dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Sotsiaalministeerium · 30. september 2020
Viit
1.2-3/2842-1
Registreeritud
30. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Kadi Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. oktoober 2020

Failid

  • 📎1-1-14-250-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_250_SE_kohta.asice2400 KB
  • 📎20-02097-2 Riigikantselei resolutsioon.pdf2 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .09.2020 nr 1-1/14-250/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu k.a 29. septembril algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helir-Valdor Seeder Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus Tervisekriisile järgnenud majanduskriis on möjutamas olukorda tööturul väga drastiliselt. Registreeritud töötute arv on töusnud ligi 50 000-ni ning erinevate ekspertide hinnangul hakkab see sugisestjöudsalt kasvama. Seepärast on hädavajalik muuta tänane töötushuvitiste susteem paindlikumaks, mis aitaks kaasa töötute toimetuleku parandamisele. Töötushuvitiste eesmärgiks peab olema tagada inimestele piisav asendussissetulek töö otsimise perioodiks. Paraku kehtiv töötushuvitiste susteem ei aita vähendada töötuks jäänud inimeste vaesusesse langemist. Statistikaameti andmetel elas 2018. aastal 52,5% töötutest suhtelises vaesuses ja 16,7% absoluutses vaesuses. Samas kui pusiva töökohaga inimestest elas suhtelises vaesuses 10,1% ja absoluutses vaesuses 1,6%. Seega ei taga olemasolev töötushuvitiste siisteem tööotsimise ajal majanduslikku toimetulekut. Samuti ei suuda riik huvitiste ja toetuste kehtestamisel sammu pidada sissetulekute kasvuga, mis veelkord suurendab riski vaesusse langemiseks. 2018. aastal kvalifitseerus töötuskindlustushuvitisele 33% ja töötutoetusele 26% uutest registreeritud töötutest. Seega 41% uutest registreeritud töötutest ei saanud ei töötutoetust ega töötuskindlustushuvitist. Tänase susteemi järgi ei teki töötajal öigust töötuskindlustushuvitisele, kui töösuhe on löpetatud töötaja enda algatusel. Eesti Töötukassa analuusis 2016. aastal töötushuvitiste mittesaamise pöhjuseid. 29% töötuskindlustushuvitise taotlejatest ei kvalifitseerunud huvitiselejust töösuhte löpetamise pöhjuse töttu. Neist omakorda 50% juhtudest löppes töösuhe töötaja algatusel ning 43% poolte kokkuleppel. Maksu- ja Tolliameti andmetel löpetas 2018. aastal töösuhte vabatahtlikult ca 57% töölt lahkunutest.1 Seega omal soovil löpetati 2018-aastal 70 200, poolte kokkuleppel 77 000 töösuhet. Kehtiva susteemi puuduseks on ka asjaolu, kus töötud, kes teavad, et nad ei kvalifitseem töötushuvitistele, ei vöta end Töötukassas arvele, mistöttu jäävää nad ilma ka vajalikest tööturuteenustest (nt täiend- ja umberöppest). Eesti Statistikaameti andmetel toi 2018. aastal 10% registreerimata töötutest töötukassas arvele vötmata jätmise pöhjusena väljä, et neil ei olnud öigust saada töötuskindlustushuvitist voi töötutoetust. Töötushuvitiste susteemi muutmise vajadusele on tähelepanu juhtinud erinevates uuringutes ka nt OECD ja Euroopa Komisjon ning Riigikontroll.2 Töötuskindlustushuvitise saajate ringi laiendamine aitab tösta töötute sotsiaalse kaitse taset. Eestis kehtiv regulatsioon ei näe ette kindlustuskaitset oma algatusel voi poolte kokkuleppel löpetatud töösuhte tagajärjel töötuks jäämise korral ehk öigus töötuskindlustushuvitisele tekib ainult nn sunnitud töötuse korral. Inimesel, kes on töösuhte löpetanud oma algatusel voi poolte kokkuleppel, on öigus saada vaid töötutoetust ning tööturuteenuseid. Samas on köik maksnud töötuskindlustusmakset ning sageli ei ole töösuhte omal soovil voi poolte kokkuleppel löpetamise taga töötaja vaba tahe, vaid pigem teadmatus voi sund. 1 Sotsiaahninisteeriumi koostatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja- toetuste seaduse muutmise seaduseelnöu väljatöötamiskavatsus, jaanuar 2020. 2 Sotsiaalministeeriumi koostatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenusteja- toetuste seaduse muutmise seaduseelnöu väljatöötamiskavatsus, jaanuar 2020. l 2008. aastal vastu vöetud töölepingu seadusega3 laiendati töötuskindlustushuvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes löpetavad töölepingu voi teenistussuhte omal algatusel voi poolte kokkuleppel. Samuti tösteti nimetatud seadusega töötuskindlustushuvitise määrasid, kuid muudatusi ei viidud majanduskriisi töttu ellu. Praegu on öige aeg see viga parandadaja vajalikud muudatused ellu viia. Riigi jaoks peab olema oluline inimesi tööturul hoida, sest tööturule tagasitoomine on palju raskemja kulukam, kui nende seal hoidmine. Eelnou eesmärgiks on laiendada töötuskindlustushuvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes löpetavad töölepingu voi teenistussuhte omal algatusel voi poolte kokkuleppel. Selliseljuhul rakendatakse töötuskindlustushuvitise maksmisele 30 kalendripäeva pikkust ooteaega. Mitmetes teistes Euroapa Liidu liikmesriikides on omal soovil voi poolte kokkuleppel lahkujatel öigus saada töötuskindlustushuvitist, mis onpiiratud sarnase ooteajaga. Näiteks Taanis rakendatakse 3 nädalast ooteaega, Austrias 4 nädalatja Kuprosel on 6 nädalane ooteaeg.4 Samuti töstetakse eelnöuga töötuskindlustushuvitise määrasid. Eelnöuga kavandatava muudatuse kohaselt töuseb töötuskindlustushuvitise maar töötuse esimesel 100. päeval 70%-ni, 101. päevast edasi 50%-ni töötaja keskmisest töötasust. Köik ulalnimetatud muudatused parandavad töötute majanduslikku toimetulekut ning tagavad piisava asendussissetuleku too otsimise perioodiks. Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnöuga laiendatakse töötuskindlustushuvitise saajate ringi ning töstetakse töötuskindlustushuvitise suurust. Eelnöu eesmärgiks on parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, vöimaldades kala koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele vastav too. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis Eelnöu punktiga l laiendatakse töötuskindlustushuvitise saajate ringi, mille kohaselt isikul, kelle too- voi teenistussuhe löpetati poolte kokkuleppel voi töötaja voi ametniku algatusel, on öigus saada ka töötuskindlustushuvitist. Seda tingimusel, kui ta vastab seadusest tulenevatele nöuetele (isikul on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevötmisele eelnenud 36 kuu jooksul ning isik vötab ennast töötuna arvele). Sarnaselt kehtivale susteemile on töötuskindlustushuvitistjätkuvalt öigus saada isikutel, kelle töösuhe löppes töölepingu seaduse § 37 löikes 5, § 91 löikes 2 ja § 107 löikes 2 nimetatud alustel. Eelnöu punktiga 2 ei muudeta kehtivat olukorda. Endiselt ei ole töötuskindlustushuvitisele öigus töötajal, kelle tööleping löpetatakse töölepingu seaduse § 88 Ig l alusel punktides 3-8 toodud pöhjusel voi teenistujal, kes vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse §118 3 Töölepingu seaduse eelnöu 299 SE I https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584- 38cd-05fc754e99c4/Töölepingu%20seadus 4 Sotsiaalministeeriumi koostatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja- toetuste seaduse muutmise seaduseelnöu väljatöötamiskavatsus, jaanuar 2020. 2 alusel ehk huvitise saajate ringist jäävää väljä isikud, kelle viimane tööleping voi teenistussuhe lopetat! töökohustuse rikkumise töttu voi muudel sarnastel alustel. Eelnöu punktiga 3 sätestatakse, et kui töö- voi teenistussuhe löpetati poolte kokkuleppel voi töötaja voi ametniku algatusel, siis on isikul öigus saada ka töötuskindlustushuvitist 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- voi teenistussuhte löpetamisest. Sellisel juhul on maksmine edasi lukatud, mille kohaselt esimesel 30 töötuse päeval huvitist ei maksta. Huvitist hakatakse maksma alates töötuse 3 l. päevast. Piiranguna ooteaja rakendamine aitab vähendada riski, kus tööandjad näiteks koondamise asemel hakkavad töötajatega töösuhteid edaspidi löpetama vaid poolte kokkuleppel. Samuti aitab vähendada riski, kus töötajad hakkavad kergekäelisemalt töösuhteid löpetama ilma, et uus töökoht olemas oleks. Eelnöu punktiga 4 töstetakse töötuskindlustushuvitise määrasid. Töötute suure vaesusriski uks peamine pöhjus peitub töötuskindlustushuvitise madalas katvuses. Madal huvitise maar sunnib inimese vastu vötma esimese pakutava too, mis ei pruugi vastata tema haridusele, oskustele ning kus ta ei saa oma vöimeid piisavalt rakendada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustab töötuskindlustushuvitis esimesel 100. päeval 60% ning edasi 40% inimese eelnevast sissetulekust. Eelnöu kavandatava muudatuse kohaselt töuseb töötuskindlustushuvitise maar töötuse esimesel 100. päeval 70%-ni, 101. päevast edasi 50%-ni. Körgem huvitis määrtöötuse alguses tagab inimestele kindlustunde, hoiab ära vaesusesse langemise ning vöimaldab käia koolitustel ning otsida sobivat tööd. Huvitise määrä vähenemine aitab töötajal sujuvamalt liikuda taas tööturule, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu on kooskölas Euroapa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Eelnöu seadusena vastuvötmine parandab töötute majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesust. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnöu seadusena vastuvötmisel suurenevaa kulud töötuskindlustushuvitise määrade suurendamisega 2020.aastal 29 min eurot ja 2021. aastal 24 min eurot. Töötuskindlustushuvitise saajate ringi laiendamise kulu on 88 min eurot. 8. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 3 9. Seaduse jöustumine Seadusejöustub uldises korras. Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 29.09.2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raimona Kaljulaid Riigikogy liige =-: IndN? ^aar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 4 EELNÖU Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus Töötuskindlustuse seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 6 löiget l täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sönastuses: ,,3) kelle viimane too- voi teenistussuhe löppes töölepingu ulesutlemisel töötaja algatusel voi teenistussuhte löpetamisel ametniku algatusel, sealhulgas töösuhte löpetamisel töölepingu seaduse § 37 löikes 5, § 91 löikes2ja § 107 löikes 2 nimetatud alustel; 4) kelle viimane too- voi teenistussuhe löppes poolte kokkuleppel.". 2) paragrahvi 6 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(2) Töötuskindlustushuvitisele ei ole öigust kindlustatul, kelle viimane töö- voi teenistussuhe lopetat! töölepingu seaduse § 88 löike l punktides 3-8 nimetatud pöhjusel voi avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsuuteo eest teenistusest vabastamisega.". 3) paragrahvi 6 täiendatakse löikega 41 järgmises sönastuses: »(41) Kindlustatul, kelle viimane töö- voi teenistussuhe löppes töölepingu ulesutlemisel töötaja algatusel voi teenistussuhte löpetamisel ametniku algatusel voi kelle viimane töö- voi teenistussuhe löppes poolte kokkuleppel ning kes vastab käesoleva paragrahvi löikes l sätestatule on öigus töötuskindlustushuvitisele 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- voi teenistussuhte löppemisest.". 4) paragrahvi 9 löike 4 punktid l ja 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,1) 70% esimesest kuni 100. kalendripäevani; 2) 50 % 101. kalendripäevast kuni töötuskindlustushuvitise perioodi löpuni.". Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Sotsiaaldemoh-aatliku Erakonna fraktsioon 29.09.2020. a. Riigikogu Kantselei Kuupäev ^. ^. ^0^3 l viit /'/7/y^S~D ~T (allkirjastatud digitaalselt) Raimona Kaljulaid Riigikogu liige ^^^ Indre^^Saar Sotsiaädemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 2 EELNÕU Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punkti dega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ 3) kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, sealhulgas töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel ; 4) kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel.“. 2) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõpetati töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega.“ . 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel või kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on õigus töötuskindlustushüvitisele 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest .“. 4) paragrahvi 9 lõi ke 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) 70% esimesest kuni 100. kalendripäevani; 2) 50 % 101 . kalendripäevast kuni töötuskindlustushüvitise perioodi lõpuni .“ . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 2 9 . 0 9 .20 20 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid Riigikogu liige Ind r ek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimee s Seletuskiri töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Tervisekrii sile järgnenud majanduskriis on mõjuta mas olukorda tööturu l väga drastiliselt. Registreeritud töötute arv on tõusnud ligi 50 000 -ni ning erinevate ekspertide hinnangul hakkab see sügisest jõudsalt kasvama . Seepärast on hädavajalik muuta tänane töötushüvitiste süsteem paindlikumaks , mis ai taks kaasa töötute toimetuleku parandamisele . Töötushüvitiste eesmärgiks peab olema tagada inimestele piisav asendussissetulek töö otsimise periood iks. Paraku kehtiv töötushüvitiste süsteem ei aita vähendada töötuks jäänud inimeste vaesus esse langemist. Statistikaameti andmetel elas 2018. aastal 52,5% töötutest suhtelises vaesuses ja 16,7% absoluutses vaesuses. Samas kui püsiva töökohaga inimestest elas suhtelises vaesuses 10,1% ja absoluutses vaesuses 1,6%. Seega ei taga olemasolev töötushüvitiste süsteem tööotsimise ajal majanduslikku toimetulekut. Samuti ei suuda riik hüvitiste ja toetuste kehtestamisel sammu pidada sissetulekute kasvuga, mi s veelkord suuren dab riski vaesusse langemiseks . 2018. aastal kvalifitseerus töötuskindlustushüvitisele 33% ja töötutoetusele 26% uutest registreeritud töötutest. Seega 41% uutest registreeritud töötutest ei saanud ei töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist . Tänase süsteemi järgi ei teki töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele, kui töösuhe on lõpetatud töötaja enda algatusel. Eesti Töötukassa analüüsis 2016. aastal töötushüvitiste mittesaamise põhjuseid. 29% töötuskindlustushüvitise taotlejatest ei kvalifitseerunud hüvitisele just töösuhte lõpetamise põhjuse tõttu. Neist omakorda 50% juhtudest lõppes töösuhe töötaja algatusel ning 43% poolte kokkuleppel. Maksu- ja Tolliameti andmetel lõpetas 2018. aastal töösuhte vabatahtlikult ca 57% töölt lahkunutest. Seega omal soovil lõpetati 2018.aastal 70 200, poolte kokkuleppel 77 000 töösuhet. Kehtiva süsteemi puuduseks on ka asjaolu, kus töötud, kes teavad, et nad ei kvalifitseeru töötushüvitistele, ei võta end T öötukassas arvele, mistõttu jäävad nad ilma ka vajalikest tööturuteenustest (nt täiend- ja ümberõppest) . Eesti Statistikaameti andmetel tõi 2018. aastal 10% registreerimata töötutest töötukassas arvele võtmata jätmise põhjusena välja, et neil ei olnud õigust saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust . T öötushüvitiste süsteemi muutmise vajadusele on tähelepanu juh tinud erinevates uuringutes ka nt OECD ja Euroopa Komisjon n ing Riigikontroll . T öötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamine aita b tõsta töötute sotsiaalse kaitse taset. E estis kehtiv regulatsioon ei näe ette kindlustuskaitset oma algatusel või poolte kokkuleppel lõpetatud töösuhte tagajärjel töötuks jäämise korral ehk õigus töötuskindlustushüvitisele tekib ainult nn sunnitud töötuse korral . Inimesel, kes on töösuhte lõpetanud oma algatusel või poolte kokkuleppel, on õigus saada vaid töötutoetust ning tööturuteenuseid . Samas on kõik maksnud töötuskindlustusmakset ning sageli ei ole töösuhte omal soovil v õi poolte kokkuleppel lõpetamise taga töötaja vaba tahe, vaid pigem teadmatus või sund. 2008. aastal vastu võetud töölepingu seadusega laiendati töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Samuti tõsteti nimetatud seadusega töötuskindlustushüvitise määrasid, kuid muudatusi ei viidud majanduskriisi tõttu ellu. Praegu on õige aeg see viga parandada ja vajalikud muudatused ellu viia. Riigi jaoks peab olema oluline inimesi tööturul hoida, sest tööturule tagasitoomine on palju raskem ja kulukam, kui nende seal hoidmine. Eelnõu eesmärgiks on laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Sellisel juhul rakendatakse t öötuskindlustushüvitise maksmisele 30 kalendripäeva pikkust ooteaega. Mitmetes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on omal soovil või poolte kokkuleppel lahkujatel õigus saada töötuskindlustushüvitist, mis on piiratud sarnase ooteajaga. Näiteks Taanis rakendatakse 3 nädalast ooteaega, Austrias 4 nädalat ja Küprosel on 6 nädalane ooteaeg. Samuti tõstetakse eelnõuga töötuskindlustushüvitise määrasid. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt tõuseb töötuskindlustushüvitise määr töötuse esimesel 100. päeval 70%-ni, 101. päevast edasi 50%-ni töötaja keskmisest töötasust. Kõik ülalnimetatud muudatused parandavad töötute majanduslikku toimetulekut ning tagavad piisava asendussissetuleku töö otsimise perioodiks. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu eesmärgiks on parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimald ades käia koolitustel , et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi, mille kohaselt isikul, kelle töö- või teenistussuhe lõpetat i poolte kokkuleppel või töötaja või ametniku algatusel, on õigus saada ka töötuskindlustushüvitist . Seda tingimusel, kui ta vastab seadusest tulenevatele nõuetele (isikul on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ning isik võtab ennast töötuna arvele). Sarnaselt kehtivale süsteemile on töötuskindlustushüvitist jätkuvalt õigus saada isikutel, kelle töösuhe lõppes töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel . Eelnõu punktiga 2 ei muudeta kehtivat olukorda . Endiselt ei ole töötuskindlustushüvitis ele õigus t öötajal, kelle tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel punktides 3-8 toodud põhjusel või teenistujal, kes vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel ehk hüvitise saajate ringist jäävad välja isikud, kelle viimane tööleping või teenistussuhe lõpetati töökohustuse rikkumise tõttu või muudel sarnastel alustel . Eelnõu punktiga 3 sätest atakse , et kui töö- või teenistussuhe lõpetati poolte kokkuleppel või töötaja või ametniku algatusel, siis on isikul õigus saada ka töötuskindlustushüvitist 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõpetamisest. Sellisel juhul on maksmine edasi lükatud , mille kohaselt esimesel 30 töötuse päeval hüvitist ei maksta. Hüvitist hakatakse maksma alates töötuse 3 1. päevast. Piiranguna ooteaja rakendamine aitab vähendada riski, kus tööandjad näiteks koondamise asemel hakkavad töötajatega töösuhteid edaspidi lõpetama vaid poolte kokkuleppel. Samuti aitab vähendada riski, kus töötajad hakkavad kergekäelisemalt töösuhteid lõpetama ilma, et uus töökoht olemas oleks. Eelnõu punktiga 4 tõstetakse töötuskindlustushüvitise määrasid. Töötute suure vaesusriski üks peamine põhjus peitub töötuskindlustushüvitise madal as katvus es . Madal hüvitise määr sunnib inime se vastu võtma esimese pakutava töö, mis ei pruugi vastata tema haridusele, oskustele ning kus ta ei saa oma võimeid p iisavalt rakendada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustab töötuskindlustushüvitis esimesel 100. päeval 60 % ning edasi 40% inimese eelnevast sissetulekust . Eelnõu kavandatava muudatuse kohaselt tõuseb töötuskindlustushüvitise määr töötuse esimesel 100. päeval 70%-ni , 101. päevast edasi 50%-ni. Kõrgem hüvitis määr töötuse alguses tagab inimestele kindlustunde , hoia b ära vaesus esse langemis e ning võimaldab käia koolitustel ning otsida sobivat tööd. Hüvitise määra vähenemine aitab töötajal sujuvamalt liikuda taas tööturule, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmine parandab töötute majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesust. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel suurenevad kulud t öötuskindlustushüvitise määrade suurendamisega 2020.aastal 2 9 mln eurot ja 2021. aastal 24 mln eurot. T öötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamise kulu on 88 mln eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b üldises korras . ________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 2 9 .0 9 .2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid Riigikogu liige Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 29.09.2020 /1-1/14- 250/1; Riigikantselei / 29.09.2020 / 2-5/20-02097 Resolutsiooni teema: Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 15.10.2020 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 08.10.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.10.2020 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-1181. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 29.09.2020 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-1181 - Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 29.9.2020 resolutsioonile Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 15.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a93788f-b908-4611-8757-39f6a5fce86a Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a93788f-b908-4611-8757-39f6a5fce86a?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel