dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Pärnu Maakohus
Sissetulev kiriAvalik

Äriühinguõiguse digivahendite täiustamine

Pärnu Maakohus · 14. veebruar 2022
Viit
10-3/22-61-1
Registreeritud
14. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
10-3/2022
Vastutaja
Irja Koikson (Pärnu Maakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)

Failid

  • 📎10-41150-1 14.02.2022 Väljaminev kiri.bdoc315 KB
  • 📎E-kiri.pdf450 KB

Sisu (failidest)

Draft ID: 2a4651eb-72d0-4559-b743-5658ad592a32 Date: 10/02/2022 08:06:30 Äriühinguõiguse digivahendite täiustamine Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Vastutuse välistamine See dokument on komisjoni talituste töödokument, mis on koostatud konsultatsiooni eesmärgil ja ei mõjuta komisjoni lõplikku otsust. Konsultatsioonidokumendis kajastatud seisukohad annavad ettekujutuse lähenemisviisist, mille komisjoni talitused võivad valida, kuid need ei kujuta endast lõplikku poliitilist seisukohta ega Euroopa Komisjoni ametlikku ettepanekut. Õiglase ja läbipaistva konsultatsiooniprotsessi tagamiseks võetakse arvesse üksnes veebipõhise küsimustiku vahendusel laekunud vastuseid. Üksnes nende vastuste põhjal koostatakse ka kokkuvõttev aruanne. Sissejuhatus Majanduse ja ühiskonna jätkuv digiüleminek avaldab suurt mõju äriühingutele, sealhulgas VKEdele. COVID- 19 pandeemia näitas selgelt, et digivahendid on äritegevuse järjepidevuses ja ametiasutustega äriühinguõiguse küsimustes suhtlemisel esmavajalikud. Äriühingutel, eelkõige VKEdel, peaks olema võimalus kasutada digivahendeid täies ulatuses alates sellest, kui nad luuakse, ja kogu oma tegevuse vältel kõikjal üle kogu ühtse turu. Samuti peavad ametiasutused kohandama oma töömeetodeid ja nii omavahel kui ka ettevõtjate ja muude sidusrühmadega koostöö tegemise viise ning kasutama täiel määral digitehnoloogiat. Kuigi direktiiviga (EL) 2019/1151, mis käsitleb digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses (digiüleminekudirektiiv), on ette nähtud äriühinguõiguses digitaalsete vahendite ja menetluste edendamise esimene etapp (nt nähakse ette võimalus luua äriühinguid, registreerida filiaale, teha kandeid äriregistrisse täielikult veebipõhisel) ja praegu on liikmesriikides käimas direktiivi oma õigusesse ülevõtmine, on jäänud veel palju teha. Selle taustal on äriühinguõiguse digivahendite täiustamise uue algatuse eesmärk ELi äriühinguõigust digitehnoloogia jätkuva arenguga veelgi paremini kohandada. Käesoleva avaliku konsultatsiooni eesmärk on anda kõigile kodanikele ja organisatsioonidele võimalus esitada poliitika kujundamiseks teavet. Sellega kogutakse andmeid ja arvamusi lahendamist vajavate probleemide kohta, samuti poliitikavalikute ja nende võimaliku mõju kohta. Dokument on jagatud nelja ossa. I. Läbipaistvus - parem juurdepääs rohkemale teabele ELi äriühingute kohta II. Äriühinguteabe võimalikult tõhus kasutamine ELis - riiklikes äriregistrites kättesaadavate andmete kasutamine piiriülestes haldus- või kohtumenetlustes 1 III. Äriühingute võimalus kasutada oma riikliku äriregistri andmeid, kui nad laienevad teiste liikmesriikide turgudele IV. Äriühinguõiguse menetluste digitaliseerimine ja digiarengu käsitlemine ELi äriühinguõiguses See algatus on äriühinguõiguse digitülemineku teine etapp. See tugineb 2019. aasta digiüleminekudirektiivile ja täiendab seda. Seetõttu ei hõlma käesolev konsultatsioon digiüleminekudirektiiviga reguleeritud äriühinguõiguse veebipõhiseid menetlusi. Lisaks ei hõlma käesolev konsultatsioon andmete taaskasutuse ja avatud andmete küsimusi (mis on reguleeritud direktiiviga (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta) ega komisjoni ettepanekut, mille eesmärk on luua Euroopa ühtne juurdepääsupunkt, mis võimaldab tsentraliseeritud juurdepääsu finantsteenuste, kapitaliturgude ja kestlikkuse seisukohast tähtsale üldsusele kättesaadavale teabele. Teie taust * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome 2 taani tšehhi ungari * Vastan kui akadeemiline või teadusasutus ettevõtjate ühendus äriühing/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Eesnimi Maarit * Perekonnanimi Puhm * E-posti aadress (ei avaldata) [email protected] * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Afganistan Granada Lõuna-Sudaan Saint Martin Ahvenamaa Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Albaania Gruusia Macao Saint Vincent ja Grenadiinid Alžeeria Guadeloupe Madagaskar Saksamaa Ameerika Samoa Guam Madalmaad Sambia 3 Ameerika Guatemala Malaisia Samoa Ühendriigid Andorra Guernsey Malawi San Marino Angola Guinea Maldiivid São Tomé ja Príncipe Antarktis Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia Antigua ja Guyana Malta Seišellid Barbuda Araabia Haiti Mani saar Senegal Ühendemiraadid Argentina Heard ja Maroko Serbia McDonald Armeenia Hiina Marshalli Saared Singapur Aruba Hispaania Martinique Sint-Maarten Aserbaidžaan Hongkong Mauritaania Slovakkia Austraalia Horvaatia Mauritius Sloveenia Austria Ida-Timor Mayotte Somaalia Bahama Iirimaa Mehhiko Soome Bahrein Iisrael Mikroneesia Sri Lanka Bangladesh India Moldova Sudaan Barbados Indoneesia Monaco Suriname Belau Iraak Mongoolia Süüria Belgia Iraan Montenegro Svalbard ja Jan Mayen Belize Island Monteserrat Šveits Benin Itaalia Mosambiik Taani Bermuda Jaapan Myanmar/Birma Tadžikistan Boliivia Jamaica Namiibia Tai Bonaire, Sint Jeemen Nauru Taiwan Eustatius ja Saba Bosnia ja Jersey Nicaragua Tansaania Hertsegoviina Bouvet’ saar Jordaania Nigeeria Togo Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau Kaimanisaared Niue Tonga 4 Briti India ookeani ala Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja Tobago Brunei Kamerun Norra Tšaad Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tšiili Guinea Burundi Katar Pakistan Tuneesia Clipperton Keenia Palestiina Türgi Colombia Kesk-Aafrika Panama Türkmenistan Vabariik Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu Côte d'Ivoire Kongo Pitcairn Uganda Demokraatlik Vabariik Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia hajasaared Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ukraina Dominikaani Kosovo Poola Ungari Vabariik Ecuador Kreeka Portugal Uruguay Eesti Küpros Prantsuse USA Antarktilised ja Neitsisaared Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Usbekistan Guajaana Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Kaledoonia Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene Eswatini Läti Réunion Vanuatu Etioopia Leedu Vatikan 5 Roheneemesaar ed Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam Filipiinid Liibanon Saalomoni Wallis ja Futuna Saared Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena, Vabariik Ascension ja Tristan da Cunha Ghana Lõuna-Georgia ja Saint Kitts ja Lõuna-Sandwichi Nevis saared Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia Komisjon avaldab selle avaliku konsultatsiooni käigus laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“ või „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. Olenevalt sellest, kellena vastatakse (vastaja liik), on vaikimisi kasutatavad privaatsussätted järgmised. Olen nõus isikuandmete kaitse põhimõtetega. I. Läbipaistvus - parem juurdepääs rohkemale teabele ELi äriühingute kohta Teave äriühingute kohta on tähtis mitmel põhjusel. Olenemata sellest, kas tegemist on investorite, võlausaldajate, tarbijate või muude kolmandate isikutega, vajavad nad kõik usaldusväärset teavet äriühingute kohta. Juurdepääs äriühingute andmetele aitab ka äriühingutel endil, eelkõige VKEdel leida teavet näiteks äripartnerite kohta. Lisaks vajavad eri ametiasutused andmeid äriühingute kohta, et täita mitmesuguseid haldus- ja kohtumenetlustega seotud ülesandeid. Äriühingute läbipaistvus aitab ametiasutustel takistada varifirmade kaudset kuritarvitamist. Nendel põhjustel on sidusrühmad alati nõudnud suuremat läbipaistvust ja rohkem teavet ühtsel turul tegutsevate äriühingute kohta. Peamiseks usaldusväärse teabe allikaks liikmesriikides asutatud äriühingute kohta on riiklikud äriregistrid. Äriregistrite teabel on õigusjõud ja üldsus saab sellele tugineda. ELi tasandil ühendab ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem (BRIS) alates 2017. aastast riiklikke äriregistreid ja teeb piiratud vastutusega äriühingute kohta käiva teabe üldsusele kättesaadavaks Euroopa e-õiguskeskkonna portaali ühtse juurdepääsupunkti kaudu. Praegu aga võimaldab BRIS juurdepääsu ainult sellisele teabele ELi 6 piiratud vastutusega äriühingute kohta, mis on direktiivis (EL) 2017/1132 (kodifitseeritud direktiiv) sätestatud ühiste avalikustamisnõuete kaudu ühtsel turul ühtlustatud. Selleks et rahuldada ühtsel turul kasvavaid nõudmisi äriühingute andmete järele, sealhulgas nende andmete kasutamiseks piiriülestes olukordades, on tähtis kaaluda, kas riiklikes äriregistrites ja BRISi kaudu tuleks avaldada muud ühtlustatud teavet äriühingute kohta (lisaks sellele, mida praegu reguleeritakse kodifitseeritud direktiiviga). 1. Kas Teie arvates on tähtis, et ELi tasandil oleks kättesaadav paremini ühtlustatud teave äriühingute kohta? jah ei arvamus puudub 2. Millistel põhjustel/juhtudel vajate äriühingu kohta teavet? (valida võib mitu vastusevarianti) äripartnerite leidmiseks investeerimisotsuste tegemiseks äriühingu kohta teabe leidmiseks/kontrollimiseks (nt võlausaldaja või äripartnerina) äriühingu kohta teabe leidmiseks/kontrollimiseks (nt töötaja või tarbijana) äriühingu kohta teabe leidmiseks/kontrollimiseks õigusala esindajana (notar, advokaat, õigusnõustaja jne) äriühingu kohta teabe leidmiseks/kontrollimiseks teadlasena suhtlemiseks pädevate asutustega (nt VKEde rahastuse taotlemine, maksustamine, sotsiaalkindlustus, töötajate lähetamine) kohtumenetluse puhul (nt kui kohus nõuab äriühingult teavet) muu arvamus puudub 3. Kas Teil on äriühingute, eelkõige teiste liikmesriikide äriühingute kohta teabe otsimisel esinenud järgmisi probleeme? (valida võib mitu vastusevarianti) a. Mul ei olnud üldse võimalik leida / kätte saada asjakohast teavet äriühingu kohta b. Mul ei olnud võimalik leida / kätte saada asjakohast teavet äriühingu kohta ELi tasandil, vaid ainult riiklikust äriregistrist. c. Teave eri liikmesriikide äriühingute kohta ei olnud võrreldav (näiteks oli teabe liik, sisu, vorm või esitusviis eri riikide registrites erinev) 7 d. Mul tekkisid tehnilised raskused e. Mul tekkisid menetluslikud raskused f. Mul tekkisid keeleprobleemid g. Muud põhjused h. Ei, mul ei olnud mingeid raskusi ELi äriühinguõiguse kohaselt peab BRIS andma piiratud vastutusega äriühingute kohta teatavat tähtsat teavet Euroopa e-õiguskeskkonna portaali lehel „Leia äriühing“ asuva ühtse juurdepääsupunkti kaudu. Seda teavet kogutakse otse äriregistritest. BRIS annab tasuta [1] juurdepääsu äriühingu andmetele, näiteks registrijärgsele asukohale, registreerimisnumbrile ja varsti ka näiteks teabele seaduslike esindajate ja piiriüleste filiaalide kohta. Lisaks võimaldab BRIS juurdepääsu muule äriühingu teabele, mille eest liikmesriigid võivad võtta tasu, sh asutamisdokumendid ja raamatupidamisdokumendid [2]. Praegu võimaldab Euroopa e-õiguskeskkonna portaali veebileht „Leia äriühing“ otsida äriühingu andmeid BRISi kaudu, kasutades äriühingu nime, ettevõtte registreerimisnumbrit või Euroopa kordumatut tunnust (EUID). [1] Täielik loetelu kodifitseeritud äriühinguõiguse direktiivi artiklis 19. [2] Täielik loetelu kodifitseeritud äriühinguõiguse direktiivi artiklis 14. 4. Kas olete tuttav ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemiga (BRIS) või Euroopa e-õiguskeskkonna portaali veebilehega „Leia äriühing“? jah ei arvamus puudub 5. Kas Teie arvates peaks BRISis olema rohkem otsingufunktsioone ELi tasandil (lisaks praegusele otsingule ettevõtte nime või äriühingu registreerimisnumbri järgi)? jah ei arvamus puudub 6. Kas Teie arvates oleks kasulik siduda BRIS järgmiste ELi tasandi teabeallikatega äriühingute kohta, et võimaldada hõlpsat juurdepääsu äriühingut käsitlevale teabele? (valida võib mitu vastusevarianti) jah, ELi maksejõuetusregistrite kokkuühendamissüsteemiga jah, ELi tegelike kasusaajate registrite kokkuühendamissüsteemiga jah, ELi kinnistusraamatute kokkuühendamissüsteemiga jah, muude süsteemidega ei 8 arvamus puudub 7. Kas Teie arvates on vaja teha rohkem äriühingute andmeid ELi tasandil tasuta kättesaadavaks (BRISi kaudu)? jah ei arvamus puudub 8. ELi õiguses on juba nõue, et teave kolmandate riikide äriühingute filiaalide kohta ELis peab olema äriregistrites kättesaadav. Kas see teave peaks olema tsentraliseeritud viisil kättesaadav ka ELi tasandil (BRISi kaudu)? jah ei arvamus puudub 9. Kas BRISis oleks vaja teha muid parandusi? Palun selgitage. Praegu on ELi äriühinguõiguses sätestatud piiratud vastutusega äriühingutele ja nende filiaalidele ühtlustatud nõue avalikustada riiklikes äriregistrites ja BRISis teatav teave, näiteks äriühingu nime, õigusliku vormi, registrijärgse asukoha, seaduslike esindajate või raamatupidamisdokumentide kohta. Siiski ei nõuta praegu ELi äriühinguõiguse kohaselt teatava asjakohase teabe avalikustamist. Näiteks on investorite, võlausaldajate, tarbijate või äriühingute endi seisukohast oluline osa ELi piiratud vastutusega äriühingute teabest see, kus äriühingud tegelevad oma peamise majandustegevusega ja kus on juhtkonna asukoht (st kus tehakse peamised äriotsused). Sellist teavet vajavad sageli ka mitmesugused pädevad asutused. Eelkõige on see teave tähtis ELi ja liikmesriikide tasandil võetud meetmete kontekstis, et vältida varifirmade kaudset kuritahtlikku kasutamist. Seetõttu tuleb hinnata, kas piiratud vastutusega äriühingute kohta on vaja rohkem üldsusele kättesaadavat teavet. Lisaks oleks tähtis hinnata, kas ELi õiguses peaks sisalduma nõue, et BRISi kaudu tehakse kättesaadavaks teave muud liiki äriühingute, nt täisühingute kohta. 10. Kas ELi äriühinguõiguse normidega tuleks nõuda, et riiklikes äriregistrites ja BRISi kaudu avaldataks lisateavet piiratud vastutusega äriühingute kohta? jah ei arvamus puudub 9 11. Kas teave ELi piiratud vastutusega äriühingute juhtkonna asukoha või peamise majandustegevuse asukoha kohta tuleks avaldada äriregistrites ja kas see peaks olema tsentraliseeritud viisil kättesaadav ELi tasandil (BRISi kaudu)? (valida võib mitu vastusevarianti) jah, teabe avalikustamine juhtkonna asukoha kohta jah, teabe avalikustamine peamise majandustegevuse asukoha kohta ei arvamus puudub 12. Kas teave muud liiki äriühingute (v.a piiratud vastutusega äriühingud) kohta tuleks teha ELi tasandil tsentraliseeritud viisil kättesaadavaks (BRISi kaudu)? jah ei arvamus puudub 13. Kas Teie arvates on vaja teha mis tahes muu teave tsentraliseeritud viisil ELi tasandil kättesaadavaks (BRISi kaudu)? jah ei arvamus puudub Kontsern, mis ühendab emaettevõtjat ja tütarettevõtjaid, on tavaline viis äritegevuse korraldamiseks. Kontserni ülesehitus ja kontsernisisesed suhted mõjutavad liikmesäriühingute otsustusprotsessi, finantsusaldusväärsust ja maksevõimet. Seepärast aitaks teave selle kontserni ülesehituse kohta, kuhu äriühing kuulub, ametiasutustel, investoritel, võlausaldajatel ja muudel kolmandatel isikutel teha teadlikumaid otsuseid. Ehkki ELi õiguses on mõned eeskirjad kontsernidega seotud teabe avalikustamise kohta, paikneb see teave hajutatult eri dokumentides või andmebaasides, mida ei ole lihtne hariliku otsinguga leida (nt finantsaruannete lisad), või ei ole see üldsusele kättesaadav (nt kontserni ülesehitus). Kui kontsernidega seotud teave on üldsusele kättesaadav, võivad eeskirjad kehtida üksnes kontserni teatavate liikmete (nt börsil noteeritud äriühingud) ja mitte kogu kontserni suhtes. 14. Kas Teie arvates on tähtis tagada parem juurdepääs kontsernidega seotud teabele ühtsel turul? jah ei arvamus puudub 15. Millised järgmistest andmetest kontsernide kohta tuleks avalikustada? (valida võib mitu vastusevarianti) 10 kas äriühing on kontserni liige või mitte teave kontserni ülesehituse kohta koos üksuste nimede ja osalusprotsendiga teave emaettevõtja(te) kohta teave kontsernis lõplikku kontrolli omava(te) äriühingu(te) (lõpliku emaettevõtja) kohta teave kontserni üksuste kohta, millel on samad juhatuse liikmed muu mitte ükski eelnimetatutest arvamus puudub 16. Kas selline avalikustamine kontsernide kohta peaks olema piiratud (nt piirduma teatava suurusega kontsernide või piiriüleste kontsernidega) ja kui jah, siis milliste kontsernikategooriatega? jah ei arvamus puudub II. Äriühinguid käsitleva teabe võimalikult tõhus kasutamine ELis - riiklikes äriregistrites kättesaadavate andmete kasutamine piiriülestes haldus- või kohtumenetlustes Ehkki äriregistrid sisaldavad teavet, millel on õigusjõud ja millele üldsus saab tugineda, on sellise äriühinguid käsitleva teabe kasutamine piiriülestes olukordades keeruline ja mõnikord võimatu. Erinevad riiklikud lähenemisviisid selle kohta, kuidas äriühingu andmeid enne äriregistrisse kandmist kontrollitakse, võivad põhjustada raskusi äriühingu andmete kasutamisel piiriüleselt. Lisaks ei aktsepteeri mõned liikmesriigid näiteks teistest registritest pärit dokumente ning mõned kehtestavad lisanõudeid, näiteks apostilli, kinnitatud ärakirjade või kinnitatud tõlgete kohta. Äriühingute jaoks tekitab see halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid. Juristid ei saa sageli teistest liikmesriikidest pärit teavet kasutada haldus- või kohtumenetlustes. Lisaks on ametiasutustel sageli raskusi teiste liikmesriikide äriühinguid käsitleva teabe kontrollimisega; see on sageli aeganõudev või töömahukas või tuleb paluda äriühingul teave uuesti esitada. Tähtis on leida võimalusi, kuidas kõrvaldada tõkked ja raskused, mis takistavad äriregistrites kättesaadava teabe kasutamist piiriülestes haldus- või kohtumenetlustes. Konkreetset juhtumit, mis käsitleb äriühingu teabe kasutamist tütarettevõtja või filiaali asutamisel, on kirjeldatud allpool III jaos. 17. Kas Teil on olnud raskusi äriregistris sisalduva äriühinguteabe kasutamisega, kui suhtlete pädevate asutustega või osalete kohtumenetluses teises liikmesriigis? 11 jah ei arvamus puudub 18. Millised on Teie arvates nende raskuste põhjused? (valida võib mitu vastusevarianti) ühiste eeskirjade puudumine äriühingu andmete kontrollimiseks enne nende äriregistrisse kandmist äriühingu dokumentide või teabe erinev sisu, vorm või esitusviis võrreldes teise liikmesriigi registriga keeleprobleemid muu arvamus puudub 19. Kas Teil on ametiasutuse või kohtuna olnud raskusi juurdepääsul teise liikmesriigi äriühinguid käsitlevale teabele või selle teabe kontrollimisel? jah ei arvamus puudub 20. Kas Teie arvates peaks olema võimalik kasutada teise liikmesriigi pädevate asutustega suhtlemisel või kohtumenetlustes äriregistrites sisalduvat teavet otse? jah ei arvamus puudub 21. Kas Teie arvates peaks ühe liikmesriigi ametiasutustel (nt maksu- või tööturuasutustel) ja kohtutel olema BRISi kaudu spetsiaalne juurdepääs äriühingute andmetele teiste liikmesriikide äriregistrites? jah ei arvamus puudub 22. Milline järgmistest võiks hõlbustada äriühingu andmete kasutamist suhtlemisel pädevate asutustega või kohtumenetluses teises liikmesriigis? (valida võib mitu vastusevarianti) 12 a. Asendatakse vajadus legaliseerimise / apostillimise järele, nt turvalise digitaalse edastuskanali abil b. Sätted elektrooniliste kinnitatud ärakirjade tunnustamiseks c. Ühiste miinimumeeskirjade koostamine äriühingu andmete õigsuse kontrollimiseks enne nende äriregistrisse kandmist d. Muu e. Mitte ükski eelnimetatutest f. Arvamus puudub III. Äriühingute võimalus kasutada riiklike äriregistrite andmeid, kui nad laienevad teiste liikmesriikide turgudele ELi äriühinguõiguses on eeskirjad äriühingute asutamiseks ja filiaalide registreerimiseks veebipõhiselt, samuti eeskirjad piiratud vastutusega äriühingute piiriülese tegevuse, näiteks piiriülese ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise kohta. Äriühinguid, eelkõige VKEsid esindavad sidusrühmad nõuavad siiski lisameetmeid, mis muudaksid äriühingute, VKEde ja idufirmade jaoks teiste liikmesriikide turgudele laienemise kiiremaks ja vähem kulukaks. See on ka üks hiljutise ELi idufirmade standardit käsitleva deklaratsiooni eesmärke. Digivahendite parem kasutamine tütarettevõtjate ja filiaalide loomiseks teistes liikmesriikides oleks seejuures suur edasiminek. BRIS on ühtne juurdepääsupunkt teabele piiratud vastutusega äriühingute kohta ja lisaks sellele pakub ta ka turvalisi vahendeid äriregistritevaheliseks teabevahetuseks. Nii pakub ta tehnilisi vahendeid, mille abil rakendada piiriülestes olukordades ühekordsuse põhimõtet. Kehtivas liidu äriühinguõiguses on selle põhimõtte kasutamine aga piiratud. Tähtis oleks hinnata, kas ühekordsuse põhimõtte kohaldamist oleks võimalik BRISi kaudu laiendada tütarettevõtjate või filiaalide asutamisele teistes liikmesriikides. Praktikas tähendaks see, et tütarettevõtjat või filiaali asutav äriühing võiks paluda kasutada oma äriregistri andmeid, ilma et oleks vaja esitada sama teavet tütarettevõtja või filiaali registrile. See aitaks äriühingutel ja eelkõige VKEdel laieneda teiste liikmesriikide turgudele ning aitaks kaasa ELi idufirmade standardis sisalduvale konkreetsele meetmele - nimelt et teiste ELi jurisdiktsioonide õigusdokumente saab esitada tõendina idufirma asutamiseks (või ühtsel turul laieneva olemasoleva idufirma tütarettevõtja asutamiseks). 23. Kas Teil on olnud raskusi laienemisega teiste liikmesriikide turgudele, eelkõige luua teises liikmesriigis tütarettevõtja või filiaali? (valida võib mitu vastusevarianti) jah, tütarettevõtja asutamisel teises liikmesriigis jah, filiaali asutamisel teises liikmesriigis jah, muudel juhtudel ei arvamus puudub 24. Kas Teie arvates võiks teises liikmesriigis tütarettevõtjate ja filiaalide asutamisel olla abi ühekordsuse põhimõtte kohaldamisest (st äriühing ei pea esitama uuesti 13 tema koduriigi äriregistris juba olemasolevat teavet)? (valida võib mitu vastusevarianti) jah, tütarettevõtjate asutamisel jah, filiaalide asutamisel ei arvamus puudub IV. Äriühinguõiguse menetluste digitaliseerimine ja digiarengu käsitlemine ELi äriühinguõiguses Digiüleminekudirektiiviga kehtestati eeskirjad piiratud vastutusega äriühingute ja filiaalide veebipõhise registreerimise ja registreerimisdokumentide esitamise kohta. Kehtivas ELi äriühinguõiguses on siiski veel mõned menetlused, mis ei ole täielikult digitaalsed ja nõuavad näiteks füüsilist kohalolekut või dokumentide esitamist paberil. Lisaks näitasid digivaldkonna areng ja COVID-19 pandeemia selgelt digivahendite tähtsust ja vajadust kaaluda täiendavate menetluste digitaliseerimist äriühinguõiguses. 25. Kas äriühinguõiguses on veel menetlusi või menetlusetappe, mis tuleks ELi tasandil digitaliseerida? jah ei arvamus puudub 26. Kas Teie arvates peaks lubama muude äriühingute kui piiratud vastutusega äriühingute (nt täisühingute) asutamist ja registreerimist veebipõhiselt? jah ei arvamus puudub Majanduse digiüleminekul ja üha virtuaalsemas keskkonnas tegutsevate äriühingute puhul tekivad ka traditsiooniliste äriühinguõiguse normide puhul uued küsimused/probleemid. Nende hulka kuuluvad uute tehnoloogiate ja uute stsenaariumide kasutamine, näiteks virtuaalse, mitte füüsilise registrijärgse asukohaga äriühingute puhul. Tavaliselt tähendab registrijärgne asukoht äriühingu füüsilist aadressi. Õiguslikel ja halduslikel põhjustel nõutakse kõigilt äriühingutelt harilikult registrijärgset asukohta, mis tavaliselt vastab asukohale, kus asub äriühingu füüsiline kontor. Viimastel aastatel on aga arusaam äritegevuse võimalustest muutunud. Kuigi mõistet „virtuaalne registrijärgne asukoht“ ei ole määratletud, on üha rohkem äriühinguid, mis tegutsevad ilma alalise füüsilise asukohata. 27. Mida tähendab Teie jaoks virtuaalne registrijärgne asukoht? 14 28. Kas arvate, et virtuaalne registrijärgne asukoht võib vastata tegelikele ärivajadustele? jah ei arvamus puudub 29. Kas teie kogemuse põhjal on virtuaalsete registrijärgsete asukohtade kasutamine laialt levinud / sagenev? jah ei arvamus puudub 30. Milline on Teie arvates virtuaalset registrijärgset asukohta kasutavate äriühingute üldine mõju? positiivne neutraalne negatiivne arvamus puudub 31. Milliseid probleeme tekitab virtuaalsete registrijärgsete asukohtade kasutamine? 32. Kas on vaja võtta meetmeid virtuaalsete registrijärgsete asukohtade kasutamise reguleerimiseks? jah, ELi tasandi meetmeid jah, liikmesriigi tasandi meetmeid ei, meetmeid ei ole üldse vaja arvamus puudub Muud märkused 33. Kas soovite käesoleva avaliku konsultatsiooni teemade kohta veel midagi lisada? 15 Kui soovite üles laadida lisadokumendi, näiteks seisukohavõtu või uuringu, mis võiks Teie seisukohta toetada või täpsustada, tehke seda siin. Üleslaaditud dokument avaldatakse koos Teie vastustega küsimustikule ja seda käsitletakse täiendava taustteabena, et Teie seisukohta paremini mõista. Kui valisite jaos „Teie taust“ vastuste anonüümseks jäämise, eemaldage palun isikuandmed (nimi, e-posti aadress) üleslaaditud lisadokumendist ja selle dokumendi atribuutidest. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid Kui jah, siis millist teavet? Contact [email protected] 16 Meie 14.02.2022 nr 10-4/1150-1 Äriühinguõiguse digivahendite täiustamine Lugupeetud huvigruppide esindajad! 21. detsembril 2021 avaldas Euroopa Komisjon äriühinguõiguse digivahendite täiustamise avaliku konsultatsiooni. Algatus on äriühinguõiguse digiteerimise teine etapp ning tugineb 2019. aasta digiteerimist käsitlevale direktiivile ja täiendab seda. Saadame Teile avaliku konsultatsiooni materjalid tutvumiseks ja tagasiside andmiseks. Konsultatsiooni küsimustikule saate vastata siin. Huvigruppide tagasisidet ootab ka Justiitsministeerium, et koostada algatuse kohta Eesti Vabariigi seisukoht Euroopa Komisjonile esitamiseks. Ootame teie arvamusi 9. märtsiks 2022 e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus Asekantsler Aadressaadid: Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Pangaliit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Nasdaq Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Finantsinspektsioon Maksu- ja Tolliamet Vabaühenduste Liit Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Teenusmajanduse Koda Õiguskantsleri Kantselei Eesti Äriinglite Assotsiatsioon Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Tehnopol Garage48 MTÜ Asutajad Eesti Koostöö Kogu Eesti Arengufond Avatud Eesti Fond Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Pereettevõtjate Liit Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik Eesti Väikeaktsionäride Liit Startup Estonia Kodanikuühistkonna Sihtkapital Eesti Kohtunikuabide Ühing [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 14.02.2022 13:43 Adressaat: Eesti Juristide Liit <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Pangaliit <[email protected]>; <[email protected]>; Nasdaq <[email protected]>; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus <[email protected]>; Finantsinspektsioon <[email protected]>; Vabaühenduste Liit <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti Äriinglite Assotsiatsioon <[email protected]>; Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon <[email protected]>; Tehnopol <[email protected]>; Garage48 <[email protected]>; MTÜ Asutajad <[email protected]>; <[email protected]>; Avatud Eesti Fond <[email protected]>; Eesti Võlausaldajate Liit <[email protected]>; Eesti Pereettevõtjate Liit <[email protected]>; Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik <[email protected]>; Eesti Väikeaktsionäride Liit <[email protected]>; Startup Estonia <[email protected]>; Kodanikuühistkonna Sihtkapital <[email protected]>; Eesti Kohtunikuabide Ühing <[email protected]> Teema: Äriühinguõiguse digivahendite täiustamine Manused: 10-41150-1 14.02.2022 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Äriühinguõiguse digivahendite täiustamine Registreerimise kuupäev: 14.02.2022 Registreerimise number: 10-4/1150-1. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee
Allikas: Pärnu Maakohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel