 80 80 80 raadio ja Informatsioon maakonnalehes ja 300 tellitud maakonnalehega vallalehtedes artikkel Raplamaa Sõnimud Kulu kokku (koos maksudega) 59570 8857 12322 14457 11277 12657 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.2/1210-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ning Rapla Vallavalitsus, registrikood 77000312, asukoht Viljandi mnt 17, Rapla, 79511, keda esindab Meelis Mägi; Kohila Vallavalitsus, registrikood 75018851, asukoht Vabaduse 1, Kohila 79804, keda esindab Uku Torjus; Märjamaa Vallavalitsus, registrikood 77000447, asukoht Tehnika 11, Märjamaa alev 78304, keda esindab Meelis Välis; Kehtna Vallavalitsus, registrikood 77000252, asukoht Pargi 2, Kehtna 79001, keda esindab Jalmar Mandel; SA Raplamaa Haigla, registrikood 90013035, asukoht Alu tee 1, Rapla 79515, keda esindab Pille Mukk; Rapla Perearstikeskus OÜ, registrikood 10592059, asukoht Alu tee 1, Rapla 79515, keda esindab Kadri Luga; Märjamaa Perearstikeskus OÜ, registrikood 10706830, asukoht Oru 12, Märjamaa 78301, keda esindab Marika Hiiemaa, (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), keda käesoleva lepingu alusel esindab Rapla Vallavalitsus, edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade ülene abi ning toetuse saaja poolt 17.08.2020 esitatud taotlusest (edaspidi „taotlus“), sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6. „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse summa on kuni 59 007 (viiskümmend üheksa tuhat seitse) eurot (edaspidi toetus). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud taotluses (lepingu Lisa 1). 1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on maksegraafik. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse saaja arveldusarvele vastavalt järgmisele maksegraafikule: 2.2.1. 8 337 (kaheksa tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest; 2.2.2. 12 322 (kaksteist tuhat kolmsada kakskümmend kaks) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.3. 14 664 (neliteist tuhat kuussada kuuskümmend neli) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.4. 11 277 (üksteist tuhat kakssada seitsekümmend seitse) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.5. 12 407 (kaksteist tuhat nelisada seitse) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. 2.3. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande kohaselt kasutamata. 3. Aruannete esitamine 3.1 Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:  01.09.2020. – 31.12.2020;  01.01.2021. – 31.03.2021;  01.04.2021. – 30.06.2021;  01.07.2021. – 30.09.2021;  01.10.2021. – 31.12.2021. 3.1. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 5 (viie) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 8 (kaheksa) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist. Aruannetele lisatakse projektiga seotud üritustel osalejate allkirjalehed vastavalt lepingu Lisale 4. 3.2. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil ja ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile. 3.3. Lõpparuandes esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole). 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Jüri Morozov, tel. 538 9244, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks: 6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde); 6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande vorm); 6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas; 6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 489 0510 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE661010802000071007 Toetuse kasutamise leping Lisa 4 Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta Ürituse nimi: Toimumise koht: Toimumise kuupäev: *iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Tegevuse nimi Tegevuse järjekorranumber projekti raames ANDMED TEGEVUSE Tegevuse kestus akadeemilistes tundides Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Isikukood – kontroll Elukoha omavalitsusüksus Kodutu / eluasemeturult tõrjutu E-post OSALEJATE ÜLDANDMED Telefoninumber Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise kuupäev Tegevuse katkestaja Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel: eeltäidetud TEGEVUSEGA LIITUMISEL sihtrühma alusel või küsitud Tööhõive staatus tegevusega liitumisel Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/ LIITUMISEL Tööhõive staatus tegevusega liitumisel: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA Tegevuses osaleja – otsib tööd Tegevuses osaleja – otsib tööd: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4 VÄLJUMIST nädala jooksul pärast tegevust Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4 nädala jooksul pärast tegevust: OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Rida kustutada (kuupäev) Osaleja, kelle toimetulek paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist SOMi erandid Hooldatava isikukood Toetuse kasutamise leping Lisa 3 Toetuse kasutamise leping Lisa 2 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta. 1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused: 1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti: 1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite lahendamiseks: 1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti: 1.5. Milliseid probleeme esile kerkis: 1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused: 2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis: 2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus: 2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi: 2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike võimaluste/kitsaskohtade vaatest): 2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9): 2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks: 4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole kaetud eelmiste punktidega. II osa: Eelarve aruanne. Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lepingu Lisa 2 eelarve aruande vorm Kulud koos maksudega Aasta/ kvartal Planeeritud 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 0 AMETINIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 1.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 1.2 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 0 SPETSIALISTI NIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 2.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 2.2 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 0 Tegevuse nimetus tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 3.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 3.2 Kulud kokku (koos maksudega) 0 esitatakse iga kvartali kohta eraldi Kulud koos maksudega Tegelik 0 0 0 0
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel