Vabariigi Valitsus
.09.2020 nr 1-1/14-250/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja
Riigikogu liikme Raimond Kaljulaiu k.a 29. septembril algatatud töötuskindlustuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu (250 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helir-Valdor Seeder
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel
2) seletuskiri neljal lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Seletuskiri töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu
juurde
l. Sissejuhatus
Tervisekriisile järgnenud majanduskriis on möjutamas olukorda tööturul väga drastiliselt.
Registreeritud töötute arv on töusnud ligi 50 000-ni ning erinevate ekspertide hinnangul hakkab
see sugisestjöudsalt kasvama. Seepärast on hädavajalik muuta tänane töötushuvitiste susteem
paindlikumaks, mis aitaks kaasa töötute toimetuleku parandamisele. Töötushuvitiste
eesmärgiks peab olema tagada inimestele piisav asendussissetulek töö otsimise perioodiks.
Paraku kehtiv töötushuvitiste susteem ei aita vähendada töötuks jäänud inimeste vaesusesse
langemist. Statistikaameti andmetel elas 2018. aastal 52,5% töötutest suhtelises vaesuses ja
16,7% absoluutses vaesuses. Samas kui pusiva töökohaga inimestest elas suhtelises vaesuses
10,1% ja absoluutses vaesuses 1,6%. Seega ei taga olemasolev töötushuvitiste siisteem
tööotsimise ajal majanduslikku toimetulekut. Samuti ei suuda riik huvitiste ja toetuste
kehtestamisel sammu pidada sissetulekute kasvuga, mis veelkord suurendab riski vaesusse
langemiseks. 2018. aastal kvalifitseerus töötuskindlustushuvitisele 33% ja töötutoetusele 26%
uutest registreeritud töötutest. Seega 41% uutest registreeritud töötutest ei saanud ei
töötutoetust ega töötuskindlustushuvitist. Tänase susteemi järgi ei teki töötajal öigust
töötuskindlustushuvitisele, kui töösuhe on löpetatud töötaja enda algatusel. Eesti Töötukassa
analuusis 2016. aastal töötushuvitiste mittesaamise pöhjuseid. 29% töötuskindlustushuvitise
taotlejatest ei kvalifitseerunud huvitiselejust töösuhte löpetamise pöhjuse töttu. Neist omakorda
50% juhtudest löppes töösuhe töötaja algatusel ning 43% poolte kokkuleppel. Maksu- ja
Tolliameti andmetel löpetas 2018. aastal töösuhte vabatahtlikult ca 57% töölt lahkunutest.1
Seega omal soovil löpetati 2018-aastal 70 200, poolte kokkuleppel 77 000 töösuhet.
Kehtiva susteemi puuduseks on ka asjaolu, kus töötud, kes teavad, et nad ei kvalifitseem
töötushuvitistele, ei vöta end Töötukassas arvele, mistöttu jäävää nad ilma ka vajalikest
tööturuteenustest (nt täiend- ja umberöppest). Eesti Statistikaameti andmetel toi 2018. aastal
10% registreerimata töötutest töötukassas arvele vötmata jätmise pöhjusena väljä, et neil ei
olnud öigust saada töötuskindlustushuvitist voi töötutoetust. Töötushuvitiste susteemi
muutmise vajadusele on tähelepanu juhtinud erinevates uuringutes ka nt OECD ja Euroopa
Komisjon ning Riigikontroll.2
Töötuskindlustushuvitise saajate ringi laiendamine aitab tösta töötute sotsiaalse kaitse taset.
Eestis kehtiv regulatsioon ei näe ette kindlustuskaitset oma algatusel voi poolte kokkuleppel
löpetatud töösuhte tagajärjel töötuks jäämise korral ehk öigus töötuskindlustushuvitisele tekib
ainult nn sunnitud töötuse korral. Inimesel, kes on töösuhte löpetanud oma algatusel voi poolte
kokkuleppel, on öigus saada vaid töötutoetust ning tööturuteenuseid. Samas on köik maksnud
töötuskindlustusmakset ning sageli ei ole töösuhte omal soovil voi poolte kokkuleppel
löpetamise taga töötaja vaba tahe, vaid pigem teadmatus voi sund.
1 Sotsiaahninisteeriumi koostatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja- toetuste seaduse muutmise
seaduseelnöu väljatöötamiskavatsus, jaanuar 2020.
2 Sotsiaalministeeriumi koostatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenusteja- toetuste seaduse muutmise
seaduseelnöu väljatöötamiskavatsus, jaanuar 2020.
l
2008. aastal vastu vöetud töölepingu seadusega3 laiendati töötuskindlustushuvitise saajate ringi
töötajatele ja teenistujatele, kes löpetavad töölepingu voi teenistussuhte omal algatusel voi
poolte kokkuleppel. Samuti tösteti nimetatud seadusega töötuskindlustushuvitise määrasid,
kuid muudatusi ei viidud majanduskriisi töttu ellu. Praegu on öige aeg see viga parandadaja
vajalikud muudatused ellu viia. Riigi jaoks peab olema oluline inimesi tööturul hoida, sest
tööturule tagasitoomine on palju raskemja kulukam, kui nende seal hoidmine.
Eelnou eesmärgiks on laiendada töötuskindlustushuvitise saajate ringi töötajatele ja
teenistujatele, kes löpetavad töölepingu voi teenistussuhte omal algatusel voi poolte
kokkuleppel. Selliseljuhul rakendatakse töötuskindlustushuvitise maksmisele 30 kalendripäeva
pikkust ooteaega. Mitmetes teistes Euroapa Liidu liikmesriikides on omal soovil voi poolte
kokkuleppel lahkujatel öigus saada töötuskindlustushuvitist, mis onpiiratud sarnase ooteajaga.
Näiteks Taanis rakendatakse 3 nädalast ooteaega, Austrias 4 nädalatja Kuprosel on 6 nädalane
ooteaeg.4 Samuti töstetakse eelnöuga töötuskindlustushuvitise määrasid. Eelnöuga kavandatava
muudatuse kohaselt töuseb töötuskindlustushuvitise maar töötuse esimesel 100. päeval 70%-ni,
101. päevast edasi 50%-ni töötaja keskmisest töötasust.
Köik ulalnimetatud muudatused parandavad töötute majanduslikku toimetulekut ning tagavad
piisava asendussissetuleku too otsimise perioodiks.
Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnöuga laiendatakse töötuskindlustushuvitise saajate ringi ning töstetakse
töötuskindlustushuvitise suurust. Eelnöu eesmärgiks on parandada tööotsimise ajaks töötute
majanduslikku toimetulekut, vöimaldades kala koolitustel, et leida oma oskustele ja ootustele
vastav too.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis
Eelnöu punktiga l laiendatakse töötuskindlustushuvitise saajate ringi, mille kohaselt isikul,
kelle too- voi teenistussuhe löpetati poolte kokkuleppel voi töötaja voi ametniku algatusel, on
öigus saada ka töötuskindlustushuvitist. Seda tingimusel, kui ta vastab seadusest tulenevatele
nöuetele (isikul on töötuskindlustusstaazi vähemalt 12 kuud töötuna arvelevötmisele eelnenud
36 kuu jooksul ning isik vötab ennast töötuna arvele). Sarnaselt kehtivale susteemile on
töötuskindlustushuvitistjätkuvalt öigus saada isikutel, kelle töösuhe löppes töölepingu seaduse
§ 37 löikes 5, § 91 löikes 2 ja § 107 löikes 2 nimetatud alustel.
Eelnöu punktiga 2 ei muudeta kehtivat olukorda. Endiselt ei ole töötuskindlustushuvitisele
öigus töötajal, kelle tööleping löpetatakse töölepingu seaduse § 88 Ig l alusel punktides 3-8
toodud pöhjusel voi teenistujal, kes vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse §118
3 Töölepingu seaduse eelnöu 299 SE I https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-
38cd-05fc754e99c4/Töölepingu%20seadus
4 Sotsiaalministeeriumi koostatud töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja- toetuste seaduse muutmise
seaduseelnöu väljatöötamiskavatsus, jaanuar 2020.
2
alusel ehk huvitise saajate ringist jäävää väljä isikud, kelle viimane tööleping voi teenistussuhe
lopetat! töökohustuse rikkumise töttu voi muudel sarnastel alustel.
Eelnöu punktiga 3 sätestatakse, et kui töö- voi teenistussuhe löpetati poolte kokkuleppel voi
töötaja voi ametniku algatusel, siis on isikul öigus saada ka töötuskindlustushuvitist 30
kalendripäeva möödumisel arvates töö- voi teenistussuhte löpetamisest. Sellisel juhul on
maksmine edasi lukatud, mille kohaselt esimesel 30 töötuse päeval huvitist ei maksta. Huvitist
hakatakse maksma alates töötuse 3 l. päevast. Piiranguna ooteaja rakendamine aitab vähendada
riski, kus tööandjad näiteks koondamise asemel hakkavad töötajatega töösuhteid edaspidi
löpetama vaid poolte kokkuleppel. Samuti aitab vähendada riski, kus töötajad hakkavad
kergekäelisemalt töösuhteid löpetama ilma, et uus töökoht olemas oleks.
Eelnöu punktiga 4 töstetakse töötuskindlustushuvitise määrasid. Töötute suure vaesusriski uks
peamine pöhjus peitub töötuskindlustushuvitise madalas katvuses. Madal huvitise maar sunnib
inimese vastu vötma esimese pakutava too, mis ei pruugi vastata tema haridusele, oskustele
ning kus ta ei saa oma vöimeid piisavalt rakendada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustab
töötuskindlustushuvitis esimesel 100. päeval 60% ning edasi 40% inimese eelnevast
sissetulekust. Eelnöu kavandatava muudatuse kohaselt töuseb töötuskindlustushuvitise maar
töötuse esimesel 100. päeval 70%-ni, 101. päevast edasi 50%-ni. Körgem huvitis määrtöötuse
alguses tagab inimestele kindlustunde, hoiab ära vaesusesse langemise ning vöimaldab käia
koolitustel ning otsida sobivat tööd. Huvitise määrä vähenemine aitab töötajal sujuvamalt
liikuda taas tööturule, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu on kooskölas Euroapa Liidu öigusega.
6. Seaduse möjud
Eelnöu seadusena vastuvötmine parandab töötute majanduslikku toimetulekut ja vähendab
vaesust.
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Eelnöu seadusena vastuvötmisel suurenevaa kulud töötuskindlustushuvitise määrade
suurendamisega 2020.aastal 29 min eurot ja 2021. aastal 24 min eurot.
Töötuskindlustushuvitise saajate ringi laiendamise kulu on 88 min eurot.
8. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte.
3
9. Seaduse jöustumine
Seadusejöustub uldises korras.
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 29.09.2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raimona Kaljulaid
Riigikogy liige
=-:
IndN? ^aar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
4
EELNÖU
Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus
Töötuskindlustuse seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 6 löiget l täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sönastuses:
,,3) kelle viimane too- voi teenistussuhe löppes töölepingu ulesutlemisel töötaja algatusel voi
teenistussuhte löpetamisel ametniku algatusel, sealhulgas töösuhte löpetamisel töölepingu
seaduse § 37 löikes 5, § 91 löikes2ja § 107 löikes 2 nimetatud alustel;
4) kelle viimane too- voi teenistussuhe löppes poolte kokkuleppel.".
2) paragrahvi 6 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(2) Töötuskindlustushuvitisele ei ole öigust kindlustatul, kelle viimane töö- voi teenistussuhe
lopetat! töölepingu seaduse § 88 löike l punktides 3-8 nimetatud pöhjusel voi avaliku teenistuse
seaduse § 94 alusel distsiplinaarsuuteo eest teenistusest vabastamisega.".
3) paragrahvi 6 täiendatakse löikega 41 järgmises sönastuses:
»(41) Kindlustatul, kelle viimane töö- voi teenistussuhe löppes töölepingu ulesutlemisel töötaja
algatusel voi teenistussuhte löpetamisel ametniku algatusel voi kelle viimane töö- voi
teenistussuhe löppes poolte kokkuleppel ning kes vastab käesoleva paragrahvi löikes l
sätestatule on öigus töötuskindlustushuvitisele 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- voi
teenistussuhte löppemisest.".
4) paragrahvi 9 löike 4 punktid l ja 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,1) 70% esimesest kuni 100. kalendripäevani;
2) 50 % 101. kalendripäevast kuni töötuskindlustushuvitise perioodi löpuni.".
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algatab Sotsiaaldemoh-aatliku Erakonna fraktsioon 29.09.2020. a.
Riigikogu Kantselei
Kuupäev ^. ^. ^0^3
l viit /'/7/y^S~D
~T
(allkirjastatud digitaalselt)
Raimona Kaljulaid
Riigikogu liige
^^^
Indre^^Saar
Sotsiaädemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
2
EELNÕU Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punkti dega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ 3) kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, sealhulgas töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel ; 4) kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel.“. 2) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõpetati töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel või avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega.“ . 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) Kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel või kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes poolte kokkuleppel ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on õigus töötuskindlustushüvitisele 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest .“. 4) paragrahvi 9 lõi ke 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) 70% esimesest kuni 100. kalendripäevani; 2) 50 % 101 . kalendripäevast kuni töötuskindlustushüvitise perioodi lõpuni .“ . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 2 9 . 0 9 .20 20 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid Riigikogu liige Ind r ek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimee s
Seletuskiri töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Tervisekrii sile järgnenud majanduskriis on mõjuta mas olukorda tööturu l väga drastiliselt. Registreeritud töötute arv on tõusnud ligi 50 000 -ni ning erinevate ekspertide hinnangul hakkab see sügisest jõudsalt kasvama . Seepärast on hädavajalik muuta tänane töötushüvitiste süsteem paindlikumaks , mis ai taks kaasa töötute toimetuleku parandamisele . Töötushüvitiste eesmärgiks peab olema tagada inimestele piisav asendussissetulek töö otsimise periood iks. Paraku kehtiv töötushüvitiste süsteem ei aita vähendada töötuks jäänud inimeste vaesus esse langemist. Statistikaameti andmetel elas 2018. aastal 52,5% töötutest suhtelises vaesuses ja 16,7% absoluutses vaesuses. Samas kui püsiva töökohaga inimestest elas suhtelises vaesuses 10,1% ja absoluutses vaesuses 1,6%. Seega ei taga olemasolev töötushüvitiste süsteem tööotsimise ajal majanduslikku toimetulekut. Samuti ei suuda riik hüvitiste ja toetuste kehtestamisel sammu pidada sissetulekute kasvuga, mi s veelkord suuren dab riski vaesusse langemiseks . 2018. aastal kvalifitseerus töötuskindlustushüvitisele 33% ja töötutoetusele 26% uutest registreeritud töötutest. Seega 41% uutest registreeritud töötutest ei saanud ei töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist . Tänase süsteemi järgi ei teki töötajal õigust töötuskindlustushüvitisele, kui töösuhe on lõpetatud töötaja enda algatusel. Eesti Töötukassa analüüsis 2016. aastal töötushüvitiste mittesaamise põhjuseid. 29% töötuskindlustushüvitise taotlejatest ei kvalifitseerunud hüvitisele just töösuhte lõpetamise põhjuse tõttu. Neist omakorda 50% juhtudest lõppes töösuhe töötaja algatusel ning 43% poolte kokkuleppel. Maksu- ja Tolliameti andmetel lõpetas 2018. aastal töösuhte vabatahtlikult ca 57% töölt lahkunutest. Seega omal soovil lõpetati 2018.aastal 70 200, poolte kokkuleppel 77 000 töösuhet. Kehtiva süsteemi puuduseks on ka asjaolu, kus töötud, kes teavad, et nad ei kvalifitseeru töötushüvitistele, ei võta end T öötukassas arvele, mistõttu jäävad nad ilma ka vajalikest tööturuteenustest (nt täiend- ja ümberõppest) . Eesti Statistikaameti andmetel tõi 2018. aastal 10% registreerimata töötutest töötukassas arvele võtmata jätmise põhjusena välja, et neil ei olnud õigust saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust . T öötushüvitiste süsteemi muutmise vajadusele on tähelepanu juh tinud erinevates uuringutes ka nt OECD ja Euroopa Komisjon n ing Riigikontroll . T öötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamine aita b tõsta töötute sotsiaalse kaitse taset. E estis kehtiv regulatsioon ei näe ette kindlustuskaitset oma algatusel või poolte kokkuleppel lõpetatud töösuhte tagajärjel töötuks jäämise korral ehk õigus töötuskindlustushüvitisele tekib ainult nn sunnitud töötuse korral . Inimesel, kes on töösuhte lõpetanud oma algatusel või poolte kokkuleppel, on õigus saada vaid töötutoetust ning tööturuteenuseid . Samas on kõik maksnud töötuskindlustusmakset ning sageli ei ole töösuhte omal soovil v õi poolte kokkuleppel lõpetamise taga töötaja vaba tahe, vaid pigem teadmatus või sund. 2008. aastal vastu võetud töölepingu seadusega laiendati töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Samuti tõsteti nimetatud seadusega töötuskindlustushüvitise määrasid, kuid muudatusi ei viidud majanduskriisi tõttu ellu. Praegu on õige aeg see viga parandada ja vajalikud muudatused ellu viia. Riigi jaoks peab olema oluline inimesi tööturul hoida, sest tööturule tagasitoomine on palju raskem ja kulukam, kui nende seal hoidmine. Eelnõu eesmärgiks on laiendada töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Sellisel juhul rakendatakse t öötuskindlustushüvitise maksmisele 30 kalendripäeva pikkust ooteaega. Mitmetes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on omal soovil või poolte kokkuleppel lahkujatel õigus saada töötuskindlustushüvitist, mis on piiratud sarnase ooteajaga. Näiteks Taanis rakendatakse 3 nädalast ooteaega, Austrias 4 nädalat ja Küprosel on 6 nädalane ooteaeg. Samuti tõstetakse eelnõuga töötuskindlustushüvitise määrasid. Eelnõuga kavandatava muudatuse kohaselt tõuseb töötuskindlustushüvitise määr töötuse esimesel 100. päeval 70%-ni, 101. päevast edasi 50%-ni töötaja keskmisest töötasust. Kõik ülalnimetatud muudatused parandavad töötute majanduslikku toimetulekut ning tagavad piisava asendussissetuleku töö otsimise perioodiks. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi ning tõstetakse töötuskindlustushüvitise suurust. Eelnõu eesmärgiks on parandada tööotsimise ajaks töötute majanduslikku toimetulekut, võimald ades käia koolitustel , et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi, mille kohaselt isikul, kelle töö- või teenistussuhe lõpetat i poolte kokkuleppel või töötaja või ametniku algatusel, on õigus saada ka töötuskindlustushüvitist . Seda tingimusel, kui ta vastab seadusest tulenevatele nõuetele (isikul on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ning isik võtab ennast töötuna arvele). Sarnaselt kehtivale süsteemile on töötuskindlustushüvitist jätkuvalt õigus saada isikutel, kelle töösuhe lõppes töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel . Eelnõu punktiga 2 ei muudeta kehtivat olukorda . Endiselt ei ole töötuskindlustushüvitis ele õigus t öötajal, kelle tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel punktides 3-8 toodud põhjusel või teenistujal, kes vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel ehk hüvitise saajate ringist jäävad välja isikud, kelle viimane tööleping või teenistussuhe lõpetati töökohustuse rikkumise tõttu või muudel sarnastel alustel . Eelnõu punktiga 3 sätest atakse , et kui töö- või teenistussuhe lõpetati poolte kokkuleppel või töötaja või ametniku algatusel, siis on isikul õigus saada ka töötuskindlustushüvitist 30 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõpetamisest. Sellisel juhul on maksmine edasi lükatud , mille kohaselt esimesel 30 töötuse päeval hüvitist ei maksta. Hüvitist hakatakse maksma alates töötuse 3 1. päevast. Piiranguna ooteaja rakendamine aitab vähendada riski, kus tööandjad näiteks koondamise asemel hakkavad töötajatega töösuhteid edaspidi lõpetama vaid poolte kokkuleppel. Samuti aitab vähendada riski, kus töötajad hakkavad kergekäelisemalt töösuhteid lõpetama ilma, et uus töökoht olemas oleks. Eelnõu punktiga 4 tõstetakse töötuskindlustushüvitise määrasid. Töötute suure vaesusriski üks peamine põhjus peitub töötuskindlustushüvitise madal as katvus es . Madal hüvitise määr sunnib inime se vastu võtma esimese pakutava töö, mis ei pruugi vastata tema haridusele, oskustele ning kus ta ei saa oma võimeid p iisavalt rakendada. Kehtiva regulatsiooni kohaselt moodustab töötuskindlustushüvitis esimesel 100. päeval 60 % ning edasi 40% inimese eelnevast sissetulekust . Eelnõu kavandatava muudatuse kohaselt tõuseb töötuskindlustushüvitise määr töötuse esimesel 100. päeval 70%-ni , 101. päevast edasi 50%-ni. Kõrgem hüvitis määr töötuse alguses tagab inimestele kindlustunde , hoia b ära vaesus esse langemis e ning võimaldab käia koolitustel ning otsida sobivat tööd. Hüvitise määra vähenemine aitab töötajal sujuvamalt liikuda taas tööturule, et leida oma oskustele ja ootustele vastav töö. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmine parandab töötute majanduslikku toimetulekut ja vähendab vaesust. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel suurenevad kulud t öötuskindlustushüvitise määrade suurendamisega 2020.aastal 2 9 mln eurot ja 2021. aastal 24 mln eurot. T öötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamise kulu on 88 mln eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustu b üldises korras . ________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 2 9 .0 9 .2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Kaljulaid Riigikogu liige Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 29.09.2020 /1-1/14- 250/1;
Riigikantselei / 29.09.2020 / 2-5/20-02097
Resolutsiooni teema: Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 15.10.2020
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 08.10.2020
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.10.2020 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 20-1181.
Kontroll: Siiri Pirn
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>, Siseministeerium
<
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 29.09.2020
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-1181 - Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 29.9.2020 resolutsioonile
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 15.10.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a93788f-b908-4611-8757-39f6a5fce86a
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a93788f-b908-4611-8757-39f6a5fce86a?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main