Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 29.09.2020 / 2-3/14-103;
Riigikantselei / 29.09.2020 / 7-1.2/20-02094
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus sotsiaalministrile (KK 103)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 13.10.2020
Lisainfo: Jüri Jaansoni kirjalik küsimus viipekeele tõlkide kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 29.09.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Lp hr Taimar Peterkop 29.09.2020 nr 2-3/14-103
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Jüri Jaansoni esitatud kirjaliku küsimuse sotsiaalminister
Tanel Kiigele. Samasisuline on ka kirjalik küsimus nr 102, adresseeritud haridus- ja
teadusminister Mailis Repsile.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu
kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helir-Valdor Seeder
Lisa: kirjalik küsimus ühel lehel
Anita Möldre
631 6338,
[email protected]
Mailis Reps Haridus- ja Teadusminister Tanel Kiik sotsiaalminister 2 4 .0 9 .20 Kirjalik Küsimus Austatud ministrid Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on Valitsusliidu tegevuse aluspõhimõtete teaduse ja kõrghariduse alapunkti 9.13 all eesmärgina kirjas „Lahendame viipekeele tõlkide õpetuse küsimuse“. Selle planeeritud ülesannetena on kirjas „Analüüs ja ettepanekud viipekeele tõlke teenuse kättesaadavuse parandamiseks ja viipekeele tõlkide piisaval hulgal tagamiseks.“. Viipekeele tõlkide küsimuse lahendamine ja tõlkide väljaõpetamise jätkamine on eluliselt oluline, kuna juba praegu pole piisavalt tõlke, et katta viipekeelse kogukonna vajadusi. Lähiajal olukord halveneb seoses vanemate tõlkide tööturult lahkumistega. Suur puudus on eri valdkonna terminoloogiaid, näiteks õigustermineid valdavatest ja neid tõlkida suutvatest tõlkidest , samuti erialaõpet vahendada suutvatest tõlkidest . Sellest tulenevalt on viipekeelest sõltuvate ühiskonnaliikmete keskmine haridustase oluliselt madalam ühiskonna keskmisest. Ülesande lahendamise ja eesmärgi saavutamise tähtajaks on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis märgitud juuni 2020. Lugupeetud ministrid, palun ülevaadet ülesande lahendamise käigust ja eesmärgi saavutamisest. Palun seejuures vastust järgmistele küsimustele : M illal jätkatakse kõrghariduse tasandil viipekeele tõlkide väljaõpetamisega? Kui suur on uuringute ja analüüsi tulemusel viipekeelsete tõlkide puudujääk eesti viipekeelse kogukonna vajaduste katmisel? Kui palju on Eestis tööturul võõrkeelseid viipekeele tõlke, sealhulgas Ida-Virumaale vajalikke vene viipekeele tõlke? Kui palju viipekeele tõlke on kvalifitseeritud vahendama kutseõpet? Kui palju on neid puudu? Kuidas on Vabariigi Valitsus endale mõõdikutena sõnastanud eesmärgi „Lahendame viipekeele tõlkide õpetuse küsimuse“ ? Mitu tundi või muud ühikut eesti ja muu viipekeele teenust peaks olema igale viipekeele kasutajale olema võimaldatud? Eesti v iipekeel areneb nagu iga teinegi keel ja selleks peavad olema loodud tingimused. Millisena näeb Haridus- ja Teadusministeerium eesti viipekeele arengut ja tulevikku? Lugupidamisega, Jüri Jaanson Riigikogu liige