Lisa 1. Linnapiirkondade arengu partnerluse tutvustus ja huvitatud osapoolte
koostöönägemused
Taust
Strateegia „Eesti 2035“ valdkondlikus faktilehes „kvaliteetne ruum ja taristu“ tuuakse välja:
linnad on koduks üle kahele kolmandikule Euroopa Liidu (ELi) elanikest. Linnades kasutatakse
umbes 80% energiast ja luuakse umbes 85% ELi SKP-st. Elanike arv ELi linnades kasvab.
Linnalised piirkonnad on ELi majanduse mootorid ja innovatsiooni kiirendid […]. Peamine
ülesanne on märkimisväärselt suurendada Euroopa linnades tervikuna üldist energia- ja
ressursitõhusust ning kliimamuutustele vastupidavust, keskendudes kõigile hoonetele,
energiasüsteemidele, liikuvusele, kliimamuutustele, samuti vee, pinnase ja õhu kvaliteedile,
jäätmetele ja mürale.
Ka Eesti regionaalarengu strateegias 2014-2020 nähakse visiooniga 2030+ ette, et
linnapiirkondade majandustegevus on rahvusvahelisem, teadusmahukam, innovatsioonile
orienteeritud ja konkurentsivõimeline ning et eelistatakse arendusprojekte, mis integreerivad
erinevaid tegevusvaldkondi, mille kestlikus ja mõjukus on suurem.
Lisaks, hiljutised EL tasandi algatused, nt rohelepe, ringmajanduse tegevuskava, digistrateegia,
andmestrateegia, tehisintellekti valge raamat, on olulisel määral seotud ka linnapiirkondade
arengutega ning kannavad ühist nimetajat, milleks on andmete, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiate ning interdistsiplinaarse koostöö oskuslikum kasutamine
ühiskonna väljakutsete edendamisel. Lisaks on linnakeskkondade jätkusuutlikus arengus
vajalik arvestada kliimamuutuste leevendamise, sotsiaalmajanduslike mõjude ning kaasava
(inimkeskse) linnaplaneerimise eesmärkidega. Linnade väljakutse on tagada kõikidele
ühiskonna- ja vanusegruppidele ligipääs teenustele ja võimalus osaleda majandus- ja
sotsiaalelus.
Seega, mõistes tasakaalustatud ja sidustatud regionaalarengu vajadust, peame mõtlema, kuidas
saavad sellesse panustada erinevad linnapiirkonnad, arvestades sellega, et vastav areng toetaks
ka teisi Eesti piirkondasid, läbi tekkinud sünergiate ja ülekandemehhanismide (spill-overs).
Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035 kavandis
tuuakse välja, et luuakse stiimulid rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes
osalemiseks.
Kuna hetkel on EL tasandil käimas mitmete partnerluste planeerimine, siis soovime, et sellesse
protsessi oleksid aktiivsemalt kaasatud ka erinevad ministeeriumid, kelle haldusalasse
kuuluvad linnapiirkondade arengutega seotud ülesanded ning kelle otsustest sõltub, kas
linnadele, ülikoolidele ning teadus- ja arendusasutustele tekivad täiendavad koostöövõimalused
arendus- ja innovatsioonitegevuses osalemiseks. Hetkel on Eesti taotlejad olnud ühed
edukamad erinevates EL-i TA raamprogrammides osalemises (suhtena SKP-sse), kuid
osalemine partnerlustes on olnud vähem aktiivsem, mistõttu näeme, et üks arengutegur TA
võimekuse kasvatamisel ja koostöövõrgustike edendamisel võiks seisneda just EL tasandi
partnerlustes.
Partnerlus
Käesoleva pöördumise aluseks on allakirjutanute huvi ja valmisolek osaleda planeeritava
partnerluse „Driving Urban Transitions to a Sustainable Future“ (edaspidi DUT) erinevates
koostöövormides (sh taotlusvoorud), et olla eestvedajateks ja kaasatuteks linnapiirkondadele
suunatud innovaatiliste projektide ja lahenduste väljatöötamisel. DUT põhineb JPI Urban
Europe algatusel, mille tegevusi plaanitakse laiendatud koosseisus ja ambitsioonikamalt edasi
arendada DUTi raames. Eesti on JPI Urban Europe liige alates 2018. aastast kui partnerlusega
liitusid Rahandusministeerium ja Kultuuriministeerium.
DUT partnerlus keskendub kolmele valdkonnale ja nende omavahelisele integreeritusele
linnades:
1) energia;
2) mobiilsus;
3) ringmajandus.
Nende valdkondade raames tegutsetakse selle nimel, et:
1) toetada linnapiirkondi TA võimekuste arendamisel;
2) leida erinevate sektorite/asutuste koostöös jätkusuutlikke ja kaasaegseid lahendusi
kompleksetele väljakutsele;
3) edendada rahvusvahelist koostöö ja heade praktikate laiemat levitamist.
Eelpool mainitud valdkonnad ja tegevused koonduvad nelja tegevussuuna ümber:
1) digitaalne asjaajamine ja valitsemine (nt suurandmed ning kodanike võimalused digiajastul);
2) valmisolek ja tegutsemine väljakutsete lahendamisel (nt kuidas olla pro-aktiivne ning
tegeleda probleemide ennetamisega, pöörates eesseisvad väljakutsed enda eelisteks);
3) jätkusuutlik maakasutus ja infrastruktuur (nt linnapiirkondade arengutega seotud riskidega
tegelemine ja nende maandamine);
4) kaasav linnaruum (nt avaliku linnaruumi arengud erinevate huvigruppide huvides).
Liitumise ja osalemise tingimused
Meetmed, mille raames toimub tegevuste elluviimine ja valdkondade edendamine, on
järgmised:
1) taotlusvoorud partnerluste prioriteetide elluviimiseks (TA projektide näol);
2) partnerluse liikmeskonnale suunatud kogemuste ja parimate praktikate vahetused;
3) juhendmaterjalide, projektide tulemuste ja muu olulise informatsiooni levitamine;
4) seminaride ja koolituste korraldamine.
Tegemist on kaasrahastatud partnerluse mudeliga (co-funded), mis tähendab, et osaline rahastus
(umbes 30%) tuleb Euroopa Komisjonist, kuid ülejäänud kaas-rahastuse (~70%) peavad tagama
liikmesriigid (ministeeriumid/teadusagentuurid). Partnerluse juhendmaterjalis tuuakse välja, et
indikatiivne summa ühe taotlusvooru kohta võiks olla umbes 500 000 eurot (liikmesriigi kohta).
Sellele lisanduvad üldised kulud, mis on seotud lähetuste ja taotlusvoorude administratiivse
korraldamisega. Samas sõltub panustamine liikmesriigi võimalustest ning väljatoodud
indikatiivne summa ei oma siduvat tähendust.
Hetkel on DUTi näol tegemist uue raamprogrammi perioodi (2021-2028) partnerluse
ettepanekuga. Partnerlus kinnitatakse ja kutsutakse ellu kui liikmesriigid ja Euroopa Komisjon
on selle partnerluse ettepaneku heaks kiitnud. Ametliku partnerlusena kinnitamise eelduseks on
mitmete liikmesriikide huvi ja rahaline panus partnerluse osas. Hetkel teadaolevate andmete
kohaselt planeerib Euroopa Komisjon panustada sellesse partnerlusse 100-300 miljonit eurot ja
partneritepoolne panus peaks oodatavalt olema seega 250-800 miljonit eurot kogu perioodi
peale (7a).
Partnerite poolne siduv nõusolek (sh hinnangulise eelarve osas kogu partnerluse perioodi peale)
tuleb Euroopa Komisjonile anda eelduste kohaselt sügisel 2020 (sõltub koroonakriisiga seotud
arengutest).
SA Eesti Teadusagentuuri (ETAg) tegevused seoses JPI Urban Europe ja potentsiaalse
uue linnastumisteemalise partnerlusega
SA Eesti Teadusagentuur (ETAg) on „EL partnerluste osaluskavas“ tehtud otsuse alusel
(osaluskava kinnitati 28.02.2020) plaaninud rahastada ühte JPI Urban Europe tegevustega
seotud ERA-NET Cofund konkurssi 2021a, et võimaldada Eesti teadlaste jt partnerite osalemist
JPI Urban Europe tegevustes. Selleks esitati koos teiste rahastavate organisatsioonidega taotlus
Horisont 2020 programmi projektikonkursile veebruaris 2020a. Tulemused projekti Euroopa
Komisjoni poolse kaasrahastuse osas peaksid esialgse ajagraafiku kohaselt selguma juunis
2020. ETAg otsustas JPI Urban Europega seotud projektikonkursil osaleda, sest teema on
Eesti teadus-arenduskogukonnale väga huvipakkuv (oleme ETAgi listi kaudu palunud
huvilistel endast märku anda) ning partnerluse näol on tegemist riigi jaoks olulise partnerlusega
(olemas oleva JPI Urban Europega on liitunud 2 ministeeriumi). Samuti on JPI Urban Europe
paistnud silma väga efektiivse, avatud, kaasava ja uuendusliku töökorralduse ning partnerlus
omab oma valdkonnas suurt mõju EL tasandil. Seetõttu on ETAg suure tõenäosusega huvitatud
ka JPI Urban Europel põhineva DUTi tegevustega seotud projektikonkursside rahastamisest.
ETAgi jaoks on kindlasti oluline oma (kaas)rahastamise otsustes partnerluse prioriteetsus riigi
tasandil (st kas riik on partnerlusega liitunud) ning liitunud ministeeriumi valmidus
projektikonkursse kaasrahastada.
Juhul kui mõni ministeerium otsustab uue DUTi partnerlusega liituda ja osaleda ka
ühistaotlusvoorude korraldamisel on ETAg valmis jagama oma kogemust taotlusvoorude
praktilise korralduse osas (ühiste nõuete väljatöötamine taotlejatele, taotluste tehnilise kontrolli
teostamine kõigile Eesti osalejatele, vahearuannete kontrollimine vms) ning võimalusel
pakkuma ka seda teenust (eeldab eraldi kokkulepet ja läbirääkimisi).
Huvitatud osapooled
Tallinna Tehnikaülikool (TalTech)
2019. a lõpus käivitus TalTech juhtimisel ning koostöös Aalto Ülikooli, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ning Helsingi linna innovatsiooniettevõttega (Forum Virium
Helsinki) targa linna tippkeskus, mida rahastavad Haridus-ja teadusministeerium ning Euroopa
Komisjon (programmist Horisont 2020).
Targa linna tippkeskuse käivituseelarve on 32 mln eurot ning see keskendub viie valdkonna
(andmed, valitsemine, transport, energia ja ehitus/arhitektuur) nutikale ja jätkusuutlikule
koostoimimisele. Tippkeskuse eesmärgiks on välja töötada ja katsetada innovaatilisi linnalisi
lahendusi Eesti linnades, mis oleksid ülekantavad üleilmaliselt teistesse linnadesse – selleks
käivitub lähiajal 15 mln eurone piloodiprogramm. Tegemist on EL-i esimese piiriülese test-
keskusega, mis tähendab, et projekt panustab selgelt EL-i digitaalse ühtse turu edendamisse ja
omab tugevat ekspordi -ning turunduspotentsiaali. Tegemist on tippkeskusega, millel on kindel
sünergia ja panus e-Eesti arengutesse ja eduloosse.
Tippkeskus muudab Eesti maailmatasemel targa linna kontseptsiooni eestvedajaks/kõnelejaks,
koondades vastava valdkonna teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtjad, kes teevad koostööd nt
liginullenergia hoonete, küttelahenduste, targa teekatendi, uute mobiilsuslahenduste,
liikuvusanalüüside, isejuhtivate sõidukite, tehisintellekti ja linlaste tarbijakäitumiste/mustrite
osas. Selle koostöö baasilt töötatakse välja teenused, mis lõhuvad senikehtinud piiriülest
koostööd takistanud „silotorne“ (ehk mitteühildavad süsteemid, erinevad standardid, piiravad
juurdepääsud vms). Hetkel on ettevõtlusalased kokkulepped olemas selliste ettevõtetega nagu
F-Secure, Tieto, Telia ja Siemens ning läbirääkimised käivad Ericssoniga.
Euroopa Komisjoni üks hinnangutest toob välja, et aastaks 2025 on targa linnaga seotud
projektide/lahenduste kogumaksumuseks 2 triljonit eurot ning suurem osa projektides tulevad
Euroopast. Seega, tegemist on globaalse trendiga, kus Eestil on võimalik saada üheks oluliseks
sihtkohaks, mis tegutseb selle valdkonna eesliinil ning kust suunatakse arendustegevusi. Ka
tippkeskus ise muutub tulevikus majanduslikult iseseisvaks ja jätkusuutlikuks üksuseks, millel
on makromajanduslik mõju ka Eestile: IT teenuste ekspordi kasv, otseinvesteeringu kasv,
tarkade töökohtade kasv, mille kaudu leevendub Eesti IT-sektori tööjõupuudus.
Lisaks teeb tippkeskus koostööd ÜROga (UN-Habitat), mis käivitas hiljuti targa linna
piloodiprogrammi, mille eesmärk on viia läbi katsetused 100-s linnas üle maailma jõudes ühe
miljardi dollarilise koguinvesteeringuni (UN-Habitat People-Centered Smart Cities and
Innovation Challenges).
Kui vaadata loodava partnerluse peamisi valdkondi (energia, mobiilsus ja ringmajandus) ja
tegevussuundi (nt digitaalne asjaajamine, kaasav linnaruum), saame järeldada, et tippkeskus
saab oluliselt panustada partnerluse eesmärkidesse ning oleks aktiivne ja sisuline partner
erinevate projektide taotlemisel ja elluviimisel.
Lisaks FinEst Twins tippkeskuse projektile on TalTech´is veel mitmeid tugevaid
uurimisrühmasid ja projekte nii inseneriteaduskonnast, informaatikateaduskonnast,
loodusteaduskonnast kui majandusteaduskonnast, mis kõik on ühel või teisel viisil seotud
energia, mobiilsuse, linnaruumi ja ringmajandusega arengutega.
Tartu Ülikool (TÜ)
Tartu Ülikoolil on olemas kompetentsid ja koostöökogemus Eesti linnadega ja rahvusvaheliselt
kõigis kolmes DUT valdkonnas osalemiseks:
1) energia – TÜ ja Tartu linn arendavad H2020 projektis SmartEN City välja targa ja säästva
linnakeskkonna terviklahendusi, keskendudes sarnaselt DUT-iga positiivsete energiabilansiga
ja süsinikuneutraalsete linnapiirkondade väljaarendamisele. Peamine fookus on hoonete
energiatarbe vähendamisel, aga samas ka taastuvenergia lahenduste ja jätkusuutlike
tarbimiskäitumise juurutamisel koostöös kohalike kogukondadega.
TÜ osaleb KeM vesinikuenergeetika tegevuskava loomisel. Vesinik pakub lisaks
transpordisektorile (bussid, kommunaalteenused, sõidukid) ka linna energiamajanduse
rohestamise perspektiivi, ja parandavad linna õhukvaliteeti ning energiakindlust.
2) mobiilsus – TÜ Mobiilsuslaboril on pikaajaline koostöökogemus kohaliku omavalitsuse ja
riigi tasandil ühistranspordi planeerimise, inimeste liikumisharjumuste ning tarbimisvajaduste
kaardistamisega, sh mobiilpositsioneerimise abil. TÜ sotsiaalteaduste uurimisrühmad
tegelevad ka linnaplaneerimise, erinevate sotsiaalse ja rahvusliku taustaga huvirühmade
kaasamise ning ühiskondlike üleminekute uurimisega, sh kliimamuutustest põhjustatud
muudatused linnades. Inimeste (kodanike) seisukohalt toimuv linnaplaneerimine ning teenused
on olulised linna kui elukeskkonna väärtustamisel, ja linnaruumi jätkusuutlikul kasutamisel.
TÜ Intelligentsete Transpordisüsteemide labor panustab linnade transpordikorralduse ja
kaubaveo optimeerimisülesannetes, sh tehisintellektil ja suurandmetel põhinevad
mobiilsusalgoritmid ja hajussüsteemide integreerimine, näiteks isesõitvate autode ja
integreeritud kaubaveo jaoks vajalikud 5G ja IoT platvormide loomine. Automatiseeritud
kaubavedu ning ühistranspordi kättesaadavus on Eesti linnade jaoks olulised teenusvaldkonnad,
eriti võimalike liikumis- ja sotsiaalse distantsi säilitamise piirangute säilitamise korral.
3) ringmajandus – valdkond seostub mitme TÜ rahvusvahelise edulooga, nagu biomajanduse
lahendused (sünteetiline bioloogia), efektiivne jäätmete väärindamine (gaasfermentatsioon) ja
materjaliteaduse lahendused alates nanotehnoloogiast kuni looduslike (taastuvate) ühendite
kasutamiseni töötlevas tööstuses. Samuti on ringmajandusele ülemineku oluliseks osaks
robootika, koostootmisplatvormid ja tööstusprotsesside digitaliseerimine, linnaelanike
tarbimiskäitumine ja –teadlikkus.
Ringmajanduse lahendused sõltuvad ka energia ja mobiilsuse valdkondade kompetentside
kasutamisest, ja olulisel määral riigi ja linna tasandi regulatiivkeskkonnast. Seetõttu on vajalik
tihe koostöö ministeeriumi, linna ja kompetentsikeskuste (ülikoolid, erialaklastrid- ja liidud)
tasemel.
Eesti Maaülikool (EMÜ)
Eesti Maaülikool tegeleb järjepidevalt keskkonnaplaneerimise ja jätkusuutlike lahendustega.
Keskkondlike aspektide, nagu biomajandus, elustikuuuringud, ökosüsteemiteenused,
kliimamuutused, keskkonnakaitse ja –kvaliteet, kõrval tegeleb Maaülikool jätkusuutliku
välisruumi planeerimise ja kujundamisega. Meil on võimalik pakkuda erialast ekspertiisi
näiteks keskkonnamõjude käsitlemise, maakasutuse muutuste, kaasamise, looduspõhiste
lahenduse (Nature Based Solutions), välisruumi planeerimise ja kujundamise, säästlike
sadeveesüsteemide ning universaalse disaini valdkondades.
EMÜ Maastikuarhitektuuri õppetool, kui konkreetne projektist huvitatud allüksus on tegelenud
rohealade planeerimise, universaalse disaini, avalike alade kujundamise, haljastu jätkusuutliku
majandamise kui ka reaalsete väikseskaalaliste välisruumi sekkumiste efektiivsuse ja mõju
uuringutega, mis arvestavad sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja ökoloogilisi iseärasusi,
kaasates nendesse protsessidesse erinevaid huvigruppe. Klassikalise avaliku linnaruumi kõrval
tegeleb õppetool samuti linnas asuvate vee- ja rohealade mõju uurimisega inimeste tervisele ja
heaolule (H2020 projektis BlueHealth); linna tühermaade vahekasutuse, linnaaedade ja
linnapõllumajanduse, linnaruumi kestlikusse auditeerimisega, linnametsade ja teiste rohealade
rekreatiivse kasutamise, majandamise, ökosüsteemiteenuste ning väärtuste uurimisega.
Õppetooli teadusrühmal on koostöökogemused ja head kontaktid teiste rahvusvaheliste
teadusasutustega ning erinevate linnade ja omavalitsustega nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
Oleme huvitatud linnaruumi kaasavat, paindlikku ning mitmekesist kasutust võimaldavate
keskkonnasõbralike, kliimamuutustega kohandatavate, ringmajandusel põhinevate, välisruumi
kasutust muutvate lahenduste analüüsimisest ja arendamisest koos teiste huvitatud osapooltega
ja laiema avalikkuse kaasamisest.
Tallinna Ülikool (TLÜ)
Tallinna Ülikoolis tegeletakse DUT’ga seostuvate linnauuringutega järgnevates keskustes.
TLÜ Eesti demograafia keskusel on pikaajaline kogemus rahvastikuprotsesside uurimisel,
mille ühe keskse komponendi moodustab mobiilsus oma mitmesugustes vormides. Linnadesse,
eriti suurtesse linnadesse on koondunud enamik riikidevahelise rände tulemusel kujunenud
välispäritolu rahvastikust. See tähendab, et just linnad puutuvad kokku rahvastiku mobiilsusest
tulenevate väljakutsetega, sh vajadusega lõimida erineva päritoluga sisserändajaid sihtmaa
ühiskonda. TLÜ Eesti demograafia keskusel on kompetents panustamiseks DUT mobiilsuse
valdkonda eeskätt riikidevahelise rände tulemusena moodustunud rahvastikurühmade
demograafilise käitumise (kõik rahvastikutaaste alusprotsessid, tervis, segakooselude
moodustumine jms) uurimisega linnakeskkonnas.
2006. aastal loodud Maastiku ja kultuuri keskus (MKK) ühendab sotsiaal- ja
humanitaarteadlasi, kes uurivad ühiskonnas toimuvaid muutusi ja kultuuriilminguid maastikes.
Keskseks teemaks on ruumilised inimeste ja looduskeskkonna vahelised suhted ja nende
avaldumise vormid – nii füüsilises keskkonnas kui selle kuvandites (tekstides, piltidel,
kaartidel). Lisaks teadustööle on MKK teadlastel ka sisuline vastutus magistriõppekava
Linnakorraldus eest. Käesoleva partnerlusega on MKK tihedamalt seotud kolme suuremahulise
teadusprojekti kaudu, mis on seotud mobiilsuse valdkonnaga linnades, seda nii rände kui ka
transpordi vaatepunktis, ent lisavad veel mitmeid linnade transformatsiooni ja kestliku
arenguga seotud aspekte: ennekõike jätkusuutliku maakasutus ja infrastruktuuri ning kaasava
linnaruumiga seoses. ETAgi rahastusega projekti Maastikuline lähenemine rurbaansusele
kaudu uuritakse linna ja maa suhete muutusi mobiilsuse (mobility), piiritlemise (bordering) ja
minevikukäsitluste kaudu, rõhutades lisaks looduslikule ka kultuurilist jätkusuutlikkust.
Mobiilsusega transpordi tähenduses tegeleb konkreetselt HERA rahastatud Ühistransport kui
avalik ruum Euroopa linnades: narratiivid, kogemused ja konfliktid, mis käsitleb
ühistransporti kui avalikku ruumi, kus inimesed kohtuvad sotsiaalse mitmekesisusega, kus
puututakse kokku ühiskondlike normidega ja tehakse neid ümber. Ühistransport on küll osa
linlikust infrastruktuurist ja kestlikust transpordiplaneerimisest, kuid harva mõtestatud kui
sotsiaalne ruum, mistõttu selline rahvusvaheline uurimisprojekt. Kaasava planeerimisega
tegeleb konkreetselt Interregi projekt Kaasav planeerimine ning integreeritud ja paindlik
linnakorraldus, mille eesmärk on tugevdada kolme linnaplaneerimise aspekti: tehnoloogiliste
vahendite kasutamist, kaasamist ja ajalist mõtlemist, mis toetavad linnalise säilenõtkuse
arendamist. Horisont 2020 projekt Sotsiaalne ja uuenduslik kultuuriturismi platvorm ning
selle potentsiaal euroopastamise süvenemisel, eesmärgiga välja kujundada alternatiivne
lähenemine kultuuriturismi mõistmiseks ja käsitlemiseks ning edendada ebasoodsas olukorras
olevaid piirkondi, käsitleb erinevaid jätkusuuliku arengu dimensioone spetsiifilise mobiilsuse
vormi—turismi—kontekstis.
1988. aastal asutatud TLÜ Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse teadlaste
sotsioloogiline uurimistöö hõlmab ühiskondlike nähtuste ja sotsiaalsete protsesside võrdlevaid
analüüse, käsitledes alati ühe aspektina regionaalset ja sh ruumilist ning elukondlikku aspekti.
Üks uurimissuund, mis eriti hästi seondub DUT teemadega, seondub linnasotsioloogia ja
keskkonnasotsioloogia traditsiooniliste põhiküsimustega, lõimides muutuste analüüsimisse
ühiskonnarühmade elustiilide ja ebavõrdsuse käsitlemise. Selles raamistikus pakub DUT
seisukohalt kahtlemata huvi International Social Survey Project (www.issp.org) konsortsiumi
korraldatud üleilmsete statistiliselt esinduslike võrdlevate küsitlusuuringute sari, kus
regulaarselt käsitletakse arvamusi ja elulaade nende piirkondlikus ja linna-maa erinevuses ning
mille üks kordusuuringute moodul, mis on kavandatud läbi viia 2020-2021 aastatel, on
pühendatud kitsamalt elukeskkonna küsimustele. Teine, vahetult DUT algatusega haakuv
uurimisvaldkond keskendub linnakeskkonnas toimivate innovatsioonide sh ringmajanduse
algatuste, nt sõidujagamine, majutuspakkumine, kullerteenused käsitlemisele, kus
uurimissuuna fookuses on valdkonnas tegutsejate vaade. Fookusse on võetud uute töövormide
rakendamise ja levikuga seonduv, sh nii sellega kasvava ebavõrdsuse kui selle tasalülitamise
mehhanismide mõistmine. Samuti leiab käsitlust linna kui elu- ja tarbimiskeskkonna
muutumine uute teenuste levides, seda nt funktsionaalse tsoneerimise osas. Käimasolev
rahvusvaheline uurimisprojekt Horisont 2020 raames "PLUS: Platform Labour in Urban
Settings" (Platvormitöö linnakeskkonnas: õiglus, heaolu, areng, vt https://project-plus.eu/) loob
täiendavaid võimalusi võrdlevaks lähenemiseks seitsmes Euroopa linnas. Projekt vaatleb
konkreetsemalt ringmajanduse mõju töö olemusele, heaolule ja sotsiaalkaitsesüsteemidele,
arvestades, et veebipõhistel platvormidel tuginev ringmajandus on esile kerkimas strateegilise
sektorina nii digitaalsete tehnoloogiate, investeeringute kui uute töökohtade loomise aspektist.
Projekt pakub neist muutustest ülevaate, arendades välja uudse lähenemise, mis käsitleb just
linnakeskkonda kui keskset dimensiooni, mille kaudu analüüsida ja hinnata muutuste sotsiaalset
ja majanduslikku mõju ning kujundada kaasavamaid poliitikaid. See kogemus loob hea pinna,
mille najalt panustada kõigisse DUT partnerluse valdkondadesse, kuid eriti valdkonda 3)
jätkusuutlik maakasutus ja infrastruktuur (nt linnapiirkondade arengutega seotud riskidega
tegelemine ja nende maandamine) ning 4) kaasav linnaruum (nt avaliku linnaruumi arengud
erinevate huvigruppide huvides, teadmispõhised otsustamissüstemid).
Eesti Kunstiakadeemia (EKA)
Arhitektuuri ja linnaplaneerimise juures toome esile teadmised linnaplaneerimise valdkonnas
ja ruumiloomega seotud kogemused, mis tegelevad kvaliteetse ruumi ja elukeskkonna
disainimise ja sellega seotud külgnevate teemade ning linnaruumi ja selle erinevate ruumiliste
osiste analüüsiga.
Olgu selle kinnituseks viimasel kolmel aastal toimunud uurimisprojekt “Lõpetamata linn”,
mille fookuses tulevikuvisioonid ja jätkusuutlikud ruumilised stsenaariumid Tallinna näitel.
Uurimistöö keskendub kuuele suuremale teemale: planeerimispraktikad, linna struktuur, linna
tihedus, linna piir, suur infrastruktuur linnas ning linna iseloom.
Täpsemalt on vaatluse all modernismi pärandiga seotud elukeskkond ehk nn. magalate rajoonid,
kus koostöös Harvard GSD’ga vaadeldakse täpsemalt Lasnamäe ruumilist olukorda ning selle
potentsiaali. Paralleelselt toob uurimus esile segregatsiooniprotsessid linnaruumis ning
ruumilise planeerimise mõju antud teema käsitlemisel.
Eelnevast teemast kasvab omakorda välja polütsentrilise linnaruumi analüüs Tallinna näitel
ning lokaalsete linnakeskuste tähtsus sidusa, põlvkondade ülese ja jätkusuutlikku elukeskkonna
loomisel ja selle pikemaajalisel kujunemisel. Vaatluse all on ühiskonna vananemise temaatika,
üksinduse teema, universaalse disaini printsiibid.
Linna elukeskkonna kvaliteedi aspektist tegeleb uurimisprojekt rohe- ja ka sinivõrgustiku rolli
ja selle paiknemisega linnaruumis. Antud peatükis keskendutakse linnalistele ökosüsteemidele,
kus rohevõrgustiku kontekstis omavad tähtsust erinevad ruumitüpoloogiad—linnametsad,
pargid, kalmistud, puiesteed, aga ka tühermaad, haljastatud katused, privaatsed aiamaad jms.
Toimiv rohevõrgustik toetab nii otseselt kui kaudselt kogukondi, elavdab majandust ning aitab
leevendada kliimamuutusi.
Linna rohe- ja sinivõrgustikul on oluline roll ka inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisel.
Andmepõhine planeerimine on eraldi osa Lõpetamata linna uurimisprojektis. Seda teemat
toetab 3DLabori (tegutsenud aastast 2005) tegevus, mille üheks suunaks on arhitektuursete ja
ehituslike parameetrite side andmekogudega ning linnade ja regioonide analüüs seoses
ruumiliste protsesside ja keskkonnaga.
Antud suunal on teostatud väiksemaid uurimusi, mis tegelevad liikumisanalüüside ja
asustustihedusega.
Uurimuse viimane osa käsitleb vahealade tähtsust ja selle disainimise olulisust jätkuvas
urbaniseerumise protsessis. Seda analüüsitakse koos infrastruktuuri kõikide potentsiaalsete
osistega, mis toetavad linnaruumi sidusat ja jätkusuutlikku stsenaariumi. Siinkohal toome esile
ka projektid, mis on tegelenud aastaid töö ja elukeskkonna uute ruumiliste suhetega, mis oma
nihetega mõjutavad ruumiloomet ja linnaplaneerimise protsesse laiemalt.
Hetke aktuaalsed uurimusteemad on seotud suurte infrastruktuuriga seotud ettevõtetega ja
nende hallatavate territooriumite mõjuga linnaruumile. Neist esimene projekt tegeleb Eesti
Raudtee võrgustiku ja selle alla jäävata aladega, millede roll linnaruumis on teisenemas.
Muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas toome esile uurimisprojekti "Tallinna vanalinna
jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine", kus vaadeldakse turismi ja eriti massturismi mõju
kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel ja planeerimisel. Projekti toetab Tallinna Sadam, kui
teine oluline infrastruktuuri haldaja Tallinnas. Uurimistöö eesmärk on analüüsida üha kasvava
turismi mõju kultuuripärandile ning otsida lahendusi kuidas väärikalt, väärikust ja väärtusi
hoides tutvustada ja edendada Tallinna vanalinna kui UNESCO maailmapärandit. Projekti
peamine eesmärk on leida lahendusi turistide logistika parandamiseks, uute toodete ja teenuste
arendamiseks, sadama ja vanalinna vahelise linnaruumi paremaks ühendamiseks ning Tallinna
kui turismisihtkoha tutvustamiseks.
Lisaks on Muinsuskaitse ja restaureerimisega seotud tihedalt säästva arengu ja ringmajandusele
suunatud põhimõtted, mis ennekõike soodustavad olemasoleva pärandi taas- ja uuskasutust,
tuues nt uue funktsiooni kaudu nii hooned kui ka kunstiteosed uuesti käibesse.
Kestlik hoonestatud keskkonna strateegia algab olemasoleva keskkonna väärtustamisest, selle
säilitamisest ning päädib selle taaskasutamisega. Muinsuskaitsel ja restaureerimisel on
võtmeroll ajalooliselt väljakujunenud keskkonna nutikal, sh minimaalse keskkonnamõjuga
arendamisel väärtusliku elu- ja kultuurikeskkonnana.
Tartu linn
Tartu linna eesmärk on vähendada linna ökoloogilist jalajälge keskkonnateadlikuma käitumise,
taastuvenergia kasutamise ning -tootmise ja kaasaegse tehnoloogia rakendamise kaudu. Tartu
Linnavalitsus on osalenud erinevates välisprojektides, sh teadus- ja arendustegevusega seotud
projektides. Nutika ja energiasäästliku linnakeskkonna seisukohalt olulisemate rahvusvaheliste
projektide seast võiks esile tuua SmartEnCity ja ZCC: Zero Carbon Cities, milliste raames
luuakse nutikas linnaosa, tegeletakse hoonete energiasäästlikkuse parandamisega ja
arendatakse uuenduslikke lahendusi süsinikuemissioonide vähendamiseks kaugjahutuses,
kaugküttes, transpordis, tänavavalgustuses ja teistes valdkondades.
DUT partnerluse kolm valdkonda – energia, mobiilsus ja ringmajandus haakuvad väga hästi
Tartu eesmärkidega. DUT fookus inimsõbraliku linnakeskkonna loomisele ja andmepõhisele
planeerimisele avalike teenuste disainimisel ning avaliku taristu arendamisel on just see,
millega Tartu linn on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud. Kõige sellega kaasneb ka
linnakodanike teadlikkuse tõstmine, tarbimisharjumuste muutumine ja uute lahenduste
kasutusele võtmine.
Rahvusvahelistes võrgustikes ja välisprojektides osalemine võimaldab õppida partnerlinnade
kogemusest ja aitab kaasa linnakeskkonna teadus(andme)põhisele arendamisele. Lisaks
mitmetele projektidele on Tartu linn olnud aktiivselt seotud ka EL uue raamprogrammi
linnateemalise missiooni arendamisega.
Senistele kogemustele toetudes näeme suurt potentsiaali temaatilistes projektides ja võrgustikes
osalemisel ning toetame riigi tasandil liitumist uue raamprogrammi linnastumisteemalise
partnerlusega. Nimetatud võrgustik loob Eesti linnadele uued võimalused arenguks ja
rahvusvaheliseks koostööks. Tartu on algatanud Eesti Tarkade Linnade Klubi ning on
huvitatud, et DUT partnerluse poolt pakutavad osalusvõimalused jõuaks võimalikult laia
linnade ringini Eestis.
Tallinna linn
Tallinn tahab teha koostööd; julgeb ja tahab katsetada, olla innovatsioonikeskus, kes teeb
ülikoolidega tihedalt arenduskoostööd, kujundades oma tegevusi ja poliitikaid teadmiste ja
tõenduspõhiselt.
Tallinna linnal on juba täna koostöölepingud kõikide Eesti ülikoolidega. Koostöö spekter on
lai, hõlmates nii üliõpilaste praktikat linnaasutustes, koostööd Horizon 2020 projekti
FinestTwins elluviimisel, ühiste Horizon 2020 projektitaotluste ettevalmistamist, ning Tallinna
linna ja Tehnikaülikooli Taltech City koostöölepingu raames targa linna professuuri loomist
koostöös Mainor Ülemistega.
Koos ülikoolidega ning ka teiste partneritega on linn teinud viimaste aastatel kümneid teadus-
ja arendusprojekte. Koostöö toimub ka rahvusvaheliselt läbi erinevate projektide. Käesoleval
hetkel osaleb Tallinn kokku viies Horisont 2020 rahastatud projektis, mille kogutoetuse maht
on linnale ca 1, 72 miljonit eurot (millele lisandub PCP-projekti spetsiifikast tulenevalt ca 93
tuhat eurot omafinantseeringuks).
Näitena paljudest võiks tuua isejuhtivate sõidukite katsetamise pilootprojektid koostöös
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM) ja TalTech´ga, MKMiga koostöös
valmivat Tallinna 3D kaksikut, Horisont 2020 rahastatud projekti AI4Cities, kus Tallinn koos
teiste Euroopa linnadega valmistab ette innovatsioonihankeid transpordi ja energia
valdkondades, eesmärgiga saavutada võetud kohustused CO2 heite vähendamiseks ning 3D
maa-aluste tehnosüsteemide kaardistamise projekt.
Tallinna uus arengustrateegia eelnõu näeb ette, et 2035 aastaks on Tallinn läinud üle
ringmajandusele, teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, vähendades jäätmeteket ning olles
tunduvalt kliimaneutraalsem ja ressursitõhusam. Energiaallikate kombineerimine,
energiaühistute loomine, rohetaristute arendamine, energiasäästlike lahenduste kasutamine,
kasutusele võetud uudsed soojustehnoloogiad ja vähese heitmega energiakandjad on vaid
üksikud näited meie ees seisvatest väljakutsetest, mille lahendamiseks on vaja integreeritud
lahendusi ning kõigi sektorite panust ja teadmisi.
Peame DUT partnerlust unikaalseks ja Tallinna jaoks oluliseks just seetõttu, et see lähtub
jätkusuutliku arengu põhimõtetest ning toetab holistilist, süsteemset lähenemist ning
sektoriülest koostööd linnade ees seisvate väljakutsete lahendamisel ning EL roheleppe- ning
energia – ja kliimaeesmärkide eluviimisel.
Loodame, et riik kaalub selles osalemist ühena teadus- ja arendustegevuse programmidest.
Hr Kalle Killar
Sotsiaalministeerium
E-teenuste arengu ja
innovatsiooni asekantsler
[email protected]
Meie 30.09.2020 nr 11-10/1323-1
Osalemine linnapiirkondade arengu partnerluses
Lugupeetud härra Killar
Euroopa Liidu tasandil on hetkel ettevalmistamisel mitmed partnerlused, mille eesmärgiks on riigi ja
kohaliku omavalitsuse asutuste, ettevõtjate, ülikoolide ning muude teadusasutuste koostöö tihendamine
ja ühiste projektide läbiviimine. Partnerlustes osalemine eeldab liikmesriikidelt rahaliste kohustuste
võtmist, et võimaldada nende administreerimist ja erinevate taotlusvooruse korraldamist.
Üheks planeeritavaks partnerluseks on ka linnapiirkondade arengutele keskenduv „Driving Urban
Transitions to a Sustainable Future“ (DUT), mille fookuses on energia, mobiilsuse ja ringmajanduse
valdkondade nutikas koostoimimine. Kuna partnerlusel on tihe seos Euroopa Komisjoni algatatud
kaksikülemineku (rohelepe ja digistrateegia) ja mitmete riigisiseste strateegiliste eesmärkidega, siis
loodame, et DUTis osalemist toetatakse ka riiklikul tasandil.
Lisatud dokumendist (lisa 1) leiate partnerluse üldise tutvustuse ning võimalike huvitatud osapoolte
kirjelduse sellest, kuidas nemad ennast partnerlusega suhestavad ning millist lisandväärtust selle
rakendamises näevad. Antud dokument oli algselt koostatud viie ülikooli ja kahe linna koostöös ning
adresseeritud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kulturuuriministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile, kuid arvestades ka Sotsiaalministeeriumi puutumust valdkonda (nt võrdsete
võimaluste tagamine, ligipääsetavus), siis leidsime, et vastav partnerlus võiks sobituda ja huvi pakkuda ka
teie haldusalale.
Loodame ühisele koostööle, mille raames panustada innovaatiliste lahenduste väljatöötamisse ja
ühiskondlike väljakutsete lahendamisse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Kruusmaa
Teadusprorektor
Lisa: DUT partnerlus_lisa 1.docx
Sama: Erle Rikmann,
[email protected]
Aleksander Vukkert
620 3628,
[email protected]
TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee