MINISTRI KÄSKKIRI
30.09.2020 nr 92
Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a
käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu
ühildamise soodustamine“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse
andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen
sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ kinnitatud toetuse
andmise tingimustes järgmise muudatuse:
kehtestan toetuse andmise tingimuste uue tervikteksti koos lisadega (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Sotsiaalministri .......09.2020 käskkiri nr …
„Sotsiaalkaitseministri 15.12.2014 käskkirja nr 232
„Puudega laste tugiteenuste arendamine ja
pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“ muutmine“
Lisa 1
Sotsiaalkaitseministri 15.12.2014 käskkirjaga
nr 232 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja
pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus
perioodil 01.01.2021–31.12.2021
1. Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine
1.1. Puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamine
1.1.1. Arendus, teavitus ja koostöö
Sihtrühma teavitatakse tugiteenuste kättesaadavusest, osapoolte õigustest ja kohustusest, et
suurendada teadlikkust ning tekitada last kasvatavates isikutes/lapsevanemates usaldust
teenuste kasutamise, kohaliku omavalitsuse üksuse ja otseste teenuseosutajate suhtes.
Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine ning
teavitus- ja koostöötegevuste tõhustamine kohaliku omavalitsuse üksustes.
Sotsiaalkindlustusamet viib ellu planeeritud teavitusstrateegia tegevusi.
Vähemalt üks kord aastas korraldab Sotsiaalkindlustusamet teabepäeva või koolituse
otsestele teenuseosutajatele, lisaks toimuvad koostöökohtumised kohaliku omavalitsuse
üksustele jt teenuse osutamisega seotud organisatsioonidele ja inimestele üle Eesti või valitud
piirkonnas, et edastada infot edasistest arengusuundadest ja plaanidest. Vajaduse korral
korraldatakse muid kohtumisi ja infopäevi, et uuele korraldusmudelile ülemineku perioodil
saaksid kohaliku omavalitsuse üksused vajalikku tuge.
Lisaks viiakse ellu arendustegevused, mis on suunatud raske ja sügava puudega lastele ja
nende peredele tugiteenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Arendus-, teavitus- ja
koostöötegevuste elluviimisel korraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele infopäevi,
töögruppe ja kohtumisi ning kaasatakse vajaduse korral eksperte, lapsevanemaid ja
sihtrühmaga seotud organisatsioone Eestist ja/või välisriikidest.
Jätkuvad regulaarsed juhtumiarutelude kohtumised koostöös sotsiaal- ja haridusvaldkonna
ning vajaduse korral ka tervishoiuvaldkonnaga, et leida teenuste osutamiseks parimad
lahendused.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, tugiteenuste osutajad, puudega inimeste
organisatsioonid, suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste
vanemad, haridus- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid
1.2. Puudega lastele tugiteenuste pakkumine
1.2.1. Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste
pakkumine
Jätkatakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja
tugiisikuteenuse ning neid teenuseid toetava transporditeenuse osutamisega.
Sotsiaalkindlustusamet koordineerib üle-eestilist tugiteenuste pakkumist ning teeb tihedat
koostööd kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajatega. Lapsehoiuteenuse, tugiisikuteenuse
ja transporditeenuse vajaduse hindab iga kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitse- või
sotsiaaltöötaja, vajaduse korral kaasatakse teisi spetsialiste või võrgustiku liikmeid.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure
hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, kohaliku
omavalitsuse üksused.
1.2.2. Toetuse andmine tugiteenuste osutamiseks
Eelnevatel perioodidel on teenuste pakkumine olnud tagatud hankepartnerite toel. Kuna raske
ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, tuleb
ESF-i perioodi lõpus tagada võimalikult sujuv üleminek Sotsiaalkindlustusameti poolt
tugiteenuseid korraldatavalt mudelilt kohalike omavalitsuste täielikult iseseisvale tugiteenuste
osutamisele. Sellega seoses antakse alates 01.01.2021 teenuste osutamine üle kohaliku
omavalitsuse üksustele, kelle ülesanne on tagada sihtrühma lastele vajalikud teenused.
Sotsiaalkindlustusamet annab kohaliku omavalitsuse rolli suurendava korraldusmudeli
rakendamiseks kohalikele omavalistustele toetust vastavalt toetuse andmise tingimustele.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalkindlustusamet
Sihtrühm: suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed, suure
hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad, kohaliku
omavalitsuse üksused
Tabel 1. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja
pakkumise ajakava
Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
perioodil
Puudega lastele tugiteenuste 2015–2022 01.01.2021–31.12.2021
pakkumise arendamine
Teavitusstrateegia elluviimine 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021
KOVide nõustamine juhtumiplaanide 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021
koostamisel
Teabepäevade ettevalmistamine ja 2016–2022 01.01.2021–31.12.2022
korraldamine teenuseosutajatele ja/või
lapsevanematele ja hankepartneritele
Regulaarsed koostöökohtumised sotsiaal- 2021–2022 01.01.2021–31.12.2021
ja haridusvaldkonnaga
Tugiteenuste pakkumine raske ja 2015–2022 01.01.2021–31.12.2021
sügava puudega lastele
Kohaliku omavalitsuse üksustele toetuse 2020–2022 01.01.2021–31.12.2021
andmine
Tabel 2. Puudega lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) arendamise ja
pakkumisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase tegevuskava aastal 2021
Väljundi- Koostööalased kohtumised, mille On toimunud vähemalt neli
näitaja sagedus sõltub osapoolte vajadusest koostöökohtumist
Väljundi- Tugiteenuste osutajate pädevuse Tugiteenuste osutajatele on igal
näitaja suurendamine aastal korraldatud vähemalt üks
teabepäev või koolitus
Tabel 3. Tegevusega 1 seotud rakenduskava väljundi- ja tulemusnäitaja
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase
tegevuskava aastal 2023
aastal 2021
Väljundi- Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt 2800 3200
näitaja ühte puudega laste tugiteenust ühe
puudega lapse kohta
Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 20% (560 20% (640
näitaja lapsehoiuteenuse ja/või puudega laste inimest) inimest)
tugiteenuse saamise algust on tööturul
2. Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine
2.1. Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsid
2020. aastal alustati alushariduse ja lapsehoiusüsteemi arendamise järeluuringuga, mille
valmimise aeg on 2021. aasta I pool. Uuringu eesmärk on välja selgitada Eesti eri piirkondades
lapsehoiukohtade kättesaadavus, maksumus ja paindlikkus ning lapsevanemate vajadused.
Uuringutulemusi võrreldakse 2015. aastal tehtud uuringuga, võttes arvesse Euroopa
Sotsiaalfondi toel ellu viidud tegevusi ning muid arendustegevusi lapsehoiusüsteemis.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium
Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused, poliitikakujundajad
2.2. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamine
2.2.1. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine
Peresõbraliku tööandja märgise mudeli rakendamine jätkub. Lõppeb perioodiks 2016–2020
sõlmitud raamleping, mille alusel rakendas märgise mudelit Civitta, kelle ülesanne oli muu
hulgas ka vajalike konsultantide koordineerimine ja koolitamine ning mudelis osalevate
tööandjatega suhtlemine. Mudeli rakendamise jätkamiseks, sh vajalike konsultantide
koordineerimiseks ja vajaduse korral koolitamiseks ning mudelis osalevate tööandjatega
suhtlemiseks hangitakse uus partner.
Tegevuse eesmärk on peresõbraliku tööandja märgise mudeli kvaliteetne ja edukas
rakendamine ning võimalikult paljude tööandjate kaasamine. Sotsiaalministeeriumi ülesanne
on koordineerida hankepartneri tööd ning jälgida märgise mudeli kvaliteetset rakendumist.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium
Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad
2.2.2. Teavitustegevuste rakendamine
Peresõbraliku tööandja märgise mudeli teavitustegevused jätkuvad 2021. aastal.
Teavitustegevuste elluviimiseks hangitakse uus kommunikatsioonipartner, kes vastutab
kvaliteetse ja asjakohase teavituse eest. Teavitamisel kasutatakse 2016. aastal välja töötatud
spetsiaalseid materjale (kujundatud logo, tunnistused, video märgise tutvustamiseks, videod
tööandjatest, muu märgise reklaammaterjal).
2021. aastal jätkatakse koostöös kommunikatsioonipartneri ja märgise mudeli rakendaja
organisatsiooniga tunnustusürituse korraldamisega, mille eesmärk on tunnustada
peresõbraliku tööandja märgise mudelit rakendavaid tööandjaid.. Üritusele kutsutakse mudelit
rakendavad tööandjad, kellele antakse üle mudeli rakendamist tõendav peresõbraliku tööandja
märgise tunnistus.
Tegevuse elluviija: Sotsiaalministeerium
Sihtrühm: tööandjad, töötajad, poliitikakujundajad
Tabel 4. Töö- ja pereelu ühitamise soodustamise tegevuste ajakava
Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Lapsehoiusüsteemi arendamise 2019–2021 01.10.2021–31.12.2021
järeluuringu ettevalmistamine ja uuringu
tegemine
Peresõbraliku tööandja märgise mudeli 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021
rakendamine ja selleks hanke korras partneri
leidmine
Kommunikatsioonipartneri leidmiseks hanke 2016–2022 01.01.2021–31.12.2021
korraldamine ja teavitustegevuste rakendamine
Tabel 5. Töö- ja pereelu ühitamise soodustamise väljundinäitaja
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase 2020 Selgitus
Väljundinäitaja Peresõbraliku tööandja märgise 1 (mudel on loodud)
mudel
Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ muutmise
käskkirja seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Muudatusega kinnitatakse sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232
„Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) uus terviktekst. Uue
tervikteksti kinnitamise vajadus tuleneb asjaolust, et TAT-d on korduvalt muudetud ning uus
terviktekst tagab selguse TAT tegevustes.
Muudetakse teenuste osutamise loogikat. Alates 01.01.2021 rakendatakse uut korraldusmudelit,
mille puhul ei hangi tugiteenuseid enam Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), vaid ressurss
suunatakse KOV-idele, kes saavad jätkata oma piirkonna lastele teenuste osutamist,
kombineerides KOV-i enda vahendeid, toetusfondi kaudu suunatavaid vahendeid ja ESF-i
vahendeid. TAT muudatusega ühtlustatakse teenusevajaduse hindamist ja osutamist ning
toetatakse struktuurivahenditest rahastamise lõppemist.
1.2. Muudatuse ettevalmistaja
TAT muudatuse eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna peaspetsialist
Alice Juurik (tel 626 9229,
[email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
TAT muudatuse eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328,
[email protected]).
TAT muudatuse eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuse sisu
Käskkirjaga kinnitatakse uus TAT terviktekst koos lisadega (lisa 1 vorm A ehk tegevuste kirjeldus
ning lisa 1 vorm B ehk eelarve ja finantsplaan). Allpool on esitatud selgitused TAT tervikteksti
muudetud ja lisatud punktide kohta.
TAT mõisteid on ajakohastatud vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse muudatustele. TAT
alapunkti 1.2.2 täiendatakse ajakohaste raske ja sügava puudega laste arvandmetega.
Uuendatakse ka sisulist informatsiooni seoses valdkonnas toimunud arengu ja muutustega, nt on
lisatud 2019. aastal valminud uuringu1 tulemused, mis puudutavad valdkonda ja TAT eesmärke.
Nimetatud uuringu tulemustest ilmnes, et hooldajates tekitab segadust see, millises etapis nad
peaksid mingi asutuse (SKA, KOV) poole pöörduma. Hooldajate seisukohast oleks ideaalne, kui
taotlemine toimuks ühes kohas, kus lapse vajadused ära hinnatakse. Samamoodi võiks ka hilisem
1
Civitta Eesti AS lõpparuanne: „Projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“ hindamine 2019 https://www.sm.ee/sites/default/files/civitta_esf_puuetega_laste_tugiteenuste_vahehindamine_-
_lopparuanne.pdf
teenusepakkumine toimuda ühes kohas. Taotlemisprotsessi muudaks tõhusamaks ning
hooldajate rahulolu suurendaks see, kui info erinevate teenuste kohta oleks lihtsalt ja selgelt ühest
kohast kättesaadav, eriti oluline on see esmataotlejatele.
TAT punktis 1.2.3 muudetakse toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise summasid. Muudatuse
põhjuseks on TAT eelarve kooskõlla viimine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2020. a korraldusega
nr 278 kinnitatud meetmete nimekirjaga.
TAT punktis 2.1.2 muudetakse puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamise kirjeldust.
Sellega seoses muudetakse punktis 2.1.2 läbivalt puudega lastele tugiteenuste pakkumise
arendamise kirjeldust ning varasem kirjeldus asendatakse järgmiselt: „TAT raames tegeletakse
suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele tugiteenuste
(lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega.“
Mainitud tugiteenused on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt KOV-i osutatavad teenused ning
riik toetab KOV-e nende jt raske ja sügava puudega lastele mõeldud teenuste osutamisel
täiendavalt ka toetusfondi vahendite kaudu. TAT tegevuste kavandamisel aastatel 2011–2013
otsustati korraldada tugiteenuste pakkumist SKA kaudu, sest tol ajal polnud piisavalt
teenuseosutajaid ja mitu maakonda oli katmata. Teenuste korraldus (teenuseosutajate hankimine
ja nendega lepingute sõlmimine) SKA kaudu võimaldas luua piisava teenusevõrgustiku üle Eesti
ja tagada ühtlasema teenusekvaliteedi. Samuti loodi paralleelselt SKA-sse KOV-ide
nõustamisega tegelev meeskond, et toetada KOV-ide endi võimekust puudega lastele teenuste
osutamisel ja nende arendamisel. Aastate 2015–2020 TAT tegevuste tulemusena on nüüdseks
igas maakonnas kvaliteetsed teenuseosutajad ja teenuse kättesaadavus üle Eesti tagatud.
Arvestades, et TAT tugiteenuste näol on tegemist KOV-i teenustega ning KOV-il tuleb jätkata
nende teenuste osutamist ka peale struktuurivahendite perioodi lõppu, on mõistlik KOV-e sellel
üleminekul toetada. Uue korraldusmudeli rakendamisel ei hangiks seega SKA enam ise
teenuseid, vaid suunaks ressursi KOV-idele, kes saavad jätkata oma piirkonna lastele teenuste
osutamist suuremas mahus, kombineerides KOV-i enda vahendeid, toetusfondi kaudu
suunatavaid vahendeid ja ESF-i vahendeid. Samal ajal jätkaks SKA üleminekuperioodil ehk
2021–2022 KOV-ide nõustamist ja toetamist. Koostöös erinevate teenuseosutajate ja SKA-ga on
võimalik ESF-i rahastusperioodi vältel KOV-il kujundada oma vajadustele vastav mõistlik teenuse
osutamise kord ja tingimused, et ESF-i rahastuse lõppemisel oleks KOV-il ülevaade teenust
vajavatest lastest ja vajalike vahendite suurusest.
Uue korraldusmudeli rakendamisel on KOV-il soovituslik teha koostööd selliste
teenuseosutajatega, kes on varem olnud SKA partnerid, sest teenuseosutajatel on olemas nii
teenuseosutamiseks kui ESF-i aruandlusega seotud vajalikud teadmised ja oskused. Koostöö
korral ei pea uue korraldusmudeli käivitumisel raske ja sügava puudega lapsed vahetama
harjumuspärast teenuseosutajat ning KOV-il on lihtne uuele korraldusmudelile üle minna. Samas
tuleb KOV-il teenuste osutamisel tagada teenuste korraldamine kooskõlas riigihangete seaduse
ja asutuse hankekorraga. KOV-il on võimalus toetuse andmisel taotleda teenuse osutamise
toetamist kuni 24 kuuks. KOV-ile eraldatav toetuse summa sõltub raske ja sügava puudega laste
arvust. Praeguse paralleelse teenusekorraldamise jätkamisel oleks TAT tegevuste lõppemine
keeruline nii lapsevanemate kui teenuseosutajate jaoks, sest lisaks teenuse mahu järsule
langusele kaoks ka harjumuspärane koostöö ja ekspertiis.
Toetuse andmisega soovitakse eelkõige perioodil 2015–2020 ESF-i vahenditest teenust saanud
lapsi toetada, et projekti tegevustest väljumine oleks KOV-ile ja lapsevanematele sujuvam.
Muudatus on vajalik, sest raske ja sügava puudega laste tugiteenuste korraldus SKA kaudu on
tähendanud seda, et lapsevanemal tuleb vajalike teenuste saamiseks pöörduda nii SKA-sse kui
KOV-i, tal on kaks erinevat kontaktpunkti ning pole ka välistatud, et ühe ja sama teenuse puhul
võib lapsel olla kaks erinevat teenuseosutajat. See on vastuolus riigi üldise suundumusega
vähendada puudega laste vanemate halduskoormust ja eri asutuste poolt tehtavaid hindamisi.
Probleem on ka see, et KOV-il, kes samas omab abivajavate laste juhtumikorraldaja rolli, ei teki
2
tervikpilti oma halduspiirkonna laste teenusevajaduse kohta (KOV-il ei pruugi olla ülevaadet
lastest, kes saavad ESF-i toel teenuseid või kes saavad dubleerivalt ESF-i ja KOV-i rahastuse
toel teenuseid).
Seega soovitakse TAT muudatusega teenusevajaduse hindamist ja osutamist ühtlustada ning
struktuurivahendite kasutamise lõppemist toetada. SKA on viimasel paaril aastal teinud aktiivset
tööd selle nimel, et KOV-ide ja ESF-i rahastusel teenuseosutajate vahel tekiks koostöö ning et
KOV mõistaks oma vastutust laste tervikvajaduste hindamisel ja teenuste osutamisel.
TAT punktis 2.1.3 muudetakse puudega lastele tugiteenuste pakkumise korraldusmudeli
kirjeldust, asendades punkti 2.1.3 viimase lõigu uue puudega lastele tugiteenuste pakkumise
korraldusmudeli kirjeldusega: alates 2021. aastast antakse teenusevajaduse ja mahu üle
otsustamine üle KOV-i üksuse lastekaitse- või sotsiaaltöötajale, kes koostab otsuse lapse
juhtumiplaani tegevuskavasse koostöös võrgustikuliikmetega, sh kaasates vajaduse korral SKA
koordinaatoreid. SKA koordinaatorite põhirolliks jääb lapsevanemate, teenuseosutajate ja KOV-i
töötajate juhendamine ja nõustamine, koostöökohtumiste korraldamine, arveldamine ning
seireandmete kogumine.
Muudatus on vajalik, sest varasem puudega lastele tugiteenuste pakkumise korraldusmudeli
kirjeldus ei võimalda anda KOV-idele suuremat rolli puudega lastele tugiteenuste osutamiseks,
kasutades ESF-i vahendeid. KOV-i järkjärguline vastutuse suurendamine on vajalik selleks, et
tagada ESF-i rahastusperioodi lõpus võimalikult sujuv üleminek täielikult KOV-i vastutusele.
Seoses muudatustega TAT-s kinnitatakse ka perioodi 01.01.2021–31.12.2021 tegevuste
kirjeldust (lisa 1 vorm A) ja TAT eelarvet kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B), kuna TAT-s
kajastuvad muudatused peavad olema kooskõlas 2021. aastal elluviidavate tegevustega.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
Aastatel 2015–2020 on ESF-i projekti toel loodud üle-eestiline teenuseosutajate võrgustik ning
raske ja sügava puudega lapsed on saanud vajalikke teenuseid koostöös KOV-i üksuste,
teenusepakkujate ja SKA-ga. Lähtudes asjaolust, et ESF-i vahendeid on võimalik kasutada kuni
2022. aasta lõpuni, mille järel peaksid KOV-id olema suutelised ise tagama raske ja sügava
puudega lastele tugiteenuste osutamise, loob TAT muudatus hilisema sujuvama ülemineku nii
lapsevanemate, teenuseosutajate kui KOV-ide endi jaoks.
Toetuse andmine KOV-ile on otstarbekas eelkõige seetõttu, et KOV-il tekib selge ülevaade
teenuseid vajavatest lastest ning vajalikest vahenditest, mis teenuste osutamiseks kuluvad.
Koostöös teenuseosutajate ja SKA-ga on KOV-il võimalik ESF-i rahastusperioodi vältel
kujundada oma vajadustele vastav mõistlik teenuse osutamise kord ja tingimused, et KOV-il oleks
3
ESF-i rahastuse lõppemisel ülevaade teenust vajavatest lastest ja vajalike vahendite suurusest,
mis omakorda tagab puudega lastele kvaliteetse ja vajadustele vastava toe pakkumise.
Lisaks on TAT muutmine seotud toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise summade muutmisega, et
tagada vajalike tegevuste elluviimine pikendatud abikõlblikkuse perioodil.
5. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja
rakendusüksusena ning Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.
Eelnõu kooskõlastati vaikimisi märkusteta.
4
KINNITATUD
sotsiaalministri ……09.2020
käskkirjaga nr ….
PUUDEGA LASTE TUGITEENUSTE ARENDAMINE
JA PAKKUMINE NING
TÖÖ- JA PEREELU ÜHILDAMISE SOODUSTAMINE
TAT abikõlblikkuse periood
01.09.2014–31.12.2022
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Sotsiaalministeerium
Partner
Sotsiaalkindlustusamet
Sisukord
MÕISTED ...................................................................................................................................................... 3
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS .................................................................................. 5
1.1. Seos rakenduskavaga ....................................................................................................................................... 5
1.1.1. Prioriteetne suund ........................................................................................................................................ 5
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk ..................................................................................................................... 5
1.1.3. Meetme nimetus .......................................................................................................................................... 5
1.1.4. Meetme eesmärk .......................................................................................................................................... 5
1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk ............................................................................................................. 5
1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus........................................................................................................... 5
1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus .................................................................................... 5
1.2.3. Eelarve .......................................................................................................................................................... 7
1.2.4. Sihtrühm ....................................................................................................................................................... 7
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS .................................................................... 8
2.1. Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine ...................................... 8
2.2. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine..................................................................................................... 10
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................. 14
4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .................................................. 16
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD
TAOTLUSVOORUDEGA ................................................................................................................... 19
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................... 20
7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ......................................................................... 22
7.1. Toetuse saaja kohustused .............................................................................................................................. 21
7.2. Kulude abikõlblikkus ...................................................................................................................................... 22
7.3. Toetuse maksmine ......................................................................................................................................... 23
7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine ........................................................................................................ 24
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine ............................................................... 25
7.6. Finantskorrektsioonid .................................................................................................................................... 26
7.7. Vaiete menetlemine ...................................................................................................................................... 26
8. RISKIDE HINDAMINE .................................................................................................................. 27
9. LISAD ........................................................................................................................................ 27
2
Mõisted
Hoiukodu – asutus, mis pakub lapsehoiuteenust raske ja sügava puudega lastele. Lapsehoidja on
erialase ettevalmistusega inimene.
Hooldaja – on käesolevas dokumendis võrdustatud lapsevanemaga.
Hoolekandeteenus – sotsiaalteenus, mis on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline
toetus.
Koduõpe – õppetöö korraldamine lapsevanema (eeskostja, hooldaja) poolt väljaspool kooliruume.
Lapsevanem/vanem – vanemlike volituste või kohustustega isik, kes võib olla lapse bioloogiline
vanem, kasuvanem, eestkostja või hoolduspere vanem.
Lapse erivajadused – üldmõiste, mille alla mahuvad terviseprobleemidest tulenevad arengulised
iseärasused, õpiraskused, andekus, käitumisprobleemid, toiduallergia, sotsiaalmajanduslikud jm
probleemid. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi käsitatakse arenguliste erivajadustena, koolieas
avalduvaid iseärasusi hariduslike erivajadustena. Hariduslike erivajadustega õpilaseks loetakse
õpilast, kelle erivajadus toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, protsessis,
kestuses, koormuses, keskkonnas, taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks
koostatud töökavas.
Lapsehoiuteenus – lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus,
mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse
lapsehoiuteenuse osutaja. Lapsehoidjana tegutsemiseks peab isikul olema kutseseaduse alusel välja
antud lapsehoidja kutsetunnistus või ta peab olema lõpetanud eripedagoogika, koolieelse
pedagoogika, lapsehoidja või sotsiaaltöö eriala.
Lapse tugiisik – isik, kes abistab last arendavate tegevuste elluviimisel, õpetab ja julgustab last
igapäevaelus toime tulema, on vajaduse korral lapsele täiskasvanud saatjaks või abistab õppimisel,
aitab vajaduse korral last suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu, õpetab last enda eest
hoolitsema jms. Tugiisikuteenust saav laps elab oma kodus ning kohtub tugiisikuga regulaarselt kas
oma kodus, tugiisiku kodus, haridusasutuses, meditsiiniasutuses, rehabilitatsiooniasutuses,
huvitegevust pakkuvas asutuses või muus kokkulepitud avalikus kohas, alati lapsevanema teadmisel
ja nõusolekul.
Puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või
kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab
ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude raskusaste võib lähtuvalt kõrvalabi,
juhendamise või järelevalve vajadusest olla sügav, raske või keskmine. Puue määratakse puudest
tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Puude ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet, kaasates
ekspertarste.
Raske puue – kui inimene anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni
kaotusest või kõrvalekaldest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet.
Suure hooldusvajadusega lapsed – erinevate diagnoosidega raske või sügava puudega, püsivalt
liikumatud (sünnitrauma, geneetiline haigus, sügav enneaegsus jne) ja liikuvad (raske ja sügav
vaimupuue, epilepsia, autism, raske ja sügav psüühikahäire, immuunpuudulikkus jne) lapsed, kes
vajavad pidevat järelevalvet ja suurt hoolt nii kodus kui haridusasutuses. Haridust omandavad need
lapsed kas erirühmas/eriklassis või koduõppel.
Sügav puue – kui inimene anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni
kaotusest või kõrvalekaldest tingituna vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi, juhendamist või
järelevalvet.
3
Tugiisikuteenus – koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse
korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates
tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel
perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.
Transporditeenus – puudega lapse vajadustele vastava transpordivahendi kasutamine tugiisiku- või
lapsehoiuteenuse osutamisel.
Tugiteenus – sotsiaalteenus, mis aitab parandada puudega lapse igapäevast toimetulekut ning
vähendada vanemate hoolduskoormust.
Tugisüsteem – puudega lastele ja nende peredele ette nähtud teenuste ja toetuste korraldus ning
rahastus.
Töö- ja pereelu ühitamine – tasustatava töö ja perekondlike kohustuste korraldamine viisil, et mõlema
eluvaldkonnaga seotud kohustused saaksid täidetud.
4
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Lapsehoiu või puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud.
Rakenduskava Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenuse
tulemusnäitaja saamise algust on tööturul
1.1.3. Meetme ja meetme tegevuse nimetus
Meede: lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks.
Meetme tegevus: Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist võimaldavate
tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega ning raske ja
sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu ühildamise alase
teadlikkuse tõstmine.
1.1.4. Meetme eesmärk
Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud.
1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk
Arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik
ja transport –, vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks.
Soodustada töö- ja pereelu ühitamist ning suurendada sellealast teadlikkust, toetades seeläbi
lapsevanemate tööhõives osalemist.
1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus
TAT tulemusena on tagatud suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele
tugiteenuste kättesaadavus. Teenuste kättesaadavuse paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine
tagab suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega laste vanematele paremad võimalused
tööturul osalemiseks.
Ettevõtjate seas on suurenenud töö- ja pereelu ühitamist puudutav teadlikkus ning TAT tegevuste
elluviimisel kogutud infoga on kaasa aidatud lapsevanemate tööelus osalemist toetavate meetmete
paremale rakendamisele.
1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus
Eestis on 2014. aasta jaanuari seisuga 10 673 puudega last, kellest raske ja sügava puudega on
6416. Võrreldes eelnevate aastatega on raske ja sügava puudega laste arv pidevalt suurenenud.
5
Näiteks 2012. aastal oli raske ja sügava puudega lapsi 5800, 2013. aastal 6088 ja 2019. aastal
7587. Kuna puudega laste arv suureneb, suureneb ka vajadus tugiteenuste järele. Raske ja sügava
puudega lapsed vajavad teenuseid, mis arvestavad nende individuaalsust ja võimalikke kaasuvaid
puudeid. Olukorras, kus lasteaiakohti napib, ei ole lasteaedadel alati valmisolekut luua
erivajadustega lastele vajalikke sobitus- ja erirühmi. Lasteaedadel puudub võimekus võtta
erivajadusega lapsi tavarühmadesse, tuues põhjenduseks tugiteenuste puudumise. Sageli on
probleemiks eelarve, milles ei ole ette nähtud erivajadustega lastega tegeleva spetsialisti
ametikohta. Lisaks napib spetsialiste ning saadav töötasu ei motiveeri haridusliku erivajadusega
lapsega tegelemist. Samuti on erivajadustega lastele keeruline leida kooli ja klassi nende
kodukohas, kuna puuduvad õppeprotsessiga integreeritud tugiteenused.
Raske ja sügava puudega laste puhul on vajadus tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) järele tihti
suurem, pikaajalisem ja komplekssem kui tavalaste puhul. Tugiteenuste vajadus on välja toodud ka
2009. aasta puudega laste kohta tellitud uuringus1, mille järgi vajab enamik puudega lastest (84%) abi
õppimise või eakohaste koduste või koduväliste tegevuste juures ning 43% puudega lastest vajab abi
kõigi mainitud tegevuste juures. Eespool mainitud uuringus käsitletakse laiemalt puudega laste
toimetulekut ja nende vajadusi, üldistades saadud tulemusi kõikidele puudega lastega peredele.
Spetsiifilisem analüüs raske ja sügava puudega laste perede vajadustest ja nende perede
paiknemisest praegu puudub. Selleks, et puudega lastele suunatud meetmete süsteemi arendamine
oleks võimalikult kasulik kõigile osapooltele, tuleb analüüsida spetsiifilisemalt erinevate puuetega
seotud vajadusi, selgitada välja olemasolevad teenused ning võimaluse korral teha seda regiooniti.
Selle abil oleksid teenused otseselt suunatud nende vajajatele ning teenuste sihitatus ja asukoha
lähedus aitaksid soodustada riigi kulude võimalikult ökonoomsena hoidmist. Lisaks hetkeolukorra
vajaduste täpsustamisele on kavas teha analüüs ka TAT elluviimise lõpus, et hinnata elluviidud
tegevuste mõju ja tulemuslikkust.
Puudega lapsed vajavad hoidu ka peale koolipäeva lõppu, koolivaheaegadel või ööpäev läbi. Selleks,
et puudega lapsed saaksid osaleda üldhariduse omandamises, on neile vaja pakkuda täiendavaid
tugiteenuseid – tugiisiku- ja transporditeenust. Tugiteenuste vähesus võib tekitada olukorra, kus
lapsevanematel lasub suur hoolduskoormus, mis takistab nende osalemist tööturul.
2019. aastal tehtud projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu
ühildamise soodustamine“ vahehindamise tulemused näitavad, et raske ja sügava puudega laste
tugiteenustel on positiivne mõju hooldajate tööhõivestaatusele. Tänu tugiteenuste saamisele on
suurenenud hõives olevate ja täisajaga töötajate osakaal ning vähenenud osaajaga töötamise ja
töötuse, sh pikaajalise töötuse määr. Hooldajate teenuste taotlemise peamised põhjused on seotud
eelkõige lapsega: nt et laps saaks edukalt omandada haridust või osaleda huviringides või et toetada
lapse sotsiaalset suhtlust ja iseseisvat toimetulekut. Tugisüsteemi piisavusega seoses nähtus, et
praegune tugisüsteem täidab üldjuhul oma eesmärki ning toetab teenuste pakkumise abil hooldajate
tööhõives osalemist. Samuti ilmnes, et suure hooldusvajadusega laste ja keskusest eemal elavate
perede puhul saaks tugisüsteem hooldajaid veelgi enam toetada ja nende tööhõives osalemist
soodustada, kui suurendataks teenuse mahtu tulenevalt konkreetse lapse vajadustest või parandataks
teenuse kättesaadavust maapiirkondades. Samas tuuakse välja, et keskmiselt 2/3 puhul kohalikest
omavalitsustest on teenuste pakkumine sõltuvuses ESFi rahastusest ning selle lõppemisel ei suudaks
kohalikud omavalitsused samas mahus teenuseid edasi pakkuda.2
Statistikaameti analüüsist3 selgub, et hoolduskoormusega naisi on rohkem kui mehi. Seega võib
eeldada, et naised saavad tugiteenustest proportsionaalselt rohkem kasu, neid jõuab rohkem
1
Gfk. 2009. Puudega lastega perede toimetulek ja vajaduste uuring 2009
2
Civitta Eesti AS: „Projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“
hindamine“ lõpparuanne 2019 https://www.sm.ee/sites/default/files/civitta_esf_puuetega_laste_tugiteenuste_vahehindamine_-
_lopparuanne.pdf
3
15–74-aastased mitteaktiivsed – mitteaktiivsuse põhjus, sugu. Allikas:Statistikaamet
6
tööhõivesse ja sugudevaheline lõhe väheneb. Üksnes rahalistele toetustele keskenduv abistamine ei
toeta riskigruppide võimalusi tööturul osaleda ning suurendab inimeste sõltuvust kohaliku omavalitsuse
või riigi pakutavast rahalisest abist. Seetõttu on vaja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele,
jätkusuutlikele ja taskukohastele teenustele.
Selleks, et lapsevanemal oleks võimalik tööturul osaleda ning töö- ja pereelu oleksid tasakaalus,
on oluline tööandjate teadlikkus ning töötaja- ja peresõbraliku töökeskkonna vajalikkuse
teadvustamine. 2014. aastal korraldatud uuringust4 ilmnes, et tööandjad ja töötajad peavad töö- ja
pereelu ühitamist töökeskkonnas oluliseks, kuid ootused sellele, millised võiksid olla need
vahendid/tegevused, mis võimaldavad töö- ja pereelu tasakaalus hoida, on erinevad. Tööandjad
arvavad pigem, et organisatsioon on panustanud töö- ja pereelu ühitamisse piisavalt, kuid töötajani
pole see jõudnud või pole seda märgatud. TAT raames on plaanis panustada peresõbralikuma
organisatsioonikultuuri jätkusuutlikku arengusse, mis tagaks töötajale kindlustunde, et tööandja
väärtustab tema vajadusi, hoides töö- ja pereelu tasakaalus.
1.2.3. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 39 945 173 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 7 049 148 15%
3 Omafinantseering 0 0
4 TAT eelarve kokku 46 994 321 100%
1.2.4. Sihtrühm
kohaliku omavalitsuse üksused
poliitikakujundajad
puudega inimeste organisatsioonid
suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed ja nende vanemad
tugiteenuste osutajad
tööandjad
töötajad
lapsevanemad
haridus- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid
4
TNS Emor, 2014. Vastutustundlik ettevõtlus ning töö- ja pereelu ühitamine: teadlikkus, hetkeolukord ja ootused.
7
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
TAT tulemuste saavutamiseks on planeeritud mitmed tegevused: lapsehoiusüsteemi arendamise ning
suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele tugisüsteemi korralduse
väljatöötamiseks ja hindamiseks vajalike analüüside tegemine; vajalike tugiteenuste (lapsehoid,
tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine; töötaja- ja peresõbraliku töökultuuri tekke soodustamine
peresõbraliku tööandja märgise mudeli väljatöötamise kaudu.
2.1. Puudega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine
2.1.1. Puudega lastele mõeldud tugiteenuste arendamise eel- ja järeluuring
TAT põhitegevuste (lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenuse pakkumine) paremaks elluviimiseks ja
kättesaadavuse tagamiseks tehakse uuring, mille käigus töötatakse välja tugiteenuste võimalik
korraldus- ja rahastusmudel. Analüüsi käigus tehakse ettepanekuid tugiteenuste optimaalseks ja
efektiivseks korraldamiseks Eestis.
TAT lõpus plaanitakse tegevuste mõju ja tulemuslikkuse väljaselgitamiseks teha puudega laste
tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Analüüsiga selgitatakse välja, kas on võimalik praegust tugisüsteemi
korrigeerida selliselt, et see mõjutaks minimaalselt valitsussektori eelarvepositsiooni peale Euroopa
Sotsiaalfondi rahastamise lõppemist.
2.1.1.1. Sihtrühm
kohaliku omavalitsuse üksused
suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.09.2014–31.12.2022
2.1.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
2.1.2. Puudega lastele tugiteenuste pakkumise arendamine
TAT raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele
tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega.
Mainitud tugiteenused on sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV)
osutatavad teenused ning riik toetab KOV-e nende jt raske ja sügava puudega lastele mõeldud
teenuste osutamisel täiendavalt ka toetusfondi vahendite kaudu. TAT tegevuste kavandamisel aastatel
2011–2013 otsustati korraldada tugiteenuste pakkumine Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA)
kaudu, sest tol ajal polnud piisavalt teenuseosutajaid ja mitu maakonda oli katmata. Teenuste korraldus
(teenuseosutajate hankimine ja nendega lepingute sõlmimine) SKA kaudu võimaldas luua piisava
teenusevõrgustiku üle Eesti ning tagada ühtlasema teenusekvaliteedi. Samuti loodi paralleelselt SKA-
sse KOV-ide nõustamisega tegelev meeskond, et toetada KOV-ide endi võimekust puudega lastele
teenuste osutamisel ja nende arendamisel. Aastatel 2015–2020 elluviidud TAT tegevuste tulemusena
on nüüdseks igas maakonnas olemas teenuseosutajad ja kvaliteetsete teenuste kättesaadavus on
tagatud üle Eesti.
Arvestades, et TAT tugiteenuste näol on tegemist KOV-i teenustega ning KOV-il tuleb jätkata nende
teenuste osutamist ka peale struktuurivahendite perioodi lõppu, on mõistlik KOV-e sellel üleminekul
8
toetada. Uue korraldusmudeli rakendamisel ei hangiks SKA enam ise teenuseid, vaid suunaks ressursi
KOV-idele, kes saavad jätkata oma piirkonna lastele teenuste osutamist suuremas mahus,
kombineerides KOV-i enda vahendeid, toetusfondi kaudu suunatavaid vahendeid ja ESF-i vahendeid.
Samal ajal jätkaks SKA üleminekuperioodil ehk 2021–2022 KOV-ide nõustamist ja toetamist. Koostöös
teenuseosutajate ja SKA-ga on KOV-il võimalik ESF-i rahastusperioodi vältel kujundada oma
vajadustele vastav mõistlik teenuse osutamise kord ja tingimused, et ESF-i rahastuse lõppemisel oleks
KOV-il ülevaade teenust vajavatest lastest ja vajalike vahendite suurusest.
Uue korraldusmudeli rakendamisel on KOV-il soovituslik teha koostööd selliste teenuseosutajatega,
kes on varem olnud SKA partnerid, sest teenuseosutajatel on olemas nii teenuseosutamise kui ESF-i
aruandlusega seotud vajalikud teadmised ja oskused. Koostöö korral ei pea raske ja sügava puudega
lapsed uue korraldusmudeli käivitumise korral vahetama harjumuspärast teenuseosutajat ning KOV-il
on lihtne uuele korraldusmudelile üle minna. Praeguse paralleelse teenusekorraldamise jätkamise
korral oleks TAT tegevuste lõppemine keeruline nii lapsevanemate kui teenuseosutajate jaoks, sest
lisaks teenusemahu järsule vähenemisele kaoks ka harjumuspärane koostöö ja kogemused.
2.1.2.1. Sihtrühm
kohaliku omavalitsuse üksused
raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste osutajad
raske ja sügava puudega laste vanemad
puudega inimeste organisatsioonid
haridus- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2015–31.12.2022
2.1.2.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium/Sotsiaalkindlustusamet
2.1.3. Puudega lastele tugiteenuste pakkumine
Selleks, et puudega lapse vanemad saaksid tööturul osaleda, on vaja neile pakkuda tugiteenuseid, sh
hoiu-, tugiisiku- ja transporditeenust. Tugiteenuste pakkumine vähendab vanemate hoolduskoormust
ja võimaldab neil kas tööturule naasta, tööhõives püsida või oma töökoormust suurendada. Vanemad,
kes on pikka aega raske või sügava puudega lapsega kodus olnud, võivad enne tööturule naasmist
vajada nõustamist ja julgustamist.
Puudega laste tugiteenused on otstarbekas välja arendada kompleksselt, seostades teenused
puudega lastele hariduse andmise ja rehabilitatsiooniteenuse pakkumisega.
Tugiteenuste arendamine on puudega lastele vajalik, võimaldades neil saada haridusteenuseid ja teisi
avalikke teenuseid, mida nad oma suure abivajaduse tõttu praegu tihti ei saa. Puudega laste haridusse
panustamine soodustab nende edasisi võimalusi tööturul osaleda või ühiskonnaellu aktiivsemalt
panustada. Tugiteenuste parem kättesaamine võimaldab lapsevanematel osaleda tööhõives.
• Lapsehoiuteenus on suunatud raske ja sügava puudega lastele, kes vajavad ööpäevaringset
hooldust ja järelevalvet ning kelle vanemad ei saa seetõttu osaleda tööhõives. Lapsehoiuteenust
on võimalik saada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, eeldusel et lapse hooldamine ei ole samal
ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (välja arvatud lapse perekonnas hooldamine) ning laps ei õpi
samal ajal haridusasutuses.
9
Lapsehoiuteenust saab kasutada:
koolieelses eas ja koduõppel olev laps: päeval, õhtul, nädalavahetusel või ööpäev läbi;
põhiharidust omandav laps: peale koolipäeva lõppu, õhtul ja nädalavahetusel; koolivaheaegadel
lisandub päevahoiu või ööpäevahoiu võimalus;
noor, kellel on põhiharidus omandatud, aga kes ei ole kutseõppes: päeval, õhtul, nädalavahetusel
ning vajaduse korral ööpäev läbi.
Lapsehoiuteenust võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus, hoiukodus jms.
Tugiisikuteenust võib laps saada kodus, tugiisiku kodus, haridusasutuses, meditsiiniasutuses,
rehabilitatsiooniasutuses, huvitegevust pakkuvas asutuses ja muus kokkulepitud avalikus kohas.
Transporditeenust osutatakse lapsele toetava teenusena tugiisiku- või lapsehoiuteenuse
saamiseks.
Alates 2021. aastast antakse teenuste vajaduse ja mahu üle otsustamine üle KOV-i lastekaitse- või
sotsiaaltöötajale, kes koostab otsuse lapse juhtumiplaani tegevuskavasse koostöös
võrgustikuliikmetega, kaasates vajaduse korral SKA koordinaatoreid. SKA koordinaatorite põhirolliks
jääb lapsevanemate, teenuseosutajate ja KOV-i töötajate juhendamine ja nõustamine,
koostöökohtumiste korraldamine, arveldamine ning seireandmete kogumine.
2.1.3.1. Sihtrühm
suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastased lapsed
suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastaste laste vanemad
2.1.3.2 .Tegevuse üldajaraam
01.06.2015–31.12.2022
2.1.3.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
2.2. Töö- ja pereelu ühildamise soodustamine
2.2.1. Lapsehoiusüsteemi arendamise eel- ja järelanalüüsid
Lapsevanema hoolduskoormust aitab vähendada ning seeläbi tööturul osaleda lapsehoiuteenuse
pakkumine vastavalt lapsevanema vajadustele. Lapsehoiusüsteem peaks pakkuma vanematele
alternatiivset hoiuvõimalust lasteaia kõrval, olles samas korraldatud võimalikult sidusalt
alusharidussüsteemiga.
TAT põhitegevuste paremaks elluviimiseks korraldatakse uuring, mis aitab täpsustada
lapsehoiuteenuste kasutajate vajadusi ning selgitab välja lapsehoiuteenuse korralduse ja
lapsehoiusüsteemi ülesehituse muutmise vajadused. Analüüsi käigus selgitatakse välja Eesti eri
piirkondade lapsehoiukohtade vajaduse ulatus ning hoiukohtade eripärad, mis on tingitud
lapsevanemate töökorraldusest. Eriilmeliste hoiukohtade all on silmas peetud võimalust pakkuda
vanematele ööpäevaringset, õhtust või nädalavahetuse hoidu, võõrkeelset lapsehoiu võimalust
(näiteks välisriigist Eestisse tööle tulijate või tudengite lastele), erivajadustega lastele sobivat hoidu
jms. Selleks, et ühitada töö- ja pereelu võimalikult paindlikult, peab vanemal olema võimalus valida
10
oma elukorraldusele ja vajadustele vastav lapsehoid. Samas sõltuvad konkreetse piirkonna
lapsehoiuteenuse eripärad olemasolevate või uute teenusepakkujate võimalustest, aga ka võimalikest
takistustest.
Samuti on oluline arvestada Eesti eri piirkondade (KOV-ide) prognoose lapsehoiuteenuse
olemasoleva, tekkiva või kaduva vajaduse rahuldamiseks, sest KOV-ide rahvastikutrendid eeldavad eri
tüüpi hoiuteenuse loomist.
Analüüs on toeks KOV-ide ja poliitikakujundajate nõustamisel lapsehoiusüsteemi paremaks
korraldamiseks. Selleks, et pakkuda teenusekasutajate vajadustele vastavat lapsehoidu, tehakse
koostööd ja konsulteeritakse nii KOV-ide, valdkonna ekspertide kui poliitikakujundajatega.
TAT lõpus plaanitakse lapsehoiusüsteemi arendamisega seotud tegevuste mõju ja tulemuslikkuse
väljaselgitamiseks teha järeluuring.
2.2.1.1. Sihtrühm
kohaliku omavalitsuse üksused
poliitikakujundajad
2.2.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.09.2014–31.12.2022
2.2.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
11
2.2.2. Peresõbraliku tööandja märgise mudeli metoodika ja kriteeriumide väljatöötamine
TAT käigus töötatakse välja peresõbraliku tööandja märgise mudel, mis soodustab organisatsioonide
töötaja- ja peresõbralikumaks muutumist.
Märgise mudeli väljaarendamist alustati Sotsiaalministeeriumis 2012. aastal, kui töötati välja esmased
ettevõtete töökeskkonna hindamise kriteeriumid ja metoodika. 2013. aasta esimeses pooles korraldati
esialgsete kriteeriumide testimiseks katseprojekt, mille aruteluseminaridel osales kuus Eestis tuntud
ettevõtet. Projekti käigus jõuti arusaamisele, et töö- ja pereelu ühitamise temaatikat tuleks ettevõtetes
kindlasti edasi arendada ning osalenud ettevõtted olid mudeli väljatöötamise suhtes toetaval
seisukohal. Katseprojekt korraldati ainult ärisektori ettevõtete seas, kuid märgise mudeli rakendamisse
kaasatakse kõik tööandjad nii erasektorist kui ka avalikust ja mittetulundussektorist.
Märgise mudeli rakendamiseks töötatakse lõplikult välja tööandjate töökeskkonna hindamise
kriteeriumid ja metoodika, tellitakse hindamise läbinud tööandjatele õnnitlemiseks tunnistused,
korraldatakse teavitusüritusi mudeli valmimisest ning kutsutakse üles tööandjaid märgist omandama.
Samuti valitakse hanke kaudu partner, kes koolitab konsultante tööandjate juures hindamise
tegemiseks ning koordineerib kogu protsessi, mille arendamise ja elluviimise käigus kaasatakse
vajaduse korral väliseksperte või osaletakse välislähetustes kogemuste ja teadmiste kogumiseks.
Kriteeriumid, mille alusel tööandjaid hinnatakse ja mida tööandjad saavad tulevikus rakendama hakata,
on osa vastutustundliku organisatsiooni personalijuhtimise poliitikast.
Märgise mudeli eripäraks on see, et tööandja saab teatud perioodi jooksul võtta kasutusele erinevaid
töö- ja pereelu ühitamise meetodeid ning neid praktiseerida. Protsessi käigus annavad konsultandid
nõu ning jälgivad meetodi kasutusele võtmist ja selle sobivust ja juurutamist tööandja kultuuri. Tööandja
ei pea olema eelnevalt ise töö- ja pereelu ühitamise meetodeid kasutanud, kuid on valmis seda tegema
ning soovib konsultantide abiga neid ellu viia. Seega on kõigil tööandjatel võimalik mudeli protsessis
osaleda ning jätkata seejärel jätkusuutliku töötaja- ja peresõbraliku töökultuuriga.
Mudeli protsessis osalenud tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma
organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise mudeli protsessi
läbinud tööandjale kingitud tunnistus on töötajale kindluseks, et selles organisatsioonis väärtustatakse
töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö- ja pereelu vahel.
Eesmärk on jõuda TAT lõppemise ajaks olukorrani, kus peresõbraliku tööandja märgise mudel on välja
töötatud ning on rakendamisel. Mudeli rakendamise käigus teavitatakse tööandjaid ja töötajaid märgise
mudeli olemasolust ja protsessis osalemise kasulikkusest.
TAT perioodi teisest poolest alates peetakse läbirääkimisi võimalike partneritega, kellele mudeli
rakendamise õigused edasi anda ning kes saaksid tunnustusmudelit edasi rakendada. Tunnistuse
omandamise protsessis osalemine ja selle väljaandmine aitab hoida ja arendada töö- ja pereelu
väärtustavat töökultuuri Eestis.
2.2.2.1. Sihtrühm
poliitikakujundajad
tööandjad
töötajad
2.2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.09.2014–31.12.2022
12
2.2.2.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalministeerium
13
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus (viide Algtase Sihttase Sihttase Selgitus
TAT punktile, (2013)* (2018) (2023)
missugusest tegevusest
kujuneb)
Rakenduskava Hooldajate5 arv, kes on 0 2400 3200
väljundinäitajad saanud vähemalt ühte
puudega laste tugiteenust
ühe puudega lapse kohta
TAT-spetsiifilised
väljundinäitajad6 2.1. Puuetega lastele tugiteenuste (hoid, tugiisik, transport)
arendamine ja pakkumine
Väljundinäitaja Hooldajate arv, kes on 0 2400 3200 panustab rakendus-
saanud vähemalt ühte kava
puuetega laste tugiteenust väljundnäitajasse
ühe puudega lapse kohta
TAT-spetsiifilised 2.2. Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine
väljundinäitajad7
Väljundinäitaja Peresõbraliku tööandja 0 0 1 (mudel,
märgise mudel mille alusel
antakse
välja
märgiseid,
on välja
töötatud)
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud 0 20% (480 20% (640
pärast lapsehoiu ja/või inimest) inimest)
puuetega laste
5
Hooldajate all mõistetakse lapsevanema mõiste all välja toodud inimesi
6
Võimaluse korral esitada andmed soo järgi
7
Võimaluse korral esitada andmed soo järgi
tugiteenuse saamise
algust on tööturul8
8
Algtaseme aluseks on võetud ESF-i 2007–2013 prioriteetse suuna „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ meetme „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed“ avatud taotlusvoorust toetust
saanud projektide andmed. Algtaseme kindlaks määramisel on arvestatud ainult neid projekte, mis sisaldasid tegevusena lapsehoiuteenust. Algtaseme aluseks võetud tegevused ja
sihtrühm ei ole üks ühele võrreldavad ESF-i 2014–2020 perioodi tegevustega (suunatud uute lapsehoiukohtade loomisele ning puudega lastele hoiu ja tugiteenuste pakkumisele), kuid
on nendega kõige sarnasemad.
15
4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga; nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada) järgmisi valdkondi:
Regionaalareng X jah ei
Selgitus:
- Meede aitab kaasa piirkondlikke erinevusi tasakaalustavale arengule:
1) nõudlus ja piirkondlike erinevustega arvestamine teenuste arendamisel soodustab teenuste
ühtlasemat kättesaadavust ja suuremat mitmekülgsust eri piirkondades;
2) puudega laste hoiuteenuse kättesaadavuse parandamine kõigis (toime)piirkondades soodustab
tööturul mitteaktiivsete hooldajate lisandumist tööturule ja nende vaba aja veetmise võimaluste
mitmekesistumist.
Tegevused aitavad seeläbi kaasa piirkondade tööjõupotentsiaali paremale ärakasutamisele
majandusarengus, eriti väiksema hoolekandealase haldusvõimekusega piirkondades.
- Meede soodustab vähesel määral piirkondade eripära ja erivajadustega arvestamist:
1) arvestades piirkondlike erinevustega lapsehoiuteenuse nõudluses (nii hetkenõudluses kui
perspektiivis);
2) soodustades lapsehoiuteenuse arendamisega suuremate linnapiirkondade majanduslikku
konkurentsivõimet, kuna lapsehoiukohtade suurema puuduse tõttu on seal võimalik tuua ka rohkem
lapsevanemaid tööturule.
- Meede soodustab piirkondade terviklikkuse ja sidususe arvestamist, aidates kaasa toimepiirkondade
keskuste keskusfunktsioonide tugevdamisele ja suure hoolduskoormusega vanemate
töötamisvõimaluste parandamisele, kuid selle eelduse täitumiseks tuleb tagada ka teenuste hea
kättesaadavus oma tagamaa jaoks.
- Meede soodustab mõõdukalt lähimuse põhimõtte rakendamist regionaalarengus, arvestades kohaliku
tasandi nõudlusega lapsehoiu- ja hoolekandeteenuste järele ning nende osutamise võimekusega
meetme rakendamisel.
Meetme rakendamisel on regionaalse arengu soodustamiseks olulised järgmised märksõnad:
- Hoolekandeteenuste koondamisega tõmbekeskustesse on tagatud ligipääsu parandamine
teenusevajajatele ka tõmbekeskuste tagamaalt (tugevdamaks mõju piirkondade terviklikkuse ja sidususe
tugevdamisele).
- Soodustatakse kohalike omavalitsuste koostöö- ja ühisprojekte, et aidata kohalike omavalitsuste
arendusvajaduste ühisosa tõhusamalt realiseerida ning kujundada optimaalsed teeninduspiirkonnad
(tugevdamaks mõju piirkondade terviklikkuse ja sidususe ning arenduskoostöö tugevdamisele).
Keskkonnahoid ja kliima jah X ei
Selgitus:
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima
eesmärgile.9 Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe
ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel.
Infoühiskond X jah ei
Selgitus:
Täieneb Sotsiaalkindlustusameti olemasolev andmebaas puudega laste tugiteenuste kohta ning
andmete ristkasutamisega tekib teenuste osutamisest parem ülevaade. Elektrooniliste materjalide
kättesaadavust parandatakse materjalide uuendamise ja veebilehtede täiendamisega.
Riigivalitsemine X jah ei
Selgitus:
TAT tulemuslikkuse korral on eesmärk viia puudega laste tugiteenused kindlale rahastamisskeemile,
mille tagajärjeks on võimalikud muudatused riigi ja kohalike omavalitsuste omavahelises tööjaotuses ning
koostöös ja finantssuhetes. TAT võib kaasa tuua uute asutuste loomise. TAT parandab avalike teenuste
kättesaadavust ja kvaliteeti.
Võrdsed võimalused10
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11
X jah ei
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
X jah ei
Kõik TAT tegevused on suunatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele (meeste ja naiste
võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja juurdepääsu edendamine (partnerlusleppe p 1.5.2). Meede
on tervikuna suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ning võrdsete õiguste ja
võimaluste loomisele. Kuna hoolduskoormus on üldreeglina naiste kanda, mõjutavad selle
vähendamisele suunatud sotsiaalteenused otseselt naiste olukorda tööturul ja seega ka ühiskonnas
tervikuna.
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega12 TAT
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse.
X jah ei
Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist:
Võrdne kohtlemine
X jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
9
Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruanne
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
11
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad muu hulgas ka naisi ja mehi.
12
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste
ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
17
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: tugiteenuseid vajavad eri vanuses lapsed, mistõttu on
oluline vajadustele vastava teenuse kujundamine, mis ei diskrimineeri nooremaid ega vanemaid lapsi.
Samuti on suure hoolduskoormusega eri eas lapsevanemaid, kellel on võimalik osaleda tööturul;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: kirjeldada, kas ja milliseid tegevusi võetakse TAT-s ette
puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks (TAT on puudega laste spetsiifiline);
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest,
veendumusest ja seksuaalsest sättumusest: tugiisikuteenust saama on oodatud teenusesaajad
sõltumata nende soost, rassist, rahvusest, usulisest veendumusest ja seksuaalsest sättumusest. Vene
keelt emakeelena kõnelevatele klientidele osutatakse võimaluse korral venekeelset teenust (see on
oluline eelkõige Ida-Virumaal ja Tallinnas).
18
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud
taotlusvoorudega
TAT-d toetab sama meetme raames planeeritav avatud taotlusvoor „Uute lapsehoiukohtade pakkumine
0–7-aastastele lastele“. Avatud taotlusvooru raames toetatakse uute lapsehoiukohtade pakkumist nii
puudega kui puudeta lastele. Toetust antakse ainult hoiukoha pakkumiseks ehk makstakse kinni
lapsehoidja või õpetaja palk. TAT-st saadav teadmine on aluseks avatud taotlusvoorude tingimuste
väljatöötamisel ja toetuse jagamisel, mille puhul tuleb võtta arvesse piirkondlikke erinevusi (piirkonna
sündimus- ja rändeprognoosid), hoiukohtade puuduse iseloomu (püsiv või ajutine), kohalike
omavalitsuste võimekust jms. Tegevus on kavandatud ellu viia üle-eestilisena.
Tegevust täiendavad Siseministeeriumi kavandatavad ERF-i meetmed, millega nähakse ette uute
hoonete või hooneosade ehitamist või olemasolevate muufunktsiooniliste hoonete või ruumide
ümberkohandamist lapsehoiuteenuse või alushariduse pakkumiseks. Vastavad vahendid kajastuvad
prioriteetses suunas „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“, mis on ette nähtud Tallinna, Tartu ja Pärnu
linnapiirkondadele.
TAT on seotud prioriteetse suuna meetme „Tööturul osalemist toetavad sotsiaalteenused“ raames
rakendatavate TAT-de ja avatud taotlusvoorudega, mille eesmärk on sotsiaalteenuste kättesaadavuse,
mitmekesistamise ja kvaliteedi parandamise kaudu soodustada erivajadusega, hoolduskoormusega ja
toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul.
19
6. Seos valdkondlike arengukavadega
TAT on seotud koostatava asendushoolduse kontseptsiooniga, mis sätestab põhimõtted
asendushoolduse kvaliteedi parandamiseks asendushoolduse vormide mitmekesistamise, tugiteenuste
ja järelhoolduse arendamise kaudu. Kontseptsiooni eesmärk on vanemliku hoolitsuseta lastele paremate
hooldusvõimaluste loomine, sh perepõhise asendushoolduse ja selle tugisüsteemide ning järelhoolduse
toetamine, ning seeläbi asendushoolduselt lahkuvate noorte võimalikult iseseisva toimetuleku tagamine
täiskasvanuna. Oluliseks peetakse ka professionaalse ettevalmistusega hooldusperesid, kes oleksid
spetsialiseerunud puudega või erivajadustega laste hooldamisele.
Samuti toetab TAT-d konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, milles on eesmärgina välja toodud suhtelises
vaesuses elavate inimeste osakaalu vähendamine. Eestis on suurimas vaesusriskis töötud ja suhtelise
vaesuse määra vähendamiseks seatakse eesmärgiks tööhõive suurendamine. TAT toetab puudega laste
tugiteenuste kättesaadavuse kaudu nende lapsevanemate võimalusi osaleda tööturul, panustab
terviklikuma lapsehoiusüsteemi ning töötaja- ja peresõbraliku töökeskkonna tekkimisse ning seeläbi ka
inimeste tööhõivevõime paranemisse.
TAT on seotud laste ja perede arengukavaga perioodiks 2012–2020, milles on seatud eesmärk tagada
kõigile Eesti riigi pinnal elavatele lastele ja peredele võimalus, et nad saaksid kasvada ja elada turvalises
ning inimsõbralikus elukeskkonnas. Laste ja perede arengukavas on peaeesmärgi saavutamiseks
püstitatud viis strateegilist eesmärki:
1. Eesti laste- ja perepoliitika on teadmistepõhine ja ühtne, et toetada ühiskonna jätkusuutlikkust.
2. Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks
olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid.
3. Lapse õigused on tagatud ning loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga
last ja tema arengut ning heaolu toetavat turvalist keskkonda.
4. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste
süsteem, et pakkuda perele püsivat kindlustunnet.
5. Meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, et soodustada kvaliteetset
ja iga pereliikme vajadustele vastavat igapäevaelu.
TAT-d toetab uus lastekaitseseadus, kus on sätestatud Sotsiaalkindlustusameti ülesanne lastekaitse
korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning
valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üldeesmärk on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse
suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu ning selle temaatilised valdkonnad on tihedalt seotud
perede elukvaliteediga (sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamine, lastele tervisliku ja
turvalise arengu tagamine, tervist toetava keskkonna kujundamine, tervislike eluviiside soodustamine
ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine).
Eesti haridusstrateegias 2012–2020 tuuakse hariduse ees seisvate ülesannetena muu hulgas välja
probleem, kuidas kompenseerida paljude perede ahenevaid võimalusi laste üleskasvatamisel, kooliks
ettevalmistamisel ja koolitamisel ning kuidas leevendada sotsiaalse ja kultuurilise kihistumise
negatiivseid tagajärgi ebasoodsamatest oludest pärinevatele lastele ja täiskasvanutele. Rõhutakse
vajadusele toetada õppes osalemise kasvu ja tagada kõigile lastele võimalused alushariduse
omandamiseks.
Eesti regionaalarengu strateegia 2020 üks eesmärk on toimepiirkondade terviklikkust ja
konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond. Eesmärgi suunas liikumiseks nähakse muu hulgas
ette järgmine meede: toimepiirkondade sisemine sidustamine töö ja teenuste parema kättesaadavuse
20
tagamiseks, et võimaldada kogu toimepiirkonna elanikel saada paremini osa toimepiirkondade eri
kohtades pakutavatest võimalustest ja hüvedest. Selleks edendatakse toimepiirkondade ühistranspordi
korraldust viisil, mis aitab kaasa keskuste paremale sidustamisele tagamaaga, ning toetatakse
investeeringuid toimepiirkonnasisese liikumisvajaduse seisukohast oluliste ühistranspordijaamade ja
kohaliku teedevõrgu osade (sh kergliiklusteed ja juurdepääsuteed oluliste objektideni) rajamiseks.
21
7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine
7.1. Toetuse saaja ja partneri kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja
kohustatud:
7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse
kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks
jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul
rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
väljatöötatud vormil;
7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või
kümne tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete
prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist.
7.1.2. TAT partnerile kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. Ühtlasi on partner kohustatud:
7.1.2.1 esitama toetuse saaja nõudmisel punktis 7.3.3 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid;
7.1.2.2 esitama toetuse saajale partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja
sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks;
7.1.2.3 esitama toetuse saaja poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks
prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt toetuse
saaja ja/või partneri vajadusest;
7.1.2.4 esitama toetuse saajale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga
kuu10. kuupäevaks või vastavalt toetuse saaja nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud
toetuse saaja maksetaotluse esitamise tähtaega rakendusüksusele;
7.1.2.5 esitama toetuse saajale ja/või RÜ-le esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi
vastavalt RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid,
memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi;
7.1.2.6 esitama toetuse saajale elektrooniliselt TAT vahearuande iga aasta 5. jaanuariks ja 5. juuniks
ning lõpparuande toetuse saaja antud tähtajaks;
7.1.2.7 esitama iga kvartali lõppedes hiljemalt 7. kuupäevaks tegevustes osalejate andmed;
7.1.2.8 esitama toetuse saajale ülevaate tegevustest ning eelarve täitmise aruande hiljemalt iga kuu
5. kuupäevaks.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
22
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud järgmised kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele
1–4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel, arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT
kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6
nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.3 ühtse määra alusel hüvitatud kaudsed kulud enne käesoleva TAT kinnitamist;
7.2.4.4 väliskoolitus- ja välislähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise
kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste puhul vastavad volituste
koopiad.
7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui
makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse
maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras rakendusüksusele
esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväiselt. Maksetaotluse vormi
kinnitab rakendusüksus.
7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
23
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT-d ellu viia
või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2
kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva
või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.2.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga
seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud
tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse
kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja
jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib RÜ-d kohustada maksetaotluse
menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus
võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4. TAT muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
24
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva RA ning
teiste RA-dega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme
tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava
eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja kaasfinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel, et TAT
kogutoetuse summa ja kaasfinantseeringu määr ei muutu.
7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning kui puudusi ei ole, esitab
punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve
ministrile kinnitamiseks.
7.4.11. Tegevuste kirjelduses ja/või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse ja/või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada
puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta
tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal
finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui
15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega
struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks.
Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, esitatakse vahearuanne elektroonselt
digiallkirjastatuna. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on
vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva
jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik
lõpparuannet esitada, esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatuna.
7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul
RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas
25
vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatuna, edastab RÜ lõpparuande
viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist ar-d. RA
teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui
lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatuna, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.9.
7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse
periood jne);
7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt);
7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
7.5.10.5 TAT mõju läbivatele teemadele;
7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse
on kaasatud partner).
7.5.11. TAT elluviija esitab RÜ-le vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile
7 tegevustes osalejate andmetega andmekorje vormid iga kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise
nädala lõpuks.
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. RÜ teeb finantskorrektsioone vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
7.7. Vaiete menetlemine
7.7.1. RA otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RA.
7.7.2. RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetleja on RÜ.
7.8. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
26
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Hangetega ei leita sobivaid Asjakohane ja piisava ajavaruga teavitustöö,
koostööpartnereid. võimalikele pakkujatele hankekutse saatmine,
konsultatsioonid ja teavitusüritused hankeist
huvitatuile, et selgitada hanke ja edasise
koostöö tingimusi.
Teenuseosutajad ei suuda tagada piisavas Nõutud mahud pannakse kirja teenuse
mahus teenust, et vastata nõudlusele ja osutamise lepingusse. Teenuseosutajatega
täita teenuse suhtes seatud näitajaid. toimub tihe suhtlus, mis ühes regulaarse
aruandlusega aitab tagada võimalike
probleemide varajast märkamist ja annab
võimaluse ühiselt lahendusi otsida.
Ei leidu piisaval hulgal tugiisikukoolitusest Koostöös tugiisikuteenust pakkuvate ja
ja teenuse pakkumisest huvitatuid. haldavate organisatsioonidega leitakse
olemasolevate tugiisikute seast need, kes on
nõus kaasa lööma. Teavitustöö tulemusena
leitakse uued inimesed.
Teenuste jätkusuutlikkuse tagamine pärast Eelarveliste vahendite tagamine riigieelarves.
TAT lõppemist.
Sotsiaalkindlustusameti valmisolek Sotsiaalkindlustusameti kaasamine TAT
koostöös TAT elluviijaga valmistada ette tegevuste elluviimisel.
teenuste integreerimine riiklikku
lapsehoiusüsteemi
Teenuseid saanud lapsevanemad ei Töötukassa kaasamine ümberõppel,
suundu tööturule tööpraktikal ja töö leidmisel.
Ei leidu piisaval hulgal tunnistuse saamisest Piisava teavitustöö ja kampaaniaga leitakse
huvitatuid ettevõtteid ettevõtted, kes soovivad tunnistust saada.
Tunnistuse andmise jätkusuutlikkus pärast Ettevõtetele suunatud piisava teavitustööga on
TAT lõppemist ettevõttel tekkinud motivatsiooni alusel
edaspidi soov ise panustada tunnistuse
saamisesse.
9. Lisad
TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
27