dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 24. september 2020
Viit
2-2.2/1214-1
Registreeritud
24. september 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2_2014-2020
Vastutaja
Triin Paarmaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2-2.21214-1 24.09.2020 Muu leping (1).bdoc3329 KB

Sisu (failidest)

Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 1 ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras. 1. Üldandmed • Rakvere Linnavalitsus, 75025064 Rakvere Linnavalitsus on volitatud esindaja Tapa Vallavalitsuse, Järva Vallavalitsuse, Paide Linnavalitsuse, Türi Vallavalitsuse, AS Järvamaa Haigla, AS Rakvere Haigla, Rakvere Perearstikeskus, OÜ Tapa Perearstikeskus, Paide Pereartikeskus, OÜ Türi Tervisekeskus, FIE Enn Sults • Rakvere Linnavalitsus, Lai 20, Rakvere, 44308 Lääne-Virumaa • Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) Kontaktisik: esindaja projektis Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket, [email protected] ; 5158185 • Arvelduskonto number, viitenumber, pank Rakvere Linnavalitsus, AS SEB Pank ak EE8610 10502003419005 • Taotletav summa 90 000 eurot 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks 1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus, esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi tegevustesse kaasatud. Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge, tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse piirkondlik ülevaade ja eelarve. 2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?): Järvamaa ja Lääne-Virumaa on arendanud koostööd sotsiaalvaldkonnas ning viinud läbi võrgustikukohtumisi, sest maakonna piirid meie klientide liikumisel sotsiaal- ja meditsiinivaldkonna teenuste vahel on väga tihedad. Soovime kahte maakonda arendada ühtse piirkonnana ning olla toeks ka teistele Lääne-Virumaa omavalitsustele. Soovime koostöös oma piirkonnas jõuda selgelt formuleeritud klienditeekonnani, mille tagab tõhus hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koostöö. Selle saavutamiseks on vajalik omada ülevaadet kaasatud valdkondade ja asutuste tööst ja teenustest, et klienti, patsienti või tema lähedasi nõustav spetsialist teaks, millise asutuse poole abi saamiseks pöörduda. Soovime luua aktiivse võrgustiku, mis lisaks üksikjuhtumite käsitlemisele tegeleb arendusega ja pakub lahendusi süsteemsete probleemkohtade parandamiseks. Soovime tagada abivajaja sujuva liikumise süsteemide vahel ja katkematu abi, s.t et klient oleks regulaarselt monitooritud ning talle osutatakse vajalikke teenuseid (mida pakutakse proaktiivselt). Lisaks soovime täiendada piirkonna seiramise ning analüüsimise võimekust õppides hetkel toimivatest praktikatest erinevates omavalitsustes. Projekti piirkonnas on tervishoiusüsteemis peamiseks teenuste pakkujaks kaks haiglat, mille teenuseid kasutavad nii Lääne-Virumaa kui ka Järvamaa kliendid. Soovime arendada eelkõige tervishoiu ja hoolekandesüsteemi vahelist koostööd ja võrgutikutöö parendamist. Projekti peamine eesmärk on meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna vahelise kommunikatsiooni, infovahetuse ja koostöö arendamine. Koordinatsioonimudeli rakendamisel soovime mõista protsessi, kuidas liigub info koos kliendiga, kuidas liigub informatsioon ühelt teenusepakkujalt teiseni? Kas info on relevantne ning kas ta on kättesaadav kõikidele osapooltele (patsient, teenuse osutajad, patsiendi lähedased)? Eesmärkideks on toetada inimese vajadustest lähtuva võimalikult parima abi osutamine, et vähendada hooldusvajadusega abivajajate ning nende lähedaste asjaajamisega seotud koormust ning et abivajadusega inimene tuleks oma kodus võimalikult kaua iseseisvalt toime. 2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate: A) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi): Peamised abivajajad on • Dementsed ja nende lähedased; • Eakad (65+ aastased), eelkõige üksi elavad eakad, kellel on tekkinud terviseprobleemid, samas puuduvad lähedased, kes neid toetaks või lähedased elavad välismaal; • psüühikahäirega inimesed, kes on nt TOR ravil ja tulevad seejärel koju ning vajavad uutele teenustele suunamist; • psüühikahäirega noored, kes vajavad toetavaid ja aktiviseerivaid teenuseid. Näiteks päevakeskuse teenus, kes teenust erinevatel põhjustel ei saa (ei sobitu teiste klientidega jm); • lastega pered, kelle probleemid tulenevad vanemate vaimsetest probleemidest; • Projekti sihtgrupp on muutuv number. Abivajajate arv muutub kogu aeg ajas, sest kliendi teekond abivajajana võib tekkida väga kiiresti. Seega mingis mõttes saab hinnata sihtgrupiks kõiki elanikke, kes elavad viie omavalitsuse territooriumil, sest kunagi ei või teada, millal nad satuvad abivajajateks; • Ühistaotluse piirkonna sihtgrupp elab Rakvere linnas, Tapa vallas, Järva vallas, Paide linnas ja Türi vallas. Kogu rahvaarv piirkonnas on 56 020 elanikku 01.01.2020 seisuga. B) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad: • suurimaks murekohaks on üksi elavad eakad, kellel puuduvad lähedased või nad elavad eemal. Paljudel eakatel on lapsed ja lähedased kolinud välismaale; • igapäevaelu toimetuleku probleemid – raha kasutamine, arstiaegadest kinnipidamine ja broneerimine, töötukassa teenuste mittekasutamine, puude raskusastme olemasolu uuendamine/taotlemine, erihoolekandele suunamine, ID- kaardi kehtivusaja jälgimine; • dementsetel eakatele järelevalve ja turvalisuse tagamine ning lähedaste hoolduskoormuse vähendamine (vaba aja veetmise probleemid, kuidas veedab kodus vaba aega, kuidas on tagatud ohutus, kui lähedased on eemal jne); • dementsetele klientidele, kui suure abivajadusega eakatele hooldekodu koha leidmine; • eluaseme kohandamise teenuse kättesaadavus, toetamine teisaldavate abivahendite kasutamisel; • klientide alkoholisõltuvus ja muud sõltuvused, mis tekitavad abivajaduse; • suureks murekohaks on ka inimeste arusaam tervishoiuteenusest ning selle kättesaadavusest, samuti kuidas selle kohta informatsiooni leida; • piirangud klientide poolt – abivajajad ei taju, et neil on probleem, ei tunne abi järele vajadust. C) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid: Väljakutsed esinevad kõigis väljatoodud abivajajate sihtgruppides, ülejäänud rühmades märkimisväärseid probleeme ei tajuta. Omavalitsused on arendanud sotsiaalteenused ja tajuvad positiivset tuge Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutud toest enda teenuse osutamisel, kuid murekohaks on eelkõige vaimsete probleemidega täiskasvanud (eakad, tööealised). Näiteks: Raskused psüühilise erivajadusega inimeste pereliikmete abistamisel abivajaja ravile saamisel. Abivajaja ise ei tunnista ravivajadust ning pereliikmetel ja sotsiaaltöötajal on pea võimatu inimest ravile saada. Psühhiaatriahaigla võtab ravile vaid isiku enda nõusolekul. Eestkostja/lähedase nõusolekut isiku ravile saamisel ei arvestata ja kuna isik ise nõusolekut ei anna, ravivajadust ei tunnista, siis jääb ta seetõttu vajaliku ravita. 2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas nendega seotud riske ja probleeme ületada: Võimalused: a) psühholoogi ja pereterapeudi teenuse kättesaadavus piirkonnas. Teenusele ei pea sõitma teise linna, saab Paides ja Rakveres kohapeal. Omavalitsused toetavad teenuste eest tasumisel. b) Järva maakonnas on väga hea koostöö MTÜga Süda-Eesti Sotsiaalkeskus, kust on võimalik saada võlanõustamist, psühholoogiteenust, nõustamisteenuseid sõltlastele, toiduabi Järvamaa Toidupangast. c) Lääne-Virumaal Tapal tegutseb sotsiaalteenuste keskus MTÜ Virumaa Tugiteenused, kus on palju erinevaid spetsialiste, kes toetavad mõlema maakonna kliente. d) Rakveres on Toidupank tegutsenud juba 10 aastat, et toetada abivajajaid. e) Rakvere linn sai hea ja toetava praktika eelmisest hoolduskoordinatsiooni projektist ning teised omavalitsused soovivad arendada võrgustikutööd ning õppida kogemustest, samas Rakvere linn ja Tapa vald on väga motiveeritud kogemusest, et saavad koostööd teha kõigi Järvamaa omavalitsustega. Kitsaskohad: • laste vaimse tervise õe teenuse vajadus; • psühholoogi teenuse vajadus; • peretöötajate/päevahoidjate/tugiisikute vähesus; • ressursi puudumise tõttu ei jõua tegeleda sotsiaalvaldkonnas ennetustegevusega; • üksi elavad eakad on sageli enda tervisliku seisundi tõttu sunnitud veetma enamuse ajast kodus, kus neil ei käi külalisi ning kontakt välismaailmaga on väga kasin. Eakad vajaksid nö seltsilise teenust- inimest, kellel on aega neid külastada ja suhelda; • infovahetus erinevate teenuseosutajate vahel ning koostöö erinevatel tasanditel; • perearstide vanus (eakad perearstid) ja täitmata ametikohad; • hajaasustus piirkonna elanikele on esmatasandi tervishoiuteenused halvasti kättesaadavad. Sõltutakse sotsiaalteenustest, et oleks võimalik kasutada eriarstiabiteenusele pääsemiseks sotsiaaltransporti; • ühistranspordi ebaühtlane kaetus maapiirkonnas või üldse selle puudumine . Kuna enamik kitsaskohad on seotud spetsialistide või teenuste puudumisega, siis probleemide ületamiseks oleks tarvis nimetatud spetsialiste juurde värvata või leida teenuseosutajad, kelle juures spetsialistid tegutsevad. Koostöö osas tuleks tervishoiuasutustel dementsuse (potentsiaalsetel, s.t diagnoosimata juhtudel) kahtlusega patsientide puhul pöörduda senisest enam KOV-i poole, et teavitada potentsiaalselt abivajavast elanikust, ja vastupidi, KOV-il pöörduda tervishoiusüsteemi poole, et isik suunata asjakohastele uuringutele ning kahtlus meditsiinilise diagnoosiga kinnitada või ümber lükata. Psüühikahäirega inimeste puhul on puudu toetavate teenuste osutajatest, seega vajaks tõhusamat koordineerimist aeg, kui inimene on uue teenuse järjekorras. Sellel ajal ei ole abi alati piisavalt asjakohane ning võib tingida häire progresseerumise. 2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile: a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.2: Piirkondlik juhtrühm on käinud koos alates 2020 juulist seoses ühistaotluse esitamisega konkursile. Piirkondlikku juhtrühma kuuluvad projektis osalevate omavalitsuste ja haiglate esindajad. Kaasatud on vastavalt võimalustele ka piirkonda kuuluvad perearstid ning nende esindajad. Aktiivne koostöö võrgustiku arendamiseks piirkonnas algab alates septembrist 2020, kui konkursile esitatud taotlusele on saadud positiivne vastus. Kui selgub, et projekt ei saa rahastust, siis jätkab piirkondlik juhtrühm koostööd omaalgatuslikult, et arendada ja õppida praktikatest erinevates omavalitsustes ja haiglate kogemusest üksikjuhtumite lahendamisel ning kliendi teekonna kaardistamisel teenusteni jõudmisel. b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.3: Piirkondlik võrgustik on planeeritud paika panna esimese nelja kuu jooksul peale lepingu allkirjastamist. Võrgustikku kuuluvad kõikide sihtgruppide esindajad (sotsiaal- tervishoiuvaldkonna spetsialistid). Võrgustiku liikmed planeeritakse kinnitada hiljemalt novembriks 2020, sest projekti toimimisest piirkonnas loodetakse saada võimalikult suurt kasu. c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva korra Lisa 3 vormi punktile 2: Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesannete ja vastutuse kaardistus on planeeritud hiljemalt detsembriks 2020, sest seal on suur roll piirkondlikul juhtrühmal ja võrgustikul, sest soovitakse kaasata üksikjuhtumite lahendamisel piirkonnas toimivaid parimaid praktikaid. d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas: Võrgustikupõhise klienditööga on planeeritud alustada alates oktoobrist 2020, seoses koordinaatorite tööle asumisega. Samas toimib juba praegu väiksemates piirkondades võrgusikupõhine klienditöö, kuna seda teevad kõik omavalitsused. Eraldi aga soovitakse ühtlustada piirkonnas kvaliteeti, muuta seda rohkem inimkeskseks ja kiirendada kliendi teekonda. 2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest vastutab?): Omavalitsuste roll on eelkõige olla juhtivpartner meditsiinivaldkonnale, toetada, motiveerida ja suunata neid. Haiglad on avaldanud soovi olla avatud koostööks, kiirendada inimkeskset lähenemist ja toetada tervishoiuteenustega, et kliendid saaksid võimalikult parima abi ning toe. Perearstid soovivad juurde ressursse, et tegeleda klientide meditsiinilise abi pakkumisega ning saada tuge omavalitsuselt suure abivajadusega klientidega ning tuge haiglalt erispetsialistide teenuse kättesaadavuse ning õendusteenuse pakkumisega, et kliendid iseseisev toimetulek paraneks kiiresti. 2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3): Juhtrühma moodustavad projektis osalevate omavalitsuste ametnikud, kes oma ametiülesannete tõttu vastavad nii isikuomaduselt kui ametnikutöö spetsiifikale tuginedes koordinatsioonimudelis välja toodud nõuetele. Kõikidel juhtrühma liikmetel on tugevad teadmised haldusmenetlusest ja finantsdistsipliinist. Samuti on kõigil juhtrühma liikmetel vastavalt koordinatsioonimudeli lisale 2 nimetatud isikuomadused. 2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud oskustele ja kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua: a) milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium): Võrgustikutöö arendamine, rollide selgitamine inimkeskse, kliendist lähtuva teekonna arendamisel hoolekande ja meditsiinivaldkonnas liikumisel. Tuge ja jõustamist võrgustikuliikmetele, näiteks supervisiooni üksikjuhtumite lahendamisel, mis on väga keerulised. Täiendavalt võiks olla ka sotsiaalvaldkonna koolitamine, et mõista rohkem meditsiinisüsteemi ja vastupidi. b) milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse osta: Inimkeskse koordinatsioonimudel rakendamiseks tuleb piirkonda tuua eelkõige inimressurssi, et parendada võrgustikutööd ja üksikjuhtumite lahendamist. Täiendavalt planeerivad omavalitsused kaasata enda piirkonna arendusvaldkonna inimesed, et projekti tulemuste tagasisidena jõuaksid muudatused arengudokumentidesse. Soovime anda sisendi Järvamaa ja Lääne-Virumaa terviseprofiili arengusse ja tegevuskavadesse. Planeeritud koostöö Maakondlike arenduskeskuste ja omavalitsuste liiduga. Antud kulud on omavalitsused planeerinud oma eelarvest vastavalt vajadusele. 2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist? Ülesanded, mille jaoks oleks vajalik täiendav tööjõud: • projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine (piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine maakonnas, andmebaasi uuendamine jooksvalt) • projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine (sh üksikjuhtumite ülene seire); • projekti toetamine administreerivate tegevustega; • piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine; • teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine; • üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine; • muude projektiga seotud ülesannete täitmine • võrgustikutöö toetamine koos juhtgrupiga (sh üksikjuhtumite üleses piirkondlikus võrgustikutöös osalemine); • omavalitsustes töötavate sotsiaaltöötajate toetamine üksikjuhtumite lahendamisel ja koostööplaani koostamine ning arendamine • koordinaatorid teevad omavahel väga palju koostööd, et jagada parimaid praktikaid piirkonnas 2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke: Rakvere Linnavalitsus osales esimeses „Hoolduskoordinatsiooni“ pilootprojektis ning projektist saadud kasu omavalitsuse eakate toetamisel oli hindamatu. Samuti paranes võrgustikutöö sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel. Enamus omavalitsusi on korduvalt taotlenud lisarahastust projektist „Puuetega inimeste eluasemete füüsilise kohandamine“. Omavalitsused on esitanud vähemalt kahte vooru taotlusi, et parandada puudega inimeste kodude kohandamist. Lääne-Virumaa ja Järvamaa omavalitsused on taotlenud korduvalt „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ meetme tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” toetust ning planeeritud on osalemine ka august 2020 avatud meetmes. 2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis 5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde. Projekti raames on planeeritud luua piirkonda 2,5 hoolduskoordinaatori töökohta ja 0,5 koormusega täidab täiendavalt ülesandeid Türi valla sotsiaaltööspetsialist alates 01.10.2020 kuni 31.12.2021, et toetada võrgustikutöö arengut ja parandada töö efektiivsust töökoormuse suurenemisel töös klientidega. Koordinaatorite roll on jaotatud võrgustikukohtumisel vastavalt omavalitsuste suurusele. Rakvere linnas asub tööle täiskohaga koordinaator, kes toetab teisi koordinaatoreid ja korraldab projekti aruandluse. Teine koordinaator on planeeritud 0,5 kohaga Tapa valda ja 0,5 kohaga Järva valda, Kolmas koordinaator on planeeritud 0,5 kohaga Paide linna. Türi vallas osutab koordinaatori ülesandeid 0,5 kohaga sotsiaalvaldkonna ametnik. Samas on väga oluline nende omavaheline koostöö ja võrgustiku arendamine. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et: • nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas; • nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt; • neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust; • neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet; • nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik; • nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad; • toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Märkused: Lisadena volitused teistelt osapooltelt. Kuupäev: 17.08.2020 Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed: Triin Varek, linnapea Allkirjastatud digitaalselt Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 1 ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras. 1. Üldandmed • Rakvere Linnavalitsus, 75025064 Rakvere Linnavalitsus on volitatud esindaja Tapa Vallavalitsuse, Järva Vallavalitsuse, Paide Linnavalitsuse, Türi Vallavalitsuse, AS Järvamaa Haigla, AS Rakvere Haigla, Rakvere Tervisekeskus, OÜ Tapa Perearstid, OÜ Paide Perearstid, OÜ Türi Perearstikeskus, FIE Enn Sults • Rakvere Linnavalitsus, Lai 20, Rakvere, 44308 Lääne-Virumaa • Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) Kontaktisik: esindaja projektis Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket, [email protected] ; 5158185 • Arvelduskonto number, viitenumber, pank Rakvere Linnavalitsus, AS SEB Pank ak EE8610 10502003419005 • Taotletav summa 90 000 eurot 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks 1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus, esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi tegevustesse kaasatud. Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge, tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse piirkondlik ülevaade ja eelarve. 2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?): Järvamaa ja Lääne-Virumaa on arendanud koostööd sotsiaalvaldkonnas ning viinud läbi võrgustikukohtumisi, sest maakonna piirid meie klientide liikumisel sotsiaal- ja meditsiinivaldkonna teenuste vahel on väga tihedad. Soovime kahte maakonda arendada ühtse piirkonnana ning olla toeks ka teistele Lääne-Virumaa omavalitsustele. Soovime koostöös oma piirkonnas jõuda selgelt formuleeritud klienditeekonnani, mille tagab tõhus hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koostöö. Selle saavutamiseks on vajalik omada ülevaadet kaasatud valdkondade ja asutuste tööst ja teenustest, et klienti, patsienti või tema lähedasi nõustav spetsialist teaks, millise asutuse poole abi saamiseks pöörduda. Soovime luua aktiivse võrgustiku, mis lisaks üksikjuhtumite käsitlemisele tegeleb arendusega ja pakub lahendusi süsteemsete probleemkohtade parandamiseks. Soovime tagada abivajaja sujuva liikumise süsteemide vahel ja katkematu abi, s.t et klient oleks regulaarselt monitooritud ning talle osutatakse vajalikke teenuseid (mida pakutakse proaktiivselt). Lisaks soovime täiendada piirkonna seiramise ning analüüsimise võimekust õppides hetkel toimivatest praktikatest erinevates omavalitsustes. Projekti piirkonnas on tervishoiusüsteemis peamiseks teenuste pakkujaks kaks haiglat, mille teenuseid kasutavad nii Lääne-Virumaa kui ka Järvamaa kliendid. Soovime arendada eelkõige tervishoiu ja hoolekandesüsteemi vahelist koostööd ja võrgutikutöö parendamist. Projekti peamine eesmärk on meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna vahelise kommunikatsiooni, infovahetuse ja koostöö arendamine. Koordinatsioonimudeli rakendamisel soovime mõista protsessi, kuidas liigub info koos kliendiga, kuidas liigub informatsioon ühelt teenusepakkujalt teiseni? Kas info on relevantne ning kas ta on kättesaadav kõikidele osapooltele (patsient, teenuse osutajad, patsiendi lähedased)? Eesmärkideks on toetada inimese vajadustest lähtuva võimalikult parima abi osutamine, et vähendada hooldusvajadusega abivajajate ning nende lähedaste asjaajamisega seotud koormust ning et abivajadusega inimene tuleks oma kodus võimalikult kaua iseseisvalt toime. 2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate: A) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi): Peamised abivajajad on • Dementsed ja nende lähedased; • Eakad (65+ aastased), eelkõige üksi elavad eakad, kellel on tekkinud terviseprobleemid, samas puuduvad lähedased, kes neid toetaks või lähedased elavad välismaal; • psüühikahäirega inimesed, kes on nt TOR ravil ja tulevad seejärel koju ning vajavad uutele teenustele suunamist; • psüühikahäirega noored, kes vajavad toetavaid ja aktiviseerivaid teenuseid. Näiteks päevakeskuse teenus, kes teenust erinevatel põhjustel ei saa (ei sobitu teiste klientidega jm); • lastega pered, kelle probleemid tulenevad vanemate vaimsetest probleemidest; • Projekti sihtgrupp on muutuv number. Abivajajate arv muutub kogu aeg ajas, sest kliendi teekond abivajajana võib tekkida väga kiiresti. Seega mingis mõttes saab hinnata sihtgrupiks kõiki elanikke, kes elavad viie omavalitsuse territooriumil, sest kunagi ei või teada, millal nad satuvad abivajajateks; • Ühistaotluse piirkonna sihtgrupp elab Rakvere linnas, Tapa vallas, Järva vallas, Paide linnas ja Türi vallas. Kogu rahvaarv piirkonnas on 56 020 elanikku 01.01.2020 seisuga. B) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad: • suurimaks murekohaks on üksi elavad eakad, kellel puuduvad lähedased või nad elavad eemal. Paljudel eakatel on lapsed ja lähedased kolinud välismaale; • igapäevaelu toimetuleku probleemid – raha kasutamine, arstiaegadest kinnipidamine ja broneerimine, töötukassa teenuste mittekasutamine, puude raskusastme olemasolu uuendamine/taotlemine, erihoolekandele suunamine, ID- kaardi kehtivusaja jälgimine; • dementsetel eakatele järelevalve ja turvalisuse tagamine ning lähedaste hoolduskoormuse vähendamine (vaba aja veetmise probleemid, kuidas veedab kodus vaba aega, kuidas on tagatud ohutus, kui lähedased on eemal jne); • dementsetele klientidele, kui suure abivajadusega eakatele hooldekodu koha leidmine; • eluaseme kohandamise teenuse kättesaadavus, toetamine teisaldavate abivahendite kasutamisel; • klientide alkoholisõltuvus ja muud sõltuvused, mis tekitavad abivajaduse; • suureks murekohaks on ka inimeste arusaam tervishoiuteenusest ning selle kättesaadavusest, samuti kuidas selle kohta informatsiooni leida; • piirangud klientide poolt – abivajajad ei taju, et neil on probleem, ei tunne abi järele vajadust. C) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid: Väljakutsed esinevad kõigis väljatoodud abivajajate sihtgruppides, ülejäänud rühmades märkimisväärseid probleeme ei tajuta. Omavalitsused on arendanud sotsiaalteenused ja tajuvad positiivset tuge Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutud toest enda teenuse osutamisel, kuid murekohaks on eelkõige vaimsete probleemidega täiskasvanud (eakad, tööealised). Näiteks: Raskused psüühilise erivajadusega inimeste pereliikmete abistamisel abivajaja ravile saamisel. Abivajaja ise ei tunnista ravivajadust ning pereliikmetel ja sotsiaaltöötajal on pea võimatu inimest ravile saada. Psühhiaatriahaigla võtab ravile vaid isiku enda nõusolekul. Eestkostja/lähedase nõusolekut isiku ravile saamisel ei arvestata ja kuna isik ise nõusolekut ei anna, ravivajadust ei tunnista, siis jääb ta seetõttu vajaliku ravita. 2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas nendega seotud riske ja probleeme ületada: Võimalused: a) psühholoogi ja pereterapeudi teenuse kättesaadavus piirkonnas. Teenusele ei pea sõitma teise linna, saab Paides ja Rakveres kohapeal. Omavalitsused toetavad teenuste eest tasumisel. b) Järva maakonnas on väga hea koostöö MTÜga Süda-Eesti Sotsiaalkeskus, kust on võimalik saada võlanõustamist, psühholoogiteenust, nõustamisteenuseid sõltlastele, toiduabi Järvamaa Toidupangast. c) Lääne-Virumaal Tapal tegutseb sotsiaalteenuste keskus MTÜ Virumaa Tugiteenused, kus on palju erinevaid spetsialiste, kes toetavad mõlema maakonna kliente. d) Rakveres on Toidupank tegutsenud juba 10 aastat, et toetada abivajajaid. e) Rakvere linn sai hea ja toetava praktika eelmisest hoolduskoordinatsiooni projektist ning teised omavalitsused soovivad arendada võrgustikutööd ning õppida kogemustest, samas Rakvere linn ja Tapa vald on väga motiveeritud kogemusest, et saavad koostööd teha kõigi Järvamaa omavalitsustega. Kitsaskohad: • laste vaimse tervise õe teenuse vajadus; • psühholoogi teenuse vajadus; • peretöötajate/päevahoidjate/tugiisikute vähesus; • ressursi puudumise tõttu ei jõua tegeleda sotsiaalvaldkonnas ennetustegevusega; • üksi elavad eakad on sageli enda tervisliku seisundi tõttu sunnitud veetma enamuse ajast kodus, kus neil ei käi külalisi ning kontakt välismaailmaga on väga kasin. Eakad vajaksid nö seltsilise teenust- inimest, kellel on aega neid külastada ja suhelda; • infovahetus erinevate teenuseosutajate vahel ning koostöö erinevatel tasanditel; • perearstide vanus (eakad perearstid) ja täitmata ametikohad; • hajaasustus piirkonna elanikele on esmatasandi tervishoiuteenused halvasti kättesaadavad. Sõltutakse sotsiaalteenustest, et oleks võimalik kasutada eriarstiabiteenusele pääsemiseks sotsiaaltransporti; • ühistranspordi ebaühtlane kaetus maapiirkonnas või üldse selle puudumine . Kuna enamik kitsaskohad on seotud spetsialistide või teenuste puudumisega, siis probleemide ületamiseks oleks tarvis nimetatud spetsialiste juurde värvata või leida teenuseosutajad, kelle juures spetsialistid tegutsevad. Koostöö osas tuleks tervishoiuasutustel dementsuse (potentsiaalsetel, s.t diagnoosimata juhtudel) kahtlusega patsientide puhul pöörduda senisest enam KOV-i poole, et teavitada potentsiaalselt abivajavast elanikust, ja vastupidi, KOV-il pöörduda tervishoiusüsteemi poole, et isik suunata asjakohastele uuringutele ning kahtlus meditsiinilise diagnoosiga kinnitada või ümber lükata. Psüühikahäirega inimeste puhul on puudu toetavate teenuste osutajatest, seega vajaks tõhusamat koordineerimist aeg, kui inimene on uue teenuse järjekorras. Sellel ajal ei ole abi alati piisavalt asjakohane ning võib tingida häire progresseerumise. 2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile: a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.2: Piirkondlik juhtrühm on käinud koos alates 2020 juulist seoses ühistaotluse esitamisega konkursile. Piirkondlikku juhtrühma kuuluvad projektis osalevate omavalitsuste ja haiglate esindajad. Kaasatud on vastavalt võimalustele ka piirkonda kuuluvad perearstid ning nende esindajad. Aktiivne koostöö võrgustiku arendamiseks piirkonnas algab alates septembrist 2020, kui konkursile esitatud taotlusele on saadud positiivne vastus. Kui selgub, et projekt ei saa rahastust, siis jätkab piirkondlik juhtrühm koostööd omaalgatuslikult, et arendada ja õppida praktikatest erinevates omavalitsustes ja haiglate kogemusest üksikjuhtumite lahendamisel ning kliendi teekonna kaardistamisel teenusteni jõudmisel. b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.3: Piirkondlik võrgustik on planeeritud paika panna esimese nelja kuu jooksul peale lepingu allkirjastamist. Võrgustikku kuuluvad kõikide sihtgruppide esindajad (sotsiaal- tervishoiuvaldkonna spetsialistid). Võrgustiku liikmed planeeritakse kinnitada hiljemalt novembriks 2020, sest projekti toimimisest piirkonnas loodetakse saada võimalikult suurt kasu. c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva korra Lisa 3 vormi punktile 2: Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesannete ja vastutuse kaardistus on planeeritud hiljemalt detsembriks 2020, sest seal on suur roll piirkondlikul juhtrühmal ja võrgustikul, sest soovitakse kaasata üksikjuhtumite lahendamisel piirkonnas toimivaid parimaid praktikaid. d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas: Võrgustikupõhise klienditööga on planeeritud alustada alates oktoobrist 2020, seoses koordinaatorite tööle asumisega. Samas toimib juba praegu väiksemates piirkondades võrgusikupõhine klienditöö, kuna seda teevad kõik omavalitsused. Eraldi aga soovitakse ühtlustada piirkonnas kvaliteeti, muuta seda rohkem inimkeskseks ja kiirendada kliendi teekonda. 2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest vastutab?): Omavalitsuste roll on eelkõige olla juhtivpartner meditsiinivaldkonnale, toetada, motiveerida ja suunata neid. Haiglad on avaldanud soovi olla avatud koostööks, kiirendada inimkeskset lähenemist ja toetada tervishoiuteenustega, et kliendid saaksid võimalikult parima abi ning toe. Perearstid soovivad juurde ressursse, et tegeleda klientide meditsiinilise abi pakkumisega ning saada tuge omavalitsuselt suure abivajadusega klientidega ning tuge haiglalt erispetsialistide teenuse kättesaadavuse ning õendusteenuse pakkumisega, et kliendid iseseisev toimetulek paraneks kiiresti. 2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3): Juhtrühma moodustavad projektis osalevate omavalitsuste ametnikud, kes oma ametiülesannete tõttu vastavad nii isikuomaduselt kui ametnikutöö spetsiifikale tuginedes koordinatsioonimudelis välja toodud nõuetele. Kõikidel juhtrühma liikmetel on tugevad teadmised haldusmenetlusest ja finantsdistsipliinist. Samuti on kõigil juhtrühma liikmetel vastavalt koordinatsioonimudeli lisale 2 nimetatud isikuomadused. 2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud oskustele ja kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua: a) milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium): Võrgustikutöö arendamine, rollide selgitamine inimkeskse, kliendist lähtuva teekonna arendamisel hoolekande ja meditsiinivaldkonnas liikumisel. Tuge ja jõustamist võrgustikuliikmetele, näiteks supervisiooni üksikjuhtumite lahendamisel, mis on väga keerulised. Täiendavalt võiks olla ka sotsiaalvaldkonna koolitamine, et mõista rohkem meditsiinisüsteemi ja vastupidi. b) milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse osta: Inimkeskse koordinatsioonimudel rakendamiseks tuleb piirkonda tuua eelkõige inimressurssi, et parendada võrgustikutööd ja üksikjuhtumite lahendamist. Täiendavalt planeerivad omavalitsused kaasata enda piirkonna arendusvaldkonna inimesed, et projekti tulemuste tagasisidena jõuaksid muudatused arengudokumentidesse. Soovime anda sisendi Järvamaa ja Lääne-Virumaa terviseprofiili arengusse ja tegevuskavadesse. Planeeritud koostöö Maakondlike arenduskeskuste ja omavalitsuste liiduga. Antud kulud on omavalitsused planeerinud oma eelarvest vastavalt vajadusele. 2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist? Ülesanded, mille jaoks oleks vajalik täiendav tööjõud: • projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine (piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine maakonnas, andmebaasi uuendamine jooksvalt) • projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine (sh üksikjuhtumite ülene seire); • projekti toetamine administreerivate tegevustega; • piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine; • teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine; • üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine; • muude projektiga seotud ülesannete täitmine • võrgustikutöö toetamine koos juhtgrupiga (sh üksikjuhtumite üleses piirkondlikus võrgustikutöös osalemine); • omavalitsustes töötavate sotsiaaltöötajate toetamine üksikjuhtumite lahendamisel ja koostööplaani koostamine ning arendamine • koordinaatorid teevad omavahel väga palju koostööd, et jagada parimaid praktikaid piirkonnas 2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke: Rakvere Linnavalitsus osales esimeses „Hoolduskoordinatsiooni“ pilootprojektis ning projektist saadud kasu omavalitsuse eakate toetamisel oli hindamatu. Samuti paranes võrgustikutöö sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel. Enamus omavalitsusi on korduvalt taotlenud lisarahastust projektist „Puuetega inimeste eluasemete füüsilise kohandamine“. Omavalitsused on esitanud vähemalt kahte vooru taotlusi, et parandada puudega inimeste kodude kohandamist. Lääne-Virumaa ja Järvamaa omavalitsused on taotlenud korduvalt „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ meetme tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” toetust ning planeeritud on osalemine ka august 2020 avatud meetmes. 2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis 5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde. Projekti raames on planeeritud luua piirkonda 2,5 hoolduskoordinaatori töökohta ja 0,5 koormusega täidab täiendavalt ülesandeid Türi valla sotsiaaltööspetsialist alates 01.10.2020 kuni 31.12.2021, et toetada võrgustikutöö arengut ja parandada töö efektiivsust töökoormuse suurenemisel töös klientidega. Koordinaatorite roll on jaotatud võrgustikukohtumisel vastavalt omavalitsuste suurusele. Rakvere linnas asub tööle täiskohaga koordinaator, kes toetab teisi koordinaatoreid ja korraldab projekti aruandluse. Teine koordinaator on planeeritud 0,5 kohaga Tapa valda ja 0,5 kohaga Järva valda, Kolmas koordinaator on planeeritud 0,5 kohaga Paide linna. Türi vallas osutab koordinaatori ülesandeid 0,5 kohaga sotsiaalvaldkonna ametnik. Samas on väga oluline nende omavaheline koostöö ja võrgustiku arendamine. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et: • nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas; • nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt; • neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust; • neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet; • nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik; • nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad; • toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Märkused: Lisadena volitused teistelt osapooltelt. Kuupäev: 17.08.2020 Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed: Triin Varek, linnapea Allkirjastatud digitaalselt Sotsiaalministeerium [email protected] Volitamine Rakvere Perearstikeskuse perearstid volita vad Rakvere Linnavalitsust esitama ja olema ametlik esindaja Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja AS Rakvere Haigla ning perearstide FIE Enn Sults , Rakvere Perearstikeskus , Paide Perearstikeskus, Türi Tervisekeskus ja Tapa Perearstikeskuse ühistaotlus t projekti konkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ . Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31.12.2021 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Veidrik Rakvere Perearstikeskuse esindaja Sotsiaalministeerium [email protected] Volitus OÜ Tapa Perearstikeskus (10733212, Tapa, Valgejõe pst. 14-2) volitab Rakvere Linnavalitsust esitama ja olema ametlik esindaja Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja AS Rakvere Haigla ning perearstide FIE Enn Sults, Rakvere Perearstikeskus, OÜ Paide Arst, OÜ Türi Tervisekeskus ja Tapa Perearstikeskuse ühistaotlust projekti konkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“. Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31.12.2021 (allkirjastatud digitaalselt) Katsin Kuusik Perearst [email protected] Türi Tervisekeskus OÜ 10376580 Viljandi 26, Türi linn, Türi vald, 72212 [email protected] (+372)3848623 Volitamine Türi Tervisekeskus OÜ Toomas Tamme kaudu volitab Rakvere Linnavalitsust esitama ja olema ametlik esindaja Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja AS Rakvere Haigla ning perearstide FIE Enn Sults , Rakvere Perearstikeskus , Paide Perearstikeskus , Türi Tervisekeskus OÜ ja Tapa Perearstikeskuse ühistaotlus t projekti konkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ . Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31.12.2021 (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Tamm Juhatuse liige Sotsiaalministeerium 13.08.2020 nr 2.06/8/2020 Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Volikiri Aktsiaselts Rakvere Haigla, asukohaga Lõuna põik 1 Rakvere, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimehe Ain Suurkaevu isikus (ik 36301315235), volitab Rakvere Linnavalitsust esitama ja olema ametlik esindaja Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja Aktsiaselts Rakvere Haigla ning perearstide FIE Enn Sults, Rakvere Perearstikeskus, Paide Perearstikeskus, Türi Tervisekeskus ja Tapa Perearstikeskuse ühistaotlust projekti konkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“. Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31.12.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Ain Suurkaev Juhatuse esimees Lõuna põik 1 Tel 322 9010 Konto EE744204278615913802 Coop Pank 44316 RAKVERE Faks 322 9009 Konto EE521700017001904897 Luminor Bank Reg nr 10856624 e-post: [email protected] Konto EE791010220025506016 SEB www.rh.ee Konto EE942200221020336737 Swedbank Avalik JÄRVA VALLAVALITSUS Sotsiaalministeerium [email protected] 13.08.2020 nr 8-1/2020/8-1 Volitamine Järva vald Järva Vallavalitsuse kaudu volitab Rakvere Linnavalitsust esitama ja olema ametlik esindaja Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja AS Rakvere Haigla ning perearstide FIE Perearst Enn Sults, Rakvere Perearstikeskus, Paide Perearstikeskus, OÜ Türi Tervisekeskus ja Tapa Perearstikeskuse ühistaotlust projekti konkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“. Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31.12.2021 /allkirjastatud digitaalselt/ Rait Pihelgas Vallavanem ______________________________________________________________________________ Pikk 56 Tel. +372 386 3377 Registri kood 77000335 Järva-Jaani alev e-mail: [email protected] EE211010702000622006 SEB 73301 JÄRVA MAAKOND jarvavald.kovtp.ee EE222200001120105842 Swedbank PAIDE LINNAVALITSUS Sotsiaalministeerium [email protected] 12.08.2020 nr 15-4/20/1918-1 Volitamine Paide linn Paide Linnavalitsuse kaudu volitab Rakvere Linnavalitsust esitama ja olema ametlik esindaja Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja AS Rakvere Haigla ning perearstide FIE Enn Sults, Rakvere Perearstikeskus, Paide Perearstikeskus, OÜ Türi Tervisekeskus ja Tapa Perearstikeskuse ühistaotlust projekti konkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“. Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31.12.2021 (allkirjastatud digitaalselt) Priit Värk Linnapea PAIDE LINNAVALITSUS Telefon 383 8600 Registrikood 77000246 Keskväljak 14 Faks 383 8602 Arvelduskonto EE611010702000611004 Paide linn E-post: [email protected] 72711 Paide linn Internet: http://paide.kovtp.ee/ TÜRI VALLAVALITSUS VOLIKIRI Türi vald Türi Vallavalitsuse kui ametiasutuse (registrikood 75033460, asukoht Türi vald, Türi linn, Kohtu tänav 2) kaudu ning Türi vallavanema Pipi-Liis Siemanni (e-post [email protected]) esinduses, kes tegutseb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 lõike 1 ning § 50 lõike 1 punktide 2 ja 8, Türi Vallavolikogu 30. novembri 2017 määruse nr 10 „Türi valla põhimäärus“ § 50 lõike 1 punktide 1 ja 3, § 54 lõigete 3 ja 6 ning § 101 ja Türi Vallavolikogu 16. novembri 2017 määruse nr 8 „Türi Vallavalitsuse põhimäärus“ § 13 lõike 1 ja § 14 lõike 1 punkti 2 alusel (edaspidi nimetatud ka volitaja), volitab Rakvere linna Rakvere Linnavalitsuse (registrikood 75025064) kaudu esindama Türi valda ja Türi Vallavalitsust kui ametiasutust Sotsiaalministeeriumi korraldatud konkursile „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla, Järva valla, ASi Järvamaa Haigla, ASi Rakvere Haigla, FIE Perearst Enn Sults, OÜ Türi Tervisekeskus, OÜ TAPA PEREARSTIKESKUS ning Rakvere perearstikeskuse ja Paide perearstikeskuse perearstide ühistaotluse esitamisel ning projektitaotluse rahuldamisel projekti elluviimiseks vajalike toimingute ja tehingute tegemisel. Volitatul on õigus sõlmida Türi valla ja Türi Vallavalitsuse kui konkursil osaleva ühe ühistaotleja nimel inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamiseks vajalikke lepinguid, esitada avaldusi, taotlusi ja aruandeid ning dokumentidele Türi valla nimel alla kirjutada. Volituse andja esindajaks volitusega hõlmatud küsimustes on Türi Vallavalitsuse terviseedenduse spetsialist, telefon 5884 8780 (volituse andmise hetkel Säsil Rammo; e-post [email protected]). Volikiri kehtib kolmekümne esimese detsembrini kaks tuhat kakskümmend üks (31.12.2021) ja on antud edasivolitamise õiguseta. Volikiri on vormistatud digitaalselt ning edastatud volituste tõestamiseks Rakvere Linnavalitsusele. (allkirjastatud digitaalselt) Pipi-Liis Siemann vallavanem Sotsiaalministeerium [email protected] Volitamine Perearst Enn Sults FIE volitab Rakvere Linnavalitsust esitama ja olema ametlik esindaja Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja AS Rakvere Haigla ning perearstide FIE Perearst Enn Sults , Rakvere Perearstikeskus , P aide Perearstikeskus , OÜ Türi Tervisekeskus ja Tapa Perearstikeskuse ühistaotlus t projekti konkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ . Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31.12.2021 (allkirjastatud digitaalselt) Enn Sults Sotsiaalministeerium [email protected] 14.08.2020 Volitamine Ilme Last Paide Perearstikeskuse kaudu volitab Rakvere Linnavalitsust esitama ja olema ametlik esindaja Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja AS Rakvere Haigla ning perearstide FIE Enn Sults, Rakvere Perearstikeskus, Paide Perearstikeskus, OÜ Türi Tervisekeskus ja Tapa Perearstikeskuse ühistaotlust projekti konkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“. Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega seotud toimingute tegemisel . Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31.12.2021 (allkirjastatud digitaalselt) Ilme Last Perearst TAPA VALLAVALITSUS Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10129 Tallinn [email protected] Meie: 14.08.2020 nr 14-5/20/1366 Volikiri Tapa vald Tapa Vallavalitsuse kaudu volitab Rakvere Linnavalitsust esitama ja olema ametlik esindaja Paide linna, Rakvere linna, Tapa valla, Türi valla ja Järva valla ning AS Järvamaa Haigla ja AS Rakvere Haigla ning perearstide FIE Enn Sults, Rakvere Perearstikeskus, OÜ Paide Arst, OÜ Türi Tervisekeskus ja Tapa Perearstikeskuse ühistaotlust projekti konkursile „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“. Projekti rahastamisel volitame Rakvere Linnavalitsust projekti juhtima ja ühistaotluse sõlmimisega seotud toimingute tegemisel. Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni 31.12.2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riho Tell vallavanem Rain Sepping 322 8440 [email protected] Pikk 15 / 45106 Tapa / Lääne-Virumaa / Telefon 322 9650 / E-post [email protected] / www.tapa.ee Registrikood 75033477 / IBAN EE722200001120077103 / Swedbank AS / Kood 767 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 2-2.2/1214-1 ERITINGIMUSED Tallinn, Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ning Rakvere Linnavalitsus, registrikood 75025064, asukoht Lai 20, Rakvere, 44308 Lääne-Virumaa, Tapa Vallavalitsus, registrikood 75033477, asukoht Pikk 15, Tapa linn, Tapa vald, 45106 Lääne- Virumaa, Järva Vallavalitsus, registrikood 77000335, asukoht Pikk tn 56, Järva-Jaani alev, Järva vald, 73301 Järvamaa, Paide Linnavalitsus, registrikood 77000246, asukoht Keskväljak 14, Paide linn, 72711 Järvamaa, Türi Vallavalitsus, registrikood 75033460, asukoht Kohtu tn 2, Türi linn, Türi vald, 72213 Järvamaa, AS Järvamaa Haigla, registrikood 10220275, asukoht Tiigi tn 8, Paide linn, 72712 Järvamaa, AS Rakvere Haigla, registrikood 10856624, asukoht Lõuna põik 1, Rakvere linn, 44316 Lääne- Virumaa, Rakvere Perearstikeskus, mis koondab endas OÜ Eraarst Kersti Veidrik, registrikood 10631747, asukoht E.Vilde tn 2a/1, Rakvere, 44316, Lääne-Virumaa, OÜ Tapa Perearstikeskus, registrikood 10733212, asukoht Valgejõe pst 14/2, Tapa linn, Tapa vald, 45109 Järvamaa, Paide Perearstikeskus, mis koondab endas FIE Ilme Last, registrikood 11772409, asukoht Lai tn 28b Paide linn, Järvamaa 72714, OÜ Türi Tervisekeskus, registrikood 10376580, asukoht Viljandi tn 26, Türi linn, Türi vald, 72212 Järvamaa ja FIE Enn Sults, registrikood 11722831, asukoht Lasteaia tn 4, Aravete alevik, Järva vald, 73501 Järvamaa, keda esindab volikirja alusel Rakvere Linnavalitsus, keda esindab Triin Varek (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada piirkondliku paindlikkusega koordinatsioonimudeli rakendumist eesmärgiga tagada abivajavale inimesele vajalik sujuv valdkondade ülene abi ning toetuse saaja poolt 14.08.2020 esitatud taotlusest (edaspidi „taotlus“), sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames koostatud TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ alategevuse 2.4.6. „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ kaudu antava toetuse summa on kuni 90 000 (üheksakümmend tuhat) eurot (edaspidi toetus). 1.2. Toetuse saaja kasutab toetust piirkondliku paindlikkusega inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli loomiseks ja rakendamiseks. Toetuse kasutamise täpsem kirjeldus on toodud taotluses (lepingu Lisa 1). 1.3. Toetuse kasutamise periood on 01.09.2020.-31.12.2021. 2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on maksegraafik. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse toetuse saaja arveldusarvele vastavalt järgmisele maksegraafikule: 2.2.1. 20 564,8 (kakskümmend tuhat viissada kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest; 2.2.2. järgmised kolm osamakset 17 358,8 (seitseteist tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul alates toetuse saaja poolt eelmise aruandlus perioodi kohta lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande esitamisest ja kinnitamisest; 2.2.3. 17 358,8 (seitseteist tuhat kolmsada viiskümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend senti) eurot 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. 2.3. Sotsiaalministeeriumil on toetuse saajale järgmise kvartali ettemaksu tehes õigus vähendada ettemaksu suurust summa võrra, mis on eelneval kvartalil jäänud lepingu Lisa 2 vormil esitatud aruande kohaselt kasutamata. 3. Aruannete esitamine 3.1. Toetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised:  01.09.2020. – 31.12.2020;  01.01.2021. – 31.03.2021;  01.04.2021. – 30.06.2021;  01.07.2021. – 30.09.2021;  01.10.2021. – 31.12.2021. 3.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise aruande 5 (viie) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi lõppemist ning toetuse kasutamise lõpparuande 8 (kaheksa) tööpäeva jooksul peale viimase aruandeperioodi lõppemist. Aruannetele lisatakse projektiga seotud üritustel osalejate allkirjalehed vastavalt lepingu Lisale 4. 3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 2 toodud vormil ja ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas lepingu Lisa 3 vormil. 3.4. Lõpparuandes esitatakse lisaks viimase perioodi aruandlusele ka kokkuvõtlik ülevaade projektis osalemisest (sh tuginedes vahearuannetes esitatud infole). 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele. Logod edastatakse Toetuse volitatud esindajale e-posti teel. 4.1. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise. 5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ulli Luide, tel. 626 9723, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kersti Suun-Deket, tel. 5158185, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad, mis on lepingu lahutamatuks osadeks: 6.1. Lisa 1 – Taotlus inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamise toetuse saamiseks (sh Lisa 1 Exeli vorm - eelarvevorm konkursi taotluse juurde); 6.2. Lisa 2 – Toetuse kasutamise aruande vorm (sh Lepingu lisa 2 Exeli vorm - eelarve aruande vorm); 6.3. Lisa 3 – ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas; 6.4. Lisa 4 – Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil http://www.sm.ee/toetuse_kasutamise_lepingute_uldtingimused. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I),lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ________________ _______________ Tel: 626 9301 Tel: 322 5870 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE861010502003419005 Lepingu Lisa 2 eelarve aruande vorm Kulud koos maksudega Aasta/ kvartal Planeeritud 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 0 AMETINIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 1.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 1.2 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 0 SPETSIALISTI NIMETUS tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 2.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 2.2 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 0 Tegevuse nimetus tegevuste kirjeldus Selgitus (kui on erinevusi planeeritu ja tegeliku vahel) 3.1 Lisada ridu vastavalt vajadusele 3.2 Kulud kokku (koos maksudega) 0 esitatakse iga kvartali kohta eraldi Kulud koos maksudega Tegelik 0 0 0 0 Toetuse kasutamise leping Lisa 2 Toetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne Tegevusaruanne sisaldab kirjeldust ellu viidud tegevustest ja hinnangut mudeli sobivuse kohta. 1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud tegevused: 1.1. Mitme kompleksjuhtumi ehk valdkondade ülese juhtumiga perioodi vältel tegeleti: 1.2. Mitu juhtumimeeskonna võrgustikutöö kohtumist leidis aset üksikjuhtumite lahendamiseks: 1.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV ja haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid juhtumimeeskonda kaasatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 1.4. Millele juhtumimeeskonna võrgustikukohtumistel keskenduti: 1.5. Milliseid probleeme esile kerkis: 1.6. Millist väärtust sellised kohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 1.7. Millised üksikjuhtumitega seotud ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 1 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 1.8. Kas ja millised on üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 1 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 2. Üksikjuhtumite ülese (piirkondliku) võrgustikutööga seotud tegevused: 2.1. Milline roll ja ülesanded olid piirkondlikul juhtrühmal projektis: 2.2. Mitu üksikjuhtumite ülest võrgustikukohtumist perioodi jooksul toimus: 2.3. Kui paljud ja millised osapooled (markeerides tervishoiuteenuse osutaja, sotsiaalteenuse osutaja, KOV või haigla sotsiaaltöötaja, eriarsti, perearsti/pereõe ja lähedaste osaluse) olid kohtumistel esindatud (sh esitada allkirjaleht kohtumiste toimumise kohta vastavalt lepingu Lisa 4 vormile): 2.4. Millele võrgustikukohtumiste raames keskenduti ja mis paika pandi: 2.5. Milliseid probleeme esile kerkis (nii võrgustikutöö kohtumiste kui ka piirkondlike võimaluste/kitsaskohtade vaatest): 2.6. Millist väärtust võrgustikukohtumised piirkonna spetsialistide ja abivajajate vaatest lõid: 2.7. Kuidas jagati toetuse saamisega kaasnenud täiendavad ülesanded erinevate osapoolte vahel ja kas (sh miks) ülesannete jaotust projekti jooksul muudeti (vt lisaks konkursi tingimused ja kord lk 4 alaviide 9): 2.8. Millised üksikjuhtumite ülesed ülesanded (vastavalt konkursi Lisa 3 vormi punktile 2 on sellised, mida enne projektis osalemist piirkonnas ei tehtud: 2.9. Kas ja millised on üksikjuhtumite ülesed ülesanded, mida hetkel konkursi Lisa 3 vormi punktis 2 ei kajastata, kuid mis peaksid seal olema kajastatud: 3. Tagasiside koolituste ja tööriistade, juhendite ja muu abistava materjali vajadustele vastavuse osas ning ettepanekud täiendavate vajaduste katmiseks: 4. Ülevaade koordinatsioonimudeli rakendamisel tekkinud tõrgetest koos ettepanekutega tõrgete kõrvaldamiseks ja ettepanekud koordinatsioonimudeli parandamiseks, mis ei ole kaetud eelmiste punktidega. II osa: Eelarve aruanne. Eelarve aruanne esitatakse lepingu Lisa 2 Exeli vormis. Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tegevuse nimi Tegevuse järjekorranumber projekti raames ANDMED TEGEVUSE Tegevuse kestus akadeemilistes tundides Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Isikukood – kontroll Elukoha omavalitsusüksus Kodutu / eluasemeturult tõrjutu E-post OSALEJATE ÜLDANDMED Telefoninumber Tegevuse alustamise kuupäev Tegevuse lõpetamise, sh katkestamise kuupäev Tegevuse katkestaja Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel ESF andmekorje sisendtabel kompleksjuhtumite osas Õppimine ja osalemine kursustel tegevusega liitumisel: eeltäidetud TEGEVUSEGA LIITUMISEL sihtrühma alusel või küsitud Tööhõive staatus tegevusega liitumisel Tabel kättesaadav: https://www.innove.ee/eurotoetused/andmekorje/ LIITUMISEL Tööhõive staatus tegevusega liitumisel: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud ÕPPIMINE JA OSALEMINE KURSUSTEL TÖÖHÕIVE STAATUS TEGEVUSEGA Tegevuses osaleja – otsib tööd Tegevuses osaleja – otsib tööd: eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Tegevuses osaleja – osaleb kursusel 4 VÄLJUMIST nädala jooksul pärast tegevust Tegevuses osaleja – osaleb kursustel 4 nädala jooksul pärast tegevust: OLUKORD VAHETULT PÄRAST TEGEVUSEST eeltäidetud sihtrühma alusel või küsitud Rida kustutada (kuupäev) Osaleja, kelle toimetulek paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist SOMi erandid Hooldatava isikukood Toetuse kasutamise leping Lisa 3 Toetuse kasutamise leping Lisa 4 Allkirjaleht projektiga seotud üritusel osalemise kohta Ürituse nimi: Toimumise koht: Toimumise kuupäev: *iga kohtumise kohta täidetakse eraldi leht Osaleja nimi Asutus ja ametinimetus Märkused Allkiri (kuupäev) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel