dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 30. september 2020
Viit
1.2-3/2660-2
Registreeritud
30. september 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎8-222937-2 29.09.2020 Kiri VÄLJA.bdoc221 KB

Sisu (failidest)

Teie 11.09.2020 nr 1.2-3/2660-1/ Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 29.09.2020 nr 8-2/22937-2 10122, Tallinn [email protected] Arvamus haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu kohta Sotsiaalkindlustusamet esitab haldustrahvimenetluse seaduse (edaspidi HalTS) eelnõu kohta järgmise arvamuse. 1. Üldist a. Uue seaduse vajadus Mõistame, et (haldus)trahvidega seonduv on tekkinud vajadusest, lahendada Euroopa Liidu finants-, konkurentsi- ja andmekaitse õiguse rikkumistega seonduvaid küsimusi. Meile jääb aga arusaamatuks, miks on seetõttu vajalik välja töötada uus üldosa seadus. On ilmne, et uus üldosa loob omakorda aluse edaspidiselt haldustrahvide määramise võimaluseks kõigis valdkondades. Põhimõtteliselt liigutakse sellega karistusel põhineva autoritaarse ühiskonna suunas, mis ei ole meie hinnangul õige tee. Näiteks ei näe me vajadust haldustrahvimenetluse järele sotsiaalvaldkonnas, kuivõrd olemasolevad süüteomenetluse võimalused on piisavad. Seejuures me ei mõista, miks peetakse möödapääsmatuks täiesti uue üldosa loomist ja ei ole püütud sama eesmärki saavutada tänase karistusõiguse raames (nt väärteo- ja kriminaalmenetluse reformimise teel). Isikute karistamine ja nende süüdi mõistmine peaks olema äärmuslikud meetmed, mistõttu täiendavate uute karistava iseloomuga menetlusviiside loomisega kaugenetakse ennetavast ja ohutõrjeõigusel põhinevast haldusest ning tekitatakse tarbetut segadust. b. Halduskaristuse olemus Meile jääb ebaselgeks, et millise õigusharu osana nähakse haldustrahvide määramist? Tegemist on esmase küsimusega, mis vajab ühest ja selget vastust. Seda põhjusel, et tegemist on õigusselguse (PS § 13 lg 2) ühe eeldusega ja vastavast määratlusest sõltub üldpõhimõtete kohaldatavus jm olulised aspektid. Näiteks peaks isik selgelt mõistma, millist menetlust tema suhtes läbi viiakse jne. Antud juhul jääb meile ebaselgeks, kas õigusrikkumine HalTS-i tähenduses on süütegu KarS § 3 lõike 1 tähenduses? Kas haldustrahvide määramine on osa süüteomenetlusest? Kui mitte, siis kuidas suhestub haldustrahvimenetlus väärteo-, kriminaal-, distsiplinaar- ja riikliku järelevalve menetlusega? Kuidas on lahendatud topeltkaristamisega seonduvad küsimused (PS § 23 lg 3) või need olukorrad, kus halduskaristuse koosseis võib kattuda mõne süüteo koosseisuga (PS § 23 lg 2). Kas haldustrahvid kantakse karistusregistrisse? Kui ei kanta, siis miks? Kas haldustrahvimenetluses on lubatud teostada jälitustoiminguid või kasutada selle käigus kogutud teavet (vrd nt VTMS § 32)? Ühtlasi jääb ebaselgeks tõendite kasutamise lubatavusega seotud küsimused. Kas haldustrahvimenetluses on põhimõtteliselt lubatud nn süütegude „avastamine“ ehk isiku süüdistamine mõnes teises menetluses kogutud (avastatud) tõendite alusel jne? Kõik nimetatud küsimused saavad Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975 2 alguse sellest, et eelnõuga ei ole kujundatud selget seisukohta, kas haldustrahvide määramine on haldusõiguse või karistusõiguse osa. 2. Eelnõu § 3 lõige 11 teine lause. Mida tähendab, et kui haldusorganile ei saa määrata haldustrahvi, siis võib menetleja teha noomituse või pöörduda vajaduse korral sobivate meetmete rakendamiseks õigusrikkumise toime pannud haldusorganist kõrgemal seisva asutuse või isiku poole? Milline õiguslik tähendus on noomitusel? Millise menetlusega on sellisel juhul tegemist? Kas jätkuvalt haldustrahvimenetlusega? Kuidas suhestub noomituse tegemine näiteks haldus- või teenistusliku järelevalve teostamisega? 3. Eelnõu § 5 lõige 1. Me ei toeta lähenemist, mille kohaselt peaksid kõik erikorrakaitseorganid ja haldusjärelevalve teostajad omama haldustrahvi menetleja pädevust. Tegemist on väga laia organite ringiga, kellele soovitakse anda karistusvõimu teostamise pädevus. Ühtlasi tuleb arvestada, et tegemist on uue karistusvõimu teostamise viisiga ja me ei näe, et niivõrd lühikese aja jooksul (seadus soovitakse jõustada 1.02.2021) oleks võimalik vastavate teadmiste ja oskustega personali kõigil organitel leida. On oluline arvestada, et ka senini on riigi karistusvõimu teostamine olnud delegeeritud vägagi piiratud kohtuväliste menetlejate pädevusse. Seejuures on erikorrakaitseorganite tegevus suunatud ikkagi ennekõike ohu ennetamisele, väljaselgitamisele, tõrjumisele ja rikkumise kõrvaldamisele – mitte isikute karistamisele. Eelnõust jääb ühtlasi ebaselgeks, miks seostatakse haldustrahvi määramise menetlust haldusjärelevalve teostamisega, kui eelnõu § 3 lõike 11 kohaselt ei saa haldustrahvi määrata haldusorganile, kelle üle on võimalik teostada haldusjärelevalvet VVS § 751 alusel? Kui haldustrahvi menetlus on osa süüteo menetlusest, siis oleks meie hinnangul kohasem kasutada haldustrahvi menetleja määratlemisel nt VTMS-i kohase menetleja ja kohtuvälise menetleja terminit. 4. Eelnõu § 6 lõige 8. Mida tähendab isiku kohtustus taluda tema suhtes kohaldatavaid haldustrahvimenetluse meetmeid ja võimalus teha selle tagamiseks ettekirjutusi ning rakendada sunniraha? Millised on sellise ettekirjutuse ja sunniraha rakendamise piirid? 5. Eelnõu § 12 lõige 5. Vastav säte lubab teha esmaseid toiminguid ilma menetlusalust isikut menetlusest teavitamata (varjatult). Meile jääb arusaamatuks, milliseid toiminguid selle all täpsemalt silmas peetakse? Seejuures me ei mõista, kuidas sobitub vastav sekkumisviis haldustrahvimenetluse juurde, kuivõrd eelnõu seletuskirja (p 1.1, lk 3) kohaselt järgitakse haldustrahvimenetluses olulisemaid haldusõiguse põhimõtteid. Meile teadaolevalt kuuluvad haldusõiguse olulisemate põhimõtete hulka haldusmenetluse avalikkus (HMS § 7 lg 1), hea halduse tava jne. Me ei mõista, kuidas on haldusõiguse olulisemate põhimõtete järgimine seostatav varjatud ja karistava iseloomuga riigivõimu teostamisega? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Egon Veermäe Peadirektor Andrus Jürgens 57833628 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →