MINISTRI MÄÄRUS
29.09.2020 nr 45
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse
nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“
muutmine
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruses nr 9 „Immuniseerimiskava“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Gripivastane immuniseerimine tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses
väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajatele, ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse saajatele ja kogukonnas elamise teenuse saajatele.“;
2) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Määruse jõustumine
Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri
2. märtsi 2017. a määrus nr 9
„Immuniseerimiskava“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
IMMUNISEERIMISKAVA
Vanus Vaktsiini tähis ja manustamise kordsus
12 tundi HepB 1*
1–5 päeva BCG
2 kuud RV 1
3 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 1 + RV 2
4,5 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 2 + RV 3**
6 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 3
1 aasta MMR 1
1,5–2 aastat DTaP-IPV-Hib-HepB 4
6–7 aastat DTPa-IPV 5
12 aastat HPV 1, 2***
13 aastat MMR 2
15–17 aastat dTap 6
Täiskasvanud (iga dT
10 aasta järel)
Tähiste seletused:
HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG – tuberkuloosi vaktsiin
RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin
DTaP-IPV-Hib-HepB – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud
poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse ja B-viirushepatiidi vaktsiin
MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin
HPV – inimese papilloomiviirusnakkuse vaktsiin
dTpa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin
dT – difteeria ja teetanuse vaktsiin
* Üksnes HbsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi suhtes analüüsimata emadel
sündinud riskirühma kuuluvad imikud
** Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral
*** Üksnes tütarlapsed. Esimese ja teise annuse vaheline intervall 6–13 kuud
Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise
määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse muudatusega lisatakse immuniseerimiskavas tasuta gripivastase vaktsineerimise
sihtrühma hulka ka kogukonnas elamise teenuse saajad (800 inimest). Kogukonnas elamise
teenus on erihoolekandeteenus, mille saajad kuuluvad samuti gripi riskirühma ning elavad
lähestikku teiste tasuta gripivastase vaktsineerimise saajatega. Samuti muudetakse
määrusega kuuevalentse vaktsiiniga vaktsineerimise ajakava, võimaldades esimese
korduvvaktsineerimise teha senise kahe aasta vanuses asemel 1,5–2 aasta vanuses.
Muudatus võimaldab teha esimese korduvvaktsineerimise varem ning vähendada seeläbi
hilinejate arvu, teha kava paindlikumaks ning ühtlustada Eesti immuniseerimiskava teiste ELi
riikide kavadega. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna
nõunik Kärt Sõber (
[email protected]; 715 3471). Määruse koostamises osales Terviseameti
nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova
(
[email protected]; 794 3500), Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga
Sadikova (
[email protected]; 794 3500) ning Eesti Haigekassa esmatasandi
teenuste osakonna spetsialist Mari Kalbin (
[email protected]). Määruse juriidilise
ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ebe Sarapuu
(
[email protected]; 626 9337). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1
tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse immuniseerimiskava.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõike 4 sõnastust. Muudatusega lisatakse
gripivastase vaktsineerimise saajate hulka ka kogukonnas elamise teenuse saajad.
2019. aastal võimaldati hooldekodude elanikele esimest korda tasuta gripivastast
vaktsineerimist immuniseerimiskava alusel. Sihtrühm piiritleti sotsiaalhoolekande seaduse
alusel väljaspool kodu ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate ja ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse saajatega. Kogukonnas elamise teenus kuulub samuti
erihoolekandeteenuse alla. Teenuse saajateks on peamiselt erivajadusega inimesed, kes
elavad koos (2020. a andmete põhjal on selle teenuse saajaid 800). Selle teenuse saajatel ei
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).
1
ole ööpäev läbi kohapeal hooldustöötajat, kuid päevasel ajal käib nende juures
tegevusjuhendaja. Seda teenust saavatel inimestel esinevad sageli kaasuvad kroonilised
haigused, mis teeb neist gripi riskirühma. Lisaks osutatakse üld- ja erihoolekandeteenust
sageli lähestikku (samas hoones, samal korrusel vms) kogukonnas elamise teenuse
saajatega, muu hulgas ei ole välistatud nakkuse edasikandumine sihtrühmades. Seetõttu on
põhjendatud ka sellele sihtrühmale tasuta gripivastase vaktsineerimise võimaldamine. Selle
teenuse saajate vaktsineerimine korraldatakse sügisel perearstisüsteemi kaudu nii, nagu
eelmisel aastal ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse
saajate gripivastane vaktsineerimine. Vaktsiini hankimist ja vaktsineerimise korraldamist
rahastatakse Eesti Haigekassa eelarvest.
Paragrahvi 1 punktiga 2 kehtestatakse määruse uus lisa.
Uues lisas muudetakse kuuevalentse vaktsiini tõhustusdoosi ehk esimese
korduvvaktsineerimise manustamise ajakava. Seni kehtinud immuniseerimiskava kohaselt
manustati kuuevalentse vaktsiini doosid vanuses 3 kuud, 4,5 kuud ja 6 kuud ning esimene
korduvvaktsineerimine tehti 2-aastaselt. Muudatusega kehtestatakse tõhustusdoosi
manustamisele ajavahemik 1,5–2 aastat, võimaldades selle manustamisega alustada varem.
Muudatusega tagatakse kuuevalentse vaktsiini tõhustusdoosi manustamisel suurem
paindlikkus ning varasem manustamine võimaldab potentsiaalselt vähendada hilinejate arvu
ja suurendada vaktsineerimisega hõlmatust. 1,5 aasta vanuselt ei ole paljud lapsed veel
lastekollektiivi jõudnud ning haigestumisi, mille tõttu 2-aastastel vaktsineerimist edasi
lükatakse, esineb vähem. Samas on võimalik vaktsineerida endiselt ka kahe aasta vanuses,
kui varem vaktsineerimine pole võimalik.
Praktiliselt kõikides ELi riikides tehakse esimene korduvvaktsineerimine kuuevalentse
vaktsiiniga vanuses 11–24 kuud. Muudatusega ühtlustatakse Eestis kehtivat
immuniseerimiskava teiste ELi riikide kavadega. Ühtlustamine on oluline, sest praktikas on
esinenud näiteid, kus riiklike immuniseerimiskavade erinevuse tõttu ei ole laps välisriiki kolides
saanud vajalikke vaktsiine. Samuti tagab muudatus kuuevalentse vaktsiini parema
kättesaadavuse ning võimaluse teha koostööd teiste riikidega vaktsiinide ühishangetes.
Ka laste plaaniline tervisekontroll toimub 1,5 aasta vanuses, mille raames on võimalik teha
kuuevalentse vaktsiiniga vaktsineerimine. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022. a, mis jätab
piisavalt aega immuniseerimiskava muutmisega seotud ettevalmistusteks, sh teavitustööks.
Muudatus on kooskõlastatud immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga.
Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumine.
Määruse § 1 punkt 1 jõustub üldises korras ning määruse §1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2022.
a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusega lisatakse tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühma ka kogukonnas elamise
teenuse saajad. Muudatusega kaasneb positiivne mõju sihtrühmale, võimaldades ennetada
grippi haigestumist või selle raskemaid tüsistusi sihtrühma hulgas, ning kaudselt kogu
elanikkonnale, takistades gripiviiruse levikut ühiskonnas. Samuti avaldub kaudne positiivne
mõju Eesti Haigekassa eelarvele, kuivõrd muudatus võimaldab säästa gripist või selle
tüsistustest tingitud ravikulusid. Kuna kogukonnas elamise teenust osutatakse sageli
2
lähestikku teiste tasuta gripivastase vaktsineerimise sihtrühma kuuluvate teenuste saajatega,
võimaldab selle sihtrühma vaktsineerimine ennetada nakkuse levikut ka teiste teenuste
saajatele. Vaktsineerijatel tekib aruandekohustus manustatud vaktsiinidooside ja saavutatud
hõlmatuse kohta.
Määrusega muudetakse kuuevalentse vaktsiini tõhustusdoosi manustamise ajakava,
võimaldades edaspidi manustada kuuevalentse vaktsiini tõhustusdoos varem, st 1,5–2 aasta
vanuselt. Muudatus võimaldab tõhustusdoosi manustamisel suuremat paindlikkust. Varasem
manustamine tagab potentsiaalselt suurema hõlmatuse 2-aastaste hulgas ning vähendab
hilinejate arvu. Samuti ühtlustatakse muudatusega tõhustusdoosi manustamise aeg teiste ELi
riikidega, mis vähendab erinevusi riiklike immuniseerimiskavade vahel ning tagab parema
vaktsiini kättesaadavuse. Vaktsineerimise võimaldamine 1,5-aastase lapse tervisekontrolli
visiidi raames eeldab perearstidelt mõningast ümberharjumist, kuid töökoormus muudatusega
seoses suureneda ei tohiks. Vaktsineerides lapsi juba 1,5-aastaselt, kui lapsed on eelduslikult
tervemad, võimaldab potentsiaalselt vähendada ka kordusvisiitide arvu vaktsineerimise
edasilükkamise tõttu.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Gripivastase vaktsineerimise sihtrühma laiendamisega (800 inimest) kaasnev kulu Eesti
Haigekassa eelarvele on orienteeruvalt 11 000 eurot. Nimetatud summaga on haigekassa
selle aasta eelarves arvestanud. Kogukonnas elamise teenuse saajate gripivastane
vaktsineerimine toimub perearsti nimistu süsteemi kaudu. Eesti Haigekassa hangib vaktsiinid
ja perearstid esitavad haigekassale arve ainult vaktsineerimise eest.
Kuuevalentse vaktsiini tõhustusdoosi manustamise ajakava muutmine eeldab nii
lapsevanemate kui tervishoiutöötajate teavitamist. Vastav kommunikatsiooni- ja
teavitustegevuste kava töötatakse välja 2021. aastaks ning teavitustegevuste elluviimist
koordineerib Terviseamet. Samuti peab Eesti Haigekassa muutma laste tervisekontrollide
infomaterjale seoses vaktsineerimise võimalusega 1,5-aastaste laste tervisekontrolli raames.
6. Määruse jõustumine
Paragrahviga 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määruse § 1 punkt 1 jõustub üldises korras
ning § 1 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2022. a.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Infektsioonhaiguste
Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Õdede Liidule ja Eesti Linnade
ja Valdade Liidule.
Eelnõu kooskõlastas Siseministeerium ning märkused esitas Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Positiivse arvamuse eelnõu toetuseks avaldasid Eesti Õdede Liit, Eesti Perearstide Selts,
Eesti Haigekassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Arstide Liit. Märkustega arvestamine on
kajastatud kooskõlastuse märkuste tabelis.
3
„Immuniseerimiskava“
muutmise määruse
seletuskirja juurde
Lisa
„Immuniseerimiskava“ muutmise määruse kooskõlastamisel tehtud märkuste ja
ettepanekute arvestamine
Märkused Arvestamine
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Toetame muudatust, millega laiendatakse Selgitame. Haigekassa tervishoiuteenuste
gripivastast immuniseerimist kogukonnas loetelu võimaldab gripivastast
elamise teenuse saajatele. Palume siiski vaktsineerimist läbi viia üld- ja
pöörata tähelepanu asjaolule, et selle erihooldekodus elavale isikule ja seda on
teenuse saajate perearstid võivad asuda perearstidele lubatud osutada
kliendiga erineval haldusterritooriumil. nimistuväliselt. Vaktsineerida võib
Mitmetel põhjustel ei pruugi klient ja tema kogukonnateenusel olevaid kliente perearst
perekond soovida perearsti vahetada, kui või korraldab teenuse osutamise. Igal
klient asub elama teise omavalitsusse. inimesel on perearst, kes tegeleb
Samuti ei pruugi multiprobleemne klient leida ennetustegevusega, mistõttu
endale uues elukohas perearsti, kes koduõendusteenuse tegevusloaga
soostuks teda oma nimistusse võtma. lepingupartner ei saa seda teenust
Kuivõrd immuniseerimise ning sellega kogukonnas elamise teenusel olevatele
seotud aruandluse kohustus on kliendi klientidele osutada.
perearstil, siis võib tekkida olukord, kus osad Kõikidele vastaval teenusel elavatele
kliendid jäävad teenusest ilma, kuna asuvad inimestele leiame koostöös perearstidega ja
perearstist kaugel. Seoses sellega palume teenuseosutajatega lahenduse, milline
kaaluda immuniseerimise sujuva läbiviimise perearst neid vaktsineerimist korraldab.
eesmärgil piirkonda teenindavatele
koduõendusteenuse osutajatele vastava
ülesande andmist. Sel juhul on kliendi
perearstil võimalik määrata kliendile
immuniseerimise läbiviimiseks
koduõendusteenus.