Andres Taukar Teie 06.05.2020
OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam
[email protected] Meie 10.06.2020 nr 1.15-5/2020/2967-2
Vastuskiri
Austatud Andres Taukar
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole 06.05.2020 selgitustaotlusega
seoses otseliini rajamisega ning selle tegevusloa taotlemisega tõusetunud praktiliste küsimustega.
Oma selgitustaotluses olete keskendunud viiele küsimusele, mille osas vastame järgmiselt.
1. Küsimus otseliini algus- ja lõpp-punktist
Oleme nõus, et Euroopa elektrienergia siseturu ühiseeskirju sätestav direktiiv 2009/72/EÜ ei
sätesta otseliini definitsioonis konkreetsemalt algus- ja lõpp-punkti otseliinile, kuid sama direktiivi
artikkel 5 paneb liikmesriikidele kohustuseks määratleda muuhulgas ka otseliini kasutamise
tehnilised miinimumnõuded. Seda on Eesti läbi elektrituruseaduse ka teinud.
Kehtiva elektrituruseaduse (ELTS) § 23 lg 2 punkti 2 kohaselt on otseliini kaudu elektrienergia
edastamiseks tegevusloa saamiseks vaja esitada info liini pikkuse, liini paiknemise plaani ja liini
geograafilised koordinaadid. Seega peavad kehtiva õiguse kohaselt olema otseliini algus- ja lõpp-
punkti määratletud.
Kuna ELTS § 2 punkti 8 kohaselt on elektrijaam elektrienergia tootmise ühest või mitmest
tootmisseadmest koosnev talitluskogum koos selle juurde kuuluvate abiseadmete ja rajatistega,
võib tekkida segadus nende punktide määramisel. Otseliini alguspunktiks võib sellisel juhul
näiteks olla elektrijaama peajaotuskilp või peajaotuskeskuse vastaval latistikul
(väljundklemmidel) ning lõpp-punktiks otseliini ühenduskoht turuosalise või teise elektrijaama
elektripaigaldisega (näiteks vastavas peajaotuskilbis või peajaotuskeskuse vastaval latistikul
(sisendklemmidel). Kuivõrd tootmisseade on elektrituruseaduse kohaselt lihtsustatult öeldes
elektrienergia tootmiseks kasutatavate seadmete talituslik kogum, võib otseliin alata mistahes
tootmisseadme osast. Sama ka teise elektrijaama või tarbija elektripaigaldise puhul.
2. Küsimus otseliini komplekssusest
Mõistame, et ELTS § 3 punktis 14 määratletud mõiste „liin“ ja sama paragrahvi punktis 20
määratletud mõiste „otseliin“ võivad küsimusi tekitada. Tegemist on kahe erineva mõistega. Liin
on võrguettevõtja võrgu kindlaid punkte ühendav võrgu osa. Teie puhul saab rääkida otseliinist,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
mis on konkreetselt eristatav sellise liinina, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest
elektrijaamast teise või teisele turuosalisele. Otseliinil ei tohi olla eraldi võrguühendust
võrguettevõtja võrguga (vt ELTS § 3 p 20). Seega otseliin ei saa läbida mitut võrgupunkti ja
jaotusseadet ega varustada mitut tarbijat. Mainitud juhul ei oleks enam tegemist otseliiniga ELTS
§ 3 punkti 20 mõistes vaid jaotusvõrguga ELTS mõistes. Jaotusvõrgu (v.a. suletud jaotusvõrgu)
rajamiseks ning opereerimiseks on vajalik tegevusluba. Seega ühe otseliini taga saab olla üks
tarbija (turuosaline või teine elektrijaam) või suletud jaotusvõrk.
3. Küsimus otseliini omandist ja valdusest
ELTS § 61 lõike 1 punkti 1 järgi ei ole keeldu tarbijale otseliini rajamiseks ja kasutamiseks enda
varustamiseks elektrienergiaga juhul, kui otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale
kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel
paikneva elektripaigaldiseni. Siinkohal on oluline rõhutada, et sellises olukorras on tarbijast
otseliini valdajal kõik ELTS-st liinivaldajale tulenevad kohustused, sealhulgas kohustus
paigaldada õigusakti nõuete kohane mõõteseade tema liini kaudu edastatud elektrienergia koguste
kindlaksmääramiseks ning mõõteandmete kogumine ja töötlemine (ELTS § 61 lg 11), mis
tähendab ka kohustust edastada need andmed Elering AS hallatavasse Andmelattu. Sellest
tulenevalt leiame, et piiranguid otseliini haldaja ja rajaja osas elektriturseaduses sätestatud pole.
4. Küsimus tegevusloa kontrolliesemest
ELTS § 93 lõige 1 sätestab, et Konkurentsiamet teostab riiklikku järelevalvet ELTS ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle.
Tegevuslubadega seonduvalt on Konkurentsiametil tulenevalt ELTS § 23 lõikest 1 kohustus
ettevõtja (tegevusloa taotleja) esitatav taotlus läbi vaadata ja see lahendada. Samas on soovitud
tegevusloa andmine taotlejale võimalik vaid juhul, kui tema puhul on tegevusloa kontrolliesemega
seonduvad nõuded täidetud (vt ka ELTS § 26). Tegevusloa saamiseks vajaliku taotlusega tuleb
Konkurentsiametile esitada kõik andmed ja dokumendid, mida sätestab seadus ning mis on ametile
vajalikud hindamaks, et esitatud taotlus tugineb tegelikele andmetele ja on põhjendatud. Esitatud
taotlusmaterjali alusel on Konkurentsiametil võimalik tegevusloa andmisel kehtestada tegevusloa
saajale seaduses ette nähtud tegevusloa kõrvaltingimused.
Tegevusloa saamiseks otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks tuleb Konkurentsiametile
esitada andmed ja dokumendid, millest nähtub selle liini suurim lubatud talitluspinge, liini pikkus,
liini kulgemist iseloomustav liini paiknemise plaan ja liini geograafilised koordinaadid.
Planeeringualased dokumendid tõestavad, et KOVil ei ole seoses kõnesoleva otseliiniga
vastuseisu. Esitada tuleb samuti dokument, mis tõendab võrguettevõtja seisukohta, et mainitud
liini puhul on olnud taotlejal õigus seda liini otseliinina rajada ja tal on õigus seda liini otseliinina
kasutada (ELTS § 23 lg 2 punktid 2 ja 3, § 61 lõige 1).
5. Küsimus tegevusloa menetluse ajast
ELTS § 23 lõige 1 sätestab, et tegevusloa taotluse lahendab Konkurentsiamet 60 päeva jooksul.
Sama seaduse § 26 lõige 6 ütleb, et otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks antakse ettevõtjale
tegevusluba juhul, kui tegevusloa andmine on kooskõlas käesoleva seaduse §-des 60 ja 61
sätestatuga. Sellest lähtuvalt peab Konkurentsiametile otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks
esitatav tegevusloa taotlus sisaldama andmeid ja neid andmeid tõendavaid dokumente, mis
võimaldavad Konkurentsiametil veenduda, et liin, mida soovitakse hakata kasutama otseliinina on
rajatud kooskõlas ELTS regulatsiooniga ning sellekohase kirjaliku kinnituse, et liini võib kasutada
otseliinina on andnud võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonda on liin rajatud.
2 (3)
Lisaks elektrituruseaduses sätestatule võib Konkurentsiametil teistest õigusaktidest tulenevalt olla
otseliini tegevusloa taotluse menetlemisel vajalik esitada täiendavaid küsimusi ning sätestada
täiendavaid nõudeid. Vajadusel saab Konkurentsiamet selliste nõuete vajalikkust ja seost otseliini
tegevusloa väljastamisega põhjendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Uiga
juhataja
Lisaadressaadid: Konkurentsiamet
Marie-Ursula Vaks
[email protected]
3 (3)