Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“
tingimused ja kord
Lisa 1
ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI
KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS
Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli
rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras.
1. Üldandmed
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, registrikood 75014965
AS Ida-Tallinna Keskhaigla, registrikood 10822068
AS Medicum Perearstikeskus, registrikood 10497496
Lasnamäe Linnaosa Valitsus, registrikood 75016013
Paldiski mnt 48a 10614 Tallinn
Ravi 18, 10138 Tallinn
Punane 61, 13619 Tallinn
Pallasti 54, 11413 Tallinn
Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik)
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Paldiski mnt 48a, Tallinn;
[email protected]; 645 7811, kontaktisik Maarja Seppel
Arvelduskonto number, viitenumber, pank
Tallinna Linnakantselei, SEB aa EE311010220061053015, viitenumber
5240050050050226
Taotletav summa 90 000 eurot
1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus,
esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi
tegevustesse kaasatud.
2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks
Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge,
tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse
piirkondlik ülevaade ja eelarve.
2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes saavutada)
ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja
koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?):
Tallinna sotsiaalhoolekannet iseloomustab väljaarendatud sotsiaalteenuste süsteem. Kuigi
elanike sissetulekute poolest on Tallinn üks jõukamaid Eesti omavalitsusüksusi, siis
positiivse sisserände ja rahvastiku vananemise tulemusena suureneb abivajadusega inimeste
osakaal elanikkonnas, mille tulemusena tekib juurde uusi lahendamist vajavaid probleeme.
Iga aastaga kasvab linna rahvastikus puuetega inimeste ja abivajajate osakaal, mis nõuab
pidevat tähelepanu pööramist linna sotsiaalhoolekande ja -teenuste valdkonna arendamisele
ja selle suuremas mahus rahastamist. 2019. aasta lõpu seisuga oli puuetega inimeste arv
Lasnamäel 10 674, sh täisealisi 9 888, 65+ inimesi ligi 6 000.
Eesmärk on klientidele pakkuda võimalikult vara vajadustele vastavaid sotsiaal- ja
tervishoiuteenuseid (tuginedes eelnevale abivajaduse hindamisele). Samuti tuleb leevendada
lähedaste hoolduskoormust, lihtsustada asjaajamist ning pikendada abivajaja kodus elamise
aega. Kõik abivajajad peaksid saama vajalikku tuge/abi võimalikult kiiresti, mille eelduseks
on kõikide osapoolte vaheline sujuv koostöö. Kliendi abistamiseks tuleb kokku leppida
konkreetne tegevusplaan ning jagada osapoolte vahel ära ülesanded ja vastutus.
Tegevusplaan aitab vältida dubleerivaid tegevusi ning säästa kõigi aega. Koordinaator aitab
korraldada kliendi hindamist nii sotsiaal- kui ka tervishoiu teenuste vaatevinklist ja on kliendi
käekäiguga kursis terve projekti perioodi ajal. Projekti lõpuks saame ülevaate Lasnamäe
linnaosas elavate projekti sihtrühma kuuluvate abivajajate kohta, sh kaardistame, millised on
nende abivajadused, mis teenuseid nad vajavad ning kui kättesaadavad pakutavad
võimalused üldse on. Suure abivajadusega inimestele abi andmine muutub
koordinatsioonimudeliga sujuvamaks ja tõhusamaks. Arvestades Lasnamäe linnaosa eripära
(palju erinevaid perearstikeskuseid, koostöö erinevate haiglatega, teenusepakkujatega jt),
peab koordinatsioonimudeli rakendamisele eelnema erinevate osapoolte informeerimine
(perearstid, pereõed, haigla sotsiaaltöötajad, kiirabi, politsei, häirekeskus, päästeamet,
teenuseosutajad). Infovahetus erinevate osapooltega peab toimuma võimalikult lihtsalt ja
kiirelt, kuna suhtlemine üldmeilide- ja telefoni vahendusel on ebaefektiivne ja ajakulukas.
Projekti jooksul tegeletakse üksikjuhtumite lahendamisega. Toetatakse ja nõustatakse nii
klienti kui tema lähedasi. Kliendile koostatakse teenuste plaan ja koostöös võrgustikuga
korraldatakse tema abistamine. Kogu protsess dokumenteeritakse ja kitsaskohad
kaardistatakse. Samuti kaardistatakse piirkondlikud ja riiklikud võimalused ja ressursid ning
projekti lõpuks luuakse üldine inimesekeskse abistamise mudel (ning teenuste
koordinatsiooni mudeli ja kontseptsiooni hilisemaks koordinatsiooni rakendamiseks kõikide
Tallinna linnaosade üleselt).
2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate:
a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh
tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi):
Peamised abivajajad on krooniliste haiguste ja tõsiste terviseprobleemidega
toimetulekuraskustega kliendid sh eakad, ja/või puuetega inimesed.
Lasnamäel kasvab järjest ka dementsusega ja krooniliste psüühikahäiretega hooldust vajavate
inimeste ning ilma kindla elukohata isikute arv.
Medicumi perearstide nimistutes on ca 30000 inimest, neist koduõenduseteenusel on
Lasnamäe linnaosast iga kuu u 200-250 krooniliste haigustega inimest, kellega eelkõige
antud projekti raames tegelema hakkame.
Ulatuslikumat tähelepanu vajavad infarktihaiged, kuid ka muu kaasneva
südamepuudulikkusega patsiendid. Esmase abi saavad nad kiirelt ja tõhusalt, kuid
probleemid algavad pärast patsiendi haiglast välja kirjutamist. On teada, et 1/3 patsientidest
pöördub soovituste kohaselt perearsti juurde, kus jätkub ambulatoorne ravi. 2/3 patsientidest,
kes lahkuvad haiglast, piirduvad tõenäoliselt vaid kaasa antud tablettide võtmisega. Osad
neist pöörduvad perearsti poole mõne uue kaebusega ja kui selgub, et patsient on vahepeal
haiglas, taastub nende ambulatoorne ravi. Kahjuks jääb suur osa patsientidest ilma
haiglajärgse ravita ning langeb seetõttu uue haigestumise riskirühma. Rahaliselt tähendab see
ühiskonnale suurt kulu, kuna kliendi tervis ei võimalda osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ja
nende elu võib ohus olla.
b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis
abivajajatel esinevad:
Levinumad probleemid:
1) lähedaste ja pereliikmete hoolduskoormus on suur ning puudub piisav informeeritus
sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna pakutavatest teenustest, mida elanikud kasutada saaksid;
2) üksinda infosulus elavad inimesed, kelle muredest asjaomased üksused/asutused ei tea;
3) voodikesksed ja/või dementsusega kliendid, kelle lähedased ei soovi või ei suuda abistada
ja koostööd teha linnaosa või asjaomase üksuse/asutusega;
4) abivajaja keeldub igasugusest abist;
5) puuduvad kehtivad isikut tõendavad dokumendid; puuduvad lähedased, kes saaksid
kiirendada asjaajamist kui ka muud hoolekandega seonduvat; lähedased ei asu Eestis ja/või
ei toeta hoolekandeprobleemide lahendamisel jne;
6) isiku elukoht ei ole kantud rahvastikuregistrisse, seega ei ole vastutavat KOV-i;
7) puuduvad rahalised vahendid omaosalusarvete tasumiseks;.
8) statsionaarse õendusabiteenuse omaosalusarvete maksmine patsientide poolt, kellel on
selleks küll ressurssi, aga rahaliste vahendite kättesaamine on piiratud. Probleemid tulenevad
asjaoludest nagu nt puuduv pangakaart, kaotatud või ununenud PIN-kood, puudulik pensioni
kätte toimetamise viis, sh pensioni raviasutustesse ei tooda ja panka patsient ei pääse. Sageli
ei ole ka kontaktisikud huvitatud patsiendi raviarvete tasumisest.
c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning
milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid:
Hästi toimib teenus sihtgruppidele, kellest kohalik omavalitsus on teadlik: eakad ja puuetega
inimesed, kelle toimetulek on enne haiglasse sattumist kaetud näiteks koduteenusega.
Väljakutseks on dementsusega inimesed, kellele ei osutata piisavas mahus sobivaid
teenuseid. Eriti keeruline on leida sobivat teenuskohta Tallinnas või Harjumaal dementsusega
inimesele üldhooldekodus.
Probleemid on psüühikahäiretega ja majanduslikes raskustes olevate isikutega, kellega ei ole
omavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistid kokku puutunud kas teadmatusest
(info vähene liikumine) või patsiendi soovimatust kostööd teha. Samuti napib erihooldekodu
kohti.
Ida-Tallinna Keskhaigla vaatest on murettekitav asjaolu, et saatekirjad statsionaarsele
õendusabile on puudulikult täidetud, suhteliselt lakoonilised ning vastavalt saatekirja
tänastele nõuetele pigem tervisele keskendunud. Õendushaiglast koju suunamisel peaks
olema selge inimese abivajadus ja ka see, kes seda abi peaks pakkuma.
On juhtumeid, kus õendushaiglasse suunatud patsient ei ole aastaid perearsti juures käinud,
vajalikud analüüsid on tegemata ja ravi korrigeerimata. Lisaks ei ole kõikidele perearstidele
teada, et õendushaigla ei ole hooldekodu, kuhu suunata inimesi, kes enam enda eluga toime
ei tule.
Muret on ka voodikesksete eakate ja/või puuetega inimestega, kes vajavad 4-5 tundi abi iga
päev, kes on hoolekandeasutuse koha ootel või kes keelduvad hoolekandeasutusse minemast.
Perearstitöö toimub täna suuresti telefoni teel, koduvisiite peaaegu pole, patsientide andmetes
esineb vigu ning info ei liigu vajalike osapoolte vahel õigeaegselt. Saatekirjade kirjutamist
peetakse liiga suureks tööks ja paljud saatekirjad sisaldavad kas liiga vähe või aegunud (nt
vana vorm) infot patsiendi kohta.
See, kuidas inimene vajalikke teenuseid saab, sõltub palju tema lähedastest ja sellest, kas nad
on olemas, kus nad asuvad, kui teadlikud nad on ja mida nad teha suudavad. Abi saamiseks
tuleb suhelda vajalike instantsidega, leida õigeid teenuseid ning vajadusel suunata ja/või
transportida inimest arsti(de) juurde ja/või uuringutele jm. Kui abi vajav inimene elab üksi,
dementsus tasapisi süveneb, ei oma ajakohast infot või ei taha teistele oma hädasid/nõrkust
näidata jms, võibki ta jääda koju ilma vajaliku abita, ehkki seda saaks pakkuda.
2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh
valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas
nendega seotud riske ja probleeme ületada:
Piirkonnas toimivad eraldi hästi nii tervishoiu- kui ka hoolekandeteenused. Kuna aga
mõlemad nimetatud valdkonnad on Eestis juhitud ja rahastatud erinevalt, on nende koostöö
ja koordineerimine ebapiisav. Projekti peamiseks eesmärgiks on kahe koostöö tõhustamine
ja kiirem infovahetus.
Takistav on asjaolu, et kliendid ei liigu erinevate valdkondade teenuste vahel sujuvalt.
Teenustele, eriti statsionaarsele õendusabile, on sageli pikad ootejärjekorrad.
Kohalike omavalitsustega peab Ida-Tallinna Keskhaigla koostööd rahuldavaks, kohati ka
heaks. Kitsaskohtadeks on asjaajamisel hooldustöötajate transpordi puudumine ja liigne
bürokraatia.
Hooldekodudes on kõrged kohatasud ja pikad järjekorrad Tallinnas ja Harjumaal. Lisaks on
järjekorrad nii perearsti (päevad kuni nädal) kui ka eriarstide (kuni mitu kuud) juurde.
Koduõendusteenusele saab üldjuhul peaaegu kohe, orienteeruvalt paari tööpäeva jooksul.
Lisaks on pakkuda ka tasulist hooldusteenust, kuid et seda on tavaliselt vaja igapäevaselt,
võib lõpphind osutuda mõne inimese jaoks liiga kõrgeks.
Taastusravi järjekorrad on pikad, mitte kõik teenused ei ole patsientidele tasuta või hinnalt
jõukohased, samas on Medicumis suurepärased võimalused taastusraviks ning eriti
kardioloogiliseks taastusraviks.
Kitsaskohaks on puudulik koostöö perearstidega. Perearstiga ühenduse saamine on
raskendatud ja aeganõudev. ITK kogemus näitab, et perearstid ei külasta kliente/patsiente
kodudes, raske on saada saatekirju õendusabile, osaliselt ei osata e-saatekirju teha,
sotsiaaltöötaja on paluja rollis. Liiga keeruline ja pikk on ka eestkoste seadmise protsess.
Eriti juhul, kui on tegemist dementsusega patsiendiga, kes ei ole nõus hoolekandeasutusse
minema ega ka koduteenust vastu võtma, kuigi ta neid väga vajaks. Sageli on sellised
inimesed ohtlikud eelkõige iseendale.
Oluline on teha kõikide osapooltega koostööd ja panna info kiiresti ja tõhusalt liikuma.
Projekti raames tuleb koolitada perearste, -õdesid ning tutvustada põhjalikult
sotsiaalsüsteemi ja pakutavaid teenuseid. Väljakutse on jõuda võimalikult paljude
perearstideni.
Erakorraliste juhtumite kiireks lahendamiseks võiks olla hooldusasutuses kohtade reserv
(juhtudeks, kui inimesega on probleem, kiirabi ei leia põhjust isiku hospitaliseerimiseks, kuid
teda üksinda koju jätta ei saa, kuna vajab pidevat hoolt ja järelevalvet. Eriti keeruline on kohti
leida enne nädalavahetust).
Tänane koostöö tugineb peamiselt isiklikel kontaktidel.
Tallinna rahvastiku tervise edendamise arengukava 2017–2021 toetab mitmeid projektis
mainitud tegevusi:
AE1: vähendada ebavõrdsust tervisevaldkonnas, tagades esmatasandi
tervishoiuteenuste kättesaadavuse
T1: ravikindlustusega hõlmamata isikutele esmatasandi arstiabi ja statsionaarse
järelraviteenuse tagamine
T2: varjupaikades ja öömajades ööbivate ravikindlustusega hõlmamata isikute
röntgenkontroll tuberkuloosi varaseks avastamiseks
AE2: laiendada päevakeskuste ja teiste tugiteenuste võimalusi, parandades
tervishoiuasutuste ja sotsiaalsüsteemi koostööd
M; Eakatele ja nende peredele toimetulekut soodustavate teenuste osutamine
T1: dementsuse diagnoosiga eakatele päevahoiuteenuse osutamine
T2: kodus olevale eakale sotsiaalvalveteenuse osutamine
AE4: tagada elanikkonna riskirühmadele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus ja
ööpäevaringne hooldamine
M7: kodus pereliiget hooldavate inimeste hoolduskoormuse leevendamine
T1: omastehooldaja asendamise teenuse osutamine hoolduskoormuse leevendamiseks (Alfa
Hoolekanne OÜ)
2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile:
a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi
korra punktile 3.2.1.2:
piirkondlik juhtrühm luuakse hiljemalt oktoobri lõpuks.
b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi
korra punktile 3.2.1.3:
Piirkondlik võrgustik luuakse hiljemalt novembri lõpuks.
c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte
ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva korra
Lisa 3 vormi punktile 2:
Esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus
pannakse paika hiljemalt novembri lõpuks.
d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga
juhtumimeeskonnas:
võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas
alustatakse hiljemalt detsembri alguses.
2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest
vastutab?):
Ühistaotlejatel on huvi tõsta erinevate valdkondade spetsialistide teadlikkust ja arusaamist
üksteise tööst, parandada sotsiaal- ja tervisevaldkonna alaseid teadmisi ning teha efektiivselt
võrgustikutööd.
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet vastutab projekti dokumentatsiooni eest ja palkab tööle
koordinaatori. Käsunduslepingud sõlmitakse raamatupidaja, Tallinna Sotsiaal- ja
Tervishoiuameti eakate valdkonna spetsialisti ning kahe Lasnamäe linnaosa
sotsiaalhoolekande osakonna töötajaga.
Koordinaator juhib võrgustikku/juhtgruppi ja täidab sellega seotud ülesandeid. Koordinaator
tegeleb projektiga seotud arendus-, analüütiliste ja administreerivate tegevustega. Samuti
kaardistab piirkondlikud abimeetmed ja koostab teenuste plaani ning teenuste
koordinatsiooni mudeli ja kontseptsiooni hilisemaks koordinatsiooni rakendamiseks kõikide
Tallinna linnaosade üleselt.
Raamatupidaja vastutab projekti raamatupidamisega seotud ülesannete täitmise eest.
Medicum vastutab esmatasandi tervishoiuteenuse, sh õendusabi ja taastusravi eest.
Ida-Tallinna Keskhaigla esindaja informeerib ja võtab Lasnamäe linnaosa vajalike
spetsialistidega ühendust, kui haiglas oleval patsiendil on vaja peale haiglast väljakirjutamist
sotsiaalteenuseid.
Lasnamäe linnaosa esindajad teevad kodukülastusi, hindavad abivajadust ning samuti
otsitakse/suheldakse/nõustatakse lähedasi. Samuti suunavad linnaosa septsialistid abivajaja
KOV teenustele ja vajadusel vormistatakse toetus(ed), lisaks tehakse koostööd perearstidega,
haigla sotsiaaltöötajatega, politsei- ja päästeameti jt ametiasutustega.
2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis
esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja
juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra
punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3):
Kaasama peaks koduõed, füsioterapeudid, kiirabi esindajad, politsei ja häirekeskuse
esindajad, sotsiaalkindlustusameti, töötukassa ja abivahendifirmade esindajad.
Kindlasti on võrgustiku olulisteks liikmeteks ka haiglate sotsiaaltöötajad.
2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile
keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud
oskustele ja kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua:
a) milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja
täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga
vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium):
Medicum: Väga head teadmised esmatasandi tervishoiu teenuste toimimisest, sh pakutavatest
teenustest, toetustest ja muudest abimeetmetest (nii piirkonnas kui riigis laiemalt): olemas.
Professionaalsed teadmised ja oskused esmatasandi teenuste pakkumiseks (eeldused
teada valdkondade sees);
Teadmised koordinatsioonimudeli sihtgruppi kuuluvate kliendigruppide eripäradest;
vajalik on täiendõpe;
Klienditöö oskused – nõustamis- ja jõustamisoskused, juhtumikorralduslike
meetodite tundmine- vajalik on täiendõpe;
Esmatasandi tervishoius kasutatavate hindamisvahendite ja toetavate tööriistade ja
juhiste tundmine; interRAI
Oskus töötada multidistsiplinaarses tiimis;
Võimekus jälgida abivajadusega inimese tervislikku olukorda ja üldist heaolu ning
muudatusi seisundites ja pakkuda abivajadusega inimestele ja nende lähedastele
asjakohast tuge: olemas
Juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid: olemas
Suurepärased ja motiveeritud isikud: olemas.
Koordinaatoril on olemas: strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus; projektijuhtimise
ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus, hea läbirääkimisoskus, konfliktide
lahendamise ja ennetamise oskus, ajaplaneerimise oskus, esinemisoskus.
Täiendavat koolitust vajab koordinaator haldusmenetlusest, finantsteadlikkusest.
Koordinaator peab end kurssi viima valdkondade ülestest koordinatsioonimudelisse
hõlmatud abimeetmetest (teenused, toetused jm), piirkonnas tegutsevatest spetsialistidest ja
teenusepakkujatest, kogukonna võimalustest jne;
Osaliselt on olemas oskus balansseerida abivajadusega inimese, tema lähedaste ja abi
pakkuvate osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel ning võrgustike ülesehitamisest,
arendamisest ja hoidmisest.
Täiendamist vajavad seire ja analüüsiga seotud oskustest ja kompetentsidest: analüütiline
mõtlemine, analüüsioskus; teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja
kasutatavatest lahendustest; oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega,
sh riskihindamise lahendustega; oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna
arenguvajaduste osas.
Ida-Tallinna Keskhaigla esindajal on olemas: juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused
ja kompetentsid, strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus; projektijuhtimise ja/või
eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus; hea läbirääkimisoskus; konfliktide
lahendamise ja ennetamise oskus; ajaplaneerimise oskus; esinemisoskus;
Täiendamist vajavad baasteadmised haldusmenetlusest; finantsteadlikkusest, st teadmised
teenuste rahastamisest; valdkondade ülesed teadmised koordinatsioonimudelisse hõlmatud
abimeetmetest (teenused, toetused jm), piirkonnas tegutsevatest spetsialistidest ja
teenusepakkujatest, kogukonna võimalustest jne; oskus balansseerida abivajadusega inimese,
tema lähedaste ja abi pakkuvate osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel; oskused ja
teadmised võrgustike ülesehitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks.
Seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid on olemas aga täiendamist vajavad:
analüütiline mõtlemine, analüüsioskus; teadmised olemasolevatest analüütilistest
tööriistadest ja kasutatavatest lahendustest; oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire
töövahenditega, sh riskihindamise lahendustega; oskus teha seire andmetest järeldusi
piirkonna arenguvajaduste osas.
Lasnamäe LOV esindajatel ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindajal on olemas:
Juhtimise ja organiseerimisega seotud oskused ja kompetentsid, strateegilise ja süsteemse
mõtlemise oskus; meeskonnatöö oskus, hea läbirääkimisoskus; konfliktide lahendamise ja
ennetamise oskus; ajaplaneerimise oskus; esinemisoskus;
Täiendamist vajab projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus; finantsteadlikkus, st
teadmised teenuste rahastamisest; tugevad baasteadmised haldusmenetlusest, valdkondade
ülesed teadmised koordinatsioonimudelisse hõlmatud abimeetmetest; oskused ja teadmised
võrgustike ülesehitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks.
Seire ja analüüsiga seotud oskused ja kompetentsid vajavad täiendamist: analüütiline
mõtlemine, analüüsioskus; teadmised olemasolevatest analüütilistest tööriistadest ja
kasutatavatest lahendustest; oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega,
sh riskihindamise lahendustega;
b) milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat
tööjõudu või teenust sisse osta:
Sõlmime täistööajaga töölepingu koordinaatoriga, lisaks sõlmime käsunduslepingu
raamatupidajaga, kes osutab teenust maksimaalselt 12 tundi kuus.
Koordinaator juhib võrgustikku/juhtgruppi ja täidab sellega seotud ülesandeid. Koordinaator
tegeleb projektiga seotud arendus-, analüütiliste ja administreerivate tegevustega. Samuti
kaardistab piirkondlikud abimeetmed ja koostab teenuste plaani ning teenuste
koordinatsiooni mudeli ja kontseptsiooni hilisemaks koordinatsiooni rakendamiseks kõikide
Tallinna linnaosade üleselt. Koordinaatoril on strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus;
projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus, hea
läbirääkimisoskus, konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus, ajaplaneerimise oskus,
esinemisoskus.
2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb
piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile
täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust
sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist?
Töölepinguga koordinaator täidab järgnevaid ülesandeid:
võrgustiku/juhtgrupi/projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine
(sh üksikjuhtumite üleses piirkondlikus võrgustikutöös osalemine);
projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine (sh
üksikjuhtumite ülene seire),
projekti toetamine administreerivate tegevustega,
piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine,
teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine;
üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine
koostab teenuste koordinatsiooni mudeli ja kontseptsiooni hilisemaks
koordinatsiooni rakendamiseks kõikide Tallinna linnaosade üleselt;
Käsunduslepinguga raamatupidaja täidab
projekti raamatupidamisega seotud ülesandeid
Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonna kaks töötajat osalevad projektis linnaosa
esindajatena. Nende töömaht on kuni a´ 25 tundi kuus, kahe spetsialisti töömaht on kuni 50
tundi kuus. Linnaosa spetsialistid osalevad võrgustiku ja juhtrühma töös, käivad
kodukülastustel, hindavad abivajadust ja suunavad KOV teenustele. Vajadusel täidavad neid
tööülesandeid ka tööajaväliselt (sh nädalavahetusel).
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eakate valdkonna spetsialist teeb iga kuu projekti heaks
tööd kuni 30 tundi, osaledes võrgustiku- ja juhtrühma töös linna esindajana. Lisaks ameti
spetsialist juhendab, toetab ja abistab nimetatud oma valdkonna küsimustes koordinaatorit.
Vajadusel täidab neid tööülesandeid ka tööajaväliselt.
Nii Lasnamäe linnaosa kui ka sotsiaal- ja tervishoiuameti spetsialist aitavad kaasa võrgustike
loomisele ja panustavad arendustegevustesse.
Medicumis panustab projekti tegevustesse terviseõde/terviseedenduse spetsialist, kelle
hallata ja koordineerida on pere- ja koduõenduse ning taastusravi teenused ja võimalused.
Nimetatud spetsialist tegeleb projektiga kuni 10 tundi kuus.
Täiendava tööjõu ja teenuse sisse ostmisega seotud kulud kajastatakse käesoleva Lisa punktis
2.10.
2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt insuldi
juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is,
integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas
käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas
toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke:
1) Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet osaleb koostöös Sotsiaalkindlustusametiga
pilootprojektis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus
omavalitsuses“, mis kestab 01.10.2019 – 31.12.2021. Projekti eesmärk on katsetada
psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja
testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on
kohalik omavalitsus. Uues teenusmudelis on erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste
tegevused jagatud teenuskomponentideks ning neist on võimalik kombineerida abivajavale
inimesele ja tema perele sobiv terviklik teenuspakett. Sihtrühmaks on raske, sügava või
püsiva kuluga psüühilise erivajadusega tööealised isikud, kes samal ajal ei ole
erihoolekandeteenuse kasutajad. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet koos linnaosade
sotsiaalhoolekande osakondadega kaasab oma piirkonna inimestele abi andmiseks ja
toetamiseks sobivad teenusepakkujad.
2) Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toel telefoniprojekt "Abitaja", kus Tallinna Sotsiaal- ja
Tervishoiuamet osaleb partnerina. Projekti ametlik nimetus on "Erivajadustega inimestele
telefonipõhise nõustamis- ja suhtlemisteenuse väljaarendamine”, projekti number 2014-
2020.2.02.19-0274. Abitaja on konfidentsiaalne, tasuta telefoniliin üksikutele, eakatele ja
erivajadustega inimestele üle Eesti. Viime kokku abivajajad talle sobiva vabatahtlikuga,
kellega regulaarselt suhelda. Eesmärgiks on eakate ja erivajadustega inimeste elurõõmu,
uudishimu ja aktiivse ellusuhtumise säilitamine. Et kõik ühiskonnaliikmed tunneksid end
oluliste ja kaasatutena, selleks
toetatakse eakaid ja erivajadustega inimesi, kes tunnevad end üksikuna;
pakutakse abivajajatele vajalikku informatsiooni ja head nõu;
viiakse kokku ühiste huvidega inimesed;
korraldatakse regulaarseid sõbrakõnesid.
3) Puudega laste tugiteenuste arendamine. Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidava projekti „Puudega
laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“
tegevus „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“. Eesmärk: arendada ja
pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid - lapsehoid, tugiisik ning
toetava teenusena transporti - nii et teenused oleksid kättesaadavad kõigile, kelle
teenusevajadus on hinnatud kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse- või sotsiaaltöö
spetsialisti poolt (eeldab juhtumiplaani tegevuskava olemasolu STAR-is).
Sihtgrupp: raske ja sügava puudega 0-17 (k.a) aastased lapsed. Projekt jätkub aastal 2021.
4) Medicum: 2019 algatas haigekassa insuldi juhtprojekti- eesmärgiga parandada inimese
insuldijärgset elukvaliteeti patsiendi vaatest terviklikku raviteekonda arendades, kus
muuhulgas inimest ja tema lähedasi võimestatakse, raviteekonna koordineerimise eest
võetakse vastutus ja patsiendid saavad neile vajamineva teenuse. Projekt hõlmab kogu
teekonda, mille üheks osaks on ka info liikumine haiglast perearstile. Tegemist on IT
projektiga. Kõige kriitilisem koht krüpteeritud info liikumine haiglast perearstile loob 2/3-le
infarktihaigetele tee normaalse ravi jätkamiseks. Analoogne lugu on ka teiste järeltegevusi,
sh lühemat või pikemat hooldust vajavate patsientidega. Siit edasi võib teekond minna
kodude ümberehituse, ümberseadistuse või lausa kodu vahetuseni.
5) TEHIKus on sisuliselt valmis õendussaatekirja ja õendusepikriisi uuendatud
dokumendistandardid, mis võimaldavad parandada info liikumist, sh info sisu eri osapoolte
vahel. Õendusabiteenusele suunamisel on saatekiri suhteliselt lakooniline ja pigem tervisele
keskendunud, võimalusel kasutatakse hindamisel InterRai instrumenti. Koju suunamisel
peaks olema selge inimese abivajadus ja vajaliku abi pakkuja. Epikriisi põhjalikus
terviseseisundi ülevaates on detailselt hinnatud igapäevatoimingute sooritamise võimekust ja
abivajadust.
2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas
lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis
5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi
- eelarvevormi konkursi taotluse juurde.
Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et:
nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud
taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas;
nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;
neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega
seotud isik;
nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Märkused:
Kuupäev:
Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed:
Raimo Saadi
Vladimir Svet
Ralf Allikvee
Tõnis Allik
Allkirjastatud digitaalselt
Eelarvevorm konkursi taotluse juurde
Kulud koos m
Aasta 2020
IV
Kvartal (sept-dets)
1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 10375
AMETINIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise töö mahuühiku (tunni/ kulu töötaja kohta
periood (nt mitu kuud) päeva/ kuu) maksumus kokku
Koordinaator Koordinaator juhib võrgustikku/juhtgruppi ja 2568 koos kõikide 41 500
täidab sellega seotud ülesandeid. Koordinaator maksude ja
tegeleb projektiga seotud arendus-, analüütiliste maksetega ühes
ja administreerivate tegevustega. Samuti kuus, lisaks
kaardistab piirkondlikud abimeetmed ja koostab arvestame
teenuste plaani. Koordinaator töötab 16 kuud puhkusetasu
1.1 10375
2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 5752
SPETSIALISTI NIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise töö mahuühiku (tunni/ kulu spetsialisti
periood (nt mitu kuud) päeva/ kuu) maksumus kohta kokku
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti eakate Eakate valdkonna spetsialist osaleb võrgustiku- ja Tunni hind koos 6720
valdkonna spetsialist juhtrühma töös linna esindajana. Töömaht on maksude ja
kuni 30 tundi kuus. Eakate spetsialist töötab 16 maksetega on 14
kuud. Tasu makstakse tööajatabeli alusel. eurot tunnis
2.1 1680
Lasnamäe LOV Sotsiaalteenuste talituse Töömaht on kuni 25 tundi kuus,töötab 16 kuud ja Tunni hind koos 5600
vanemspetsialist tasu saab tööajatabeli alusel. Osaleb võrgustiku maksude ja
kohtumistel. Käib kodukülastustel ja hindab maksetega on 14
abivajaduse. Suunab KOV teenustele. eurot tunnis
2.2 1400
Töömaht on kuni 25 tundi kuus, töötab 16 kuud Tunni hind koos 5600
ja tasu saab tööajatabeli alusel. Osaleb võrgustiku maksude ja
kohtumistel. Käib kodukülastustel ja hindab maksetega on 14
abivajaduse. Suunab KOV teenustele eurot tunnis
2.3 Lasnamäe LOV Sotsiaalteenuste talituse juhataja 1400
Töömaht on kuni 12 tundi kuus, töötab 16 kuud Tunni hind koos 2688
ja tasu saab vastavalt tööajatabelile. Hoiab korras maksude ja
projekti raamatupidamist, tegeleb arvetega maksetega on 14
2.4 Raamatupidaja eurot tunnis 672
Töömaht kuni 10 tundi kuus, töötab 16 kuud, Tunni hind koos 2400
kelle hallata ja koordineerida on pere- ja maksude ja
koduõenduse ning taastusravi teenused ja maksetega on 15
2.5 terviseõde/tervisedenduse spetsialist võimalused eurot tunnis 600
3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 7276
Tegevuse nimetus (nt võrgustiku kohtumise korraldamine, tegevuse kirjeldus (sh maht - kordade/ tundide/päevade arv) tegevuse maksumus kulu tegevuse
…) mahuühiku kohta kohta kokku
Juhtrühma ja võrgustikukohtumised Kokku kuni 32 kohtumist 1 kohtumine 100 3200
3.1 eurot 456
Transpordikulu, väljastpool Tallinnat toimuvate Sõidukulu, sõidu koolitustele, mis toimuvad Keskmiselt 125 2000
3.2 koolituste ajal majutuskulu väljaspool Tallinnat eurot kuus 500
3.3 Sidekulu telefonipakett, internett 30 eurot kuus 480 120
Bürookulu Arvuti- ja telefon koordinaatorile, töökoha arvuti u 1200, 2800
renditasu töökoha renditasu
100 €/kuus
3.4 1600
Koolituste korraldamine esmatasandi tervishoiu 2-3 koolituspäeva/seminari esmatasandi 4600 9200
3.5 töötajatele tervishoiutöötajatele 4600
Lõppkonverents Lõppkonverents tulemuste tutvustamiseks ja 7812 7812
edasiste plaanide tutvustamiseks kõigile
3.6 osapooltele suuremas koosseisus
Kulu kokku (koos maksudega) 90 000 23403
Toetuse kasutamise leping
Lisa 1
Kulud koos maksudega
2021
I II III IV
7781 7781 7781 7782
7781 7781 7781 7782
4314 4314 4314 4314
1260 1260 1260 1260
1050 1050 1050 1050
1050 1050 1050 1050
504 504 504 504
450 450 450 450
1451 6051 1451 9263
686 686 686 686
375 375 375 375
90 90 90 90
300 300 300 300
4600
7812
13546 18146 13546 21359
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.2/1209-1 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“)
ning
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, registrikood 75014965, asukoht Paldiski mnt 48a 10614 Tallinn,
keda esindab Raimo Saadi;
AS Ida-Tallinna Keskhaigla, registrikood 10822068, asukoht Ravi 18, 10138 Tallinn, keda esindab
Ralf Allikvee;
AS Medicum Perearstikeskus, registrikood 10497496, asukoht Punane 61, 13619 Tallinn, keda
esindab Tõnis Allik;
Lasnamäe Linnaosa Valitsus, registrikood 75016013, asukoht Pallasti 54, 11413 Tallinn, keda
esindab Vladimir Svet,
(edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), keda käesoleva lepingu alusel esindab Tallinna Sotsiaal- ja
Tervishoiuamet, edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega
koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade
ülene abi ning toetuse saaja poolt 17.08.2020 esitatud taotlusest (edaspidi „taotlus“),
sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames
koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6.
„Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi
hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse
summa on kuni 86 927 (kaheksakümmend kuus tuhat üheksasada kakskümmend seitse)
eurot (edaspidi toetus).
1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise
täpsem kirjeldus on toodud taotluses (lepingu Lisa 1).
1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021.
2. Toetuse väljamaksmise aeg
2.1. Toetuse väljamakse aluseks on maksegraafik.
2.2. Toetuse andja kannab toetuse saaja arveldusarvele vastavalt järgmisele maksegraafikule:
2.2.1. 19 545 (üheksateist tuhat viissada nelikümmend viis) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva
jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest;
2.2.2. 13 745 (kolmteist tuhat seitsesada nelikümmend viis) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva
jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil
esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest;
2.2.3. 18 345 (kaheksateist tuhat kolmsada nelikümmend viis) eurot 14 (neljateistkümne)
kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa
2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest;
2.2.4. 13 745 (kolmteist tuhat seitsesada nelikümmend viis) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva
jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil
esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest;
2.2.5. 21 558 (kakskümmend üks tuhat viissada viiskümmend kaheksa) eurot 14 (neljateistkümne)
kalendripäeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist.
2.3. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada
ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud lepingu Lisa 2 vormil esitatud
aruande kohaselt kasutamata.
3. Aruannete esitamine
3.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:
01.09.2020. – 31.12.2020;
01.01.2021. – 31.03.2021;
01.04.2021. – 30.06.2021;
01.07.2021. – 30.09.2021;
01.10.2021. – 31.12.2021.
3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 5 (viie) tööpäeva jooksul peale iga
aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 8 (kaheksa) tööpäeva jooksul
peale viimase aruandeperioodi lõppemist. Aruannetele lisatakse projektiga seotud üritustel
osalejate allkirjalehed vastavalt lepingu Lisale 4.
3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil ja ESF andmekorje
sisendtabel kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile.
3.4. Lõpparuandes esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis
osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole).
4. Erisätted
4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates
trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel
esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise
visuaalse identiteedi stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel.
4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise
kasutamise.
5. Volitatud esindajad
5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Maarja Seppel, tel. 645
7811, e-post
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks:
6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde);
6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande
vorm);
6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas;
6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise
lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või
elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik
üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
Tel: 626 9301 Tel: 645 7440
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arveldusarve nr: EE311010220061053015
Toetuse kasutamise leping
Lisa 2
Toetuse kasutamise aruande vorm
I osa: Tegevusaruanne
Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta.
1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused:
1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti:
1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite
lahendamiseks:
1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja,
sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja
lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht
kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile):
1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti:
1.5. Milliseid probleeme esile kerkis:
1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid:
1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile
1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud:
1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel
konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud:
2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused:
2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis:
2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus:
2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja,
sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja
lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste
toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile):
2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi:
2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike
võimaluste/kitsaskohtade vaatest):
2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest
lõid:
2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate
osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks
konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9):
2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2
on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud:
2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi
punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud:
3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele
vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks:
4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega
tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole
kaetud eelmiste punktidega.
II osa: Eelarve aruanne.
Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Toetuse kasutamise leping
Lisa 4
Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta
Ürituse nimi:
Toimumise koht:
Toimumise kuupäev:
*iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht
Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev)
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
Lepingu Lisa 2 eelarve aruande vorm
Kulud koos maksudega
Aasta/ kvartal
Planeeritud
1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 0
AMETINIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja
tegeliku vahel)
1.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele
1.2
2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 0
SPETSIALISTI NIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja
tegeliku vahel)
2.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele
2.2
3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 0
Tegevuse nimetus tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja
tegeliku vahel)
3.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele
3.2
Kulud kokku (koos maksudega) 0
esitatakse iga kvartali kohta eraldi
Kulud koos maksudega
Tegelik
0
0
0
0
Tegevuse nimi
Tegevuse järjekorranumber projekti
raames
ANDMED
TEGEVUSE
Tegevuse kestus akadeemilistes
tundides
Eesnimi
Perekonnanimi
Isikukood
Isikukood – kontroll
Elukoha omavalitsusüksus
Kodutu / eluasemeturult tõrjutu
E-post
OSALEJATE ÜLDANDMED
Telefoninumber
Tegevuse alustamise kuupäev
Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise
kuupäev
Tegevuse katkestaja
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel
ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel: eeltäidetud
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
sihtrühma alusel või küsitud
Tööhõive staatus tegevusega liitumisel
Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/
LIITUMISEL
Tööhõive staatus tegevusega liitumisel:
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA
Tegevuses osaleja – otsib tööd
Tegevuses osaleja – otsib tööd:
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4
VÄLJUMIST
nädala jooksul pärast tegevust
Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4
nädala jooksul pärast tegevust:
OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
Rida kustutada (kuupäev)
Osaleja, kelle toimetulek paranes või
kelle puhul välditi ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele suundumist
SOMi erandid
Hooldatava isikukood
Toetuse kasutamise leping
Lisa 3