Karistusregistri seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu

Ministeeriumid Meie 26.11.2021 nr 8-1/7299 Karistusregistri seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu Edastame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Andmekaitse inspektsioonile, vanglatele, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Sotsiaalkindlustusametile, Haridus- ja Noorteametile, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusele, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule ning Eesti Psühholoogide Liidule arvamuse andmiseks karistusregistri seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul arvates avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister /*Lisaadressaadid: Riigikohus Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Riigiprokuratuur Harju Maakohus Tartu Maakohus Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Vanglad Andmekaitse Inspektsioon Tartu Ülikooli õigusteaduskond Registrite ja Infosüsteemide Keskus Sotsiaalkindlustusamet Haridus- ja Noorteamet Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Psühholoogide Liit Martin Ziehr 620 8118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 16.11.2021 Karistusregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) õigustatud huviga isikul lastekaitseseaduse tähenduses lastega töötava isiku või vastavale kohale kandideeriva isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks;“; 2) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul kuvatakse päringu vastus positiivse või negatiivse tulemusena.“; 3) paragrahvi 28 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga. Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–112, 114, 1181, § 133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-des 135, 141– 142, § 143 lõikes 2, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-s 1432–146, 175–179, 184, 185, 187, 237, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo toimepanemise eest.“. § 2. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kui isikul puudub käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 1 tähenduses alaline elukoht, võib kohus kohustada teda teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Sellisel juhul ei kohaldata isikule käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatut ning ta on kohustatud: 1) teavitama kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest; 2) alluma oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks.“; 2) paragrahvi 1791 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lapsega töötava isikuna tööle või teenistusse võtmise või isikul muul viisil lastega tegutsemise võimaldamise eest, kui tal on seadusega keelatud lastega töötamine, samuti õigustatud isiku poolt lastega töötamiseks tegevusloa andmise eest, kui see on seadusega keelatud, või selleks kohustatud isiku poolt lastekaitsetöötaja või lapsega töötava isiku või vastavale teenistuskohale kandideeriva isiku lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli tegemata jätmise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 3) paragrahvi 1791 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“. § 3. Lastekaitseseaduse muutmine Lastekaitseseaduse paragrahvi 20 lõiked 1−3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-s 89–93, 95–112, 113, 114, 116, 1181, 133–1333, 141–1451, 175, 1751, 178–179 või 187 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut kohaldatakse ka isikule, keda on karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100–102, 115–117, § 118 lõike 2, §-de 200, 2003, 202, 2022, 2024 või § 2026 lõike 3 punktide 1 ning 2 järgi, samuti isikule, keda on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete kuritegude eest. (2) Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna ei tohi tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku §-des 118, 1191, 121, 122, 125, § 134 lõike 2 punktis 2, §-s 135, § 136 lõikes 2, § 1381 lõike 2 punktis 2, § 140 lõikes 2 või §-des 171–174, 180, 182, 1821, 185, § 195 lõike 2 punktis 2, §-des 200, 214, § 215 lõikes 3, §-des 237–2373, §- des 244 ja 246, § 251 lõike 3 punktis 3, §-s 263, § 266 lõike 2 punktis 2, §-des 274, 2901, 291, 302, 303, 312, 322, 323, § 327 lõikes 3, §-des 403–405 või §-s 435 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (3) Lastega töötamise võimaldamiseks või vastava tegevusloa väljastamiseks õigustatud isik on kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel ning korduval kontrollimisel vähemalt kord iga kuue kuu tagant.“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021. a ________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik  Karistusregistri seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse karistusregistri seadustikus (KarRS), karistusseadustikus (KarS) ja lastekaitseseaduses (LasteKS) muudatused, mille eesmärk on tõhustada kontrolli isikute üle, kellele kohaldatakse lastega töötamise piirangut. Muudatused aitavad kaasa laste turvalisuse tagamisele ning vähendavad laste vastu suunatud süütegude toimepanemise ohtu. Samuti aitavad eelnõu muudatused kaitsta õiguskorda. Kokkuvõttes on eelnõu sisu järgmine: 1) lastega töötamise nõuetele vastavuse päringu (riigilõivuvaba) teostamise õigust laiendatakse õigustatud huviga isikutele (nt lapse seaduslikud esindajad); 2) eelnimetatud päringu vastus muudetakse selgemaks ning kontrollitava isiku eraelu vähem riivavaks (vastus kuvatakse lubatud/keelatud vormis); 3) ajakohastatakse süütegude loetelu, mille eest karistatud isikute nimesid ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärkidega; 4) ajakohastatakse süütegude loetelu, mille eest karistatud isikutel on keelatud töötada lastega; 5) sätestatakse selgesõnaline kohustus teostada lastega töötamise lubatavuse kontrolli lisaks töölevõtmisele ka edaspidi iga kuue kuu järel; 6) muudetakse eelnimetatud kontrolli ja hilisema regulaarse teostamise kohustuse mittetäitmine väärteo korras karistatavaks; 7) suurendatakse kontrolli mitteteostamise eest juriidilisele isikule määratava rahatrahvi suurust 32 000 euroni; 8) lahendatakse juriidiline takistus, mille tõttu ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli määrata isikule, kes kohtule oma elukohta ei teata. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (620 8118; [email protected]) ning sama osakonna analüüsitalituse nõunik Brit Tammiste (620 8179; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi õigusakte: KarRSi redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 22.05.2021, 5; KarSi redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.05.2021, 9; 1 LasteKSi redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 49. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/92/EL1 artikliga 10, mis reguleerib süüdimõistvast kohtuotsusest tuleneva õiguste äravõtmise küsimust. Eelnõuga viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 2021−2023 tegevusprogrammis seatud eesmärki võidelda lastega seotud kuritegude vastu (p 8.33). Eelnõule ei koostatud eelnevalt väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Muudatustega ei laiendata võrreldes kehtiva õigusega oluliselt isikute õigusi ega kohustusi, vaid muudetakse nende õiguste teostamine lihtsamaks. Samuti parandatakse eelnõuga mõned ebakõlad seaduse tekstis, mis takistavad normide sihipärast rakendamist. Muudatused ei eelda märkimisväärseid ümberkorraldusi organisatsioonide või isikute töös ega igapäevaelus. Kuigi mõned muudatused võivad omada muudatuste sihtgrupile mõningast ebasoodsat mõju, ei saa nende muudatuste mõju sihtgrupi väikese suuruse tõttu kokkuvõttes oluliseks pidada. Eelnõu koostamisel on arvestatud Justiitsministeeriumi 2020. aasta kriminaalpoliitika lühianalüüsis2 tehtud seadusemuudatuste ettepanekutega, mis aitavad ennetada laste vastu suunatud korduvaid seksuaalsüütegusid. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on välistada lastele ohtu kujutavate isikute töötamine lastekaitsetöötaja või lastega töötava isikuna. Samuti on eelnõu eesmärgiks tõhustada lastega töötamise sobivuse kontrollimehhanismi, ajakohastada kohtulahendites sisalduvate isikuandmete avalikustamise sätteid ning tagada õiguskorra tõhusam kaitse. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole lasteasutustele selge, kui sageli tuleb oma töötajate LasteKS § 20 nõuetele vastavust kontrollida. See võib viia olukordadeni, kus lastega saab töötada isik, kellel see on tulenevalt LasteKS § 20-st keelatud. Nõuetele vastavuse kontrolli teostamine lapse seadusliku esindaja poolt või muu taolise õigustatud huviga isiku poolt on samuti raskendatud, kuna vastava päringu eest tuleb tasuda riigilõivu ning vastus kuvatakse viisil, mis ei anna ühest vastust LasteKS nõuetele vastavuse kohta. LasteKS §-s 20 sätestatud süütegude loetelu, milles loetletud süütegude eest karistatud isikud ei või töötada lastega, vajab ajakohastamist, kuna karistusseadustikku on alates LasteKS § 20 kehtestamisest oluliselt muudetud. Sarnaselt LasteKS § 20 loeteluga vajab uuendamist ka KarRS § 28 loetelu, mis reguleerib isiku nime avalikustamise küsimust kohtulahendites jmt otsustes. Veel vajavad muutmist KarS § 1791, mille toimepanemise eest ette nähtavat sanktsiooni määra ei saa hinnata tõhusaks ja see ei täida preventiivset funktsiooni, ning KarS § 871, mis ei võimalda ohtlikule kurjategijale elukoha puudumise tõttu karistusjärgset käitumiskontrolli määrata. Eelnõuga tehakse nimetatud seadustes muudatused, millega viidatud probleemid kõrvaldatatakse. Eelnõuga paralleelselt toimuvad IT-arendused, mis aitavad LasteKS § 20 nõuete kontrolli tõhusamaks muuta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32011L0093 2 Kriminaalpoliitika lühianalüüs nr 5/2020, „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine. Analüüs ja ettepanekud karistusregistri arendamiseks seoses seksuaalkurjategijatega.“ Kättesaadav veebis: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laste_vastu_suunatud_korduvate _seksuaalkuritegude_ennetamine_2020_10.pdf 2 KarRS § 20 lg 1 p 9 muutmine ja § 20 täiendamine lõikega 21 KarRS § 20 sätestab õiguslikud alused karistusregistrist andmete saamiseks. Kehtivas õiguses sätestab KarRS § 20 lg 1 p 9, et karistusregistri arhiivist on õigus andmeid saada lastekaitseseaduse tähenduses lastega töötava isiku võtmisel alaealistega seotud tööle, teenistusse, asendusteenistusse, vabatahtlikku tegevusse, osutama tööturuteenuseid või praktikale või lastega töötamiseks tegevusloa andmisel seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Eelnõuga laiendatakse esmalt LasteKS §-s 20 sätestatud piirangust kinnipidamise kontrollivõimalusi selliselt, et kontrolli saaksid lisaks lasteasutuste töötajate taustakontrolli eest vastutavatele isikutele teostada ka muud õigustatud huviga isikud (näiteks lapse seaduslikud esindajad). Selleks täiendatakse KarRS § 20 lg 1 p 9 sõnastust. Lastega töötava isiku kontrollikohustus on sätestatud LasteKS §-s 20, mille kohaselt peab lastega töötamist võimaldav asutus veenduma, et inimest, keda soovitakse tööle võtta, ei ole sättes viidatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud (nii Eestis kui ka teistes riikides). LasteKS §-s 20 sätestatud piirangu kontrolliks muu isiku poolt kehtivas õiguses otsene seaduslik alus puudub. Kui lapsevanem soovib lapsega tegeleva inimese tausta iseseisvalt kontrollida, saab ta seda teha kaudselt KarRS § 15 lõike 1 alusel e-toimiku infosüsteemis. Sellisel juhul peab lapsevanem päringu eest tasuma riigilõivu (4 eurot), mille saab üle kanda sama keskkonna kaudu. Samas võimaldab see säte teha päringu üksnes kehtivate karistuste kohta, st päring ei võta arvesse isiku arhiveeritud karistusi. Eelnõuga lisatakse KarRS § 20 lõike 1 punkti 9 klausel, mille kohaselt on LasteKS § 20-le vastavuse kontrollimise õigus edaspidiselt ka õigustatud huviga isikul. See hõlmab ka ligipääsu kontrollitava isiku arhiveeritud karistusandmetele. Kokkuvõttes on õigustatud isikul edaspidi võimalik teha avaliku e-toimiku kaudu isikukoodi alusel päringuid selle kohta, kas kontrollitav isik võib lastega töötada. Tehtav päring on edaspidi ka muudele õigustatud isikutele riigilõivu vaba. KarRS § 20 täiendatakse ka lõikega 21, mis sätestab, et lastega töötamise piirangu kontrollimisel kuvatakse päringu vastus positiivse või negatiivse tulemusena. Seega muudetakse lisaks kontrollivõimaluste laiendamisele kontrolli tulemus teostaja jaoks ka lihtsamini loetavaks ning arusaadavaks. Hetkel väljastatakse karistusregistri päringu andmed registriteate kujul (st karistuste loeteluna) ning puudub konkreetne vastus küsimusele, kas isik võib lastega töötada või mitte. Päringu tulemina väljastatakse ka andmed, mis ei pruugi päringu tegija jaoks olulised olla ning päringu sooritaja peab ise hindama, kas mõistetud karistustega kaasneb ka lastega töötamise piirang. Kuna kavandatava normi rakendaja ei pruugi olla juriidilise kõrgharidusega, on otstarbekas kuvada päringu vastus automatiseerituna lubatud/keelatud vormis, sest nii ei tule päringu esitajal hakata isiku sobivuse hindamiseks päringu vastust õiguslikult analüüsima. Eelnimetatud päringuvõimaluste avardamine seaduses riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud põhiõigust eraelu puutumatusele. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Karistusregistri ja selle arhiivi andmete lapse esindajale kättesaadavaks tegemise eesmärk on tagada ohu puudumine lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele. See eesmärk on legitiimne. Sobiv on meede, mis vähemalt aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Meede on kohane ehk sobiv, kui ta vähemalt soodustab püstitatud eesmärgi saavutamist. Rakendatud abinõu ei pea absoluutse kindlusega sihile viima, ta ei pea olema ei kõige parem ega kõige kohasem. Kohasuse käsk on täidetud, kui vahend seatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitab. See, et lapse 3 esindaja saab kontrollida lapsega töötava isiku tausta, aitab kahtlemata eesmärgi saavutamisele kaasa. Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut vähem rõhuval viisil vähemalt sama hästi. Taustakontrolli teostamise kohustus on eelkõige (lasteasutuse) tööandjal või vastava litsentsi väljastajal, mis on võimalikest kontrollimeetmetest kõige tõhusam. Samas selgus eelviidatud Justiitsministeeriumi uuringust, et paljud asutused ei täida LasteKS-st tulenevat taustakontrolli kohustust. Sellest tulenevalt on vaja luua (sh seaduse tasandil) võimalused sekundaarseks kontrolliks. Üheks selliseks meetmeks on laste esindajate poolt teostatav karistusregistri põhine kontroll, mis aitab parandada puudujääke esmase kontrollija töös. Meetme proportsionaalsus on tagatud sellega, et saadav päringu vastus ei too välja isiku täpset karistusajalugu, riivates seega kontrollitava isiku õigusi ja vabadusi vähimal võimalikul määral. Tähtis on seegi, et päringute tegemisest jääb maha jälg (logi). Iga isik saab teha karistusregistrile päringu ning küsida, kes tema kohta lastega töötamise piirangu väljaselgitamiseks päringu teinud on. Täiendavalt väärib märkimist, et kuigi isikul on täpsemate karistusandmete saamiseks jätkuvalt võimalik teha KarRS § 15 lg 1 alusel üldine karistusregistri päring, tuleb selle eest tasuda riigilõivu. See meede hoiab ära masspäringute tegemise ning tagab samuti kontrollitavate isikute eraelu riive proportsionaalsuse. KarRS § 28 muutmine Eelnõuga muudetakse ka KarRS §-i 28. Kõnesolev paragrahv sätestab loetelu kuritegudest, milles süüdi mõistetud isiku nime ei asendata kohtulahendites initsiaalide või tähemärgiga pärast isiku karistusandmete kustutamist registrist. KarRS § 28 loetelu kehtestamisest arvates on KarS-i korduvalt täiendatud, kuid KarRS § 28 ei ole alati vastavalt muudetud. Käesoleva eelnõuga vastav KarRSi säte ajakohastatakse. Eelnõuga täiendatakse kuritegude loetelu üksnes kolme kuriteokoosseisuga: KarS §-d 1181 (naise suguelundite sandistav moonutamine), 1411 (tahtevastane sugulise iseloomuga tegu) ja 1432 (suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades). Kõik eelnimetatud teod kujutavad suurt ohtu laste julgeolekule, kuna kahjustavad lapse suhtes toime panemise korral rängalt tema füüsilist ning vaimset tervist. Samuti väärib märkimist, et teod on äärmiselt taunitavad seetõttu, et need on kas (peamiselt) suunatud alaealiste vastu (nii 1181 kui 1432 sisaldavad oma koosseisus eraldi viidet alaealisele subjektile) või eeldavad subjekti vastupanuvõimetust või võimetust toimunust aru saada (1411). Oluline on märgata, et nii KarS 1411, kui 1432 juhtumid kvalifitseeriti varasemalt teise KarS sätte kohaselt, mis kuulub kehtivasse KarRS § 28 loetellu. KarS § 1411 juhtumid kuulusid varem KarS § 141 kohaldamisalasse3 ning KarS 1432 asendas kuni 23.12.2013 kehtinud §-de 1431 lg 2 p 1 ja 143 lg 2 p 1 ettenähtud koosseisud. Kuivõrd samad teod kuulusid varem juba KarRSi kohaldamisalasse ning on sellest mitteteadlikult välja jäänud, on KarRS § 28 loetelu täiendamine põhjendatud. Samuti ei saa taotluslikuks pidada KarS § 1181 puudumist KarRS § 28 loetlust, mistõttu on kohane nimetatud sätted paragrahvi sisse viia. Isikuandmete avalikustamine riivab põhiseaduse §-s 26 sätestatud põhiõigust eraelu puutumatusele. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui ta järgib legitiimset eesmärki, on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. 3 KarS §-i 1411 loomise tingis Riigikohtu PSJK otsus asjas nr 3-4-1-13-15. 4 Isikuandmete avalikustamise eesmärk KarRS §-i 28 tähenduses on hoida ära uute raskete kuritegude toimepanemist ning tagada õiguskorra kaitse. See eesmärk on legitiimne. Isiku varasema karistatuse nähtavus kohtulahendist võimaldab selle infoga tutvuda nt isiku potentsiaalsetel tööandjatel, kelle juures töötades võib isik panna toime uusi (samalaadseid) kuritegusid. Seega on meede sobiv. Meede on vajalik, kui püstitatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnel muul üksikisikut vähem rõhuval viisil vähemalt sama hästi. Kuigi isiku karistatust on võimalik kontrollida ka karistusregistri päringu teel, on isikuandmete avaldamine KarRS § 28 alusel vajalik meede, kuna praktikas ei ole paljud inimesed teadlikud karistusregistri kasutamise võimalusest ning isiku tausta kontrollitakse sageli internetiotsingu teel. Samuti tuleb karistusregistri päringu eest tasuda riigilõivu. Lisaks eelnevale on võimalik, et isikul pole võimalik teostada karistusregistri päringut vajaliku isikut tõendava dokumendi puudumise või tehnilise rikke tõttu registri töös, mistõttu on kohtulahendite kontroll vajalikuks sekundaarseks mehhanismiks isiku tausta kontrollimisel. Meetme mõõdukus on tagatud läbi selle, et KarRS § 28 loetelu on piiratud vaid väga raskete tahtlike kuritegudega, mille toimepanijate puhul on isikuandmete avaldamine pikema aja vältel põhjendatud. KarS § 871 täiendamine Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise tingimused on sätestatud KarSi §-s 871. Kontrolli kohaldamise üks eeldus on elukoha olemasolu. Samas selgus Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna 2020. aasta uuringust4, et 2019. aastal jättis kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata viiel juhul. Neist neljal juhul ainuüksi põhjusel, et isikutel puudus vabanemisel kindel elukoht ning käitumiskontrolli kuuest nõudest neli on seotud elukohaga. Arvestades, et analüüs lähtus probleemist alaealiste vastu suunatud süütegijate vaates ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on KarS § 871 kohaselt võimalik ka muude valitud süütegude puhul (nt mõned üldohtlikud süüteod), võib nimetatud isikute ring olla mõne isiku võrra suurem. Erinevalt isiku ennetähtaegse (tingimisi) vabastamise juhtudest puudub karistusjärgse käitumiskontrolliga vabaneval isikul sageli motivatsioon kohtule oma elukohta teatada või esineb hoopiski tahe sellele teadlikult vastu töötada, kuivõrd see hõlbustaks riigil isiku üle kontrolli teostamist. Probleemi käsitles ka Riigikohus, tuues välja, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole ka võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima5. Tekkinud probleemi lahendamiseks lisatakse sättesse klausel, mis võimaldab isikule karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ka juhul, kui isik oma elukohta kohtule ei teata või kohtul pole muul põhjusel seda võimalik määrata. Muudatuste tulemusena on isik elukoha määramise võimatuks osutumise korral kohustatud teatama kriminaalhooldusosakonnale oma (peamise) viibimiskoha. Selleks võib olla näiteks sotsiaalmaja, tuttava elukoht vms koht, mida ei saa pidada isiku alaliseks elukohaks, kuid mis võimaldab kriminaalhooldusosakonnal isikut kontrollida. Isik on kohustatud kriminaalhooldusosakonda viibimiskoha muutmisest teavitama. Samuti peab isik viibimiskohas alluma oma kriminaalhooldaja kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Samuti on isik kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult loa, et viibimiskohast Eesti territooriumi piires kauemaks kui 4 Kättesaadav veebis: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laste_vastu_suunatud_korduvate _seksuaalkuritegude_ennetamine_2020_10.pdf 5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.mai 2016 määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7. Kättesaadav veebis: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-1-1-45-16 5 viieteistkümneks päevaks lahkuda. Sisuliselt on tegemist KarS § 75 lõike 1 p-de 2 ja 3 analoogidega, mida kohaldatakse elukoha asemel viibimiskohale. KarS § 1791 muutmine KarS § 1791 lõike 1 muudatused seisnevad koosseisu täpsustamises. Kehtiv KarS § 1791 lõige 1 sätestab karistatava väärteona isiku lapsega töötava isikuna tööle või teenistusse võtmise või tal muul viisil lastega tegutsemise võimaldamise, kui isikul on seadusega keelatud lastega töötamine, samuti õigustatud isiku poolt lastega töötamiseks tegevusloa andmise, kui see on seadusega keelatud. Muudatus on osaliselt seotud LasteKS § 20 lg 3 muudatusega, millega sätestatakse sõnaselge kohustus teha lastega töötava isiku suhtes kontroll nii tööle võtmisel kui ka teostada perioodilist kontrolli vähemalt iga 6 kuu tagant. Kehtivas KarS § 1791 lg 1 sõnastuses on kaks probleemi. Esiteks ei ole ühemõtteliselt selge, kas koosseisule vastab ka see, kui lastega töötavat isikut karistatakse pärast tööle või teenistusse võtmist LasteKS §-s 20 sätestatud kuriteo eest ning tööandja ei kontrolli tema karistatust töötamise ajal (sh pärast seda, kui isikut on karistatud). Kuna kehtiv LasteKS ei sätesta, kui tihti või millal tuleb isiku karistusandmeid pärast tema tööle või teenistusse võtmist kontrollida, võib see asjaolu tekitada vaidlusi. Teiseks sätestab kehtiv koosseis karistuse üksnes selle eest, kui tööle on võetud isik, kellel on lastega töötamise piirang. Kontrolli teostamata jätmine eraldivõetuna süüteokoosseisu ei täida. Muudatusega sätestatakse selgelt, et karistatav on: 1) lapsega töötava isikuna tööle või teenistusse võtmine või isikul muul viisil lastega tegutsemise võimaldamine, kui tal on seadusega keelatud lastega töötada (nii ka kehtivas õiguses); 2) õigustatud isiku poolt lastega töötamiseks tegevusloa andmine, kui see on seadusega keelatud (nii ka kehtivas õiguses); 3) lastekaitsetöötaja või lapsega töötava isiku või vastavale teenistuskohale kandideeriva isiku LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli tegemata jätmine selleks kohustatud isiku poolt. Tegemist on täiendusega, mida kehtivas õiguses ei leidu. See hõlmab sisuliselt LasteKS § 20 lg-s 3 sätestatud kontrollikohustuse täitmata jätmist. Eelnõuga kavandatav LasteKS § 20 lg 3 sätestab, et lastega töötamise võimaldamiseks või vastava tegevusloa väljastamiseks õigustatud isik on kohustatud kontrollima lastega töötamise piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel ning korduval kontrollimisel vähemalt kord iga kuue kuu tagant.“. Samuti suurendatakse eelnõu §-ga 2 KarS § 1791 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku karistuse ülemmäära 3200 eurolt 32 000 euroni. KarSi üldosast tulenev juriidilise isiku rahatrahvi ülemmäär on 400 000 eurot (KarS § 47 lg 2). Kehtiv regulatsioon sätestab KarS § 1791 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juriidilise isiku vastutuse maksimaalmääraks rahatrahvi 3200 eurot. Et karistusraamid võimaldaks kohaldada karistust, mis arvestaks enam toimepandava rikkumisega kaasnevat õigushüvede riivet ja et kohaldatav karistusmäär eviks heidutavat mõju, on põhjendatud laiendada karistusraame viisil, et see võimaldaks juriidilisele isikule kohaldada kõnesoleva väärteo eest suuremat rahatrahvi, so määras kuni 32 000 eurot. LasteKS § 20 muudatused Eelnõuga täiendatakse esmalt LasteKS § 20 lõikeid 1, 11 ja 2, mis piiravad isikutel lastega töötamise ajal, mil isiku karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud ja/või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud 6 karistusregistri arhiivi täiendavate süüteosätete paragrahvidega. Muudatus on tingitud vajadusest ajakohastada lõigetes esitatud süüteokoosseisude loetelusid ning viia need kooskõlla süüteokoosseisude omavahelise loogikaga. Kehtiv LasteKS § 20 lg 1 sätestab kuriteokoosseisud, mille toimepanija ei tohi lastega töötada sõltumata karistusandmete arhiveerimisest (alaline piirang). LasteKS § 20 lg 2 sätestab need kuriteod, mille toimepanijal on lastega töötamise piirang ajal, mil karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ja arhiveeritud (ajutine piirang). LasteKS § 20 lõike 1 loetelusse lisatakse mõned puuduvad paragrahvid, mille eest karistatud isik võib kujutada lapse turvalisusele vahetut ohtu. Nendeks süütegudeks on KarS §-s 89–93 ning 95–112 sätestatud (inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased) süüteod, KarS §-d 1181 (naise suguelundite sandistav moonutamine) ja 187 (alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele). LasteKS § 20 lg 11 sätestab alalise piirangu ka teatud kuritegude eest kriminaalkoodeksi järgi süüdi mõistetud isikutele (isikud, keda on karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis sisuliselt vastavad LasteKS § 20 lg 1 loetelule). Eelnõu koostamise käigus on tuvastatud puudujääke LasteKS § 20 lg 11 sätestatud süütegude loetelus. Nimelt ei peegelda lõikes toodud süüteod vajalikus ulatuses LasteKS § 20 lõikes 1 nimetatud süütegusid. LasteKS § 20 lg-s 1 sätestatud tegutsemispiirang laieneb sama paragrahvi lõikest 11 aga ka nendele isikutele, keda on karistatud lõikes 1 nimetatud paragrahvidele vastavate kriminaalkoodeksi sätete analoogide alusel ning mitte ainult siis, kui karistusandmed on leitavad karistusregistrist, vaid ka karistusandmete registrist kustutamise ja arhiveerimise korral, kus neid andmeid hoitakse arhiveerituna 50 aastat arhiivi kandmise kuupäevast arvates. See tähendab, et arvutades piirangu isikule kohaldumise aega, tuleb arvesse võtta nii karistusseadustiku alusel mõistetud karistusi, kui ka kriminaalkoodeksi alusel mõistetud karistusi sarnaste tegude eest. Seda sõltumata asjaolust, kas andmete tekkimise aeg ulatub tagasi kriminaalkoodeksi kehtimise aega või mitte (eeldusel, et arhiivi kandmisest ei ole möödunud 50 aastat). Sellest tulenevalt on vaja LasteKS § 20 lõigetes 1 ja 11 sisalduvad süütegude loetelud harmoniseerida. Kokkuvõttes täiendatakse LasteKS § 20 lg 11 süütegude loetelu kriminaalkoodeksi (KrK) §- dega 100–102 (vastavalt tapmine, tapmine raskendavatel asjaoludel ja ema poolt vastsündinud lapse tapmine), 2022 (alaealise kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele), 2024 (alaealise kaasatõmbamine ravimi või muu uimastama toimega aine mittemeditsiinilisele tarvitamisele) ja § 2026 lõike 3 punktiga 1 (isiku kallutamine prostitutsioonile või prostitutsiooni vahendamine vägivalda või muud sundi kasutades). Samuti laiendatakse §-de 115 ja 1151 (vägistamine, sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil) mõju täie koosseisu ulatuses (varem üksnes alaealise korral). LasteKS § 20 lõike 2 muudatused on kannustatud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna 2020. aasta uuringust6, millest selgus, et piirangu kohaldamisalast on välja jäetud mitmed kuriteokoosseisud, mille järgi kvalifitseeritavas teos neelduks mõnel juhul ka LasteKS § 20 juba sätestatud kuritegu. Kuna üldjuhul on nende erikoosseisude eesmärgiks sätestada raskem karistus, sest tavakoosseisuga võrreldes seisneb sellistes tegudes täiendav ebaõigus, ei ole põhjust nende kuritegude toimepanijaid eelistada üldkoosseisu järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanijate ees. Sellest tulenevalt on vaja välja toodud süüteokoosseisude loetelu täiendada. 6 Kättesaadav veebis: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laste_vastu_suunatud_kordu vate_seksuaalkuritegude_ennetamine_2020_10.pdf 7 Näiteks ei tohi kehtiva LasteKS § 20 lõike 2 kohaselt lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna tegutseda isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 121 (kehaline väärkohtlemine) alusel. Sellest tulenevalt on vaja paragrahvis nimetatud süüteokoosseisude loetelusid täiendada süütegudega, mis võivad seda sätet hõlmata. Sellisteks koosseisudeks on §-d 1191 (kakluses osalemine), 200 (röövimine), 214 (väljapressimine kogu koosseisu ulatuses), § 215 lg 3 (asja omavoliline kasutamine vägivallaga), § 244 (rünne kõrge riigiametniku elule ja tervisele), § 246 (rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele), § 251 lg 3 p 3 (võimuhaaramine Kaitseväes või Kaitseliidus raske tervisekahjustuse tekitamisega), § 266 lg 2 p 2 (omavoliline sissetung vägivallaga), § 274 (vägivald võimuesindaja vastu), § 2901 (piinamine), § 291 (võimuliialdus), § 303 (õigusemõistmise mõjutamine (vägivallaga)), § 312 (ebaseaduslik ülekuulamine), § 322 (sundimine valeütlust/ekspertarvamust andma või valetõlget tegema), § 302 (õigusemõistmise mõjutamine raske tervisekahjustuse tekitamisega), § 323 (vägivald õigusemõistmises osaleja vastu), § 327 lg 3 (massilised korratused kinnipidamiskohas, kui sellega on põhjustatud raske tervisekahjustus või surm) ja § 435 (vägivald kaitseväeteenistuses oleva isiku suhtes). Kõik need koosseisud lisatakse LasteKS § 20 lõikesse 2. Lisaks täiendatakse lõiget KarS §-dega 125 (raseduse tahtevastane katkestamine), 237–2373 (terrorikuritegu, terroristlik ühendus ning terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemisele) ning 403–405 (üldohtlik mürgitamine, süütamine ja plahvatuse tekitamine). Need koosseisud ei neeldu küll kehtiva seaduse redaktsioonis nimetatud süütegudes, kuid kujutavad oma üldohtliku iseloomu ning raskete tagajärgede tõttu teravat ohtu laste heaolule, mistõttu on kohane sätestada nende isikute suhtes lastega töötamise piirang. Arvestades, et sätete täiendamine võtab karistatud isikutelt võimaluse töötada lastega ning võib seega riivata põhiseaduse §-s 29 sätestatud isiku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, on vaja piirangu aluseid ja proportsionaalsust hinnata. Esmalt väärib märkimist, et piirang puudutab üksnes nimetatud süütegude eest karistatud isikuid, kes soovivad asuda tööle kohale, kus isik töötab lastega. Seega ei ole tegemist piiranguga, mis mõjutaks kõiki kriminaalkorras karistatuid, samuti ei tähenda see piirang, et isikult võetakse võimalus leida ükskõik milline töökoht. Välistatud on töötamine üksnes valitud grupi inimestega (lastega), kes oma haavatavast positsioonist tingituna vajavad riigipoolset tõhusamat kaitset. Teiseks on kohane viidata asjaolule, et valitud süüteokoosseisude seas pole nimetatud ettevaatamatusdelikte, vaid tegu on tahtlike süütegudega. Seega piiratakse üksnes isikuid, kes on mõne nimetatud süüteo tahtlikult toime pannud. Eraldi ei karistata inimesi, kellele on ühiskondlikult ette heidetud kergemeelsust või hooletust. Peatudes valitud süüteokoosseisudel põhjalikumalt, väärib selgitamist, et koosseisud on selekteeritud lähtuvalt kahjustatavast õigushüvest, pidades silmas lapse heaolu ning potentsiaalseid ohte sellele. Sõltuvalt konkreetsest süüteost võib oht lastele väljenduda isiku impulsiivses käitumises (tahtlikud elu- ja tervisevastased süüteod) või tegevuses, millega on näidatud üles sügavat hoolimatust oma tegevuse tagajärgede vastu, mida need põhjustavad isikute elule ja tervisele (KarS §-d 403– 405). On väga oluline märgata, et piirangut ei ole seatud kõigile kuritegudele, mis on ühiskonnas taunitavad (nt vargus, joobes juhtimine või maksukuriteod), vaid valituks on osutunud üksnes teod, mis võivad kujutada potentsiaalset ohtu lastele. Samuti on oluline see, et sõltuvalt süüteo ohtlikkusest ning tagajärgede raskusest on piirangud erineva kestusega (tähtajad seotud karistusandmete arhiveerimise ja arhiivist kustutamisega, LasteKS § 20 lõiked 1–2). Arvestada tuleb, et inimese õigus valida endale elukutset, tegevusala ja töökohta ei ole absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mistõttu võib seadusandja põhjendatud juhtudel isiku valikuõigust piirata. Vahel on seadusandja teiste isikute 8 õiguste ja vabaduste kaitseks isegi kohustatud seda tegema.7 Piirangute kehtestamisel on oluline, et piirangud oleks proportsionaalsed. Eelnõus käsitletavad piirangud on laste kui haavatava grupi kaitsmiseks sobiv meede, kuna soodustavad piirangu eesmärgi saavutamist. Samuti on need vajalikud, kuna eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis oleks sama efektiivne. Arvestades piirangu aluseks olevate süütegude valiku põhjendusi ning asjaolu, et valituks on osutunud üksnes väga väike arv süütegusid kõikide võimalike koosseisude koguhulgast, on põhiõiguse piiramine kõnealusel juhul ka mõõdukas ning kokkuvõttes kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Eelnevat kokku võttes tehakse LasteKS § 20 lõigetes 1–2 järgmised muudatused: LasteKS § 20 lg 1 süütegude loetelu täiendatakse KarS-i §-dega 89–93 ning 95–112, samuti §- dega 1181 ja 187. LasteKS § 20 lg 11 süütegude loetelu täiendatakse kriminaalkoodeksi (KrK) §-dega 100–102, 2022, 2024 ja § 2026 lõike 3 punktiga 1. Samuti laiendatakse §-de 115 ja 1151 mõju täie koosseisu ulatuses (varem üksnes § 115 lg 3 ning § 1151 lg 2). LasteKS § 20 lg 2 süütegude loetelu täiendatakse KarS §-dega 1191, 125, 171, 195 (lg 2 p 2), 200, 214, 215 (lg 3), 237–2373, 244, 246, 251 (lg 3 p 3), 263, 266 (lg 2 p 2), 274, 2901, 291, 302, 303, 312, 322, 323, 327 (lg 3) 403–405 ja 435. Eelnõuga täiendatakse ka LasteKS § 20 lg-t 3. Kehtivas õiguses sätestab LasteKS § 20 lg 3, et kui lastega töötamiseks LasteKS § 18 lõike 2 tähenduses on vajalik tegevusluba, on selle andmiseks õigustatud isik kohustatud jälgima LasteKS § 20 lg-tes 1 ja 2 sätestatud piirangutest kinnipidamist. Eelnõuga lisatakse LasteKS § 20 lõikesse 3 sõnaselge kohustus kontrollida lastega töötaval isikul lastega töötamise piirangu puudumist enne tema tööle võtmist ning hiljem perioodiliselt vähemalt kord iga kuue kuu tagant. Muudatusega lahendatakse praktikas tekkinud probleem, mille kohaselt jääb seaduse rakendajale arusaamatuks, kui sageli tuleks isikut kontrollida. Kehtiva normi järgi on võimalikud juhud, mil kontrollija loeb oma seadusliku kohustuse täidetuks, kui ta on isikut üks kord kontrollinud tema tööle võtmisel ning pärast seda võib isik lasteasutuses töötada aastaid, ilma et teda uuesti kontrollitaks. Selline praktika ei ole aga kooskõlas seaduse mõttega ning probleemi lahendamiseks täpsustatakse seadust vastava intervalli lisamisega seaduse teksti. Kuuekuulist (uue kontrolli) tähtaega tuleks arvutada töölepingu sõlmimisest või isiku ametisse nimetamisest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse karistusseadustikus § 871 tähenduses kasutusele viibimiskoht. Viibimiskoht nimetatud sätte tähenduses on koht riigis, kus isik peamiselt viibib. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele LasteKS § 20 lg-tes 1-2 sätestatud lastega töötamise piirangud vastavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/92/EL8 artiklile 10, mis eeldab, et liikmesriigid võtaksid vajalikud meetmed tagamaks, et kõnesolevas direktiivis osutatud süüteos süüdi mõistetud füüsilise isiku 7 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 29 komm. 9. Kättesaadav veebis: https://pohiseadus.ee/sisu/3500/paragrahv_29 8 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2011/92/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A32011L0093 9 puhul võib ajutiselt või alaliselt tõkestada vähemalt tema kutsetegevust, mis eeldab otseseid ja korrapäraseid kontakte lastega. 6. Seaduse mõjud a) Karistusregistri päringuvõimaluste laiendamine Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Muudatustega võimaldatakse muudatuse sihtgrupil, s.o õigustatud huviga füüsilistel ja juriidilistel isikutel, lihtsamalt kontrollida lapsega töötava isiku vastavust LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetele. Sihtgruppi kuuluvad nii lasteasutused, kellel on kontrollikohustus ka praegu aga ka nt lapsevanemad, kes saavad isiku LasteKS §-le 20 vastavust riigilõivu vabalt kontrollida. Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna need süvendavad ühiskonnas turvatunnet ning aitavad kaasa laste kaitsmisele võimalike süütegude toimepanemise eest. Kuigi muudatuste tagajärjel on senisest lihtsam ja odavam kontrollida isiku vastavust LasteKS § 20 nõuetele, ei kujuta need olulist negatiivset mõju päringu objektiks olevatele isikutele, sest päringu vastus saadakse üksnes kujul, mis kinnitab isiku vastavuse LasteKS §-s 20 sätestatule või välistab selle, toomata täpsemalt välja isiku karistusandmeid. Arusaadavalt on positiivse päringutulemuse korral isikul lastega töötamine siiski välistatud. Veel tuleb arvesse võtta asjaolu, et päringuid isiku karistatavuse kohta on registrist võimalik KarRS § 15 alusel teha juba praegu, mistõttu ei tule muudatusi mõista kui isikutele esmakordse sellise loa andmist seaduses. LasteKS muudatustega kaasneb potentsiaalselt mõju eelkõige järgmiste tegevusvaldkondade asutustele: haridusasutused, sotsiaalteenuste osutajad, lastehoiuteenuse osutajad, tugiisikuteenuse ja sotsiaaltranspordi osutajad, tervishoiuteenuse osutajad, huvitegevust pakkuvad asutused, spordivaldkond, teater, filmi- ja meediatööstus, üritusi korraldavad asutused (sh mängutoad), noorsootööasutused, muu lastega seotud tegevuste korraldajad (praktikakohad, vabatahtlik tegevus, asendusteenistus, tööturuteenuse osutamine, lastekaitse- ja sotsiaaltöötajad). Kõigi nende valdkondade asutustel ning tööandjatel on ka seni olnud kohustus lastega töötamise piirangut järgida. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) seotud asutuste puhul toimub lastega töötamise piirangu kontroll automaatse infovahetusena ning seega ei ole eelnõuga kaasnev muudatus täiendava mõjuga neile asutustele. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele Muudatuse peamised sihtgrupid on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) õiguskaitse infosüsteemide osakonna spetsialistid ning isikud, kes teostavad või on kohustatud teostama kõnesolevaid päringuid (peamiselt sotsiaalkindlustusameti teenistujad). Muudatuste tagajärjel võib mõnevõrra kasvada karistusregistri päringute arv, kuid kuna tegemist on automatiseeritud protsessiga, ei kujuta muudatused endast riigiasutustele püsivat töökoormuse kasvu. Positiivse küljena saab välja tuua selle, et RIKil on 2021. aastal lõpus valmimas avaliku e-toimiku arendus, mis lihtsustab RIK poolt päringutele vastamist kui kliendi vaatest päringu teostamist. Uue kasutajasõbraliku lahendusena on tööandjatel võimalik avaliku e-toimiku (AET) kaudu vajalikku kontrolli teha isikukoodi põhiselt ning saada päringule selge faktipõhine vastus. Teenuse puhul on võimalik anda sisendisse isiku isikukood ning vastusena kuvatakse üks järgnevatest:  Isikul on lastega töötamise alaline keeld (Lastekaitseseadus § 20 lg-d 1, 1¹)  Isik ei või ajutiselt töötada lastega (Lastekaitseseaduse §20 lg 2)  Isikul ei ole lastega töötamiseks piiranguid (Lastekaitseseadus § 20 lg-d 1, 1¹, 2) 10 Teenuse loomisega on lastega töötamise piirangu järgimine kättesaadavam ning aitab tagada piirangu järgimise. Päringutele vastamise töökoormuse vähendamise vajadust on teadvustatud nii varem kui käesoleva eelnõu kontekstis. Ennetamaks eelnõust ning lastega töötamise piirangu teostamise kohustusest paremast teadlikkusest tingitud päringute kasvu, on RIK lisaks nimetatud AETi arendusele loonud karistusregistri teenuse, mille puhul on klientidel (nt lastega töötavate isikute register või konkreetse lasteasutuse töötajate register) võimalik rakendada automaatkontrolle. Soovijatel on võimalik luua X-tee ülene andmevahetus automaatseks lastega töötamise piirangu kontrolliks. Eelnõuga kaasneb mõju riigiasutuste töökoormusele: lastega töötamise piirangu sagedasema kontrolli tõttu on tõenäoline, et sagedamini selguvad isikud, kel on lastega töötamise keeld. Seetõttu on vaja eelkõige Sotsiaalkindlustusametil, aga ka politseil, teha järelkontrolli või väärteomenetlusega seotud toiminguid. Samas on sellise ennetava meetme toimimise ning lastega töötamise piirangu järgmise kaudu võimalik ennetada laste vastu suunatud kuritegude toimepanemist või muid laste heaolu ohtu seadvaid olukordi, millega tagantjärele tegelemine on nii õigus- kui lastekaitsele oluliselt ressursikulukam. Eelneva tõttu asutuste töökoormus kokkuvõttes ilmselt ei muutu. Eelnõuga kaasneb mõju mõjutatud ettevõtjate või asutuste halduskoormusele: asutused, mille töö sisuks on ka lastega töötamine, peavad täitma lastega töötamise piirangu teostamise nõudeid, millega kaasneb mõningane ajakulu. Samas tuleb arvestada, et kohustus lastega töötamise piirangu nõuet täita kehtib ka juba praegu. Kuna paralleelselt eelnõuga kaasnevate muudatustega on valmimas avaliku e-toimiku arendused, mis lihtsustavad lastega töötamise piirangu taustakontrolli tegemist, ei kaasne muudatustega kokkuvõttes olulist mõju ettevõtjate/asutuste halduskoormusele. b) isiku avalikustatud karistusandmete loetelu laiendamine Muudatuse peamine sihtgrupp on loetletud süütegude eest karistatud isikud. Eelnõuga muudetakse KarRS §-s 28 sätestatud süütegude loetelu, mille eest karistatud isikute nimesid ei asendata seotud menetluse kohtulahendis initsiaalide või tähemärkidega. Tegemist on selekteeritud süütegude loeteluga, mille eest mõistetud karistuste ning karistatud isikute suhtes on avalikkusel kõrgem põhjendatud huvi, mis kaalub üles isiku eraelu riive. Loetelus kajastamist põhjendavad valitud kuritegude ohtlikkus ning tagajärgede raskus, mis peegelduvad ka nende kuritegude karistusmäärades. Arvestades, et lisatud koosseisude eest karistatud isikute ring on väike (juhtumite arv aastas on mõõdetav kümnetes) ning karistusandmed on päringuga kättesaadavad karistusregistrist, on mõju kokkuvõttes ebaoluline. c) Karistusjärgse käitumiskontrolli viibimiskoha nõue Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Seonduvalt alalise elukoha nõude kaotamisega tuleb märkida, et kuigi muudatus võib mõjuda adressaatidele (isikud, kes väldivad teadlikult karistusjärgset käitumiskontrolli) koormavalt (allutatakse edaspidi karistusjärgsele käitumiskontrollile), on muudatuse mõju kokkuvõttes väike, sest karistusjärgset käitumiskontrolli määratakse väga vähestele isikutele (2020. aastal kokku 17. juhul ning käesoleval aastal eelnõu koostamise aja seisuga 15. juhul). Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele 11 Karistusjärgse käitumiskontrolli alalise elukoha vajaduse kaotamine võib vähesel määral mõjutada kriminaalhooldusosakondade tööd, kuna karistusjärgset käitumiskontrolli saab edaspidi määrata ka isikutele, kes ei ole oma elukohta kohtule teatanud. Arvestades, et muudatuse sihtgrupp ei ole suur (karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise arv on viimastel aastatel jäänud kümne ja kahekümne vahele ning kindla elukoha puudumise tõttu on käitumiskontroll jäetud kohaldamata üksikutel juhtudel), ei ole muudatuse mõju asutustele suur. d) Lastega töötamise ebaseadusliku võimaldamise eest karistuse ülemmäära tõstmine Arvestades Riigikohtu järjepidevat praktikat, mille kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmäärast, võib juriidilisele isikule mõistetava karistuse ülemmäära tõstmisega kaasneda juriidilistele isikutele negatiivne mõju suurema rahatrahvi näol. Samas tuleb konkreetse rikkumise eest karistust mõistes siiski alati arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid jne ning mõista isikule lõppastmes tema süüle vastav karistus. Samuti tuleb tõdeda, et Riigikohtu praktikas ei ole sanktsiooni keskmäära nõudest juriidiliste isikute korral lähtutud (nt nähakse kuritegude eest ette kuni 16 miljoni euro suurused rahalised karistused, samas ei ole praktikas ligilähedaste karistuse mõistmine tavapärane). Eelnõu koostamise aja seisuga ei ole KarS § 1791 eest isikuid veel karistatud, mistõttu on muudatuse täpset mõju raske prognoosida, kuid eeldatavasti ei ole muudatuse mõju suur. e) Lastega töötamise piirangutega seonduvad muudatused Mõju valdkond I: sotsiaalne mõju Muudatuse sihtgrupiks on lastega töötavad isikud ja/või isikud, kes soovivad töötada lastega. PS § 29 näeb ette, et seadus võib sätestada tegevusala, elukutse ja töökoha valimise õiguse kasutamise tingimused ja korra. Põhiseadus jätab seadusandjale ametikohtade määramisel otsustusruumi, kuid õigusi ja vabadusi tohib PS § 11 kohaselt piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Sellised piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Demokraatlikus ühiskonnas saab pidada vajalikuks piiranguid, mis on nendega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed ehk sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Eelnõu muudatuste tagajärjel kasvab potentsiaalsete isikute ring, kes ei saa töötada lastekaitsetöötaja või lastega töötava isikuna LasteKS §-s 18 tähenduses. Seega kujutavad eelnõus käsitletud muudatused endast põhiseaduse § 29 riivet. Samas tuleb arvestada, et piirangust mõjutatud süütegude kataloog hõlmab üksnes väga piiratud hulka paragrahve ning riive reaalne mõju avaldub karistatud isikute koguvalimist ainult nendele isikutele, kes töötavad või soovivad töötada LasteKS § 18 nimetatud kohal. Kõigi loetletud kuritegude puhul on üheselt arusaadav, miks kõnealuse isiku lubamine tööle just lastega ei pruugi olla ohutu. Valitud meetmed on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed ehk sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kokkuvõttes on riivetega kaasnev sotsiaalne mõju ebaoluline. Märkimist väärib ka asjaolu, et muudatuste tagajärjel võib ühiskond tajuda turvatunde kasvu enda ja oma perekonnaliikmete suhtes, mis on eelnõu kaudne positiivne sotsiaalne mõju. Mõju valdkond II: mõju majandusele Sihtgrupp – LasteKS § 20 vastavuse kontrollikohustusega isikud. Eelnõuga kaasneb mõningane majanduslik mõju ka asutustele ja ettevõtetele, kellele nähakse seaduses ette kohustus kontrollida isikute sobivust lastega seotud tööks vähemalt kord kuue kuu jooksul. Kuigi see 12 võib mõnede väiksema administratiivse võimekusega asutuste jaoks tähendada väikest halduskoormuse kasvu (karistusregistri päringud isikute kohta), on tegemist üksnes regulatsiooni täpsustusega ning praktikas on asutused pidanud juba praegu sageli veenduma selles, et lastega töötaval isikul ei ole LasteKS §-st 20 tulenevat piirangut. Märkimist väärib ka asjaolu, et registripäringu tegemine mitme isiku kohta muutub senisest hõlpsamaks, kuna päringu teostaja suunatakse päringu teostamise järel uuesti sama päringuliigi algusesse ning päringuliiki ei pea uuesti manuaalselt valima. Samuti on asutustel võimalik arendada automaatse kontrolli IT-lahendusi (RIKi poolt 2021. sügisel arendatud karistusregistri teenus), mis jooksvalt halduskoormust vähendaksid, kuid võivad tähendada ühekordset panustamist (X- tee liidese loomist) automaatse kontrolli tegemiseks. Kokkuvõttes on eelnõu majanduslik mõju ebaoluline. Mõju valdkond III: mõju riigiasutustele, ettevõtetele ja kodanikele Sihtgrupp – menetlusasutused (politsei) ning Sotsiaalkindlustusamet, kellel on LasteKS alusel kohustus lastega töötamise piirangu järelevalveks. Kuna eelnõuga laiendatakse süütegude loetelu, mille alusel karistatud isikud ei tohi töötada lastekaitsetöötaja või lapsega töötava isikuna, samuti kuna seaduses täpsustatakse kontrollikohustuse sagedust, võib senisest mõnevõrra enam esineda KarS § 1791 rikkumisi. See võib tähendada väärteomenetluste arvu kasvu ning mõningast lisatööd menetlevatele asutustele, kuid muudatuste prognoositav mõju riigiasutustele ei ole suur. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamisega seadusena kaasnevad lisakulud on seotud käimasolevate IT- arendustega, millega seotud kuludega on asutuste eelarves arvestatud ega eelda täiendavaid eelarvetaotlusi. Muudatuste tagajärjel võib laekuda senisest vähem raha riigituludesse, kuna riigilõivuga koormatud karistusregistri päringute hulk võib väheneda. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja luua uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustub üldises korras, kuna üldine vacatio legis on eelnõu adressaatide jaoks piisav aeg muudatustega tutvumiseks ning oma tegevuste (ümber)koordineerimiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele ning arvamuse andmiseks Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, vanglatele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2021. a 13 (allkirjastatud digitaalselt) 14 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 26.11.2021 15:23 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus <[email protected]>; Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus <[email protected]>; Eesti Koolipsühholoogide Ühing <[email protected]>; Eesti Psühholoogide Liit <[email protected]> Teema: Karistusregistri seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu Manused: 8-17299 26.11.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks, tagasisidet ootame 17. detsembriks. Link EISi https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/767b57a5-7928-4493-ba5e-51e3d32e1d06 Pealkiri: Karistusregistri seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu Registreerimise kuupäev: 26.11.2021 Registreerimise number: 8-1/7299. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee