Teie
Siseministeerium
[email protected] Meie 26.06.2020 nr 2020/TEJ-3/6641-1
Elukoha registreerimisest erihoolekandeteenusel viibimisel
Lugupeetud proua Solman
AS Hoolekandeteenused on Eesti suurim erihoolekandeteenuste osutaja, pakkudes oma
üksustes üle Eesti erihoolekandeteenuseid ligi 1800 erivajadusega inimesele. Kuigi oleme
erihoolekandeteenusel olevate inimeste elukohta puudutavate tähelepanekute ja murega
pöördunud varasemalt juba nii sise- ja sotsiaalministeeriumi poole, pöördume siiski ka
Teie poole, kuna ei ole saanud oma murele lahendust.
Täna on rahvastikuregistri seaduses (RRS) § 70 (2) välja toodud põhjused, mille tõttu ei
pea (ega saa) inimene oma elukohta registreerida ega muuta, so isiku
rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks ei ole isiku asumine või
paigutamine:
1) statsionaarsele haiglaravile;
2) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse;
3) hooldamisele hooldusperesse;
4) kinnipidamisasutusse;
5) kaitseväeteenistusse
Hoolekandeasutuse kaasamine nimetatud loetellu on täiesti mõistetav, kui räägitakse
kinnipidamisasutuses, statsionaarsel ravil viibimisest või isegi eakate hooldusest, mis oma
olemuselt on tõesti lühemaajalised või ajutised teenused. Hoolekandeasutuse mõiste alla
lähevad aga ka kõik erihoolekandeasutused, kui nad on suuremad kui 10 teenuskohta.
Erihoolekandeteenus aga ei ole oma olemusest tulenevalt ajutine teenus, vaid kui inimene
vajab erihoolekannet, siis üldjuhul püsivalt, mis tähendab, et erihoolekandeteenusel oleva
inimese jaoks on teenusüksus tema koduks (kuigi suunamine toimib 5 aastaks, mida
järjepidevalt pikendatakse), mitte ajutiseks peatuspaigaks. Väga sageli asub inimene
teenusele 18-aastaselt ja jääb teenusele terveks eluks või siis vanadusikka saabumiseni.
Seega võib erihoolekandeteenusel viibimine kujuneda 20- 40 aasta pikkuseks ja see ongi
Registrikood 10399457 Telefon 677 1250 AS Hoolekandeteenused
KMKR nr EE100077315
[email protected] Merimetsa tee 1
www.hoolekandeteenused.ee 10614 Tallinn
ainuke kodu, mida psüühilise erivajadusega tööealine täiskasvanud inimene omab enne
eakate teenusele minemist.
Kui tänase seadusandluse alusel on kõikidel teistel inimestel võimalik oma elukohta
kasvõi iga kuu ümber registreerida, siis erihoolekandes on inimesi, kelle elukohaks on
enne 2001. aastat registreeritud hoolekandeasutus (siis seadus võimaldas seda teha),
kuid keda kolimise korral mõnda teise üksusesse uude kohta sisse kirjutada ei saa.
AS Hoolekandeteenused on tegelenud 2012. aastast erihoolekande reorganiseerimisega,
mille käigus oleme sulgenud suured ühiselamu-tüüpi hooldekodud ja ehitanud väikesed
kodusarnased elamised oma klientidele. Nüüd olemegi jõudnud sellesse punkti, kus
inimene elab täiesti teises Eestimaa nurgas võrreldes tema registrijärgse elukohtaga ja
eestkosteasutusega, mis määrati talle arvestades tolleaegset rahvastikuregistrijärgset
elukohta (kuna paljudel lähedasi ei ole, siis on eestkosteülesannetes elukohajärgne
omavalitsus). Ühtegi muud sidet inimene selle asukohaga ei oma, seejuures on tema
elukohana registreeritud erihooldekodu mõnel juhul juba 7 aastat likvideeritud ja
erihoolekandele ta sinna kindlasti tagasi ei lähe.
Näitena võib tuua 55 aastase inimese, kes on näiteks sündinud 1965. aastal kusagil
Põhja-Eestis (sageli ei ole külanõukogu aadress taastatav), viibinud lastekodus Tallinnas
ja kuna seal erihoolekandeasutusi nõukogude perioodil ei olnud, on ta täisealiseks saades
suunatud ja registreeritud Põlvamaale, Kanepi valda. Nüüd on hooldekodu suletud,
inimene kolinud Tallinna tagasi ja jääb sinna ilmselt elama veel 20-ks aastaks. Lisaks teeb
sellise inimese puhul muret see, et tänu rahvastikuregistrijärgsele elukohale ei saa niigi
väga madala sissetulekuga inimene kasutada ka praeguse elukoha teenuseid (tasuta
linna- ja maaliinid, odavamad ujulapiletid, üritused kohaliku kogukonna liikmetele, isegi
perearsti registrisse saamisel Tallinnas on antud tagasisidet, et eelistatakse kohalikke
elanikke). Ka on sellise, täna reaalselt Tallinnas elava aga rahvastikuregistrijärgselt
Põlvamaal elukohta omava inimese eestkosteasutus Põlvamaal, mis muudab ka
eestkoste teostamise raskeks. Toome võrdlusena ükskõik missuguse teise isiku, kes
otsustab kolida Põlvamaalt Tallinnasse, siis registreerides enda uue elukohana
rahvastikuregistris Tallinna linna tal selliseid takistusi ei esine. Hoolekandeasutuses elava
inimese puhul teavitatakse rahvastikuregistrisse küll isiku viibimiskoht, aga see ei anna
täna samasugust õigust kui on teistel samas omavalitsuses registreeritud inimestel.
Muidugi on oluline see, kust inimene pärit on, aga tänapäevase taastumispõhise teenuse
üks tähtsamaid lähtepunkte on see, et inimesel tekiks või säiliks aktiivne side
kogukonnaga, kus ta päriselt elab.
Lisan veel seda, et tänaseks oleme palunud kohalikel omavalitsustel, kus kunagi
erihooldekodu asus, inimesed hoonest välja kirjutada ja valla täpsusega registreerida.
Nagu eelnevalt juba märkisin, oleme antud küsimuses pöördunud nii sise- kui ka
sotsiaalministeeriumi poole. Siseministeeriumi vastus on seni olnud, et vajadus RRS
muutmiseks puudub, sest erihoolekandeteenusel olevate inimestele nende tegeliku
elukoha rahvastikuregistrisse registreerimine tooks endaga kaasa asukohajärgsele
omavalitusele ebamõistliku halduskoormuse. Lisaks on siseministeerium seisukohal, et
enne 2001. aastat sisse kirjutatud inimeste probleemid tuleb lahendada ükshaaval,
pakkumata seejuures välja selget tegevus- ja ajakava. AS-is Hoolekandeteenused on
2
erihoolekandeteenusel selliseid inimesi üle 400, kellest osad juba on liikunud mujale
elama ja osa liigub lähitulevikus ning on aja jooksul liikunud ka teistesse ettevõtetesse.
Hinnanguliselt on selliseid inimesi Eestis kokku 1000 ringis. Seega ei ole tegemist
üksikjuhtumitega, vaid vaja on ühtset lahendust, kas siis seadusemuudatuse kujul või siis
väga selget tegevuskava, mille alusel selliste inimeste elukoha probleemiga on võimalik
süsteemselt ja lahendusele suunatult tegeleda.
Sotsiaalministeerium on meie muret mõistnud ja ka probleemi möönnud, kuid viitab
samuti vajalikule koostööle kohalike omavalitsustega ja teadaolevalt nende senisele
vastuseisule seadusemuudatuse tegemisel. Kohalike omavalitsuste vastuseisu on samas
iseenesest raske mõista, sest siis peaks olema piiratud ja keelatud elukoha muutmine
mistahes sotsiaalteenuseid tarbivatele inimestele, mis aga nii ju ei ole ega saakski olla.
Nagu eelpool juba kirjas, siis AS Hoolekandeteenused eesmärk on reorganiseerida
suured (200-350-kohalised) hooldekodud ja ehitada üle Eesti väikesed maksimaalselt 30
inimesele mõeldud kodud (6-kohaliste peregruppidega kortermajad). Uued kodud asuvad
suuremates omavalitsustes, kus kuni 30-inimese lisandumine (kellest eestkostel on
vähem kui pooled) ei tohiks tekitada suurt koormust.
Teeme ettepaneku muuta RRS selliselt, et
a) enne 2001 aastat hoolekandeasutusse registreeritud inimesed saavad õiguse
registreerida oma tegelik elukoht, isegi kui see on hoolekandeasutus;
b) erihoolekandeasutuses (samuti eakatekodus, asenduskodus või hooldusperes)
elav inimene saab soovi korral selle registreerida oma elukohana või alternatiivselt
annab tema registreeritud viibimiskoht talle võrdsed õigused kohalike teenuste
kasutamisel sinna omavalitsuses registrijärgset elukohta omavate inimestega.
Soovime võimalusel teiega kohtuda ja eeltoodud probleeme arutada, et parandada
erihoolekandeteenusel viibivate inimeste toimetulekut ja tagada neile ühiskonnas teiste
inimestega võrdsed võimalused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Lanno
teenuste direktor, juhatuse liige
Lisa 1 2 lehel 1 eks
Lisa 2 3 lehel 1 eks
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium
3
Liina Lanno
53021976
[email protected]
4
Pr Liina Lanno Teie: 26.08.2020 nr 2020/TEJ-3/6641-1.
AS Hoolekandeteenused
Meie: 21.09.2020 nr 2-1/402-4
Elukoha registreerimisest erihoolekandeteenusel
viibimisel
Austatud proua Lanno
Täname Teid pöördumast Siseministeeriumisse murega erihoolekandeteenusel viibivate isikute
elukoha registreerimise küsimustes. Siseministeerium ei pea võimalikuks algatada praegusel
hetkel rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) muutmist Teie kirjas soovitud viisil. Leiame,
et seaduse muudatused vajaks eelnevat hinnangut ja analüüsi, kelle osas ja milline uus
regulatsioon peaks olema, millised on mõjud jm vajalik. Nagu oleme eelnevalt Teile maininud,
on Siseministeerium korduvalt kõnealust teemat tõstatanud, sh kaasates Justiitsministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi uue RRS-i väljatöötamisel, mis jõustus 2019. aastal. Samuti palusime
antud teemal erinevate asutuste kaasamõtlemist viimati eelmise aasta sügisel, kuid tulenevalt
eriolukorrast peatati arutelud kevadel. Oleme tänaseks osapooli teavitanud vajadusest
aruteludega jätkata.
Märgime, et Siseministeeriumi valdkonda kuulub elukoha registreerimisega seonduv, kuid
eestkoste seadmine ning sotsiaalteenuste osutamine ja määratlemine on vastavalt
Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Samas kinnitame, et
Siseministeerium on igati valmis osalema edasistes aruteludes ning panustama õigusaktide
muudatuste välja töötamisse.
Kuivõrd eestkoste kui perekonnaõiguse institutsioon kuulub Justiitsministeeriumi haldusalasse
ning eestkoste koormust kannavad valla- ja linnavalitsused, siis on vajalik antud teema
lahendamisse ka nende kaasamine. Seega edastame nii Justiitsministeeriumile kui Linnade ja
Valdade Liidule oma vastuse koos AS Hoolekandeteenused pöördumisega.
Siinkohal esitame antud teema kohta mõned Siseministeeriumi mõtted, mis oleks edasiste
arutelude sisendiks.
Esmalt märgime, et meie hinnangul saab ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava
hoolekandeasutuse mõistet sisustada osutatava teenusega, mitte aga teenuskohtade arvuga
asutuses. Seega ei ole asjakohane pidada hoolekandeasutuseks vaid sellist erihoolekandeasutust,
kus on rohkem kui 10 teenuskohta. Kui erihoolekandeasutus osutab ööpäevast teenust (teenus
sisaldab majutust), peaks kehtima RRS § 70 lg 2 p 2 piirang. Sotsiaalministeerium on soovinud
erihoolekandeteenuseid ümber mõtestada ja loobuda ööpäevaringsest määratlusest teenuste
puhul, kus nn aktiivselt teenust ei osutada pidevalt. Kas selle tulemusel tuleb muuta viidatud
sätet või muutub sätte tõlgendamine, ei ole praegu teada.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Keeld kanda rahvastikuregistrisse isiku elukohana ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava
hoolekandeasutuse aadress kaitseb sellistes asutustes elavate isikute ning kohalike omavalitsuste
huve. Nagu märgite oma kirjas, võib erihoolekannet vajav isik elada terve elu
hoolekandeasutuses, vahetades asutusi kas siis vanusest või erivajaduste muutumisest tingituna.
Sageli ei ole neil isikutel pereliikmeid ega lähedasi, kes korraldaksid nende elu, piiratud
teovõimega isikute eestkostjaks on reeglina valla- või linnavalitsus, mitte aga füüsilisest isikust
eestkostja. Seega on nende isikute otsene huvi omada ühte ja ainukest kohalikku omavalitsust,
kes on kursis isiku vajadustega ning tagab talle vajaliku elukorralduse (eri)hoolekandeteenuseid
kasutades. Kohaliku omavalitsuse huvi on anda hoolekandelist abi ja olla eestkostjaks isikutele,
kes on sama kohaliku omavalitsusega seotud ka enne abivajaduse tekkimist. Kindlasti ei ole
isikute huvides olukord, kus igakordse järgmisse hoolekandeasutusse paigutamisele järel
muutub isiku elukorralduse eest vastutav kohalik omavalitsus. Samuti ei ole kohaliku
omavalitsuse huvides, et tema haldusterritooriumil asuvad hoolekandeasutused toimivad
hoolekandelise ja eestkostelise abi tõmbekeskusena. Seega arutelu, kas kõnealune keeld on
samasugusel kujul vajalik või vajab muutmist, peab lähtuma kohalike omavalitsuste
seisukohast.
Märgite hoolekandeasutuses asuvate isikute võimaliku huvina asutuse asukoha kohaliku
omavalitsuse doteeritud teenuste kasutamist (tasuta ühistransport jmt). Koostöös kohalike
omavalitsustega võiks olla võimalik need küsimused lahendada ilma registrisse kantud
elukohaga sidumiseta, näiteks on Tallinna linnas võimalik tasuta ühistransporti kasutada kõigil
sügava puudega isikutel. Ka ei ole perearsti nimistusse kuulumine kuidagi seotud
rahvastikuregistrisse kantud elukohaga.
Me ei nõustu arvamusega, et eestkoste teostamiseks on vajalik eestkostetava elamine
eestkostjaks oleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Eestkoste on seaduslik
esindamine ja kui isiku elu on korraldatud erihoolekandeasutusse paigutamisega, peab
erihoolekandeteenus tagama talle kõik igapäevaeluks vajaliku. Samuti peab
erihoolekandeteenus katma isiku igasuguse sotsiaalabi vajaduse ning arusaamatu on põhjendada
isiku elukoha registreerimist hoolekandeasutuse aadressile vajadusega anda juurdepääs
kohaliku omavalitsuse sotsiaalabile.
Oleme jätkuvalt arvamusel, et enne 2001. aastat erihoolekandeasutustesse paigutatud isikute
probleemid tuleb lahendada isikute kaupa, st välja selgitada, millisel kohalikul omavalitsusel
lasub vastutus. Kuna sotsiaalabi ja eestkoste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanded,
ei saa siseministeerium pakkuda selleks protsessiks tegevus- ja ajakava. Kohalikud
omavalitsused, kelle haldusterritooriumil on erihoolekandeasutused tegevuse lõpetanud ning
kes ei pea põhjendatuks, et nendes asutustes olnud isikute edasise elukorraldus on
rahvastikuregistri kandest tulenevalt nende vastutusel, peavad ise asuma läbirääkimistesse teiste
kohalike omavalitsustega.
Siseministeeriumini ei ole jõudnud kohalikest omavalitsustest arvamust, et RRS § 70 lg 2 p 2
takistab neil korraldamast vajalikke sotsiaalteenuseid ja eestkostet isikute suhtes, kelle elukoht
on rahvastikuregistri andmetel nende haldusterritooriumil, kuid kes on paigutatud
ööpäevaringselt sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse mujal Eestis. Küll aga tekib
järjest küsimusi, kas tohib registreerida või peab registreerima isiku elukoha aadressil, kus
osutatakse erihoolekandeteenuseid, kui elukohateatele on andnud omaniku nõusoleku AS
Hoolekandeteenused. Pigem näeme, et kohalikel omavalitsustel on probleeme RRS § 70 lg 2 p
2 keelu tõlgendamise ja mõistmisega, kuna mitmete erihoolekandeteenuste osutamise olemus ja
teenuse osutamise koht on täna deinstitutsionaliseerimise tulemusena palju muutunud ning
seetõttu on kadunud selgus, millised teenused ja teenuse osutamise kohad kuuluvad RRS § 70
lg 2 p 2 sätestatud keelu alla.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Kuna probleemi olemus ja võimalik lahendus puudutab ennekõike kohalikke omavalitsusi nii
sotsiaalabi vajavate isikute õiguste kaitsjana kui oma ressursside kasutajatena, peame väga
oluliseks kaasata teema lahendamisse ja RRS-i muutmise protsessi kohalikud omavalitsused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Enel Pungas
rahvastiku toimingute osakonna juhataja
Teadmiseks:
Sotsiaalministeerium
Justiitsministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Lisa: AS Hoolekandeteenused 26.06.2020 kiri nr 2020/TEJ-3/6641-1
Ulvi Klaar 6125168
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562