dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 23. september 2020
Viit
2-2.2/1209-1
Registreeritud
23. september 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Triin Paarmaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2-2.21209-1 23.09.2020 Muu leping (1).bdoc2982 KB

Sisu (failidest)

Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 1 ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras. 1. Üldandmed  Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, registrikood 75014965  AS Ida-Tallinna Keskhaigla, registrikood 10822068  AS Medicum Perearstikeskus, registrikood 10497496  Lasnamäe Linnaosa Valitsus, registrikood 75016013  Paldiski mnt 48a 10614 Tallinn  Ravi 18, 10138 Tallinn  Punane 61, 13619 Tallinn  Pallasti 54, 11413 Tallinn  Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Paldiski mnt 48a, Tallinn; [email protected]; 645 7811, kontaktisik Maarja Seppel  Arvelduskonto number, viitenumber, pank Tallinna Linnakantselei, SEB aa EE311010220061053015, viitenumber 5240050050050226  Taotletav summa 90 000 eurot 1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus, esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi tegevustesse kaasatud. 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge, tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse piirkondlik ülevaade ja eelarve. 2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?): Tallinna sotsiaalhoolekannet iseloomustab väljaarendatud sotsiaalteenuste süsteem. Kuigi elanike sissetulekute poolest on Tallinn üks jõukamaid Eesti omavalitsusüksusi, siis positiivse sisserände ja rahvastiku vananemise tulemusena suureneb abivajadusega inimeste osakaal elanikkonnas, mille tulemusena tekib juurde uusi lahendamist vajavaid probleeme. Iga aastaga kasvab linna rahvastikus puuetega inimeste ja abivajajate osakaal, mis nõuab pidevat tähelepanu pööramist linna sotsiaalhoolekande ja -teenuste valdkonna arendamisele ja selle suuremas mahus rahastamist. 2019. aasta lõpu seisuga oli puuetega inimeste arv Lasnamäel 10 674, sh täisealisi 9 888, 65+ inimesi ligi 6 000. Eesmärk on klientidele pakkuda võimalikult vara vajadustele vastavaid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid (tuginedes eelnevale abivajaduse hindamisele). Samuti tuleb leevendada lähedaste hoolduskoormust, lihtsustada asjaajamist ning pikendada abivajaja kodus elamise aega. Kõik abivajajad peaksid saama vajalikku tuge/abi võimalikult kiiresti, mille eelduseks on kõikide osapoolte vaheline sujuv koostöö. Kliendi abistamiseks tuleb kokku leppida konkreetne tegevusplaan ning jagada osapoolte vahel ära ülesanded ja vastutus. Tegevusplaan aitab vältida dubleerivaid tegevusi ning säästa kõigi aega. Koordinaator aitab korraldada kliendi hindamist nii sotsiaal- kui ka tervishoiu teenuste vaatevinklist ja on kliendi käekäiguga kursis terve projekti perioodi ajal. Projekti lõpuks saame ülevaate Lasnamäe linnaosas elavate projekti sihtrühma kuuluvate abivajajate kohta, sh kaardistame, millised on nende abivajadused, mis teenuseid nad vajavad ning kui kättesaadavad pakutavad võimalused üldse on. Suure abivajadusega inimestele abi andmine muutub koordinatsioonimudeliga sujuvamaks ja tõhusamaks. Arvestades Lasnamäe linnaosa eripära (palju erinevaid perearstikeskuseid, koostöö erinevate haiglatega, teenusepakkujatega jt), peab koordinatsioonimudeli rakendamisele eelnema erinevate osapoolte informeerimine (perearstid, pereõed, haigla sotsiaaltöötajad, kiirabi, politsei, häirekeskus, päästeamet, teenuseosutajad). Infovahetus erinevate osapooltega peab toimuma võimalikult lihtsalt ja kiirelt, kuna suhtlemine üldmeilide- ja telefoni vahendusel on ebaefektiivne ja ajakulukas. Projekti jooksul tegeletakse üksikjuhtumite lahendamisega. Toetatakse ja nõustatakse nii klienti kui tema lähedasi. Kliendile koostatakse teenuste plaan ja koostöös võrgustikuga korraldatakse tema abistamine. Kogu protsess dokumenteeritakse ja kitsaskohad kaardistatakse. Samuti kaardistatakse piirkondlikud ja riiklikud võimalused ja ressursid ning projekti lõpuks luuakse üldine inimesekeskse abistamise mudel (ning teenuste koordinatsiooni mudeli ja kontseptsiooni hilisemaks koordinatsiooni rakendamiseks kõikide Tallinna linnaosade üleselt). 2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate: a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi): Peamised abivajajad on krooniliste haiguste ja tõsiste terviseprobleemidega toimetulekuraskustega kliendid sh eakad, ja/või puuetega inimesed. Lasnamäel kasvab järjest ka dementsusega ja krooniliste psüühikahäiretega hooldust vajavate inimeste ning ilma kindla elukohata isikute arv. Medicumi perearstide nimistutes on ca 30000 inimest, neist koduõenduseteenusel on Lasnamäe linnaosast iga kuu u 200-250 krooniliste haigustega inimest, kellega eelkõige antud projekti raames tegelema hakkame. Ulatuslikumat tähelepanu vajavad infarktihaiged, kuid ka muu kaasneva südamepuudulikkusega patsiendid. Esmase abi saavad nad kiirelt ja tõhusalt, kuid probleemid algavad pärast patsiendi haiglast välja kirjutamist. On teada, et 1/3 patsientidest pöördub soovituste kohaselt perearsti juurde, kus jätkub ambulatoorne ravi. 2/3 patsientidest, kes lahkuvad haiglast, piirduvad tõenäoliselt vaid kaasa antud tablettide võtmisega. Osad neist pöörduvad perearsti poole mõne uue kaebusega ja kui selgub, et patsient on vahepeal haiglas, taastub nende ambulatoorne ravi. Kahjuks jääb suur osa patsientidest ilma haiglajärgse ravita ning langeb seetõttu uue haigestumise riskirühma. Rahaliselt tähendab see ühiskonnale suurt kulu, kuna kliendi tervis ei võimalda osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ja nende elu võib ohus olla. b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad: Levinumad probleemid: 1) lähedaste ja pereliikmete hoolduskoormus on suur ning puudub piisav informeeritus sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna pakutavatest teenustest, mida elanikud kasutada saaksid; 2) üksinda infosulus elavad inimesed, kelle muredest asjaomased üksused/asutused ei tea; 3) voodikesksed ja/või dementsusega kliendid, kelle lähedased ei soovi või ei suuda abistada ja koostööd teha linnaosa või asjaomase üksuse/asutusega; 4) abivajaja keeldub igasugusest abist; 5) puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid; puuduvad lähedased, kes saaksid kiirendada asjaajamist kui ka muud hoolekandega seonduvat; lähedased ei asu Eestis ja/või ei toeta hoolekandeprobleemide lahendamisel jne; 6) isiku elukoht ei ole kantud rahvastikuregistrisse, seega ei ole vastutavat KOV-i; 7) puuduvad rahalised vahendid omaosalusarvete tasumiseks;. 8) statsionaarse õendusabiteenuse omaosalusarvete maksmine patsientide poolt, kellel on selleks küll ressurssi, aga rahaliste vahendite kättesaamine on piiratud. Probleemid tulenevad asjaoludest nagu nt puuduv pangakaart, kaotatud või ununenud PIN-kood, puudulik pensioni kätte toimetamise viis, sh pensioni raviasutustesse ei tooda ja panka patsient ei pääse. Sageli ei ole ka kontaktisikud huvitatud patsiendi raviarvete tasumisest. c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid: Hästi toimib teenus sihtgruppidele, kellest kohalik omavalitsus on teadlik: eakad ja puuetega inimesed, kelle toimetulek on enne haiglasse sattumist kaetud näiteks koduteenusega. Väljakutseks on dementsusega inimesed, kellele ei osutata piisavas mahus sobivaid teenuseid. Eriti keeruline on leida sobivat teenuskohta Tallinnas või Harjumaal dementsusega inimesele üldhooldekodus. Probleemid on psüühikahäiretega ja majanduslikes raskustes olevate isikutega, kellega ei ole omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistid kokku puutunud kas teadmatusest (info vähene liikumine) või patsiendi soovimatust kostööd teha. Samuti napib erihooldekodu kohti. Ida-Tallinna Keskhaigla vaatest on murettekitav asjaolu, et saatekirjad statsionaarsele õendusabile on puudulikult täidetud, suhteliselt lakoonilised ning vastavalt saatekirja tänastele nõuetele pigem tervisele keskendunud. Õendushaiglast koju suunamisel peaks olema selge inimese abivajadus ja ka see, kes seda abi peaks pakkuma. On juhtumeid, kus õendushaiglasse suunatud patsient ei ole aastaid perearsti juures käinud, vajalikud analüüsid on tegemata ja ravi korrigeerimata. Lisaks ei ole kõikidele perearstidele teada, et õendushaigla ei ole hooldekodu, kuhu suunata inimesi, kes enam enda eluga toime ei tule. Muret on ka voodikesksete eakate ja/või puuetega inimestega, kes vajavad 4-5 tundi abi iga päev, kes on hoolekandeasutuse koha ootel või kes keelduvad hoolekandeasutusse minemast. Perearstitöö toimub täna suuresti telefoni teel, koduvisiite peaaegu pole, patsientide andmetes esineb vigu ning info ei liigu vajalike osapoolte vahel õigeaegselt. Saatekirjade kirjutamist peetakse liiga suureks tööks ja paljud saatekirjad sisaldavad kas liiga vähe või aegunud (nt vana vorm) infot patsiendi kohta. See, kuidas inimene vajalikke teenuseid saab, sõltub palju tema lähedastest ja sellest, kas nad on olemas, kus nad asuvad, kui teadlikud nad on ja mida nad teha suudavad. Abi saamiseks tuleb suhelda vajalike instantsidega, leida õigeid teenuseid ning vajadusel suunata ja/või transportida inimest arsti(de) juurde ja/või uuringutele jm. Kui abi vajav inimene elab üksi, dementsus tasapisi süveneb, ei oma ajakohast infot või ei taha teistele oma hädasid/nõrkust näidata jms, võibki ta jääda koju ilma vajaliku abita, ehkki seda saaks pakkuda. 2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas nendega seotud riske ja probleeme ületada: Piirkonnas toimivad eraldi hästi nii tervishoiu- kui ka hoolekandeteenused. Kuna aga mõlemad nimetatud valdkonnad on Eestis juhitud ja rahastatud erinevalt, on nende koostöö ja koordineerimine ebapiisav. Projekti peamiseks eesmärgiks on kahe koostöö tõhustamine ja kiirem infovahetus. Takistav on asjaolu, et kliendid ei liigu erinevate valdkondade teenuste vahel sujuvalt. Teenustele, eriti statsionaarsele õendusabile, on sageli pikad ootejärjekorrad. Kohalike omavalitsustega peab Ida-Tallinna Keskhaigla koostööd rahuldavaks, kohati ka heaks. Kitsaskohtadeks on asjaajamisel hooldustöötajate transpordi puudumine ja liigne bürokraatia. Hooldekodudes on kõrged kohatasud ja pikad järjekorrad Tallinnas ja Harjumaal. Lisaks on järjekorrad nii perearsti (päevad kuni nädal) kui ka eriarstide (kuni mitu kuud) juurde. Koduõendusteenusele saab üldjuhul peaaegu kohe, orienteeruvalt paari tööpäeva jooksul. Lisaks on pakkuda ka tasulist hooldusteenust, kuid et seda on tavaliselt vaja igapäevaselt, võib lõpphind osutuda mõne inimese jaoks liiga kõrgeks. Taastusravi järjekorrad on pikad, mitte kõik teenused ei ole patsientidele tasuta või hinnalt jõukohased, samas on Medicumis suurepärased võimalused taastusraviks ning eriti kardioloogiliseks taastusraviks. Kitsaskohaks on puudulik koostöö perearstidega. Perearstiga ühenduse saamine on raskendatud ja aeganõudev. ITK kogemus näitab, et perearstid ei külasta kliente/patsiente kodudes, raske on saada saatekirju õendusabile, osaliselt ei osata e-saatekirju teha, sotsiaaltöötaja on paluja rollis. Liiga keeruline ja pikk on ka eestkoste seadmise protsess. Eriti juhul, kui on tegemist dementsusega patsiendiga, kes ei ole nõus hoolekandeasutusse minema ega ka koduteenust vastu võtma, kuigi ta neid väga vajaks. Sageli on sellised inimesed ohtlikud eelkõige iseendale. Oluline on teha kõikide osapooltega koostööd ja panna info kiiresti ja tõhusalt liikuma. Projekti raames tuleb koolitada perearste, -õdesid ning tutvustada põhjalikult sotsiaalsüsteemi ja pakutavaid teenuseid. Väljakutse on jõuda võimalikult paljude perearstideni. Erakorraliste juhtumite kiireks lahendamiseks võiks olla hooldusasutuses kohtade reserv (juhtudeks, kui inimesega on probleem, kiirabi ei leia põhjust isiku hospitaliseerimiseks, kuid teda üksinda koju jätta ei saa, kuna vajab pidevat hoolt ja järelevalvet. Eriti keeruline on kohti leida enne nädalavahetust). Tänane koostöö tugineb peamiselt isiklikel kontaktidel. Tallinna rahvastiku tervise edendamise arengukava 2017–2021 toetab mitmeid projektis mainitud tegevusi: AE1: vähendada ebavõrdsust tervisevaldkonnas, tagades esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse T1: ravikindlustusega hõlmamata isikutele esmatasandi arstiabi ja statsionaarse järelraviteenuse tagamine T2: varjupaikades ja öömajades ööbivate ravikindlustusega hõlmamata isikute röntgenkontroll tuberkuloosi varaseks avastamiseks AE2: laiendada päevakeskuste ja teiste tugiteenuste võimalusi, parandades tervishoiuasutuste ja sotsiaalsüsteemi koostööd M; Eakatele ja nende peredele toimetulekut soodustavate teenuste osutamine T1: dementsuse diagnoosiga eakatele päevahoiuteenuse osutamine T2: kodus olevale eakale sotsiaalvalveteenuse osutamine AE4: tagada elanikkonna riskirühmadele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja ööpäevaringne hooldamine M7: kodus pereliiget hooldavate inimeste hoolduskoormuse leevendamine T1: omastehooldaja asendamise teenuse osutamine hoolduskoormuse leevendamiseks (Alfa Hoolekanne OÜ) 2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile: a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.2: piirkondlik juhtrühm luuakse hiljemalt oktoobri lõpuks. b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.3: Piirkondlik võrgustik luuakse hiljemalt novembri lõpuks. c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva korra Lisa 3 vormi punktile 2: Esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus pannakse paika hiljemalt novembri lõpuks. d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas: võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas alustatakse hiljemalt detsembri alguses. 2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest vastutab?): Ühistaotlejatel on huvi tõsta erinevate valdkondade spetsialistide teadlikkust ja arusaamist üksteise tööst, parandada sotsiaal- ja tervisevaldkonna alaseid teadmisi ning teha efektiivselt võrgustikutööd. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet vastutab projekti dokumentatsiooni eest ja palkab tööle koordinaatori. Käsunduslepingud sõlmitakse raamatupidaja, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eakate valdkonna spetsialisti ning kahe Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna töötajaga. Koordinaator juhib võrgustikku/juhtgruppi ja täidab sellega seotud ülesandeid. Koordinaator tegeleb projektiga seotud arendus-, analüütiliste ja administreerivate tegevustega. Samuti kaardistab piirkondlikud abimeetmed ja koostab teenuste plaani ning teenuste koordinatsiooni mudeli ja kontseptsiooni hilisemaks koordinatsiooni rakendamiseks kõikide Tallinna linnaosade üleselt. Raamatupidaja vastutab projekti raamatupidamisega seotud ülesannete täitmise eest. Medicum vastutab esmatasandi tervishoiuteenuse, sh õendusabi ja taastusravi eest. Ida-Tallinna Keskhaigla esindaja informeerib ja võtab Lasnamäe linnaosa vajalike spetsialistidega ühendust, kui haiglas oleval patsiendil on vaja peale haiglast väljakirjutamist sotsiaalteenuseid. Lasnamäe linnaosa esindajad teevad kodukülastusi, hindavad abivajadust ning samuti otsitakse/suheldakse/nõustatakse lähedasi. Samuti suunavad linnaosa septsialistid abivajaja KOV teenustele ja vajadusel vormistatakse toetus(ed), lisaks tehakse koostööd perearstidega, haigla sotsiaaltöötajatega, politsei- ja päästeameti jt ametiasutustega. 2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3): Kaasama peaks koduõed, füsioterapeudid, kiirabi esindajad, politsei ja häirekeskuse esindajad, sotsiaalkindlustusameti, töötukassa ja abivahendifirmade esindajad. Kindlasti on võrgustiku olulisteks liikmeteks ka haiglate sotsiaaltöötajad. 2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud oskustele ja kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua: a) milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium): Medicum: Väga head teadmised esmatasandi tervishoiu teenuste toimimisest, sh pakutavatest teenustest, toetustest ja muudest abimeetmetest (nii piirkonnas kui riigis laiemalt): olemas.  Professionaalsed teadmised ja oskused esmatasandi teenuste pakkumiseks (eeldused teada valdkondade sees);  Teadmised koordinatsioonimudeli sihtgruppi kuuluvate kliendigruppide eripäradest; vajalik on täiendõpe;  Klienditöö oskused – nõustamis- ja jõustamisoskused, juhtumikorralduslike meetodite tundmine- vajalik on täiendõpe;  Esmatasandi tervishoius kasutatavate hindamisvahendite ja toetavate tööriistade ja juhiste tundmine; interRAI  Oskus töötada multidistsiplinaarses tiimis;  Võimekus jälgida abivajadusega inimese tervislikku olukorda ja üldist heaolu ning muudatusi seisundites ja pakkuda abivajadusega inimestele ja nende lähedastele asjakohast tuge: olemas  Juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid: olemas  Suurepärased ja motiveeritud isikud: olemas. Koordinaatoril on olemas: strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus; projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus, hea läbirääkimisoskus, konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus, ajaplaneerimise oskus, esinemisoskus. Täiendavat koolitust vajab koordinaator haldusmenetlusest, finantsteadlikkusest. Koordinaator peab end kurssi viima valdkondade ülestest koordinatsioonimudelisse hõlmatud abimeetmetest (teenused, toetused jm), piirkonnas tegutsevatest spetsialistidest ja teenusepakkujatest, kogukonna võimalustest jne; Osaliselt on olemas oskus balansseerida abivajadusega inimese, tema lähedaste ja abi pakkuvate osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel ning võrgustike ülesehitamisest, arendamisest ja hoidmisest. Täiendamist vajavad seire ja analüüsiga seotud oskustest ja kompetentsidest: analüütiline mõtlemine, analüüsioskus; teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja kasutatavatest lahendustest; oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega, sh riskihindamise lahendustega; oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna arenguvajaduste osas. Ida-Tallinna Keskhaigla esindajal on olemas: juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid, strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus; projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus; hea läbirääkimisoskus; konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus; ajaplaneerimise oskus; esinemisoskus; Täiendamist vajavad baasteadmised haldusmenetlusest; finantsteadlikkusest, st teadmised teenuste rahastamisest; valdkondade ülesed teadmised koordinatsioonimudelisse hõlmatud abimeetmetest (teenused, toetused jm), piirkonnas tegutsevatest spetsialistidest ja teenusepakkujatest, kogukonna võimalustest jne; oskus balansseerida abivajadusega inimese, tema lähedaste ja abi pakkuvate osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel; oskused ja teadmised võrgustike ülesehitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks. Seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid on olemas aga täiendamist vajavad: analüütiline mõtlemine, analüüsioskus; teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja kasutatavatest lahendustest; oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega, sh riskihindamise lahendustega; oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna arenguvajaduste osas. Lasnamäe LOV esindajatel ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindajal on olemas: Juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid, strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus; meeskonnatöö oskus, hea läbirääkimisoskus; konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus; ajaplaneerimise oskus; esinemisoskus; Täiendamist vajab projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus; finantsteadlikkus, st teadmised teenuste rahastamisest; tugevad baasteadmised haldusmenetlusest, valdkondade ülesed teadmised koordinatsioonimudelisse hõlmatud abimeetmetest; oskused ja teadmised võrgustike ülesehitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks. Seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid vajavad täiendamist: analüütiline mõtlemine, analüüsioskus; teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja kasutatavatest lahendustest; oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega, sh riskihindamise lahendustega; b) milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse osta: Sõlmime täistööajaga töölepingu koordinaatoriga, lisaks sõlmime käsunduslepingu raamatupidajaga, kes osutab teenust maksimaalselt 12 tundi kuus. Koordinaator juhib võrgustikku/juhtgruppi ja täidab sellega seotud ülesandeid. Koordinaator tegeleb projektiga seotud arendus-, analüütiliste ja administreerivate tegevustega. Samuti kaardistab piirkondlikud abimeetmed ja koostab teenuste plaani ning teenuste koordinatsiooni mudeli ja kontseptsiooni hilisemaks koordinatsiooni rakendamiseks kõikide Tallinna linnaosade üleselt. Koordinaatoril on strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus; projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus, hea läbirääkimisoskus, konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus, ajaplaneerimise oskus, esinemisoskus. 2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist? Töölepinguga koordinaator täidab järgnevaid ülesandeid:  võrgustiku/juhtgrupi/projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine (sh üksikjuhtumite üleses piirkondlikus võrgustikutöös osalemine);  projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine (sh üksikjuhtumite ülene seire),  projekti toetamine administreerivate tegevustega,  piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine,  teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine;  üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine  koostab teenuste koordinatsiooni mudeli ja kontseptsiooni hilisemaks koordinatsiooni rakendamiseks kõikide Tallinna linnaosade üleselt; Käsunduslepinguga raamatupidaja täidab  projekti raamatupidamisega seotud ülesandeid Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonna kaks töötajat osalevad projektis linnaosa esindajatena. Nende töömaht on kuni a´ 25 tundi kuus, kahe spetsialisti töömaht on kuni 50 tundi kuus. Linnaosa spetsialistid osalevad võrgustiku ja juhtrühma töös, käivad kodukülastustel, hindavad abivajadust ja suunavad KOV teenustele. Vajadusel täidavad neid tööülesandeid ka tööajaväliselt (sh nädalavahetusel). Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eakate valdkonna spetsialist teeb iga kuu projekti heaks tööd kuni 30 tundi, osaledes võrgustiku- ja juhtrühma töös linna esindajana. Lisaks ameti spetsialist juhendab, toetab ja abistab nimetatud oma valdkonna küsimustes koordinaatorit. Vajadusel täidab neid tööülesandeid ka tööajaväliselt. Nii Lasnamäe linnaosa kui ka sotsiaal- ja tervishoiuameti spetsialist aitavad kaasa võrgustike loomisele ja panustavad arendustegevustesse. Medicumis panustab projekti tegevustesse terviseõde/terviseedenduse spetsialist, kelle hallata ja koordineerida on pere- ja koduõenduse ning taastusravi teenused ja võimalused. Nimetatud spetsialist tegeleb projektiga kuni 10 tundi kuus. Täiendava tööjõu ja teenuse sisse ostmisega seotud kulud kajastatakse käesoleva Lisa punktis 2.10. 2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke: 1) Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet osaleb koostöös Sotsiaalkindlustusametiga pilootprojektis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses“, mis kestab 01.10.2019 – 31.12.2021. Projekti eesmärk on katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus. Uues teenusmudelis on erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste tegevused jagatud teenuskomponentideks ning neist on võimalik kombineerida abivajavale inimesele ja tema perele sobiv terviklik teenuspakett. Sihtrühmaks on raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised isikud, kes samal ajal ei ole erihoolekandeteenuse kasutajad. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koos linnaosade sotsiaalhoolekande osakondadega kaasab oma piirkonna inimestele abi andmiseks ja toetamiseks sobivad teenusepakkujad. 2) Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel telefoniprojekt "Abitaja", kus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet osaleb partnerina. Projekti ametlik nimetus on "Erivajadustega inimestele telefonipõhise nõustamis- ja suhtlemisteenuse väljaarendamine”, projekti number 2014- 2020.2.02.19-0274. Abitaja on konfidentsiaalne, tasuta telefoniliin üksikutele, eakatele ja erivajadustega inimestele üle Eesti. Viime kokku abivajajad talle sobiva vabatahtlikuga, kellega regulaarselt suhelda. Eesmärgiks on eakate ja erivajadustega inimeste elurõõmu, uudishimu ja aktiivse ellusuhtumise säilitamine. Et kõik ühiskonnaliikmed tunneksid end oluliste ja kaasatutena, selleks  toetatakse eakaid ja erivajadustega inimesi, kes tunnevad end üksikuna;  pakutakse abivajajatele vajalikku informatsiooni ja head nõu;  viiakse kokku ühiste huvidega inimesed;  korraldatakse regulaarseid sõbrakõnesid. 3) Puudega laste tugiteenuste arendamine. Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidava projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ tegevus „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“. Eesmärk: arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid - lapsehoid, tugiisik ning toetava teenusena transporti - nii et teenused oleksid kättesaadavad kõigile, kelle teenusevajadus on hinnatud kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse- või sotsiaaltöö spetsialisti poolt (eeldab juhtumiplaani tegevuskava olemasolu STAR-is). Sihtgrupp: raske ja sügava puudega 0-17 (k.a) aastased lapsed. Projekt jätkub aastal 2021. 4) Medicum: 2019 algatas haigekassa insuldi juhtprojekti- eesmärgiga parandada inimese insuldijärgset elukvaliteeti patsiendi vaatest terviklikku raviteekonda arendades, kus muuhulgas inimest ja tema lähedasi võimestatakse, raviteekonna koordineerimise eest võetakse vastutus ja patsiendid saavad neile vajamineva teenuse. Projekt hõlmab kogu teekonda, mille üheks osaks on ka info liikumine haiglast perearstile. Tegemist on IT projektiga. Kõige kriitilisem koht krüpteeritud info liikumine haiglast perearstile loob 2/3-le infarktihaigetele tee normaalse ravi jätkamiseks. Analoogne lugu on ka teiste järeltegevusi, sh lühemat või pikemat hooldust vajavate patsientidega. Siit edasi võib teekond minna kodude ümberehituse, ümberseadistuse või lausa kodu vahetuseni. 5) TEHIKus on sisuliselt valmis õendussaatekirja ja õendusepikriisi uuendatud dokumendistandardid, mis võimaldavad parandada info liikumist, sh info sisu eri osapoolte vahel. Õendusabiteenusele suunamisel on saatekiri suhteliselt lakooniline ja pigem tervisele keskendunud, võimalusel kasutatakse hindamisel InterRai instrumenti. Koju suunamisel peaks olema selge inimese abivajadus ja vajaliku abi pakkuja. Epikriisi põhjalikus terviseseisundi ülevaates on detailselt hinnatud igapäevatoimingute sooritamise võimekust ja abivajadust. 2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis 5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et:  nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas;  nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;  neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;  nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;  nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Märkused: Kuupäev: Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed: Raimo Saadi Vladimir Svet Ralf Allikvee Tõnis Allik Allkirjastatud digitaalselt Eelarvevorm konkursi taotluse juurde Kulud koos m Aasta 2020 IV Kvartal (sept-dets) 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 10375 AMETINIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise töö mahuühiku (tunni/ kulu töötaja kohta periood (nt mitu kuud) päeva/ kuu) maksumus kokku Koordinaator Koordinaator juhib võrgustikku/juhtgruppi ja 2568 koos kõikide 41 500 täidab sellega seotud ülesandeid. Koordinaator maksude ja tegeleb projektiga seotud arendus-, analüütiliste maksetega ühes ja administreerivate tegevustega. Samuti kuus, lisaks kaardistab piirkondlikud abimeetmed ja koostab arvestame teenuste plaani. Koordinaator töötab 16 kuud puhkusetasu 1.1 10375 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 5752 SPETSIALISTI NIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise töö mahuühiku (tunni/ kulu spetsialisti periood (nt mitu kuud) päeva/ kuu) maksumus kohta kokku Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eakate Eakate valdkonna spetsialist osaleb võrgustiku- ja Tunni hind koos 6720 valdkonna spetsialist juhtrühma töös linna esindajana. Töömaht on maksude ja kuni 30 tundi kuus. Eakate spetsialist töötab 16 maksetega on 14 kuud. Tasu makstakse tööajatabeli alusel. eurot tunnis 2.1 1680 Lasnamäe LOV Sotsiaalteenuste talituse Töömaht on kuni 25 tundi kuus,töötab 16 kuud ja Tunni hind koos 5600 vanemspetsialist tasu saab tööajatabeli alusel. Osaleb võrgustiku maksude ja kohtumistel. Käib kodukülastustel ja hindab maksetega on 14 abivajaduse. Suunab KOV teenustele. eurot tunnis 2.2 1400 Töömaht on kuni 25 tundi kuus, töötab 16 kuud Tunni hind koos 5600 ja tasu saab tööajatabeli alusel. Osaleb võrgustiku maksude ja kohtumistel. Käib kodukülastustel ja hindab maksetega on 14 abivajaduse. Suunab KOV teenustele eurot tunnis 2.3 Lasnamäe LOV Sotsiaalteenuste talituse juhataja 1400 Töömaht on kuni 12 tundi kuus, töötab 16 kuud Tunni hind koos 2688 ja tasu saab vastavalt tööajatabelile. Hoiab korras maksude ja projekti raamatupidamist, tegeleb arvetega maksetega on 14 2.4 Raamatupidaja eurot tunnis 672 Töömaht kuni 10 tundi kuus, töötab 16 kuud, Tunni hind koos 2400 kelle hallata ja koordineerida on pere- ja maksude ja koduõenduse ning taastusravi teenused ja maksetega on 15 2.5 terviseõde/tervisedenduse spetsialist võimalused eurot tunnis 600 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 7276 Tegevuse nimetus (nt võrgustiku kohtumise korraldamine, tegevuse kirjeldus (sh maht - kordade/ tundide/päevade arv) tegevuse maksumus kulu tegevuse …) mahuühiku kohta kohta kokku Juhtrühma ja võrgustikukohtumised Kokku kuni 32 kohtumist 1 kohtumine 100 3200 3.1 eurot 456 Transpordikulu, väljastpool Tallinnat toimuvate Sõidukulu, sõidu koolitustele, mis toimuvad Keskmiselt 125 2000 3.2 koolituste ajal majutuskulu väljaspool Tallinnat eurot kuus 500 3.3 Sidekulu telefonipakett, internett 30 eurot kuus 480 120 Bürookulu Arvuti- ja telefon koordinaatorile, töökoha arvuti u 1200, 2800 renditasu töökoha renditasu 100 €/kuus 3.4 1600 Koolituste korraldamine esmatasandi tervishoiu 2-3 koolituspäeva/seminari esmatasandi 4600 9200 3.5 töötajatele tervishoiutöötajatele 4600 Lõppkonverents Lõppkonverents tulemuste tutvustamiseks ja 7812 7812 edasiste plaanide tutvustamiseks kõigile 3.6 osapooltele suuremas koosseisus Kulu kokku (koos maksudega) 90 000 23403 Toetuse kasutamise leping Lisa 1 Kulud koos maksudega 2021 I II III IV 7781 7781 7781 7782 7781 7781 7781 7782 4314 4314 4314 4314 1260 1260 1260 1260 1050 1050 1050 1050 1050 1050 1050 1050 504 504 504 504 450 450 450 450 1451 6051 1451 9263 686 686 686 686 375 375 375 375 90 90 90 90 300 300 300 300 4600 7812 13546 18146 13546 21359 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.2/1209-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, registrikood 75014965, asukoht Paldiski mnt 48a 10614 Tallinn, keda esindab Raimo Saadi; AS Ida-Tallinna Keskhaigla, registrikood 10822068, asukoht Ravi 18, 10138 Tallinn, keda esindab Ralf Allikvee; AS Medicum Perearstikeskus, registrikood 10497496, asukoht Punane 61, 13619 Tallinn, keda esindab Tõnis Allik; Lasnamäe Linnaosa Valitsus, registrikood 75016013, asukoht Pallasti 54, 11413 Tallinn, keda esindab Vladimir Svet, (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), keda käesoleva lepingu alusel esindab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade ülene abi ning toetuse saaja poolt 17.08.2020 esitatud taotlusest (edaspidi „taotlus“), sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6. „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse summa on kuni 86 927 (kaheksakümmend kuus tuhat üheksasada kakskümmend seitse) eurot (edaspidi toetus). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud taotluses (lepingu Lisa 1). 1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on maksegraafik. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse saaja arveldusarvele vastavalt järgmisele maksegraafikule: 2.2.1. 19 545 (üheksateist tuhat viissada nelikümmend viis) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest; 2.2.2. 13 745 (kolmteist tuhat seitsesada nelikümmend viis) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.3. 18 345 (kaheksateist tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.4. 13 745 (kolmteist tuhat seitsesada nelikümmend viis) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.5. 21 558 (kakskümmend üks tuhat viissada viiskümmend kaheksa) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. 2.3. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande kohaselt kasutamata. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:  01.09.2020. – 31.12.2020;  01.01.2021. – 31.03.2021;  01.04.2021. – 30.06.2021;  01.07.2021. – 30.09.2021;  01.10.2021. – 31.12.2021. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 5 (viie) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 8 (kaheksa) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist. Aruannetele lisatakse projektiga seotud üritustel osalejate allkirjalehed vastavalt lepingu Lisale 4. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil ja ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile. 3.4. Lõpparuandes esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole). 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel. 4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Maarja Seppel, tel. 645 7811, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks: 6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde); 6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande vorm); 6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas; 6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 645 7440 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE311010220061053015 Toetuse kasutamise leping Lisa 2 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta. 1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused: 1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti: 1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite lahendamiseks: 1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti: 1.5. Milliseid probleeme esile kerkis: 1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused: 2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis: 2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus: 2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi: 2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike võimaluste/kitsaskohtade vaatest): 2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9): 2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks: 4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole kaetud eelmiste punktidega. II osa: Eelarve aruanne. Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Toetuse kasutamise leping Lisa 4 Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta Ürituse nimi: Toimumise koht: Toimumise kuupäev: *iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Lepingu Lisa 2 eelarve aruande vorm Kulud koos maksudega Aasta/ kvartal Planeeritud 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 0 AMETINIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 1.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 1.2 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 0 SPETSIALISTI NIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 2.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 2.2 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 0 Tegevuse nimetus tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 3.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 3.2 Kulud kokku (koos maksudega) 0 esitatakse iga kvartali kohta eraldi Kulud koos maksudega Tegelik 0 0 0 0 Tegevuse nimi Tegevuse järjekorranumber projekti raames ANDMED TEGEVUSE Tegevuse kestus akadeemilistes tundides Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Isikukood – kontroll Elukoha omavalitsusüksus Kodutu / eluasemeturult tõrjutu E-post OSALEJATE ÜLDANDMED Telefoninumber Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise kuupäev Tegevuse katkestaja Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel: eeltäidetud TEGEVUSEGA LIITUMISEL sihtrühma alusel või küsitud Tööhõive staatus tegevusega liitumisel Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/ LIITUMISEL Tööhõive staatus tegevusega liitumisel: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA Tegevuses osaleja – otsib tööd Tegevuses osaleja – otsib tööd: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4 VÄLJUMIST nädala jooksul pärast tegevust Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4 nädala jooksul pärast tegevust: OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Rida kustutada (kuupäev) Osaleja, kelle toimetulek paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist SOMi erandid Hooldatava isikukood Toetuse kasutamise leping Lisa 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel