dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 21. september 2020
Viit
4.2-3/2068-2
Registreeritud
21. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2-1402-4 21.09.2020 Väljaminev kiri.asice531 KB

Sisu (failidest)

Teie Siseministeerium [email protected] Meie 26.06.2020 nr 2020/TEJ-3/6641-1 Elukoha registreerimisest erihoolekandeteenusel viibimisel Lugupeetud proua Solman AS Hoolekandeteenused on Eesti suurim erihoolekandeteenuste osutaja, pakkudes oma üksustes üle Eesti erihoolekandeteenuseid ligi 1800 erivajadusega inimesele. Kuigi oleme erihoolekandeteenusel olevate inimeste elukohta puudutavate tähelepanekute ja murega pöördunud varasemalt juba nii sise- ja sotsiaalministeeriumi poole, pöördume siiski ka Teie poole, kuna ei ole saanud oma murele lahendust. Täna on rahvastikuregistri seaduses (RRS) § 70 (2) välja toodud põhjused, mille tõttu ei pea (ega saa) inimene oma elukohta registreerida ega muuta, so isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või paigutamine: 1) statsionaarsele haiglaravile; 2) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse; 3) hooldamisele hooldusperesse; 4) kinnipidamisasutusse; 5) kaitseväeteenistusse Hoolekandeasutuse kaasamine nimetatud loetellu on täiesti mõistetav, kui räägitakse kinnipidamisasutuses, statsionaarsel ravil viibimisest või isegi eakate hooldusest, mis oma olemuselt on tõesti lühemaajalised või ajutised teenused. Hoolekandeasutuse mõiste alla lähevad aga ka kõik erihoolekandeasutused, kui nad on suuremad kui 10 teenuskohta. Erihoolekandeteenus aga ei ole oma olemusest tulenevalt ajutine teenus, vaid kui inimene vajab erihoolekannet, siis üldjuhul püsivalt, mis tähendab, et erihoolekandeteenusel oleva inimese jaoks on teenusüksus tema koduks (kuigi suunamine toimib 5 aastaks, mida järjepidevalt pikendatakse), mitte ajutiseks peatuspaigaks. Väga sageli asub inimene teenusele 18-aastaselt ja jääb teenusele terveks eluks või siis vanadusikka saabumiseni. Seega võib erihoolekandeteenusel viibimine kujuneda 20- 40 aasta pikkuseks ja see ongi Registrikood 10399457 Telefon 677 1250 AS Hoolekandeteenused KMKR nr EE100077315 [email protected] Merimetsa tee 1 www.hoolekandeteenused.ee 10614 Tallinn ainuke kodu, mida psüühilise erivajadusega tööealine täiskasvanud inimene omab enne eakate teenusele minemist. Kui tänase seadusandluse alusel on kõikidel teistel inimestel võimalik oma elukohta kasvõi iga kuu ümber registreerida, siis erihoolekandes on inimesi, kelle elukohaks on enne 2001. aastat registreeritud hoolekandeasutus (siis seadus võimaldas seda teha), kuid keda kolimise korral mõnda teise üksusesse uude kohta sisse kirjutada ei saa. AS Hoolekandeteenused on tegelenud 2012. aastast erihoolekande reorganiseerimisega, mille käigus oleme sulgenud suured ühiselamu-tüüpi hooldekodud ja ehitanud väikesed kodusarnased elamised oma klientidele. Nüüd olemegi jõudnud sellesse punkti, kus inimene elab täiesti teises Eestimaa nurgas võrreldes tema registrijärgse elukohtaga ja eestkosteasutusega, mis määrati talle arvestades tolleaegset rahvastikuregistrijärgset elukohta (kuna paljudel lähedasi ei ole, siis on eestkosteülesannetes elukohajärgne omavalitsus). Ühtegi muud sidet inimene selle asukohaga ei oma, seejuures on tema elukohana registreeritud erihooldekodu mõnel juhul juba 7 aastat likvideeritud ja erihoolekandele ta sinna kindlasti tagasi ei lähe. Näitena võib tuua 55 aastase inimese, kes on näiteks sündinud 1965. aastal kusagil Põhja-Eestis (sageli ei ole külanõukogu aadress taastatav), viibinud lastekodus Tallinnas ja kuna seal erihoolekandeasutusi nõukogude perioodil ei olnud, on ta täisealiseks saades suunatud ja registreeritud Põlvamaale, Kanepi valda. Nüüd on hooldekodu suletud, inimene kolinud Tallinna tagasi ja jääb sinna ilmselt elama veel 20-ks aastaks. Lisaks teeb sellise inimese puhul muret see, et tänu rahvastikuregistrijärgsele elukohale ei saa niigi väga madala sissetulekuga inimene kasutada ka praeguse elukoha teenuseid (tasuta linna- ja maaliinid, odavamad ujulapiletid, üritused kohaliku kogukonna liikmetele, isegi perearsti registrisse saamisel Tallinnas on antud tagasisidet, et eelistatakse kohalikke elanikke). Ka on sellise, täna reaalselt Tallinnas elava aga rahvastikuregistrijärgselt Põlvamaal elukohta omava inimese eestkosteasutus Põlvamaal, mis muudab ka eestkoste teostamise raskeks. Toome võrdlusena ükskõik missuguse teise isiku, kes otsustab kolida Põlvamaalt Tallinnasse, siis registreerides enda uue elukohana rahvastikuregistris Tallinna linna tal selliseid takistusi ei esine. Hoolekandeasutuses elava inimese puhul teavitatakse rahvastikuregistrisse küll isiku viibimiskoht, aga see ei anna täna samasugust õigust kui on teistel samas omavalitsuses registreeritud inimestel. Muidugi on oluline see, kust inimene pärit on, aga tänapäevase taastumispõhise teenuse üks tähtsamaid lähtepunkte on see, et inimesel tekiks või säiliks aktiivne side kogukonnaga, kus ta päriselt elab. Lisan veel seda, et tänaseks oleme palunud kohalikel omavalitsustel, kus kunagi erihooldekodu asus, inimesed hoonest välja kirjutada ja valla täpsusega registreerida. Nagu eelnevalt juba märkisin, oleme antud küsimuses pöördunud nii sise- kui ka sotsiaalministeeriumi poole. Siseministeeriumi vastus on seni olnud, et vajadus RRS muutmiseks puudub, sest erihoolekandeteenusel olevate inimestele nende tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse registreerimine tooks endaga kaasa asukohajärgsele omavalitusele ebamõistliku halduskoormuse. Lisaks on siseministeerium seisukohal, et enne 2001. aastat sisse kirjutatud inimeste probleemid tuleb lahendada ükshaaval, pakkumata seejuures välja selget tegevus- ja ajakava. AS-is Hoolekandeteenused on 2 erihoolekandeteenusel selliseid inimesi üle 400, kellest osad juba on liikunud mujale elama ja osa liigub lähitulevikus ning on aja jooksul liikunud ka teistesse ettevõtetesse. Hinnanguliselt on selliseid inimesi Eestis kokku 1000 ringis. Seega ei ole tegemist üksikjuhtumitega, vaid vaja on ühtset lahendust, kas siis seadusemuudatuse kujul või siis väga selget tegevuskava, mille alusel selliste inimeste elukoha probleemiga on võimalik süsteemselt ja lahendusele suunatult tegeleda. Sotsiaalministeerium on meie muret mõistnud ja ka probleemi möönnud, kuid viitab samuti vajalikule koostööle kohalike omavalitsustega ja teadaolevalt nende senisele vastuseisule seadusemuudatuse tegemisel. Kohalike omavalitsuste vastuseisu on samas iseenesest raske mõista, sest siis peaks olema piiratud ja keelatud elukoha muutmine mistahes sotsiaalteenuseid tarbivatele inimestele, mis aga nii ju ei ole ega saakski olla. Nagu eelpool juba kirjas, siis AS Hoolekandeteenused eesmärk on reorganiseerida suured (200-350-kohalised) hooldekodud ja ehitada üle Eesti väikesed maksimaalselt 30 inimesele mõeldud kodud (6-kohaliste peregruppidega kortermajad). Uued kodud asuvad suuremates omavalitsustes, kus kuni 30-inimese lisandumine (kellest eestkostel on vähem kui pooled) ei tohiks tekitada suurt koormust. Teeme ettepaneku muuta RRS selliselt, et a) enne 2001 aastat hoolekandeasutusse registreeritud inimesed saavad õiguse registreerida oma tegelik elukoht, isegi kui see on hoolekandeasutus; b) erihoolekandeasutuses (samuti eakatekodus, asenduskodus või hooldusperes) elav inimene saab soovi korral selle registreerida oma elukohana või alternatiivselt annab tema registreeritud viibimiskoht talle võrdsed õigused kohalike teenuste kasutamisel sinna omavalitsuses registrijärgset elukohta omavate inimestega. Soovime võimalusel teiega kohtuda ja eeltoodud probleeme arutada, et parandada erihoolekandeteenusel viibivate inimeste toimetulekut ja tagada neile ühiskonnas teiste inimestega võrdsed võimalused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Lanno teenuste direktor, juhatuse liige Lisa 1 2 lehel 1 eks Lisa 2 3 lehel 1 eks Teadmiseks: Sotsiaalministeerium 3 Liina Lanno 53021976 [email protected] 4 Pr Liina Lanno Teie: 26.08.2020 nr 2020/TEJ-3/6641-1. AS Hoolekandeteenused Meie: 21.09.2020 nr 2-1/402-4 Elukoha registreerimisest erihoolekandeteenusel viibimisel Austatud proua Lanno Täname Teid pöördumast Siseministeeriumisse murega erihoolekandeteenusel viibivate isikute elukoha registreerimise küsimustes. Siseministeerium ei pea võimalikuks algatada praegusel hetkel rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) muutmist Teie kirjas soovitud viisil. Leiame, et seaduse muudatused vajaks eelnevat hinnangut ja analüüsi, kelle osas ja milline uus regulatsioon peaks olema, millised on mõjud jm vajalik. Nagu oleme eelnevalt Teile maininud, on Siseministeerium korduvalt kõnealust teemat tõstatanud, sh kaasates Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi uue RRS-i väljatöötamisel, mis jõustus 2019. aastal. Samuti palusime antud teemal erinevate asutuste kaasamõtlemist viimati eelmise aasta sügisel, kuid tulenevalt eriolukorrast peatati arutelud kevadel. Oleme tänaseks osapooli teavitanud vajadusest aruteludega jätkata. Märgime, et Siseministeeriumi valdkonda kuulub elukoha registreerimisega seonduv, kuid eestkoste seadmine ning sotsiaalteenuste osutamine ja määratlemine on vastavalt Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Samas kinnitame, et Siseministeerium on igati valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama õigusaktide muudatuste välja töötamisse. Kuivõrd eestkoste kui perekonnaõiguse institutsioon kuulub Justiitsministeeriumi haldusalasse ning eestkoste koormust kannavad valla- ja linnavalitsused, siis on vajalik antud teema lahendamisse ka nende kaasamine. Seega edastame nii Justiitsministeeriumile kui Linnade ja Valdade Liidule oma vastuse koos AS Hoolekandeteenused pöördumisega. Siinkohal esitame antud teema kohta mõned Siseministeeriumi mõtted, mis oleks edasiste arutelude sisendiks. Esmalt märgime, et meie hinnangul saab ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse mõistet sisustada osutatava teenusega, mitte aga teenuskohtade arvuga asutuses. Seega ei ole asjakohane pidada hoolekandeasutuseks vaid sellist erihoolekandeasutust, kus on rohkem kui 10 teenuskohta. Kui erihoolekandeasutus osutab ööpäevast teenust (teenus sisaldab majutust), peaks kehtima RRS § 70 lg 2 p 2 piirang. Sotsiaalministeerium on soovinud erihoolekandeteenuseid ümber mõtestada ja loobuda ööpäevaringsest määratlusest teenuste puhul, kus nn aktiivselt teenust ei osutada pidevalt. Kas selle tulemusel tuleb muuta viidatud sätet või muutub sätte tõlgendamine, ei ole praegu teada. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Keeld kanda rahvastikuregistrisse isiku elukohana ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress kaitseb sellistes asutustes elavate isikute ning kohalike omavalitsuste huve. Nagu märgite oma kirjas, võib erihoolekannet vajav isik elada terve elu hoolekandeasutuses, vahetades asutusi kas siis vanusest või erivajaduste muutumisest tingituna. Sageli ei ole neil isikutel pereliikmeid ega lähedasi, kes korraldaksid nende elu, piiratud teovõimega isikute eestkostjaks on reeglina valla- või linnavalitsus, mitte aga füüsilisest isikust eestkostja. Seega on nende isikute otsene huvi omada ühte ja ainukest kohalikku omavalitsust, kes on kursis isiku vajadustega ning tagab talle vajaliku elukorralduse (eri)hoolekandeteenuseid kasutades. Kohaliku omavalitsuse huvi on anda hoolekandelist abi ja olla eestkostjaks isikutele, kes on sama kohaliku omavalitsusega seotud ka enne abivajaduse tekkimist. Kindlasti ei ole isikute huvides olukord, kus igakordse järgmisse hoolekandeasutusse paigutamisele järel muutub isiku elukorralduse eest vastutav kohalik omavalitsus. Samuti ei ole kohaliku omavalitsuse huvides, et tema haldusterritooriumil asuvad hoolekandeasutused toimivad hoolekandelise ja eestkostelise abi tõmbekeskusena. Seega arutelu, kas kõnealune keeld on samasugusel kujul vajalik või vajab muutmist, peab lähtuma kohalike omavalitsuste seisukohast. Märgite hoolekandeasutuses asuvate isikute võimaliku huvina asutuse asukoha kohaliku omavalitsuse doteeritud teenuste kasutamist (tasuta ühistransport jmt). Koostöös kohalike omavalitsustega võiks olla võimalik need küsimused lahendada ilma registrisse kantud elukohaga sidumiseta, näiteks on Tallinna linnas võimalik tasuta ühistransporti kasutada kõigil sügava puudega isikutel. Ka ei ole perearsti nimistusse kuulumine kuidagi seotud rahvastikuregistrisse kantud elukohaga. Me ei nõustu arvamusega, et eestkoste teostamiseks on vajalik eestkostetava elamine eestkostjaks oleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Eestkoste on seaduslik esindamine ja kui isiku elu on korraldatud erihoolekandeasutusse paigutamisega, peab erihoolekandeteenus tagama talle kõik igapäevaeluks vajaliku. Samuti peab erihoolekandeteenus katma isiku igasuguse sotsiaalabi vajaduse ning arusaamatu on põhjendada isiku elukoha registreerimist hoolekandeasutuse aadressile vajadusega anda juurdepääs kohaliku omavalitsuse sotsiaalabile. Oleme jätkuvalt arvamusel, et enne 2001. aastat erihoolekandeasutustesse paigutatud isikute probleemid tuleb lahendada isikute kaupa, st välja selgitada, millisel kohalikul omavalitsusel lasub vastutus. Kuna sotsiaalabi ja eestkoste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanded, ei saa siseministeerium pakkuda selleks protsessiks tegevus- ja ajakava. Kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritooriumil on erihoolekandeasutused tegevuse lõpetanud ning kes ei pea põhjendatuks, et nendes asutustes olnud isikute edasise elukorraldus on rahvastikuregistri kandest tulenevalt nende vastutusel, peavad ise asuma läbirääkimistesse teiste kohalike omavalitsustega. Siseministeeriumini ei ole jõudnud kohalikest omavalitsustest arvamust, et RRS § 70 lg 2 p 2 takistab neil korraldamast vajalikke sotsiaalteenuseid ja eestkostet isikute suhtes, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel nende haldusterritooriumil, kuid kes on paigutatud ööpäevaringselt sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse mujal Eestis. Küll aga tekib järjest küsimusi, kas tohib registreerida või peab registreerima isiku elukoha aadressil, kus osutatakse erihoolekandeteenuseid, kui elukohateatele on andnud omaniku nõusoleku AS Hoolekandeteenused. Pigem näeme, et kohalikel omavalitsustel on probleeme RRS § 70 lg 2 p 2 keelu tõlgendamise ja mõistmisega, kuna mitmete erihoolekandeteenuste osutamise olemus ja teenuse osutamise koht on täna deinstitutsionaliseerimise tulemusena palju muutunud ning seetõttu on kadunud selgus, millised teenused ja teenuse osutamise kohad kuuluvad RRS § 70 lg 2 p 2 sätestatud keelu alla. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Kuna probleemi olemus ja võimalik lahendus puudutab ennekõike kohalikke omavalitsusi nii sotsiaalabi vajavate isikute õiguste kaitsjana kui oma ressursside kasutajatena, peame väga oluliseks kaasata teema lahendamisse ja RRS-i muutmise protsessi kohalikud omavalitsused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enel Pungas rahvastiku toimingute osakonna juhataja Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Lisa: AS Hoolekandeteenused 26.06.2020 kiri nr 2020/TEJ-3/6641-1 Ulvi Klaar 6125168 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel