Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 21.09.2020 / 2-3/14-100 ;
Riigikantselei / 21.09.2020 / 7-1.2/20-02007
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus sotsiaalministrile (KK 100)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 05.10.2020
Lisainfo: Raimond Kaljulaiu kirjalik küsimus juhatuse liikme töötuna arvelevõtmise kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 21.09.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Hr Taimar Peterkop
Riigisekretär
.09.2020 nr 2-3/14-100
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu esitatud kirjaliku küsimuse sotsiaalminister
Tanel Kiigele.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
juhatusele DHXi kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates
küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus ühel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Tanel Kiik
Sotsiaalminister 17.09.2020
Kirjalik küsimus juhatuse liikme töötuna arvelevõtmise kohta
Austatud sotsiaalminister
Minu poole pöördus üks minu valija ning edastas mulle Eesti Töötukassa poolt saadetud otsuse,
mille kohaselt keelduti teda töötuna arvele võtmast põhjusel, et ta on talle kuuluva äriühingu
juhatuse liige. Nagu ma aru sain oli isik korraga nii palgatööl kui ka endale kuuluva äriühingu
juhatuse liige. Töösuhe lõppes isiku soovil. Töötukassa poole pöördus isik selleks, et end
töötuna arvele võtta ning saada töötutoetust ja tööturukoolitusi, kuid äriühingu juhatuse
liikmeks olemise tõttu talle seda ei võimaldata. Äriühingul puudub käive ja isik ei ole saanud
äriühingu juhatuse liikmena mingit tulu.
Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised
küsimused:
1. Miks keeldub Eesti Töötukassa töötuna arvele võtmast isikut, kes on äriühingu juhatuse liige
ning kes ei saa tasu juhatuse liikmeks olemise eest? Millega on selline piirang põhjendatud?
2. Teatavasti ei saa äriühingu juhatuse liige end töötuna arvele võtta juhul, kui tema viimane
töösuhe lõppes töötaja algatusel või poolte kokkuleppel. Mis on sellise piirangu eesmärk? Mille
poolest on omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunud juhatuse liige vähem abivajav kui
temaga võrreldavas olukorras olev töötaja, kes ei ole äriühingu juhatuse liige?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raimond Kaljulaid
Riigikogu liige