Teie 11.09.2020 nr 1.2-3/2660-1/
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 29.09.2020 nr 8-2/22937-2
10122, Tallinn
[email protected]
Arvamus haldustrahvimenetluse seaduse
eelnõu kohta
Sotsiaalkindlustusamet esitab haldustrahvimenetluse seaduse (edaspidi HalTS) eelnõu kohta
järgmise arvamuse.
1. Üldist
a. Uue seaduse vajadus
Mõistame, et (haldus)trahvidega seonduv on tekkinud vajadusest, lahendada Euroopa
Liidu finants-, konkurentsi- ja andmekaitse õiguse rikkumistega seonduvaid küsimusi.
Meile jääb aga arusaamatuks, miks on seetõttu vajalik välja töötada uus üldosa seadus.
On ilmne, et uus üldosa loob omakorda aluse edaspidiselt haldustrahvide määramise
võimaluseks kõigis valdkondades. Põhimõtteliselt liigutakse sellega karistusel põhineva
autoritaarse ühiskonna suunas, mis ei ole meie hinnangul õige tee. Näiteks ei näe me
vajadust haldustrahvimenetluse järele sotsiaalvaldkonnas, kuivõrd olemasolevad
süüteomenetluse võimalused on piisavad. Seejuures me ei mõista, miks peetakse
möödapääsmatuks täiesti uue üldosa loomist ja ei ole püütud sama eesmärki saavutada
tänase karistusõiguse raames (nt väärteo- ja kriminaalmenetluse reformimise teel). Isikute
karistamine ja nende süüdi mõistmine peaks olema äärmuslikud meetmed, mistõttu
täiendavate uute karistava iseloomuga menetlusviiside loomisega kaugenetakse
ennetavast ja ohutõrjeõigusel põhinevast haldusest ning tekitatakse tarbetut segadust.
b. Halduskaristuse olemus
Meile jääb ebaselgeks, et millise õigusharu osana nähakse haldustrahvide määramist?
Tegemist on esmase küsimusega, mis vajab ühest ja selget vastust. Seda põhjusel, et
tegemist on õigusselguse (PS § 13 lg 2) ühe eeldusega ja vastavast määratlusest sõltub
üldpõhimõtete kohaldatavus jm olulised aspektid. Näiteks peaks isik selgelt mõistma,
millist menetlust tema suhtes läbi viiakse jne.
Antud juhul jääb meile ebaselgeks, kas õigusrikkumine HalTS-i tähenduses on süütegu
KarS § 3 lõike 1 tähenduses? Kas haldustrahvide määramine on osa süüteomenetlusest?
Kui mitte, siis kuidas suhestub haldustrahvimenetlus väärteo-, kriminaal-, distsiplinaar- ja
riikliku järelevalve menetlusega? Kuidas on lahendatud topeltkaristamisega seonduvad
küsimused (PS § 23 lg 3) või need olukorrad, kus halduskaristuse koosseis võib kattuda
mõne süüteo koosseisuga (PS § 23 lg 2). Kas haldustrahvid kantakse karistusregistrisse?
Kui ei kanta, siis miks? Kas haldustrahvimenetluses on lubatud teostada jälitustoiminguid
või kasutada selle käigus kogutud teavet (vrd nt VTMS § 32)? Ühtlasi jääb ebaselgeks
tõendite kasutamise lubatavusega seotud küsimused. Kas haldustrahvimenetluses on
põhimõtteliselt lubatud nn süütegude „avastamine“ ehk isiku süüdistamine mõnes teises
menetluses kogutud (avastatud) tõendite alusel jne? Kõik nimetatud küsimused saavad
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
2
alguse sellest, et eelnõuga ei ole kujundatud selget seisukohta, kas haldustrahvide
määramine on haldusõiguse või karistusõiguse osa.
2. Eelnõu § 3 lõige 11 teine lause. Mida tähendab, et kui haldusorganile ei saa määrata
haldustrahvi, siis võib menetleja teha noomituse või pöörduda vajaduse korral sobivate
meetmete rakendamiseks õigusrikkumise toime pannud haldusorganist kõrgemal seisva
asutuse või isiku poole? Milline õiguslik tähendus on noomitusel? Millise menetlusega on
sellisel juhul tegemist? Kas jätkuvalt haldustrahvimenetlusega? Kuidas suhestub
noomituse tegemine näiteks haldus- või teenistusliku järelevalve teostamisega?
3. Eelnõu § 5 lõige 1. Me ei toeta lähenemist, mille kohaselt peaksid kõik
erikorrakaitseorganid ja haldusjärelevalve teostajad omama haldustrahvi menetleja
pädevust. Tegemist on väga laia organite ringiga, kellele soovitakse anda karistusvõimu
teostamise pädevus. Ühtlasi tuleb arvestada, et tegemist on uue karistusvõimu teostamise
viisiga ja me ei näe, et niivõrd lühikese aja jooksul (seadus soovitakse jõustada 1.02.2021)
oleks võimalik vastavate teadmiste ja oskustega personali kõigil organitel leida.
On oluline arvestada, et ka senini on riigi karistusvõimu teostamine olnud delegeeritud
vägagi piiratud kohtuväliste menetlejate pädevusse. Seejuures on erikorrakaitseorganite
tegevus suunatud ikkagi ennekõike ohu ennetamisele, väljaselgitamisele, tõrjumisele ja
rikkumise kõrvaldamisele – mitte isikute karistamisele. Eelnõust jääb ühtlasi ebaselgeks,
miks seostatakse haldustrahvi määramise menetlust haldusjärelevalve teostamisega, kui
eelnõu § 3 lõike 11 kohaselt ei saa haldustrahvi määrata haldusorganile, kelle üle on
võimalik teostada haldusjärelevalvet VVS § 751 alusel? Kui haldustrahvi menetlus on osa
süüteo menetlusest, siis oleks meie hinnangul kohasem kasutada haldustrahvi menetleja
määratlemisel nt VTMS-i kohase menetleja ja kohtuvälise menetleja terminit.
4. Eelnõu § 6 lõige 8. Mida tähendab isiku kohtustus taluda tema suhtes kohaldatavaid
haldustrahvimenetluse meetmeid ja võimalus teha selle tagamiseks ettekirjutusi ning
rakendada sunniraha? Millised on sellise ettekirjutuse ja sunniraha rakendamise piirid?
5. Eelnõu § 12 lõige 5. Vastav säte lubab teha esmaseid toiminguid ilma menetlusalust
isikut menetlusest teavitamata (varjatult). Meile jääb arusaamatuks, milliseid toiminguid
selle all täpsemalt silmas peetakse? Seejuures me ei mõista, kuidas sobitub vastav
sekkumisviis haldustrahvimenetluse juurde, kuivõrd eelnõu seletuskirja (p 1.1, lk 3)
kohaselt järgitakse haldustrahvimenetluses olulisemaid haldusõiguse põhimõtteid. Meile
teadaolevalt kuuluvad haldusõiguse olulisemate põhimõtete hulka haldusmenetluse
avalikkus (HMS § 7 lg 1), hea halduse tava jne. Me ei mõista, kuidas on haldusõiguse
olulisemate põhimõtete järgimine seostatav varjatud ja karistava iseloomuga riigivõimu
teostamisega?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe
Peadirektor
Andrus Jürgens
57833628
[email protected]