Arvamuse küsimine

Riigikohus Meie 31.12.2021 nr 7-1/7877 Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Arvamuse küsimine Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 83 lg 1 kohaselt võivad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel. Need kuriteoliigid on järgmised: terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. Sama lõike kolmas taane sätestab: „Olenevalt kuritegevusealase olukorra kujunemisest võib nõukogu võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud kuriteovaldkonnad, mis vastavad käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidele. Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist.“ 09.12.2021 avaldati Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule „Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu.“ Teatisega esitati nõukogu otsuse eelnõu vaenukõne ja vaenukuritegude lisamise kohta ELTL artikli 83 lg-s 1 sätestatud kuriteoliikide hulka. Sellise otsuse vastuvõtmine eeldab Euroopa Parlamendi nõusolekut ning liikmesriikide ühehäälset otsust. Tegemist on esimese sellelaadse ettepanekuga. Varem ei ole ELTL art 83 lg 1 kuritegude loetelu täiendamise ettepanekuid Euroopa Liidus menetletud. ELTL art 83 lg-s 1 sätestatud kuriteoliikide täiendamine vaenukõne ja vaenukuritegudega võimaldaks tulevikus seadusandliku tavamenetluse kohaselt (st nõukogu hääletuse korral kvalifitseeritud häälteenamust) direktiivide abil kehtestada miinimumeeskirjad vaenukõne ja vaenukuritegude ning nende eest ette nähtud karistuste määramiseks. Kehtivas Euroopa Liidu õiguses on vaenukõne karistusõiguslik regulatsioon sätestatud nõukogu raamotsuses 2008/913/JSK, 28. november 2008, teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. Justiitsministeerium valmistab kõnesoleva nõukogu otsuse eelnõu osas ette Vabariigi Valitsuse seisukohti ja edastame eelnõu ning selle selgitused Teile arvamuse avaldamiseks. Oleme tänulikud, kui esitate oma arvamuse hiljemalt 20.01.2022 aadressile [email protected]. Lugupidamisega Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 (allkirjastatud digitaalselt) Markus Kärner Asekantsler Lisad: 1. Komisjoni teatis Euroopa parlamendile ja nõukogule; 2. Lisa dokumendile komisjoni teatis Euroopa parlamendile ja nõukogule.  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2021 COM(2021) 777 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu ET ET  Viha on viha – ja keegi ei peaks olema sunnitud seda taluma. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Kõne olukorrast Euroopa Liidus, 2020. aasta september 1. Sissejuhatus Oma 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus1 rõhutas komisjoni president von der Leyen, et edusammud rassismi ja viha vastu võitlemisel on haprad ning et nüüd on õige aeg teha muudatus, et ehitada üles liit, mis läheb hukkamõistmisest tegudeni. Ta teatas, et komisjon teeb ettepaneku „lugeda ELis kuriteoks kõik vihakuriteo ja vihakõne vormid, olenemata sellest, kas need on seotud rassi, usu, soo või seksuaalsusega“. Vaenukõne ja vaenukuritegude vastu võitlemine on osa komisjoni tegevusest, mille eesmärk on edendada ELi põhiväärtusi ja tagada ELi põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) järgimine. Kõik vaenu ja sallimatuse vormid ja ilmingud on vastuolus selliste ELi aluseks olevate väärtustega nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 2 sätestatud väärtused on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, diskrimineerimiskeeld, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Diskrimineerimine soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel on keelatud, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklis 19. Samal ajal on sõnavabadus üks demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna alustalasid ning seda tuleb kindlalt kaitsta. Lisaks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 67, moodustab EL vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi. Meetmete abil peab liit tagama kõrge turvalisuse taseme, et ennetada kuritegusid, rassismi ja ksenofoobiat ning nende vastu võidelda. Vaenukõne ja -kuriteod ei mõjuta ainult konkreetseid ohvreid ja nende kogukondi ega põhjusta ainult neile kannatusi ja piira ainult nende põhiõigusi ja -vabadusi, vaid mõjutavad ka ühiskonda laiemalt. Viha õõnestab meie ühiskonna alustalasid. See nõrgendab vastastikust mõistmist ja mitmekesisuse austamist, millele pluralistlikud ja demokraatlikud ühiskonnad on rajatud. Viimastel aastakümnetel on vaenukõne ja -kuriteod Euroopas järsult kasvanud2. Vihkamine on muutumas peavooluks,3 mis on suunatud üksikisikute ja inimrühmade vastu, kellel on või kellel tajutakse olevat ühine tunnus nagu rass, etniline päritolu, keel, usutunnistus, rahvus, vanus, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, sooväljendus, sootunnused või muu põhitunnus või nende kombinatsioon. Need tunnused on üldiselt teistele märgatavad ja õigusrikkujad 1 2020. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus, kavatsusavaldus, Brüssel, 16. september 2020. 2 Vt näiteks ECRI 2019. ja 2020. aasta aruanded aadressil: https://rm.coe.int/ecri-annual-report-2019/16809ca3e1 ja https://rm.coe.int/annual-report-on-ecri-s-activities-for-2020/1680a1cd59; Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna tellitud uuring „Hate speech and hate crime in the EU and the evaluation of online content regulation approaches“, juuli 2020. 3 Vt ÜRO peasekretär António Guterres, vaenukõnet käsitleva ÜRO strateegia ja tegevuskava eessõna, mai 2019. 1 kasutavad neid lihtsamini ära: need viitavad isiku identiteedi aspektile, mis on muutumatu või isiku enesetunnetuse jaoks keskse tähtsusega, olles samas ka rühmaidentiteedi tähis4. Interneti ja sotsiaalmeedia elavam kasutamine on aastate jooksul kaasa toonud ka rohkem vaenukõnet internetis. Vaenukõne kiiret jagamist digikeskkonnas lihtsustab internetile omane kammitsematus, kuna eeldatav anonüümsus ja karistamatuse tunne vähendavad inimeste tõrksust selliste kuritegude toimepanemise suhtes. Samal ajal on emotsioone ja haavatavust üha enam ära kasutatud, sealhulgas avalikus arutelus poliitilise kasu nimel, et levitada rassistlikke ja ksenofoobseid avaldusi ja õhutada rünnakuid, mida sotsiaalmeedia on sageli võimendanud5. Vaenu levitamist potentsiaalselt haavatava sihtrühma hulgas võib täheldada vägivaldse ekstremismi laias spektris alates džihaadivõitlejatest kuni äärmuslike parem- ja vasakpoolseteni6. See on suurendanud ühiskonna polariseerumist ja seega ka üha sagenevat vaenukõnet eelkõige tõrjutud rühmade vastu. COVID-19 pandeemia põhjustatud rahvatervise kriis on suurendanud ebakindlust, isoleeritust ja hirmu ning loonud õhkkonna, kus vaenukõne on vohanud. Pandeemiat on kasutanud mitmed äärmuslikud ideoloogilised liikumised konkreetsete elanikkonnarühmade vastu (erinevatel alustel, sealhulgas rahvuse, usu, rassi, soo, seksuaalse sättumuse, nahavärvi ja isegi vanuse alusel) ja seegi on viinud vaenukuritegudeni7. Komisjoni eesmärk on laiendada ELi kuritegude loetelu, et lisada sinna vaenukõne ja vaenukuriteod. Vihal ei ole ELis kohta. Selle vastu tuleks võidelda kõigi olemasolevate vahenditega, sealhulgas kriminaalõiguse kaudu. 2. Algatuse taust ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 on sätestatud ammendav loetelu kuriteoliikidest,8 mille korral Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kehtestada kuritegude määratlemise ja karistuste miinimumeeskirjad, mida kohaldatakse kõigis ELi liikmesriikides. Samuti on seal sätestatud, et kuritegevusalase olukorra muutustest tulenevalt võib nõukogu võtta vastu otsuse, milles määratakse kindlaks muud eriti ohtlikud piiriülese mõõtmega kuriteoliigid tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel. Sellise otsuse vastuvõtmine nõukogu poolt oleks esimene samm, et luua õiguslik alus, mis on vajalik, et võtta teise sammuna vastu ühine õigusraamistik vaenukõne ja -kuritegude vastu võitlemiseks kogu ELis. Sellised tulevased õigusaktid täiendaksid kehtivat ELi õigust, milles nõutakse, et kriminaliseeritaks vaenukõne ja vaenukuriteod, mille aluseks on rass, nahavärv, usutunnistus, sünnipära või rahvuslik või etniline päritolu (vt punkt 2.2), nähes vaenukõne ja - kuritegude kriminaliseerimiseks ette uusi aluseid. 4 OSCE/ODHIR „Hate Crime Laws, A Practical Guide“ 5 Vt Rahvusvahelise Dialoogikeskuse ja Euroopa usujuhtide nõukogu Usundid Rahu Nimel 20. aprillil 2021 korraldatud konsultatsiooni tulemusi; artikkel 19 „Responding to „hate speech“: Comparative overview of six EU countries“, 2018. 6 Europoli 2021. aasta aruanne terrorismi olukorra ja suundumuste kohta Euroopa Liidus 7 ÜRO „Guidance Note on Addressing and Countering COVID-19 related Hate Speech“, 11. mai 2020. 8 See loetelu sisaldab järgmisi kuriteoliike: terrorism, inimkaubandus ning naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, ebaseaduslik uimastikaubandus, ebaseaduslik relvaäri, rahapesu, korruptsioon, maksevahendite võltsimine, arvutikuriteod ja organiseeritud kuritegevus. 2 Selle algatuse jaoks on tehtud põhjalikke ettevalmistusi, sealhulgas viidud läbi välisuuring9 ja ulatuslik komisjoni konsultatsioon ning koostatud arvukalt aruandeid ja uuringuid. 2.1. Institutsiooniline kontekst Komisjon esitab käesoleva algatuse, mis põhineb ELi lepingu artikli 17 lõikel 110 ja järgib ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 ettenähtud kaheetapilist menetlust: Esimeses etapis võtab nõukogu pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt vastu otsuse, millega määratletakse vaenukõne ja -kuriteod kuriteoliigina, mis vastab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. Sellise otsusega laiendatakse ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 loetletud kuriteoliikide loetelu, et lisada vaenukõne ja -kuriteod ELi kuriteona. Seega luuakse õiguslik alus, mis võimaldab Euroopa Parlamendil ja nõukogul kehtestada direktiividega miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks nende kuriteoliikide eest. Teises etapis võib komisjon teha ettepaneku võtta vastu direktiivid, millega kehtestatakse vaenukõne ja -kuritegude määratluste ja karistuste kohta miinimumeeskirjad, ning mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Käesolev algatus on seotud esimese etapiga ega piira teises etapis võetavaid meetmeid. Sellega ei mõjutata ega nähta ette hiljem esildatavate teiseste õigusaktide kohaldamisala ja sisu. Samuti mõjutab eespool nimetatud direktiivide vastuvõtmine hartaga kaitstud põhivabadusi, eelkõige sõnavabadust, sealhulgas ajakirjandus- ja meediavabadust. Kui nõukogu otsus on vastu võetud, kasutab komisjon oma algatusõigust kooskõlas parema õigusloome nõuetega. Komisjon korraldab mõju hindamise, et hinnata hoolikalt kuritegude ja karistuste määratlemise erinevaid võimalusi ning nende mõju põhiõigustele (eelkõige väljendus-, ajakirjandus- ja meediavabadusele), mis on demokraatliku ühiskonna tugev alus11. Selleks et täpselt kindlaks määrata kavandatavate normide kohaldamisala ja sisu, pöörab komisjon erilist tähelepanu vaenukõne ja -kuritegudega seotud muutustele, võttes arvesse uusimaid andmeid ja suundumusi. Selline ühiskondliku arengu ja suundumuste hoolikas hindamine on eriti oluline edaspidi kuriteokoosseisu tunnuste kindlaksmääramisel. Selle hulka kuuluvad vaenukõne ja -kuritegude konkreetsed vormid, mis kriminaliseeritakse sihtmärgiks olevate isikute ja rühmade kaitset vajavate tunnuste alusel. Kui komisjon valmistab ette teiseseid õigusakte, konsulteerib ta liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, sealhulgas kriminaalõiguse ja põhiõigustega seotud riiklike õigusraamistike eripärade üle. Komisjon konsulteerib põhjalikult ka kõigi asjaomaste sidusrühmadega, kaasates samal ajal tihedalt Euroopa Parlamendi. 2.2. Võitlus vaenukõne ja -kuritegude vastu kui ELi prioriteet 9 Uuring, millega toetatakse komisjoni algatust laiendada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud loetelu ja lugeda ELis kuriteoks vaenukõne ja -kuriteod (edaspidi „toetav uuring“). Toetavas uuringus esitati üksikasjalik ülevaade vaenukõne ja -kuritegude vastu võitlemise õigusraamistikest kõigis liikmesriikides. Samuti analüüsiti komisjoni konsultatsiooni käigus kogutud teavet, andmeid ja seisukohti ning tehti neist kokkuvõte. 10 Vastavalt ELi lepingu artikli 17 lõikele 1: „[k]omisjon edendab liidu üldisi huve ja teeb sel eesmärgil asjakohaseid algatusi“. 11 Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 52. 3 ELi tasandil on nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/913/JSK (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega) (edaspidi „raamotsus“)12 kujul juba olemas raamistik, et jõuliselt ja ühiselt reageerida rassistlikule ja ksenofoobsele vaenukõnele ning rassistlikele ja ksenofoobsetele vaenukuritegudele. Raamotsuse eesmärk on tagada, et raskete rassismi- ja ksenofoobiailmingute eest mõistetavad kriminaalkaristused oleksid kogu ELis tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Selleks pidid liikmesriigid kriminaliseerima avaliku vägivalla ja vaenu õhutamise rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära ja rahvusliku ja etnilise päritolu alusel13. Samuti on selles nõutud, et liikmesriigid tagaksid muude süütegude korral peale vaenukõne, et rassistlikku ja ksenofoobset motiivi käsitatakse raskendava asjaoluna või et sellist motiivi võib karistuste määramisel arvesse võtta. Komisjon toetab liikmesriikide jõupingutusi raamotsuse tõhusaks rakendamiseks rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide vastu võitlemise kõrgetasemelise töörühma 14 kaudu, et töötada välja koolitusi ja suurendada õiguskaitseasutuste suutlikkust, parandada vaenukuritegude registreerimist ja andmete kogumist ning julgustada ohvreid vaenukuritegudest teatama. See algatus on osa laiemast ELi meetmepaketist, mille eesmärk on võidelda ebaseadusliku vaenukõne, vägivaldsete äärmuslike ideoloogiate ja terrorismi vastu internetis ning kuhu kuuluvad internetis leviva vihakõne vastase võitluse ELi tegevusjuhend,15 määrus, mis käsitleb võitlemist terroristliku veebisisu levitamise vastu,16 ja ELi internetifoorum17. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi18 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et videote jagamise platvormid võtavad tõhusaid meetmeid nii raamotsust rikkuva sisu levitamise kui ka harta artiklis 21 osutatud alustel kasutatud vaenukõne vastu. Lisaks on komisjoni ettepanekus digiteenuste õigusakti19 kohta ette nähtud põhjalik reform, et tagada ebaseadusliku sisu ja süsteemsete riskidega tegelemise kohustuse kaudu kasutajate turvalisus internetis. Lisaks on lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia20 2022. aasta ajakohastamise eesmärk kaitsta lapsi internetiohtude, sealhulgas küberkiusamise ja vaenukõne eest. 12 ELT L 328, 6.12.2008, lk 55–58. 13 Vt raamotsuse artikkel 1. 14 https://ec.europa.eu/newsroom/just/items/51025 15 https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/combatting-discrimination/racism-and- xenophobia/eu-code-conduct-countering-illegal-hate-speech-online_et 16 ELT L 172, 17.5.2021, lk 79–109. 17 ELi internetifoorum on komisjoni juhitud vabatahtlikul osalusel põhinev algatus, mis võimaldab teha koostööd tehnoloogiatööstuse ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, et võidelda vägivaldse äärmusliku sisu vastu internetis. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2020. aasta määrus, mis käsitleb digiteenuste ühtset turgu (digiteenuste õigusakt) ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (COM(2020) 825 final). 20 COM(2012) 196 final 4 Algatusega toetatakse ELi rassismivastast tegevuskava 2020–202521 ning ELi strateegiat antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks22. Algatus täiendab ka hiljutisi algatusi, mille eesmärk on edendada võrdõiguslikkust ja mitmekesisuse austamist, nagu LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–202523. Need hiljutised algatused on toonud esile vajaduse ELi tasandil kriminaalõiguse vahenditega karmilt reageerida vaenukõnele ja -kuritegudele, millel on muud põhjused kui rassism ja ksenofoobia, eelkõige sugu, seksuaalne sättumus, vanus ja puue24. Soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–202525 on sätestatud meetmed naiste- ja tüdrukutevastase soolise vägivalla vastu võitlemiseks, sealhulgas vajadus kriminaliseerida soolise vägivalla konkreetsed vormid ELi tasandil. See algatus täiendab tulevast ettepanekut võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta. Kui vaenukõnet ja -kuritegusid iseloomustab isikute rühma vastu suunatud vihkamine, sealhulgas märkimisväärne sooline kallutatus ja naiste vihkamine, kriminaliseeritakse kavandatava direktiiviga ELi pädevuse piires teatavad vägivalla erivormid, mille aluseks ei ole vaen ega eelkõige üksikisiku kui rühma liikme vihkamine. Seetõttu luuakse käesoleva ELi kuritegude loetelu laiendamise algatusega täiendav õiguslik alus, et käsitleda naiste- ja tüdrukutevastase raske vägivalla konkreetseid vorme, mida võib määratleda ka kui naiste vastu suunatud vaenukõnet või vaenukuritegusid, millel on objektiivselt tuvastatav sooliselt eelarvamuslik motiiv. Käesolev algatus täiendab ka puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030,26 ohvrite õigusi käsitlevat ELi strateegiat (2020–2025)27 ja ohvrite direktiivi28. Samuti ühtlustatakse see nõukogu 2021. aasta märtsi järeldustega, mis käsitlevad vananemise süvalaiendamist avalikus poliitikas29 ja kus tuletatakse meelde, et vanuseline diskrimineerimine on sage nähtus ning vanemaealiste vastu suunatud vägivald on üha suurem probleem. 21 Komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020) 565 final). 22 Komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)“ (COM(2021) 615 final). 23 Komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslik liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 698 final). Strateegias toodi välja vajadus kriminaliseerida LGBTIQ-inimeste – lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste – vastu suunatud vaenukõne ja -kuriteod. 24 Need kaitset vajavad tunnused kuuluvad aluste hulka, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 19 lõikes 1, milles viidatakse sammudele, mis on vajalikud, et võidelda diskrimineerimisega „soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel“. 25 Komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 152 final). 26 Komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslikkuse liit: Puuetega inimeste õiguste strateegia 2021– 2030“ (COM(2021) 101 final). 27 Komisjoni 24. juuni 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Ohvrite õigusi käsitlev ELi strateegia (2020–2025)“ (COM(2020) 258 final). 28 ELT L 315, 14.11.2012, lk 57–73. 29 6976/21, SOC 142, 12. märts 2021 5 Euroopa Parlament võttis 2021. aasta septembris vastu seadusandliku resolutsiooni, milles kutsuti komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut, et lisada sooline vägivald ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohase uue kuriteoliigina30. Selle algatuse ning tulevase naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu võitlemist käsitleva seadusandliku ettepaneku eesmärk on vastata Euroopa Parlamendi üleskutsele. 3. Vajadus laiendada ELi kuritegude loetelu, lisades sinna vaenukõne ja -kuriteod ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohaselt võib nõukogu kuritegevusalase olukorra muutumisest tulenevalt kindlaks määrata muud kuriteoliigid, kui need vastavad konkreetsetele kriteeriumidele. Eelkõige peab uus kuriteoliik olema eriti raske kuritegu, millel on piiriülene mõõde, mis tuleneb kuriteo laadist või mõjust või erilisest vajadusest võidelda selliste kuritegude vastu ühistel alustel. Järgmistes punktides esitatakse komisjoni hinnang vaenukõnele ja -kuritegudele, võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kriteeriume. 3.1. Vaenukõne ja vaenukuriteod kui kuriteoliigid Vaenukõne ja -kuritegusid tunnistatakse rahvusvahelisel tasandil kui kuriteoliike31. Juba oma 1997. aasta soovituses32 leidis Euroopa Nõukogu, et vaenukõne õhutab vihkamist teatavate kaitset vajavate tunnustega üksikisikute või rühmade vastu33. Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) 2015. aasta soovituses määratleti vaenukõne järgmiselt: „isiku või isikute rühma alavääristamise, vihkamise või halvustamise propageerimine, edendamine või õhutamine mis tahes vormis, samuti sellise isiku või isikute rühma ahistamine, solvamine, nendega seotud negatiivsete stereotüüpide loomine, häbimärgistamine või ähvardamine ning kõigi eespool nimetatud väljendusvormide põhjendamine rassi, nahavärvi, sünnipära, rahvusliku või etnilise päritolu, vanuse, puude, keele, usutunnistuse või veendumuste, bioloogilise soo, sotsiaalse soo, soolise identiteedi, seksuaalse sättumuse ja muude isiklike tunnuste või seisundi alusel“34. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) määratleb vaenukuritegusid kui „kuritegusid, mis on toime pandud eelarvamusliku motiiviga teatava ühiskonnarühma vastu“35. 30 Euroopa Parlamendi 16. septembri 2021. aasta ELi toimimise lepingu artikli 225 kohane resolutsioon soovitustega komisjonile soolise vägivalla määratlemise kohta ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 nimetatud uue kuriteoliigina (2021/2035(INL)). 31 Näiteks Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) avaldas 2015. aasta detsembris üldise poliitikasoovituse nr 15 vaenukõnevastase võitluse kohta, 2019. aasta mais võttis ÜRO vastu strateegia ja tegevuskava; samuti näiteks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 20 ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODHIR), ministrite nõukogu otsus nr 9/09 vaenukuritegudevastase võitluse kohta, MC(17) väljaanne nr 2, päevakorrapunkt 8, 2. detsember 2009. 32 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus nr R (97) 20 liikmesriikidele vaenukõne kohta. 33 Soovituse kohaldamisalas on sätestatud, et väljendit „vaenukõne“ tuleb mõista nii, „et see hõlmab kõiki avaldusi, mis propageerivad, õhutavad, edendavad või õigustavad rassiviha, ksenofoobiat, antisemitismi või muid sallimatusel põhinevaid viha vorme, kaasa arvatud sallimatust, mis väljendub agressiivse natsionalismi või etnotsentrismi vormis või vähemuste ning sisserändajate ja sisserändaja taustaga isikute diskrimineerimise ja nende suhtes vaenulikkuse ülesnäitamise vormis“. 34 ECRI, üldine poliitiline soovitus nr 15 vaenukõne vastu võitlemise kohta, lk 3. 35 Seda määratlust kasutas OSCE oma aruannetes rassistlike ja ksenofoobsete vaenukuritegude kohta (2021), sooliste vaenukuritegude kohta (2021), antisemiitlike vaenukuritegude kohta (2019), moslemite vastu suunatud vaenukuritegude kohta (2018), mis põhinevad OSCE ministrite nõukogu 2. detsembri 2009. aasta otsusel nr 9/09 6 Kuigi ELi õiguses ei ole vaenukõne ja -kuritegude õiguslikku määratlust ette nähtud, on raamotsuses sätestatud kõige raskemate rassismi ja ksenofoobia vormide kriminaalõiguslikud määratlused. Raamotsuses määratletud vaenukõne tähendab avalikku õhutamist vägivallale või vihkamisele kaitset vajavate tunnusega rühma või sellise rühma liikme vastu36. Vaenukuritegu raamotsuse37 tähenduses on iga kuritegu38 (süüteokoosseisule vastav tegu) peale vaenukõne, kui see on toime pandud rassistliku või ksenofoobse motiiviga (eelarvamusliku motiiviga). Nii vaenukõne kui ka vaenukuritegude puhul on kuriteo toimepanija tegevusel eelarvamuslik motiiv. Sihtmärgiks olevad isikud valitakse nende tegelikul või tajutaval seosel kogukonna või rühmaga, millel on kaitset vajav tunnus, kuuluvusel sellisesse kogukonda või rühma või sellise kogukonna või rühma toetamise või liikmesuse tõttu39. Need on identiteedi või sõnumiga seotud teod, kuna edastatavad sõnumid – eelkõige see, et sihtrühma kuuluvad ohvrid ei kuulu ühiskonda – ei ole suunatud mitte ainult ohvrile, vaid ka nende kogukonnale või rühmale40. Seetõttu on keskse tähtsusega kuriteo toimepanija motiiv, et eristada neid kuritegusid muudest õigusrikkumistest ja määrata kindlaks nende suurem raskusaste, võttes arvesse nende kuritegude mõju ohvrile endale, kogukondadele ja ühiskonnale üldiselt41. Vaen on nii vaenukõne kui ka vaenukuritegude lahutamatu osa. Vihkamine vähendab isiku või rühma inimväärikust ja ohustab seda. See eirab nende võrdset kohtlemist ühiskonnaliikmetena,42 sealhulgas nende poliitilises või sotsiaalses elus osalemise õigust, mis on ELi aluspõhimõtted. Kaitset vajavate tunnustega inimeste vastu suunatud viha olemuse mõistmine on kesksel kohal, et neid inimesi tunnustada, esitada süüdistus ja määrata karistus meie kriminaalõigussüsteemis. Kuna vaenukõnet ja -kuritegusid iseloomustab konkreetne omadus, s.t vihkamine, mis on suunatud isikute või rühmade vastu, kellel on (või tajutakse olevat) ühine kaitset vajav tunnus, võib vaenukõnet ja -kuritegusid pidada kuriteoliikideks ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 tähenduses. Sarnaselt teiste ELi kuritegudega, millel on ühised omadused, nagu organiseeritud kuritegevus või terrorism, hõlmab kaitset vajavate tunnustega inimeste vastu suunatud vaen laiemat kuritegude rühma. Vaenukõne ja -kuritegude kriminaliseerimise peamine ja ühine eesmärk on võidelda vaenu vastu, mis seob need kaks kuriteokategooriat üheks kuriteoliigiks. Vaenukõne ja -kuritegude lisamine kuriteoliikide hulka võimaldaks komisjonil teha teises etapis ettepanekuid teiseste õigusaktide kohta, mis on suunatud kaasnevate ühiskondlike muudatuste ja probleemidega tegelemiseks, kui need tulevikus tekivad ja kujunevad. (vaenukuritegude vastu võitlemise kohta), milles leppisid konsensuse alusel kokku kõik OSCE riigid, sealhulgas kõik ELi liikmesriigid. Sellise määratluse aluseks olevat kontseptsiooni ja selle praktilist mõju selgitatakse lähemalt OSCE ODHIRi dokumendis „Hate Crime Laws A Practical Guide“ (2009), lk 16. 36 Raamotsuse artikli 1 lõike 1 punktiga a kohustatakse liikmesriike karistama selliseid tahtlikke tegusid nagu „vägivallale või vihkamisele avalik kihutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel“. 37 Vt artikkel 4: „Artiklites 1 ja 2 nimetamata süütegude osas võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et rassistlikku ja ksenofoobset motiivi loetakse raskendavaks asjaoluks või et sellist motiivi võib kohtus karistuse määramisel arvesse võtta.“ 38 Näiteks isiku elu, füüsilise puutumatuse või vara vastu suunatud kuriteod. 39 Vt toetav uuring, punkt 2.4.2. 40 OSCE ODHIR „Hate Crime Laws A Practical Guide“. 41 Vt suunis nõukogu raamotsuse 2008/913/JSK (teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega) praktilise kohaldamise kohta. 42 OSCE ODHIR „Hate Crime Laws A Practical Guide“. 7  3.2. Vaenukõne ja -kuriteod kui eriti raske kuriteoliik Vaenukõne ja -kuriteod on eriti rasked kuriteod, sest neil on kahjulik mõju üksikisikutele ja ühiskonnale tervikuna ning need õõnestavad ELi alustalasid. 3.2.1. Mõju ühistele väärtustele Vaenukõne ja -kuriteod on vastuolus ELi ühiste väärtuste ja põhiõigustega, mis on sätestatud ELi lepingu artiklites 2 ja 6 ning hartas. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas järjekindlalt tunnistanud selliste tegude erilist raskust, kuna need mõjutavad väärtusi ja põhiõigusi. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et kui raskete kuritegudena käsitatavad teod on suunatud isiku füüsilise või vaimse puutumatuse vastu, saab piisava kaitse tagada ja hoiatava mõju saavutada ainult tõhusate kriminaalõiguse mehhanismidega. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis eelkõige, et kriminaalõiguse meetmeid on vaja otseste verbaalsete rünnakute ja füüsiliste ähvarduste korral, mis on ajendatud diskrimineerivatest hoiakutest43. Tunnistades, et sallivus ja kõigi inimeste võrdne väärikus on demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna alustala, leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et võib osutuda vajalikuks „demokraatlikes ühiskondades karistada või isegi ennetada kõiki väljendusvorme, millega levitatakse, õhutatakse, edendatakse või õigustatakse sallimatusel põhinevat vaenu“44. Lisaks juhtis Euroopa Inimõiguste Kohus tähelepanu sellele, et viimase abinõuna võib kasutada ka kriminaalkaristusi isikute suhtes, kes vastutavad kõige karmimate vaenuilmingute eest ja õhutavad teisi vägivallale. Neil põhjustel on Euroopa Inimõiguste Kohus oma kohtupraktikas järjekindlalt tunnistanud, et õigus sõnavabadusele ei takista kriminaalõiguslikku reageerimist teatavatele vaenukõne vormidele45. 3.2.2. Kahjulik mõju ohvritele ja nende kogukondadele Vaenukõne ja -kuritegude erilist raskust näitab kahju, mida need põhjustavad ohvritele, laiematele kogukondadele ja ühiskonnale tervikuna. Vaenukõne ja -kuriteod rikuvad ohvrite põhiõigust väärikusele ja võrdsusele. Neil on rasked ja sageli pikaajalised tagajärjed ohvrite füüsilisele ja vaimsele tervisele ning heaolule. Vaenukõne ja -kuritegude ohvreid rünnatakse nende muutumatute tunnuste või identiteedi keskmes oleva tunnuse tõttu46. Seetõttu tunnevad nad, et on oma identiteedi tõttu ühiskonnas alaväärtuslikud, soovimatud, halvustatud ja põlatud. Lisaks kahjulikele füüsilistele tervisemõjudele on vihkamise põhjustatud vaimne kahju (nt haavatuse ja alanduse tunne) sageli 43 Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 14. jaanuar 2020, Beizaras ja Levickas vs. Leedu, punkt 111 ja seal viidatud kohtupraktika. 44 Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 6. juuli 2006 Erbakan vs. Türgi, punkt 56. 45 Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 24. juuni 2003, Garaudy vs. Prantsusmaa, punkt 1; kohtuotsus, 13. november 2003, Gündüz vs. Türgi, punkt 37; kohtuotsus, 16. november 2004, Norwood vs. Ühendkuningriik; kohtuotsus, 10. juuli 2008, Soulas jt vs. Prantsusmaa, punkt 47; kohtuotsus, 9. veebruar 2012, Vejdeland jt vs. Rootsi, punkt 59. 46 Kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, sisepoliitika peadirektoraat, Euroopa Parlament „Hate speech and hate crime in the EU and the evaluation of offline content regulation approaches“ (juuli 2020), lk 23. 8 suurem kui vägivalla enda põhjustatud füüsiline kahju47. Vaenukuritegude ohvrid võivad kogeda raske trauma sümptomeid, nagu depressioon, teiste umbusaldamine, enesesüüdistamine ja sügav isolatsioonitunne. Need kogemused eristavad vaenukuritegusid teistest kuriteoliikidest. Lisaks süüdistavad paljud vaenukuritegude ohvrid iseennast ja kogevad usalduse puudumist48. Üldisemalt on vaenukuritegude ohvrid sunnitud elama korduva ohvristamise hirmus ning haavatavamad rühmad, nagu eakad, lapsed ning füüsilise ja vaimse puudega inimesed, on vaenukõne sihtmärkidena haavatavamad, kui nad kasutavad oma igapäevaelus veebisuhtlust. Vaenukõne ohvrid puutuvad kokku ka poliitilise ja sotsiaalse tõrjutusega, mis pärsib nende juurdepääsu arstiabile ja muudele elutähtsatele teenustele49. Lisaks ähvardab ohvreid, kes vaenu kogemisest teatavad, sageli teisene ohvristamine,50 mis võib ohvrit veelgi kahjustada. Kui tegemist on lapsohvriga, võib vihakõne tõsiselt kahjustada tema pikaajalist isiklikku arengut. Kuriteod, mida põhjustab vaen, saadavad sõnumi tervete inimrühmade ja kogukondade vältimise ja väärtusetuks tunnistamise kohta ning inimesed, kes kuuluvad nendesse rühmadesse ja kogukondadesse, kardavad ja tunnevad, et neid ohustavad rünnakud51. Oluline on märkida, et vaenukõnel ja -kuritegudel on potentsiaal kuriteo toimepanija jälgijate seas korduda, levitades veelgi kartust ja hirmu. Seega kinnistuks vaenukõne ja -kuritegude muster, mille puhul võetakse sihikule teisi isikuid, kellel tajutakse olevat sarnased kaitset vajavad tunnused või keda tajutakse ohvriga seotud isikutena52. 3.2.3. Kahjulik mõju tervele ühiskonnale Vaenukõnel ja -kuritegudel on ka tugev ühiskondlik mõõde. Need ohustavad demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset stabiilsust ja rahu53 ning suurendavad sotsiaalseid lõhesid, õõnestavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja vallandavad kättemaksu, mille tulemuseks on vägivald ühelt ja teiselt poolt54. Vaenust ajendatud tegudest tingitud konfliktide, hirmu, polariseerumise ja radikaliseerumise õhkkonda kinnitasid ka komisjoni sihipärasele konsultatsioonile vastajad. Vaenukõnel ja -kuritegudel on kahjulik mõju põhiõigustele, eelkõige inimväärikusele, võrdsusele ja sõnavabadusele. Nende pärssiv mõju sõnavabadusele võib viia selleni, et sotsiaalmeedia 47 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), „Making hate crime visible in the European Union: acknowledging victims’rights“ (2012), lk 20. Layla Okhai, „How hate crime impacts mental health“ (Diverse Minds, 2018). 48 Vt toetav uuring, punktid 4.2.3, 4.3.3 ja 5.2.3. 49 ÜRO „Guidance Note on Addressing and Countering COVID-19 related Hate Speech“, 11. mai 2020. 50 Ohvristamine, mis ei ole kuriteo otsene tagajärg, vaid viis, kuidas politsei ja kriminaalõigussüsteem ohvrit kohtlevad. Vt toetav uuring, punktid 4.2.3, 4.3.3 ja 5.2.3. 51 OSCE ODIHR, „Understanding the Needs of Hate Crime Victims“, 2020, lk 13. Näiteks väga paljud lesbid, geid ja biseksuaalid väldivad teatavaid kohti, kuna kardavad, et neid rünnatakse, ähvardatakse või ahistatakse. Samuti teatas 37–41 % trans- ja intersoolistest vastajatest, et nad väldivad sageli või alati teatavaid kohti samal põhjusel. FRA (2020), teine ELi LGBTI uuring: A long way to go for LGBTI equality, lk 47. 52 Vt FRA, „Making hate crime visible in the European Union: acknowledging victims’ rights“, 2012, lk 19. 53 Vt ÜRO strateegia ja tegevuskava vaenukõne kohta, mai 2019; rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (Euroopa Nõukogu). 54 Vt Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna tellitud uuring „Hate speech and hate crime in the EU and the evaluation of online content regulation approaches“, juuli 2020; OSCE, ODIHR, „Hate crime laws-A practical guide“, 2009. 9 kasutajad hoiduvad vaenuliku sisu tõttu avalikest aruteludest55. Vaen mürgitab ka poliitilist dialoogi ning mõjutab kodanike valmisolekut osaleda poliitikas ja täita avaliku nähtavusega ametiülesandeid, näiteks parlamendiliikme, linnapea või poliitikuna56. Avalikus elus osalevate naiste kohta selgus 123 Euroopa naisparlamendiliikme hulgas korraldatud uuringus, et 46,9 % vastanutest on saanud surmaähvardusi või vägistamis- või peksmisähvardusi ning 58,2 % oli langenud sotsiaalvõrgustikes seksistlike rünnakute ohvriks57. Ajakirjanikud on sotsiaalmeedias sageli vihakõne ohvrid58 ning seetõttu võivad nad kõhelda, kas osaleda avalikus arutelus või tegeleda teatavate teemadega59. Kuigi vaenukõne ja ähvardused on suunatud kõigi ajakirjanike vastu, näitab statistika, et naisajakirjanikke ähvardatakse rohkem kui meesajakirjanikke, eelkõige kogevad nad sagedamini internetis ahistamist, saavad vägistamis- ja mõrvaähvardusi ning puutuvad kokku soopõhisele vaenule õhutamisega60. Need rünnakud toimuvad mõnikord organiseeritud kampaaniate raames, mille eesmärk on naisajakirjanikke diskrediteerida või vaigistada. Vaenukõne võib põhjustada lisaks konfliktidele ka vaenukuritegusid61. Tõendid viitavad vihapüramiidile62 või kahjuredelile, mis algab eelarvamuste (nt kiusamine, naeruvääristamine, ebainimlik kohtlemine) ja diskrimineerimisega (nt majanduslik, poliitiline), liikudes eelarvamustest ajendatud vägivalla suunas, nagu mõrv, vägistamine, rünnak, terrorism, vägivaldne äärmuslus, isegi genotsiid63. Uuringud näitavad seost teatavas linnas postitatud diskrimineerivate säutsude ja selles linnas toimepandud vaenukuritegude suure arvu vahel 64. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (edaspidi „ÜRO“) juhib tähelepanu sellele, et „õhutamine vägivallale, mis on suunatud kogukondade või üksikisikute vastu nende identiteedi alusel, võib soodustada jõhkrate massikuritegude võimaldamist või ettevalmistamist [...] ning on nii hoiatusmärk kui ka nende kuritegude ohu varajane näitaja“65. Uuringud näitavad ka, et vaenukõne sotsiaalmeedias põhjustab rohkem kuritegusid vähemuste vastu füüsilises maailmas66. Internetis leviv vaenukõne on suurendanud vägivalda pagulaste ja 55 Norras korraldatud uuring näitab, et üks viiest (19 %) sotsiaalmeedia kasutajast loobub avalikes aruteludes osalemisest vaenuliku sisu tõttu, mida ta seal näeb. See protsent suureneb 36 %-ni vähemusrühmadesse kuuluvate kasutajate hulgas. 56 Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna tellitud uuring „Hate speech and hate crime in the EU and the evaluation of online content regulation approaches“, juuli 2020. 57 https://www.ipu.org/resources/publications/issue-briefs/2018-10/sexism-harassment-and-violence-against- women-in-parliaments-in-europe; vt ka https://www.amnesty.org/en/latest/news/2018/03/online-violence- against-women-chapter-2/#topanchor 58 Vt komisjoni 16. septembri 2021. aasta soovitus ajakirjanike ja muude meediatöötajate kaitse, turvalisuse ja mõjuvõimu suurendamise tagamise kohta Euroopa Liidus (C(2021) 6650 final). 59 2016. aasta Eurobaromeetri uuring nr 452 näitas, et kolm neljandikku ajakirjanikest on kogenud sotsiaalmeedias vaenukõnet, mistõttu nad kõhklevad osalemast avalikus arutelus. 60 ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, naistevastase vägivalla, selle põhjuste ja tagajärgede eriraportööri avaldus. 61 Euroopa Nõukogu, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon 62 Vt Laimuvastane Liiga, 2018. 63 Vt Euroopa Koolivõrgu projekti Selma (sotsiaalne ja emotsionaalne õpe vastastikuse teadlikkuse suurendamiseks) uuringuaruanne, lk 33. 64 Vt toetav uuring, punkt 4.2.3. 65 ÜRO usujuhtidele ja teistele osalejatele suunatud tegevuskava, mille eesmärk on ennetada vägivalla õhutamist, mis võiks viia jõhkrate massikuritegudeni, juuli 2017. 66 Näiteks Cardiffi ülikooli HateLabi projekti uuringus leiti, et kui ühest kohast pärit vaenusäutsude arv suurenes, siis suurenes seal ka selliste kuritegude arv, mille raskendavaks asjaoluks oli rassiline või religioosne ajend ja mis hõlmasid vägivalda, ahistamist ja kuriteoga kahju tekitamist. 10 sisserändajate, etniliste ja usuvähemuste ning LGBTIQ-inimeste vastu67. Kokkupuude vaenukõnega või selle sihtmärgiks olemine võib samuti suurendada radikaliseerumist ja vägivaldset äärmuslust, mida väljendatakse nii internetis kui ka päriselus kõne ja propaganda kaudu, kuid mis võib viia ka vägivaldsete äärmuslike või terroristlike rünnakuteni. Sellel võivad olla ühiskonnale kahjulikud ja saatuslikud tagajärjed68. Tuletades meelde, et internet on loonud uued võimalused seksistliku vaenukõne väljendamiseks, on Euroopa Nõukogu rõhutanud, et seksistlik vaenukõne „võib eskaleeruda ja põhjustada avalikke rünnakuid ja ähvardavaid tegusid, sealhulgas seksuaalset kuritarvitamist või vägivalda, potentsiaalselt surmavate tagajärgedega tegusid või enesekahju, või neile õhutada“69. Sellega seoses on eriti murettekitav selliste veebirühmade ja -kogukondade esilekerkimine nagu manosphere70 ja incel’id,71 mis pakuvad täiendavaid rahvusvahelisi keskkondi mõttevahetuseks ning soodustavad ja levitavad naistepõlgust ja vaenulikkust naiste suhtes72. 3.2.4. Vaenukõne ja -kuritegude ulatus Iga kümnes Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) uuringule vastanud LGBTIQ-inimene (11 %) märkis, et teda on füüsiliselt või seksuaalselt rünnatud, kuna ta on LGBTIQ-inimene (trans- ja intersoolised vastajad kogesid sel ajavahemikul rohkem füüsilisi või seksuaalseid rünnakuid: vastavalt 17 % ja 22 % vastajatest), ning 51 % 15–17-aastastest vastanutest teatas ahistamisest koolis73. COVID-19 pandeemia74 ajal on sagenenud vaenukõne ja -kuriteod Aasia päritolu inimeste (eelkõige Hiina päritolu inimeste) ja nende vastu, keda tajutakse Aasia päritolu inimestena, sealhulgas rassistlikud rünnakud ja peksmised, vägivaldne kiusamine, ähvardused ja rassistlik väärkohtlemine75. FRA uuring näitab, et romadest vastajad ja Sahara-taguse või Põhja-Aafrika taustaga vastajad kogevad vaenust ajendatud diskrimineerimist, ahistamist ja vägivalda rohkem76. 67 Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas (2018/2869(RSP)). 68 Vt ka OCCI uuringuaruanne „Hate Speech and Radicalisation Online“, Johannes Baldauf, Julia Ebner ja Jakob Guhl (toim.), 2019. 69 Ministrite komitee 27. märtsi 2019. aasta soovitus CM/Rec(2019)1 liikmesriikidele seksismi ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta, lk 9. 70 Feminismivastane veebifoorum, kus mehed kogunevad, et arutada sellistel teemadel nagu sugu, võrdõiguslikkus ja mehelikkus meeste seisukohast, joonealune märkus 59. Digitaalsete Noorsooteenuste Keskus, „The Angry Internet: A threat to gender equality, democracy & wellbeing“, (2020). 71 Viimastel aastatel tuntust kogunud liikumine/kogukond; „tahtmatut tsölibaati pidavad mehed panevad oma ebaedu naiste, himurate meeste ja ühiskonna süüks“, Digitaalsete Noorsooteenuste Keskus, „The Angry Internet: A threat to gender equality, democracy & wellbeing“, (2020) 72 Digitaalsete Noorsooteenuste Keskus, „The Angry Internet: A threat to gender equality, democracy & wellbeing“ (2020). 73 FRA, teine ELi LGBTI uuring (2020). 74 Euroopa Nõukogu, ECRI, aastaaruanne ECRI tegevuse kohta, märts 2021; Human Rights Watch, „Covid-19 Fueling Anti-Asian Racism and Xenophobia Worldwide“, 2020. 75 Human Rights Watch, „Covid-19 Fueling Anti-Asian Racism and Xenophobia Worldwide“, 2020. 76 FRA, „EU-MIDIS II: Second European Union Minorities and Discrimination Survey“, 2017. 11 FRA 2018. aasta antisemitismi käsitleva uuringu kohaselt kardab 40 % ELi juutidest füüsilist rünnakut77. FRA 2017. aastal ELi vähemuste ja diskrimineerimise kohta korraldatud uuringu78 tulemused näitavad, et 27 % moslemitest on viimase 12 kuu jooksul kogenud vihast ajendatud ahistamist ning see näitaja on suurem (31 %) moslemitest naiste seas, kes kannavad avalikult pearätti. Naised, eelkõige noortele naistele, langeb osaks soolist vaenukõnet nii internetis kui ka päriselus79. 2020. aasta ülemaailmse uuringu kohaselt koges 52 % noortest naistest ja tütarlastest internetivägivalda, sealhulgas ähvardusi80. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu neile, kellel on kaks või enam kaitset vajavat tunnust, näiteks mingi muu kui valge nahavärvusega naisi mainitakse kuritahtlikes ja probleemsetes säutsudes 84 % rohkem kui valgeid naisi81. ÜRO on väljendanud muret eakate inimeste vastu suunatud vaenukõne pärast, mis on „ilmunud avalikku arutelusse ja sotsiaalmeediasse põlvkondadevahelise pahameele väljendusena“82. Puuetega inimestel on vägivallakuriteo, sealhulgas vaenukuriteo või -kõne ohvriks langemise oht suurem kui teistel inimestel83. Komisjoni konsultatsiooni tagasiside näitas, et mõnes riigis on 21 % ametiasutustele teatatud vaenukuritegudest toime pandud puuetega inimeste vastu84. Üldiselt on ohver sihikule võetud üksnes seetõttu, et tal on puue, teda tajutakse puudega isikuna või ta on seotud puudega isikuga85. Lisaks leiab Maailma Terviseorganisatsioon, et eakate väärkohtlemine muutub rahvastiku vananemise tõttu tõenäoliselt üha suuremaks probleemiks86. Need arvud on üksnes jäämäe tipp, kuna vahejuhtumitest teatatakse liiga vähe ja neid ei ole piisavalt registreeritud87 ning andmete kogumise meetodid ei ole võrreldavad88. Näiteks näitavad allikad,89 et 88 % vihkamisest ajendatud füüsilistest rünnakutest romade vastu on jäetud teatamata ja 79 % juudi rahva liikmetest, kes on kogenud antisemiitlikku ahistamist, ei teatanud kõige raskematest vahejuhtumitest politseile ega ühelegi organisatsioonile. Samuti on teatatud ainult igast viiendast (21 %) LGBTIQ-inimeste vastu suunatud füüsilise või seksuaalse vägivalla juhtumist90. Vanuse harv tunnistamine vaenukõne ja -kuritegude põhjusena ning harvad karistused sellega seotud kuritegude eest on toonud kaasa kuriteost teatamata jätmise ja 77 FRA, „Experiences and perceptions of antisemitism - Second survey on discrimination and hate crime against Jews in the EU“, 10. detsember 2018. 78 FRA, teine Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise uuring, 21. september 2017. 79 Euroopa Nõukogu, „Combating sexist hate speech“. 80 Vt uuring, mille viisid läbi World Wide Web Foundation ja World Association of Girl Guides and Girls Scouts, kasutades UNICEFi U-Reporti platvormi, veebruar 2020. 81 Amnesty International, „Troll Patrol Findings: Using Crowdsourcing, Data Science & Machine Learning to Measure Violence and Abuse against Women on Twitter“, 2018. 82 ÜRO, poliitikaülevaade: „The Impact of COVID-19 on older persons“, mai 2020. 83 FRA, „Equal protection for all victims of hate crime. The case of people with disabilities“, märts 2015. 84 Vt toetav uuring, VII lisa. 85 FRA, „Equal protection for all victims of hate crime. The case of people with disabilities“, märts 2015, lk 2. 86 Maailma Terviseorganisatsioon, „Elder Abuse“, 2021. 87 Vt ka OSCE ODHIRi 16. novembri 2020. aasta väide, et vaenukuritegude registreerimata jätmisel jäävad ohvrid ja nende vajadused liiga sageli nähtamatuks. 88 Sidusrühmadega konsulteerimisel põhineva toetava uuringu kohaselt leidis enamik sidusrühmi, et vaenukõne ja -kuritegude juhtumitest ei teatata nende liikmesriigis alati. 89 Vt FRA uuring „Roma and Travellers in Six Countries“, 2020, ja FRA uuring „Experiences and perceptions of antisemitism - Second survey on discrimination and hate crime against Jews in the EU“, 2018. 90 FRA, teine ELi LGBTI uuring, „A long way to go for LGBTI equality“, lk 38 ja 46. 12 teabe puudumise eakate vastu suunatud vaenukõne ja -kuritegude ulatuse kohta91. Eelkõige taunib Euroopa eakate platvorm92 (Age Platform Europe) niisugust „tegelikkuse moonutamist, mis toimub hoolimata selle nähtuse murettekitavast levikust kogu Euroopas“, ning juhib tähelepanu eakate ohvrite nähtamatusele ja kaitse puudumisele, mida süvendab vähene teadlikkus vanusest kui põhjusest, mis võib õhutada vaenukuritegudele. 3.2.5. Kriminaalõiguslikud meetmed liikmesriikides Eespool kirjeldatud suur mõju on sundinud mõnes liikmesriigis vaenukõne ja vaenukuritegude teatud vorme kriminaliseerima. Nende tegude kriminaliseerimine annab märku suurest sotsiaalsest halvakspanust nende vastu. See annab ühtlasi mõista, kui suurel määral ohustavad sellised teod põhiõigusi. Raamotsuse riiklikesse õigusnormidesse ülevõtmise järel on kõigis liikmesriikides kriminaliseeritud vaenukõne rassi, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära, rahvusliku või etnilise päritolu alusel93. Lisaks sellele on liikmesriigid sõnaselgelt kriminaliseerinud vihakõne ka muude kaitset vajavate tunnuste puhul: 20 liikmesriigis on kriminaliseeritud seksuaalsel sättumusel põhinev vaenukõne94 ja 17 liikmesriigis bioloogilisel/sotsiaalsel sool põhinev vaenukõne95. Lisaks on 14 liikmesriigis kriminaliseeritud puudel põhinev vaenukõne96 ja 6 liikmesriigis vanusel põhinev vaenukõne97. Lisaks on 8 liikmesriigis98 kriminaliseeritud (kas alternatiivselt või lisaks) vaenukõne, ilma et oleks määratletud rühmade kaitset vajavad tunnused, et jätta vaenukõne kriminaliseerimine avatuks, mis võimaldab kaitsta kõiki vähemusrühmi ja elanikkonna osi99. Ka vaenukuriteod on liikmesriikides laialdaselt kriminaliseeritud kas eraldiseisva õigusrikkumisena konkreetsete kuritegude koosseisus või üldise raskendava asjaoluna kõigi eelarvamuslikul motiivil toime pandud kuritegude puhul. Raamotsuse siseriiklikesse õigusnormidesse ülevõtmise järel on liikmesriikides kriminaliseeritud vaenukuriteod rassi, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära ning rahvusliku ja etnilise päritolu alusel, kuid lisaks sellele on 19 liikmesriigis kriminaliseeritud seksuaalsel sättumusel põhinevad vaenukuriteod100 ja 17 liikmesriigis bioloogilisel ja sotsiaalsel sool põhinevad vaenukuriteod101. Lisaks on 13 91 Vt toetav uuring, punkt 4.2.3. 92 Euroopa eakate platvorm on üle 50-aastastele inimestele mõeldud mittetulundusühenduste Euroopa võrgustik; vt Euroopa eakate platvormi vastus komisjoni konsultatsioonile. 93 Need alused on sätestatud eespool nimetatud raamotsuses, vaata ka toetava uuringu punktid 4.2.1 ja 4.3.1. Ülevõtmine ei ole aga alati olnud korrektne ega täielik. Seetõttu on komisjon algatanud mõne liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse. 94 BE, DK, EE, IE, EL, ES, FR, HR, CY, LT, LU, HU, MT, NL, AT, PT, SI, SK, FI, SE. 95 Nendest 14 liikmesriigis (BE, EE, ES, FR, HR, CY, LV, LT, LU, MT, NL, AT, PT ja SI) viidatakse alusena konkreetselt bioloogilisele ja sotsiaalsele soole, 10 liikmesriigis (EL, ES, FR, HR, CY, LU, HU, MT, PT, SE) viidatakse (alternatiivina või lisaks) alusena sotsiaalsele soolisele identiteedile ja 2 liikmesriigis (BE ja EL) bioloogilistele sootunnustele. 96 BE, EL, ES, FR, HR, LV, LT, LU, HU, NL, AT, PT, SI, FI. 97 BE, ES, LV, LT, LU, AT. 98 CZ, DE, HR, LV, HU, RO, SI, FI. 99 Näiteks Saksa õiguses on kriminaliseeritud vaenukõne eritunnustega rühmade vastu, nagu rassilised või usulised rühmad, aga ka „elanikkonna osade vastu“. 100 BE, DK, EL, ES, FR, HR, CY, LT, LU, HU, MT, NL, AT, PT, RO, SI, SK, FI, SE. Oluline on märkida, et mõnes liikmesriigis on seksuaalse sättumusega seoses kriminaliseeritud ainult konkreetsed õigusrikkumised. 101 Nendest 13 liikmesriigis (BE, ES, FR, CY, LT, LU, MT, AT, PT, RO, SI, SK, FI) viidatakse alusena konkreetselt bioloogilisele ja sotsiaalsele soole, 11 liikmesriigis (BE, EL, ES, FR, HR, CY, LU, HU, MT, PT, SE) 13 liikmesriigis kriminaliseeritud puudel põhinevad vaenukuriteod 102 ja 10 liikmesriigis vanusel põhinevad vaenukuriteod103. Lisaks lubavad 15 liikmesriiki104 võtta riiklikel kohtutel kriminaalkaristuse üle otsustamisel iga kuriteo puhul arvesse kuriteo toimepanija motiivi, kas alternatiivina eraldiseisvale vaenukuriteole või lisaks sellele. Mõni liikmesriik on jätnud ka kaitset vajavad tunnused määratlemata, et hõlmata kõiki sallimatusel põhinevaid vaenukuritegusid. 3.3. Vaenukõne ja vaenukuritegude piiriülene mõõde Sellest, et vaenukõnel ja vaenukuritegudel on piiriülene mõõde, annab tunnistust nende nähtuste olemus ja mõju, samuti see, et on olemas erivajadus võidelda nende vastu ühistel alustel. Eriti ilmne on see internetis toime pandud vaenukõne puhul. Arvestades interneti piiriülest olemust, levib vaenukõne internetis kiiresti ja on kõigile igal pool kättesaadav. Seetõttu on vaenu õhutavatel rühmadel lihtne laieneda riikidesse, kus valitseb samasugune poliitiline või sotsiaalne olukord kui nende riigis105. Piiriülese mõõtme tõi esile ka enamik sidusrühmi, kes osalesid komisjoni sihipärases konsultatsioonis, tuues muu hulgas konkreetseid näiteid106. Näiteks esineb üha rohkem bioloogilistel sootunnustel põhinevat ja eriti intersooliste inimeste vastu suunatud vaenukõnet, mida levitavad piiriülesed rühmad107. Ka Euroopa Nõukogu on rõhutanud soopõhise vaenukõne väga laia levikut,108 kutsudes üles võtma selle vastu võitlemiseks jõulisemaid meetmeid. Siiski on ka väljaspool internetti (nt trükimeedias, telesaadetes, poliitilistes kõnedes või spordivõistluste käigus) avaldatud vaenusõnumitel piiriülene mõõde ja suur mõju, sest neid on lihtne paljundada ja laialdaselt üle piiride levitada. Rohkem kui 80 % sihipärases konsultatsioonis osalenutest leidis, et internetivälisel vaenukõnel on piiriülene ülekanduv mõju109. Nad osutavad asjaolule, et vaenulikke sõnumeid töötavad välja ja levitavad võrgustikud, millel on liikmeid mitmes riigis. Vaenusõnumite aluseks olev ideoloogia on töötatud välja rahvusvahelisel tasandil ja kujutab endast seetõttu piiriülest nähtust110. viidatakse (alternatiivina või lisaks) alusena sotsiaalsele soolisele identiteedile ning 4 liikmesriigis (BE, EL, FR, MT) bioloogilistele sootunnustele. 102 BE, EL, ES, FR, HR, LT, LU, HU, MT, NL, AT, RO, FI. 103 BE, ES, FR, HR, LT, LU, MT, AT, RO, FI. 104 BG, CZ, DK, DE, EE, HR, LV, HU, AT, PL, PT, RO, SI, FI, SE. 105 Vt toetav uuring, punkt 4.3.4. Laimuvastane Liiga, „Soldiers of Odin USA: The Extreme European Anti- Refugee Group Comes to America“, 2016; Odini Sõdalased on vastuoluline sisserändajate- ja moslemivastane ning pagulaste vaenamist õhutav rühmitus, mis on loodud Soomes ja sealt levinud Ameerika Ühendriikidesse. 106 Üheks näiteks internetis leviva vaenukõne piiriülese mõju kohta on Prantsusmaa paremäärmusliku intellektuaalse liikumise Nouvelle Droite kampaania #DefendEurope, mis toob esile paremäärmuslike liikumiste ideoloogia- ja piiriülese koostöö ulatuse ning mobiliseerumisvõimekuse üle kogu maailma, hõlmates Ühendkuningriiki, Austriat, Prantsusmaad, Saksamaad, Rootsit, Madalmaid, Norrat, Itaaliat ja USAd; vt toetav uuring, punkt 4.3.4. 107 Vt toetav uuring, punkt 4.2.4. 108 Ministrite komitee 27. märtsi 2019. aasta soovitus CM/Rec(2019)1 liikmesriikidele seksismi ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta. 109 Vt toetav uuring, VI lisa. 110 Vt toetav uuring, punkt 4.2.4; vt ka toetava uuringu VII lisa, kus on esitatud mitmeid näiteid väljaspool internetti leviva vaenukõne piiriülese mõju kohta, näiteks Kreeka paremäärmusliku organisatsiooni Kuldne Koidik puhul, ning võrreldud seda vandenõuteooriate, nt nn suure asendusteooria levitamisega väljaspool internetti toimuvate sündmuste, rahvakogunemiste ja reklaamitrikkide kaudu ning selliste teooriate mõju ülekandumisega ühest liikmesriigist teise. 14 Vaenukõne piiriülese mõõtmega on otseselt seotud ka vaenukuritegude piiriülene mõõde. Vaen liigub üle riigipiiride, tuues kaasa vägivalla hoogustumise. Samamoodi nagu vaenukõnet saab vaenukuritegude aluseks olevat ideoloogiat kujundada rahvusvaheliselt ja kiiresti internetis levitada. Vaenukuritegusid võivad toime panna mitmes riigis tegutsevad võrgustikud (ELis või väljaspool seda), mis inspireerivad, korraldavad või viivad läbi füüsilisi rünnakuid. Äärmuslusevastane Projekt,111 Soufani Keskus112 ja Laimuvastane Liiga113 on toonud näiteid eri rühmade rahvusvahelisest tegevusest, millel on piiriülene mõju ja järgijad mitmes riigis. Vaenukuriteod võivad tekitada ka hirmuõhkkonda ja sotsiaalseid konflikte, mis võivad kanduda ühest ELi liikmesriigist teise114. Vaenukõne ja vaenukuriteod võivad viia ka radikaliseerumise ja selliste vägivaldsete äärmusrühmituste loomiseni, mille tegevus ületab riigipiire, ent mis on oma ideoloogias ühtsed. Samuti võib ühesugune nähtus viia ühes riigis toime pandud vaenukuriteo kordamiseni või esialgset kuritegu jäljendavate käitumismustrite avaldumiseni teistes riikides. See võib juhtuda ka siis, kui vaenukuritegu leiab laia kajastamist, mis paneb teisi inimesi sarnaseid kuritegusid toime panema (kuritegude imiteerimise oht). Peale uute vaenukuritegude toimepanemisele õhutamise võib sellistel tegudel olla üksikisikutele ja ühiskonnale psühholoogiline mõju, mis liigub kergesti üle piiride, tekitades hirmuõhkkonda ja sotsiaalseid konflikte. Maailma eri paigus on aset leidnud kuritegusid ja rahutusi, millel on olnud mõju paljudes teistes riikides, näiteks liikumine Mustad Elud Loevad. Vaenukuritegude mõju kandumisest üle piiride andsid teada enamik komisjoni konsultatsioonil osalenutest115. See protsess on loomult globaalne ning mõju levik ei sõltu sündmuse toimumiskohast. EL saab anda muule maailmale eeskuju, aga samuti muuta oma tegevust tõhusamaks mujal kasutusele võetud ideede ja algatuste varal. Seetõttu on kindlasti olemas erivajadus võidelda vaenukõne ja vaenukuritegude vastu ühistel alustel. Erivajadus tegeleda nende nähtustega ühistel alustel tuleneb vaenukõne ja vaenukuritegude kahjustavast mõjust ELi põhiväärtustele, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 2. Meie ühiste väärtuste kaitsmine nõuab ühist tegutsemist. Vaenukõne ja vaenukuritegude negatiivsed tagajärjed ulatuvad kaugemale üksikutest ohvritest, mõjutades mitmes eri riigis elavaid inimrühmi ja kogukondi. See, kui jätta vaenukõne ja vaenukuriteod mõnes liikmesriigis kriminaliseerimata, võib õõnestada nende nähtustega võitlemiseks tehtavate jõupingutuste tulemuslikkust ning soodustada nende ülekanduvat mõju. See, kui vaenukõnede ja vaenukuritegude kriminaliseerimine ei toimu ühtsel alusel, võib tekitada lünki ja ebavõrdsust ohvrite kaitsmisel ELis, sest ainult kuriteoohvriks tunnistatud isikutel on juurdepääs ELi õiguses sätestatud õiguskaitse- ja toetusmeetmetele. Lisaks võib killustatud lähenemisviis saata üldsusele sõnumi, et selliseid tegusid ei võeta tõsiselt ja neid 111 Äärmuslusevastane Projekt, „Violent Right-Wing Extremism and Terrorism – Transnational Connectivity, Definitions, Incidentss, Structures and Countermeasures“, 2020, lk-d 12, 79 ja 145. 112 Soufani Keskus, „White Supremacy Extremism: The Transnational Rise of the Violent White Supremacist Movement“, 2019, lk 11. 113 Laimuvastane Liiga, „Hate Beyond Borders: The Internationalisation of White Supremacy“. 114 Vt toetav uuring, punkt 5.2.4. 115 Vt toetav uuring, punktid 4.2.3, 4.3.4, 5.2.3, 5.2.4 ja 5.2.5. 15 võib karistamatult toime panna116 ning et sellised teod on normaalsed. Mõnes riigis võidakse ühtse tegutsemise puudulikkust tajuda koguni selliste tegude riigipoolse legaliseerimise ja/või tolereerimisena117. Lisaks tuleneb eriline vajadus võidelda vaenukõne ja vaenukuritegude vastu ühistel alustel üksikute liikmesriikide püüdlustest kriminaliseerida vaenukuritegude ja vaenukõne eri vorme iseseisvalt. Sellise lähenemisviisi tagajärjeks oleks killustatus ning vaenukõne ja vaenukuritegude ohvriks langenud isikute ebavõrdne kohtlemine. 3.4. Kuritegevuse areng ÜRO andmetel on vaenukõne ja vaenu õhutamine internetis ja väljaspool seda viimastel aastatel murettekitavalt ägenenud118. Alates 2007. aastast, mil komisjon tegi ettepaneku muuta rassistlikud ja ksenofoobsed teod kõikides liikmesriikides karistatavaks, on vaenukõne ja vaenukuritegude hulk pidevalt kasvanud119. See kasv on seotud muutustega sotsiaalses, majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas. Samuti tunnistas vaenukõne ja vaenukuritegude arvu kasvu aastatel 2018–2020, võrrelduna eelmise perioodiga aastatel 2015–2017, enamik komisjoni sihipärases konsultatsioonis osalenutest (üle 60 %). Selle põhjuste hulgas olid suurenenud rändevood, majandus- ja sotsiaalkriis (sealhulgas COVID-19 pandeemia) ning parem juurdepääs veebiteabele, sealhulgas sotsiaalvõrgustikele, millele on iseloomulik sisu kiire jagamine120. Interneti kaudu on vaenukõnet lihtsam levitada ja seda saab teha suuremal hulgal. Vaenukõne esitajaid õhutab interneti anonüümsus ja julgustab karistamatuse tunne, mistõttu võib karta, et selliste kuritegude toimepanemine jätkub. Vägivaldsete äärmuslaste ja äärmusrühmade vohamine kõikjal Euroopas on üks tegureid, mis on aidanud kaasa ühiskonna polariseerumisele ja radikaliseerumisele. See on omakorda muutnud sagedamaks vaenukõne juhtumid tõrjutud rühmade ja naiste vastu. 2019. aastal tunnistas Euroopa Parlament seda resolutsioonis neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas ning „palus liikmesriikidel mõista karmilt hukka poliitikute ja ametiisikute vihakuriteod ja -kõne ning patuoinaste otsimise […], kuna selline tegevus normaliseerib ja suurendab ühiskonnas vihkamist ja vägivalda“121. ECRI on rõhutanud ultranatsionalistliku, ksenofoobse, rassistliku ning homo- ja transfoobse vaenukõne sagenemist mitmesugustes 2019. aasta valimiskampaaniates, märkides, et see on üha valdavam ning sotsiaalmeedia võrgustikes sageli tooniandev122. ECRI hinnangul aktsepteeritakse solvavaid ja alandavaid märkusi vähemusrühmade liikmete kohta tänapäeval varasemast kergemini. Euroopa Nõukogu on saatnud välja alarmeeriva teate, et Euroopa „seisab 116 Vt joonealune märkus 5, Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI), ECRI üldine poliitiline soovitus nr 15 vaenukõne vastu võitlemise kohta, 8. detsember 2015. 117 Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 17. jaanuar 2017, Király ja Dömötör vs. Ungari. 118 ÜRO usujuhtidele ja teistele osalejatele suunatud tegevuskava, mille eesmärk on ennetada vägivalla õhutamist, mis võiks viia jõhkrate massikuritegudeni, juuli 2017. 119 „Hate speech and hate crime in the EU and the evaluation of online content regulation approaches“, Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, juuli 2020. 120 Vt toetav uuring, punktid 4.2.1, 4.3.1 ja 4.3.2. 121 Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2018. aasta resolutsioon neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas (2018/2869(RSP)), P8_TA(2018)0428, Strasbourg, 2018. 122 ECRI 2019. aasta aruanne 16 silmitsi šokeeriva reaalsusega: antisemiitlikud, moslemivastased ja muud rassistlikud vaenukuriteod sagenevad murettekitava kiirusega.“123 COVID-19 pandeemia on loonud õhkkonna, kus vaenukõne vohab, tekitades tõelise „vaenu ja ksenofoobia tsunami“124. Europol125 on rõhutanud, et COVID-19 pandeemia ning sellest tulenenud majandus- ja sotsiaalkriis on muutunud hoiakud järsemaks ja teinud aktsepteeritumaks hirmutamise, sealhulgas üleskutsed panna toime vägivallategusid. ECRI rõhutas oma 2020. aasta aruandes, et vaenukõne ja vägivallaga puutuvad üha rohkem kokku teatavad rühmad,126 keda süüdistatakse viiruse leviku peamises põhjustamises. Nende hulka kuuluvad romad ja rändajad, kelle juurdepääs tervishoiuteenustele ja riiklikele toetusmeetmetele on muutunud veelgi raskemaks,127 samuti Aasia päritolu isikud ja need, keda tajutakse Aasia päritolu isikuna128. Samuti on sagenenud teatavate rühmade vastu suunatud vandenõuteooriad, mis on viinud vaenukõne ja vaenukuritegudeni129. Uuringute kohaselt suurenes 2021. aasta esimesel kahel kuul (pandeemia ajal) 2020. aasta sama perioodiga võrreldes (enne pandeemiat) antisemiitlike postituste hulk Prantsusmaal vaadeldud kontodel ja kanalites seitse korda ning Saksamaal vaadeldud kontodel ja kanalites üle kolmeteistkümne korra130. Pandeemia on toonud esile ka põlvkondadevahelised pinged ning sotsiaalmeedias on hakanud uuesti levima sellised vaenulikud sõnumid, mida võib pidada vaenukõneks eakate inimeste vastu, keda on haavatava rühmana pandeemia ajal rohkem väärkoheldud ning kes võivad kergemini vaenukõne ja vaenukuritegude ohvriks langeda131. End LGBTIQ-kogukonna liikmena määratlevad inimesed on kogenud alates pandeemia algusest rohkem vägivalda132. „Seksuaalne sättumus või sooline identiteet“ oli demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) 2019. aasta vaenukuritegude aruande kohaselt teatatud vaenukuritegude kolmas kõige levinum ajend (18,35 %), olles 2018. aastaga võrreldes suurenenud (14,61 %)133. Samuti on Euroopas sagenenud soopõhine vaenukõne, levides nii internetis kui ka väljaspool seda ning igas sotsiaalse suhtluse vormis (nt koolis, tööl, avalikes 123 Euroopa Nõukogu peasekretäri Marija Pejčinović Burići 27. veebruari 2020. aasta avaldus. 124 ÜRO peasekretäri António Guterrese ülemaailmne üleskutse tegeleda COVID-19ga seotud vaenukõnega ja selle vastu võidelda, New York, 8. mai 2020. 125 Europoli aruanne terrorismi olukorra ja suundumuste kohta Euroopa Liidus aastal 2021, lk 28. 126 Vt ka European Voice against Racism, https://rm.coe.int/annual-report-on-ecri-s-activities-for- 2020/1680a1cd59; vt ka ECRI juhatuse erakorraline koosolek ja arvamustevahetus FRA direktori ja ELi inimõiguste eriesindajaga – rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) uudised (coe.int).. 127 https://fra.europa.eu/en/publication/2020/covid19-rights-impact-september-1; https://fra.europa.eu/en/publication/2020/covid19-rights-impact-november-1 128 ECRI, ECRI tegevuse aastaaruanne, märts 2021. 129 Tony Blairi Nimeline Üleilmsete Muutuste Instituut, „From the Fringes to the Forefront: How far-right movements across the globe have reacted to Covid-19“ (juuli 2020); vt ka Rahvusvahelise Dialoogikeskuse ja Euroopa usujuhtide nõukogu Usundid Rahu Nimel 20. aprillil 2021 korraldatud konsultatsiooni tulemusi. 130 Vt Euroopa Komisjoni strateegilise dialoogi instituudi koostatud uuring, „The Rise of Antisemitism Online During the Pandemic, A study of French and German content“, aprill 2021. 131 Vt Euroopa eakate platvormi tagasiside komisjoni konsultatsiooni kohta, ÜRO peasekretäri António Guterrese avaldus ja toetav uuring, punkt 4.2.1. 132 Vt Euroopa Nõukogu diskrimineerimisvastase võitluse, mitmekesisuse ja kaasamise juhtkomitee, „COVID-19: An analysis of the anti-discrimination, diversity and inclusion dimensions in Council of Europe Member States“ (2020), lk 19. Vaata ka FRA 2019. aasta aruanne pandeemia ja selle mõju kohta põhiõigustele, FRA aruanne „The Coronavirus Pandemic and Fundamental Rights: A year in Review“ (2021) ja ECRI 2020. aasta aruanne. 133 ODHIR, Vaenukuritegude aruanne, 2019; vt ajakirjanduses avaldatud teateid selle kohta, et Hispaanias suurenesid LGBTIQ-kogukonna vastased vihakuriteod 2021. aasta esimesel poolel 43 %. 17 kohtades). Kõik naistevastase soolise kübervägivalla vormid, sealhulgas misogüünne vaenukõne, olid sagenenud juba enne COVID-19 pandeemiat, viies naistevastase vägivalla normaliseerumiseni. Aruandes naisministrite ahistamise kohta internetis134 leidis NATO strateegilise kommunikatsiooni tippkeskus, et kõige suuremat väärkohtlemist sisaldavaid internetisõnumeid käivitasid järgmised teemad: COVID-19 pandeemia, sisseränne, suhted ELiga ja sotsiaalselt liberaalne poliitika. Seadusandluse kohta võib täheldada seda, et vaenukõne ja vaenukuritegude kriminaliseerimist muudel alustel kui nendel, mis on sätestatud raamotsuses, võib leida viimastel aastatel üha rohkem. Praeguseks on 11 liikmesriiki135 algatanud seaduseelnõu või seadusandliku protsessi vaenukõne ja/või vaenukuritegude edasiseks kriminaliseerimiseks. 9 liikmesriiki136 on teinud ettepaneku lisada vaenukõnet ja/või vaenukuritegusid reguleerivatesse seadustesse uued alused. 4. ELi kuritegude loetelu laiendamise eelised 4.1. Tõhusad vastumeetmed ELi tasandil Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes peab komisjon käesolevat algatust kindlakstehtud probleemidele ELi tasandil kõige tõhusamaks lahenduseks. Kuna ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühiseid väärtusi kahjustavad kõik vaenukõne ja vaenukuritegude vormid sihtmärgiks olevatest isikutest või rühmadest olenemata, saab neid tõhusalt kaitsta üksnes ELi tasandi ühise algatusega. Ühine jõupingutus võimaldab tõhusalt ja järjepidevalt reageerida probleemidele, mida tekitab nende kahe nähtuse piiriülene olemus ning ulatus ja kasv. Võttes arvesse seda, et praegu on liikmesriikide kriminaalõiguslikud meetmed, millega reguleerida seda piiriülest küsimust, lahknevad ja killustatud ning nende mõju ELi tasandil on piiratud, võimaldab käesolev algatus käsitleda probleemi terviklikult. Ainult see, kui kriminaliseerida vaenukõne ja vaenukuriteod ELi tasandil ühtsel alusel, võimaldab tagada selliste tegude ohvrite järjepideva kaitse kogu ELis. See hõlmab ohvrite juurdepääsu erilistele kaitsemeetmetele, mis on ohvrite direktiivi alusel ette nähtud kõige haavatavamatele kuriteoohvritele. Arvestades vaenukõne ja vaenukuritegude piiriülest mõõdet ning vajadust kriminaalõigusliku lahenduse järele, on eriti suure tähtsusega õigusasutuste koostöö. Ühine kriminaalõiguslik tegevus võib suurendada vastastikust usaldust ja õigusalast koostööd, mis on põhiõiguste seisukohast ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala nurgakiviks. 4.2. Alternatiivide puudumine ELi kuritegude loetelu laiendamisele Kuigi ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 loetletud kuriteoliikidega võib esineda mõningast kattuvust,137 ei ole praegu ELi tasandil võimalik vaenukõne ja vaenukuritegude määratlemise ega nende eest määratavate karistuste kohta miinimumeeskirju vastu võtta. 134 https://stratcomcoe.org/news/nato-stratcom-coe-research-female-finnish-ministers-received-a- disproportionate-number-of-abusive-messages/17 135 DK, DE, IE, ES, IT, CY, NL, PL, RO, FI. Vt toetav uuring, punkt 3.7. Juhime tähelepanu sellele, et Itaalias ei ole kavandatud seadusemuudatusi vastu võetud. 136 DK, DE, ES, FR, IT, CY, NL, PL, FI. 137 Kattuvusi esineb ka praeguseks ELi tasandil määratletud kuritegude puhul, näiteks organiseeritud kuritegevus ja ebaseaduslik uimastikaubandus või naiste seksuaalne ärakasutamine, mida peetakse siiski omaette kuritegudeks. 18 Ehkki ühelt poolt arvutikuriteo ning teiselt poolt vaenukuriteo ja vaenukõne vahel on osaline kattuvus, ei võimaldaks see võtta vastu kriminaalõiguslikke miinimumeeskirju, mis hõlmaksid vihakõne kõiki vorme kasutatavatest vahenditest olenemata. See võib võimaldada võtta vastu miinimumeeskirjad internetis jagatava vaenukõne kohta, kuid mitte vaenukõne kohta, mida esitatakse ja jagatakse muul viisil. Näiteks lugude või piltide avaliku jagamise või levitamise kaudu avalikel kogunemistel (nt spordiüritustel), televisioonis ja poliitilistes kõnedes. See tähendaks, et kui vaenukõne esitatakse digitaalsete vahendite abil, oleks olemas ühtne ELi tasandil ühtlustatud kriminaalõiguslik raamistik, kuid muul viisil esitatud vaenukõne puhul oleks lähenemisviis ELis lahknev ja killustatud. Sarnane põhjendamatu kriminaalõiguslik eraldus tekiks vaenukõne ja vaenukuritegude vahele, sest arvutikuritegude õiguslik alus ei hõlmaks vaenukuritegusid. Selliste killustatud kriminaalmeetmetega ei saa neid omavahel tihedalt seotud nähtusi tulemuslikult ja terviklikult käsile võtta. Teatavaid vaenukuritegusid võib käsitada terrorismina ja liigitada terroriaktiks, eriti juhul, kui on võimalik kindlaks teha terroristlik kavatsus. Näiteks kavatsus elanikkonda suurel määral hirmutada138. Ent vaatamata juhuslikele kattumistele ei saa terrorismi ja terroriakti määratlust kõigi vaenukuritegude puhul kohaldada, mistõttu ei saa neid kasutada vaenukõne ja vaenukuriteo terviklikuks kriminaliseerimiseks. Seda arvesse võttes saab ilmseks, et üksnes vaenukõne ja vaenukuriteo käsitamine eraldiseisva ja omaette kuriteoliigina võimaldab nende nähtuste suhtes ELi tasandil tulemuslikku ja terviklikku kriminaalõiguslikku lähenemisviisi. Seetõttu võib komisjoni käesolevat algatust pidada kooskõlaliseks subsidiaarsuse põhimõttega, mis näib olevat ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmise loomulik eeldus. Samuti on algatus taotletavate eesmärkidega proportsionaalne. Eelkõige ei tekita see iseenesest ELile, liikmesriikide valitsustele, piirkondlikele või kohalikele asutustele, ettevõtjatele ega kodanikele finants- ega halduskoormust. 5. Kokkuvõte Kuna vaenukõne ja vaenukuriteod on vaja kogu ELis kiiresti käsile võtta, on vaja ühiseid jõupingutusi ja kindlat tahet. Käesoleva teatisega kutsub komisjon nõukogu üles arendama Euroopa Parlamendi nõusolekul seda algatust edasi ja tegema otsuse ELi kuritegude loetelu laiendamise kohta vaenukõnele ja vaenukuritegudele. Sel eesmärgil on teatisele lisatud komisjoni ettepanek võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohane nõukogu otsus. Nõukogu otsuse vastuvõtmisega antaks komisjonile volitused esitada õigusakti ettepanek vaenukõne ja vaenukuritegude kriminaliseerimiseks ELi tasandil. Võttes eelkõige arvesse riiklikke õigusraamistikke ning tehes tihedat koostööd liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga, pakub komisjon vaenukõnest ja vaenukuritegudest praegu ja tulevikus tulenevatele probleemidele välja kogu ELi hõlmava veenva lahenduse. 138 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21). 19  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2021 COM(2021) 777 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kaasavam ja kaitsvam Euroopa: vaenukõne ja vaenukuritegude lisamine ELi kuritegude loetellu ET ET  LISA NÕUKOGU OTSUS vaenukõne ja vaenukuritegude lisamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kuriteoliikide hulka EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 17 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõike 1 kolmandat lõiku, võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut1 ning arvestades järgmist: (1) Kõik vaenu ja sallimatuse vormid ja ilmingud, sealhulgas vaenukõne ja vaenukuriteod, on vastuolus inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriikluse, inimõiguste, kaasa arvatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 2 sätestatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamise ja muude liidu väärtustega. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. (2) Liit moodustab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus austatakse põhiõigusi ning liikmesriikide erinevaid õigussüsteeme ja traditsioone. EL püüab tagada kõrge turvalisuse taseme, rakendades muu hulgas meetmeid kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. (3) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 83 lõikega 1 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada miinimumeeskirjad kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti ohtlike piiriülese mõõtmega kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest võidelda nende vastu ühistel alustel. Need kuriteoliigid on loetletud kõnealuses artiklis. (4) Praegune kuriteoliikide loetelu ei võimalda kehtestada miinimumeeskirju vaenukõne ja vaenukuritegude määratlemiseks ja nende eest karistamiseks. (5) Nõukogu raamotsusega 2008/913/JSK2 on ette nähtud kogu liidus kohaldatavad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused rassistliku ja ksenofoobse vaenukõne ning rassistlike ja ksenofoobsete vaenukuritegude eest. Selleks peavad liikmesriigid vaenukõne, st rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära ja rahvusliku ja etnilise päritolu põhise vägivalla ja vaenu avaliku õhutamise kriminaliseerima. Sama nõuet kohaldatakse peale vaenukõne ka muude kuritegude suhtes, mis on toime pandud rassistlikel või ksenofoobsetel alustel. 1 ELT C […], […], lk […]. 2 Nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (ELT L 328, 6.12.2008, lk 55). 1  (6) Vajadusele käsitleda vaenukõnet ja vaenukuritegusid tulemuslikult muudel alustel kui nendel, mis on hõlmatud raamotsusega 2008/913/JSK, ja eelkõige seoses soo, seksuaalse sättumuse, vanuse ja puudega, on viidatud ka võrdõiguslikkuse liidu strateegiates: soolise võrdõiguslikkuse strateegias 2020–2025,3 LGBTIQ- inimeste võrdõiguslikkuse strateegias 2020–20254 ja puuetega inimeste õiguste strateegias 2021–20305. (7) EL ja kõik selle liikmesriigid on ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni osalised. Selle artiklis 16, mis käsitleb kaitset ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest, on sätestatud, et kõik osalisriigid peaksid võtma asjakohaseid seadusandlikke, halduslikke, sotsiaalseid, hariduslikke ja muid meetmeid, et kaitsta puuetega inimesi. Puuetega inimesi tuleks kaitsta nii kodus kui ka väljaspool kodu kõigi ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise vormide eest. Samuti peaksid osalisriigid võtma kõik asjakohased meetmed, et vältida igasugust ekspluateerimist, vägivalda ja väärkohtlemist. Artiklis 17, mis käsitleb isikupuutumatuse kaitset, on sätestatud, et kõigil puuetega inimestel on teistega võrdsetel alustel õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele. (8) Nagu ka rahvusvahelisel tasandil tunnistatakse,6 iseloomustab vaenukõnet ja vaenukuritegusid eelarvamuslik motiiv, mis käivitab kurjategija tegevuse isikute või rühmituste vastu, kellel on või kellel tajutakse olevat kaitset vajav tunnus. Vaenamine on mõlema nähtuse olemuslik osa, iseloomustades seda laiemat kuritegude rühma. (9) Vaenukõne ja vaenukuriteod kahjustavad põhiõigusi ja -väärtusi, nagu eelkõige inimväärikus ja võrdsus, millele liit on rajatud. Lisaks kahjustavad need nii üksikuid ohvreid kui ka terveid kogukondi ja ühiskonda laiemalt, pärssides muu hulgas sõnavabadust. Need takistavad pluralismi ja sallivust, tuues kaasa polariseerumise ning mõjutades negatiivselt avalikku arutelu ja demokraatlikku asjaajamist. (10) Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 11 on sätestatud sõna- ja teabevabadus, mis on demokraatliku ühiskonna üks põhialuseid. Vaenukõne käsitamine kuriteona on vajalik teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks ning vastab otseselt liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele. Kõik liidu õigusaktid, mis nõuavad liikmesriikidelt vaenukõne kriminaliseerimist ja mõjutavad seega õigust sõnavabadusele, peaksid olema proportsionaalsed ja nende puhul tuleks silmas pidada sõnavabaduse olemust. (11) Vaenukõne võib viia mitte ainult konfliktide, vaid ka vaenukuritegudeni. Mõlemad levivad üle riigipiiride. Vaenukõnet on lihtne korrata ja laialdaselt levitada, nii internetis, sealhulgas sotsiaalmeedias, kui ka väljaspool internetti, sealhulgas teleülekannete, avalike ürituste, ajakirjanduslike arvamusavalduste ja 3 Komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 152 final). 4 Komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Võrdõiguslik liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 698 final). 5 Komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võrdõiguslikkuse liit. Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021) 101 final). 6 Vt näiteks Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus nr R (97) 20 liikmesriikidele vaenukõne kohta ja OSCE ministrite nõukogu 2. detsembri 2009. aasta otsus nr 9/09 vaenukuritegude vastu võitlemise kohta. 2  poliitiliste kõnede kaudu. Vaenukuritegusid võivad toime panna ja hõlbustada üle mitme riigi ulatuvad võrgustikud, mis inspireerivad, korraldavad või viivad läbi füüsilisi rünnakuid. Laiemas plaanis kandub vaenukuritegude mõju üle liikmesriikide, mis aitab kaasa hirmuõhkkonna tekkimisele ja võib põhjustada sotsiaalseid konflikte. (12) Vaenukõne ja vaenukuriteod on kogu liidus laialt levinud ning viimastel aastatel on need sagenenud. Liiatigi on COVID-19 pandeemia suurendanud ebakindluse, isoleerituse ja hirmu tunnet. See on loonud õhkkonna, kus vaenukõne vohab ning seda kasutatakse juba niigi tõrjutud elanikkonnarühmade vastu, mis võib muu hulgas viia vaenukuritegudeni. (13) Vaenukõne ja vaenukuriteod õõnestavad demokraatliku ja pluralistliku ühiskonna põhialuseid ning ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ühiseid väärtusi. Arvestades sellise käitumise erilist raskust, selle mõju põhiõigustele ja -väärtustele ning selle piiriülest olemust, vajab see ühistegevust liidu tasandil. Et vaenukõnest ja vaenukuritegudest tulenevad probleemid tõhusalt käsile võtta, on vaja ühist kriminaalõiguslikku vastumeedet liidu tasandil. See tagaks vaenukuritegude ohvrite järjepideva kaitse ning annaks võimaluse kasutada erilisi kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud kõige haavatavamatele kuriteoohvritele. Ühistel alustel tegutsemine peaks aitama tõhustada liikmesriikide õigusalast koostööd, mis on nende nähtuste piiriülese mõõtme tõttu hädavajalik. (14) Vaenukõne ja vaenukuriteod vastavad seega ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele ning neid võib teiste loetletud kuritegude kõrval pidada selle sätte kohaseks kuriteoliigiks. (15) Seetõttu on esimeses etapis vaja laiendada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 esitatud kuriteoliikide loetelu nii, et see hõlmaks vaenukõnet ja vaenukuritegu, et seejärel võtta teises etapis vastu teisesed materiaalõiguslikud aktid, millega kehtestada miinimumeeskirjad vaenukõne ja vaenukuritegude määratluste ja karistuste kohta. (16) Käesolev otsus ei mõjutaks meetmeid, mida võetakse teises etapis. Eelkõige ei määra ega piira see hiljem esitatavate teiseste õigusaktide kohaldamisala ega sisu. (17) Komisjoni ettepanek selliste teiseste õigusaktide kohta tuleks koostada kooskõlas parema õigusloome nõuetega, tehes mõjuhinnangu ja korraldades laiaulatusliku konsultatsiooni. Muu hulgas peaks komisjon selliste teiseste õigusaktide ettevalmistamisel konsulteerima liikmesriikidega, sealhulgas kriminaalõiguse ja põhiõigustega seotud riiklike õigusraamistike eripärade üle, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Vaenukõne ja vaenukuritegu on kuriteoliigid ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 tähenduses. Artikkel 2 3 Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja 4 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 31.12.2021 11:33 Adressaat: Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]> Teema: kiri Manused: 7-17877 31.12.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Arvamuse küsimine Registreerimise kuupäev: 31.12.2021 Registreerimise number: 7-1/7877. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee