Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“
tingimused ja kord
Lisa 1
1
ÜHISTAOTLUS INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI
KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS
Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli
rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras.
1. Üldandmed
Taotleja 1 nimi ja registrikood
Saaremaa Vallavalitsus; registrikood: 77000306
Taotleja 2 nimi ja registrikood
Muhu Vallavalitsus; registrikood: 75018710
Taotleja 3 nimi ja registrikood
Ruhnu Vallavalitsus; registrikood: 75023177
Taotleja 4 nimi ja registrikood
Kuressaare Haigla SA; registrikood: 90004059
Taotleja 5 nimi ja registrikood
Kuressaare Perearstikeskus OÜ (perearstid Kristen Reinmann, Eha Tali, Eve Nurmekivi ja
Mari Soots); registrikood: 11030234
Taotleja 6 nimi ja registrikood
Perearst Anu Krischka (perearst Anu Krischka); registrikood: 11563887
Taotleja 7 nimi ja registrikood
Perearst Sille Väli OÜ (perearst Sille Väli); registrikood: 10275867
Taotleja 8 nimi ja registrikood
Permer OÜ (perearst Merike Rüütel); registrikood: 12078941
Taotleja 9 nimi ja registrikood
Salme Perearstikeskus OÜ (perearst Tiina Tarkin); registrikood: 12477782
1
Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus,
esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi
tegevustesse kaasatud.
Taotleja 10 nimi ja registrikood
Osaühing Muhu Perearstikeskus (perearst Lea Uutsalu); registrikood: 10836550
Taotleja 1 juriidiline aadress
Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond 93819
Taotleja 2 juriidiline aadress
Vallamaja, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701
Taotleja 3 juriidiline aadress
Vallamaja, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond 93001
Taotleja 4 juriidiline aadress
Aia 25, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93815
Taotleja 5 juriidiline aadress
Aia tn 25a Kuressaare, Saaremaa vald, Saare makond 93815
Taotleja 6 juriidiline aadress
Aia tn 25a Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93815
Taotleja 7 juriidiline aadress
Pikk 10, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93813
Taotleja 8 juriidiline aadress
Nurme 2, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93811
Taotleja 9 juriidiline aadress
Sõrve mnt 5, Salme alevik, Saaremaa vald, Saare maakond 93201
Taotleja 10 juriidiline aadress
Muhu ambulatoorium, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701
Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik)
Saaremaa Vallavalitsus
aadress: Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond 93819
telefon: +372 506 8253
e-post:
[email protected]
kontaktisik: Gabriela Rooso
Arvelduskonto number, viitenumber, pank
EE851010602007390004 SEB Pank AS
või
EE362200221068434358 Swedbank AS
Taotletav summa
59996,64 eurot
2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks
Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge,
tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis
esitatakse piirkondlik ülevaade ja eelarve.
2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes
saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja
koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?):
Projekti eesmärgiks on pakkuda abivajadusega inimestele vajadustele vastavat abi
võimalikult varakult ning mugavalt. Samuti on eesmärgiks koostöövõrgustiku töö
tõhustamine.
Piirkonna soovitud tulemus on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel jõuda selgete
kokkulepeteni rollijaotuse osas ning kokkulepitud mudelit testida nii, et kõik kitsaskohad
saaksid läbi proovitud ja projekti lõppedes oleks toimiv koostöömudel olemas.
2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate:
a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh
tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi):
01.01.2020 seisuga elas Saare maakonnas 33 521 inimest ning nendest Saaremaa vallas
31 435, Muhu vallas 1931 ja Ruhnu vallas 155.
Saaremaa vallas oli puude raskusaste määratud 4074-le, mis moodustab kogu
rahvastikust 13,11%, Muhu vallas 213-le, mis moodustab kogu rahvastikust 11,34% ja
Ruhnu vallas 9-le, mis moodustab 6,87% kogu rahvastikust. Kogu maakonnas on puuet
enim määratud vanaduspensioniealistele (2339), seejärel tööealistele (1720) ning lastele
(237). Vanaduspensioniealistel esineb puudeliikidest enim liikumis- ja liitpuuet. Tööealistel
samuti liikumis- ja liitpuuet, kuid väga suure osakaalu moodustab ka psüühikahäire. Laste
puhul esineb enim psüühikahäiret ja liitpuuet.
Kogu maakonnas oli 1. jaanuari seisuga pensioniealisi isikuid 7347. Nendest vanuses
63,5-75 oli 411, vanuses 75-85 oli 2371 ning üle 85-aastaseid oli 866.
Kindlasti kõik puude raskusastmega isikud ning pensioniealised ei vaja tugevamat
koordinatsiooni. Näiteks Saaremaa vallas oli juuli seisuga laste puhul 35 aktiivset
juhtumimenetlust, kus abivajadus tuleneb tervislikust seisundist või puudest. Lisaks oli 53
aktiivset juhtumimenetlust, kus lapsele ei ole puude raskusastet määratud, aga on vajadus
tugevama koordinatsiooni järele tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonnas. Nende juhtumite
puhul tuleneb abivajadus lapse tervislikust seisundist või lapsel esineb käitumuslike
probleeme, sõltuvust või enesevigastamist.
Muhu vallas oli juuli seisuga 8 aktiivset lastega seotud juhtumismenetlust, kus peamiselt
on abivajadus tingitud lapse puudest. Kahel juhul oli tegemist käitumuslike probleemide ja
perede väheste sotsiaalsete oskustega.
Ruhnu vallas ei olnud juuli seisuga ühtega last, kes oleks tugevamat koordinatsiooni
vajanud.
Tööealiste puhul vajavad Saaremaa vallas enamasti tugevamat koordinatsiooni
sotsiaalmajutusüksuses eluruumiteenusel olevad isikud (taustal on sõltuvusprobleemid,
psüühikahäire ja/või muu tervislikust seisundist tulenev probleem). Teenusel olevate
tööealiste isikute arv, kellele on määratud ka puude raskusaste ja/või osaline või puuduv
töövõime jääb tavaliselt aasta jooksul vahemikku 70-80.
Tööealiste puhul vajavad Muhu vallas samuti enam toetust/teenust
sõltuvusprobleemidega, psüühikahäirega, sõltuvusprobleemidest tulenevate
terviseprobleemidega isikud. Aastas on keskmiselt 5 sellise profiiliga klienti (samuti on
määratud puude raskusaste või osaline/puuduv töövõime).
Ruhnu vallas ei olnud juuli seisuga ühtegi tööealist isikut, kes oleks tugevamat
koordinatsiooni vajanud.
Pensioniealiste puhul vajavad Saaremaa vallas tugevamat koordinatsiooni kodus elavad
eakad, kes on ka koduteenusel. Viimastel aastatel on teenuse saajaid aasta jooksul olnud
vahemikus 300-350. Suurem osa neist on regulaarselt tervishoiuvaldkonna vaateväljas (nt
ravimiskeemide muutmine, koduõenduse vajadus, kiirabi väljakutsed). Lisaks on ka
sotsiaalmajutusüksustes eluruumiteenusel pensioniealiseid isikuid (umbes 20 inimest), kes
vajavad suuremat tuge tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonnas.
Pensioniealiste puhul vajavad Muhu vallas samuti tugevamat koordinatsiooni kodus elavad
eakad. Aasta jooksul on koduteenuse saajaid 10-12 ning lisaks sotsiaaltransporditeenuse
saajaid 34.
Ruhnu vallas on tugevamat koordinatsiooni vajavaid pensioniealisi umbes 10. Tegemist on
inimestega, kelle lähedased ei ela saarel.
b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis
abivajajatel esinevad:
Inimesed ei saa vajalikku tuge õigeaegselt ning enda kodukoha lähedal. Näiteks:
- Psüühikahäiretega lastele ning nende peredele ei ole piisavalt teenuseid. Statistika
kohaselt kasvab psüühikahäiretega laste arv, mis tähendab järjest suuremat
nõudlust teenuste järele, et probleeme ennetada või leevendada, kuid valla
haridusasutuste peale on hetkel vaid üks psühholoog ja haigla juures käib
lastepsühhiaater teenust osutamas vaid kolm korda kuus.
- Eakate ja liikumispuudega isikute puhul õigeaegne probleemide märkamine ning
tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmine. Näiteks Ruhnu inimeste puhul eeldab
see Saaremaale sõitmist, mis on keeruline ettevõtmine ja eakas võib abini jõuda
alles siis, kui on juba hilja.
- Sõltuvusprobleemide puhul (kõik vanusegrupid) puudub piirkonnas vajalik ravi ning
spetsialistid. Lisaks ei tea inimesed, kuhu abi saamiseks pöörduda, kuna erinevad
valdkonnad tegelevad sarnaste probleemide lahendamisega.
- Piirkonnas puudub palliatiivses seisundis isikute toetussüsteem. Välja ei ole
töötatud praktikat, et toetada inimest nii haiglas kui ka kodus.
c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning
milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid:
Piirkond on viimastel aastatel arendanud teenuseid, et toetada eakate kodus elamist,
abivajajate lähedaste hõives osalemist ning laste ja perede toetamiseks on suurendatud
erinevate nõustamisteenuste pakkumist.
Kõige enam väljakutseid on punktis 2.2 loetelus b) nimetatud sihtgruppide toetamisel.
Lisaks sõltub inimese toimetulek ja abivajadus olulisel määral tema tervislikust seisundist,
mistõttu ei ole sotsiaalvaldkonnas erinevatele sihtgruppidele mõeldud teenuseid võimalik
arendada ilma tervishoiuvaldkonna toeta.
Seega on üheks oluliseks väljakutseks ka erinevate valdkondade koostöö toimima
saamine (erinevate valdkondade teenuste vahel toimuks sujuv liikumine koos vajaliku
infoga).
2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh
valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas
nendega seotud riske ja probleeme ületada:
Võimalused:
- 2019. aastal sõlmisid Kuressaare Haigla SA, Saaremaa vald, Muhu vald ja Ruhnu
vald koostöökokkuleppe eesmärgiga tagada Saare maakonna elanikele koostoimiv
kohaliku tasandi tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem. Ehk kogu maakonnal
on valmisolek valdkondade üleselt abivajajatele tuge pakkuda. Lisaks toimuvad
laste puhul sotsiaal-, noorsootöö-, korrakaitse- ja haridusvaldkonna vahel
regulaarsed võrgustikutöö kohtumised, mida saab aluseks võtta
tervishoiuvaldkonnaga koostöömudeli väljaarendamisel.
- Piirkonda teenindav haigla on innovaatiline ning pidevas arengus.
- Erinevatele vanusegruppidele on üks sotsiaalteenuse osutaja, mistõttu on sujuvam
ja lihtsam teenuste arendust korraldada ning ühtset kvaliteeti pakkuda.
- Piirkonnas on olemas esmatasandi tervisekeskus ning perearstidel on omavahel
tihe suhtlus ja infovahetus.
- Muhu ja Ruhnu valla puhul on eeliseks see, et tegemist on väikeste valdadega,
mistõttu on otsustusprotsessid lühemad ning info liigub erinevate valdkondade
vahel kiiresti.
- Saaremaa valla puhul on eeliseks, et tegemist on suure omavalitsusega, kus on
palju valdkonna töötajaid, millest tulenevalt on võimekus valdkondlikuks
spetsialiseerumiseks ning peale ühinemist töötavad sotsiaaltööspetsialistid
endistes vallakeskustes asuvates teenuskeskustes, mis võimaldab pakkuda nende
poolset tuge võimalikult kodu lähedal.
- Saaremaa vallal on lai valik sotsiaalteenuseid. Kuna kolme maakonna
omavalitsuse vahel toimub tihe koostöö, siis Muhu ja Ruhnu vald ei pea kõiki
teenuseid ise välja arendama vaid enda elanike vajaduste katmiseks saab
kasutada Saaremaa vallas olevaid teenuseid.
Kitsaskohad:
- Hajaasustuse tõttu on Saare maakonnas mitmekesiste sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste jõudmine abivajajani, teenuste osutamine ning kättesaadavuse
tagamine ressursimahukaks. Sotsiaaltööspetsialistid ning kodus elamist toetavad
teenused (koduteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus,
sotsiaaltransporditeenus) on küll piirkondades olemas, aga enamik
tervishoiuteenuseid on koondunud Kuressaare linna. Samas elab suur osa
abivajajatest Kuressaarest väljaspool (nt puude raskusastmega inimestest 2508
ehk 61,5% ei ela Kuressaares). Sotsiaalteenuste tagamine piirkonnas nõuab
rohkem aega, kuna vahemaad on suured.
- Saareline asend seab piirangud väljaspool maakonda pakutavate
sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamiseks. Tuleb arvestada praamiaegadega,
mistõttu potentsiaalsed teenusepakkujad, keda soovime Saare maakonda teenust
osutama, eelistavad piisava turu olemasolul osutada teenuseid mõnes lihtsamini
ligipääsetavas piirkonnas.
- Kokku ei ole lepitud, kuidas liigub info abivajadusega inimestest tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna vahel. Infoliikumine on juhtumi- ja isikute põhine (isiklikel
kontaktidel põhinev võrgustikutöö).
Kuidas probleeme ületada?
1. Vaja on erinevate valdkondade vahel paika saada selge rollijaotus ning
infovahetamise viisid, välja selgitada selleks vajalik lisatööjõu vajadus.
Inimesekeskse koordinatsioonimudeli projekt annab selleks hea võimaluse, kuna
projekti jooksul selguvad võrgustikuliikmete tegelikud rollid, töökoormused ja
vajalikud ülesanded.
2. Piirkonnas on küll lai valik teenuseid juba olemas, aga siiski puudub toimiv
toetussüsteem psüühikahäirega lastele, sõltuvusprobleemidega isikutele ning
palliatiivses seisundis isikutele. Vaja on välja arendada uued teenused, et
tulemuslikumalt toetada nimetatud sihtgruppe. Lisaks on vaja välja arendada
kaugteenuste kättesaadavus, et tagada vajalik abi ilma Kuressaarde või mandrile
sõiduta. Saaremaa vald saab kuni käesoleva aasta lõpuni Põhjamaade heaolu
keskuse kaudu nõustamist koos infoga heade praktikate kohta eakatele pakutavate
kaugteenuste osas. Inimesekeskse koordinatsioonimudeli projekti raames on
saadud teadmiste baasil võimalik mõne konkreetse kaugteenuse pakkumine välja
arendada.
3. Vaja on arendada piirkonna transpordisüsteemi, et jõuda vajalike teenusteni
nendel juhtudel, kui distantsilt ei ole võimalik teenuseid osutada. Saaremaa
vallavalitsus osaleb pilootprojektis „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite
testimine“, mille kaudu vallas seda eesmärki täidetakse.
2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile:
a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi
korra punktile 3.2.1.2:
Piirkondlik juhtrühm on loodud kuu aja jooksul peale toetuse kasutamise lepingu sõlmimist.
b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi
korra punktile 3.2.1.3
Piirkondlik võrgustik on loodud kuu aja jooksul peale toetuse kasutamise lepingu
sõlmimist, koos piirkondliku võrgustiku loomisega fikseeritakse kokkulepped rollijaotuse,
klienditeekonna osas ning kooskäimise regulaarsus. Kõikide osapoolte osalemine igal
kohtumisel ei pruugi olla vajalik. Osalejad lepitakse eelnevalt kokku. Kokkuleppeid
testitakse praktika käigus ning muudetakse vastavalt praktika käigus tulnud sisendile.
c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte
ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva
korra Lisa 3 vormi punktile 2:
Esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus on piirkonnas tehtud,
kuna see oli aluseks, et planeerida projekti eelarvet. Selged kokkulepped fikseeritakse
esimesel piirkondliku võrgustiku kohtumisel.
d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga
juhtumimeeskonnas:
Vahemikus oktoober kuni detsember 2020. Eelnevalt on vaja värvata
sotsiaaltööspetsialist(id), kes hakkavad toetama tervishoiuvaldkonda ning on vahelüliks
haigla ja perearstide/pereõdede ning valdade sotsiaalosakonna ja hallatavate asutuste või
teenuseosutajate vahel.
2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest
vastutab?):
Ühistaotlejate huvi on teha igakülgselt koostööd, et tagada abivajajate (elukaareüleselt
tugevamat koordinatsiooni vajavad isikud) jõudmine õigel ajal õigele sotsiaal- ja
tervishoiuteenusele.
Osapoolte rollid/vastutus projektis:
Saaremaa Vallavalitsus – projekti juhtimine ning piirkondliku juhtumi ja
võrgustikutöös osalemine. Abivajadusega inimeste märkamine ja abivajaduse
väljaselgitamine, inimese ja tema lähedaste toetamine ja nõustamine,
üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskondade juhtimine, kui tegemist
on Saaremaa valla elanikega. Vajalike sotsiaalteenuste pakkumine ning valla poolt
pakutavate teenuste arendamine;
Muhu Vallavalitsus – piirkondliku juhtumi ja võrgustikutöös osalemine ning
abivajadusega inimeste märkamine ja abivajaduse väljaselgitamine, inimese ja
tema lähedaste toetamine ja nõustamine, üksikjuhtumite lahendamisega seotud
juhtumimeeskondade juhtimine, kui tegemist on Muhu valla elanikega. Vajalike
sotsiaalteenuste pakkumine ning valla poolt pakutavate teenuste arendamine;
Ruhnu Vallavalitsus – piirkondliku juhtumi ja võrgustikutöös osalemine ning
üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskondade juhtimine, kui tegemist
on Ruhnu valla elanikega. Vajalike sotsiaalteenuste pakkumine ning valla poolt
pakutavate teenuste arendamine;
Kuressaare Haigla Sihtasutus – vajaduste märkamine ning nendest haigla juures
töötava sotsiaaltööspetsialisti informeerimine, kes selgitab välja vajadused,
nõustab abi saamise võimalustest inimest ja lähedasi ning mitme valdkonna toe
vajaduse korral kaasab KOV-i või KOV hallatava asutuse spetsialisti. Lisaks on
haigla roll tervishoiuteenuste pakkumine ja arendamine, üksikjuhtumite
lahendamisega seotud juhtumimeeskondade võrgustikutöös osalemine ning
piirkondliku juhtumi ja võrgustiku töös osalemine.
Piirkonna perearstid – vajaduste märkamine ning nendest perearstide juures
töötava sotsiaaltööspetsialisti informeerimine, kes selgitab välja vajadused,
nõustab abi saamise võimalustest inimest ja tema lähedasi ning mitme valdkonna
toe vajaduse korral kaasab KOV-i või KOV hallatava asutuse spetsialisti. Lisaks on
perearstide roll esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine, juhtumimeeskondade
võrgustikutöös osalemine ning piirkondliku juhtumi (perearstide esindaja) ja
võrgustiku töös osalemine.
Kõikide osapoolte roll on muudatusvajaduste kaardistamine ja tagasisidestamine.
2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis
esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja
juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra
punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3):
Piirkondlikku juhtrühma kuuluvad:
- Saaremaa Vallavalitsuse poolt sotsiaalvaldkonna abivallavanem, sotsiaalosakonna
juhataja, lastekaitseteenistuse juhataja ning sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja;
- Muhu Vallavalitsuse poolt vallavanem ja sotsiaalnõunik;
- Ruhnu Vallavalitsuse poolt vallavanem;
- Kuressaare Haigla SA poolt kaks juhatuse liiget;
- perearstide esindaja.
Piirkondlikku võrgustikku kuuluvad lisaks ühistaotlejatele piirkonnas sotsiaalteenuseid
osutavate asutuste esindajad (nt Kuressaare Perekodu, Kuressaare Hoolekanne,
Saaremaa Puuetega Inimeste Koda, Muhu Hooldekeskuse SA jne). Valdkonna
spetsialistid osalevad võrgustikutöös vastavalt käsitletava sihtrühma spetsiifikale.
Vajadusel kaasatakse teisi osapooli konkreetse teema raames, näiteks valdade
arendusosakonna spetsialiste, IT spetsialiste, piirkonna teenuskeskuste juhatajaid.
Piirkondlikul juhtrühmal ning võrgustikul ei ole juhti. Kohtumisi koordineerib projektijuht.
2.7 Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile
keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud
oskustele ja kompetentsidele.
- Strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus;
- Projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus;
- Konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus;
- Baasteadmised haldusmenetlusest;
- Ajaplaneerimise oskus
- Analüütiline mõtlemine ja analüüsioskus;
- Oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna arenguvajaduste osas.
Seejuures tuleb välja tuua:
- milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk
potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab
Sotsiaalministeerium):
- Läbirääkimisoskus;
- Esinemisoskus;
- Finantsteadlikkus, st teadmised teenuste rahastamisest;
- Oskus balansseerida abivajadusega inimese, tema lähedaste ja abi pakkuvate
osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel;
- Oskused ja teadmised võrgustike ülesehitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks;
- Oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega, sh
riskihindamise lahendustega.
- milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või
teenust sisse osta:
- analüütilised tööriistad ja kasutatavad lahendused.
2.7. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb
piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile
täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta
teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist?
Näidisnimekiri ülesannetest, mis võivad vajada katmist:
võrgustiku/juhtgrupi/projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine
(sh üksikjuhtumite üleses piirkondlikus võrgustikutöös osalemine);
projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine
(sh üksikjuhtumite ülene seire2),
projekti toetamine administreerivate tegevustega,
piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine,
teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine;
üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine;
projekti raamatupidamisega seotud ülesannete täitmine;
2
Üksikjuhtumite ülese seire puhul eeldatakse, et piirkond analüüsib ja hindab, kui palju on neil erineva keerukusastmega
abivajajaid ja millised on nende vajadused (sh koordinatsioonivajadused) – millised inimesed ja teenused on piirkonnas, millised
vajadused on katmata jne.
muude projektiga seotud ülesannete täitmine…
Konkursi korra Lisas 3 väljatoodud üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesannete
täitmiseks on planeeritud üks täiendav täiskohaga sotsiaaltööspetsialist, kelle ülesandeks
on perearstide vaateväljas olevate inimeste abistamine, et nad jõuaksid vajalike
sotsiaalteenusteni võimalikult kiiresti ning mugavalt. Lisaks on täiendav töökoormus (0,2
koormus) planeeritud haigla juures töötavale sotsiaaltöötajale, et välja arendada
süsteemne info liikumine haigla ning piirkonna kohalike omavalitsuse
sotsiaaltööspetsialistide vahel.
Konkursi korra Lisas 3 väljatoodud üksikjuhtumite üleseid ülesandeid täidab
osakoormusega (2020. aastal 0,3 koormust ning 2021. aastal 0,2 koormust) projektijuht
(täiendav ülesanne olemasolevale inimesele). Käesolevaks aastaks on koormus
planeeritud suuremana, kuna põhiline projekti käimasaamine jääb sellesse aastasse.
Projektiga seotud analüütiliste tegevuste tagamiseks on vajalik teenuse sisseostmine.
Täiendava tööjõu ja teenuse sisse ostmisega seotud kulud kajastatakse käesoleva Lisa
punktis 2.10.
2.8. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt
insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine
KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on
piirkonnas käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning
kas ja kuidas toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni
eesmärke:
Saaremaa Vallavalitsus osaleb järgmistes riigi poolt koordineeritud projektides:
- integreeritud teenuste mudeli piloteerimine 0-15-aastastele lastele;
- sotsiaalteenuste arendamine Saaremaa vallas, mille raames arendatakse kodu-,
intervallhoolduse- ning päevahoolduse teenuseid;
- puudega laste tugiteenused, mille raames osutatakse ning arendatakse raske ja
sügava puudega lastele mõeldud lapsehoiu-, tugiisiku ja transporditeenust
(projektis osaleb ka Muhu vald);
- puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine, et parandada puuetega
inimeste iseseisvat toimetulekut ning vähendada lähedaste hoolduskoormust
(projektis osaleb ka Muhu vald);
- kodud tuleohutuks projekt, kus Päästeameti ja KOV koostöös toetatakse kodude
tuleohutumaks muutmist;
- sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimise projekt, mille raames
arendatakse sotsiaaltranspordisüsteemi.
Lisaks on käimas kohalik arendustegevus, mille raames on plaanis lastele pakutavad
haridus- ning sotsiaalvaldkonna teenused viia ühe asutuse alla, et teenused oleksid
vanematele lihtsamini kättesaadavad ning omavahel paremini seotud.
Käimasolevad algatused on peamiselt seotud teenuste arendamisega teenuste
pakkumisega, seega on need abiks, et tugevamat koordinatsiooni vajavatele isikutele
pakkuda kvaliteetseid ning nende vajadustele vastavaid sotsiaalteenuseid.
2.9. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude
osas lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra
punktis 5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1
Exeli vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde.
Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et:
nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud
taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas;
nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;
neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega
seotud isik;
nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning
puuduvad maksuvõlad;
toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Märkused:
Kuupäev:11.08.2020
Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed
Marili Niits
Raido Liitmäe
Andre Nõu
Märt Kõlli
Mari Soots
Sille Väli
Anu Krischka
Merike Rüütel
Tiina Tarkin
Lea Uutsalu
Allkirjastatud digitaalselt
Eelarvevorm konkursi taotluse juurde
1 PROJEKTI TÖÖTAJAD
AMETINIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töö mahuühiku (tunni/
töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu päeva/ kuu)
kuud) maksumus
Projektijuht Projektijuht vastutab üksikjuhtumite Töötasu 432,6
üleste ülesannete koordineerimise eest. eurot kuus (2020.
Projektijuhi töökoormus 2020. aastal on aastal), töötasu
ühes kuus 0,3 ning 2021. aastal 0,2 ühes 288,40 eurot kuus
kuus. (2021. aastal).
1.1
Sotsiaaltööspetsialist Vallavalitsuse struktuuris, aga Töötasu 1200
perearstikeskuse ruumides töötav eurot kuus.
sotsiaaltööspetsialist (ligipääs STAR-
ile), kes on perearstide ja pereõdede
partner, et aidata abivajadusega
inimestel sujuvalt liikuda
perearstide/pereõdede vaateväljast
vajalike sotsiaalteenusteni.
Töökoormus 1,0 ning töötamise periood
oktoober 2020-detsember 2021.
Sotsiaaltööspetsialist Haigla juures töötav Töötasu 269
sotsiaaltööspetsialist (ligipääs STAR- eurot kuus.
ile), kes on haigla töötajate partner ning
aitab haigla vaateväljas olevatel
abivajadusega inimestel sujuvalt liikuda
vajalike sotsiaalteenusteni.
Töökoormus 0,2 ning töötamise periood
oktoober 2020-detsember 2021.
Tegemist on osalise koormusega
spetsialistiga, kuna haigla juures juba
ka töötab täiskoormusega
sotsiaaltöötaja, aga üks täiskoormusega
inimene ei ole piisav, et jõuda kõikide
taotluses kirjeldatud sihtgruppideni.
2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID
SPETSIALISTI NIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töö mahuühiku (tunni/
töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu päeva/ kuu)
kuud) maksumus
2.2
3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED
Tegevuse nimetus (nt võrgustiku tegevuse kirjeldus (sh maht - kordade/ tegevuse maksumus
kohtumise korraldamine, …) tundide/päevade arv) mahuühiku kohta
Üksikjuhtumite Üksikjuhtumite lahendamisega seotud
lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumised, mis
juhtumimeeskonna toimuvad vähemalt 10 korda (1x
kohtumised. september-detsember 2020; 3x I kvartal
2021; 2x II-IV kvartal 2021).
3.1
Piirkondliku võrgustiku Kohtumised toimuvad perioodi jooksul
kohtumised. vähemalt 6 korda (2x september-
detsember 2020; 1x kvartalis 2021.
aastal) ning vähemalt 1 kord igas
piirkonna KOV-is, et leida parimad
lahendused konkreetse omavalitsuse
murekohtadele. Lisaks toimub projekti
ava- ja lõpuüritus, kus kõik osapooled
võetakse kokku.
3.2
Analüüsiga seotud tegevuste Analüüs ja hinnangu andmine, kui palju
sisseostmine. on erineva keerukusastmega
abivajajaid ja millised on nende
vajadused (sh
koordinatsioonivajadused) – millised
inimesed ja tugi on piirkonnas katmata
3.3 jne.
Uute teenuste välja Analüüsist ning piirkondlikust
arendamine (sh võrgustikust tulnud sisendi põhjal uute
kaugteenuste). teenuste välja arendamine taotluses
nimetatud sihtgruppidele.
3.4
Kulu kokku (koos maksudega)
Toetuse kasutamise leping
Lisa 1
Kulud koos maksudega
Aasta 2020 2021
IV
Kvartal I II III IV
(sept-dets)
8211,84 7054,2 7054,2 7054,2 7054,2
kulu töötaja kohta
kokku
6945,84
2315,28 1157,64 1157,64 1157,64 1157,64
24084
4816,8 4816,8 4816,8 4816,8 4816,8
5398,8
1079,76 1079,76 1079,76 1079,76 1079,76
kulu spetsialisti
kohta kokku
2300 4842 5642 5342 5442
kulu tegevuse
kohta kokku
5000
500 1500 1000 1000 1000
6000
1800 700 1000 700 1800
2000
0 0 1000 1000
10568
0 2642 2642 2642 2642
59996,64 10511,84 11896,2 12696,2 12396,2 12496,2
TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.2/1208-1 ERITINGIMUSED
Tallinn,
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“)
ning
Saaremaa Vallavalitsus, registrikood 77000306, asukoht Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa
vald, Saare maakond 93819, keda esindab Marili Niits;
Muhu Vallavalitsus; registrikood 75018710, asukoht Vallamaja, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond
94701, keda esindab Raido Liitmäe;
Ruhnu Vallavalitsus; registrikood 75023177, asukoht Vallamaja, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare
maakond 93001, keda esindab Andre Nõu;
Kuressaare Haigla SA; registrikood 90004059, asukoht Aia 25, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare
maakond 93815, keda esindab Märt Kõlli;
Kuressaare Perearstikeskus OÜ, registrikood 11030234, asukoht Aia tn 25a Kuressaare, Saaremaa
vald, Saare maakond 93815, keda esindab Mari Soots;
Perearst Anu Krischka, registrikood 11563887, asukoht Aia tn 25a Kuressaare, Saaremaa vald, Saare
maakond 93815, keda esindab Anu Krischka;
Perearst Sille Väli OÜ, registrikood 10275867, asukoht Pikk 10, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare
maakond 93813, keda esindab Sille Väli;
Permer OÜ, registrikood 12078941, asukoht Nurme 2, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond
93811, keda esindab Merike Rüütel;
Salme Perearstikeskus OÜ, registrikood 12477782, asukoht Sõrve mnt 5, Salme alevik, Saaremaa
vald, Saare maakond 93201, keda esindab Tiina Tarkin;
OÜ Muhu Perearstikeskus, registrikood 10836550, asukoht Muhu ambulatoorium, Liiva küla, Muhu
vald, Saare maakond 94701, keda esindab Lea Uutsalu,
(edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), keda käesoleva lepingu alusel esindab Saaremaa Vallavalitsus,
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega
koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade
ülene abi ning toetuse saaja poolt 17.08.2020 esitatud taotlusest (edaspidi „taotlus“),
sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames
koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6.
„Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi
hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse
summa on kuni 59 996,64 (viiskümmend üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend kuus
eurot ja kuuskümmend neli senti) eurot (edaspidi toetus).
1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise
täpsem kirjeldus on toodud taotluses (lepingu Lisa 1).
1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021.
2. Toetuse väljamaksmise aeg
2.1. Toetuse väljamakse aluseks on maksegraafik.
2.2. Toetuse andja kannab toetuse saaja arveldusarvele toetuse vastavalt järgmisele
maksegraafikule:
2.2.1. 10 511,84 (kümme tuhat viissada üksteist eurot ja kaheksakümmend neli senti) eurot 14
(neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada
saamisest;
2.2.2. 11 896,2 (üksteist tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus eurot ja kakskümmend senti) eurot
14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus
perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest;
2.2.3. 12 696,2 (kaksteist tuhat kuussada üheksakümmend kuus eurot ja kakskümmend senti) eurot
14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus
perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest;
2.2.4. 12 396,2 (kaksteist tuhat kolmsada üheksakümmend kuus eurot ja kakskümmend senti) eurot
14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa
2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest;
2.2.5. 12 496,2 (kaksteist tuhat nelisada üheksakümmend kuus eurot ja kakskümmend senti) eurot 14
(neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist.
2.3. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada
ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud lepingu Lisa 2 vormil esitatud
aruande kohaselt kasutamata.
3. Aruannete esitamine
3.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:
01.09.2020. – 31.12.2020;
01.01.2021. – 31.03.2021;
01.04.2021. – 30.06.2021;
01.07.2021. – 30.09.2021;
01.10.2021. – 31.12.2021.
3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 5 (viie) tööpäeva jooksul peale iga
aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 8 (kaheksa) tööpäeva jooksul
peale viimase aruandeperioodi lõppemist. Aruannetele lisatakse projektiga seotud üritustel
osalejate allkirjalehed vastavalt lepingu Lisale 4.
3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil ja ESF andmekorje
sisendtabel kompleksjuhtumite osas vastavalt lepingu Lisa 3 vormile.
3.4. Lõpparuandes esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis
osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole).
4. Erisätted
4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates
trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel
esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise
visuaalse identiteedi stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel.
4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise
kasutamise.
5. Volitatud esindajad
5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Gabriela Rooso, tel. 506
8253, e-post
[email protected].
6. Lepingu lisad
Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks:
6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde);
6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande
vorm);
6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas;
6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta.
7. Muud sätted
7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise
lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või
elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil
http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik
üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument.
7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
________________ _______________
Tel: 626 9301 Tel: 452 5000
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arveldusarve nr: EE851010602007390004
Toetuse kasutamise leping
Lisa 4
Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta
Ürituse nimi:
Toimumise koht:
Toimumise kuupäev:
*iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht
Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev)
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
Toetuse kasutamise leping
Lisa 2
Toetuse kasutamise aruande vorm
I osa: Tegevusaruanne
Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta.
1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused:
1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti:
1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite
lahendamiseks:
1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja,
sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja
lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht
kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile):
1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti:
1.5. Milliseid probleeme esile kerkis:
1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid:
1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile
1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud:
1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel
konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud:
2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused:
2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis:
2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus:
2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja,
sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja
lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste
toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile):
2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi:
2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike
võimaluste/kitsaskohtade vaatest):
2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest
lõid:
2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate
osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks
konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9):
2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2
on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud:
2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi
punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud:
3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele
vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks:
4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega
tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole
kaetud eelmiste punktidega.
II osa: Eelarve aruanne.
Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis.
Toetuse andja Toetuse saaja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Lepingu Lisa 2 eelarve aruande vorm
Kulud koos maksudega
Aasta/ kvartal
Planeeritud
1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 0
AMETINIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja
tegeliku vahel)
1.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele
1.2
2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 0
SPETSIALISTI NIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja
tegeliku vahel)
2.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele
2.2
3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 0
Tegevuse nimetus tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja
tegeliku vahel)
3.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele
3.2
Kulud kokku (koos maksudega) 0
esitatakse iga kvartali kohta eraldi
Kulud koos maksudega
Tegelik
0
0
0
0
Tegevuse nimi
Tegevuse järjekorranumber projekti
raames
ANDMED
TEGEVUSE
Tegevuse kestus akadeemilistes
tundides
Eesnimi
Perekonnanimi
Isikukood
Isikukood – kontroll
Elukoha omavalitsusüksus
Kodutu / eluasemeturult tõrjutu
E-post
OSALEJATE ÜLDANDMED
Telefoninumber
Tegevuse alustamise kuupäev
Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise
kuupäev
Tegevuse katkestaja
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel
ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas
Õppimine ja osalemine kursustel
tegevusega liitumisel: eeltäidetud
TEGEVUSEGA LIITUMISEL
sihtrühma alusel või küsitud
Tööhõive staatus tegevusega liitumisel
Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/
LIITUMISEL
Tööhõive staatus tegevusega liitumisel:
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA
Tegevuses osaleja – otsib tööd
Tegevuses osaleja – otsib tööd:
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4
VÄLJUMIST
nädala jooksul pärast tegevust
Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4
nädala jooksul pärast tegevust:
OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST
eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud
Rida kustutada (kuupäev)
Osaleja, kelle toimetulek paranes või
kelle puhul välditi ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele suundumist
SOMi erandid
Hooldatava isikukood
Toetuse kasutamise leping
Lisa 3