Sissetulev kiriAvalik

Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks

Pärnu Maakohus · 19. november 2021

Viit: 10-3/21-394-1
Registreeritud: 19. november 2021
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari: 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 10-3/2021
Vastutaja: Irja Koikson (Pärnu Maakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)

Failid

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Meie 19.11.2021 nr 8-1/7154 Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks Justiitsministeerium esitab 2020 aastal kooskõlastusel käinud, kuid nüüdseks oluliselt muudetud ja täiendatud kohtuekspertiisiseaduse muutmise eelnõu uuesti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Riigikohus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Registrite ja Infosüsteemide Keskus Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Kohtunike Ühing Maakohtud Ringkonnakohtud Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Anne Kruusement 620 8203 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 EELNÕU 08.11.2021 Kohtuekspertiisiseadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kohtueksperdi, riikliku ekspertiisiasutuse, selle lepingupartneri, registreeritud eraeksperdi ning kohtu, prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja (edaspidi koos menetleja) poolt eksperdiks määratud muu isiku õiguslik seisund ning eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alused kriminaalmenetluses, väärteomenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning muus seaduses ettenähtud menetluses (edaspidi koos menetlusasi) lisaks menetlusseadustes sätestatule ning menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi tegemisel. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Ekspertiis ja uuring (1) Ekspertiis käesoleva seaduse tähenduses on menetlusasjas või riiklikus ekspertiisiasutuses menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi asjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes põhjendatud eksperdiarvamus. (2) Ekspertiisi tulemusena antav eksperdiarvamus vormistatakse menetlusseadustes sätestatud nõuete kohaselt. (3) Uuring korraldatakse ekspertiisi tegemiseks, selle tegemise otsustamiseks või kui see on seaduses ette nähtud. Uuringut ei vormistata iseseisva eksperdiarvamusena, välja arvatud juhul, kui uuring korraldatakse ekspertiisi tegemise otsustamiseks või kui see on seaduses ette nähtud. (4) Uuringu teinud ekspert vastutab teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest uuringu piires. § 3. Ekspert (1) Ekspert käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes ekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi. (2) Eksperdiks võib olla kohtuekspert, registreeritud eraekspert, riikliku ekspertiisiasutuse lepingupartneri töötaja või menetleja määratud muu füüsiline isik. § 4. Isikuandmete töötlemine (1) Ekspertiisi ja uuringu ettevalmistamiseks ning tegemiseks on riiklikul ekspertiisiasutusel, selle lepingupartneril, kohtueksperdil, registreeritud eraeksperdil või menetleja poolt 1 eksperdiks määratud muul isikul ning abipersonalil õigus töödelda konkreetse ekspertiisi või uuringu tegemiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. (2) Menetlusasjas määratud ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel loetakse riikliku ekspertiisiasutuse ja selle lepingupartneri tegevus õiguskaitseasutuse tegevuseks isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 2 tähenduses ning isikuandmete töötlemisel lähtutakse õiguskaitseasutuse kohta kehtestatud sätetest. (3) Menetlusasjas määratud ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel on riiklik ekspertiisiasutus, selle lepingupartner, registreeritud eraekspert või menetleja poolt eksperdiks määratud muu isik isikuandmete kaasvastutav töötleja koos ekspertiisi määranud asutusega. § 5. Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ja isikuandmete väljastamine (1) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjas määratud ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel teostatakse andmesubjekti õigusi menetlusseaduses sätestatud korras. (2) Isikuandmete töötlemisel menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisi ettevalmistamisel ja tegemisel teostatakse andmesubjekti õigusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud korras. 2. peatükk Kohtuekspert ja riiklik ekspertiisiasutus 1. jagu Kohtuekspert § 6. Kohtuekspert Kohtuekspert on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik, kelle peamine tööülesanne on teha ekspertiise. § 7. Kohtueksperdile esitatavad nõuded (1) Kohtueksperdina võib töötada isik, kes: 1) on teovõimeline; 2) valdab eesti keelt keeleseaduses sätestatud tasemel; 3) on omandanud kõrghariduse Eesti Vabariigi kõrgkoolis või kelle haridus vastab sellele tasemele; 4) on kõrgete kõlbeliste omadustega; 5) on eksperditööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega; 6) on läbinud riiklikus ekspertiisiasutuses kohtueksperdi väljaõppe. (2) Kohtueksperdina võib töötada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omav isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Viidatud seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. (3) Kohtueksperdina ei või töötada isik: 1) kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2 2) keda on karistatud korruptsioonivastase seaduse nõuete rikkumise eest; 3) kes on lähedases suguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed ja lapselapsed) või hõimluses (abikaasa ning abikaasa vanemad, vennad, õed ja lapsed) töökohta vahetult kontrolliva töötaja või vahetu juhiga. (4) Kohtueksperdina ei või tööle või kohtueksperdi väljaõppele võtta isikut, kes on kahtlustatav või süüdistatav tahtliku kuriteo toimepanemises või menetlusalune isik korruptsioonivastases seaduses sätestatud väärteos. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatud keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt. § 8. Taustakontroll (1) Riikliku ekspertiisiasutuse juhil või tema määratud töötajal on õigus teha taustakontroll: 1) isikule, kes soovib asuda tööle kohtueksperdina või käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud kohtueksperdi väljaõppele; 2) isikule, kes soovib asuda tööle käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud töökohale. (2) Taustakontrolli eesmärk on selgitada välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute vastavus käesoleva seaduse nõuetele ja usaldusväärsus. Taustakontrolli võib põhjendatud vajaduse korral teha korduvalt. (3) Taustakontrolli käigus võib töödelda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud isikute järgmisi isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid: 1) isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed; 2) kontaktandmed; 3) hariduse, õpingute ja keeleoskuse andmed; 4) töökoha ja varasema töökogemuse andmed; 5) majandustegevuses osalemise andmed viimase kümne aasta kohta; 6) karistatuse andmed viimase kümne aasta kohta; 7) andmed isiku kriminaalmenetluses osalemise kohta kahtlustatava või süüdistatavana või väärteomenetluses menetlusaluse isikuna viimase aasta jooksul kontrollimishetke seisuga; 8) andmed üldsusele suunatud ja avalikest allikatest. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikute puhul võib töödelda lõike 3 punktides 4 ja 5 loetletud andmeid. Taustakontrolliks võib nõuda isikult endalt nimetatud andmete kohta dokumendi esitamist. (5) Riikliku ekspertiisiasutuse juhil või tema määratud töötajal on kirjalikult esitatud andmete õigsuse ja isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks õigus: 1) saada andmeid avaliku teabe seaduse § 431 lõikes 1 nimetatud andmekogust, sealhulgas karistusregistrist; 2) saada riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, samuti füüsiliselt ja juriidiliselt isikult muud teavet kontrollitava isiku kohta; 3) vestelda kontrollitava isiku endaga, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 4) saada üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. (6) Isikut teavitatakse tema isikuandmete töötlemisest ja taustakontrolli tegemisest ning tal on õigus tutvuda tema kohta taustakontrolli käigus kogutud andmetega, välja arvatud tema kohta tehtud järeldused. 3 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taustakontrolli käigus töödeldavaid isikuandmeid säilitatakse kolm aastat arvates taustakontrolli tegemisest. § 9. Kohtueksperdi vanne (1) Kohtueksperdiks nimetamisel annab isik riikliku ekspertiisiasutuse juhile järgmise vande: „Mina, (nimi), tõotan täita kohtueksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult, oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.“ (2) Kohtuekspert kirjutab vandele alla ja kuupäevastab selle. Vande allkirjastatud tekst lisatakse riiklikus ekspertiisiasutuses olevale töölepingu eksemplarile. Digitaalselt allkirjastatud vandeteksti hoitakse isiku elektroonilises toimikus. 2. jagu Riiklik ekspertiisiasutus § 10. Riiklik ekspertiisiasutus (1) Riiklik ekspertiisiasutus (edaspidi ekspertiisiasutus) on riigiasutus, mille tegevuse põhieesmärk on teha ekspertiise. (2) Lisaks on ekspertiisiasutus riikliku ja rahvusvahelise kohtuekspertiisialase teadmuse keskus, mis tegeleb ka arendus- ja teadustegevusega, võrdlusnäidiste kogude ja riiklike registrite haldamisega ning on rahvusvahelises teabevahetuses pädev asutus, kui see on seaduses nimetatud. (3) Riiklikuks ekspertiisiasutuseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. (4) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Ekspertiisiasutuse juhiga sõlmib töölepingu viieks aastaks valdkonna eest vastutav minister. Tähtaega võib pikendada korduvalt viie aasta kaupa. § 11. Ekspertiisiasutuse pädevus (1) Ekspertiisiasutuse pädevuses on teha ise või oma lepingupartnerite kaudu ekspertiise ja seaduses nimetatud juhtudel uuringuid valdkondades, kus vajatakse eksperdiarvamust. (2) Ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Ekspertiisi tegemise ja vormistamise nõuded ning ekspertiisi tegemiseks vajalike näidiste kogude pidamise põhimõtted võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Ekspertiisiasutus võib teha füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi tellija) menetlusasjadega mitteseotud tasulisi ekspertiise (edaspidi tasuline ekspertiis), kui see ei takista tema menetlusasjades tehtavate ekspertiisidega seotud ülesannete täitmist. 4 (5) Tasuliste ekspertiiside loetelu ja nende tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Ekspertiisiasutus võib tellida ekspertiisiks vajalikke uuringuid väljastpoolt. (7) Ekspertiisiasutus võib tarnida tooteid või osutada teenuseid, kui see on lahutamatult seotud tema põhiülesandega ega takista tema menetlusasjades tehtavate ekspertiisidega seotud ülesannete täitmist. (8) Ekspertiisiasutus on nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 04.07.2001, lk 6–10), artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud pädev asutus. § 12. Tasulise ekspertiisi tegemise tingimused (1) Tasulisi ekspertiise võib teha järgmistel tingimustel: 1) ekspertiisiasutus eelistab menetlusasjadega seotud ekspertiiside tegemist tasulistele ekspertiisidele, tasulise ekspertiisi tegemiseks kokkulepitav aeg sõltub eksperdi töökoormusest ning ekspertiisiasutusel on õigus esialgu kokkulepitud aega ühepoolselt pikendada, kusjuures tellijal on sel juhul õigus leping üles öelda ilma ekspertiisi eest tasu maksmata; 2) tasulist ekspertiisi ei tehta anonüümselt, vaid tellija tagab, et selle tegemisse või tulemusse puutuv isik või tema seaduslik esindaja on konkreetse ekspertiisi tegemiseks andnud ekspertiisiasutusele oma nõusoleku, välja arvatud juhul, kui tasuline ekspertiis on otseselt vajalik sellise tervishoiuteenuse jaoks, mille osutamiseks ei ole patsiendi ega tema seadusliku esindaja nõusolekut vaja; 3) tasulise ekspertiisi tegemiseks esitatud materjalid ja andmed on seaduslikud ning ekspertiisi tegemiseks ohutud ja asjakohased; 4) tasulise ekspertiisi tegemine ei soodusta süütegude toimepanemist ega raskenda nende avastamist; 5) tasulise ekspertiisi tegemine ei kahjusta Eesti Vabariigi ega õigusemõistmise huve; 6) tasulist ekspertiisi ei tehta menetlusasjas juba tehtud ekspertiisi kontrollimiseks või täiendamiseks ega kriminaal- või väärteomenetluses ekspertiisi tegemise ennetamiseks; 7) tasulise ekspertiisi tegemine ei kahjusta kõlblust ega ole muul viisil vastuolus ekspertiisiasutuse eetika põhimõtetega. (2) Ekspertiisiasutusele tasulise ekspertiisi tegemiseks esitatud materjalide ja andmete seaduslikkuse, ohutuse, asjakohasuse ja õigsuse eest vastutab tasulise ekspertiisi tellija. Ekspertiisiasutusel on õigus esitatud andmeid kontrollida. (3) Ekspertiisiasutus võib tasulise ekspertiisi tegemisest keelduda. (4) Kui juba alustatud tasulise ekspertiisi tegemisel ilmneb selle vastuolu tasulise ekspertiisi tegemise tingimuste või muu õigusaktiga, katkestab ekspertiisiasutus ekspertiisi ilma selle eest tasu nõudmata või maksab juba saadud tasu tellijale tagasi. Ekspertiisiasutus ei pea tasu tagasi maksma juhul, kui tasulist ekspertiisi takistav asjaolu oli või pidi olema tellijale teada ekspertiisi tellimise ajal. Ekspertiisiasutus ei pea tasulise ekspertiisi katkestamise ajani tehtud uuringute tulemusi ega muid ekspertiisi puutuvaid andmeid tellijale üle andma ning ei pea ekspertiisi puutuvatele isikutele hüvitama ekspertiisi tellimise või tegemisega kaasnenud kulutusi. (5) Tasulised ekspertiisid vormistatakse, nende üle peetakse arvestust ning nende tellimisel või tegemisel saadud andmeid ja materjale säilitatakse ekspertiisiasutuse asjaajamiskorra kohaselt. 5 (6) Tasulise ekspertiisi tegija ja selle tegemisel osalenud või juures viibinud isikud ning ekspertiisiasutus peavad hoidma saladuses neile ekspertiisi tellimisel või tegemisel teatavaks saanud asjaolusid, välja arvatud juhul, kui nende esitamine või avaldamine on seadusega lubatud või kohustuslik. § 13. Ekspertiisiasutuse lepingupartner (1) Sellise ekspertiisi või uuringu tegemiseks, mis on ekspertiiside loetelus, kuid mille tegemiseks puudub ekspertiisiasutuses võimekus, võib ekspertiisiasutus sõlmida halduslepingu sobiva teenuse pakkujaga. (2) Kui menetleja on määranud ekspertiisi tegijaks ekspertiisiasutuse, edastab ekspertiisiasutus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ekspertiisimääruse oma lepingupartnerile, kes määrab eksperdi nimeliselt. (3) Kui lepingupartneri juures nimetatakse eksperdiks vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristuse eest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. (4) Ekspertiisiasutuse lepingupartner tagab halduslepingus, et tema töötajad, kes teevad ekspertiise, vastavad käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1−5 ja lõigetes 2−5 sätestatud kohtueksperdile esitatavatele nõuetele. (5) Välisriigis asuv ekspertiisiasutuse lepingupartner tagab, et töötajatel, kes teevad ekspertiise, on selleks piisav erialane pädevus. § 14. Ekspertiisi ja uuringu tegemine välisriigis (1) Menetleja nõusolekul võib ekspertiisiasutus tellida kriminaalmenetluses vajaliku ekspertiisi välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest, kui seda ei ole võimalik teha ekspertiisiasutuses või ei saa tellida Eestist väljastpoolt ekspertiisiasutust. (2) Ekspertiisiasutus võib tellida ekspertiisiks vajaliku uuringu välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest, kui seda ei ole võimalik teha ekspertiisiasutuses või ei saa tellida Eestist väljastpoolt ekspertiisiasutust. (3) Kohtuekspert võib teha ekspertiisiks vajaliku uuringu välisriigi ekspertiisi- või muus asutuses, kui seda ei ole võimalik teha ekspertiisiasutuses. § 15. Välisriiki ekspertiisi või uuringu tegemine Välisriigi ekspertiisiasutusele või muule välisriigi isikule ekspertiisi või uuringu tegemisele kohaldatakse tasuliste ekspertiiside kohta sätestatut, kui riikidevahelistest või rahvusvahelistest kokkulepetest ei tulene teisiti. 3. peatükk Andmekogud 1. jagu Kohtuekspertiisi infosüsteem § 16. Kohtuekspertiisi infosüsteem (1) Kohtuekspertiisi infosüsteemis töödeldakse andmeid: 6 1) ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside ja uuringute tegemiseks ja nende üle arvestuse pidamiseks ning prioriteetsuse määramiseks; 2) päringutele vastamiseks; 3) riiklike registrite ja võrdlusnäidiste kogudega seotud info haldamiseks. (2) Kohtuekspertiisi infosüsteem on andmekogu, mille asutab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Andmekogu vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. (4) Kohtuekspertiisi infosüsteemi kantakse andmed: 1) ekspertiiside ja uuringute kohta; 2) ekspertiiside ja uuringutega seotud isikute kohta; 3) ekspertiisiks esitatud materjalide ja asitõendite kohta; 4) võrdlusmaterjali kohta; 5) riiklike registrite ja võrdlusnäidiste kogude kohta. (5) Tasulise ekspertiisi kohta kantakse kohtuekspertiisi infosüsteemi ekspertiisi tellija nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed. (6) Andmed, mis on seotud menetlusasjas tehtavate ekspertiisidega, säilitatakse, arhiveeritakse ning kustutatakse menetlusseadustes sätestatud tähtaja jooksul. Kui menetlusseaduses tähtaega ei ole, säilitatakse andmeid kümme aastat pärast ekspertiisi tegemist, mille järel need kustutatakse. (7) Tasuliste ekspertiiside andmeid säilitatakse kohtuekspertiisi infosüsteemis 20 aastat pärast ekspertiisi vastuse edastamist tellijale, mille järel need kustutatakse. (8) Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimääruse, sealhulgas andmete koosseisu, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. jagu Riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister § 17. Riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister (1) Riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris (edaspidi süüteomenetluse biomeetriaregister) töödeldakse seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud isikute biomeetrilisi andmeid, mida ei kanta automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS), ning biograafiliste ja biomeetriliste andmete võtmise ja kogumisega seotud andmeid: 1) välistamiseks; 2) isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks; 3) süütegude tõkestamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks; 4) ekspertiiside ja uuringute tegemiseks; 5) välislepingust või muust Eesti jaoks siduvast rahvusvahelisest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks; 6) isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil registrisse kantud andmete töötlemiseks. 7 (2) Isiku daktüloskopeerimisel ja sündmuskohalt või muult objektilt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgi töödeldakse ja säilitatakse andmekogus ABIS. Andmeid isiku ning tema daktüloskopeerimise või naha papillaarkurrustiku jälgede kogumise kohta töödeldakse ja säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistris. (3) Isiku näokujutisi töödeldakse ja säilitatakse andmekogus ABIS. Andmeid isiku ning näokujutise võtmise ja kogumise kohta töödeldakse ja säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistris. (4) Süüteomenetluse biomeetriaregister vahetab andmekoguga ABIS käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid X-tee kaudu või muul turvalist elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil. (5) DNA-proovi analüüsil saadud andmeid ja nende võtmise või kogumisega seotud andmeid ning isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistris. (6) Isikult võetud või muul moel saadud häälenäidiseid ja nende võtmise või kogumisega seotud andmeid ning isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistris. (7) Süüteomenetluse biomeetriaregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. (8) Süüteomenetluse biomeetriaregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 18. Andmete kandmine süüteomenetluse biomeetriaregistrisse (1) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantakse andmed üksnes seaduse alusel. Registrisse kantud andmeid tohib kasutada üksnes seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja registrisse kandmise eesmärgiga. (2) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. (3) Isiku daktüloskopeerimisel, sündmuskohalt või muult objektilt naha papilaarkurrustiku jälgede kogumisel kantakse registrisse andmed: 1) isiku, sündmuskoha või muu objekti kohta, kui sellised andmed on olemas; 3) daktüloskoopiaandmete võtmise kohta; 4) daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute kohta. (4) Näokujutise võtmisel kantakse registrisse andmed: 1) isiku ja sündmuskoha kohta, kui sellised andmed on olemas; 2) näokujutise võtmise kohta; 3) näokujutisega tehtavate toimingute kohta. (5) DNA-proovi võtmisel kantakse registrisse: 1) andmed isiku, sündmuskoha või muu objekti kohta, kui sellised andmed on olemas; 2) andmed DNA-proovi võtmise kohta; 3) DNA-proovi analüüsil saadud andmed; 4) DNA-proovi kood; 5) andmed DNA-prooviga tehtavate toimingute kohta. 8 (6) Häälenäidise võtmisel kantakse registrisse: 1) andmed isiku ja sündmuskoha kohta, kui sellised andmed on olemas; 2) andmed häälenäidise võtmise kohta; 3) häälenäidis; 4) andmed häälenäidisega tehtavate toimingute kohta. § 19. Juurdepääs süüteomenetluse biomeetriaregistrile (1) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. (2) Juurdepääs süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmetele on registri volitatud töötlejal, kes kasutab andmeid talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (3) Andmete edastamiseks automatiseeritult ning nende olemasolu kontrollimiseks süüteomenetluse biomeetriaregistris antakse juurdepääs korrakaitseorganile, uurimisasutusele, kohtuvälisele menetlejale ja vanglale. (4) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmed väljastatakse: 1) korrakaitseorganile, uurimisasutusele, julgeolekuasutusele, kohtuvälisele menetlejale, prokuratuurile, kohtule ja vanglale neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 2) välisriigi pädevale asutusele seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise õigusakti alusel ning üksnes juhul, kui andmeid kasutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 sätestatuga; 3) julgeolekuasutusele talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks; 4) isikule endale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse alusel; 5) Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile ja Kaitseväele neile seadusest tuleneva daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kohustuse täitmiseks. (5) Süüteomenetluse biomeetriaregistri arhiivi kantud andmed väljastatakse: 1) käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 4 nimetatud isikutele ja asutustele, järgides kriminaalmenetluse seadustiku §-s 992 sätestatut; 2) julgeolekuasutusele talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. § 20. Nõusolek daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ning DNA- proovi analüüsil saadud andmete kandmiseks süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS (1) Isik võib taotleda enda daktüloskopeerimist, näokujutise või häälenäidise võtmist või DNA- proovi analüüsi tegemist ning saadud andmete kandmist vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS. Taotlus peab olema kirjalik ja allkirjastatud. (2) Taotlusega annab isik nõusoleku tema daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel või DNA-proovi analüüsil saadud andmete töötlemiseks ning määrab andmete kasutamise eesmärgi. (3) Isik, kelle andmed on kantud süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, võib igal ajal taotleda enda andmete kustutamist registrist ja andmekogust või muuta andmete kasutamise eesmärki, esitades registri volitatud töötlejale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse. 9 § 21. Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmete säilitamine (1) Isiku daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel ja isiku DNA-proovi analüüsil saadud andmeid säilitatakse vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistris ja andmekogus ABIS 40 aastat kandmisest arvates, kui seaduses ei sätestata teisiti. Pärast nimetatud tähtaja möödumist andmed arhiveeritakse. (2) Süüteomenetluse biomeetriaregistri ja andmekogu ABIS arhiivis säilitatakse isikute daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmeid 35 aastat, mille järel need kustutatakse. (3) Sündmuskohalt kogutud või muult objektilt või tuvastamata surnud isikult võetud ja andmekogusse ABIS kantud naha papillaarkurrustiku jälgi ning süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmeid naha papillaarkurrustiku jälgede kogumise kohta säilitatakse andmekogus ja registris kuni isikuga seostamiseni, mille järel isikuga seostatud jälg suletakse, või isikuga seostamata jäämise korral 75 aastat, mille järel need kustutatakse. (4) Sündmuskohalt kogutud või mujalt saadud või tuvastamata surnud isikult võetud ja andmekogusse ABIS kantud näokujutisi ning süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmeid näokujutise kogumise kohta säilitatakse andmekogus ja registris kuni isikuga seostamiseni või 75 aastat, mille järel need kustutatakse. (5) Sündmuskohalt kogutud või mujalt saadud ning süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud häälenäidiseid ning andmeid häälenäidise kogumise kohta säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistris kuni isikuga seostamiseni või 75 aastat, mille järel need kustutatakse. (6) Sündmuskohalt kogutud ning konkreetse isikuga seostamata, tuvastamata surnud isikult või teadmata kadunud isiku isiklikelt esemetelt kogutud või isikult kogutud, kuid selle isikuga mitteseotud DNA-proovi analüüsil saadud andmeid ning andmeid DNA-proovi kogumise kohta säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistris kuni isikuga seostamiseni või 75 aastat, mille järel need kustutatakse. § 22. Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmete kustutamine (1) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmed kustutatakse pärast säilitustähtaja lõppemist või muul seaduses sätestatud ajal. (2) Kriminaalmenetluse seadustiku § 100 lõike 11 alusel välistamise eesmärgil kogutud võrdlusandmed kustutatakse süüteomenetluse biomeetriaregistrist ja andmekogust ABIS kohe pärast võrdlusuuringu tegemist. (3) Kui isik daktüloskopeeritakse või temalt võetakse näokujutis, häälenäidis või DNA-proov isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks, kustutatakse andmed vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistrist ja andmekogust ABIS kohe pärast isikusamasuse kontrollimist või isiku tuvastamise uuringu tegemist. (4) Kui isik mõistetakse õigeks, kriminaalmenetlus lõpetatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-de 199 ja 200 alusel või §-de 2052 ja 2742 alusel, välja arvatud kui menetlust jätkatakse väärteona või väärteomenetlus lõpetatakse väärteomenetluse seadustiku § 29 lõike 1 punktide 1–3 ja 5–7 alusel, kustutatakse isiku daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed vastavalt süüteomenetluse 10 biomeetriaregistrist ja andmekogust ABIS kohtuotsuse või prokuratuuri, uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja taotluse alusel 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. (5) Kui vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS on kantud käesoleva seaduse § 33 lõike 2, politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 3, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 3 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 3 alusel daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed ekspertiisiasutuse töötaja, politseiametniku, demineerimistööga seotud päästeametniku ning demineerimistööga seotud tegevväelase kohta, kustutatakse need andmed registrist ja andmekogust käesoleva seaduse § 33 lõike 3, politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõike 4, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 4 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõike 4 kohaselt. (6) Naha papillaarkurrustiku jäljed, näokujutis, häälenäidis või DNA-proovi analüüsil saadud andmed, mis on vastavalt süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud ekslikult või kvaliteedikontrolli või kontaminatsiooni kontrolli eesmärgil, kustutatakse registrist kohe pärast eksituse ilmsikstulekut või kontrolli tegemist. (7) Isiku DNA-proov hävitatakse kaks kuud pärast vastava ekspertiisiakti edastamist menetlejale või DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmist süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Põhjendatud juhul on prokuratuuri taotlusel võimalik pikendada DNA- proovi säilitamise aega kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni. 3. jagu Andmekogu ABIS kasutamine ekspertiisiasutuses § 23. Andmekogu ABIS (1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on: 1) riiklikus ekspertiisiasutuses töötava ja ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete töötlemine, et välistada ekspertiisiobjektilt selle töötaja jäetud jäljed; 2) isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse kantud biomeetriliste andmete töötlemine. (2) Andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele kohaldatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse §-s 155 sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (3) Riiklikus ekspertiisiasutuses töötava ja ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ning isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse kantud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 ja § 20 lõikes 2 nimetatud eesmärgil. (4) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Volitatud töötleja määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (6) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis ja nende säilitamise tähtaeg nähakse ette andmekogu põhimääruses. 11 (7) Andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. 4. peatükk Registreeritud eraekspert § 24. Registreeritud eraekspert Registreeritud eraekspert on füüsiline isik, kes vastab eraeksperdile esitatavatele nõuetele ja on kantud vastavasse nimekirja. § 25. Registreeritud eraekspertide nimekiri (1) Registreeritud eraekspertide nimekirja (edaspidi nimekiri) koostamise eesmärk on tagada ülevaade asjatundjatest, keda menetleja saab kasutada ekspertiiside tegemisel. (2) Registreeritud eraekspert kantakse nimekirja ekspertiisiliigi järgi. (3) Nimekirja peab ekspertiisiasutus. Nimekiri avaldatakse ekspertiisiasutuse veebilehel. Avaldatud nimekirjal on informatiivne tähendus. (4) Nimekirja pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 26. Eraeksperdi nimekirja kandmine (1) Nimekirja kantakse isik, kes: 1) vastab käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktides 1–5 ja lõigetes 2−5 sätestatud kohtueksperdile esitatavatele nõuetele; 2) omab ekspertiisi tegemiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja on töötanud vähemalt kolm aastat taotletava ekspertiisi liigiga lähedasel erialal; 3) omab reguleeritud kutsealal tegutsemiseks nõutavat tegevusluba või kehtivat litsentsi või kutsetunnistust; 4) omab võimalust kasutada ekspertiisi tegemiseks vajalikke vahendeid. (2) Nimekirja ei kanta isikut, kes: 1) töötab kohtueksperdina ekspertiisiasutuses; 2) on varem kustutatud nimekirjast käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punkti 5 või lõike 2 punktide 1–3 või 5 alusel. (3) Isikud kantakse sellise ekspertiisiliigi nimekirja, milles tavatsetakse määrata ekspertiise ja mida ei tehta ekspertiisiasutuses. § 27. Taotlus (1) Isik kantakse nimekirja tema taotluse alusel. (2) Taotlus esitatakse ekspertiisiasutusele. (3) Taotluse vorminõuded ning selles sisalduvate andmete koosseisu ja selle lisade sisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 12 (4) Taotluses ja selle lisades sisalduvate andmete muutumisest on registreeritud eraekspert kohustatud viivitamata kirjalikult teatama ekspertiisiasutusele. § 28. Taotluse läbivaatamine ja nimekirja kandmise otsustamine (1) Taotluse ja esitatud dokumentide põhjal kontrollib ekspertiisiasutus isiku vastavust käesolevas seaduses eraeksperdile kehtestatud nõuetele. Ekspertiisiasutus võib taotluse esitajalt nõuda lisadokumente. (2) Isiku nimekirja kandmise otsustab ekspertiisiasutuse juht kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lisadokumentide nõudmise korral võib ekspertiisiasutus tähtaega pikendada kuni kolme kuuni. (3) Taotluste läbivaatamise ja nimekirja kandmise otsustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 29. Registreeritud eraeksperdi vanne (1) Enne nimekirja kandmist annab isik ekspertiisiasutuse juhile järgmise vande: „Mina, (nimi), tõotan täita registreeritud eraeksperdi ülesanded ausalt ning anda eksperdiarvamuse erapooletult oma eriteadmiste ja südametunnistuse kohaselt. Olen teadlik õigusaktides sätestatud eksperdi õigustest ja kohustustest, samuti sellest, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse karistust vastavalt karistusseadustiku §-s 321 sätestatule.“ (2) Vanne allkirjastatakse digitaalselt või omakäeliselt. Vandeteksti hoitakse ekspertiisiasutuses. (3) Kehtivusaja pikendamisel uut vannet ei anta. Kui isik nimekirjast kustutatakse, kaotab vanne kehtivuse. § 30. Nimekirja kande kehtivuse aeg (1) Isik kantakse nimekirja kolmeks aastaks. (2) Nimekirja kande kehtivus lõpeb nimekirjas oleku kolmanda aasta 15. detsembril, olenemata kande tegemise kuupäevast. (3) Registreeritud eraeksperdi taotluse alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kehtivusaega korduvalt pikendada, kui isik vastab §-s 26 nimetatud nõuetele, mille kohta registreeritud eraekspert annab kande pikendamise taotluses kinnituse. (4) Nimekirja kande kehtivusaja pikendamise taotlus tuleb esitada ekspertiisiasutusele hiljemalt kolm kuud enne kehtivusaja lõppemist. (5) Pikendamise taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud arvestusandmed menetlusasjade kohta, milles isik on teinud ekspertiisi registreeritud eraeksperdina viimase kolme aasta jooksul. (6) Nimekirja kande pikendamise otsus tehakse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras. § 31. Registreeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamine 13 (1) Registreeritud eraekspert kustutatakse nimekirjast, kui: 1) isik esitab ekspertiisiasutusele kirjaliku avalduse enda nimekirjast kustutamiseks; 2) möödub nimekirja kande kehtivusaeg ja selle pikendamise taotlust ei ole esitatud; 3) nimekirja kande kehtivusaja pikendamise taotlust ei rahuldata; 4) ilmneb, et isik ei vasta käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud nõuetele; 5) registreeritud eraekspert on rikkunud käesoleva seaduse §-s 29 kehtestatud vannet; 6) registreeritud eraekspert sureb. (2) Registreeritud eraeksperdi võib nimekirjast kustutada, kui: 1) registreeritud eraekspert keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või viivitab mõjuva põhjuseta ekspertiisi tegemisega või ei ilmu menetleja kutsel ning menetleja teeb ekspertiisiasutusele põhjendatud ettepaneku isiku nimekirjast kustutamiseks; 2) menetlusasutus on ekspertiisiasutusele edastanud korduvalt pretensioone või kaebusi registreeritud eraeksperdi tegevuse kohta; 3) isik kasutab registreeritud eraeksperdi nimetust menetlusvälisel arvamuse andmisel; 4) registreeritud eraekspert ei ole kolme aasta jooksul teinud menetlusasjades ekspertiisi; 5) registreeritud eraekspert ei ole ekspertiisiasutusele esitanud menetlusasjades tehtud ekspertiisiakte koos ekspertiisimäärusega. (3) Registreeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Registreeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamine ei takista poolelioleva ekspertiisi lõpetamist. 5. peatükk Eksperdi õigused ja kohustused § 32. Eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alus (1) Kohtueksperdil tekivad menetlusasjas õigused ja kohustused ekspertiisimääruse alusel või menetleja poolt ekspertiisiülesandena vormistatud muu dokumendi alusel. Kui menetleja on määranud üksnes ekspertiisiasutuse, tekivad eksperdil õigused ja kohustused ekspertiisimääruse või ekspertiisiülesande kättesaamisel. (2) Registreeritud eraeksperdil või muul eksperdiks määratud isikul tekivad menetlusasjas õigused ja kohustused menetleja ekspertiisimääruse alusel. (3) Tasulise ekspertiisi tegemisel tekivad kohtueksperdil õigused ja kohustused lepingu sõlmimisel. § 33. Eksperdi õigused ja kohustused (1) Eksperdi õigused ja kohustused menetlusasjades ekspertiisi tegemisel sätestatakse menetlusseadustes. Eksperdi õigused ja kohustused tasulise ekspertiisi tegemisel sätestatakse käesoleva seaduse §-s 12. (2) Eksperdil on õigus kasutada ekspertiisi ja uuringu tegemisel abipersonali. (3) Ekspertiisiasutuses töötav abipersonal, kes puutub otseselt kokku ekspertiisimaterjalidega, peab vastama käesoleva seaduse § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. 14 (4) Lisaks menetlusseadustes sätestatule on ekspert kohustatud: 1) ekspertiisi tegemisel juhendama ja kontrollima abipersonali tegevust; 2) säilitama ekspertiisiandmeid vastavalt käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule; 3) ekspertiisiasutuse lepingupartneri tehtud ekspertiisi korral esitama ekspertiisiakti valmimisest arvates kümne tööpäeva jooksul ekspertiisiasutusele elektrooniliselt ekspertiisiakti ja selle lisad. § 34. Andmete saladuses hoidmise kohustus Ekspert ja abipersonal ei tohi avaldada nendele seoses ekspertiisi või uuringu tegemisega teatavaks saanud asjaolusid ega andmeid, sealhulgas mis tahes isikuandmeid ega isikute vahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Saladuse hoidmise kohustus on tähtajatu. § 35. Andmete säilitamise kohustus (1) Registreeritud eraekspert ja ekspertiisiasutuse lepingupartner peavad tehtud ekspertiiside arvestust ja säilitavad arvestusandmetena: 1) ekspertiisi määranud menetleja nime; 2) menetlusasja numbri; 3) ekspertiisimääruse kuupäeva; 4) ekspertiisiliigi; 5) ekspertiisiobjekti või isiku andmed, mille või kelle kohta ekspertiis on määratud; 6) ekspertiisiakti või ekspertiisi tegemisest keeldumise akti koostamise kuupäeva; 7) ekspertiisiakti ja selle lisade ekspertiisiasutusele saatmise kuupäeva. (2) Registreeritud eraekspert ja ekspertiisiasutuse lepingupartner on kohustatud säilitama arvestusandmeid seitse aastat ekspertiisi tegemisest arvates. (3) Ekspertiisiasutuses säilitatakse arvestusandmeid ja ekspertiisiakti või ekspertiisi tegemisest keeldumise akti seadusega või seaduse alusel sätestatud korras. § 36. Ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine (1) Ekspertiisiobjekti või -materjaliga kokkupuutuv ekspertiisiasutuses töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov eesmärgiga välistada tema objektile jäetud jäljed. (2) Ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel võetud naha papillaarkurrustiku jäljed kantakse andmekogusse ABIS. Ekspertiisiasutuse töötajalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed ning andmed töötaja ja tema daktüloskopeerimise ning temalt DNA-proovi võtmise kohta kantakse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. (3) Ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja tema DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse vastavalt registrist ja andmekogust ABIS kolme aasta möödumisel isiku ja ekspertiisiasutuse vahel sõlmitud töölepingu lõppemisest. (4) Loetelu ekspertiisiasutuse ametikohtadest, millel töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov, ning daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise, registrisse kandmise ja sealt kustutamise korra kehtestab ekspertiisiasutuse juht käskkirjaga. 15 6. peatükk Ekspertiisi hind ja rahastamine § 37. Ekspertiisikulude arvestamine (1) Ekspertiisikulud on eksperdil või ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemise ja menetlusest osavõtuga tekkinud kulud ning põhjendatud juhtudel menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. (2) Ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, üksikasjalik ja järjepidev. (3) Ekspert lisab ekspertiisiaktile ekspertiisi hinna. (4) Kui ekspert keeldub seaduses sätestatud alusel ekspertiisi tegemisest või ekspertiisiülesanne tühistatakse, esitab ta ekspertiisi määranud menetlejale andmed juba tehtud kulutuste kohta. Menetleja hindab tehtud kulutuste põhjendatust ja ekspertiisi tegemisest keeldumise asjaolusid ning määrab seejärel hüvitamisele kuuluva summa või keeldub kulude hüvitamisest. § 38. Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtud ekspertiisi ja uuringu hind ja rahastamine (1) Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtud ekspertiiside ja uuringute hindade kehtestamisel võetakse aluseks ekspertiiside ja uuringute tegemisega seonduvad kulud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Ekspertiisiasutuses või selle lepingupartneri tehtud ekspertiisi hind kujuneb vastavalt ekspertiisiliigile sõltuvalt: 1) uuritavate isikute arvust; 2) uuritavate proovide arvust; 3) uuritavate objektide arvust; 4) uuritavast andmemahust; 5) kasutatavate metoodikate arvust; 6) ekspertiisi keerukusest ja mahukusest; 7) tehtavate uuringute arvust; 8) väljastpoolt ekspertiisasutust tellitavate uuringute arvust; 9) väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni kaasatavate ekspertide arvust ja neile makstavast tasust; 10) tõlkekuludest. (4) Ekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest sõltuvalt võib ekspertiisi hinda tõsta kuni kolm korda. Ekspertiisi hinna tõstmist tuleb põhjendada. (5) Ekspertiisi hinnale ei lisata käibemaksu. § 39. Tasulise ekspertiisi hind ja rahastamine (1) Ekspertiisiasutuses tehtava tasulise ekspertiisi eest maksab tellija ekspertiisiasutusele tasu vastavalt käesoleva seaduse §-s 38 sätestatule. Tasulise ekspertiisi hinda võib kokkuleppel tellijaga tõsta sõltuvalt ekspertiisi erilisest keerukusest ja mahukusest või muul põhjendatud juhul. 16 (2) Kui tasulise ekspertiisi liigile ei ole hinda määratud, võetakse tasu kokkuleppimisel aluseks kõige lähedasema ekspertiisiliigi hind. (3) Tellija maksab kogu tasu enne tasulise ekspertiisi tegemise alustamist, kui ei lepita kokku teisiti. § 40. Väljaspool ekspertiisiasutust tehtud ekspertiisi eest või kaasatavale eksperdile tasumine (1) Ekspertiisiasutus tasub: 1) ekspertiisiasutuses tehtava ekspertiisi käigus väljastpoolt ekspertiisiasutust tellitava uuringu eest; 2) käesoleva seaduse § 14 lõike 1 alusel kriminaalmenetluses välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest tellitud ekspertiisi eest; 3) kriminaalmenetluses väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni liikmeks kaasatud eksperdile. (2) Väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni liikmeks kaasatud eksperdile tasutakse vastavalt tema ekspertiisi antavale panusele. (3) Väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni liikmeks kaasatud eksperdi tasu suurus ning selle maksmise alused määratakse kindlaks kokkuleppel menetleja ja eksperdiga. (4) Tsiviilkohtumenetluses välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest tellitud ekspertiisi eest või väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni liikmeks kaasatud eksperdile tasub ekspertiisi tellija. (5) Kui ekspertiisiasutus ei pea menetleja taotlust kriminaalmenetluses ekspertiisi tellimiseks välisriigi ekspertiisi- või muust asutusest või ekspertide komisjoni eksperdi kaasamiseks väljastpoolt ekspertiisiasutust otstarbekaks rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, teatab ekspertiisiasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab ekspertiisi tellimise või eksperdi kaasamise ja nende eest tasumise ning teavitab sellest valdkonna eest vastutavat ministrit. § 41. Välisriiki tehtud ekspertiisi ja uuringu hind Välisriiki tehtava ekspertiisi ja uuringu eest tasutakse kokkuleppel tellijaga. § 42. Registreeritud eraeksperdi ja eksperdiks määratud muu isiku kulude hüvitamine Registreeritud eraeksperdi ja menetleja poolt eksperdiks määratud muu isiku tehtud ekspertiisi kulud hüvitatakse menetlusseadustes sätestatud korras. § 43. Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamine (1) Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud otsesed kulud hüvitatakse põhjendatud juhul, kui kulud ei ole juba kaetud eksperdile makstud tasuga. Sellisteks kuludeks on isiku valduses olevate vahendite kasutamise kulud, mis on tekkinud ainult ekspertiisi tegemisel, kaasa arvatud transpordile, abitööjõule ning uuringuks kasutatud materjalidele ja vahenditele tehtud kulutused. 17 (2) Menetlusvälise isiku ekspertiisikulude koosseisu ei arvata eksperdi töötasu ega muid temaga seotud kulusid. (3) Menetlusväline isik peab menetleja nõudmisel esitama ekspertiisi kulusid tõendavad dokumendid ja andma selgitusi. (4) Menetlusvälisele isikule hüvitamisele kuuluv summa määratakse kindlaks lähtuvalt esitatud dokumentidest menetleja määrusega. (5) Menetleja kannab määruses märgitud summa üle isiku nimetatud pangakontole määruse tegemisest arvates 15 tööpäeva jooksul. 7. peatükk Rakendussätted § 44. Riiklikult tunnustatud ekspertide muutumine registreeritud eraekspertideks (1) Ekspertiisiasutus teavitab ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates kõiki riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kantud eksperte muudatustest ning palub teatada ühe kuu jooksul ekspertiisiasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma soovist enda kustutamiseks nimekirjast või enda nõusolekust jätkata registreeritud eraeksperdina kuni riikliku tunnustuse kehtivusaja lõppemiseni. Registreeritud eraekspertide nimekiri avaldatakse ekspertiisiasutuse veebilehel kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (2) Riiklikult tunnustatud eksperdid, kes on edastanud ekspertiisiasutusele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusoleku, kuid on kantud nimekirja ekspertiisiliikides, mida tehakse ekspertiisiasutuses, kustutatakse registreeritud eraekspertide nimekirjast ühe aasta möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest, olenemata riikliku tunnustuse kehtivusajast. § 45. Enne 2021. aasta 1. juulit riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud andmete töötlemine (1) Enne 2021. aasta 1. juulit riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi kantud sõrmejälgi ja naha papillaarkurrustiku jälgi, mis on kogutud sündmuskoha või muu objekti vaatlusel, võib säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid kõige kauem 2022. aasta 30. juunini. (2) Enne 2021. aasta 1. juulit riikliku sõrmejälgede registrisse kantud andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta jäävad riikliku sõrmejälgede registri elektroonilisse andmebaasi. (3) Enne 2021. aasta 1. juulit riikliku sõrmejälgede registri osaks olnud sõrmejäljekaartide kartoteek ja sündmuskohajälgede kartoteek jäävad ekspertiisiasutusse ning kantakse arhiivi säilitustähtaja lõppemisel. (4) Kuni tehnilise lahenduse valmimiseni võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõrmejälgede kartoteeki ja sündmuskohajälgede kartoteeki ekspertiisiasutuses pidada ka pärast 2021. aasta 30. juunit. (5) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud riikliku sõrmejälgede registri kohta sätestatu riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri kohta käivaks. 18 § 46. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse § 921 lõikes 3 asendatakse sõnad „võtmise kohta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikusse DNA- registrisse“ sõnadega „võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse“. § 47. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 40 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „§ 2710 lõike 1 punktis 3“ tekstiosaga „§ 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruses“; 2) paragrahvi 41 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 2710 lõike 1 punktides 3 ja 4“ tekstiosaga „§ 38 lõike 2 alusel kehtestatud määruses“. § 48. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 95 lõikes 2 asendatakse sõnad „riiklikult tunnustatud eksperti“ sõnadega „registreeritud eraeksperti“; 2) paragrahvi 99 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Menetlustoimingu käigus kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed ja näokujutis kantakse vajaduse korral automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS), muud andmed naha papillaarkurrustiku jälgede ja näokujutise kogumise kohta ning vajaduse korral DNA-proovi analüüsil saadud andmed ja häälenäidis ning andmed nende kogumise kohta kantakse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. (3) Uurimisasutus või muu pädev asutus võib säilitada menetlustoimingu käigus kogutud isikustamata jälgi ja proove, kui seadusest ei tulene teisiti. Uurimisasutus võib säilitada menetlustoimingu käigus kogutud isikustamata naha papillaarkurrustiku jälgi, näokujutisi, häälenäidiseid ja DNA-proove üksnes juhul, kui neid ei kanta andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.“; 3) paragrahvid 991 ja 992 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 991. Isiku daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmine (1) Isik, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos, 12. peatüki 1. jaos, 22. peatüki 1. või 4. jaos nimetatud või muus karistusseadustiku peatükis sätestatud tahtlikus kuriteos, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ning mis on karistatav vähemalt kaheaastase vangistusega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse näokujutis ning DNA-proov süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil. 19 (2) Süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil võib daktüloskopeerida ja võtta näokujutise, DNA-proovi ning häälenäidise ka isikult, kes on kahtlustatav, süüdistatav või süüdimõistetu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kuriteos, mis on karistusseadustiku kohaselt karistatav vähemalt üheaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes võib kohaldada sundi, kui isik keeldub daktüloskopeerimisest, näokujutise, häälenäidise või DNA-proovi andmisest. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute naha papillaarkurrustiku jäljed ning näokujutis kantakse andmekogusse ABIS, andmed isiku ning tema daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute DNA-proovi analüüsil saadud andmed ja häälenäidised ning andmed isiku ja temalt DNA-proovi ja häälenäidise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. (6) Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 alusel andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmeid säilitatakse vastavalt kohtuekspertiisi seadusele. § 992. Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel või DNA-proovi analüüsil saadud andmete kasutamine süütegude avastamisel (1) Kriminaalmenetluses määratud kohtuekspertiisi tagamiseks on lubatud kasutada muul eesmärgil kui käesoleva seaduse §-s 991 nimetatud daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel või DNA-proovide analüüsil saadud andmeid, kui tõendite kogumine muu menetlustoiminguga ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut võib kohaldada üksnes juhul, kui kriminaalmenetluses on vajadus koguda teavet sellise esimese astme kuriteo või tahtliku teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu võib teha prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu loal.“; 4) paragrahvi 100 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sündmuskohale õiguspäraselt jäetud jälgede välistamise eesmärgil võib kannatanu, tunnistaja või muu isiku daktüloskopeerida ja võtta temalt näokujutise, DNA-proovi või häälenäidise.“; 5) paragrahvi 100 lõikes 5 asendatakse sõna „ärahoidmise“ sõnaga „tõkestamise“; 6) paragrahvi 100 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel isiku daktüloskopeerimisel või näokujutise võtmisel saadud andmeid ei kanta andmekogusse ABIS ning riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse või kustutatakse nimetatud andmekogust ja registrist kohe pärast võrdlusuuringu tegemist.“; 7) paragrahvi 100 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 20 „Käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel isiku DNA-proovi analüüsil või häälenäidise võtmisel saadud andmeid ei kanta riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse või kustutatakse nimetatud registrist kohe pärast võrdlusuuringu tegemist.“; 8) paragrahvi 1092 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „daktüloskopeerimisel“ sõnadega „ja näokujutise võtmisel“; 9) paragrahvi 153 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmete loetelu.“; 10) paragrahvi 154 lõike 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmete loetelu;“; 11) paragrahvi 206 lõike 1 punktis 31 asendatakse sõnad „riiklikust sõrmejälgede registrist, andmekogust ABIS ja riiklikust DNA-registrist“ sõnadega „andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist“; 12) paragrahvi 206 lõikes 21 asendatakse sõnad „riiklikust sõrmejälgede registrist, andmekogust ABIS või riiklikust DNA-registrist“ sõnadega „andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist“; 13) paragrahvi 314 punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „51) andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine;“. § 49. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduse § 451 lõikes 3 asendatakse sõnad „võtmise kohta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikusse DNA- registrisse“ sõnadega „võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse“. § 50. Päästeteenistuse seaduse muutmine Päästeteenistuse seaduse § 73 lõikes 3 asendatakse sõnad „võtmise kohta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikusse DNA- registrisse“ sõnadega „võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse“. § 51. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine Surma põhjuse tuvastamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: 21 „(3) Vajaduse korral võtab Politsei- ja Piirivalveamet surnud isiku tuvastamiseks või teadmata kadunud isiku leidmiseks DNA-proovi isiku lähisugulastelt või teadmata kadunud isiku isiklikelt esemetelt. DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse võrdlusuuringu tegemiseks riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.“; 2) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kohtuarstlik lahang surma põhjuse tuvastamiseks tehakse välispõhjustest tingitud surma korral või kui surnud isikut ei ole võimalik tuvastada või kui tegemist on hiliste surmajärgsete muutustega.“: 3) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 21−25 järgmises sõnastuses: „(21) Kohtuarstliku lahangu liigid on: 1) surnu kohtuarstlik välisvaatlus ja siseuuring; 2) surnu kohtuarstlik välisvaatlus ja radioloogiline uuring; 3) surnu kohtuarstlik välisvaatlus. (22) Surma põhjuse tuvastamiseks tehakse käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 1 nimetatud kohtuarstlik lahang, kui: 1) surm on tingitud välispõhjustest; 2) surnu isikut ei ole võimalik tuvastada; 3) tegemist on surmajärgsete muutustega või 4) kohtuarst otsustab selle teha muul põhjusel. (23) Surma põhjuse tuvastamiseks tehakse käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 2 nimetatud kohtuarstlik lahang, kui tegemist on eluga kokkusobimatute vigastustega või hiliste surmajärgsete muutustega või kui kohtuarst otsustab selle teha muul põhjusel. (24) Surma põhjuse tuvastamiseks tehakse käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 3 nimetatud kohtuarstlik lahang, kui tegemist on üksikute skeletiluude või nende osadega või siseelundid puuduvad kas osaliselt või täielikult või kui kohtuarst otsustab selle teha muul põhjusel. (25) Surma põhjuse tuvastamiseks võib teha kohtuarstliku välisvaatluse koos tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentidega tutvumisega, kui isik viibis haiglas välispõhjustest tingituna ja surm saabus haiglas välispõhjuste tekitatud tüsistuse tagajärjel ning isikule on haiglas viibimise ajal tehtud uuringud, mis võimaldavad määrata surma põhjuse.“; 4) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 233 järgmises sõnastuses: „§ 233. Surnud isikult bioloogilise materjali võtmine (1) Kohtuarstliku lahangu või kohtuarstliku ekspertiisi käigus võetakse surnud isikult ja inimpäritoluga luudest DNA-proov isiku tuvastamise, isiku põlvnemise tuvastamise, isikusamasuse kontrollimise, süütegude menetlemise või avastamise või surma põhjuse tuvastamise eesmärgil. Saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. (2) Kohtuarstliku lahangu või kohtuarstliku ekspertiisi käigus tuvastamata surnud isik daktüloskopeeritakse ning temalt võetakse näokujutis isiku tuvastamise, isikusamasuse kontrollimise, süütegude menetlemise või avastamise või surma põhjuse tuvastamise eesmärgil. Saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi 22 andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS). Andmed daktüloskoopiaandmete ja näokujutise võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.“. § 52. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 294 lõigetes 1 ja 2 ning § 303 lõikes 5 asendatakse sõnad „riiklikult tunnustatud ekspert“ sõnadega „registreeritud eraekspert“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 295 lõikes 1 asendatakse sõnad „kui ta on nõutavate ekspertiiside tegemiseks riiklikult tunnustatud“ sõnadega „kui ta on vastava ekspertiisiliigi nimekirja kantud registreeritud eraekspert“. § 53. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 55 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „daktüloskopeerimisel“ sõnadega „ja näokujutise võtmisel“; 2) paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 18. Kinnipeetava daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, häälenäidise ja DNA- proovi võtmine (1) Vanglasse karistust kandma saabunud isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse näokujutis, häälenäidis ning DNA-proov isikusamasuse kontrollimise, isiku tuvastamise ning süütegude avastamise ja tõkestamise eesmärgil, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal või varem kriminaalmenetluse käigus. (2) Kinnipeetava naha papillaarkurrustiku jäljed ja näokujutis kantakse andmekogusse ABIS. Andmed isiku ning näokujutise ja naha papillaarkurrustiku jälgede võtmise kohta kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. (3) Kinnipeetavalt võetud häälenäidis ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed ning nende võtmise andmed ja isikuandmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. (4) Vanglas daktüloskopeerimise ning näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmise ning nende andmete andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Kinnipeetava suhtes, kes keeldub daktüloskopeerimisest või näokujutise, häälenäidise või DNA-proovi andmisest, võib kohaldada sundi.“. § 54. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 15 lõikes 7 asendatakse sõnad „riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning DNA-proovide analüüsil saadud andmed riiklikusse DNA registrisse“ sõnadega „ning DNA-proovi tulemusena saadud andmed riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse“. 23 § 55. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduse § 275 lõikes 4 asendatakse sõnad „riiklikusse DNA-registrisse“ sõnadega „riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse“. § 56. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3311 lõikes 5 asendatakse sõnad „riiklikusse sõrmejälgede registrisse“ sõnadega „riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse“; 2) paragrahvi 3312 lõikes 4 asendatakse sõnad „riiklikusse DNA-registrisse“ sõnadega „riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse“. § 57. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 311 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 311. Menetlusaluse isiku daktüloskopeerimine ning temalt näokujutise, DNA-proovi ja häälenäidise võtmine (1) Menetlusalust isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud väärteo , võib süüteomenetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil daktüloskopeerida ning võtta temalt näokujutise, DNA-proovi ja häälenäidise. (2) Isiku näokujutis ja naha papillaarkurrustiku jäljed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS). Andmed isiku, temalt näokujutise ja naha papillaarkurrustiku jälgede võtmise kohta ning häälenäidis ja isikult võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse.“; 2) paragrahvi 316 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda menetlusaluse isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 või karistusseadustiku §-s 218 sätestatud väärteo, daktüloskopeerimisel ja näokujutise võtmisel saadud biomeetrilisi andmeid süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja ärahoidmiseks.“; 3) paragrahvi 75 lõike 3 punktis 31 asendatakse sõnad „riiklikust sõrmejälgede registrist, andmekogust ABIS ja riiklikust DNA-registrist“ sõnadega „andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist“; 4) paragrahvi 75 lõikes 51 asendatakse sõnad „mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist, andmekogust ABIS või riiklikust DNA-registrist“ sõnadega „mis tuleb kustutada andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriregistrist“. § 58. Seaduse jõustumine 24 Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2021 Algatab Vabariigi Valitsus (algatamise kuupäev) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri Justiitsminister 25 Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse kohtuekspertiisiseaduses (KES) mitmeid nii sisulisi kui ka tehnilisemat laadi muudatusi. Koostatakse uus terviktekst, mille eesmärgiks on kohtuekspertiisi valdkonnas pika aja vältel kerkinud probleemide lahendamine ja valdkonda reguleeriva õigusraamistiku ajakohastamine. Selleks tehtavad peamised muudatused saab jagada viide gruppi ja need on järgmised: 1) Mõistetega seonduv. Eksperdi, kohtueksperdi ja riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuste parema arusaadavuse tagamine; eksperdi õiguste ja kohustuste selgem regulatsioon; ekspertiisi ja uuringu eristamine; ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsiooni loomine. 2) Andmekogude ja registrite ühetaoline ja piisav reguleerimine, sh andmekaitsenõuetele vastavuse tagamine. Uusi registreid ei looda, liidetakse kaks senist registrit (riiklik sõrmejälgede register ja riiklik DNA-register) üheks süüteomenetluse biomeetriaregistriks ning lisatakse tuleviku tarbeks õiguslik alus kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumiseks. 3) Riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuse muutmine registreeritud eraeksperdiks ja nendega seotud regulatsiooni muutmine. 4) Ekspertiisitegevuse korraldamisega seonduv. Ekspertiisiasutuse rolli tegelikkusele vastav regulatsioon; ekspertiiside nimekirja ja neile esitatavate nõuete ajakohastamine; ekspertiisi tellimine välismaalt ja ekspertiisi tegemine välismaale. 5) Ekspertiisitegevuse rahastamisega seonduv. Ekspertiiside hinnakirja väljaviimine seadusest valitsuse määruse tasandile ning ekspertiiside rahastamise aluste kehtestamine seadusega. Lisaks muudetakse KES-iga seonduvaid teisi seaduseid. Mõned muudatused teistes seadustes on vajalikud KES-i uue terviktekstiga paragrahvi numbrite muutumisega seoses. Mitmed seaduste muudatused on seotud kahe registri ühendamisega ning registrite ühendamisel selle nime muutumisega ja kahe uue biomeetrilise tunnuse kogumise õigusliku aluse lisandumisega. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muudatused on tingitud nn digilahangu võimaluse loomisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (620 8203, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse järgmiseid seaduseid: 1) kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 08.07.2021, 9; 2) tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 09.04.2021, 17; 3) kaitseväeteenistuse seaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2021, 5; 4) korrakaitseseaduse redaktsiooni RT I, 03.03.2021, 5; 5) politsei ja piirivalve seaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2021, 11; 6) päästeteenistuse seaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2021, 13; 1 7) surma põhjuse tuvastamise seaduse redaktsiooni RT I, 21.04.2021, 15; 8) vangistusseaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2021, 15; 9) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2021, 16; 10) välismaalaste seaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2021, 17; 11) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse redaktsiooni RT I, 08.07.2021, 18; 12) väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 08.07.2021, 19. Eelnõu on seotud Riigikogu otsusega „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“1 ja „Siseturvalisuse arengukavaga aastateks 2020–2030“2. Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (VTK), mille kohta esitasid arvamuse Riigikohus, Riigiprokuratuur, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tartu Maakohus, Audiitorkogu, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.3 Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamused on eelnõu koostaja suures enamikus arvesse võtnud. VTK reguleerib andmebaasidega seotut, kuid ei kajasta otsesõnu automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistri nimetusi, kuna VTK koostamise ajal ei olnud need teada. Viidatud VTK ei sisalda muudatusi, mis tehakse surma põhjuse tuvastamise seadusesse, kuid need on käsitletud sotsiaalministeeriumi poolt koostatud VTK-s4. Eelnõu on läbinud esimest korda kooskõlastuse5 2020. aastal, kuid kuna pärast seda on eelnõu üsna olulisel määral muudetud, saadetakse see uuesti kooskõlastamiseks. Esimesel kooskõlastusel tehtud ettepanekutega on suures osas eelnõu muutmisel ja täiendamisel arvestatud. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku kui kohtumenetlust puudutavate seaduste muutmiseks on põhiseaduse §-st 104 tulenevalt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on lahendada kohtuekspertiisi valdkonnas kerkinud praktilised probleemid läbi õiguslike võimaluste. Kuna KES on loodud peaaegu kakskümmend aastat tagasi ja seda on viimati sisulisemalt muudetud 2012. aastal ning kuna viimastel aastatel on muutunud ja arenenud nii teadus kui ka tehnika ja ekspertiiside tellimise vajadus, tuleb ajakohastada ka kohtuekspertiisi puudutavaid õigusakte. Uuendatud seaduse peamised eesmärgid on: 1) Kohtuekspertiisi valdkonna senisest suurem paindlikkus. Paindlikum õiguslik regulatsioon tagab võimaluse reageerida kiiremini tegeliku elu vajadustele. Näiteks uue ekspertiisiliigi järele 1 Eelnõu on kättesaadav veebilehel: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika- arengusuunad/kriminaalpoliitika-pohialused-aastani-2030-eelnou 2 Eelnõu on kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/184b2e57-2c40-4e41-b5c2- e2e24ab71c30#G4fncUT9 3 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6100fa86-92cd-4731-9119- f6cf1bd362f2#0oZfldIF 4 VTK kooskõlastuse menetlusinfo: https://eelnoud.valitsus.ee/main#HGpBi2LQ 5 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a12618b6-26f6-4e5f-b445-7ba2980df205 2 nõudluse tekkimise korral ei ole otstarbekas muuta seadust, et seda lisada loetelusse ja hinnakirja. Paindlikkus tagab eelkõige parema ja kiirema menetluse, mis sisaldab endiselt kõrge kvaliteediga ja teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamust, mis võib aga vastavalt vajadusele olla vormistatud lühemalt või pikemalt. 2) Kohtuekspertiisi valdkonna õiguslik valmisolek üleminekuks täisdigitaalsele kohtumenetlusele. Samasugust ideed kannab ka praegu tehtav kriminaalmenetluse seadustiku revisjon, mis teeb muu hulgas muudatusi ekspertiisimääruse ja ekspertiisiakti regulatsioonis, muudab paindlikumaks asjatundja kaasamise võimalused ning on suunatud kogu õiguskaare digiteerimisele ja sarnastel alustel toimimisele. Neid ja teisi revisjoni käigus tehtavaid uuendusi peab toetama ka kohtuekspertiisiseadus ja seda on silmas peetud ka kõnesoleva eelnõu koostamisel. Eelnõuga luuakse alused ka digimenetluse sisuliseks ning tehniliseks arenguks kohtuekspertiisi valdkonnas ning tagatakse senisest paremini isikuandmete kaitse põhimõtted. 3) Kohtuekspertiisi kui teenuse kiirem ning parem kättesaadavus ja parem kvaliteet. Menetluse kiirusele ei aita kaasa mitte ainult kiirem ekspertiisi valmimine, vaid ka parem arusaamine ekspertiisitegevuse võimalustest ning ekspertiisiasutuse paiknemisest selles. Menetlejale peab olema selge, millal saab tellida ekspertiisi riiklikust ekspertiisiasutusest ja millal tuleb pöörduda registreeritud eraeksperdi (kehtivas seaduses riiklikult tunnustatud eksperdi) poole ja millise kvaliteediga tulemust on ühel või teisel juhul oodata. Samuti peab menetleja teadma, kuidas, millal ning millistel tingimustel on võimalik ekspertiisi tellida välismaalt, kuidas toimub selle eest maksmine jne. Eelnõuga korrastatakse regulatsiooni, millega tagatakse parem selgus ekspertiisivaldkonnas ning selle kaudu kohtuekspertiisi kiirem ja parem kättesaadavus ja kvaliteet. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs § 1. Kohtuekspertiisiseaduse uue tervikteksti koostamine 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. (kehtivas KES-is § 1) Seaduse reguleerimisala Seaduse esimene paragrahv annab raamid eksperdile ekspertiisi tegemiseks kohtumenetluses ja muus menetluses. Kui varem on jäänud reguleerimisalast kõrvale muu isik, kelle kohus võib eksperdiks nimetada (nt KrMS § 95 lg 2 kohaselt) ning kellele laienevad ekspertiisi tehes osaliselt samad sätted, mis kehtivad kohtueksperdile, siis nüüd on see reguleerimisalas nimetatud. Kuna muu isikuga koos on reguleerimisalasse sisse toodud menetleja, mis ei ole igas menetlusliigis selgelt defineeritud, siis on esimeses lõikes loetletud kõik instantsid, kes saavad määrata eksperdiks muu isiku: kohus, prokuratuur, uurimisasutus või kohtuväline menetleja – ning edaspidi nimetatakse neid ühise nimetajaga menetleja olenemata sellest, millise menetlusliigiga on tegemist. Varem on nimetatud muu isik KES-i §-s 4 samuti menetleja määratud muu isikuna, kuid ei ole täpsustatud, keda peetakse silmas menetlejana. Lõikesse 1 on uudsena lisatud viide ekspertiisiasutuse lepingupartnerile, mille täpsem regulatsioon on tervikteksti §-s 12 ning seoses muudatusega riiklikult tunnustatud eksperdi (edaspidi RTE) nimetuses ja regulatsioonis on muudetud ka siin RTE nimetus registreeritud eraeksperdiks (edaspidi REE). Samuti on lisaks menetlusasjadele viidatud lõikes 1 menetlusasjadega mitteseotud tasulistele ekspertiisidele, mis on terviktekstis reguleeritud § 10 lõikes 3 ja §-s 11. Muudatuse vajadus on tingitud ekspertiisiasutuses tehtavate ja tellijale saadetavate dokumentide nimetuste korrastamisest. 3 Kehtiva KES § 9 lõike 4 kohaselt nimetatakse menetlusasjadega mitteseotud tasulist tegevust uuringuks. Uues terviktekstis loetakse uuringuks peamiselt ekspertiisi tegemise käigus või selle tegemise otsustamiseks korraldatud uuring ning teatud erandjuhtudel seaduses nimetatud uuring, aga eksperdi järeldusena eraldi dokumendina vormistatud, tellijale edastatav dokument koos selleks tehtud tegevusega on peamiselt ekspertiis. Lõige 2 ei muutu võrreldes varasema regulatsiooniga. Haldusmenetlusele, mis seondub ekspertiiside läbiviimisega ja on reguleeritud KES-is, kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, kui KES ei reguleeri teisiti. § 2. (kehtivas KES-is §-d 2 ja 4) Ekspertiis ja uuring Paragrahv sisaldab kahte mõistet: ekspertiis (kehtivas KES-is § 2) ja uuring. Pealkirjas sisalduvad mõlemad. Loobutud on senisest mõistest kohtuekspertiis ning see on asendatud üldisema mõistega ekspertiis, kuna menetlusseadustikud ei tunne sellist ekspertiisi alaliiki nagu kohtuekspertiis. Näiteks KrMS-i § 95 sätestab, et ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust, kuid ei nimeta seda kohtuekspertiisiks. Enamasti tellitakse ekspertiis kriminaalmenetluses enne menetlusasja kohtusse jõudmist eeluurimise käigus ja sageli ei jõuagi asi kohtuni, mistõttu ei ole põhjendatud kohtuekspertiisi nimetuse seostamine asutusega, kelle jaoks ekspertiis tehakse. Kõige täpsem on EKEI-s tehtavaid ekspertiise nimetada menetlusasjadega seotud või menetlusasjades tehtavateks ekspertiisideks, kuid selline nimetus on kohmakas, mistõttu on otstarbekas jääda üldisema mõiste ekspertiis juurde. Samas on seaduse pealkiri endiselt kohtuekspertiisiseadus ning seda ei muudeta. Esiteks oleks ekspertiisiseadus liiga lai, kuna ekspertiise tehakse väga paljudes valdkondades (näiteks ehituses järelevalvemenetluses; meditsiinis puude taotlemisel jne), millel kõnesoleva seadusega ei ole puutumust. Teiseks olenemata kohtuekspertiisi kui ekspertiisi eriliigi puudumisest kasutab seda nimetust ekspertiisiasutus ise. Asutuse nimetusest tulenevalt jäävad endiselt alles ka kohtueksperdid, s.o EKEI-s töötavad eksperdid. Seega on kohtuekspertiisiseaduse nimetus põhjendatud, arvestades kohtuekspertiisi instituudi nimetust ning kohtuekspertide nimetust, kelle põhitöö on teha ekspertiise. Kohtuekspertiisiseadus ei ole siiski vaid EKEI seadus. Ekspertiisi ja eksperdiga seotud regulatsioonid laienevad menetlusasjas ekspertiisi tegemisel ka registreeritud eraeksperdile (kehtivas seaduses riiklikult tunnustatud ekspert), ekspertiisiasutuse lepingupartneri töötajale, kes teeb ekspertiise ning menetleja määratud muule isikule (vt nt KrMS-i § 95 lg 2), kes võib olla eksperdiks kriminaalmenetluses; sama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 294. Lisaks nimetusega seotud muudatustele sisaldab paragrahv järgmisi uuendusi: Lõikesse 1 on lisatud viide menetlusasjadega mitteseotud tasulistele ekspertiisidele, mida tehakse EKEI-s ja mis on reguleeritud § 10 lõikes 3 ja §-s 11. Loobutud on teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamusest, kuna tänapäeval ei ole võimalik tingimata igas valdkonnas kasutada ekspertiisiks teaduslikku teadmust. Küll aga peab eksperdiarvamus olema endiselt põhjendatud. Kehtiv KES reguleerib lisaks kohtuekspertiisi ja eksperdi mõistetele eksperdiarvamust (kehtiv KES § 3), millest on uues tekstis loobutud. Eksperdiarvamus esitatakse kriminaalmenetluses ekspertiisiaktis, mille regulatsioon sisaldub KrMS §-s 107. Kuna tsiviilkohtumenetlus näeb ette võimaluse anda arvamus ka suuliselt, siis on TsMS §-s 301 ekspertiisi tulemit nimetatud 4 eksperdiarvamuseks. KES-is ei ole menetlusseadustike regulatsiooni dubleerimine otstarbekas ja piisab viitest. Seadusega ei ole otstarbekas reguleerida täpsemalt ka tasuliste ekspertiiside vormistamist, vaid need vormistatakse samuti menetlusseadustikest tulenevaid nõudeid järgides ning vormistamise tehnilised nõuded kehtestatakse ekspertiisiasutuse asjaajamiskorras (viide sellele on eelnõu § 12 lg-s 5). Kuna praktikas on segadust tekitanud uuringu mõiste, siis on see eelnõus reguleeritud kui ekspertiisi osa, mida ei vormistata eraldi dokumendina eksperdiarvamusena. Siiski võib praktikas ette tulla olukordi, kus menetleja vajab enne ekspertiisi määramist eksperdi abi otsustamaks, kas ekspertiisi üldse määrata, ja seepärast on otstarbekas lubada erandina uuringu tegemist ka ekspertiisi tegemise otsustamiseks, kuid sellise uuringu tulemuse kirjapanekuks ei looda eraldi vastuseliiki (nt uuringuvastus vms). Kui uuringu tulemusel tellitakse ekspertiis, siis kajastuvad uuringu tulemused ekspertiisiaktis ja kui ekspertiisi ei tellita, siis toimub suhtlus menetleja ja eksperdi vahel tavapärase ametkondliku suhtluse vormis. Kui uuring tellitakse aga näiteks ekspertiisiasutuse sees teisest osakonnast või teiselt eksperdilt, annab uuringu teinud ekspert loomulikult oma arvamuse uuringu tulemuste kohta, kuid ka seda ei vormistata eraldi saatmiseks väljapoole EKEI-d. Näiteks kohtuarstliku lahangu korral tellib kohtuarst DNA-eksperdilt uuringu ning kasutab saadud vastust lõpliku ekspertiisiakti vormistamisel ja eksperdiarvamuse andmisel. Kui aga DNA-eksperdilt tellib arvamuse menetleja, siis vormistatakse see ekspertiisiaktina, mis võis sisaldada samalaadset uuringut. Kui ekspertiisiakt sisaldab mõne teise eksperdi tehtud uuringut, siis uuringu teinud ekspert ei kirjuta aktile alla, kuid tema andmed märgitakse aktis ja ta vastutab ekspertiisiaktis enda tehtud uuringuosas teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise regulatsiooni kohaselt. Põhimõte on lisatud lõikesse 4. Lisaks eelpool kirjeldatud olukorrale on teistes seadustes erisuguseid regulatsioone. Kuna siinse eelnõuga ei ole otstarbekas muuta teistes seadustes sisalduvaid põhimõtteid, on lisatud KES-i võimalus, et kuigi tavapäraselt ei vormistata uuringut eraldi dokumendina, siis tulenevalt teiste seaduste regulatsioonidest võib seda siiski teha. Eelkõige on siin silmas peetud korrakaitseseadust, mille § 40 kohaselt tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Sama paragrahvi lõikes 5 oleva volitusnormi alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.06.2014. a määrus nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“. Viidatud korra § 1 kohaselt viiakse läbi uuring selleks, et teha kindlaks, kas isiku organismis leidub alkoholi või narkootilist, psühhotroopset või muud joovastavat ainet. Uuringuga seotud dokumenti nimetatakse saatekirjaks, kuhu märgitakse n-ö eelandmed ning ekspertiisiasutuses saadud uuringu tulemus ehk eksperdiarvamus. Arvestades seda, et KorS-i regulatsioon praktikas toimib, ei ole otstarbekas hakata seda muutma ja nimetama ekspertiisiks, vaid mõistlik on jätta erand ekspertiisi ja uuringu regulatsiooni. KorS-is oleva uuringu vormistamise saatekirjaga muutmine selliselt, et uuringu vastus läheks välja ainult ekspertiisiaktina, tähendaks ühtlasi seda, et tellimus näiteks alkoholijoobe uuringuks peaks olema vormistatud määrusena, mis aga tooks kaasa tarbetu bürokraatia kasvu ning hästi sissetöötatud süsteemi lõhkumise. Mingit lisaväärtust see tõendile ei anna, kuna uuring ehk analüüs tehakse samasugusena olenemata sellest, kas tellimus EKEI- le saabub saatekirjaga või määrusega ja kas vastus uuringu tulemusele ehk eksperdiarvamus vormistatakse samas saatekirjas või ekspertiisiaktina. Eksperdiarvamuse vormistamine ekspertiisiaktina on tunduvalt töömahukam ja vajaks sel juhul lisaressurssi. Analoogne olukord on ka surma põhjuse tuvastamise seadusest tulenevate saatekirjaliste lahangutega (juriidilises tähenduses uuring), mida teeb kohtuarst ja mille vastust ei vormistata 5 ekspertiisiaktina, vaid kohtuarstliku lahanguaktina, mis sisaldab kohtuarst-eksperdi määratud surma põhjust. § 3. (kehtivas KES-is § 4) Ekspert Lõige 1 on identne senise § 4 lõikega 1 ja sätestab, et ekspert on kohtuekspertiisiseaduse tähenduses isik, kes ekspertiisi tehes kasutab mitteõiguslikke eriteadmisi, seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi. Lõige 2 täpsustab, kes saab eksperdiks olla. Loetelus on: kohtuekspert ehk EKEI-s töötav ekspert; registreeritud eraekspert (varem riiklikult tunnustatud ekspert), menetleja määratud muu füüsiline isik ning varasemaga võrreldes uuena loetelusse lisandunud ekspertiisiasutuse lepingupartneri töötaja. §-d 4 ja 5. (kehtivas KES-is §-d 41 ja 42) Isikuandmete töötlemine Andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ja isikuandmete väljastamine Kehtiva seaduse §-d 41 ja 42 on lisatud KES-i isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega, mis on jõustunud 15.03.2019, ning muudatust on seletuskirjas6 põhjendatud järgmiselt: „Kohtuekspertiisiseadust (KES) täiendatakse paragrahvidega 41 ja 42, mille eesmärgiks on reguleerida isikuandmete töötlemisele kohaldatavad reeglid ning luua õiguslik alus andmete töötlemiseks. Arvestades, et uuringuid ja ekspertiise tehakse erinevates valdkondades, võib teatud juhtudel olla vajalik eriliiki isikuandmete töötlemine, näiteks kohtupsühhiaatrilise, DNA- või sõrmejäljeekspertiisi korral.“ Siinkohal on oluline märkida, et KES reguleerib kahte tüüpi ekspertiiside ja uuringute tegemist: esiteks tsiviil- ja halduskohtumenetluses, kriminaalmenetluses ning väärteomenetluses määratud ekspertiisid ehk menetlusasjaga seotud ekspertiisid ja uuringud ning teiseks väljaspool menetlust teostatavad tasulised uuringud. Lisaks on KES-is eristatud ühelt poolt riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavad ekspertiisid ja uuringud ning teiselt poolt muu eksperdiks nimetatud isiku tehtavad ekspertiisid ja uuringud. Sõltuvalt sellest, kas andmeid töötleb riiklik ekspertiisiasutus või muu eksperdiks nimetatud isik ning kas töötlemine toimub menetlusasjaga seoses või mitte, erineb isikuandmete töötlemisele kohaldatav õigusraamistik. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate menetlusasjaga mitteseotud uuringute tegemisel ei toimi riiklik ekspertiisiasutus õiguskaitseasutusena isikuandmete kaitse seaduse § 12 lõike 2 tähenduses ning seega kohaldatakse sellele tegevusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88)7 (edaspidi andmekaitse üldmäärus) reegleid. Muud eksperdiks määratud isikut ei käsitata kunagi õiguskaitseasutusena ning kogu tema tegevus on allutatud üldmääruse regulatsioonile, arvestades siiski menetlusseadustikest tulenevaid erisusi. Isikuandmete kaitse seaduse ja andmekaitse üldmääruse kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel määrata vastutav töötleja. Arvestades, et menetlusasjadega seotud uuringute ja ekspertiiside tegemisel kasutatakse erinevaid menetlusandmeid, on oluline sõnastada, et andmetel on kaasvastutavad töötlejad üldmääruse ja IKS-i tähenduses. Sellisel juhul on võimalik tagada, et andmete töötlemisel arvestatakse nii menetleja kui ka ekspertiisiasutuse või muu eksperdiks määratud isiku tegevusest tulenevaid vajadusi. 6 Seletuskiri on kättesaadav Riigikogu eelnõude lehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 6 Juhul kui uuringuid ja ekspertiise tehakse menetlusasjades, tuleb andmesubjektide õiguste teostamisel lähtuda menetlusseadustikest, kuivõrd uuring või ekspertiis on üks tõendeid menetluses ning tuleb eeskätt arvestada menetluse huve. Menetlusasjaga mitteseotud uuringute puhul ei ole andmesubjekti õiguste piiramine aga põhjendatud, kuivõrd andmete töötlemine toimub lepingu alusel ning andmesubjektil peab olema võimalus nõuda andmetega tutvumist või andmete kättesaamist. Terviktekstiga muutuvad paragrahvide numbrid, kuid mitte sisu ja sellele antud seletus. Kehtiva seaduse § 41 pealkiri on eelnõus lühendatud, alles on jäetud vaid isikuandmete töötlemine, mitte aga täiendus, et see kehtib ekspertiisi ja uuringu tegemisel. Paragrahvi 41 lõigetesse 1 ja 2 on lisatud loetelusse ekspertiisiasutuse lepingupartner ning lisaks on lõigetes 1 ja 3 muudetud mõiste riiklikult tunnustatud ekspert eraeksperdiks. Kehtiva seaduse § 42 peakirja ega sisu ei ole muudetud, kuid lõikes 2 on asendatud menetlusasjaga mitteseotud uuring menetlusasjaga mitteseotud tasulise ekspertiisiga. 2. peatükk KOHTUEKSPERT JA EKSPERTIISIASUTUS 1. jagu Kohtuekspert § 6. (kehtivas KES-is § 5) Kohtuekspert Regulatsioon on sisult sama, mis kehtiva seaduse § 5: „Kohtuekspert on EKEI-s töötav ekspert.“ Kohtueksperdi regulatsiooni alles jätmine on oluline eelkõige selleks, et väärtustada EKEI-s töötavaid oma valdkonna teadlasi, eksperte, kelle põhitöö on ekspertiiside tegemine ning valdkonna teaduslik arendamine. Oluline on rõhutada, et ekspertiiside tegemine on nende peamine ülesanne. Samas ei ole see ainus tegevus, kuid ei ole otstarbekas hakata üles lugema kõiki kohtueksperdi ülesandeid. Näiteks teeb ekspert ka uuringuid, töötab riiklike registritega, tegeleb teadustegevusega, osaleb menetlustes asjatundjana, käib vajadusel kohtuistungitel jne. Üldist loetelu ei ole võimalik anda ka seetõttu, et ekspertiisiliigid on väga erinevad, mistõttu on otstarbekas piirduda peamise ülesandega, mis tuleneb ekspertiisiasutuse põhitegevusest. § 7. (kehtivas KES-is § 6) Kohtueksperdile esitatavad nõuded Võrreldes kehtiva seaduse nõuetega on terviktekstis tehtud mõned muudatused ja täiendused. Muutmata on teovõimelisuse nõue ja eesti keele oskuse nõue. Kõrghariduse nõue on sõnastatud senisega võrreldes üldisemalt, kuna kehtivas seaduses nimetatud ekspertiisialal nõutavat kõrgharidust ei ole üheski õigusaktis täpsustatud. Mõne valdkonna ekspertiisiks on nõutav mingi kindla eriala kõrgharidus (nt kohtuarstil peab olema arstiharidus), kuid mitmetes ekspertiisiliikides (nt sõrmejäljeeksperdil) ei ole ühte baaseriala ning seega piisab üldisest kõrghariduse nõudest seaduse tasandil. Muudetud ei ole regulatsiooni, mille kohaselt võib kohtueksperdil olla ka välismaal omandatud haridus, kui see on Eesti seaduste kohaselt tunnustatud. Lisatud on nõue (p 6), et ekspert peab olema läbinud riiklikus ekspertiisiasutuses vastava ettevalmistuse. Samas on varasemast erialal töötamise nõudest loobutud, kuna kohtueksperdiks saab isik alles pärast kuni kaheaastase kohtueksperdiväljaõppe läbimist, mis toimub EKEI-s kohapeal ja tagab eksperditööks vajalikud oskused. Kui inimesel on varasem töökogemus, siis võidakse tema ettevalmistusperioodi lühendada. Samuti asendab varasemat töökogemust üldisem eksperditööks vajalike võimete ja isiksuseomaduste olemasolu, mis selguvad 7 väljaõppeperioodi jooksul. Lisandunud on eetiline kategooria kõrged kõlbelised omadused, sest kuna kohtuekspert on inimene, kelle arvamusel on kohtumenetluses suur kaal, siis on loogiline, et eksperdile esitatavad nõuded on võrreldavad kohtunikule, prokurörile ja advokaadile esitatavate nõuetega. Lõige 3 sätestab, kes ei või kohtueksperdina töötada. Endiseks on jäänud keeld töötada isikul, kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis ei ole kustunud, ning korruptsioonivastase seaduse rikkumisel ka väärteo eest kehtiva karistuse korral ning lähisugulase alluvuses töötamise keeld. Võrreldes varasemaga on välja jäetud tervislikel põhjustel töötamise võimatus, mis on kohtueksperdi tööd arvestades ebaproportsionaalne piirang erinevalt näiteks kõrgema riskiga ametikohtadest (regulatsioonid näiteks PPVS-is, VangS-is, KVTS-is). Lõikesse 4 on lisatud keeld, et eksperdina ei või tööle võtta või eksperdiväljaõppele võtta isikut, keda sel ajal kahtlustatakse või süüdistatakse tahtlikult toime pandud kuriteos või korruptsioonivastase seaduse nõuete rikkumise alusel läbi viidavas väärteomenetluses, kuna karistamise korral ei saaks ta töötamist jätkata. Kui karistusandmed on kustunud, ei ole keeldu eksperdina töötada (lõige 5). Seonduvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või kehtivate õigusnormide muutmist, on järgnevalt läbi viidud proportsionaalsuse kontroll8 kohtueksperdile ja eraeksperdile kehtestatud nõuete osas. Viidatud kontrolli tulemused on lühidalt alljärgnevad. Kohtueksperdi kutsele esitatavad nõuded ja piirangud kehtivad suures osas ka eraeksperdile. Kohtueksperdi kutse ei ole laiaulatusliku avaliku huviga, kuna puudutab väheseid inimesi ja tegemist ei ole valdkonnaga, mida saab näiteks kõrgkoolis õppida ja millele ligipääsu seejärel piiratakse. Samas on kohtueksperdi poolt antav arvamus sageli avaliku huvi objektiks ja seepärast tuleb tagada, et kohtueksperdina tegutseksid haritud, kogenud ja usaldusväärsed ning karistamata inimesed. Kuna Eestis on ametlikuks keeleks eesti keel, siis on vajalik kehtestada ka keeleoskuse nõue. Samas ei piirata seadusega vaba liikumise põhimõtet ja kohtuekspert võib omada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni. Võrreldes kehtiva seadusega ei lisata täiendavaid piiranguid kohtueksperdi kutsele. Küll aga täpsustatakse mõningaid seni kehtinud nõudeid ja kaotatakse ära varasema töökogemuse nõue, mille asemel on ekspertiisiasutuses läbiviidav tööks vajalikud oskused andev väljaõpe. Sarnane väljaõpe toimub ka kehtiva seaduse alusel, kuid seda ei ole seaduses nimetatud. Ilma väljaõppeta ei ole praktikas võimalik kohtueksperdina tööle asuda, kuna sellist kutseala kusagil mujal ei ole ning seda mujal õppida ei saa. Küll aga võib sõltuda väljaõppe pikkus varasemast töökogemusest ja väljaõpe ei tähenda ilma tasuta koolitust vaid reaalset töötamist järk-järgult keerulisemate tööülesannetega ning väljaõppe ajaks võetakse inimene tööle valdkonna spetsialistina. Samuti jäetakse uues regulatsioonis ära tervislikel põhjustel töötamise piirang kuna see on ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Karistatuse nõue on võrreldes kehtiva regulatsiooniga jäänud samaks ja lisaks on täpsustatud, et tööle ei võeta ka isikut, kellel on tööle võtmise ajal pooleli menetlus. Sisuliselt ei ole tegemist uue piiranguga, kuna süüdi mõistmise korral ei saaks inimene kohtueksperdina enam niikuinii töötada ja süüdimõistmine on aluseks töösuhte lõpetamiseks. Arvestades kohtueksperdi väljaõppe aega ja seda, et reeglina väljaõppele võetud inimesest saab kohtuekspert, siis ei ole 8 Proportsionaalsuse kontroll on teostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi sellekohasele haldusjuhisele tuginedes: https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-03/haldusjuhis.pdf 8 otstarbekas võtta väljaõppele inimest, kelle suhtes on pooleli näiteks kriminaalmenetlus tahtlikus kuriteos ning pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ta töölt vabastada ning alustada uue inimese värbamist ja väljaõpet. Kuna kohtueksperte on väga väike hulk, mõnel erialal vaid 2 või 3 inimest, siis töökoha tühjana seismine mitu aastat tekitaks suure probleemi kohtumenetluste toimumisele. Sel põhjusel ei saa olla uute kohtuekspertide värbamine juhuslikku laadi ja ei saa värvata inimesi, kelle sobivus tööks või vastavus nõuetele on algusest peale kaheldav. Samas kui inimese suhtes menetlus lõpetatakse või kui ta on karistatud ja karistatus on kustunud, ei takista seadus tal kohtueksperdina töötada. Kohtueksperdile esitatavad nõuded ja piirangud on võrreldavad teistele sarnastele kõrget kvalifikatsiooni nõudvatele töökohtadele esitatavatele nõuetele nagu kohtunik, prokurör, advokaat jt. Kuna kohtueksperdi töö sisu ja vastutus arvamuse eest on nimetatud kutsetega võrreldava kaaluga, ei ole võimalik ka eksperdile seada väiksemaid nõudeid. Eespool viidatud haldusjuhises toodud üldtingimuste hindamiskriteeriumitest ei kohaldu kohtueksperdile kutsenimetuse, kutsealase arengu, kohustusliku kutseorganisatsiooni, tegevuslubade arvulise piiranguga seotud, õigusliku vormi, partnerluse, kindlustuskaitse, tariifi ega reklaaminõuded. Loetletud 11-st kategooriast kehtestatakse vaid kutse-eetika ja keeleoskuse nõuded, mis on põhjendatavad kohtueksperdi kõrge vastutuse määraga. Eritingimustest on asjakohased nõuded haridusnõue, mis on varasemaga võrreldes üldisem ja praktikas sõltub ekspertiisi liigist, kuid on igal juhul kõrgharidus, kuna tegemist on ekspertteadmisi nõudva tööga, mille tulemusest võib sõltuda teiste inimeste elu. Kohtueksperdi vastutusvaldkond on võrreldav kohtuniku, prokuröri ja advokaadi tegevusega ning ülesannete keerukusega. Kohtueksperdilt eeldatakse teaduslikku teadmist oma valdkonnas ning sellele tuginedes ekspertarvamuse andmist. Kuna kohtueksperdi töö on väga spetsiifiline ja EKEI näol on ainus selles valdkonnas tegutsev asutus Eestis, siis ei ole võimalik omandada kohtueksperdile vajalikke praktilisi teadmisi mujal töötades ja vajalik on kohapealne väljaõpe. Küll aga arvestatakse selle väljaõppe hulka varasem töökogemus näiteks mõnes teadusasutuses ja selle võrra võidakse kohapealset väljaõpet lühendada. Kohtuekspertidena ei saa KES-i mõttes tegutseda teistes valdkondades sarnast tööd tegevad inimesed, kuid kuna menetlusseadustikud võimaldavad nimetada eksperdiks ka muu oma valdkonna asjatundja, siis ei saa öelda, et teistel on valdkonnas tegutsemine piiratud. Kohtuekspert on oma tegevuses iseseisev, annab arvamuse enda nimel. Kohtueksperdi kutset ei saa vähemal määral reguleerida sel põhjusel, et internetis on suur hulk teavet, sh teaduslikku teavet saada. Kohtueksperdi töö ei seisne mitte kohtule teadusliku info edastamises vaid konkreetse juhtumi asjaolude uurimises ja tuginedes teaduslikule teadmisele selle kohta ekspertarvamuse andmises. Seega on vajalik kohtueksperdile ja sarnaselt eraeksperdile nõuete kehtestamine ja piirangute seadmine, kuna tegemist on õigusemõistmise ühe olulise osaga ning eksperdi arvamusest võib sõltuda inimese süüdimõistmine. Sellise kaaluga otsuseid ei saa teha inimesed, kelle haridustase, keeleoskus, väljaõpe või isikuomadused on sobimatud või kes on kriminaalse taustaga. Kokkuvõttes on eelnõus kehtestatud nõuded proportsionaalsed ja vajalikud. § 8. Taustakontroll Lisandunud on uus paragrahv 8, mille lõige 1 annab EKEI juhile või tema nimetatud töötajale õiguse teostada kohtueksperdile või kohtueksperdi väljaõppele asuda soovivale isikule või abipersonalile, kes otseselt puutub kokku ekspertiisimaterjalidega, taustakontrolli. Kohtueksperdi taustakontrolli lubamise regulatsioon on analoogne näiteks prokuratuuriseaduse §-ga 151, politsei ja piirivalve seaduse §-ga 42 jt-ga. 9 Kohtueksperdina tööle asuva isiku tausta kontrollimise vajalikkus on põhjendatav sellega, et kohtueksperdi näol on tegemist kõrge kvalifikatsiooniga isikuga ning potentsiaalselt mõjutatava töökohaga, kus arvamuse andja peab olema sama sõltumatu kui prokurör või politseinik, sest tema arvamusest võib samuti sõltuda teiste inimeste elu. Vaja on kontrollida eelkõige seda, kas tööle kandideerimisel esitatud andmed on õiged, kas ei ole midagi varjatud või ilustatud või jäetud esitamata olulisi andmeid. Näiteks on praktikas tulnud ette olukord, kus tegemist oli kroonilise sõltuvusainete tarvitajaga, kellel olid väärteokorras liiklusseaduse rikkumised, aga kes kandideeris liikluseksperdiks. Samamoodi võib olla olukord, kus narkootiliste ainete tarvitaja kandideerib narkootiliste ainete eksperdiks. Kui selline inimene on toime pannud süüteo, siis ei tohiks teda tööle võtta, kuid siiani kehtinud sätete kohaselt otsest õigust kontrollida neid andmeid EKEI-l ei ole. Teine oluline aspekt on siin, et ekspertiisiasutuse direktor kehtestab ametikohtade loetelu, kus on vaja omada riigisaladuse luba, ning ei ole otstarbekas, et inimene võetakse tööle eksperdi õpilasena ning väljaõppe lõpuks, eksperdiks saamise eel alles selgub, et ta ei läbi riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega reguleeritud julgeolekukontrolli. Sel põhjusel on samuti vajalik täiendavate andmete nõudmise õiguse andmine ekspertiisiasutusele analoogselt teiste sarnase tasemega ametikohtadega (politseinik, kohtunik, prokurör, vanglateenistuja), kelle vastutus ja ametiseisund on võrreldavad kohtueksperdi omaga. Kohtueksperdiks saadakse reeglina läbi väljaõppe, mis toimub kohapeal EKEI-s kogenud eksperdi juhendamisel. Väljaõppel olija võetakse väljaõppe ajaks tööle ning ta alustab kohe tegeliku tööga, lihtsamate asjade ettevalmistamist jne. Väljaõppele ei võeta inimesi rohkem, kui on parajasti vabu eksperdi töökohti. Väljaõppe lõppemisel enam täiendavat konkurssi ei toimu, enamasti asuvad väljaõppele võetud isikud hiljem eksperdina tööle. Seega peab väljaõppele tulija juba vastama kõigile eksperdile esitatavatele nõuetele ning taustakontroll tuleb teha eksperdiväljaõppele kandideerijatele. Erandkorras võib aga eksperdina tööle asuda ka ilma väljaõppeta, näiteks kui inimene on sama valdkonna eksperdina varem või mujal töötanud. Sel juhul tehakse taustakontroll eksperdina tööle asumise eeldusena. Lisaks tehakse taustakontroll abipersonalile, kes puutub otseselt kokku ekspertiisimaterjalidega, mille kaudu on töötajal võimalik mõjutada ekspertiisitulemust. Sellised on näiteks laboritöötajad. Abipersonalile tehtav taustakontrolli maht on piiratum võrreldes eksperdile ja eksperdiväljaõppele kandideerija kontrolliga. Lõige 2 nimetab taustakontrolli eesmärgid, milleks on teha kindlaks kohtueksperdiks või kohtueksperdi väljaõppele või ekspertiisimaterjaliga kokku puutuva abipersonali töökohale kandideerivate isikute vastavus nõuetele, mis on kehtestatud kõnesolevas seaduses just nendele töökohtadele, samuti isikute usaldusväärsus. Taustakontrolli võib teha korduvalt põhjendatud vajaduse korral isiku usaldusväärsuse või nõuetele vastavuse kontrolli eesmärgil. Seega kui esmane taustakontroll tehakse kõigile eksperdiks või eksperdiväljaõppele või vastavale abipersonali töökohale kandideerijatele, siis ka hiljem juba töösuhte ajal on võimalik samaväärset kontrolli teha, kuid seda vaid põhjendatud vajaduse korral. Näiteks kui on teatavaks saanud, et eksperdi suhtes on algatatud kriminaal- või väärteomenetlus vms. Lõikes 3 loetletakse, milliseid isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, võib EKEI taustakontrolli käigus töödelda. 1) isikusamasuse kontrollimist võimaldavad andmed Isikusamasuse kontrollimine tähendab seda, et kontrollitakse, kas isik on see, kes ta eeldatavalt on, ning selleks esitab isik vastavad andmed ankeedis. Eelkõige tähendab see, et isik esitab isikut tõendava dokumendi andmed. 10 Isikut tõendavate dokumentide seaduse9 (ITDS) mõtte kohaselt tehakse isikusamasuse kontrollimisel isik kindlaks kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel. Dokumendi kasutaja isikusamasuse kontrollimisel tehakse dokumendi kasutaja isik kindlaks dokumenti kantud andmete ning isiku võrdlemise teel. Isikusamasuse kontrollimisel võib võrrelda dokumendi kasutajalt võetud biomeetrilisi andmeid dokumenti kantud vastavate andmetega. 2) kontaktandmed Need andmed on vajalikud eelkõige kandidaadiga kontakteerumiseks ning need esitab isik ise ankeedis. 3) hariduse, õpingute ja keeleoskuse andmed Kuna kohtueksperdina töötamiseks on nõutav kõrgharidus ning teataval tasemel eesti keele valdamine, esitab isik need andmed ankeedis. Kuna omandatud eriala ei pruugi täpselt vastata konkreetse ekspertiisiliigi puhul nõutavale või kandidaat on omandanud näiteks sobivaid lisaaineid ning kuna lubatud on ka kõrghariduse omandamine muus riigis, tuleb teatud juhul esitada täpsemad andmed õpingute kohta. 4) töökoha ja varasema töökogemuse andmed Varasema töökoha andmed esitab kandidaat ise ankeedis. Need aitavad hinnata kandideerija võimeid eksperditööks. 5) majandustegevuses osalemise andmed viimase 10 aasta kohta Tegemist on andmetega isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks. 6) karistatuse andmed viimase 10 aasta kohta Kuna kohtueksperdina ei või töötada karistatud isik, on vaja seda kontrollida. Kuna karistatuse andmed on kättesaadavad vajaduse korral ka tööandjale, ei ole mõistlik panna andmete esitamise kohustust kandideerijale. Et EKEI võiks teha järelepärimise karistusregistrisse, peab olema seaduses vastav luba. Andmete vanusele on kehtestatud piirmäär 10 a, kuna see on esimese astme kuriteo aegumise tähtaeg. KES ei keela tööle võtta isikut, kelle kuritegu on aegunud, mistõttu ei ole pikema perioodi kohta andmete ettenägemine põhjendatud. 7) andmed isiku kriminaalmenetluses osalemise kohta kahtlustatava või süüdistatavana või väärteomenetluses menetlusaluse isikuna viimase aasta jooksul kontrollimishetke seisuga Selliste andmete saamise vajadus tuleneb asjaolust, et menetluse tulemiks võib olla isiku süüd kinnitav lahend ja kuna süüdimõistmise korral või väärteomenetluse seadustiku alusel karistatud isikul ei ole võimalik kohtueksperdina töötada, on vajalik ning otstarbekas kontrollida ennetavalt tööle kandideerija sellekohaseid andmeid. Kohtueksperdi väljaõpe kestab enamasti kaks aastat ning kui võtta väljaõppele isik, kelle suhtes on pooleli näiteks kriminaalmenetlus ja kes mõistetakse süüdi tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning vabastatakse seetõttu töölt, siis tuleb EKEI-l alustada uue eksperdi otsimise ja väljaõpetamisega. 8) andmed üldsusele suunatud ja avalikest allikatest 9 ITDS: https://www.riigiteataja.ee/akt/131012020015 vt ka eelnõu nr 366 SE seletuskirja: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8bf5e47e-e45f-43c2-8189- 6bb875bf51fc/Isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20se onduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 11 Tegemist on loa andmisega EKEI-le, et võib teostada kandidaadi kohta otsingut avalikust internetist (n-ö guugeldada) või vaadata avalikke sotsiaalmeediakontosid vm avalikke andmeid kandidaadi kohta. Seda võib teha eelkõige kandidaadi usaldusväärsuse kontrollimiseks. Lõikes 4 sisaldub piirang ekspertiisimaterjaliga kokku puutuva abipersonali töökohale kandideerivate isikute suhtes taustakontrolli tegemiseks. Kuna abipersonali kohta on seadusega kehtestatud piiratum kontrollitavate andmete loetelu võrrelduna kohtuekspertidega, tuleb piirata ka nende suhtes tehtavat taustakontrolli. Eelnõu § 25 lõike 3 kohaselt peab abipersonal vastama eelnõu § 7 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Need on karistatuse keeld ja käimasoleva kriminaal- või väärteomenetluse keeld. Seega viitab see lõige nende nõuete täitmise kontrollimise vajadusele, mille kohta on EKEI-le antud õigus andmete töötlemiseks paragrahvi lõike 3 punktides 6 ja 7. Lõikes 5 täpsustatakse allikaid, kust on EKEI-l õigus kandidaadi poolt esitatud andmete õigsust ja isiku usaldusväärsust kontrollida. 1) EKEI võib saada andmeid avaliku teabe seaduse § 431 lõikes 1 nimetatud andmekogust, sealhulgas karistusregistrist. Viidatud andmekogu ühe näitena võib tuua loodava andmekogu ABIS, mis võimaldab isikusamasuse kontrollimist ning millele on viidatud eespool lõike 4 punktis 1 ITDS-i kaudu (viide eelnõule nr 366 SE). Karistusregistri seaduse § 15 lg 1 kohaselt võib andmeid küsida õigusliku aluse olemasolul ning seda tuleb vastavalt lõike 2 punktile 11 ka päringus tõendada. Kõnesolev regulatsioon ongi selleks õiguslikuks aluseks. 2) EKEI võib saada riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, samuti füüsiliselt ja juriidiliselt isikult muud teavet kontrollitava isiku kohta. Eelkõige võib olla selline teabe hankimise viis vajalik isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks, näiteks tema majandustegevuses osalemise kohta. 3) EKEI võib vestelda kontrollitava isiku endaga, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjaliku seletuse. Näiteks pöördumised endise tööandja poole võivad aidata hinnata kandidaadi võimeid eksperditööks; pöördumine õppeasutusse võib anda täpsemat teavet õpitud eriala kohta jne. Seda õigust tuleb tõlgendada koosmõjus lõikega 3. See tähendab, et vestelda võib selleks, et täpsustada lõikes 3 loetletud andmeid. 4) EKEI võib saada üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid andmeid. Nagu juba lõike 4 punkti 8 juures märgitud, on tegemist loa andmisega EKEI-le, et ta võib teostada kandidaadi kohta otsingut avalikust internetist (n-ö guugeldada) või vaadata avalikke sotsiaalmeediakontosid vm avalikke andmeid kandidaadi kohta. Ilma sellekohase seadusliku aluseta ei ole tööandjal õigust vaadata näiteks kandidaadi Facebooki vm avalikku kontot ning sellele allikale tuginedes teha otsuseid tema usaldusväärsuse kohta. Lõikega 6 sätestatakse EKEI-le kohustus teavitada isikut tema isikuandmete töötlemisest ja taustakontrolli tegemisest ning informeerida isikut, et tal on õigus tutvuda tema kohta taustakontrolli raames kogutud andmetega. Andmete alusel isiku kohta tehtud järeldustega ei võimaldata kandidaadil tutvuda. Lõikes 7 sätestatakse tähtaeg, kui kaua säilitatakse taustakontrolli käigus töödeldavaid isikuandmeid ekspertiisiasutuses. Inimesed, keda tööle ei võeta võivad esitada päringuid või 12 kaebusi tööle võtmise osas, mistõttu ei ole otstarbekas koheselt konkursi lõppedes andmeid hävitada ja neid tuleks säilitada teatud aeg. Otstarbekas on kehtestada sama säilitustähtaeg nii neile, keda tööle ei võeta kui neile, kes võetakse tööle. Kolmeaastane tähtaeg on levinud sarnastes regulatsioonides, näiteks vangistusseaduse kohaselt säilitatakse samuti taustakontrooli andmeid kolm aastat ja EKEI töötajatelt võetud sõrmejälgi ja DNA andmeid hoitakse kolm aastat pärast töötajaga töölepingu lõppemist. Samas on võimalik igal ajal kahtluse korral töötaja suhtes läbi viia uus taustakontroll. Kauem kui kolm aastat ei ole andmeid mõistlik hoida sel põhjusel, et need vananevad aja jooksul. § 9. (kehtivas KES-is § 7) Kohtueksperdi vanne Kohtueksperdi vande teksti ei muudeta. Küll aga muudetakse lõike 1 esimest lauset. Kehtiv seadus sätestab, et vanne antakse töölepingu sõlmimisel, kuid tööleping sõlmitakse konkreetse isikuga tema asumisel kohtueksperdi väljaõppesse, mis on kuni kaks aastat enne tema kohtueksperdiks saamist. Seega on korrektne öelda, et vanne antakse kohtueksperdiks nimetamisel. Vande allkirjastamisele ja hoidmisele (lõige 2) on lisatud täiendusena, et kui vanne allkirjastatakse digitaalselt, siis seda ei prindita välja, vaid hoitakse isiku elektroonses toimikus koos muude personalidokumentidega. Samas võib vande allkirjastada ka paberkandjal. 2. jagu Riiklik ekspertiisiasutus § 10. (kehtivas KES-is § 8) Riiklik ekspertiisiasutus Kehtiv seadus toob välja ekspertiisiasutuse põhiülesandena ekspertiiside tegemise, kuid ekspertiisiasutusel on ka laiem roll, mis on samuti vaja ära nimetada. Eelkõige on EKEI-l oluline roll rahvusvahelise kohtuekspertiisialase teadmuse keskusena Eestis, mis arendab valdkondlikku koostööd nii rahvusvaheliselt kui ka riigi sees. EKEI nimetuses olev sõna instituut viitab samuti sellele, et tegemist ei ole mitte pelgalt laboriga, vaid teadusasutusega. EKEI-s tegeletakse nii palju kui võimalik eri ekspertiisivaldkondade arendustega ja lisaks teadustegevusega laiemalt. Näiteks taotletakse teadusrahastust selleks, et välja töötada uusi metoodikaid, mis sobivad just Eestile, ning see võimaldab kohtueksperdil anda kvaliteetsemat ning tõsikindlamat eksperdiarvamust. Lisaks tegeleb EKEI enda tegevuseks vajalike registrite haldamisega ja on rahvusvahelise teabevahetuse pädev asutus. Tänapäevase ja teaduslikel alustel toimiva ekspertiisitegevuse jaoks on oluline omada mitmetes ekspertiisiliikides nn näidiste kogusid või kollektsioone, näiteks relvakogu; kuulide ja padrunite näidiste kogu; isikut tõendavate dokumentide kogu võltsingute avastamiseks jne. Kuna kehtiva seaduse loomise ajal 2000. aastal oli mitu ekspertiisiasutust, nägi seadus ette volitusnormi ekspertiisiasutuste nimekirja ja seal töötavate ekspertide palgaastmete kehtestamiseks. Sellise volitusnormi vajadus on ära langenud ekspertiisiasutuste liitmise järel EKEI loomisega alates 1.01.2008. Selle sätte asemel nimetab uus seadus, et riiklikuks ekspertiisiasutuseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Säilib volitusnorm justiitsministrile EKEI põhimääruse kehtestamiseks. Põhimäärus täpsustab EKEI struktuuri, osakondade põhiülesanded, eri tasandite juhtimise põhimõtted, finantseerimise alused, kvaliteedinõuded jm EKEI organisatsioonilised küsimused, mida ei ole otstarbekas seaduse tasandil reguleerida. Siiski on korrektne reguleerida seaduse tasandil, et ekspertiisiasutuse juhiga sõlmib töölepingu justiitsminister (valdkonna eest vastutav minister) viieks aastaks, mis on tavapärane aeg sellise tasemega riigiasutuse juhi jaoks. Avaliku konkursi nõuet ei saa seadusesse panna, kuna EKEI direktor ei ole ametnik, vaid töölepingu alusel töötaja. Seega ei kohaldu talle kõrgematele 13 riigiametnikele ette nähtud konkursi reeglid, kuid see ei tähenda, et uue direktori leidmiseks ei saa korraldada avalikku konkurssi. Tähtaja lõppemisel võib pikendada viieaastast tähtaega samal isikul korduvalt. § 11. (kehtivas KES-is § 9) Ekspertiisiasutuse pädevus Oluline erinevus uue ja kehtiva regulatsiooni vahel seisneb selles, et praegune seadus loetleb konkreetsed ekspertiisiliigid, mida ekspertiisiasutuses tehakse. Loetelu ei ole küll lõplik ja põhimäärusega võib näha ette seaduses nimetamata ekspertiise, kuid selline loetelu ei vasta ka enam tänapäeva arusaamadele kohtuekspertiisi liikidest ja nimetustest. Näiteks loetakse kohtubioloogiaekspertiiside alla DNA- ja keemiaekspertiisid, kuid tänapäeval enam sellist liigitust ei kasutata. ENFS-i10 järgi jaotuvad kohtuekspertiisid kohtuarstlikeks ja kriminalistika ekspertiisideks, kuid ka selline liigitus ei ole päris täpne. Teadusvaldkondade alusel oleks võimalik jagada ekspertiisid teaduslik-tehnilisteks, meditsiinilis-bioloogilisteks ja füüsikalisteks ning loodusteaduslikeks ekspertiisideks. Selline jaotus oleks jällegi liialt kunstlik ja keeleliselt lohisev. Arvestades vajadust luua seaduse tasandil võimalikult paindlik regulatsioon, mida saab täpsustada alamate aktidega, ei kasutata eelnõus enam konkreetset ekspertiiside loetelu ning teadusvaldkondade järgi liigitamist. Seadus annab EKEI-le volituse teha ekspertiise ja vajaduse korral uuringuid kas ise või oma lepingupartnerite kaudu ja täpse loetelu selleks kinnitab valdkonna minister. Vajaduse korral kehtestab minister ka täpsemad regulatsioonid eri liiki ekspertiisidele. Näiteks on kehtiva KES-i analoogse volitusnormi alusel antud Vabariigi Valitsuse 13.08.2002. a määrus nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“. Otstarbekas ei ole sõnastada volitusnormiga kohustust kehtestada kõikide ekspertiisiliikide kohta täpsemaid regulatsioone ja seda järgmisel põhjusel. Kuna uuenduse üks oluline aspekt on paindlikkus, mis seisneb selles, et konkreetne ekspertiiside loetelu ei ole seaduses, vaid määruse tasandil ja vajadusel saab kehtestada paindlikult uusi liike. Kokku tehakse EKEI-s üle 40 liigi ekspertiise, millest osa on lähedased ja neile oleks võimalik luua ühiseid miinimumnõudeid. Samas on selliseid ekspertiisiliike (näiteks liiklus- ja autotehnilised ekspertiisid), millele ei ole võimalik ega vajalik luua regulatsiooni, kuna iga ekspertiis on nii erinev, et sama metoodikat ei ole võimalik kasutada. Samuti võib vajadus määrusega kehtestatavate nõuete järele tekkida alles tulevikus seoses kriminaalmenetluse seadustiku revisjoniga, millega muudetakse ekspertiisiakti vormistamine senisest paindlikumaks. Käesoleval ajal on EKEI-s olemas asutusesisesed nõuded ekspertiiside tegemiseks, kuid tulevikus võib olla vajadus mingi osa neist nõuetest vormistada ministri määrustena. Seega on otstarbekas jätta volitusnorm vajaduse põhiseks. Samuti võib-olla vaja kehtestada õigusaktiga nõuded teatud liiki näidiste kogude pidamiseks (näiteks relvakogu), milleks on mõistlik kehtestada seadusega volitusnorm. Lõike 4 (kehtivas seaduses § 9 lõige 4) sisu ei muutu – jätkuvalt on EKEI-l pädevus teha tasulisi töid, mida edaspidi nimetatakse menetlusasjadega mitteseotud tasulisteks ekspertiisideks seniste tasuliste uuringute asemel. Alles jääb ka volitusnorm tasuliste ekspertiiside loetelu ja täpsema korra kehtestamiseks valdkonna ministri poolt. Kuna tasuliste ekspertiiside tegemise kord ei tähenda juhiseid ekspertiisiliigi põhiselt, vaid üldiseid nõudeid, kuidas EKEI-s tasulisi ekspertiise läbi viiakse, siis on volitusnorm sõnastatud imperatiivselt. Lõiked 6–7 on senisega võrreldes uued ja täpsustavad. Kuna muudetava seaduse kohaselt loetakse uuringuks vaid ekspertiisi tegemiseks vajalik uuring ja eksperdi järeldusena 10 ENFSI (European Network of Forensic Science Institutes) on Euroopa kohtuekspertiisiasutuste koostöövõrgustik (64 asutust 36 riigist), mille eesmärk on kohtuekspertiisiasutuste koostöö edendamine, kvaliteeditasemete ühtlustamine läbi akrediteerimise, sh. uurimisvaldkondade (ekspertiisiliikide) harmoniseerimine. 14 vormistatud ning tellijale edastatav dokument ning selleks tehtud tegevus on alati ekspertiis, siis on oluline reguleerida ka EKEI õigus tellida vajaduse korral uuringuid väljastpoolt EKEI- d, seda nii Eestist kui välismaalt. Kui ekspertiis tehakse EKEI-s, aga vajalikku uuringut ei saa teha EKEI ise, võib ta selle tellida väljastpoolt. Näiteks ei tehta EKEI-s ka praegu raskemetallide uuringuid. Ekspertiisiakt koostatakse EKEI-s, arvestades väljastpoolt tellitud uuringu andmeid. Lisaks uuringute väljastpoolt tellimisele on vaja mõnikord kaasata komisjoniliste ekspertiiside korral eksperte väljastpoolt ekspertiisiasutust. Eelkõige on see praktikas levinud kohtuarstlike ekspertiiside korral, näiteks ei ole EKEI-s hambaarsti kutsega eksperti jne. Otstarbekas on sätestada seadusega EKEI-le kui valdkondlikule teadus- ja arenduskeskusele ka pädevus, mis võimaldab lisaks otsesele ekspertiiside tegemisele osutada näiteks koolitusteenust (eelkõige menetlejatele ja teistele ekspertiisi osapooltele) või luua teadus- ja arendustöö raames metoodikaid või materjale ning neid tarnida kas või näiteks teiste riikide ekspertiisiasutustele. Oluline on märge, et selline tegevus peab olema seotud EKEI põhiülesandega ehk ekspertiiside tegemisega ja ei tohi põhitegevust takistada. Praktikas tähendab see eelkõige teadus- ja arendustegevuse kaudu mingi ekspertiisiliigiga seoses uute metoodikate vm töövahendite väljatöötamist, mida soovitakse jagada ka teistega. Endiselt on (lg 8) EKEI Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse euro võltsimise takistamiseks vajalikud meetmed (EÜT L 181, 4.7.2001, lk 6— 10)11, artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud pädev asutus (nn eurovõltsingute analüüsikeskus). Viidatud määrus kohustab liikmesriike nimetama oma riigi pädeva asutuse, milleks on algusest peale olnud EKEI. § 12. (kehtivas KES-is § 92) Tasuliste ekspertiiside tegemise tingimused Peamine muudatus tasulises töös puudutab nimetust. Seni nimetatakse eraisikutele tehtud tasulisi töid menetlusasjadega mitteseotud tasulisteks uuringuteks. Muudatusega korrastatakse mõistete süsteemi ning uuringuks loetakse ekspertiisi osa(d) ning enamasti ei vormistata seda eraldi ekspertiisi väliselt. Seetõttu nimetatakse tasulised tööd samuti tasulisteks ekspertiisideks, seejuures ei ole need seotud menetlusasjadega. Senine tasuliste uuringute vastuste väljastamine eraisikutele on tekitanud palju segadust tellijates, kuna oma sisult ja mahult on tegemist samasuguse tööga kui ekspertiiside puhul, kuid nimetus on erinev. Kuna uuringuks loetakse ka praegu ekspertiisi valmimiseks vajalikku uuringut, siis on eksitav sama nimetuse kasutamine mitmes tähenduses ja on otstarbekas mõisted korrastada. Tasuliste ekspertiiside tegemise põhimõtted ja tingimused sisuliselt ei muutu võrreldes kehtiva seadusega. Kehtima jääb piirang, et EKEI ei tohi eelistada tasulisi töid menetlusasjadele. Otstarbekas ei ole tasulistele ekspertiisidele kehtestada n-ö kunstlikult pikemaid tähtaegu. Kui menetlusasjades on ekspertiisid tehtud, ei peaks ootama praegu seaduses olevat minimaalset 30 päeva tasulise ekspertiisi tegemiseks. Tähtaja osa on muudetud paindlikumaks. Tasuliste ekspertiiside üle peetakse arvestust EKEI asjaajamiskorra kohaselt ja samas kehtestatakse ka tasuliste ekspertiiside vormistamiseks nn tehnilised nõuded (lg 5). Tasulisi ekspertiise ei tehta anonüümsetele tellijatele. Tasulise ekspertiisi tegemiseks esitatavad andmed peavad olema õiged ja seaduslikud ning ekspertiisi tegemine ei tohi raskendada kuriteo avastamist ega soodustada kuritegevust või kahjustada muul moel Eesti Vabariigi või õigusemõistmise huve. Samuti ei või teha tasulist ekspertiisi juba menetlusasjas tehtud 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1583931474176&uri=CELEX:32001R1338 15 ekspertiisi kontrollimiseks või ennetamiseks. Tasulise ekspertiisi tegemine ei tohi kahjustada kõlblust ega olla muul viisil vastuolus ekspertiisiasutuse eetika põhimõtetega. KES reguleerib ka tasulise ekspertiisi tegemiseks materjalide esitamist ning EKEI õigust keelduda tasulise ekspertiisi tegemisest ning olukorda, kui ekspertiisi tegemist on juba alustatud, kuid seda ei saa lõpule viia. EKEI kohustub tasuliste ekspertiiside tegemisel teatavaks saavaid andmeid hoidma saladuses, kui nende andmete esitamine ei ole lubatud või kohustuslik seaduse alusel. § 13. Ekspertiisiasutuse lepingupartner Tegemist on uue regulatsiooniga, mille loomise vajadus on tingitud eelkõige asjaolust, et juba pikemat aega ei ole EKEI-l võimekust teostada kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogia- ning teisi sarnaseid ekspertiise, kuna EKEI-s praktiliselt ei tööta (alates 2020 aasta algusest töötab üle mitme aasta üks psühhiaater koormusega 0,2 kohta, so 1 päev nädalas ja 4 päeva kuus) selle valdkonna spetsialiste. Kohtupsühhiaatriaekspertiise teevad tänapäeval kas riiklikult tunnustatud eksperdid või psühhiaatriahaiglad või eraettevõtjatest psühhiaatrid, kes on sõlminud EKEI-ga sellekohase koostööleppe. Tänane regulatsioon ei ole piisav lepingu alusel ekspertiisi tegemiseks, kuid kuna psühhiaatriaekspertiiside korraldamise kohustus on pandud EKEI-le ning ekspertiisiasutuse kaudu käib ka tasumine, siis on vaja see seaduse tasandil reguleerida. Kui menetleja tellib ekspertiisi otse väljastpoolt ekspertiisiasutust (näiteks valdkonnas, mille spetsialiste EKEI-s ei ole ning mida ekspertiiside loetelus ei nimetata), siis toimub suhtlus tellija ja eksperdi vahel otse ilma EKEI vahenduseta. Kui aga menetlejal on vaja tellida ekspertiis valdkonnas, mis on ekspertiiside loetelus, peab EKEI tagama eksperdi olemasolu. Kuna EKEI-s ei ole tööl psühhiaatreid ja nende palkamine piisavas hulgas ei ole tänapäeval ka otstarbekas või võimalik, siis peab EKEI leidma usaldusväärse partneri ekspertiiside tegemiseks. Selleks on mõistlik sõlmida leping, milles lepitakse kokku tingimused ning mahud, aga ka ekspertidele esitatavad nõuded, mis peavad vastama seaduses eksperdile esitatavatele nõuetele. Eelnõus on sätestatud punktid, millele peab vastama lepingupartneri töötaja, kes teeb ekspertiise, ning nõuded pannakse lepingusse selliselt, et lepingupartner ise kontrollib oma töötajaid ja tagab nende nõuetele vastavuse. Välismaise lepingupartneri kohta on nõuded eraldi lõikes. Praktikas käib ekspertiisi edastamine lepingupartneri töötajast eksperdile juba praegu nii, et menetleja määrab ekspertiisi tegemiseks EKEI-le, kuid kuna EKEI-l ei ole psühhiaatriaeksperti, siis ta saadab määruse edasi lepingupartnerile (haigla), kes jagab ise töö psühhiaatrite vahel. Nii oleks see regulatsiooni kohaselt ka tulevikus. Kuna sisuliselt on tegemist halduslepinguga haldusmenetluse ja halduskoostöö seaduse mõttes, kuna EKEI sõlmib lepingu talle (ekspertiiside loeteluga) pandud kohustuste täitmiseks eraõiguslikule isikule, siis vastavalt HMS § 97 lg-le 1 tuleb anda seaduses volitusnorm, et ekspertiisiasutus saaks sõlmida halduslepingu piiritlemata arvuks juhtumiteks. Praktikas on seni olnud vajadus sõlmida lepingud psühhiaatria- ja psühholoogiateenust pakkuvate tervishoiuasutustega. Välistada ei saa tulevikus vajadust ka mõne muu eriala järele, mida ei ole võimalik või mõistlik riigil endal arendada või mida EKEI-s ei saa nt ajutiselt teha. Seetõttu on regulatsioon sõnastatud üldisemalt kui vaid psühhiaatria ja psühholoogia kohta. Samuti võib olla otstarbekas, et leping sõlmitakse mitte ainult ekspertiisi tegemiseks, vaid ka uuringute tegemiseks, mis on vajalikud ekspertiisi osana, ja ekspertiisi teeb kohtuekspert EKEI-s. 16 Kui leping sõlmitakse valdkonnas, kus on avatud konkurents, tuleb järgida riigihangete korraldamise põhimõtteid. Kohtupsühhiaatria valdkonnas on seni sõlmitud kokkulepped kõigi võimalike valdkonnas tegutsevate tervishoiuteenuse pakkujatega, kes sellega on nõustunud, kuna psühhiaatreid on vähe ja pigem ei olda nõus ekspertiisiteenuse pakkumisega. § 14. Ekspertiisi ja uuringu tegemine välisriigis Tegemist on uue regulatsiooniga, mille eesmärk on sisustada KrMS § 95 lõikes 4 lubatu, et menetleja võib taotleda ekspertiisi tegemist välismaal ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina Eestis kriminaalasja lahendamisel. Praktikas on viidatud võimalus tekitanud küsitavusi ning ei ole teada, kas seda võimalust on kunagi kasutatud. KrMS-i järgi võib välismaal ekspertiisi tegemist taotleda küll menetleja, kuid tal ei pruugi olla informatsiooni välismaal ekspertiisi tegemise võimalustest. Samas ei ole otstarbekas kehtestada ka sellist sõnastust, et menetleja saab kasutada pelgalt EKEI abi või vahendustegevust. EKEI oleks regulatsiooni järgi ise välismaalt ekspertiisi tellijaks, kuid teeks seda menetleja nõusolekul ja ainult juhul, kui EKEI-s või mujal Eestis ei ole võimalik sellist ekspertiisi teha. Praktikas saab olema välismaalt ekspertiisi tellimine kindlasti väga harukordne juhtum. Juhul kui EKEI-sse saadetakse täitmiseks ekspertiisimäärus ekspertiisiliigi kohta, mida EKEI- s küll tehakse, kuid konkreetse ekspertiisi raames on vaja teha uuring, mida ei saa teha EKEI-s ega tellida mujalt Eestist, siis võib EKEI tellida vajaliku uuringu välisriigist ka ilma menetleja nõusolekuta. Sel juhul on uuring EKEI-s tehtava ekspertiisi osa, millele tugineb kohtuekspert analoogselt EKEI-s endas või mujal Eestis tehtud uuringuga. Uuringu välismaalt tellimise korral tagab EKEI ise kõik tellimiseks vajalikud tingimused, sh tõlke jm. § 15. Välisriiki ekspertiisi või uuringu tegemine Tegemist on uue regulatsiooniga, mis on sarnane eelmise paragrahviga, kuid erinevus seisneb selles, et kui § 13 reguleerib olukorda, kus Eestil on vaja tellida ekspertiis või uuring välismaalt, siis §-s 14 on vastupidine olukord, kus ekspertiisi või uuringut on vaja mõnel välisriigil ning seda soovitakse tellida Eesti ekspertiisiasutusest. Tegemist ei ole eelduslikult suuremahulise nõudlusega, kuid praktikas on tulnud aeg-ajalt ette päringuid teistest riikidest, kes on soovinud EKEI-st ekspertiisi või uuringut tellida. Seega oleks vaja seaduses ka selline olukord ära reguleerida. Sisuliselt on tegemist tasulise ekspertiisiga ja sellele kehtib tasuliste ekspertiiside regulatsioon. 3. peatükk Andmekogud 1. jagu Kohtuekspertiisi infosüsteem § 16. (kehtivas KES-is § 91) Kohtuekspertiisi infosüsteem Kohtuekspertiisi infosüsteemi (edaspidi lühendatult KEIS) regulatsiooni asukoht on võrreldes kehtiva seadusega liikunud teisest jaost, mis käsitleb riiklikku ekspertiisiasutust, kolmandasse jakku, mille uus pealkiri on „Andmekogud“ ja mis sisaldab ka praegu samas jaos olevaid DNA- registrit ja sõrmejälgede registrit. Sisus ning vormis tehakse järgmised muudatused. KEIS on endiselt valdkonna eest vastutava ministri asutatav andmekogu. Lõikes 1 loetletakse täpsemalt milliste andmete töötlemiseks infosüsteem luuakse: ekspertiiside ja uuringute kohta kogutud andmete töötlemine, nende üle 17 arvestuse pidamine, ekspertiiside prioriteetsuse määramine ning saabuvatele päringutele vastamine. Samuti hallatakse KEIS-is EKEI registrite ja võrdlusnäidiste kogudega seotud infot. Seaduse tasandil on vaja määrata andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. Sisuliselt on samal ajal nii Justiitsministeerium kui ka EKEI vastutavad töötlejad, kuid kuna avaliku teabe seadus ei näe ette kaasvastutavate töötlejate instituuti, siis on endiselt Justiitsministeerium vastutav töötleja ja EKEI volitatud töötleja AvTS § 434 kohaselt. KEIS-i kantavate andmete loetelu on täpsemini reguleeritud seoses 2018. a jõustunud isikuandmete üldmääruse nõuetest tuleneva isikuandmete regulatsiooniga ning regulatsioon paikneb mitmes lõikes. Lõige 4 sätestab üldisena, et KEIS-i kantakse andmed ekspertiiside, uuringute, võrdlusmaterjalide ja asitõendite kohta, mis ei ole isikuandmed. Eraldi on nimetatud menetlusasjades tehtavate ekspertiisidega seotud ja menetleja poolt edastatavad isikuandmed, mis kantakse KEIS-i. Mis isikuandmed täpselt KEIS-i kantakse, ei ole seaduse tasandi regulatsiooni teema ja see sätestatakse KEIS-i põhimääruses. Lõige 5 reguleerib tasuliste ekspertiisidega seotud isikute isikuandmeid, milleks on eraisikust tellija korral tema nimi ja isikukood või juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood ja kontaktandmed. Lõige 6 andmete säilitustähtaegade kohta. Menetlusasjadega seotud ekspertiiside andmeid säilitatakse, arhiveeritakse ning kustutatakse menetlusseadustikes sätestatud tähtaja jooksul. Lõike 7 kohaselt aga säilitatakse tasuliste ekspertiiside andmeid 20 aastat. Säilitustähtaeg 20 aastat on vajaduspõhine, kuna senise praktika põhjal tellitakse enamik tasulisi töid (siiani uuring, edaspidi ekspertiis) isaduse tuvastamiseks. Näiteks olukorrad, kus vabaabielus olev paar jääb lapseootele ning enne lapse sündi lapse isa sureb. Lapse ema saab isadust tuvastada DNA abil. Andmete säilitamine sellises olukorras 20 aastat on seotud lapse täisealiseks saamisega, misjärel tal on võimalus veel isadus vormistada, kui lapse ema ei ole seda varem teinud. Lõikes 8 sisaldub analoogselt kehtiva seadusega volitusnorm justiitsministrile infosüsteemi põhimääruse kehtestamiseks. 2. jagu Riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister § 17. (kehtivas KES-is §-d 94 ja 95) Riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister Eelnõuga luuakse riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister (edaspidi RSBR) seniste riikliku sõrmejälgede registri (edaspidi sõrmejälgede register või lühendatult RSR) ja riikliku DNA- registri regulatsioonide liitmisel. Ettepanek RSBR-i loomiseks tuleneb STAK 2015–2020 ja 2020–2030 ning Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2017. a otsuse alusel loodud automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi ABIS) kasutuselevõtust. ABIS-e kasutuselevõtu õiguslik alus tuleb Siseministeeriumi ettevalmistatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest (eelnõu 366 SE)12. Muudatused jõustusid 15.07.202113. 12 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8bf5e47e-e45f-43c2-8189- 6bb875bf51fc/Isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20se onduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072021001 18 ABIS kesksüsteem14 võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi andmeid (sõrmejälgi ja näokujutisi) ning teha üks-ühele ja üks-mitmele biomeetriliste andmete võrdlust. ABIS-e eesmärk on luua keskne andmekogu, kuhu koondatakse erinevate riiklike menetluste raames ning praegu erinevatesse andmekogudesse15 kantud biomeetrilised andmed. ABIS hakkab võimaldama biomeetriliste andmete võrdlust ka Justiitsministeeriumi valitsemisala asutustele. Kuni ABIS regulatsiooni jõustumiseni 15.07.2021. a kehtinud KES-i kohaselt töödeldakse ja säilitatakse isiku daktüloskopeerimisel ja sündmuskohalt või muult objektilt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgi riiklikus sõrmejälgede registris. ABIS-e kasutuselevõtu järel töödeldakse ja säilitatakse nimetatud andmeid ABIS-es ja nende kohta kehtib andmekogu ABIS loomisel jõustunud regulatsioon. ABIS kesksüsteem asendab EKEI-s varasemalt kasutatud sõrmejälgede otsimise süsteemi Automated Fingerprint Identification System (AFIS), mida reguleerisid RSR-i sätted. ABIS-e I etapi ehk nn krimimooduli kasutusulevõtt toimus suvel 2021 ja II etapi ehk nn tsiviil ABIS-e kasutuselevõtt on kavandatud 2022 aastasse. Järgnevalt jooniselt on näha, kuidas toimub andmevahetus pärast krimimooduli kasutuselevõttu, kuid enne tsiviil ABIS-e käivitumist ja enne KES-i muudatusi, millega luuakse RSBR. Tsiviil ABIS-e käivitumise järel on ITDS § 154 alusel õigus teha isikusamasuse kontrolliks päringuid: Politseinik võtab MESA Politseinik saab -kogu ABIS-est avaliku korra ja riigi julgeoleku hõivejaamaga KrMS § läbi MESA tagamiseks ja üksnes juhul kui see pole muul 991 vm alusel isikult hõivejaama moel võimalik sõrmejäljed, mis teha isiku 10 - sõrmejäljeekspertiisi tegemiseks raskes kuriteos kanduvad ABIS sõrmejäljega võib kasutada KrMS § 992 alusel muul eesmärgil ABIS (IDEMIA) kesksüsteemi otsingut, mille (tsiviil ABIS-es) kogutud sõrmejälgi ja andmeid. (IDEMIA) (nn krimibaasi). vasteks on kesksüsteem Biomeetria allub ABIS isiku- ja lisab regulatsioonile. menetluse PRÜM lepingu automaatselt andmed. alusel toimub andmed EL riikide vahel jälgede Ekspert Isiku korduv automaatne võtja, koha Politseinik sisestab Kui isiku biomeetria võrdleb isiku jälgede sõrmejälgede ja aja kohta. isikuandmed, on varasemast varasemaid võtmine, otsing ABIS menetluse andmed ja krimibaasis sama jälgi jt varasemad kesksüsteemis. jälgede vm nimega, lähevad andmeid ning nimed vm Kokkulangevuse kasutuseesmärgi ABIS andmed EKEI otsustab isiku muudatused korral (IDEMIA) kesksüsteemi. sõrmejälje eksperdi liitmise on nähtavad pöördutakse KrMS § 991 vm alusel ABIS kesksüsteemi varasemaga vaid EKEI politsei loetakse need RSR krimimooduli või uuena eksperdi kontaktpunkti osaks. töölauale. salvestamise. töölaual. poole isiku muude andmete saamiseks. Kui isiku sõrmejälgi jt andmeid ei ole varem Isiku andmete EKEI ekspert saab krimibaasi sisestatud, kontrollimisel ja uute teha krimibaasis liiguvad andmed ABIS- biomeetriliste otsinguid 10 esse automaatselt. andmete sisestamisel sõrmejäljega, teeb EKEI otsingu perekonnanimega seni avastamata ja sündmuskoha sündmuskohajälgede jälgedega seas. ABIS-e eelnõuga (366 SE) täiendati ka KES-i 2. peatüki 3. jao sätteid, mis puudutavad riiklikku sõrmejälgede registrit ning sinna kantavaid daktüloskopeerimisel kogutavaid andmeid, viidates, et nüüd liiguvad need andmed ABIS-esse. Samuti täiendati sama peatükki 4. jaoga, milles sätestatakse ABIS-e üldregulatsioon, andmekogu asutamise eesmärk, töödeldavate andmete kategooriad, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav 14 Tehniline lahendus pärineb IDEMIA-lt, kes võitis vastava hanke: https://www.idemia.com/ 15 ABIS eelnõuga muudeti 14 seadust, mis reguleerivad erinevaid andmekogusid, vt täpsemalt eelnõu nr 366 SE seletuskirja. 19 töötleja. ABIS-e loomisega on arvestatud ka selles KES-i eelnõus ning sellesse on lisatud ABIS- t puudutav regulatsioon. ABIS-e kesksüsteemi kantakse isikute biomeetrilised andmed ja nendega tehtavaid toiminguid reguleerivad andmekogu ABIS sätted. ABIS-e kasutuselevõtu järel jäävad andmed isiku kohta, andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning andmed daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta EKEI registri osaks, milleks kehtiva KES-i kohaselt on RSR. Kuigi tegemist on täiesti eraldiseisvate andmekogudega, paiknevad füüsiliselt varasemalt AFIS-es olnud isikuandmed ABIS kesksüsteemis ja kuni ABIS kasutuselevõtuni kogutud nn ohjeandmed (andmed menetlusasja kohta, mille raames jäljed on hõivatud, andmed hõivaja ja hõivamise aja ning koha kohta ja andmete hõivamise õiguslik alus ning andmete edasine kasutuse eesmärk) asuvad EKEI-s paberkartoteegis, seda põhjusel, et AFIS-es kasutusel olnud sõrmejäljekaart võimaldas sisestada vaid piiratud hulga infot. Olemasolevat paberkartoteeki ei ole tehniliselt võimalik ega ka otstarbekas käsitsi uude ABIS kesksüsteemi digitaliseerida. Paberkartoteek jääb EKEI-sse kuni sellel sisalduvate andmete säilitustähtaja lõpuni, mille järel see hävitatakse. ABIS kesksüsteemi kasutajaõigused, ligipääsud ning otsinguvõimaluse ulatus on määratud lähtudes ABIS-ega liidestatavate andmebaaside regulatsioonides sätestatust. ABIS kesksüsteem on loodud selliselt, et andmete edastaja, kelleks on enamasti politseiametnik (aga ka nt vanglaametnik), saab sisestada isikuandmed ja jälgede võtmise põhjuse ning sõrme- ja peopesajäljed, misjärel andmed jälgede võtja ja võtmise aja kohta lisanduvad automaatselt. Sellist automatiseeritud jälgede saatmist ABIS kesksüsteemi saab kasutada ainult spetsiaalse ABIS-ega ühenduses oleva turvalise tehnilise seadme kaudu. Vastavad MESA16 tarkvaral põhinevad tööjaamad on olemas vaid politseiosakondades, kuna KrMS § 991 kohaselt on politsei kohustatud sõrmejälgi võtma. Sama seadmega on võimalik kontrollida ka isiku kohta käivate andmete olemasolu ABIS-es. Otsing toimib selliselt, et seadme kaudu sõrmejälgede sisestamise järel saab politsei andmete olemasolu korral ABIS-es kohese vastuse isiku ja kriminaalasja andmetega. Juhul kui isiku kohta andmed puuduvad, teavitab süsteem politseiametnikku, kes siis vastava õigusliku aluse olemasolul isikult sõrmejäljed hõivab. Ilma isikult sõrmejälgi kontrolliks hõivamata, st isiku nime või muude andmete järgi ei ole süsteemist võimalik otsingut teostada. ABIS-e kesksüsteemis on erinevad kasutajaõigused ja ligipääsud ning otsinguvõimalused vastavalt regulatsioonidele, mis tulenevad ABIS-ega liidestatavate andmebaaside regulatsioonidest. Politseiametnikul, kes MESA tööjaama kaudu jäljed ja muud andmed sisestab, on neile andmetele juurdepääs menetluse algusest peale ja õigus ning kohustus neid andmeid töödelda. EKEI sõrmejäljeekspert kontrollib spetsiaalse eksperdi tööprogrammi abil süsteemi sisestatud isiku varasemaid jälgi ja andmeid andmebaasis ning andmete kattuvuse korral hindab ja otsustab, kas tegemist on sama või erineva isikuga. EKEI eksperdil on õigus ja võimalus andmeid ka muuta või kustutada seaduses ette nähtud juhtudel. Väljapoole EKEI-d ja politsei tegevusala toimib otsingusüsteem hetkel vaid kokkulangevuse või mittekokkulangevuse tüüpi päringuna PRÜM lepingu17raames ja seal osalevad otsingus ainult sõrme- ja peopesajäljed ning kokkulangevuse korral peab lepinguosaline riik taotlema isikuandmedvastavast riiklikust asutusest. 16 MESA- multi-enrollment services application: https://www.idemia.com/wp-content/uploads/2021/02/mesa- idemia-brochure-202006.pdf 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/12984757 20 Kuna väljaspoole EKEI-d ja politsei tegevusalasid on selgelt eraldatud ABIS-e kesksüsteemis olev biomeetria ja isiku- ning ohjeandmed, siis on need andmekogud eraldatud ka juriidiliselt eraldi regulatsioonide alla, seda olenemata andmete füüsilisest asukohast: biomeetria kuulub nn ABIS-e regulatsiooni alla ja biograafia ning ohjeandmed RSR regulatsiooni alla, millest kõnesoleva eelnõuga saab RSBR. Kuna aga ABIS-esse on tulevikus võimalus koguda lisaks sõrmejälgedele ka näokujutisi, tuleb ka selleks luua õiguslik alus. Lisaks nimetatutele on Justiitsministeeriumil koostöös EKEI-ga ettevalmistamisel tehniline võimekus häälenäidiste kogumiseks. Kehtivas KES-is reguleeritud sõrmejälgede ja DNA-proovide võtmine ning uue regulatsiooniga loodavad näokujutis ja häälenäidis sisaldavad isikute biomeetrilisi andmeid, mistõttu peab nende andmete töötlemine olema seaduse tasandil korrektselt reguleeritud ja seda on otstarbekas teha ühetaoliselt. Arvestades, et ABIS-e regulatsiooni alla lähevad ainult sõrmejäljed ja näokujutised, mitte aga DNA-proovid ja häälenäidised, ning see nõuab teatud erisuste tegemist, on mõistlik kõikide biomeetriliste tunnuste töötlemine kriminaalmenetluses ühtlustada niivõrd, kui see on võimalik, et menetlejal oleks selge, millal ja kuidas toimida, ning isik, kellelt biomeetrilised andmed võetakse, saaks aru, milleks ja kuidas andmeid kasutatakse ning kui kaua säilitatakse. Seniste RSR-i ja DNA-registri ühendamist RSBR-iks on arutatud ka ABIS-e nõukogus ja juhtrühmas ning see on leidnud toetust. Antud register oleks tulevikus EKEI kasutatav ABIS- ega liidestuv menetlusinfosüsteem, mis ühendaks endas õiguslikult RSR-i ja DNA-registri. Sisuliselt oleks tegemist juriidilise haldamise mudeli ühtlustamisega, kuna biomeetriliste andmete koondumine ühte andmekogusse ABIS on juba alanud. See parandaks eelkõige menetleja tööd, kes peaks järgima ainult ühte kindlat protsessi ja õigusruumi ning registris tehtavad erinevad toimingud oleksid hallatavad ühetaolise tööprotsessina. Samuti toetab see muudatus digitaalsele kriminaalmenetlusele ülemineku üldist eesmärki. Kuna ABIS kesksüsteem võimaldab tulevikus koguda ka näobiomeetriat lisaks sõrmejäljekujutistele, on vajalik luua selleks eelnevalt õiguslik alus. Näotuvastuse kasutuselevõtu olulisus süüteomenetluses seisneb järgnevas. 1) Näotuvastuse kasutuselevõtt tooks kaasa viimaste aegade suurima edasimineku kuritegude avastamisel ja seda nii EKEI kui politsei hinnangul. Eeldatav progress on võrreldav nende arenguhüpetega, mis leidsid aset seoses sõrmejälgede ja DNA kasutuselevõtuga. Kuna avalik ruum on täis kujutisi jäädvustavaid seadmeid ja neile lisanduvad isikute käes olevad vahendid, on suhteliselt suur tõenäosus, et kuriteoga seotud isikud saavad olema jäädvustad kas kuriteopaigal või teel sinna ja tagasi. Isikute kindlakstegemine nendel jäädvustustel ongi näotuvastuse ülesanne. 2) Näotuvastuse kasutuselevõtu osas süüteomenetluses on Eesti praeguseks Euroopa Liidu riikide hulgas mahajääja. EL riikidest esimene näotuvastuse kasutusele võtja oli Saksamaa juba 13 aasta eest, aastal 2008. Seisuga 31.12.2020 oli näotuvastus kasutuses 11 EL riigis ning kahes politseikoostöö rahvusvahelises organisatsioonis – Interpolis ja Europolis. Kuus EL riiki olid teinud ettevalmistused käivitamaks näotuvastus 2021 aasta jooksul. Kui Eestis ei võeta näotuvastust lähiajal kasutusele, kuulume me vaatamata oma digiriigi mainele selles osas EL- is tagaridadesse. 3) Kõigis Eesti naaberriikides on näotuvastus süüteomenetluses kasutuses. Ka meie lähimatel lõunanaabritel Lätil ja Leedul, kellega me jagame sarnast minevikku ja kellega me ennast sageli võrdleme, on näotuvastus süüteomenetluses ammu töös, Lätis vastavalt aastast 2012 ja Leedus aastast 2019. 21 4) Euroopa riikide vahel sõlmitud PRÜM lepingu18 alusel aset leidev biomeetriliste andmete vahetus on pööranud pilgu näotuvastuse suunas ja suure tõenäosusega lisandub järgmise põlvkonna andmevahetusse ka näotuvastus, lisaks seni vahetatavatele DNA ja sõrmejälgede andmetele. Ka selleks arenguks peame me valmis olema ja looma nii nägude andmebaasi kui näootsingu võimekuse. EKEI on viimastel aastatel koos oma partneritega panustanud päris palju selleks, et süüteomenetluses võetaks kasutusele näotuvastus. Selleks: 1) on olemas tehnilised eeldused näoandmebaasi loomiseks ABIS-es; 2) on olemas hõivevahendid nägude kogumiseks ABIS-esse; 3) on võimalik näo otsingufunktsionaalsuse kasutuselevõtt ABIS-es alates 2022 aasta esimesest poolest; 4) on kogutud Euroopa Komisjoni poolt rahastatud TELEFI projekti19 käigus informatsioon EL riikidest, millised on parimad praktikad ja standardid näobiomeetria kasutamisel süüteomenetluses; 5) on alustatud EKEI töötajate ja politseiametnike koolitamist, näiteks on osaletud FBI koolitusel; 6) on esmalt vajalik luua korrektne õiguslik alus. Millised on ohud ja hirmud seoses näotuvastuse võimekuse kasutusele võtmisega? Kardetakse, et tehnoloogia leiab kasutamist massiliseks isikute liikumise jälgimiseks reaalajas. Põhimõtteliselt on see võimalik ja väidetavalt seda diktatuuririikides (Hiina, Venemaa) ka tehakse, kuid see ei ole realistlik Euroopa õigusruumis. Süüteomenetluses, ei olnud seisuga 31.12.2020 näotuvastuse reaalajas kasutamine veel üheski EL riigis töös. Küll aga seda katsetati ja eesmärgiga leida tagaotsitavaid isikuid. Seega saab reaalaja otsingu korral andmebaas olema väga piiratud (näiteks tagaotsitavad) ega riiva põhiosa inimeste õigusi mingilgi moel. Kardetakse, et kõik isikud, kelle näokujutis on riigi valduses (läbi passi või ID-kaardi või juhiloa taotlemise läbi), osalevad pidevalt näotuvastuse otsingutes kuritegude avastamiseks. Nii see pole. Kuritegude avastamiseks luuakse spetsiaalne nägude andmebaas ja sinna kantakse täpselt samad isikud, kes on seni olnud kantud sõrmejälgede ja DNA andmebaasi. Näootsing dokumentidega seotud nägude andmebaasis saab olema võimalik kuriteo avastamiseks väga üksikul erandjuhul raske kuriteo puhul prokuratuuri eriloal. Samasugune regulatsioon on ka sõrmejälgede puhul, mis on kogutud mõned muus menetluses. Seda regulatsiooni ei ole kavas muuta. Kuidas vähendada hirme, mis seonduvad näotuvastuse kasutusele võtmisega? 1) Kui süütegude uurimisel on vaja kindlaks teha fotole või videole jäädvustatud isik, siis kaasaegne tehnoloogia võimaldab selle tuvastamise viia läbi kiiresti, selle asemel, et pöörduda läbi avalike kanalite inimeste poole küsimusega, kellega on tegemist või loota sellele, et keegi politseist tunneb isiku ära. Sellega vähendatakse kõrvaliste isikute andmete avaldamist. 2) Süütegude uurimisel viiakse näootsing läbi spetsiaalse andmebaasi vastu, mis sisaldab näokujutisi kahtlusalustelt, süüdistatavatelt ja süüdimõistetutelt. Sealjuures viiakse sellesse andmebaasi infot vaid juhul, kui süütegu on sellisel määral tõsine, et sellega kaasneb vähemalt üheaastane vanglakaristus. 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/12984757 19 TELEFI projekti info veebileht: https://www.telefi-project.eu/ 22 3) Näootsing süüteomenetluses teiste andmebaaside vastu on võimalik läbi viia üksikul erandjuhul väga raskete kuritegude korral prokuratuuri eriloa alusel. 4) Seadustatav lähenemine näotuvastuse kasutamiseks süütegude avastamisel on üles ehitatud lähtuvalt nendest regulatsioonidest, mis on pikka aega olnud kasutuses nii sõrmejälgede kui DNA osas ning mis on ühiskonnas olnud aktsepteeritud ja ühtlasi olnud kuritegude avastamisel üliolulisteks tööriistadeks. Eelnõu § 17 sätestab RSBR-i eesmärgi ja andmete jagunemise andmekogu ABIS ja RSBR-i vahel. Lõige 1 sätestab milleks võib RSBS-is olevaid andmeid töödelda. See on oma olemuselt sama kui kehtivas KES-is – jäljed ja proovid, mis on kogutud seaduse alusel, viiakse registrisse, kus neid töödeldakse seadustes märgitud eesmärkidel. Enne 15.03.2019 jõustunud seadusemuudatusi oli säte sõnastatud nii, et töötlemine ise oligi registri pidamise eesmärgiks, kuid see ei ole sisult õige ning isikuandmete kaitse seaduse muudatuse raames lisati eesmärgina ekspertiiside ja uuringute tegemine. Kuid see on jällegi liiga kitsas, kuna EKEI ülesanded on laiemad kui vaid ekspertiiside ja uuringute tegemine. Kuna varasem sõnastus oli liiga lai ning hetkel kehtiv on liiga kitsas, siis on eelnõus loetletud kõik eri seadustest tulenevad eesmärgid analoogselt KEIS-iga. Küll aga ei ole otstarbekas tuua KES-i loetelusse täpseid viiteid teistele seadustele, kust daktolüskoopiaandmete töötlemise ülesanded pärinevad, kuna siis tekiks vajadus muuta viidet, kui mõnes seaduses tehakse muudatusi. Praegu reguleerivad isikute daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi võtmisel saadud andmete kogumist ja registrisse kandmist ning edasist töötlemist seadused, mille konkreetsed sätted on toodud iga loetelupunkti juures: 1) välistamiseks; KrMS § 100; kaitseväeteenistuse seaduse § 921; politsei ja piirivalve seaduse § 451; KES § 251; 2) isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks; vangistusseaduse § 96; 3) süütegude tõkestamiseks, vastamiseks ja menetlemiseks; KrMS § 991; vangistusseaduse § 18; 4) ekspertiiside ja uuringute tegemiseks; KrMS §-d 99 ja 992; KES-i üldine loogika, sh KES §-d 4, 5, 8 ja 92; 5) välislepingust või muust Eesti jaoks siduvast rahvusvahelisest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks; 6) isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil registrisse kantud andmete töötlemiseks; KES § 98. Kuna andmekogu ABIS nimetatakse KES-is esmakordselt §-s 17, siis on lõikes 1 välja toodud andmekogu pikk nimetus ning lühend, mida kasutatakse edaspidi. Lisaks andmete töötlemise eesmärgile tuleneb lõikest 1 oluline põhimõte, et läbivalt räägitakse kolmest andmete kategooriast: 1) isikute biomeetrilised andmed (sõrmejäljed, DNA-profiil, näokujutis, häälenäidis); 2) isikuandmed ehk biograafilised andmed (isiku nimi ja isikukood, vajadusel ka kontaktandmed); 3) biomeetriliste andmete võtmise ja kogumisega seotud andmed ehk nn ohjeandmed (need võivad olla andmed selle kohta, kes ja millal on võtnud isikult biomeetrilised andmed, millisel õiguslikul alusel, mis eesmärgil ja mis menetluse raames). Kuna andmekogu ABIS regulatsiooni alla lähevad vaid sõrmejäljed ja näokujutised, siis on § 17 järgnevates lõigetes sätestatud iga biomeetrilise tunnuse kohta, kuhu kuuluvad biomeetrilised andmed, kuhu isikuandmed ja kuhu nn ohjeandmed. Lõige 2 reguleerib nende andmete töötlemist, mis seni on olnud RSR-is. Naha papillaarkurrustiku jälgi (nii isikutelt võetud kui sündmuskohalt kogutud) töödeldakse ABIS-e 23 regulatsiooni alusel ning isikuandmeid ja jälgede võtmise andmeid (nn ohjeandmed) töödeldakse RSBR-i regulatsiooni alusel. Võrreldes senise RSR-i regulatsiooniga on lõikesse 2 lisatud „muu objekt“, kuna lisaks isikutele ja sündmuskohale võidakse võtta jälgi mingilt objektilt, mis ei asu sündmuskohal ega ole sealt pärit. Näiteks võetakse jälgi EKEI laboris klaaspudelilt või muult objektilt. Lõige 3 reguleerib uut biomeetrilist tunnust näokujutist. Näokujutise puhul ei ole reeglina tegemist fotoga, vaid teatud tunnustele vastava infotehnoloogilise andmehulgaga, mille süsteem genereerib etteantud algoritmide kaudu. Näokujutise loomine on võimalik ka digitaalse kaameraga fotografeerimisena või spetsiaalse tööjaamaga. Kui tegemist on fotografeerimisega digitaalse fotoaparaadiga, siis ei salvestu andmekogusse biomeetriliste andmetena mitte ainult foto, vaid ikkagi kindlatele tunnustele vastav näokujutis, mis on hiljem otsingumootori abil automaatselt võrreldav. Ükskõik millise tehnoloogia abil saadud näokujutisi töödeldakse andmekogus ABIS. Sarnaselt sõrmejälgedele töödeldakse isiku biograafilised ja ohjeandmed (st andmed näokujutise võtmise või kogumise kohta) süüteomenetluse biomeetriaregistri regulatsiooni kohaselt. Lõige 4 on oluline täpsustus eelnevatele lõigetele 2 ja 3 ning täpsustab, et seoses sõrmejälgede ja tulevikus ka näokujutiste paiknemisega andmekogus ABIS ning biograafiliste ja ohjeandmete jäämisega RSBR-i regulatsiooni alla ühendatakse kahes andmekogus olevad andmed kokku turvalist elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil, milleks on ABIS-e kesksüsteemi juurde spetsiaalselt EKEI ekspertidele loodud eksperdi tööriist. Lõige 5 reguleerib DNA-proovi töötlemisega seotut. DNA-proovi analüüsil saadud andmeid ei viida senisest DNA-registrist ABIS-esse üle, kuid kuna kõnesoleva eelnõuga liidetakse RSR ja DNA-register ühiseks RSBR-iks, siis on vajalik eraldi lõige ka DNA kohta selliselt, et nii DNA- proovi analüüsil saadud andmeid (biomeetrilised andmed), DNA võtmise või kogumisega seotud andmeid (ohjeandmed) kui ka isikuandmeid (biograafilised andmed) töödeldakse ja säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistri regulatsiooni kohaselt. Füüsiliselt asuvad DNA profiilid spetsiaalses kesksüsteemis CODIS-es. Lõige 6 reguleerib sarnaselt DNA-le häälenäidiste andmete töötlemist. Häälenäidis võib olla isikult võetud selliselt, et isik loeb häälega talle ette antud teksti (tehnilise vahendi abil lindistatud) ning see säilitatakse registris. Muul moel saadud on häälenäidis sel juhul, kui on tegemist näiteks KrMS 31. peatükis sätestatud jälitustoimingu vm menetlustoimingu raames saadud või kogutud salvestisega. Kuna häälenäidiseid ei saa kanda ABIS-esse, siis jäävad need analoogselt DNA-proovidega RSBR-i osaks, kuigi tegemist on isiku biomeetriliste andmetega. Samuti jäävad RSBR-i osaks häälenäidise võtmise või kogumisega seotud andmed (ohjeandmed) ning isikuandmed (biograafilised andmed). Lõikes 7 nimetatakse andmekogu vastutav töötleja, kelleks on Justiitsministeerium, ning volitatud töötleja, kelleks on EKEI AvTS § 434 kohaselt. Lõige 8 sätestab, et registri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Põhimäärus tuleb kehtestada valitsuse määrusega seepärast, et tegemist on mitmeid valdkondi ning asutusi puudutava regulatsiooniga ja justiitsministri määrus ei ole selleks piisav. Sõrmejäljed, näokujutised ning DNA-proovid ja tulevikus häälenäidised võtab enamasti politsei või vangla ning edastab need EKEI-le, kes omakorda annab tagasisidet ekspertiisi või uuringuna politseile, kohtule vm asutusele. § 18. (kehtivas KES-is § 97) Andmete kandmine süüteomenetluse biomeetriaregistrisse 24 Lõige 1 sätestab analoogselt kehtiva seadusega, et RSBR-i kantakse andmed üksnes seaduse alusel. See tähendab, et kas KES-is endas või mõnes muus seaduses peab olema sellekohane regulatsioon. Näiteks KrMS § 991 lõike 4 kohaselt kantakse isikute daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse. Kõnesoleva eelnõuga muudetakse sättes registri nimetus RSBR- ks. Samuti sisaldub lõikes põhimõte, et registrisse kantud andmeid tohib kasutada üksnes seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja registrisse kandmise eesmärgiga. Sama KrMS § 991 lõike 1 näitel on selleks süütegude menetlemine, avastamine ja ärahoidmine. Samuti osalevad nii sõrmejälgede kui DNA-register nn PRÜMi lepingu20 kaudu rahvusvahelises automatiseeritud andmevahetuses ning sellisel juhul ei tehta ekspertiisi, kuigi andmeid töödeldakse ning see on seaduses nimetatud ülesanne. Lõikes 2 olev viide isikut tõendavate dokumentide seadusele (ITDS) lisandus seoses andmekogu ABIS regulatsiooniga, mis jõustus 15.07.2021. ITDS-i § 155 reguleerib andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemist. Lõige 1 defineerib, mis on identiteediandmed. Identiteediandmed on isiku biomeetrilised ja biograafilised andmed, mille järgi on võimalik isik tuvastada või isikusamasust kontrollida. Isiku identiteedi komponendid määratakse esmakordse kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetluse käigus ja luuakse isiku identiteet tervikuna. Korduva kodakondsus- ja migratsioonimenetluse käigus isiku identiteediandmeid uuendatakse, säilitades ka varasemad andmed. ITDS-i § 155 lg 4 sätestab, et isiku tuvastamise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid mitme andmekogus ABIS säilitatava andmekogumiga (üks-mitmele võrdlus). Isiku tuvastamise puhul on andmekogus ABIS võrdlemisel aluseks isiku biomeetrilised andmed, mida võrreldakse mitme andmekogu andmetega ning võrdlemise tulemusel saadakse vastuseks isikuandmed. ITDS-i § 155 lg 5 sätestab, et isikusamasuse kontrollimise käigus võrreldakse isiku identiteediandmeid andmekogusse ABIS varem tema kohta kantud identiteediandmetega (üks- ühele võrdlus). Isikusamasuse kontrollimise käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. See tähendab, et isikult võetud biomeetrilisi andmeid võrreldakse temalt varem võetud ning andmekogusse ABIS kantud biomeetriliste andmetega. Isikusamasuse kontrollimisel andmekogus ABIS kasutatakse võrdluse tegemisel isiku biomeetrilisi ja biograafilisi andmeid ning võrdluse tulemuseks saadakse vastus „jah“ või „ei“, kas biomeetrilised andmed kuuluvad isikule, ning vajadusel ka isikuandmed. ITDS-i § 155 lg 6 sätestab andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemise alused isiku tuvastamisel. Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isiku tuvastamiseks üksnes seaduses sätestatud menetlustes. Sama paragrahvi lg 4 punktides 1–5 on välja toodud juhud, millal tohib andmekogusse ABIS kantud andmete alusel isikut tuvastada. Juurdepääs andmekogu ABIS andmetele isiku tuvastamiseks on andmekoguga ABIS liidestuvatel andmekogudel. Seadus sätestab andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemise põhimõtted, juurdepääsuõigused konkreetsetes menetlustes sätestatakse andmekogu ABIS põhimääruses. Kõnesoleva paragrahvi lõiked 3–6 sätestavad iga kogutava biomeetrilise tunnuse kohta eraldi lõikes andmed, mis jäävad RSBR-i regulatsiooni alla. Kui § 17 nimetab ära, et sõrmejälgede ja näokujutiste biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS ning isikuandmed ja nn ohjeandmed RSBR-i, siis § 18 täpsustab andmete koosseisu iga tunnuse kohta eraldi. 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/12984757 25 Lõiked 3 ja 4 on vastavalt daktüloskopeerimise ja näokujutise võtmisega seotud andmed, mille biomeetrilised andmed lähevad ABIS-esse. 1) RSBR-i regulatsiooni alla jäävad isikuandmed ning sündmuskoha andmed ja sõrmejälgede puhul ka objekti andmed (nt mingi ese, millelt võetakse sõrmejälg), kui sellised andmed on olemas. Punkti 1 on sõrmejälgede juurde lisatud sündmuskoht ja muu objekt, kuna kehtivas seaduses ei ole need reguleeritud ja vaid isiku andmed ei ole piisavad. Ka sündmuskohti ja muid objekte tuleb tähistada. Kuna alati ei ole registrisse kantavate jälgede kohta täpsustavat infot, siis on endiselt kirjas täiendus kui sellised andmed on olemas. 2) Andmed vastavalt daktüloskoopiaandmete või näokujutiste võtmise kohta sisaldavad informatsiooni, kes võttis andmed, millal, millises menetluses ja mis eesmärgil. 3) Andmed vastavalt daktüloskoopiaandmetega või näokujutistega tehtavate toimingute kohta sisaldavad informatsiooni andmete registrisse kandmise kohta, võrdlusotsingute tegemise ning selle tulemuste jm andmetega tehtavate toimingute kohta. Täpne andmete koosseis sisaldub registri põhimääruses. Lõiked 5 ja 6 on vastavalt DNA-proovi ja häälenäidise võtmisega seotud andmed, mille biomeetrilised andmed ei lähe ABIS-esse, vaid jäävad RSBR-i. 1) RSBR-i kantakse isikuandmed ning sündmuskoha andmed ja DNA puhul ka objekti andmed (nt mingi ese, millelt võetakse DNA-proov), kui sellised andmed on olemas. 2) Andmed vastavalt DNA-proovi või häälenäidise võtmise kohta sisaldavad informatsiooni, kes võttis andmed, millal, millises menetluses ja mis eesmärgil. Lõikes 5 DNA puhul on punktis 3 DNA-proovi analüüsil saadud andmed. Kehtivas seaduses on ekslikult nimetatud neid DNA-proovi andmeteks, kuigi kehtiva KES-i § 95 lõikes 1 on nimetatud DNA-registri pidamise eesmärgiks õigesti DNA-proovide analüüsil saadud andmete töötlemine. DNA-proov võetakse näiteks isiku suust vatipulgaga sülge kaapides. Sellisel kujul ei ole võimalik saadud proovi registrisse sisestada. Selleks töödeldakse proovi ning saadakse isiku DNA-profiil, mis kantakse registrisse. Kuna profiili mõiste oleks liiga detailne, on otstarbekas nimetada seda DNA-proovi analüüsil saadud andmed. Seda enam, et sama mõistet kasutab ka kehtiv seadus ja muudetav seadus registri eesmärgi juures. 4) DNA-proovi kood. Kehtivas seaduses on punktis 2 viide DNA-proovi võtmise alusdokumentidele, kuid see ei ole asjakohane, kuna DNA-register (CODIS) ei võimalda süsteemi lisada või seal luua mingeid dokumente. CODIS registreerib iga DNA-proovi unikaalse koodiga, mille kaudu saab siduda proovi ning selle analüüsil saadud andmed (ehk profiili) ja DNA-proovi võtmise andmed: kes proovi võttis, millal ja mis eesmärgil ning kellelt. Seega on tegelikkusega kooskõlas nimetada registrisse kantavate andmete loetelus DNA-proovi kood, mis on sisuliselt viide, mille kaudu on võimalik jõuda alusdokumentideni. 5) Analoogselt teiste tunnustega andmed DNA-prooviga tehtavate toimingute kohta, mis on sõnastatud ka kehtivas seaduses samamoodi. Küll on aga ära jäetud viide tulemustele. Toimingud, mida andmetega võidakse teha, on näiteks andmete väljastamine või arhiveerimine vms. Mingit tulemust selles kontekstis ei saa olla. Andmete analüüsimise üheks väljundiks võib olla ekspertiisiakti koostamine, kuid sellist infot ei kajastata DNA-registris, vaid KEIS-is ning seepärast ei ole vajalik regulatsiooni selline sõnastus. Täpne andmete koosseis sisaldub registri põhimääruses. Lõikes 6 häälenäidise puhul on punktis 3 tulemus ehk häälenäidis ehk salvestis kas isiku poolt diktofonile vm-le salvestusseadmele loetud tekstiga või muu salvestis isiku häälega. Analoogselt teiste tunnustega on ka andmed häälenäidisega tehtavate toimingute kohta, mis tähendab nt informatsiooni andmete registrisse kandmise kohta, võrdlusotsingute tegemist ning selle tulemust jm. Täpne andmete koosseis sisaldub registri põhimääruses. 26 § 19. (kehtivas KES-is §-d 96) Juurdepääs süüteomenetluse biomeetriaregistrile Lõikes 1 reguleeritud põhimõte, et süüteomenetluse biomeetriaregistrisse kantud andmed on ette nähtud vaid asutusesiseseks kasutamiseks, st need ei kuulu avalikustamisele ning on juurdepääsupiiranguga.Sama põhimõte on ka kehtivas seaduses sõrmejälgede registri ja DNA- registri kohta (§ 96 lg 1). Lõige 2 ühendab endas kehtiva KES § 96 lõiked 2 ja 3. Registrile juurdepääs on volitatud töötlejal, kuna EKEI näol on tegemist registri volitatud töötlejaga AvTS § 434 tähenduses. Lõige 3 on senisega võrreldes uus regulatsioon ja annab piiratud ulatuses automatiseeritud juurdepääsu RSBR-ile korrakaitseorganile, uurimisasutusele, kohtuvälisele menetlejale ja vanglale. Juurdepääs antakse vaid andmete automatiseeritud edastamiseks registrisse ning andmete olemasolu kontrollimiseks samuti automatiseeritult, et vältida liigset andmete edastamist ebaturvalisel viisil. Näiteks vangistusseaduse § 18 lõikes 1 sätestatakse, et vanglasse karistust kandma saabunud isik fotografeeritakse, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov isikusamasuse tuvastamise, süütegude avastamise ja ärahoidmise eesmärgil, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal või varem kriminaalmenetluse käigus. Samas ei ole vanglal informatsiooni selle kohta, kas toiminguid on varem tehtud või mitte. Ainus võimalus seda teada saada on pöörduda kirjaliku päringuga EKEI poole, kes kontrollib käsitsi ja saadab vastuse. Liigse halduskoormuse ja ajakulu tõttu ei tee vangla praktikas neid päringuid ja võtab vanglasse saabunud isikutelt uuesti nii sõrmejäljed kui ka DNA-proovi ning edastab need EKEI-le, kes need registrisse sisestab. Kuna kohtueelses menetluses on kriminaalasjal erinev number võrreldes kohtuotsusel oleva numbriga, siis sisestatakse praktikas sageli andmed sama isiku kohta topelt. Selleks, et vältida andmete topelt võtmist ning sisestamist, on vaja luua selline automatiseeritud võimalus kontrollida, kas andmed on olemas ja neid ei võeta uuesti või andmeid ei ole ja need tuleb võtta. Lõike 3 alusel antav ligipääs ei tähenda andmete saamist, vaid infot selle kohta, kas andmed on olemas või mitte. Samuti on vajalik õigusliku aluse olemasolu andmete automatiseeritud edastamiseks näiteks E-toimiku kaudu või muul moel. Praegu saadetakse näiteks vanglast andmeid paberkandjal (sõrmejäljekaardid või DNA-proovi võtmise kaardid koos DNA-d sisaldava vatipulgaga) ja postiga või kulleriga koos kaaskirjaga. Õiguskaare digitaliseerimise tulemusel peab olema võimalik saata andmeid ühest registrist teise digitaalselt ja automatiseeritult. Lõige 4 (kehtivas KES-is § 96 lg 4 ja § 97 lg 3) loetleb, kellele väljastatakse sõrmejälgede registrisse ja DNA-registrisse kantud andmeid: 1) Korrakaitseorganile, uurimisasutusele, julgeolekuasutusele, kohtuvälisele menetlejale, prokuratuurile, kohtule ja vanglale neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Loetelu on võrreldes kehtiva seadusega minimaalselt muudetud, kuid seni kolmes eri punktis nimetatud asutused, mis kõik tegelevad menetlusega ja vajavad andmeid neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks, on tõstetud üheks punktiks ning järjestatud selliselt, et eespool on kohtueelse menetluse asutused, seejärel prokuratuur ja kohus ning siis vangla kui karistuse täitmisega tegelev asutus. Loetelusse on lisatud korrakaitseorgan tulenevalt korrakaitseseaduse §-st 33. 2) Välisriigi pädevale asutusele väljastatakse andmeid seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise õigusakti alusel ning üksnes juhul, kui andmeid kasutatakse kooskõlas kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatuga. Siin on samuti liidetud üheks punktiks seni kahes eri paragrahvis (KES-i § 96 lg 4 p 4 ja § 97 lg 3) olnud ja samasisulised regulatsioonid, mis mõlemad viitavad, et andmete välisriiki andmiseks peab olema selge alus, ning kehtiva seaduse § 97 lg 3 märgib lisatingimusena, et välisriik peab neid andmeid kasutama seadusega reguleeritud ülesannete täitmiseks ja kooskõlas andmete kogumise eesmärgiga. See on 27 asjakohane ka sätete liitmise järel. Lisaks tuleb märkida, et praegune sama regulatsiooni kahes kohas kehtestamine on eksitav, seda enam, et § 96 lg-s 4 kirjeldatud andmete väljastamine on sisult sama kui § 97 lg-s 3 andmete edastamine. Seega on otstarbekas need ühendada. 3) Julgeolekuasutusele talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks – vaja eraldi välja tuua; 4) Isikule endale kirjaliku ja allkirjastatud taotluse alusel andmete väljastamise regulatsiooni ei ole muudetud. 5) Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile ja Kaitseväele neile seadusest tuleneva daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise kohustuse täitmiseks väljastavate andmete regulatsiooni ei muudeta. Lisatud on Politsei- ja Piirivalveamet, kellel on kohustus PPVS § 451 alusel andmed edastada. Lisaks on andmete registrist väljastamise juures uus lõige 5, millega kitsendatakse eelmise lõike loetelu registri arhiivist andmete väljastamisel. Registrite arhiivist võib üldjuhul andmeid väljastada üksnes kriminaalmenetluse seadustiku §-s 992 sätestatud juhtudel ja korras (punkt 1), s.o eelkõige raskete kuritegude menetlemiseks prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Isikul endal on õigus saada andmeid ka registri arhiivist. Analoogne säte on kehtiva seaduse § 910 lg-s 2, kuid seda on muudetud. Kuna KrMS-i § 992 reguleerib olukorda, kui on vaja kasutada andmeid erijuhtumil, siis ei ole otstarbekas seda KES-is uuesti lahti kirjutada, vaid piisab viitest KrMS-i vastavale regulatsioonile. Ja sätte asukoht on loogilisem ligipääsu regulatsiooni juures, kuna eraldi arhiivi teemat käsitlevat paragrahvi eelnõus ei ole. Lisaks sätestab punkt 2,et arhiiviandmeid võib väljastada ka julgeolekuasutusele talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. § 20. (kehtivas KES-is § 98 ) Nõusolek daktüloskopeerimisel, näokujutise või häälenäidise võtmisel või DNA-proovi analüüsil saadud andmete kandmiseks süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS Sisuliselt ei ole regulatsiooni muudetud võrreldes kehtiva seadusega, kuid on lisandunud kaks uut biomeetrilist tunnust – näokujutis ja häälenäidis. Igaühel on võimalus pöörduda EKEI poole ning taotleda enda sõrme- ja peopesajälje või DNA-proovi võtmist ning uuena ka näokujutise või häälenäidise võtmist ja vastavasse registrisse kandmist. Registrisse kantakse andmed samamoodi, nagu muude isikute puhul: sõrmejäljed ja näokujutised andmekogusse ABIS ning muud nendega seotud andmed RSBR-i ning DNA-proovi ja häälenäidise puhul kõik andmed RSBR-i. Isik määrab andmete kasutamise eesmärgi, milleks on tavapäraselt isikusamasuse tuvastamine, näiteks juhtumiteks, kui isikuga peaks midagi juhtuma. Täiendatud on senise regulatsiooniga võrreldes lõikes 3 olevat võimalust, mille kohaselt isik võib taotleda igal ajal enda andmete kustutamist. Siia on lisatud võimalus, et isik võib lisaks muuta enda andmete kasutamise eesmärki – lõikega 2 määrab isik töötlemise eesmärgi, aga seda võib olla vaja hiljem muuta ning praegu sellist võimalust seadus ette ei näe. § 21. (kehtivas KES-is §-d 99 ja 910) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmete säilitamine Lõige 1 on eelnõus samasisuline kehtiva seadusega (§ 99 lg 1) võrreldes. Tähtaega 40 aastat ei ole muudetud ja see on algselt tuletatud ilmselt sellest, et kui inimene paneb kuriteo toime näiteks 25-aastaselt ja temalt võetakse sõrmejäljed ja need kantakse registrisse eesmärgiga avastada tulevikus uusi kuritegusid, siis 40 aasta pärast on sama inimene 65-aastane, mis on vanus, kui inimese kriminogeensus peaks olema vähenenud. Ei ole alust arvata, et kui inimene paneb toime ühe kuriteo 25-aastaselt, siis järgmise alles 70-aastaselt, mil tema andmed ei ole enam aktiivses registris. Pigem panevad retsidiivsed kurjategijad uusi tegusid toime lühemate vaheaegadega. Samas on jäetud siiski lõikega 2 võimalus, et isiku puhul, kelle andmed on kantud registrisse näiteks varajases nooruses ja kes järgmised 40 aastat ei satu 28 õiguskaitseasutuste huviorbiiti ning paneb vanemas eas toime raske kuriteo, on tema andmed registri arhiivis alles ja isik on tuvastatav. Kokku hoitakse isiku andmeid registris 40 + 35 aastat ehk 75 aastat, mis on tuletatud inimese elueast. Võrreldes kehtiva seadusega on lisatud nii lõikesse 1 kui 2 näokujutise ja häälenäidise võtmine ning andmekogu ABIS, kuna sõrmejäljed ja näokujutised kantakse ABIS-esse, kuid muud andmed nende võtmise ja isiku kohta jäävad RSBR-i regulatsiooni alla, nagu ka kõik andmed DNA-proovide ja häälenäidiste kohta. Kõiki tunnuseid on otstarbekas käsitleda ühtselt. Lõige 2 on sisult sama mis kehtiva seaduse § 910 lg 1 ning lisatud on täiendus, et pärast andmete arhiivis hoidmise tähtaja lõppemist need kustutatakse. Kehtiv seadus lõplikust kustutamisest ei räägi. Lõigete 3–6 puhul on tegemist muudetud kujul senise § 99 lõikega 4, kust on välja jäetud viide KrMS §-le 99. Senisest ühest lõikest on tehtud eraldi lõiked, mis on kogutavate tunnuste põhised. Lõige 3 reguleerib naha papillaarkurrustiku jälgede säilitamist, mille osas on oluline erinevus selles, et kui tegemist on sündmuskohalt kogutud sõrmejälgede või fragmentidega, mis ei ole seostatavad ühegi isikuga, siis need on sageli mitmekaupa koos ja üksteisest füüsiliselt eraldamatud. Kui konkreetse isikuga seostatakse vaid ühte sõrmejälge või osa sellest, siis olemasoleva regulatsiooni kohaselt ei või seda jälge kauem säilitada. Kuigi seadus ei ütle, mis selle jäljega tuleb teha, on kohtupraktikas juhtumeid, kus palutakse jälg kustutada, kuid see ei ole võimalik, kui ta asub koos teiste jälgedega, mis on isikustamata ja vaja säilitada. Seepärast luuakse regulatsioon, et pärast seda, kui sündmuskohalt leitud jälg seostatakse isikuga, ta suletakse registri selles osas, mis töötleb sündmuskohalt või muult objektilt võetud jälgi, mis tähendab, et see jälg ei osale enam automatiseeritud otsingusüsteemis. Kui sündmuskoha jälgede kaart sisaldab paljusid jälgi, siis teised jäljed osalevad endiselt otsingusüsteemis ja kaarti tervikuna ei saa sulgeda või kustutada, kuid isikuga seostatud jälje saab sulgeda. Kui sündmuskohalt või muult objektilt võetud jälgi ei suudeta 75 aasta jooksul ühegi isikuga seostada, siis need jäljed kustutatakse lõplikult. Kehtiv regulatsioon räägib vaid RSR-is andmete säilitamisest, kuid seoses ABIS-e valmimise järgselt on liikunud sinna kõik naha papillaarkurrustiku jäljed. Kuna muud andmed nende jälgede võtmise kohta jäävad RSBR-i regulatsiooni alla, siis on vaja kehtestada ühtsed säilitusnõuded nii ABIS-ele kui RSBR-ile. Lisatud on ka tuvastamata surnud isikute sõrmejäljed, kuna tegemist on isikustamata jälgedega ja neid säilitatakse vastavalt. Sündmuskohalt kogutud ning konkreetse isikuga seostamata, tuvastamata surnud isikult või teadmata kadunud isiku isiklikelt esemetelt kogutud või isikult kogutud, kuid selle isikuga mitteseotud DNA-proovi analüüsil saadud andmeid säilitatakse süüteomenetluse biomeetriaregistris kuni isikuga seostamiseni või 75 aastat, mille järel need kustutatakse. Lõige 4 käsitleb näokujutisi, mis on konkreetse isikuga seostamata, sündmuskohalt kogutud või mujalt saadud või tuvastamata surnud isikult võetud. Sellised näokujutised kantakse andmekogusse ABIS ning muud andmed näokujutise kogumise kohta lähevad RSBR-i. Nii biomeetriliste andmete kui nende kogumisega seotud nn ohjeandmete säilitamisele peavad kehtima samad põhimõtted ja tähtajad ning on otstarbekas käsitleda kõiki kogutavaid biomeetrilisi tunnuseid ühtmoodi, seega säilitatakse isikustamata näokujutisi kuni isikuga seostamiseni või 75 aastat, mille järel need kustutatakse. Lõige 5 reguleerib konkreetse isikuga seostamata sündmuskohalt kogutud või mujalt saadud häälenäidiseid ning andmeid nende häälenäidiste kogumise kohta, mis on kantud RSBR-i. 29 Häälenäidiste säilitamisele on otstarbekas kehtestada samad reeglid ning tähtajad kui muudele biomeetrilistele tunnustele ning seega säilitatakse isikustamata häälenäidiseid RSBR-is kuni isikuga seostamiseni või 75 aastat, mille järel need kustutatakse. Isikustamata DNA-proovide jaoks on loodud analoogne regulatsioon lõikes 6, kuid kuna erinevalt sündmuskohalt kogutud naha papillaarkurrustiku jälgedest on DNA-andmed kantud registrisse selliselt, et andmete isikuga seostamisel ei jää osa andmeid seostamata, siis piisab sellisest sõnastusest, et andmeid säilitatakse kuni isikuga seostamiseni või 75 aastat, kui ühegi isikuga ei suudeta andmeid seostada, ja seejärel kustutatakse andmed lõplikult. Olulise täiendusena on lisatud ka DNA-proovide säilitamise regulatsiooni juurde tuvastamata surnud isikud, kellelt võetud DNA-proov võib aidata isikut tuvastada. Aga ka teadmata kadunud isikute isiklikelt esemetelt võetud DNA-proovide säilitamine on vaja reguleerida, et aidata kaasa teadmata kadunud isikute leidmisele. Kuna nimetatud kategooriaid ei ole varem reguleeritud, siis on oluline need siin nimetada. Lõige 6 on sõnastatud selliselt, et isikuga seostamata DNA-proovid võivad olla kogutud sündmuskohalt (näiteks mõnest ruumist või mööbliesemelt või mujalt), aga DNA-proovi on võimalik koguda ka teise inimese kehalt nii, et kogutud DNA-proovid ei ole tema enda, vaid kellegi teise omad. Näiteks vägistamise korral naise tupest ehk isikult kogutavast spermast võidakse saada teise isiku DNA-proov, mistõttu ei ole täpne öelda, et proovid on kogutud isikult, vaid õigem oleks nimetada proovide kogumise kohta „sündmuskohaks“, kuigi see asub näiteks teise isiku sees või kehal või ka riietel. Seega on tegemist isikustamata DNA- proovidega, mida ei saa hetkel ühegi isikuga seostada ning mis enamasti on kogutud sündmuskohalt, aga ka teiselt isikult. § 22. (kehtivas KES-is §-d 99 ja 910) Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmete kustutamine Lõige 1 on üldine andmete kustutamise säte, mis sisuliselt viitab eelmisele paragrahvile, kus sisalduvad andmete säilitustähtajad, mille lõppemisel andmed kustutatakse, ning kõnesolevale paragrahvile, kus on muud seaduses sätestatud ajad andmete kustutamiseks. Kustutamine on lõplik ja pärast seda andmeid enam registris ei eksisteeri. Kuna osa tunnuste mõned andmed kantakse ABIS-esse ja mõned RSBR-i, siis on kogu paragrahvi lõigetes nimetatud ära mõlemad, nii ABIS kui RSBR, kuna andmed tuleb kustutada samaaegselt mõlemas. ABIS-ega seonduv regulatsioon on olemas juba ka kehtivas seaduses. Lõige 2 on sisult sama kui senine § 99 lõige 3, kuid välja on jäetud lauseosa, mis ütleb, et võrdlusandmeid ei kanta registrisse. Kuna kõnesolev paragrahv ei reguleeri registrisse kandmise küsimusi, vaid säilitamise ning kustutamisega seonduvat, ei ole see lauseosa õiges kohas. Samas on võrdlusmaterjali kogumine, millele lõige 3 viitab, reguleeritud KrMS §-s 100, mis sätestab, et võrdlusandmeid registrisse ei kanta, ning seda ei ole vaja üle korrata. Lõikes 3 olev regulatsioon on analoogne lõikega 2, kuid tegemist ei ole võrdlusandmetega, vaid jälgede või proovidega, mis võetakse seaduse alusel isikusamasuse kontrollimiseks või isiku tuvastamiseks. Sellisel eesmärgil võib isikut daktüloskopeerida või temalt DNA-proovi võtta näiteks vangistusseaduse § 96 alusel. Senine seadus ei reguleeri sel alusel andmete kustutamist. ABIS-e loomise järel on võimalik isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ka nt isikut tõendavate dokumentide seaduse § 155 alusel. Vastav muudatus tehti ABIS-e eelnõuga (vt pikemat selgitust § 18 muudatuse juures). Lisatud on uued tunnused näokujutis ja häälenäidis, lisaks senistele daktüloskopeerimisele ja DNA-proovi võtmisele. 30 Lõige 4 on analoogne kehtiva seaduse § 99 lõikega 2, kuhu on lisatud näokujutis ja häälenäidis ning viidatud on täiendavatele menetluse lõpetamise alustele. Praktikas vajalik täiendus on 14- päevase tähtaja alguse lugemise täpsustamine taotluse saamisest arvates, kuna EKEI-l ei ole infot, millal menetleja on vastava määruse teinud, mistõttu on asendatud ka sõna määrus sõnaga taotlus, mis tähendab, et menetleja peab ise saatma EKEI-sse kustutamise nõude ja sellest alates 14 päeva jooksul kustutatakse andmed registrist. Lõige 5 on kehtiva seaduse § 99 lg 6 muutmata kujul, välja arvatud viide kõnesoleva seaduse paragrahvinumbrile, mis reguleerib EKEI töötajate andmete kustutamist registritest. Tegemist on erinevatest seadustest tulenevate nõuetega, et ametikohustuse täitmise käigus sõrme- või peopesajälgede vm jälgede või DNA-ga kokku puutuvate töötajate jäljed oleksid kantud vastavasse registrisse ning neid oleks võimalik välistada muudest registrisse kantavatest jälgedest. Lõige 6 on uus regulatsioon, mis on loodud tulenevalt praktilisest vajadusest. Vahel harva juhtub inimlik eksitus ja registrisse kantakse sõrmejäljed või DNA-andmed ekslikult. Kehtiv seadus ei näe ette alust neid andmed registrist eemaldada vaatamata sellele, et andmed ei peaks registris olema. Samuti tehakse aeg-ajalt registrites kvaliteedikontrolli või kontaminatsiooni kontrolli, et avastada võimalikke eksimusi, ning sellise kontrolli käigus registrisse viidud andmed tuleb samuti sealt eemaldada pärast kontrolli. Korrektne on, et selliste andmete kustutamiseks on seaduses eraldi alus. Registri põhimääruses reguleeritakse täpsemalt kord ja järelevalve, kuidas loodud alusel kustutamine täpselt toimub ning millised logid ja andmed säilitatakse. Seoses uute tunnuste lisandumisega on lisatud näokujutis ja häälenäidis. Eelnõus kasutatakse sõna kontaminatsioon, kuna see on DNA eriala tähenduses piiritletum mõiste kui saastus. Saastus eesti keeles tähendab väga laia spektrit alates bakteritest ja lõpetades keemiliste ja radioaktiivsete ainetega. EKEI DNA-osakonnas DNA eriala tähenduses peetakse kontaminatsioonina silmas kuriteosündmuse järgset uuritava liigi teise isendi DNA lisandumist objektile või proovi. Lõige 7 on kehtiva seaduse § 99 lg 5, mille kohaselt hävitatakse füüsiline DNA proov kaks kuud pärast sellega tehtavate toimingute lõppemist. Muudatus senisega võrreldes seisneb siin menetlejale uuringu edastamise väljajätmises, kuna eelnõu kohaselt edastatakse vaid ekspertiisiakt ja mitte uuring. 3. jagu (kehtivas KES-is 4. jagu) Andmekogu ABIS kasutamine ekspertiisiasutuses § 23. (kehtivas KES-is § 911) Andmekogu ABIS Tegemist on kehtiva regulatsiooniga, milles tehtav muudatus seisneb tervikteksti loomisega seonduvas paragrahvide numeratsiooni muutuses. Kõnesolev paragrahv ning uus jagu loodi KES-i seoses ABIS-e krimimooduli kasutuselevõtuga 2021. a suvel ning vastava regulatsiooniga21, millega sätestatakse andmekogu ABIS üldregulatsioon. Siin sätestatakse andmekogu asutamise eesmärk, andmekogus töödeldavate andmete kategooria, volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks ning andmekogu vastutav töötleja. 21 Eelnõu nr 366 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8bf5e47e-e45f-43c2-8189- 6bb875bf51fc/Isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20se onduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 31 Eelnõuga kavandatu kohaselt on ABIS elektrooniline andmekogu, mille eesmärk KES-i tähenduses on: 1) ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetriliste andmete töötlemine objektile riikliku ekspertiisiasutuse töötaja jäetud jälgede välistamiseks; 2) isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse kantud andmete töötlemine. Ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva riiklikus ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimise õiguslik alus on kehtestatud nii kehtivas KES-is kui kehtib ka muudatuste järel. KES-i kohaselt ekspertiisiobjektiga kokkupuutuv riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov, et välistada objektile riikliku ekspertiisiasutuse töötaja jäetud jäljed. Ekspertiisiasutuse töötaja daktüloskopeerimisel ja temalt võetud DNA-proovi analüüsil saadud andmed kantakse kehtiva seaduse järgi riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse. Kõnesoleva eelnõu kohaselt need registrid liidetakse ja sõrmejäljed kantakse andmekogusse ABIS ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed ja isikute biograafilised andmed kantakse RSBR-i. KES annab samuti soovijatele võimaluse taotleda vabatahtlikult oma andmete riiklikesse registritesse kandmist. Isik peab märkima, mis otstarbel ta lubab andmeid kasutada. Soovi korral saab isik, kelle andmed on registritesse kantud, teha taotluse ka andmete registrist kustutamiseks. Edaspidi kantakse daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed RSR-i asemel andmekogusse ABIS. DNA-proovide andmeid andmekogusse ABIS ei kanta, vaid neid andmeid töödeldakse ka edaspidi riiklikus DNA-registris, millest saab eelnõu kohaselt RSBR. Vastavalt § 23 lõikele 2 kohaldatakse andmekogusse ABIS kantud andmete töötlemisele ITDS §-s 155 sätestatut kõnesolevas seaduses sätestatud erisustega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib riiklikus ekspertiisiasutuses töötava ja ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ja isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil andmekogusse kantud biomeetrilisi andmeid töödelda üksnes kõnesoleva seaduse § 251 (eelnõu § 36) lõikes 1 ja § 98 (eelnõu § 20) lõikes 2 nimetatud eesmärgil. Tegemist on seaduses väga konkreetselt piiritletud eesmärgiga ning kõnealuste andmete töötlemine muul eesmärgil ei ole põhjendatud. Lõikes 4 sätestatakse andmekogu põhimääruse kehtestamiseks volitusnorm. Eelnõu kohaselt asutab andmekogu ja kehtestab selle põhimääruse Vabariigi Valitsus määrusega. Lõige 5 sätestab, et andmekogu vastutavad töötlejad on PPA ning EKEI. Siiani töödeldi riiklikus ekspertiisiasutuses töötava ja ekspertiisiobjektiga kokkupuutuva isiku daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid ja isiku taotluse alusel ja määratud eesmärgil võetud biomeetrilisi andmeid RSR-s, kus andmete töötlejaks on EKEI. Edaspidi täidab RSR-i ülesandeid biomeetriliste andmete töötlemisel andmekogu ABIS. Kuna eelnõuga ei muudeta asutuste seniseid pädevusi, on EKEI ka edaspidi vastutav nende andmete töötlemise eest andmekogus ABIS, mida seni töödeldi RSR-s. Tulenevalt sellest on optimaalseks lahenduseks kahe vastutava töötleja määramine ning põhimääruse tasemel mõlema osapoole vastutusala sätestamine. PPA on andmekogu ABIS vastutav töötleja ning EKEI on vastutav töötleja KES § 251 (eelnõu § 28) lõikes 1 ja § 98 (eelnõu § 20) lõikes 2 nimetatud andmete suhtes. Kahe vastutava töötlejaga on näiteks ka „Julgeolekuasutuste riigivara registri asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ ja „Ravimiregistri põhimäärus“. Volitatud töötlejad määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. 32 Eelnõus ei ole nimetatud andmekogusse kogutavate andmete täpset koosseisu, vaid selle kehtestamine on delegeeritud täitevvõimule. Andmekogu põhimääruses nähakse ette ka andmete säilitamise tähtaeg. Seda võimaldab ka AvTS § 435 lõige 1, mis sätestab, mida tuleb andmekogu põhimääruses reguleerida. Lõige 7 näeb ette, et andmekogus ABIS sisalduvad andmed on juurdepääsupiiranguga ning on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Biomeetrilised andmed on juurdepääsupiiranguga teave AvTS § 35 lõike 1 punkti 11 tähenduses. 4. peatükk REGISTREERITUD ERAEKSPERT § 24. (kehtivas KES-is § 10 ) Registreeritud eraekspert Tegemist on mõistet selgitava regulatsiooniga, mis on kogu 3. peatüki aluseks. Muudatus võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga seisneb nimetuse muutmises. Nii kehtivas seaduses kui ka eelnõus on tegemist isikuga, kes on mingis valdkonnas spetsialist ning kantud vastavasse nimekirja. Eelnõus on täpsustatud, et tegemist on füüsilise isikuga, kuna oma olemuselt ei saa tegemist olla juriidilise isikuga. Nimetuse muutmisel on loobutud riikliku tunnustuse nimetamisest, kuna see on olnud siiani praktikas eksitav, sest riik ei korralda eksperdiks soovijatele eksamit ega anna muul moel kinnitust või garantiid isiku teadmistele ja oskustele. Kuna tegemist on eraisikutega, kellel on mingil alal teadmised ja oskused, siis on sisuliselt tegemist eraekspertidega. Riik on kandnud selleks soovi avaldanud isikud nimekirja, kust menetlejal on neid lihtne leida, ja seepärast nimetatakse neid edaspidi nimekirja kantud ehk registreeritud eraekspertideks. § 25. (kehtivas KES-is §-d 11 ja 16 ) Registreeritud eraekspertide nimekiri Registreeritud eraekspertide nimekirja koostamise eesmärk (lg 1) ei ole võrreldes kehtiva seadusega muutunud ja see on endiselt vajadus tagada ülevaade asjatundjatest, keda menetleja saab kasutada ekspertiiside tegemisel. Eraekspertide nimekirja võib info hankimiseks kasutada igaüks, kuid selle peamine eesmärk on menetleja abistamine ja seda on silmas peetud ka ekspertidele esitatavate nõuete ning nimekirja pidamise põhimõtete loomisel. Nimekiri on koostatud ja sinna kantakse eksperdid vastavalt ekspertiisiliigile (lg 2). Kehtivas seaduses on selle asemel öeldud teadusvaldkonniti, kuid see on liiga üldine ja võib-olla raskeski seostatav ekspertiisiliigiga. Näiteks ehitusvaldkonnas on väga palju spetsiifilisi ekspertiisi alaliike, mis ei ole iseseisvad teadusvaldkonnad. Praktilisem on nimekirjas märkida ära täpsem valdkond, milles on võimalik ekspertiisi tellida. Kehtiva seaduse lõige 2 loetleb detailselt andmed, mis eraeksperdi kohta nimekirja kantakse. Sellisest detailsusest on eelnõus loobutud ning andmed reguleeritakse ministri määrusega, mille volitusnorm on lõikes 4. Nimekirja peab ekspertiisiasutus ning see avaldatakse EKEI veebilehel (lg 3). Nimekirja avaldamise regulatsioon on kehtiva KES §-s 16, mis lisaks märgib, et nimekiri tehakse kättesaadavaks kohtutele ja Politsei- ja Piirivalveametile. Sellest täiendusest on eelnõus loobutud, kuna veebilehel avaldatud nimekiri on kättesaadav üheaegselt nii kohtutele, politseile kui ka avalikkusele. Samuti on loobutud seaduse tasandil regulatsioonist info avaldamise kohta eraekspertide leidmiseks päevalehe vahendusel (kehtiva KES-i § 11 lg 4). Küll on aga lisatud eelnõu lõikesse 3 märge selle kohta, et nimekiri on informatiivne. See täiendus on oluline praktikas tekkinud arusaamatuste tõttu, kui on arvatud, et tegemist on EKEI poolt sisuliselt hinnatavate isikutega, mis ei vasta aga tõele. Iga nimekirja kantud ekspert vastutab ise oma ekspertiisitegevuse ja selleks vajalike teadmiste olemasolu eest vastavalt seadusele. 33 § 26. (kehtivas KES-is § 12) Eraeksperdi nimekirja kandmine Eksperdi nimekirja kandmise põhimõtted on eelnõus analoogsed kehtiva seadusega. Eraekspert peab lõike 1 p 1 kohaselt vastama samadele nõuetele kui ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert: olema teovõimeline, valdama eesti keelt vastaval tasemel, omama kõrgharidust, olema kõrgete kõlbeliste omadustega (§ 7 lg 1 p-d 1–5); ka eraekspert võib omada välisriigi kutsekvalifikatsiooni (§ 7 lg 2). Nii nagu kohtueksperdina, ei saa ka eraeksperdina tegutseda isik, kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda on korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest karistatud väärteomenetluse korras (§ 7 lg 3 p-d 1 ja 2). Selline keeld ei laiene isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt (§ 7 lg 4). Eraeksperdile on lisaks vajaliku kvalifikatsiooni olemasolule ette nähtud vähemalt kolmeaastane varasem töötamiskogemus valdkonnas, milles ta soovib enda nimekirja kandmist (eelnõu lõike 1 punkt 2). Võrreldes kehtiva seadusega on lõike 3 sõnastust muudetud, kuna läbivalt on loobutud teadusvaldkonna kui liiga laia mõiste kasutamisest ning selle asemel kasutatakse valdkonna täpsustamist ekspertiisiliigi nimetamise kaudu. Kuna riiklik tunnustus ei tähenda praktikas eraeksperdi teadmiste ja oskuste kontrollimist eksamiga vm moel, siis ei vasta tegelikkusele kehtiva seaduse lause, mille kohaselt riiklik tunnustus tagab kvalifikatsiooni, ning sellest sättest on eelnõus loobutud. Küll aga on endiselt nõutav vajaliku kvalifikatsiooni olemasolu, mille annavad haridus ja varasem töökogemus ning mille olemasolu kontrollitakse nimekirja kandmisel. Punktiga 3 on toodud sisse varasemaga võrreldes uus nõue, mille kohaselt peab eraekspert omama tegevusluba või kehtivat litsentsi või kutsetunnistust, kuid seda vaid juhul, kui selles valdkonnas on see olemas või ette nähtud. Näiteks ehitusvaldkonnas on ehitusseadustiku § 24 lg 4 alusel kehtestatud rakendusaktiga ette nähtud teatud tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded. Neile nõuetele peab vastama ka eraekspert, kes taotleb enda nimekirja kandmist selles valdkonnas. Punkt 4 (kehtivas seaduses punkt 2) ei ole sisult uus, kuid sõnastust on kohendatud. Eraeksperdina tegutseda soovijal peab olema võimalus olenevalt ekspertiisiliigist kasutada selleks vajalikke vahendeid alates arvutist ja printerist kuni näiteks mõõtmisvahendite või sobivate ruumide vms-ni. Vajalikud vahendid ei pea kuuluma eksperdile, kui neid saab näiteks rentida, ning see tuleb taotluses ära näidata. Loobutud on alalise sissetuleku nõudest, kuna eraekspert võib tegutseda ka vabakutselisena vm vormis. Lõige 2 sätestab, et nimekirja ei kanta isikut, kes töötab ekspertiisiasutuses, ning uue nõudena ei kanta nimekirja isikut, kes on varem nimekirjast kustutatud rikkumise tõttu, mis on sätestatud kõnesoleva eelnõu § 28 lg 1 punkti 5 või lõike 2 punktide 1–3 alusel. Kehtiva seaduse lõige 3 on eelnõust välja jäetud, kuna see ei oma tänapäeval enam olulist rolli. Nõue, et eksperdi registrisse kandmisel peab tema tööandja andma kinnituskirja, et ekspert vabastatakse vajadusel oma põhitööst, on ülemäärane. Praktikas teevad paljud eraeksperdid ekspertiise oma vabast ajast pärast põhitööd. Kui eksperditööd tehakse oma põhitöö ajal, siis peab ekspert ise korraldama oma tööalaseid suhteid ja selleks ei ole vajalik kõnesolev regulatsioon. 34 Lõige 3 on sisult sama kui kehtiva seaduse lõige 4, kuhu on lisatud täiendus, et eraeksperte kantakse nimekirja ekspertiisiliikides, kus tavatsetakse määrata ekspertiise ja mida ei tehta ekspertiisiasutuses. See piirang on oluline seetõttu, et menetlusseadustikes on sätestatud menetlejale esimese valikuna ekspertiisi tellimiseks riiklik ekspertiisiasutus ning järgmisena eraekspert, kui EKEI-s sobivat liiki ekspertiisi ei tehta. Kui aga mingites valdkondades (näiteks liiklus) on olemas nii EKEI ekspert kui ka eraekspert, tekitab see asjatut segadust. Praktikas on olnud juhtumeid, kus menetleja on tellinud liiklusekspertiisi EKEI-st ja kaitsja nimekirjas olevalt eksperdilt ja kuna eksperdiarvamused on olnud vastassuunalised, on see tekitanud kohtus palju segadust. Eelnõuga ei soovita välistada ausat konkurentsi, kuid kuna menetlusseadustes on sätestatud riikliku asutuse nõue, on otstarbekas seda järgida ka KES-is ja mitte kanda samades valdkondades eraeksperte nimekirja. Teadusvaldkonnad on ka siin asendatud mõistega ekspertiisiliik. § 27. (kehtivas KES-is § 13. Avaldus) Taotlus Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud paragrahvi pealkirja, kuna avaldus on pigem dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikes asjus asutuse või ametiisiku poole, kuid taotlus on dokument, mis sisaldab mingit soovi või palvet, ning sisult on siin tegemist pigem taotlusega. Eelnõus ei ole lõigete 1 ja 2 sisu muutunud muu kui dokumendi nimetuse poolest. Taotlus tuleb esitada ekspertiisiasutusele. Muudatus puudutab aga seniseid lõikeid 3 ja 4, mis detailselt loetlevad üles andmed ja lisadokumendid, mis tuleb enda nimekirja kandmiseks esitada, kuid seaduse tasandil ei ole mõistlik nii detailset loetelu kehtestada ja seepärast antakse lõikes 2 volitusnorm justiitsministrile määruse kehtestamiseks, kus sellised loetelud sätestatakse. Kui esialgses taotluses märgitud andmed muutuvad, tuleb nimekirja kantud eksperdil sellest kohe teavitada ekspertiisiasutust. § 28. (kehtivas KES-is §-d 14 ja 15) Taotluse läbivaatamine ja nimekirja kandmise otsustamine Eelnõus on liidetud kaks seni eraldi olnud ühelõikelist paragrahvi, mis on omavahel loogiliselt seotud ja seega otstarbekas kokku panna. Esimene lõige reguleerib eraeksperdi taotluse ning lisadokumentide läbivaatamist ja selle vastavust KES §-ga 23 kehtestatud nõuetele. Ekspertiisiasutusel on õigus vajaduse korral nõuda lisadokumentide esitamist eksperdi nimekirja kandmise otsustamisel. Kehtivas seaduses on ka ekspertiisiasutusel endal lubatud koguda lisaandmeid ja teha ka järelepärimisi, kuid ei ole täpsustatud, kellele, mille kohta ja millises ulatuses. Selline volitus on aga ülemäärane ja eelnõus on piirdutud vaid taotluse esitanud isikult endalt lisadokumentide nõudmise lubamisega. Lisadokumentidena võib olla vaja juurde nõuda näiteks haridust või eriala täpsustavaid dokumente, hinnetelehte, õppekava vms. Eelnõu lõige 2 on identne kehtiva seaduse §-ga 15 ja see annab ekspertiisiasutusele ette tähtaja nimekirja kandmise otsustamiseks, mis tavapäraselt on 2 kuud ning lisadokumentide nõudmise korral kuni 3 kuud. Lisatud on uus lõige 3, mis viitab rakendusaktile, mille kehtestab justiitsminister eraekspertide nimekirja kandmisega seotud regulatsiooni täpsustamiseks ja mis sisaldab muu hulgas taotluse läbivaatamist ja nimekirja kandmise otsustamist. § 29. (kehtivas KES-is § 17) Registreeritud eraeksperdi vanne Lõikes 1 olev eraeksperdi vande andmise nõue enne nimekirja kandmist on eelnõus sama mis kehtivas KES-is, kuid vannet ei anta mitte ministrile, vaid ekspertiisiasutuse juhile. Praktikas vastutab kogu eraekspertidega seonduva tegevuse eest EKEI ja koordineerib seda ning ei ole põhjendatud vajadust, et vanne antakse ministrile. Vandeteksti on täiendatud nõudega, mille kohaselt peab eraekspert olema teadlik õigusaktides sätestatud eksperdi õigustest ja 35 kohustustest lisaks hoiatusele teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatava karistuse kohta. Vande allkirjastamise nõue jääb endiseks (lõige 2), kuid seda võib teha nii digitaalselt kui ka omakäeliselt käsikirjas. Kuupäeva lisamise nõuet ei ole vaja reguleerida seaduse tasandil. Lisatud on märge, et vandeteksti hoitakse ekspertiisiasutuses. Lõikes 3 on parema loetavuse huvides ära on jäetud viited kõnesoleva seaduse vastavatele paragrahvidele, mis reguleerivad eraekspertide nimekirja kande kehtivusaja pikendamist. § 30. (kehtivas KES-is § 18) Nimekirjakande kehtivuse aeg Kehtivas KES-is on samasisulise paragrahvi pealkiri „Riikliku tunnustuse tähtaeg“, kuid kuna eelnõu kohaselt ei räägita enam riikliku tunnustuse andmisest, vaid eraekspertide nimekirja kandmisest ehk registreerimisest, on muudetud paragrahvi pealkiri vastavaks. Lõige 1 on identne kehtiva seadusega: isik kantakse nimekirja kolmeks aastaks ning lõike 2 kohaselt on see kanne kehtiv kuni kolmanda aasta 15. detsembrini. See tähendab, et kehtivusaeg 3 aastat ei ole kõigile täpselt ühepikkune ja sõltub nimekirja kandmise kuupäevast. Eraekspert, kes kantakse nimekirja näiteks 15. jaanuaril 2020, on nimekirjas kuni 15. detsembrini 2023 ehk 2 aastat ja 11 kuud. Eraekspert, kes kantakse nimekirja 15. augustil 2020, on nimekirjas samuti kuni 15. detsembrini 2023 ehk 2 a ja 4 kuud. Selline regulatsioon on vajalik seepärast, et EKEI- l ei ole võimekust ja ei ole ka praktilist vajadust kogu aasta vältel tegeleda eraekspertide tähtaegade pikendamisega ühekaupa. Eelnevate näidete puhul oleks vaja teha pikendamise otsused vastavalt 15. jaanuariks 2024 ja 15. augustiks 2024. Praegu kehtiva seaduse ja eelnõuga kavandatava regulatsiooni järgi aga lõppeb korraga igal aastal samal ajal 15. detsembril teatud hulga eraekspertide nimekirjas oleku tähtaeg ja see võimaldab EKEI-l teha pikendamise toiminguid kord aastas. Uute taotluste vastuvõtmine ning omal soovil nimekirjast kustutamine toimuvad siiski jooksvalt. Kolmeaastane tähtaeg on erinev vaid esimesel korral, kui isik nimekirja kantakse, edaspidi on pikendamise korral tähtaeg täpselt 3 aastat, näiteks 15.12.2020 pikendamise korral lõppeb tähtaeg 15.12.2023. Lõige 3 jätkab sama põhimõttega kui kehtiv seadus, et eraeksperdi taotluse alusel võib kolmeaastast tähtaega korduvalt pikendada, kui on jätkuvalt täidetud kõnesolevas seaduses eraeksperdile esitatud nõuded (eelnõu § 23), mille kohta registreeritud eraekspert annab nimekirjakande pikendamise taotluses kinnituse. Loobutud on kirjaliku kinnituse nõudest, kuna praktikas esitatakse nii taotlus kui ka vastav kinnitus elektrooniliselt. Lõige 4 kande tähtaja pikendamise taotluse esitamise kohta on muutmata ja vastav taotlus tuleb ekspertiisiasutusele esitada 3 kuud enne tähtaja lõppemist. Küll aga on muudetud lõiget 5, mis reguleerib nimekirjakande pikendamise taotluse korral esitatavate ekspertiisiandmetega seonduvat. Kehtiva seaduse § 18 lõike 5 kohaselt loetletakse taotluses tehtud ekspertiisid, kuigi § 25 lõike 1 kohaselt peab riiklikult tunnustatud ekspert pidama tehtud ekspertiiside arvestust ja säilitama need arvestusandmetena. Eelnõus ongi viidatud sisult samale nõudele (uus asukoht arvestusandmete pidamiseks on eelnõu § 32 lg 1), et pikendamise taotluse juurde tuleb lisada need arvestusandmed ja ei ole vaja enam taotluses üles lugeda tehtud ekspertiise. Tähtaeg kolm aastat on seotud eraekspertide nimekirja kande perioodiga. Lõige 6 reguleerib nimekirjakande pikendamise otsuse tegemist ja see ei ole muutunud võrreldes kehtiva seadusega. Pikendamise otsus tehakse samuti kui esmane nimekirja kandmise otsus. 36 § 31. (kehtivas KES-is §-d 19 ja 20) Registreeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamine Eelnõu § 28 koondab üheks kehtivas seaduses eraldi olevad regulatsioonid, millest § 19 seondub isiku avalduse alusel nimekirjast kustutamisega, tähtaja lõppemisega või isiku surmaga. Kehtiv seadus reguleerib seda kui riikliku tunnustuse lõppemist, kuid sisuliselt tähendab see ka praegu nimekirjast kustutamist ja nii nimetataksegi seda paragrahvi eelnõus. Eelnõu lõige 1 reguleerib juhtumeid, kui eraekspert tuleb nimekirjast kustutada, st valikuvõimalust ei ole. Punktid 1 ja 2 on sisult samad kui kehtiva KES-i § 19 lg 1 p-d 1 ja 2: eraekspert kustutatakse nimekirjast tema avalduse alusel või tähtaja lõppemisel, kui tähtaja pikendamist ei taotleta. Eraldi on punkt 3 selle kohta, kui eraekspert on küll taotlenud tähtaja pikendamist, kuid taotlust ei rahuldata. Punkti 4 kustutamise alus on olukord, kui isik ei vasta enam eraeksperdile esitatavatele nõuetele. Siin võib eelkõige ette tulla olukord, kus isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest ja ta ei saa jätkata enam eraeksperdina. Aga samuti võib eraekspert asuda tööle ekspertiisiasutusse kohtueksperdiks. Ta võib ka tegutseda reguleeritud kutsealal, kus tegutsemiseks on vajalik tegevusluba või kehtiv litsents ning kui isik ei pikenda enam luba või litsentsi või talt võetakse see ära, siis ei saa ta tegutseda enam ka eraeksperdina ja tuleb nimekirjast kustutada. Punktis 5 on kustutamise aluseks olukord, kus eraekspert rikub eksperdi vannet. Teda saab selle eest karistada KarS § 321 kohaselt. Jõustunud kohtulahend on aluseks isiku nimekirjast kustutamiseks sel juhul. Kehtiva seaduse loetelu p-s 3 on nimekirjast kustutamise aluseks eksperdi surm ja see on eelnõus tõstetud p-ks 6. Lõikes 2 on sellised kustutamise alused, mille puhul on ekspertiisiasutuse juhil kaalutlusõigus, kas kustutada ekspert nimekirjast või mitte. Kui kehtivas seaduses on võimalik eksperdi andmeid kustutada nimekirjast vaid juhul, kui ta keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või kui ta mõjuva põhjuseta viivitab ekspertiisi tegemisega või ei ilmu menetleja kutsel ning menetleja teeb ettepaneku riikliku tunnustuse kehtetuks tunnistamiseks (punkt 1), siis praktikas on see liiga kitsas käsitlus. Ekspertiisiasutus ja Justiitsministeerium saavad sageli pretensioone või kaebusi eraekspertide tegevuse kohta ja seda nii menetlejatelt kui ka teistelt asutustelt ja isikutelt. Kuigi neisse suhtutakse ka praegu tõsiselt, ei ole sellel alusel võimalik eksperti nimekirjast kustutada ning seepärast on vaja luua võimalus, et korduva mittekohase tegevuse korral oleks ekspertiisiasutusel võimalik reageerida (punkt 2). Punkti 3 lisamise vajadus on seotud asjaoluga, et riiklikult tunnustatud eksperdid kasutavad oma nimetust väljaspool menetlusi ja reklaamivad ennast kui mingis valdkonnas erilise riikliku tunnustusega eksperte, kasutades seega konkurentsieelist teiste sama valdkonna spetsialistide ees, kes ei ole nimekirja kantud. Kuna otseselt ei ole RTE nimetuse kasutamist praegu reguleeritud, ei ole võimalik selliseid eksperte ka korrale kutsuda. Samuti reklaamivad mõned eraeksperdid ennast selliselt, nagu nende poolt erasuhetes tehtud ekspertiisil oleks eriline kaal ka kohtumenetluses, mis ei vasta tõele, kui ekspertiisi ei ole tellinud menetleja. Selleks, et vajadusel oleks tulevikus võimalik kirjeldatud juhtumite korral reageerida, on loodud nimekirjast kustutamise alus p-s 3: isik kasutab registreeritud eraeksperdi nimetust menetlusvälise arvamuse andmisel. Punktis 4 on sätestatud uus nimekirjast kustutamise alus. Kui eraekspert on kolm aastat nimekirjas ja ei tee ühtki ekspertiisi, ei ole otstarbekas teda nimekirjas hoida. Punktis 5 37 sätestatud alus on seotud kehtiva seaduse §-ga 25 ja eelnõu §-ga 32, mis mõlemad näevad ette, et eraekspert peab pidama arvestust menetlusasjades tehtavate ekspertiiside üle. Eelnõu kohaselt peab eraekspert need andmed edastama ka ekspertiisiasutusele, vähemalt siis, kui ta taotleb nimekirjakande pikendamist. Kui eraekspert ei esita andmeid ekspertiisiasutusele, võidakse ta nimekirjast kustutada. Eelnõu § 28 lg 3 reguleerib, millistel juhtudel otsustab nimekirjast kustutamise ekspertiisiasutuse juht (sama viide kehtiva seaduse § 20 lg-s 1) ning lisab, et neil alustel kustutamist tuleb põhjendada. Lõige 4 annab volitusnormi ka nimekirjast kustutamise täpsemate protseduuride reguleerimiseks justiitsministri määruses. Lõige 5 sätestab, et kui eraekspert kustutatakse nimekirjast, siis võib ta lõpetada ära poolelioleva ekspertiisi. 5. peatükk EKSPERDI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 32. (kehtivas KES-is § 22) Eksperdi õiguste ja kohustuste tekke alus Kehtivas seaduses tehakse vahet EKEI-s töötaval kohtueksperdil ja muul isikul (sh lepingupartneri töötajal, kes teeb ekspertiisi). Kuigi mõlemal juhul on aluseks menetleja koostatud ekspertiisimäärus, siis varasema praktika kohaselt tehti ekspertiisiasutuses pärast asjade jagamist ekspertide vahel veel täiendav korralduslik märge paberkandjal määrusele, millega üksuse juht määras konkreetse eksperdi ekspertiisi tegema. Selline korraldus ei ole enam praktikas kasutusel, kuna paberkandjal määrusi ei saadeta ning ekspertiisikorraldus ei ole eraldi reguleeritud mõiste. Kohtueksperdi õigused ja kohustused ei saa sõltuda asutuse töökorraldusest, vaid on ikkagi seotud menetleja määrusega. Uues regulatsioonis nähakse ette, et kohtueksperdil tekivad õigused ja kohustused ekspertiisimääruse alusel, mis on ka praktikas tavapärane olukord. Selleks, et regulatsioon oleks paindlik ja võimalikke tuleviku arenguid arvestav, on lisaks antud võimalus, et ekspertiisiülesanne võib olla vormistatud ka muu dokumendi alusel. Eelkõige on praktiline vajadus selleks juhtudel, kui ei ole võimalik või mõistlik kohe ekspertiisimäärust koostada, kuid on kiiresti vaja teha mingi uuring, näiteks ekspertiisi tegemise otsustamiseks. Praegugi kasutatakse sellist võimalust näiteks sõrmejälgede nn kiiruuringuks. Sageli kasutatakse sellist võimalust esmaseks andmete kontrolliks, mille alusel koostatakse ekspertiisimäärus. Igal juhul peab tellimus sisaldama ekspertiisiülesannet. Eraldi lõikes 2 reguleeritakse registreeritud eraeksperdi või muu eksperdiks määratud isikuga (sh lepingupartneri töötaja) seonduv, kellel tekivad menetlusasjas õigused ja kohustused menetleja ekspertiisimääruse alusel. Kui ekspertiisimääruses on märgitud vaid ekspertiisiasutus, siis tekivad konkreetsel isikul õigused ja kohustused ekspertiisimääruse kättesaamisel. Ja lisaks on eraldi lõikes 3 reguleeritud, et tasulise ekspertiisi tegemisel tekivad kohtueksperdil õigused ja kohustused lepingu sõlmimisel. § 33. (kehtivas KES-is §-d 23 ja 24) Eksperdi õigused ja kohustused Uues seaduses on liidetud kehtiva seaduse §-d 23 ja 24, kuna need sisuliselt kordavad teineteist. Uue paragrahvi lõige 1, mis viitab menetlusseadustele tähendab, et õigused ja kohustused, mis on menetlusliigi spetsiifilised, tulenevad menetlusseadustest nagu siiani. KrMS § 98 loetleb eksperdi õigused ja kohustused kriminaalmenetluses (laieneb samuti väärteomenetlusele, kuna seal erisusi ei ole ning rakenduvad KrMS-i sätted) ning TsMS §-s 302 on analoogne 38 regulatsioon tsiviilkohtumenetluses. Halduskohtumenetluse seadustik sellisel kujul ekspertiisi tegemist ei reguleeri, vaid HKMS § 56 lg 2 viitab TsMS §-de 251–205 tõenditele ning seega laieneb TsMS § 302 regulatsioon ka halduskohtumenetlusele. Lisatud on teine lause tasuliste ekspertiiside kohta, mis viitab KES-i paragrahvile, millega reguleerutakse tasuliste ekspertiiside tegemine EKEI-s. Lõikes 2 on nimetatud eksperdi õigus kaasata ekspertiisi ja uuringute tegemiseks abipersonali. See õigus on kehtivas seaduses reguleeritud eraldi §-s 24, kuid põhjendatud vajadust eraldi paragrahvi järele ei ole. Kuna ka abipersonal puutub kokku ekspertiisimaterjalidega, siis on vajalik teatud piirangute kehtestamine ka abipersonali töölevõtmisel. Eelkõige on oluline tagada, et EKEI-s töötav abipersonal, kellel on pidev kokkupuude ekspertiisimaterjalidega ja sellekohase informatsiooniga, ei oleks kriminaalkorras karistatud. Kuna eelnõuga luuakse kohtuekspertide tausta kontrollimiseks õiguslik alus, siis lisatakse eelnõusse ka võimalus kontrollida abipersonali tööle võtmisel kriminaal- või väärteo korras karistatust, tema kahtlustamist või süüdistamist kuriteos või menetlusaluseks isikuks olemist sellises väärteomenetluses, mis välistaks töötamise EKEI-s. Eraldi nõudeid ei ole otstarbekas abipersonalile luua ning viidatakse vajalikele sätetele, mis keelavad tööle võtta kriminaalkuriteos kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetud isiku või korruptsioonivastase seaduse alusel väärteo toimepanemise eest karistatud või menetlusaluseks isikuks viidatud väärteomenetluses ning taustakontroll annab võimaluse ka neid andmeid kontrollida. Muud nõuded nagu nõuded haridusele, keeleoskusele jne tulenevad töösuhteid reguleerivatest nõuetest ja võivad olla väga erinevad abipersonali töökohast tulenevalt ning neid ei ole vaja KES-is täiendavalt reguleerida. Lõikes 4 (kehtiva seaduse lõikes 2) on loetletud täiendavad kohustused eksperdile lisaks menetlusseadustes sätestatule. Sisult ei ole need muutunud võrreldes kehtiva KES-iga ning on järgmised: 1) ekspertiisi tegemisel abipersonali tegevuse juhendamine ja kontrollimine; Juhendamise ja kontrollimise all mõistetakse antud kontekstis seda, et ekspert võib anda konkreetseid juhiseid või ülesandeid abipersonalile ja kontrollida nende juhiste täitmist. Kontrollimise kohustuse panemine eksperdile on oluline seetõttu, et ekspert vastutab ekspertiisi läbiviimise ja uuringute või analüüside tulemuste eest ja kui näiteks aparaate seadistab abipersonal, siis peab ekspert olema veendunud, et kõik on nõuetekohane, ning selleks peab ta teostama kas regulaarset või pistelist kontrolli abipersonali tegevuse üle. 2) ekspertiisiandmete säilitamine vastavalt KES-i sellekohasele regulatsioonile; 3) väljaspool ekspertiisiasutust tehtud ekspertiisi korral ekspertiisiakti ekspertiisiasutusele esitamise nõue. Senine lõige 3 on seadusest välja jäetud, kuna see on tänapäevaste tehniliste vahendite kasutamisega muutunud mittevajalikuks. Loetelu juhtudest, kui ekspertiis tehakse väljaspool ekspertiisiasutust, ei oma praktilist tähendust, kuna loetelu sisaldab kõiki juhtumeid, kui eksperdiks on ka registreeritud eraekspert või muu isik, mistõttu sellist loetelu ei ole vaja kehtestada. Kuna dokumente ei vahetata enam muul moel kui elektroonselt, ei ole vaja kehtestada ka eraldi tasu ja maksmise alust paberkandjal dokumentide vahetamiseks. Piisab üldisest nõudest lõike 3 punktis 3, mille alusel tuleb väljaspool ekspertiisiasutust koostatud ekspertiisi korral kõik materjalid edastada EKEI-le, kes peab omama ülevaadet sellistest ekspertiisidest, ning teatud juhtudel ka tasutakse ekspertiiside eest läbi EKEI. § 34. (kehtivas KES-is § 241) Andmete saladuses hoidmise kohustus 39 Kehtiva seaduse § 241 on lisatud KES-i isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega, mis on jõustunud 15.03.2019, ning muudatust on seletuskirjas22 põhjendatud järgmiselt: „KES täiendatakse paragrahviga 241, mille eesmärgiks on tagada uuringu või ekspertiisi käigus teatavaks saadud andmete saladuses hoidmise kohustus. Andmete saladuses hoidmine on vajalik nii menetlusandmete kui ka isikuandmete kaitse seisukohalt. Ühtlasi toob saladuses hoidmise kohustuse sätestamine selguse selles osas, kas ning kuidas on võimalik võtta andmeid avaldanud isiku vastutusele, kuivõrd sellisel juhul toimuks seaduses sätestatud saladuses hoidmise kohustuse rikkumine ning seega oleks kohustust rikkunud isik selgelt hõlmatud karistusseadustiku (KarS) §-des 157 ja 1571 sätestatud koosseisudega.“ Terviktekstiga muutub paragrahvi number. Norm rakendub ka eraekspertidele. § 35. (kehtivas KES-is § 25) Andmete säilitamise kohustus Andmete säilitamise kohustuse regulatsiooni ei muudeta sisuliselt. Muudatused on pigem tehnilist laadi ja seisnevad järgmises. Lõikes 1 on asendatud riiklikult tunnustatud eksperdi nimetus registreeritud eraeksperdi nimetusega ning lisatud on uus nõue punktis 7, mille kohaselt tuleb säilitada arvestusandmetena ka kuupäev, millal ekspertiisiakt saadeti EKEI-le, kuna see lihtsustab vajadusel järelevalve tegemist eraekspertide tegevuse üle. Muu loetelu jääb samaks ja hõlmab ekspertiisi määranud menetleja nime; menetlusasja numbrit; ekspertiisimääruse kuupäeva ja ekspertiisi liiki; isiku või objekti andmeid, kellele või millele ekspertiis tehakse, ning ekspertiisiakti või sellest keeldumise kuupäeva. Kehtiva KES § 25 lõige 2 kehtestab andmete säilitamise tähtaja, kuid ei täpsusta, mis ajast tähtaega arvestatakse, ning seega on lisatud lõikesse 2 täiendus, et tähtaeg hakkab kulgema alates ekspertiisi tegemisest. Andmete säilitamise seitsmeaastane tähtaeg tuleneb raamatupidamise seadusest, mille § 12 kohaselt säilitatakse raamatupidamise dokumente ja arvestusandmeid 7 aastat, mistõttu on põhjendatud sama tähtaja kehtestamise osaliselt samadele andmetele ka kõnesolevas seaduses (lõige 2). Lõige 3 reguleerib ekspertiisiasutuses andmete säilitamist ning võrreldes kehtiva seadusega seonduvad muudatused sellega, et dokumente töödeldakse vaid elektroonselt, mistõttu ei ole asjakohane rõhutada, et ekspertiisiasutuses säilitatakse ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti koopiat. Regulatsioon peab jääma sama üldiseks, kuna ei ole otstarbekas lugeda üles erinevaid õigusakte, kust tulenevad erinevate andmete säilitamise nõuded (näiteks KrMS § 1603 ja selle alusel loodud regulatsioonid). Otseselt menetlusasjadega seotud andmeid säilitatakse menetlusseadustikes sätestatud korras, kuid muid kaasnevaid andmeid, näiteks kirjavahetus asutuse ja isikutega jms, säilitatakse asutuse asjaajamiskorra kohaselt. § 36. (kehtivas KES-is § 251) Ekspertiisiasutuses töötava isiku daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine Võrreldes kehtiva seadusega on tehtud järgmised muudatused. Lõikesse 1 on lisaks ekspertiisiobjektile lisatud ekspertiisimaterjal. Endiselt on alles üldine põhimõte, et ekspertiisiasutuse töötaja, kellel on kokkupuude ekspertiisimaterjali või -objektiga, tuleb eelnevalt daktüloskopeerida või temalt võtta DNA-proov, et välistada tema jäljed. Kogu paragrahvi tekstist on välja jäetud ekspertiisiasutuse täiend riiklik. Senine lõige 3 on tõstetud lõikeks 2 ja senine lõige 4 on uues redaktsioonis lõige 3. 22 Seletuskiri on kättesaadav Riigikogu eelnõude lehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1 40 Lõige 2 märgib, et sõrme- ja peopesajäljed ning DNA-proovi andmed kantakse vastavasse registrisse, ning lõige 3 sätestab, et need andmed kustutatakse registrist kolme aasta möödumisel isiku töölepingu lõppemisest EKEI-ga. Kehtiva seaduse lõiked 2 ja 5 on uues tekstis tõstetud kokku lõikesse 4, kuna tegemist on mittevajaliku kordusega. EKEI direktor peab kehtestama loetelu sellistest ametikohtadest, kellelt võetakse sõrme- ja peopesajäljed, ning samuti korra, kuidas toimub jälgede ning proovide võtmine ja nende registrisse kandmine ja sealt kustutamine. Seoses andmekogu ABIS loomisega 2021.a juulis ning sõrmejälgede liikumisega sinna ning RSR-i ja DNA-registrite ühendamisega RSBR-iks on lisatud läbivalt ka need muudatused. Regulatsioon on analoogne kõikide isikute puhul, kellelt võetakse sõrmejäljed ja DNA-proov töökohast lähtudes, nt politseiametnikud, demineerijad jt, kes töötavad sündmuskohtadel ja kelle andmed on vaja registrisse kanda välistamise eesmärgil. Uusi tunnuseid nagu näokujutis ja häälenäidis ei ole regulatsiooni lisatud, kuna neid ei saa kasutada selles kontekstis välistamise eesmärgil. 6. peatükk EKSPERTIISI HIND JA RAHASTAMINE Rahastamise peatüki jagudeks liigendamist ja pealkirja on täiendatud selliselt, et seni eraldi jagudes olnud ekspertiisi kuludega seotud üldpõhimõtted ning konkreetne hind ja rahastamise alused on nüüd kõik ühes peatükis. Kuna ekspertiiside hinnakiri viiakse seadusest välja, ei ole vaja peatükki eraldi jagudeks liigendada ning peatüki pealkirja lisatakse viide maksumusele ja peatüki pealkiri on sõnastatud „Ekspertiisi hind ja rahastamine“. Ekspertiisikulude arvestamise paragrahvi (§ 37) regulatsioon on mõeldud kasutamiseks nii ekspertiisiasutuse, registreeritud eraekspertide kui ka muude isikute suhtes, kes teevad ekspertiisi. Paragrahv 38 reguleerib ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside rahastamist ja hindu. Väljaspool ekspertiisiasutust tehtavate ekspertiiside rahastamise põhimõtted on toodud järgmistes paragrahvides eri ekspertiisitegijate kaupa ekspertiiside maksumuse ning nende eest tasumise juures. § 37. (kehtivas KES-is § 26) Ekspertiisikulude arvestamine Kuigi ekspertiiside rahastamisega seotud regulatsioon muutub eelnõuga oluliselt võrreldes senisega, siis kõnesoleva paragrahvi sisu jääb suuresti samaks. Lõikes 1 sisalduv põhimõte, et ekspertiisikuludeks on ekspertiisi tegemise ja menetlusest osavõtuga tekkivad kulud, jääb samaks. Samuti sätestab lõige 2 endiselt põhimõtte, et ekspertiisikulud peavad olema kõigile osalistele arusaadavad, õiged, kirja pandud piisava detailsusega ehk üksikasjalikud ja järjepidevad. Lõike 3 muudatusega kaotatakse ära eraldiseisva dokumendi, õiendi esitamise nõue, kuna menetlus toimub digitaalseid kanaleid mööda ja eraldi õiendi koostamine ei ole praktikas enam vajalik. Andmed ekspertiisikulude kohta märgitakse kas ekspertiisiakti lõpus või infosüsteemis vastavas kohas või genereerib süsteem need automaatselt. Näiteks väljaspool ekspertiisiasutust tehtavate ekspertiiside korral (kohtupsühhiaatria) sisestab ekspert juba praegu arve andmed (mitte õiendi) finantsarvestuse süsteemi FITEK23 ja selle kaudu liiguvad need kinnitamiseks EKEI-le ja edasi menetlejale. Samuti ei ole vaja seaduse tasandil reguleerida, kellele täpselt ekspert maksumuse andmed suunab, ning seda, et kulud tuleb välja tuua kuluartiklite kaupa. Selline detailsus ei ole siin vajalik ja puudutab tehnilisi andmeid, mida reguleeritakse infosüsteemide põhimäärustes, mille kaudu andmed liiguvad. Ära on jäetud ka lõikes 3 olev viide, et maksumus peab vastama kehtestatud hinnakirjale, kuna hinnakiri saab olla maksumuse arvutamise aluseks vaid ekspertiisiasutuses või selle lepingupartneri juures tehtavate 23 https://fitek.ee/ 41 ekspertiiside korral, mitte aga eraekspertide või muude ekspertide puhul. Seega on uus lõige senisest paindlikum. Lõikes 4 on lisatud ekspertiisist keeldumise kõrvale täiendav alus, mille puhul esitatakse andmed tehtud kulutuste kohta. Praktikas tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus menetleja ise loobub juba alustatud ekspertiisist ja tühistab ekspertiisiülesande, ning ka sel juhul peab eksperdil olema võimalus nõuda selleks ajaks tehtud kulutuste katmist. Lisaks on lõikes 4 toodud ühise nimetaja alla kehtiva seaduse loetelu ja selleks nimetajaks on üldlevinud mõiste menetleja. Loobutud on kehtiva seaduse lõikest 5, mis täpsustab, et menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja sissenõudmine toimub menetlusseaduse kohaselt. Nimetatud regulatsiooni ei ole vaja sisuliselt korrata KES-is, kuna see ei ole ekspertiisi maksumuse juures oluline, kuidas kulud sisse nõutakse ja kuhu kantakse. § 38. (kehtivas KES-is §-d 26, 261 ja 262) Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtava ekspertiisi hind ja rahastamine Ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiiside hinna ja rahastamise paragrahv sisaldab kehtivas seaduses kolmes eri paragrahvis olevaid põhimõtteid. Olulisim muudatus ekspertiiside rahastamise teemal on aga seadusest eraldi hinnakirja kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega, milleks antakse volitusnorm. Hinnakiri on kohustuslik vaid ekspertiisiasutuses tehtavatele ekspertiisidele või sellistele ekspertiisidele, mille teeb EKEI lepingupartner kes saab ekspertiisi EKEI kaudu (vt tervikteksti § 12). Registreeritud eraeksperdile või muule kohtu määratud eksperdile ei ole hinnakiri kohustuslik. KrMS § 178 ja TsMS-i ning VtMS-i vastavate paragrahvide alusel on Vabariigi Valitsus kehtestanud 22.12.2005 määruse nr 32224 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ ning samuti on see täpsemalt reguleeritud menetlusliigi põhiselt menetlusseadustes. Lõikes 1 sisaldub põhimõte, et ekspertiisi ja uuringu hind on selleks kuluv tegelik rahasumma. Lõikes 2 antakse volitusnorm Vabariigi Valitsusele ekspertiiside hinnakirja kehtestamiseks. Lõige 3 sisaldab loetelu komponentidest, millest ekspertiisi hind kujuneb. Kuna ekspertiisiliigid on erinevad, ei saa kõikide liikide hindu arvestada ühe konkreetse summana kogu ekspertiisi eest või ka mitte näiteks ühe objekti või proovi kohta. Kehtiva seaduse §-s 261 on väga jäigalt jaotatud ekspertiisi hinna kujunemine kas fikseeritud hinnana või ekspertiisiobjektide korrutisena ning eraldi on välja toodud toksikoloogiaekspertiis, kus maksumus kujuneb kasutatud metoodika põhjal. Kohtuarstliku ekspertiisi maksumusele lisatakse aga lisauuringute summa. Nimetatud põhimõtted ei ole küll valed, kuid need ei ole piisavad ja üheselt arusaadavad. Esiteks ei kajasta need kõikide ekspertiisiliikide erisusi ning ei võimalda näiteks erakordselt mahukate või suurte asjade korral hinda korrigeerida. Seetõttu on terviktekstis loobutud ekspertiisiliikide väljatoomisest seaduse tasandil. Küll aga sisaldab seadus neid komponente, millest saab ekspertiisi hind maksimaalselt sõltuda. Iga ekspertiisiliigi kohta käivate komponentide loetelu sisaldub Vabariigi Valitsuse määruses, kus kehtestatakse ühe ühiku hind iga ekspertiisiliigi kohta ning samuti ekspertiisiasutuses ekspertiiside läbiviimiseks tehtavate iseseisvate uuringute kohta. Nende uuringute hind, mis tehakse alati mingi ekspertiisi raames ja mis ei ole mujal kasutatavad, sisaldub selle ekspertiisiliigi hinnas ja seda ei pea eraldi kajastama ning sellisel uuringul ei ole hinnakirjas eraldi hinda. Need uuringud, mis on aga kasutatavad mitme ekspertiisiliigi juures või mida kasutatakse mõnikord ekspertiisi läbiviimisel ka eraldi, on hinnakirjas eraldi hinnaga ja see tuleb eraldi ära näidata ka ekspertiisi hinna arvestamisel. 24 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014020 42 Seaduses olev hinna kujunemise komponentide loetelu on järgmine: 1) uuritavate isikute arvust sõltub hind näiteks kohtuarstlike ekspertiiside korral; 2) uuritavate proovide arvust sõltub hind näiteks DNA-ekspertiisides ning proov on täpsem ühik kui senini DNA ekspertiisi puhul kasutatud objektide arv, kuna nt suuremate objektide puhul on vaja ühelt objektilt võtta mitu proovi; 3) uuritavate objektide arvust sõltub hind näiteks tulirelvaekspertiisi puhul; 4) uuritavast andmemahust sõltub hind infotehnoloogiaekspertiiside puhul; 5) kasutatavate metoodikate arvust sõltub hind toksikoloogiaekspertiisides; 6) ekspertiisi keerukusest ja mahukusest võivad sõltuda kõikide ekspertiisiliikide hinnad, kuid praktikas on see eelkõige siiani olnud kasutusel kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemisel; 7) läbiviidavate uuringute arvust võivad sõltuda mitmete ekspertiisiliikide hinnad, kus kasutatakse ekspertiisi tegemise raames mõne teise ekspertiisiliigi spetsiifilist uuringut, näiteks kohtuarstliku surnu ekspertiisi korral võidakse kasutada DNA- või toksikoloogia- vm uuringut, mille hind lisandub kohtuarstliku ekspertiisi hinnale; 8) väljastpoolt ekspertiisasutust tellitavate uuringute arvust võivad samuti sõltuda mitmete ekspertiisiliikide hinnad, kuna EKEI-s ei ole võimalik teha kõikvõimalikke uuringuid ja praktikas tuleb ette olukordi, kus mingi spetsiifiline uuring tuleb tellida väljastpoolt ekspertiisiasutust ja selle eest tuleb eraldi tasuda, näiteks tellitakse väljastpoolt EKEI-d raskemetallide uuringud; 9) väljastpoolt ekspertiisiasutust ekspertide komisjoni liikmena kaasatavate ekspertide arvust sõltuvad eelkõige nende ekspertiisiliikide hinnad, kus tellitakse mitme eksperdiga komisjoni ekspertiise ja kaastakse erialaspetsialist väljastpoolt EKEI-d, näiteks kohtuarstliku komisjonilise ekspertiisi korral kaasatakse silmaarst või hambaarst vm eriala arst, kelle töö eest tasutakse eraldi kokkuleppe alusel; 10) tõlkekuludest võivad samuti sõltuda kõikide ekspertiisiliikide hinnad, kuid peamiselt tuleb seda praktikas ette sellistes liikides, kus on vaja suhelda võõrkeelsete isikutega, kes ei oska enamlevinud keeli ja kellele tuleb palgata tõlk, või kui on vaja tõlkida mõnda ekspertiisiks vajalikku dokumenti; sagedamini on see juba menetleja poolt tõlgitud, kuid ei saa välistada vajadust tõlgi järele ekspertiisi tegemise käigus. Lõige 4 reguleerib eraldi eelmise lõike punktis 6 nimetatud keerukuse ja mahukuse teemat, kuna see laieneb kõikidele ekspertiisiliikidele. Vaja on seaduse tasandil anda selgemad reeglid sellel alusel hinna kujundamiseks. Ekspertiisi keerukusest ja mahukusest tulenevalt võib määrusega kehtestatud ekspertiisi hinda tõsta kuni kolm korda. Analoogne regulatsioon on kohtupsühhiaatria ekspertiiside kohta Vabariigi Valitsus d 22.12.2005. a määruse nr 32225 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-s 52. Samas on ka sellise suurenduse põhjendamise nõue, mis on lisatud ka lõikesse 4. Lõige 5 märgib, et ekspertiisi hinnale ei lisata käibemaksu. § 39. (kehtivas KES-is § 93) Tasulise ekspertiisi hind ja rahastamine 25 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014020 43 Kehtivas seaduses on olemas regulatsioon (§ 93) tasuliste uuringute (eelnõu järgi tasuliste ekspertiiside) rahastamise kohta ning see asub tasuliste uuringutega seotud muu regulatsiooni juures. Eelnõus on see regulatsioon tõstetud muude rahastamise küsimusi reguleerivate paragrahvide juurde, kuid sisus olulisi muudatusi ei tehta. Lõige 1 ütleb, et tasu makstakse vastavalt hinnakirjale. Kuna hinnakiri viiakse seadusest välja, siis on uues redaktsioonis viide paragrahvile, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse hinnakirja kehtestamiseks, ning samuti kehtivad tasuliste ekspertiiside puhul hinna kujunemise põhimõtted nagu menetlusasjadega seotud ekspertiiside puhul. Lisaks on eelnõu lõikes 1 märgitud, et tasulise ekspertiisi puhul võib ekspertiisi hinda suurendada selle erilise keerukuse või mahukuse korral kokkuleppel tellijaga ja seda olenemata ekspertiisiliigist. Samuti võib hinda suurendada kokkuleppel tellijaga muul põhjendatud juhul, milleks võib olla näiteks materjali ootamatu hinnatõus vms. Lõige 2 sisaldab endiselt põhimõtet, et kui hinnakirjas puudub just sellele tasulisele ekspertiisile sobiv hind, siis tuleb võtta lähima ekspertiisiliigi hind. Praktikas ilmselt selline vajadus tulevikus väheneb seoses hinnakirja paindlikuma muutmise võimalusega. Lõige 3 on muutmata võrreldes kehtiva seadusega ja selle kohaselt peab tasulise ekspertiisi tellija maksma ekspertiisi hinna EKEI-le ette, kui ei ole kokku lepitud teisiti. § 40. Väljaspool ekspertiisiasutust tehtud ekspertiisi eest või kaasatavale eksperdile tasumine Tegemist on uue regulatsiooniga, mis käsitleb erinevaid olukordi, kus kogu ekspertiis või osa sellest (uuring) tellitakse väljastpoolt ekspertiisiasutust kas Eestist või välismaalt või kus kaasatakse väljastpoolt ekspert ekspertide komisjoni koosseisu. Lõige 1 loetleb olukorrad, millal tehakse ekspertiis või uuring väljaspool EKEI-d ja mille eest tasutakse EKEI kaudu. 1) Kui ekspertiis tehakse EKEI-s, aga mingil põhjusel tellib EKEI omal algatusel uuringu väljastpoolt, näiteks on uuringuks vajalik aparaat puudu või ei ole EKEI-s võimekust mingit uuringut teha vms. Kuna EKEI on ekspertiisi tegijaks ja vastutab selle igakülgse ja põhjendatud läbiviimise eest, siis tasub EKEI väljastpoolt tellitud uuringu eest. Oluline ei ole, mis liiki menetlusega on tegemist, samuti ei ole oluline, kas uuring tellitakse Eestist või välismaalt. 2) Kui kriminaalmenetluses tellitakse kogu ekspertiis välismaalt, mida ekspertiisiasutus saab teha vastavalt eelnõu § 13 lõikele 1 menetleja nõusolekul. Otsus välismaalt ekspertiis tellida võiks praktikas sündida ekspertiisiasutuse ja menetleja koostöös või menetleja või ekspertiisiasutuse ettepanekul. Kuna riigieelarvest finantseeritava ekspertiisitegevuse eest peab EKEI eelkõige kriminaalmenetluses tagama ekspertiiside tegemise kas ise või leidma muud võimalused, siis näeb uus regulatsioon ette, et ka välismaalt ekspertiisi tellimise korral maksab selle eest EKEI. Et vältida olukordi, kus kriminaalasja menetleja esitab nõude tellida ekspertiis välismaalt ja EKEI peaks selle kinni maksma olenemata selle maksumusest, on loodud lõige 6, mis reguleerib lisaks välismaalt ekspertiisi tellimisele ka olukorda, kui kriminaalasjades on vaja kaasata ekspertide komisjoni mõni ekspert väljastpoolt EKEI-d, kelle kaasamise tasu võib samuti olla väga suur. 3) Kui kriminaalmenetluses on vaja kaasata ekspertide komisjoni liikmeks ekspert väljastpoolt EKEI-d. Tavapäraselt on selline vajadus kohtuarstlike ekspertiiside korral mõne spetsiifilise arstliku erialaarsti kaasamiseks (näiteks kardioloog). Lõiked 2 ja 3 reguleerivad täpsemalt ekspertide komisjoni korral väljastpoolt ekspertiisiasutust kaasatava eksperdiga seonduvat. Sellisele eksperdile makstakse tasu vastavalt tema panusele ekspertiisis ning selle eest tasub EKEI vastavalt lõike 1 p-le 3. Tasu suurus ja maksmise alused 44 lepitakse kokku koostöös menetleja ja eksperdiga. Ebamõistlikult suure tasunõude vm erakorraliste asjaolude puhul teavitatakse sellest peaprokuröri vastavalt lõikele 5. Praktikas on probleem selles, et eelkõige kohtuarstlike ekspertiiside puhul on vaja kaasata mõne teise valdkonna arst (nt kardioloog), mida EKEI-l endal ei ole. Erakliinikus töötav arst ei ole aga reeglina huvitatud vastutusrikkast lisaülesandest (mida ekspertiis kahtlemata on) väga väikese töötasu eest. Samas ei näe kehtiv seadus võimalust ekspertiisi hinna suurendamiseks sellel põhjusel. Vaja on seadusesse kirjutada regulatsioon, et väljastpoolt kaasatava eksperdi töötasu kokkuleppe sõlmimises osaleb lisaks EKEI-le menetleja ja seda mitte ainult tasu suuruse otsustamiseks, vaid ka seepärast, et nt tsiviilasjades tasutakse välisele eksperdile menetlusosaliste poolt eelnevalt kohtu deposiiti makstud vahenditest, kriminaalasjas aga peab samuti menetleja olema eelnevalt teadlik välise eksperdi töötasu suurusest, kuna see võib mõjutada otsust ekspertiisi tellimise või ulatuse kohta. Kuna regulatsioon puudutab EKEI- väliseid osapooli, on otstarbekas regulatsioon sätestada seadusega, mitte valitsuse määrusega, nagu muud ekspertiisi hinnakomponendid. Lõige 4 reguleerib tasumist tsiviilasjades tehtavate ekspertiiside eest, kus EKEI ekspertide komisjoni kaastakse väline ekspert (näiteks hambaarst) või kui kogu ekspertiis tellitakse välismaalt. Sel juhul tasub selle eest ekspertiisi tellija otse ekspertiisi tegijale välismaal või komisjonis osalevale välisele eksperdile. Põhjus, miks ei ole neil juhtudel otstarbekas tasumine EKEI kaudu, seisneb selles, et kui tsiviilasjas nõutakse pooltelt ekspertiisitasu ettemakse tegemist kohtu deposiitarvele, siis juhul, kui ekspertiisi tegemine toimuks EKEI kaudu, makstakse deposiitarvel olev raha riigituludesse ning EKEI peab maksma oma eelarvevahenditest välisele eksperdile. Samal ajal puuduks EKEI-l kontroll selliste ekspertiiside tellimise üle ning ei oleks võimalik eelarvet hallata. Kuna tsiviilasjades on menetlusosalistel sõnaõigus eksperdi valikul ning ekspertiisitasu makstakse ette, siis on mõistlik, et vähemalt väljastpoolt ekspertiisiasutust tellitavate ekspertiiside või komisjoni kaasatavate ekspertide tasud maksab ekspertiisi tellija (tsiviilasjades kohus) otse ilma EKEI vahenduseta. Lõige 5 näeb ette võimaluse, et kui ekspertiisiasustus ei pea otstarbekaks kas rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel välismaalt ekspertiisi tellimist või väljastpoolt ekspertiisiasutust eksperdi kaasamist, siis teatab EKEI direktor sellest peaprokurörile, kes langetab lõpliku otsuse koostöös justiitsministriga. Praktikas tähendab see ekspertiisi tellimisel või eksperdi kaasamisel vajaduse korral lisarahastuse vm abi andmist EKEI-le. Ilmselgelt ei saa selliseid juhtumeid olema väga palju, aga neid ei saa ka välistada. Analoogne säte sisaldub ka KrMS § 213 lg-s 7, kus kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest valdkonna eest vastutavat ministrit. § 41. Välisriiki tehtud ekspertiisi ja uuringu maksumus Välisriiki tehtavate ekspertiiside ja uuringute eest tasutakse kokkuleppel tellijaga. Tegemist on uue regulatsiooniga, kuna kehtiv seadus ei käsitle välismaale ekspertiiside või uuringute tegemist ega selle hinda, kuigi praktikas tuleb aeg-ajalt ette koostööd teiste riikidega ja vaja on seda reguleerida. Eelnõu § 14 annab loa välismaale ekspertiiside tegemiseks. § 42. (kehtivas KES-is § 27) Registreeritud eraeksperdi ja eksperdiks määratud muu isiku kulude hüvitamine Muudetud on vaid riiklikult tunnustatud eksperdi nimetust vastavalt eelnõule ja teda nimetatakse nüüd registreeritud eraeksperdiks. 45 Endiselt on asjakohane viide menetlusseadustikele, milles oleva regulatsiooni kohaselt hüvitatakse EKEI välise eksperdi kulud. Täpsemalt on Vabariigi Valitsus kehtestanud 22.12.2005. a KrMS §-i 178 ja TsMS-i § 152 lõike 3, § 153 lõigete 1 ja 3 ja § 157 ning VTMS-i § 38 lõike 2 alusel määruse nr 32226 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. § 43. (kehtivas KES-is § 271) Menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulude hüvitamine Regulatsiooni ei ole sisuliselt muudetud võrreldes kehtiva seadusega, kuid kohendatud on sõnastust selliselt, et ära on jäetud pikk loetelu asutustest ja piirdutud nende kõigi ühise nimetusega menetleja. KrMS § 16 lg 1 näiteks nimetab otsesõnu, et menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Samuti on jäetud välja lõikest 3 viide õiendile, kuna sellise nimetusega eraldi dokumenti enam ei esitata. Seda eelkõige elektroonselt andmete liikumisega seoses, aga ka paberkandjal dokumentide korral esitatakse pigem arve vm dokument. See aga ei võta menetlejalt võimalust nõuda algandmete esitamist, milleks on kulusid tõendavad dokumendid, ja selgitusi. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 44. Riiklikult tunnustatud ekspertide üleminek registreeritud eraekspertideks Kuna eelnõuga muudetakse riiklikult tunnustatud ekspertide nimetust ja regulatsiooni, on vaja luua muudatuse sujuvaks läbiviimiseks rakendussäte. EKEI saadab kõikidele nimekirjas olevatele RTE-dele teate ühe kuu jooksul pärast seaduse jõustumist nimetuse jt tingimuste muutmise kohta ning palub eksperdil vastata samuti ühe kuu jooksul, kas ta soovib enda nimekirjas olemist uue nimetusega jätkata kuni riikliku tunnustuse lõppemiseni. Kui ekspert vastab jaatavalt, siis avaldatakse tema nimi uuendatud nimekirjas hiljemalt kaks kuud pärast seaduse jõustumist. Ekspert, kes ei soovi enda nime avaldamist uuendatud nimekirjas, peab avaldama soovi nimekirjast kustutamiseks. Seaduse jõustumise hetkel kehtinud tähtaja lõppedes pikendatakse tähtaega tavalises korras. Kuna seadusemuudatuse kohaselt ei saa enam eraekspertide nimekirja kandmist taotleda nendes ekspertiisiliikides, milles EKEI teeb ise ekspertiise, siis need RTE-d kustutatakse nimekirjast üks aasta pärast muudatuse jõustumist olenemata nende algsest riikliku tunnustuse tähtajast. Aastane üleminekuaeg antakse ekspertidele oma tegevuse ümberkorraldamiseks. § 45. (kehtivas KES-is § 305) Enne 2021. aasta 1. juulit riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud andmete töötlemine Tegemist on kehtiva seaduse regulatsiooniga, mis on jätkuvalt aktuaalne ning vajalik sätestada uuesti terviktekstiga. Rakendussäte on vajalik seoses RSR-is olevate andmete osalise (papillaarkurrustiku jälgede) üleminekuga ABIS-esse. Muudatus tuleneb nn ABIS-e eelnõust27. 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014020 27 Eelnõu nr 366 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8bf5e47e-e45f-43c2-8189- 6bb875bf51fc/Isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20se onduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 46 Viidatud ABIS-e eelnõu seletuskirja kohaselt lisatakse kohtuekspertiisiseadusesse rakendussätted enne 2021. aasta 1. juulit võetud biomeetriliste andmete töötlemise kohta. Lõike 1 kohaselt kantakse RSR-i elektroonilisse andmebaasi kantud sõrmejäljed ja sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed andmekogusse ABIS hiljemalt 2021. aasta 30. juunil. Lõike 2 kohaselt võib enne 2021. aasta 1. juulit RSR-i elektroonilisse andmebaasi kantud sõrmejälgi ja naha papillaarkurrustiku jälgi, mis on kogutud sündmuskoha või muu objekti vaatlusel, säilitada samal ajal andmekogus ABIS säilitatavate andmetega, kuid mitte kauem kui 2022. aasta 30. juunini. Andmekogu ABIS kasutuselevõtmisel ning sinna andmete ülekandmisel on vaja säilitada andmed samal ajal ka vanas andmekogus, et tagada üleminekuperioodil andmete olemasolu võimalike tõrgete korral. Lõige 3 sätestab, et enne 2021. aasta 1. juulit RSR-i kantud andmed isiku ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta jäävad RSR-i elektroonilisse andmebaasi. Lõike 4 kohaselt jäävad enne 2021. aasta 1. juulit RSR-i osaks olnud sõrmejälgede kaartide kartoteek ja sündmuskohajälgede kaartide kartoteek ekspertiisiasutusse ja kantakse arhiivi säilitustähtaja lõppemisel. Lõige 5 näeb ette, et kuni tehnilise lahenduse valmimiseni võib kõnesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõrmejälgede kartoteeki ja sündmuskohajälgede kartoteeki ekspertiisiasutuses pidada ka pärast 2021. aasta 30. juunit. Kõnesoleva eelnõuga lisatakse täiendavalt lõige 6, mille kohaselt loetakse muudatuste jõustumisel kõnesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud riikliku sõrmejälgede registri kohta sätestatu riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri kohta käivaks. § 46. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Muudatus tehakse ABIS-e eelnõu (nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) järgsesse teksti, mis jõustus 15.07.2021 ja millega muudetakse sama paragrahvi lõiget 5, kus sisaldub DNA- registri nimi. Kuna kõnesoleva eelnõuga liidetakse senised RSR ja DNA-register ühtseks RSBR-iks, on vaja teha muudatus ka kaitseväeteenistuse seadusesse. RSBR-i loomise kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. § 47. Korrakaitseseaduse muutmine KorS-is tehtavad muudatused on normitehnilised ja seonduvad KorS-i §-des 40 ja 41 oleva viitega kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud hinnakirjale. Uus seadus enam ei sisalda hinnakirja ning see kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, milleks on volitusnorm KES- i § 38 lõikes 2. Sel põhjusel on vajalik muuta viidet KorS § 40 lõikes 12 ja § 41 lõikes 3. § 48. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine KES-is tehtavate muudatuste tõttu on vaja muuta ka kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) järgmiselt. 1) KES-i muudatuste tõttu, mis puudutavad riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuse muutmist ja uue nimetuse registreeritud eraekspert kasutusele võtmist, tuleb teha vastav muudatus ka KrMS § 95 lõikes 2, kus asendatakse sõnad „riiklikult tunnustatud eksperti“ sõnadega „registreeritud eraeksperti“. 47 2) Paragrahvi 99 lõigete 2 ja 3 muudatused on seotud ABIS-e muudatustega, mis jõustusid 15.07.2021 (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest), millega muudetakse sama paragrahvi lõiget 2 ja 3, kus sisalduvad nii sõrmejälgede registri kui DNA-registri nimetused. Kuna kõnesoleva eelnõuga liidetakse senised RSR ja DNA-register ühtseks RSBR-iks, on vaja teha muudatus ka KrMS-is. Lõikesse 2 lisatakse uus tunnus näokujutis, mille regulatsioon on samasugune kui sõrmejälgedel, kus biomeetrilised andmed lähevad ABIS-esse ja isikuandmed ning nn ohjeandmed RSBR-i. RSBR-i loomise ja näokujutise hõivamise kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. 3) muudetakse paragrahve 991 ja 992. Läbivalt on muudatused seotud sõrmejälgede registri ja DNA-registri ühendamisel loodava riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistriga ning samuti uute tunnuste näokujutise ja häälenäidise lisandumisega RSBR-i. § 991 lg 4 on puutumuses ka andmekoguga ABIS. Nimetatud muudatuste kohta vt pikemaid selgitusi § 17 juures. Nii kehtiv KES kui KrMS nimetavad andmete töötlemise üheks eesmärgiks „andmete kogumist süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja ärahoidmiseks“, kuid kuna KrMS-is kasutatakse üldjuhul termini „ärahoidmine“ asemel terminit „tõkestamine“ ning ka isikuandmete kaitse seaduse 4. peatükk reguleerib isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuste poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel, siis on mõistete ühtlustamise huvides ka KES-is ja KrMS-is edaspidi kasutatud samu mõisteid samas järjekorras. Samasugused muudatused on samaaegselt tehtud ka KrMS § 991 lõigetes 1 ja 2 ning § 100 lõikes 5. § 991 pealkirja on lisatud näokujutise võtmine ja häälenäidise võtmine. Lõikesse 1 on lisandunud KarS-i paragrahvide ja peatükkide loetelusse 12. peatüki 1. jagu, s.o narkootikumidega seotud süüteod. Nende lisamise vajadus loetelusse tuleneb sellest, et narkootikumidega seotud kuriteod on üks kuritegevusevastase võitluse prioriteetidest. Kõige rohkem sõrmejälje- ja DNA-ekspertiise määratakse praktikas narkosüütegudes pakenditele jäetud jälgede tuvastamiseks. Samuti on oluline, et VTMS § 311 alusel võib menetlusalust isikut daktüloskopeerida või temalt DNA-proovi võtta üksnes varavastaste (KarS § 218) ja NPALS- is sätestatud väärtegude korral – seega on seadusandja pidanud jälgede ja proovide võtmist narkosüütegude puhul oluliseks ja vajalikuks. Samuti on lisatud kohustusliku tunnusena näokujutis. Praktikas fotografeerib politsei kõiki kahtlustatavaid või süüdistatavaid ning fotod lisatakse politsei infosüsteemi. Mingit õiguslikku regulatsiooni selliste fotode kasutamiseks kriminaalmenetluses süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil ei ole. Seni ei ole olnud ka tehnilist võimekust korrektselt selliseid andmed töödelda. ABIS-e loomisega on tekkinud tehniline võimekus turvaliseks andmetöötluseks. Lõikega 2 lisandub võimalus võtta süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil ka häälenäidis kahtlustatavalt, süüdistatavalt või süüdimõistetult, kui ta vastab sättes nõutud tingimustele. Häälenäidise võtmist ei ole otstarbekas teha kohustuslikuks, kuna selle kasutamine tulevikus toime pandavate süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja tõkestamiseks ei ole tõenäoliselt enamiku kuriteo toime pannud isikute puhul võimalik. Kuritegu ei panda enamasti toime häälega ning kuriteopaigale ei jäeta maha häälefragmenti, mille abil oleks võimalik isikut tuvastada. Kõige levinumad kuriteopaigale jätavad jäljed on olenevalt teo iseloomust endiselt sõrmejäljed ja DNA ning tänapäeval näokujutis, mille abil on 48 võimalik süüdlasele jälile jõuda. Siiski ei saa välistada, et mingitel juhtudel on vaja võtta isikult häälenäidis süütegude menetlemise, avastamise ja tõkestamise eesmärgil. Lõige 3 ei ole oma sisult muutunud, kuid lisatud on mõlemad uued tunnused näokujutis ja häälenäidis. Sunni kohaldamisena tuleb siin eelkõige mõista nt sundtoomist. Lõiked 4 ja 5 sätestavad andmete registrisse kandmise nõuded. Vastavalt alates 2021.a juulis jõustunud muudatustele, kantakse isikute naha papillaarkurrustiku jäljed ning näokujutis andmekogusse ABIS, kuid andmed isiku kohta ja nn ohjeandmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Lõige 5 reguleerib isikute DNA-proovi andmete ja häälenäidistega seonduvat, mille puhul kantakse kogu andmestik riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Lõige 6 on sisult sama kui kehtivas regulatsioonis lõige 5, kuid lisatud on viide ABIS-ele ning muudetud registrite nimetus riiklikuks süüteomenetluse biomeetriaregistriks. § 992 pealkirja on muudetud seoses uute tunnuste lisandumisega. Lõikesse 1 on lisatud uued tunnused näokujutis ja häälenäidis, mille võtmiseks on kehtestatud seadusega nõuded ning mille töötlemise eesmärk peab alati olema määratud. Kõnesolev säte võimaldab teatud tingimuste olemasolu korral sellest esialgsest eesmärgist minna kaugemale ja kasutada andmeid erandkorras muul eesmärgil, eelkõige raskete kuritegude avastamisel. Näiteks kui on kogutud isiku sõrmejäljed välistamise eesmärgil, siis võib prokuratuuri kirjalikul loal kasutada neid jälgi ka raske kuriteo lahendamisel. Samuti on võimalik kasutada isikust tehtud dokumendifotot või sõrmejälgi, mis on kogutud isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt, raske kuriteo lahendamisel. Andmete kasutamiseks peab olema põhjendatud vajadus ja selgitused, miks ei saa andmeid koguda menetlustoiminguga. Lõiget 2 ei muudeta sisuliselt. Lõige 3 on kehtiva seadusega võrreldes muudetud selliselt, et § 991 lõikest 1 erinevatel eesmärkidel kogutud sõrmejälgi, näokujutisi, häälenäidiseid või DNA-proove võib kasutada kriminaalmenetluses vaid prokuratuuri taotlusel ning kohtu loal, olenevalt menetluse etapist kas eeluurimiskohtuniku või kohtu loal. Kehtivas seaduses peab andma sellise kirjaliku ja põhjendatud loa prokurör. Teistel eesmärkidel kogutud biomeetria andmeid ei tohiks kasutada kergekäeliselt ning tegemist saab olla üksnes erandjuhtumiga. Arvestades sellise ristkasutusega kaasneda võivaid põhiõiguste riiveid, on põhjendatud, et see alluks eelnevale kohtu kontrollile. 4–7) sisaldavad muudatusi §-s 100, mis on seotud uute tunnuste näokujutise ja häälenäidise lisandumisega ning samuti andmekogu ABIS kasutuselevõtuga, mille järel liiguvad sõrmejäljed ja näokujutised ABIS-esse. Isikute andmed ja nn ohjeandmed ning DNA-proovide ja häälenäidistega seotud kogu andmestik lähevad loodavasse RSBR-i. RSBR-i loomise ja näokujutise ning häälenäidise hõivamise kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. Lõikes 5 sõna „ärahoidmise“ asendamise sõnaga „tõkestamise“ põhjendust vt KrMS § 991 juures. 8) Muudatus tehakse 15.07.2021 jõustunud ABIS-e loomise (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) järgsesse teksti, millega loodi KrMS-i uus § 1092, mis reguleerib sõrmejälgede töötlemist andmekogus ABIS. Kõnesoleva eelnõuga täiendatakse loodava paragrahvi lõiget 1 seoses uue tunnuse näokujutise lisandumisega. Näokujutise võtmise kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. 49 9–13) Paragrahvi 153 lõike 1 punkti 13, § 154 lg 1 punkti 12, § 206 lg 1 punkti 31, § 206 lõike 21 ja § 314 punkti 51 muudatused on tingitud andmekogu ABIS kasutuselevõtust ja sõrmejälgede registri ning DNA-registri ühendamisest RSBR-ks, mille kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. Täiendavalt märgime, et § 154 lõikes 1 muudetav punkt 12 on kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaalmenetluse seadustiku revisjon) eelnõu nr 367 SE28 järgi numbriga 20. § 49. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Muudatus tehakse 15.07.2021.a jõustunud ABIS-e loomise (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) järgsesse teksti, millega muudetakse sama paragrahvi lõiget 5, kus sisaldub DNA-registri nimetus. Kuna kõnesoleva eelnõuga liidetakse senised RSR ja DNA-register ühtseks RSBR-iks, on vaja teha muudatus ka politsei ja piirivalve seaduses. RSBR-i loomise kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. § 50. Päästeteenistuse seaduse muutmine Muudatus tehakse 15.07.2021.a jõustunud ABIS-e loomise (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) järgsesse teksti, millega muudetakse sama paragrahvi lõiget 5, kus sisaldub DNA-registri nimetus. Kuna kõnesoleva eelnõuga liidetakse senised RSR ja DNA-register ühtseks RSBR-iks, on vaja teha muudatus ka päästeteenistuse seaduses. RSBR-i loomise kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. § 51. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine Eelnõuga muudetakse surma põhjuse tuvastamise seadust (SPTS), mis on vastu võetud 2005. aastal. Sellest möödunud viieteistkümne aasta jooksul on oluliselt täiustunud surma põhjuse tuvastamise võimalused, mistõttu on vaja teha muudatusi ka õigusaktides. Punktidega 2–3 muudetakse § 21. Paljudes riikides on kohtuarstidele antud ka muid võimalusi peale lahangu tegemise välispõhjustest tingitud surma põhjuse tuvastamiseks. Kuna ka Eestis on loodud uued tehnilised võimalused, siis on otstarbekas luua nende kasutamiseks korrektne õiguslik alus. SPTS-i kehtiva redaktsiooni kohaselt tuleb iga välispõhjustest tingitud surmajuhtumi või selle kahtluse korral teha kohtuarstlik lahang ja kohtuarstil pole võimalik valida, millist lahanguliiki on kõige otstarbekam kasutada. See aga kulutab liialt kohtuarstide ressurssi ja ei võimalda neil keskenduda tööle, mis aitab kaasa kuritegude avastamisele. Eelnõuga muudetakse senist jäika lähenemist ja muudatuse jõustumise järel oleks võimalik kohtuarstil otsustada, millises mahus lahang teha. Niinimetatud osalise lahangu tegemise otsustaksid kohtuarst ja politsei koostöös, eelkõige olukordades, kus surma põhjust on võimalik tuvastada ilma nn klassikalist lahangut tegemata või kui on võimalik piirduda osalise lahanguga, kasutades juba tehtud radioloogilisi ja laboratoorseid uuringuid surma põhjuse tuvastamiseks. Samuti oleks see otstarbekas olukordades, kus surnu surmajärgsed muutused on nii suured, et täiemahulist kohtuarstlikku lahangut polegi võimalik teha. 28 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d10291ef-980a-4b1d-8852- bab30d7e25f3/Kriminaalmenetluse%20seadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20 seaduste%20muutmise%20seadus%20(kriminaalmenetluse%20seadustiku%20revisjon) 50 Eelnõuga muudetakse § 21 lõikes 2 olevat loetelu, millal tehakse kohtuarstlik lahang. Kohtuarstlik lahang surma põhjuse tuvastamiseks tehakse välispõhjustest tingitud surma korral. Välispõhjused võivad olla järgmised asjaolud kas surma põhjuse alusel või surma viisi alusel: 1) Surma põhjuse alusel  Mehaaniline vigastus: löömine, kukkumine, liiklustrauma jm  Keskkonna (füüsikalise teguri) toime: madal temperatuur (nt alajahtumine) ja kõrge temperatuur (nt põleng)  Mürgi (keemilise aine) toime: mürgistused, sh alkohol, narkootilised ained, ravimid jm. Kui tegemist on kroonilise alkohoolikuga, siis see pole näidustus kohtuarstlikuks lahanguks. Sellega tegeleb patoloog või perearst. Kohtuarstlikule lahangule saatmisel peab olema info, et inimene tarvitas alkoholi vahetult enne surma. Ei piisa sellest, et tarvitas pidevalt alkoholi.  Muu teguri toime: nt bioloogilised mürgid, gaasid jm 2) Surma viisi alusel  Rünne (tapmine)  Suitsiid e enesetapmine, nt poomine, torke-lõikevigastused, mürgistus ravimitega jne  Õnnetusjuhtum, nt kukkumine, uppumine, liiklusõnnetus, võõrkeha hingamisteedes jne  Ebaselged juhtumid. Ebaselgete juhtumite korral peab olema välispõhjuse kahtlus ja kui sellist kahtlust pole, siis tegeleb surma põhjuse määramisega edasi perearst, kes otsustab, kas väljastab ise surmatõendi või saadab surnu pato-anatoomilisele lahangule. Lisaks välispõhjustest tingitud asjaoludele tehakse kohtuarstlik lahang siis, kui surnu isikut ei ole võimalik tuvastada või kui tegemist on hiliste surmajärgsete muutustega (tegemist on surnukeha roiskumisega). Võrreldes kehtiva seadusega jäetakse lõike 2 sõnastusest välja surmajuhtumi kahtluse korral lahangu tegemine. Eelnõuga luuakse viis uut lõiget 21–25, mis reguleerivad täpsemalt kohtuarstliku lahanguga seonduvat. Uus lõige 21, mis erinevalt kehtivast seadusest jaotab kohtuarstliku lahangu kolmeks liigiks: 1) Surnu kohtuarstlik välisvaatlus ja siseuuring on senine nn klassikaline kohtuarstlik lahang, mille käigus avatakse kõik kehaõõned, uuritakse makro- ja mikroskoopiliselt kõiki elundeid. Täislahang tähendab ka histoloogilise materjali võtmist ja see omakorda tähendab lisatööd arstile ja bioanalüütikule, kuigi paljudel juhtudel ei anna see surma põhjuse selgitamiseks mingit lisandväärtust. 2) Surnu kohtuarstlik välisvaatlus ja radioloogiline uuring ehk digilahang (vt pikemat selgitust allpool). 3) Surnu kohtuarstliku välisvaatluse korral vaadatakse põhjalikult makroskoopiliselt olemasolevaid kehaosi ja luid. Riikides, kus on olemas digilahangu võimekus ja pädevus, kasutatakse välispõhjustest tingitud surma põhjuse ja vigastuste tuvastamiseks tänapäevaseid radioloogilisi uuringuid (CT ja MRI) ehk nn digilahangut. Kuna Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on digilahangu tegemise võimekus nüüdseks olemas kahes piirkonnas (Tallinn ja Tartu) ning samuti on olemas väljaõppinud kohtuarst-radioloog, siis on otstarbekas sätestada selline võimalus ka seaduse tasandil. Praktikas jääb mõnikord osa lahangute puhul ebaselgeks, miks seda üldse tehakse, kui surma põhjuse saab määrata kas välisvaatluse ja digilahangu või siis tervishoiuteenuse osutaja dokumentide põhjal. Kuna kehtiv SPTS ei võimalda teatud eelduste korral jätta lahangut tegemata, tuleb seadust vastavalt muuta. 51 Seaduse tasandil ei ole võimalik anda täpset juhtumite loetelu, millal on näidustatud üks või teine lahanguliik, kuid teatud olukorrad on siiski otstarbekas nimetada, jättes loetelu lahtiseks ja lõpliku otsuse tegemise kohtuarstile. Uus lõige 22 toob välja olukorrad, millal eelduslikult tehakse surma põhjuse tuvastamiseks nn klassikaline kohtuarstlik lahang ehk surnu kohtuarstlik välisvaatlus ja siseuuring. Loetelu on alljärgnev: 1) surm on tingitud välispõhjusest; 2) surnu isikut ei ole võimalik tuvastada; 3) tegemist on hiliste surmajärgsete muutustega või 4) kohtuarst otsustab selle teha muul põhjusel. Uus lõige 23 sätestab olukorrad, millal eelduslikult tehakse nn digilahang: kui tegemist on eluga kokkusobimatute vigastustega või väljendunud surmajärgsete muutustega või kui kohtuarst otsustab selle teha muul põhjusel. Digilahangut võiks kasutada eluga kokkusobimatute suurte traumade korral, näiteks rongiõnnetused, kehaosade eraldumine üksteisest, plahvatused jm olukorrad, kui tavaline lahang ei anna surma põhjuse ja surma mehhanismi kohta lisainfot. Samuti võiks seda kasutada väljendunud surmajärgsete muutustega juhtumite korral, kui surnu on nii lagunenud, et ainuke võimalus diagnoosi täiendamiseks on teha digilahang. Samas ei ole ka see loetelu lõplik ning kohtuarst võib otsustada digilahangu kasuks ka muul põhjusel. Üheks selliseks näiteks on nn klassikalise kohtuarstliku lahangu tegemisest loobumine religioossetel põhjustel. Digilahangu tegemine võimaldab enam austada inimeste usulisi tõekspidamisi ning vältida liigset invasiivset sekkumist inimese kehasse. Aga nn klassikalise lahangu tegemisest loobumine digilahangu kasuks võib olla vajalik ka muul juhul, kui kohtuarsti hinnangul on surma põhjuse tuvastamine võimalik digilahanguga või muid kaasaegseid radioloogilisi ja laboratoorseid uuringuid kasutades. Kohtuarstil peaks olema võimalus otsustada digilahangu tegemise võimalus ka juhtudel, kui ta leiab, et see on piisav ja otstarbekas surma põhjuse määramiseks. Uus lõige 24 sätestab olukorrad, millal piirdutakse vaid välisvaatlusega (see hõlmab kõiki kehaosi, surnukeha vaatlust nii eestvaates kui tagantvaates) ning seda eelkõige juhtudel, kui tegemist on üksikute skeletiluude või nende osadega või siseelundid puuduvad kas osaliselt või täielikult. Loetletud juhtudel ei ole võimalik teha nn klassikalist lahangut ning sageli ka mitte digilahangut. Siiski ei ole ka seda loetelu otstarbekas piirata ning seetõttu on lisatud võimalus piirduda ainult välisvaatlusega ka siis, kui kohtuarst otsustab selle teha muul põhjusel, mida seadus ei ole nimetanud. Eelnõuga täiendatakse uue lõikega 25. Kehtiv SPTS ei tee erandit ka sellisele olukorrale, kui inimene viibib näiteks pikka aega haiglas ja sureb välispõhjustest tingitud tüsistuse tagajärjel ning varem olid tehtud ka põhjalikud ja kaasaegsed radioloogilised ja laboratoorsed uuringud ning see kõik on kajastatud ka tervishoiuteenuse osutamist tõendavates dokumentides, mis on kohtuarstile kättesaadavad. Seega on otstarbekas sätestada võimalus loobuda kohtuarstliku lahangu tegemisest ka juhul, kui isik viibis pikka aega haiglas ning sureb välispõhjustest tingitud tüsistuse (nt kopsuarteri trombemboolia, kopsupõletik jne) tagajärjel. Seda muidugi eeldusel, et varem on tehtud vastavad radioloogilised ja laboratoorsed uuringud. 52 Punktidega 1 ja 4 täiendatakse vastavalt § 9 uue lõikega 3 ja seadusesse lisatakse uus § 233. Need muudatused on vajalikud, kuna siiani ei ole korrektset õiguslikku alust tuvastamata surnud isikult biomeetriliste andmete võtmiseks ning registrisse kandmiseks, et surnu isikut tuvastada. Samuti puudub korrektne õiguslik alus biomeetriliste andmete võtmiseks ja kasutamiseks teadmata kadunud isiku otsimise korral tema lähisugulastelt või isiklikelt esemetelt. Korrakaitseseaduse kohaselt on isiku tuvastamine politsei või muu korrakaitseorgani ülesanne ning seda võib teha ka erilise tuvastusmeetmega (KorS § 33), milleks on mh daktüloskopeerimine ja DNA-proovi võtmine. Kuna teadmata kadunud isiku puhul ei kasutata erilist tuvastusmeedet mitte isiku enda suhtes, vaid DNA-proov võetakse kadunud isiku lähisugulastelt või kadunud isiku isiklikelt esemetelt või tuvastamata surnud isiku tõenäoliselt lähisugulaselt, on vaja see eraldi reguleerida. §-i 9 täiendatakse uue lõikega 3, mis reguleerib Politsei- ja Piirivalveameti tegevust tuvastamata surnud isikute ja teadmata kadunud isikute lähisugulastelt ja isiklikelt esemetelt DNA-proovi võtmisel isikute tuvastamiseks või leidmiseks. DNA-proovi analüüsitakse ning selle andmed kantakse võrdlusuuringu tegemiseks RSBR-i. Kohe pärast võrdlusuuringu tegemist andmed kustutatakse vastavalt KES § 22 lõikele 3. Uus § 233 reguleerib surnud isikult bioloogilise materjali võtmist. Lõike 1 kohaselt võetakse kohtuarstliku lahangu või kohtuarstliku ekspertiisi käigus surnud isikult ja inimpäritoluga luudest DNA-proov, mille andmed kantakse RSBR-i. Seadus loetleb, millisel eesmärgil võib nimetatud andmeid kasutada: isiku tuvastamine, isiku põlvnemise tuvastamine, isikusamasuse kontrollimine, süütegude menetlemine või avastamine või surma põhjuse tuvastamine. Lõikes kaks on nimetatud, et sõrmejäljed ja näokujutis võetakse kohtuarstliku lahangu või kohtuarstliku ekspertiisi käigus, kuid seda ainult tuvastamata surnud isikult. Saadud biomeetrilised andmed ehk sõrmejäljed ja näokujutised kantakse andmekogusse ABIS ning andmed daktüloskoopiaandmete ja näokujutise võtmise kohta kantakse RSBR-i. Samuti nimetatakse ära eesmärk, millal neid andmed võib kasutada ja selleks on: isiku tuvastamine, isikusamasuse kontrollimine, süütegude menetlemine või avastamine või surma põhjuse tuvastamine. § 233 raames registritesse kantud andmete säilitamine tuleneb KES §-st 21, mille lõige 3 reguleerib sõrmejälgi ja lõige 4 näokujutisi ning need sätestavad, et tuvastamata surnud isikult võetud ja registritesse kantud sõrmejälgi ja näokujutisi ning andmeid nende kogumise kohta säilitatakse kuni isikuga seostamiseni või 75 aastat, mille järel need kustutatakse. DNA andmete säilitustähtaeg on sama – kuni isikuga seostamiseni või 75 aastat, kui on tegemist tuvastamata surnud isikuga või teadmata kadunud isikuga või tema isiklikelt esemetelt võetud DNA-proovi andmetega. § 52. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine KES-i muudatuste tõttu, mis puudutavad riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuse muutmist ja uue nimetuse registreeritud eraekspert kasutusele võtmist, tuleb teha vastavad muudatused ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus, kus asendatakse riiklikult tunnustatud eksperdi mõiste registreeritud eraeksperdi omaga § 294 lõigetes 1 ja 2 ning § 303 lõikes 5 vastavas käändes. Samuti tehakse muudatus § 295 lõikes 1, mis räägib riiklikult tunnustatud eksperdi kohustusest teha ekspertiisi. Siin on samuti toodud uue nimetusena nimekirja kantud registreeritud eraekspert. § 53. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseadusesse tehtavate muudatuste põhjuseks on andmekogu ABIS kasutusele võtmine ning sõrmejälgede registri ja DNA-registri ühendamine RSBR-iks ning samuti uute 53 biomeetriliste tunnuste nagu näokujutise ja häälenäidise võtmiseks võimekuse loomine. Vt pikemat selgitust muudatuste kohta eelnõu § 17 selgituste juures. 1) Muudatus § 55 lõikesse 1 tehakse 15.07.2021.a jõustunud ABIS-e loomise (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) järgsesse teksti, millega muudetakse sama sätet, kuhu praeguse eelnõuga lisatakse uus tunnus näokujutis, mille regulatsioon on samasugune kui sõrmejälgedel, kus biomeetrilised andmed lähevad ABIS-esse ja isikuandmed ning nn ohjeandmed RSBR-i. 2) Paragrahvis 18 tehakse muudatusi nii pealkirjas kui igas lõikes, mistõttu on otstarbekas anda terve paragrahvi sõnastus uuesti. Praegune paragrahvi pealkiri ja esimene lõige sisaldavad sõna „fotografeerimine“, mis ei ole täpselt samasisuline tegevus kui näokujutise võtmine, mistõttu tuleb seda muuta, samuti lisandub nii pealkirja kui lõikesse 1 häälenäidise võtmine. Uute tunnuste näokujutise ja häälenäidise kohta vt pikemat selgitust eelnõu § 17 selgituste juures. Lisaks muudetakse lõikes 1 sisalduvat eesmärgi sõnastust. Nii kehtiv KES kui KrMS nimetavad andmete töötlemise üheks eesmärgiks „andmete kogumist süütegude menetlemiseks, avastamiseks ja ärahoidmiseks“, kuid kuna KrMS-is kasutatakse üldjuhul termini „ärahoidmine“ asemel terminit „tõkestamine“ ning ka isikuandmete kaitse seaduse 4. peatükk reguleerib isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuste poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel, siis on mõistete ühtlustamise huvides ka KES-is, KrMS-is ja VangS-is edaspidi kasutatud samu mõisteid samas järjekorras. Samasugused muudatused on praeguses eelnõus tehtud ka KrMS § 991 lõigetes 1 ja 2 ning § 100 lõikes 5. Samuti on senise isikusamasuse tuvastamise asemel kasutatud mõistena isikusamasuse kontrollimist. Isikut tõendavate dokumentide seadusesse tehakse muudatused29, millega loodi andmekogu ABIS. Loodud § 155 lg 2 sätestab, et isiku tuvastamine on menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks. Lõige 3 sätestab, et isikusamasuse kontrollimine on menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on selle isikuga, kes ta eeldatavalt on. Senine lõige 2 jäetakse välja, kuna see reguleerib signaaleetiliste fotode (otse- ja külgvaates fotod) hoidmist ja uurimisasutusele edastamist, mida praktikas enam ei tehta. Eelnõuga muudetakse fotod näokujutiseks, mille hoidmist ja edastamist eraldi lõikes ei reguleerita. Senine lõige 3 reguleerib detailselt, et sõrmejäljed võetakse sõrmejälgede kaardile ning üks eksemplar jäetakse vanglasse ja teine saadetakse EKEI-le. ABIS-e muudatusega (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) tunnistati see osa kehtetuks ning teine osa lõikest muudeti selliselt, et sõrmejäljed kantakse ABIS-esse ning isikuandmed ja nn ohjeandmed RSR-i, mis kõnesoleva eelnõuga vajab muutmist RSBR-iks. Muudetava lõikega 2 sätestatakse vangistusseaduses analoogne põhimõte nagu KES-is, KrMS- is jt kõnesoleva eelnõuga muudetavates seadustes, et sõrmejäljed ja näokujutis lähevad ABIS- esse ning isikuandmed ja nn ohjeandmed RSBR-i. Lõikes 3 nimetatud DNA ja häälenäidis kantakse aga kogu ulatuses RSBR-i. 29 ITDS-i muutmise eelnõu nr 366 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8bf5e47e-e45f-43c2-8189- 6bb875bf51fc/Isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20se onduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 54 Lõikega 4 antakse volitusnorm justiitsministrile rakendusakti kehtestamiseks. Sätte sisu on analoogne kehtiva seaduse § 18 lõigetega 4 ja 6. ABIS-e regulatsiooniga (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) muudeti eelnevalt sama paragrahvi lõiget 4, mis reguleerib sõrmejälgede registriga seonduvat. Sõrmejälgede registri ja DNA-registri ühendamisel RSBR- iks ja uute tunnuste lisandumisel ühendatakse ka vastav volitusnorm ja selle alusel antakse üks ühtne rakendusakt. Lõige 5 on sisult sama kui kehtiv lõige 7, mis lubab kasutada kinnipeetava suhtes sundi, kui ta keeldub biomeetriliste andmete andmisest. Seoses uute tunnuste lisandumisega on ka siia lisatud näokujutise ja häälenäidise võtmine. § 54. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Muudatus tehakse 15.07.2021.a jõustunud ABIS-e loomise (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) järgsesse teksti, millega muudetakse sama paragrahvi lõiget 7, kus sisalduvad nii sõrmejälgede registri kui DNA-registri nimetused. Kuna kõnesoleva eelnõuga liidetakse senised RSR ja DNA-register ühtseks RSBR-iks, on vaja teha muudatus ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses. RSBR-i loomise kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. § 55. Välismaalaste seaduse muutmine Muudatuse vajadus tuleneb kõnesoleva eelnõuga DNA-registri liitmisel RSR-ga ühtseks RSBR-iks, mistõttu on vaja teha vastav muudatus ka välismaalaste seaduses. RSBR-i loomise kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. § 56. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Esimene muudatus tehakse 15.07.2021.a jõustunud ABIS-e loomise (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) järgsesse teksti, millega muudetakse sama paragrahvi lõiget 5, kus sisaldub sõrmejälgede registri nimetus. Teise muudatuse vajadus on tingitud DNA-registri nimetuse muutmisest, mis sisaldub muudetava paragrahvi lõikes 4. Kuna kõnesoleva eelnõuga liidetakse senised RSR ja DNA-register ühtseks RSBR-iks, on vaja teha muudatused ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses. RSBR-i loomise kohta vt pikemat selgitust § 17 juures. § 57. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehtavate muudatuste põhjuseks on 15.07.2021. a jõustunud seadusemuudatuste järgselt andmekogu ABIS kasutusele võtmine ning sõrmejälgede registri ja DNA-registri ühendamine RSBR-iks ning samuti uute biomeetriliste tunnuste nagu näokujutise ja häälenäidise võtmiseks võimekuse loomine. Vt pikemat selgitust muudatuste kohta kõnesoleva eelnõu § 17 juures. 1) Paragrahvis 311 muudetakse nii pealkirja kui teksti, mistõttu on otstarbekas kehtestada kogu paragrahv uues sõnastuses ja kahelõikelisena. Pealkirja lisatakse uued tunnused – näokujutis ja häälenäidis. Senisest esimesest lausest saab lõige 1 ja sinna lisatakse samuti uued tunnused. 55 Samuti jäetakse loetelust välja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 152, kuna see säte on kehtetu juba alates 01.01.2015. a30. Lõikes 2 sätestatakse analoogselt KES-i, KrMS-i jt kõnesoleva eelnõuga muudetavate seadustega, et sõrmejäljed ja näokujutis lähevad ABIS-esse ning isikuandmed ja nn ohjeandmed ning samuti DNA ja häälenäidis kantakse kogu ulatuses RSBR-i. 2) Muudatus § 316 lõikesse 1 tehakse 15.07.2021.a. jõustunud ABIS-e loomise (eelnõu nr 366 SE; vt link § 45 allmärkuse juurest) järgsesse teksti, millega muudetakse sama sätet, kuhu praeguse eelnõuga lisatakse uus tunnus näokujutis, mille regulatsioon on samasugune kui sõrmejälgedel, kus biomeetrilised andmed lähevad ABIS-esse ja isikuandmed ning nn ohjeandmed RSBR-i. 3-4) Paragrahvi 75 lõike 3 punktis 31 ja lõikes 51 tehtavad muudatused seonduvad samuti andmekogu ABIS kasutuselevõtuga ning sõrmejälgede registri ja DNA-registri ühendamisega RSBR-iks. § 58. Seaduse jõustumine Kõnesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid: 1) Ekspertiis on menetlusasjas eksperdiks määratud isiku erialane tegevus, mille eesmärk on uurida esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes põhjendatud eksperdiarvamus, mis vormistatakse vastavalt konkreetse menetluse nõuetele. 2) Tasuline ekspertiis on vaid ekspertiisiasutuses kohtueksperdi poolt tehtav ekspertiis, mille sisu ja eesmärk ei erine ekspertiisist, kuid mis ei ole määratud menetleja poolt ja mis ei ole seotud menetlusasjaga. 3) Uuring ei ole iseseisvalt vormistatav eksperdi arvamus, uuring on ekspertiisi osa ja selle tulemus ning sisu kajastatakse vajadusel ekspertiisiaktis. 4) Ekspertiisiasutuse lepingupartner on asutus, kes teeb lepingu alusel ja tasu eest EKEI-le ekspertiise või uuringuid. Lepingupartner tagab, et tema töötajad, kes teevad ekspertiise, vastaksid eksperdile esitatavatele nõuetele. Lepingupartnerile võib EKEI ekspertiisi või uuringu tegemise üle anda juhul, kui mingi ekspertiisiliik on ekspertiiside loetelus, aga EKEI ei saa seda ajutiselt või pikema aja jooksul ise teha, või kui muul põhjusel on otstarbekas tellida mingit liiki ekspertiise või uuringuid väljastpoolt EKEI-d. 5) Menetleja on kohtuekspertiisiseaduse tähenduses üldmõiste kohtu, kohtuniku, prokuratuuri, prokuröri, uurimisasutuse, uurija ning kohtuvälise menetleja kohta ja seda nii kriminaal-, tsiviil- , väärteo- kui halduskohtumenetluses. 6) Registreeritud eraekspert on senine riiklikult tunnustatud ekspert, kelleks on sellise valdkonna, kus vajatakse eksperdiarvamust ja millega EKEI-s ei tegelda, kõrgetasemeline spetsialist, kes on avaldanud soovi sellist ekspertiisi teha ning on nõuetele vastavuse kontrollimise järel kantud vastavasse nimekirja. 7) Registreeritud eraekspertide nimekiri on nimekiri, kuhu kantakse soovi avaldanud ja seaduses sätestatud nõuetele vastavad isikud, keda menetleja saab kasutada ekspertiiside tegemiseks. Nimekiri on informatiivse tähendusega. 30 vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 77 punkt 4. https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014001 56 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Mõjud on jaotatud teemade järgi viide gruppi järgnevalt: 1) Mõistetega seonduv. Eksperdi ja kohtueksperdi nimetuste parema arusaadavuse tagamine; eksperdi õiguste ja kohustuste selgem regulatsioon; ekspertiisi ja uuringu eristamine; ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsiooni loomine. 2) Andmekogude ja registrite ühetaoline ja piisav reguleerimine, sh andmekaitsenõuetele vastavuse tagamine. 3) Riiklikult tunnustatud ekspertide nimetuse muutmine registreeritud eraekspertideks ja nendega seotud regulatsiooni muutmine. 4) Ekspertiisitegevuse korraldamisega seonduv. Ekspertiisiasutuse rolli tegelikkusele vastav regulatsioon; ekspertiiside nimekirja ja neile esitatavate nõuete ajakohastamine; ekspertiisi tellimine välismaalt ja ekspertiisi tegemine välismaale. 5) Ekspertiisitegevuse rahastamisega seonduv. Ekspertiiside hinnakirja väljaviimine seadusest valitsuse määruse tasemele ning ekspertiiside rahastamise aluste kehtestamine seadusega. Kõnesolevas eelnõus ettepandud regulatsiooni muudatused võivad mõjutada kõiki isikuid ja asutusi, kellel on kokkupuude eri liiki ekspertiisidega, kuid peamiselt mõjutavad muudatused järgmisi sihtrühmi: Ekspertiisi tegijad Riiklikke ekspertiisiasutusi on Eestis üks – EKEI, kus töötab 01.01.2020 seisuga kokku 142 inimest (ametikohti 152), kellest kohtueksperte on 84. Lisaks EKEI-s töötavatele ekspertidele teevad ekspertiise riiklikult tunnustatud eksperdid, keda on 22.01.2020 a seisuga EKEI kodulehe andmetel 6731. Ekspertiisi tellijad Ekspertiis tehakse menetleja määruse alusel. Menetlejaks on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Eestis on kohtute kodulehe32 andmetel 242 kohtunikukohta, mis kõik pole küll pidevalt täidetud. Maakohtutes on 150 kohtunikukohta, halduskohtutes 28, ringkonnakohtutes 45 ja Riigikohtus 19. Prokuratuuri kodulehe33 andmetel on prokuratuuri struktuuris 191 prokuröri ametikohta. Peamine uurimisasutus on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), kellelt saadud informatsiooni alusel on Eestis politseiametnikke u 3700 ning neist politseiuurijaid u 700. Uurimisasutused on oma pädevuse raames ka Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnainspektsioon, Kaitsejõudude Peastaap jt. 31 https://www.ekei.ee/et/koostoo/riiklikult-tunnustatud-eksperdid 32 https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud 33 https://www.prokuratuur.ee/et/prokuratuur/personal 57 Kohtumenetluses on ekspertiisiakt oluline ka advokaatidele, keda on advokatuuri kodulehe34 andmetel üle 900. Ekspertiiside regulatsiooni muudatustel on puutumus ka vanglatega. Vanglateenistuse kodulehe andmetel35 töötab seal kokku u 1500 inimest, kellest küll kõik ei puutu kokku KES- iga reguleeritava valdkonnaga. Ekspertiisialused ja ekspertiiside arv Ekspertiisialusteks võivad olla isikud või objektid, kelle arv on tuletatav EKEI-s teostatud ekspertiiside ja uuringute koguhulgast järgmiselt. 2019. aasta jooksul tehti EKEI-s kokku 28 907 ekspertiisi, uuringut ja riikliku registri kannet36 (võrdluseks 2018. aastal 30 359), millest: 1. kohtuarstlikke ekspertiise 2019 – 1961; 2018 – 1979; 2. arstlikke toksikoloogiaekspertiise ja -uuringuid 2019 – 861; 2018 – 745; 3. kriminalistikaekspertiise 2019 – 3707; 2018 – 3706; 4. kriminalistikauuringuid 2019 – 1799; 2018 – 1792; 5. kohtupsühhiaatriaekspertiise 2019 – 1917; 2018 – 1875; 6. toksikoloogiaekspertiise ja -uuringuid 2019 – 3449; 2018 – 3449; 7. Riiklikusse DNA-registrisse kantavate isikuprofiilide arv oli 2019 – 8742; 2018 – 9007; 8. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantud kaartide arv oli 2019 – 6194; 2018 – 7555. Samuti tehakse EKEI-s tasulisi menetlusega mitteseotud uuringuid eraisikutele ja -asutustele, mille hulk oli näiteks 2017. a 9 kuuga 127, võrdluseks 2015. a kokku 250. 6.1. Mõistetega seotud muudatuste mõjud Mõistetega seonduvad muudatused käsitlevad järgmisi teemasid: eksperdi ja kohtueksperdi nimetuste parema arusaadavuse tagamine; eksperdi õiguste ja kohustuste selgem regulatsioon; ekspertiisi ja uuringu eristamine; ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsiooni loomine. Mõistetega seotud muudatuste eesmärgiks on selgem ja ajakohasem regulatsioon kohtuekspertiisi valdkonnas ning parem sidusus teiste kohtumenetluse lülidega, kus kasutatakse kohtuekspertiisi menetlusprotsessis. Kohtumenetlus peab olema kiire ja paindlik, arvestades samal ajal osapoolte õigusi. Kohtuekspertiis peab andma oma osa õiglasele ja õigele kohtumenetlusele, olles üles ehitatud loogiliselt ja mugavalt menetleja jaoks ning andes usaldusväärse arvamuse. Seadusega rõhutatakse, et kohtuekspert on kõrgetasemeline ekspert, kes töötab riiklikus ekspertiisiasutuses, mis annab garantii ekspertiisi tellijale. Ekspertiisi ja uuringu mõiste selge eristamisega seotud muudatuse tulemusena on kõigile menetluse osalistele arusaadavad ekspertiisi ja uuringu erinevused, kuidas neid vormistatakse ja mida sisaldavad. See võimaldab paindlikumat ekspertiiside tellimist, mis kiirendab vastuste saamist menetlustes, kus oluline on kiirus, ja jätab omakorda rohkem aega sellistele ekspertiisidele, kus vajalik on pikem ja põhjalikum vormistamine. Seni ei ole üldse reguleeritud ekspertiisiasutuse lepingupartneriga seonduvat ja välismaalt ekspertiisi tellimist ning välismaale ekspertiisi tegemist. Need tegevused on korrektne 34 https://www.advokatuur.ee/est/avaleht 35 https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vanglateenistuse-koosseisuliste-ametikohtade-arv 36 Andmed pärinevad EKEI 2019.a tegevusaruandest, mis on esitaud Justiitsministeeriumile. Avaldamata 58 reguleerida, kuna praktikas tuleb seda ette ja selge regulatsioon võimaldab vältida mitmeti mõistetavust ja võimalikke probleeme. Kuna praktikas on seni reguleerimata lahendused töötanud, siis ei ole regulatsiooni loomisel ebasobivat või koormavat mõju, vaid see on igati korrektne ja positiivne õiguse korrastamine. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Mõistete muutmisest mõjutatud sihtrühm(ad) on kohtueksperdid ja muud menetlusse kaasatavad eksperdid ning samuti uurimisasutuse ametnikud, eelkõige politseiuurijaid, prokurörid, kohtunikud, advokaadid, mõned vanglatöötajad. Ekspertiisialustena on vähesel määral mõjutatud kahtlustatavad, süüdistatavad, süüdimõistetud või teised isikud, kellel on seos ekspertiisidega. 6.1.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Muudatuste tulemusena korrastub mõistete süsteem ning eksperti kaasates on teada tema tegevuse alused ja kvaliteedikontrolli mehhanism. Korrastatud mõistete süsteemiga pannakse alus tulevikustandardile ekspertiisivaldkonnas. Erilisi ümberkorraldusi või muutusi muudatused sihtrühma kuuluvatele inimestele kaasa ei too ja sisult on need muudatused positiivsed. Muutunud seaduse jõustumise eel on kavas korraldada kogu muudetud seadust tutvustavad ümarlauad või infopäevad erinevate sihtgruppide juures ning samuti teavitada neid kirja teel olulisematest muudatustest. Ekspertiisiasutuse lepingupartneri regulatsiooni loomine annab eelkõige ekspertiisiasutusele endale ning samuti ekspertiisi tellijale ehk menetlejale kindluse, et ekspertiis või uuring, mis tehakse mõnes teises asutuses, kuna seda ei ole võimalik EKEI-s teha, on seaduslik ja lubatud tegevus. Muudatuse sotsiaalne mõju on sihtrühmadele positiivne, kuid ei avaldu ülemäära tugevalt, jäädes pigem väikeseks. Menetleja igapäevatööd muudatused ei puuduta. Juhtumil, kui menetleja vajab ekspertiisi ning avab selleks KES-i siis muudatuste järgselt leiab ta vajamineva regulatsiooni lihtsamini ning see on sõnastatud arusaadavamat. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Mõistete süsteemi korrastatus ning selgus tagavad läbipaistvuse sisejulgeoleku süsteemis ning aitavad kaasa kiiremale ja tõhusamale võitlusele kuritegevusega. Seeläbi on tegemist positiivse mõjuga riigi sisejulgeolekule. Seoses tulevikus võimaliku piiriülese ekspertiisitegevusega on vajalik mõistete ühetaolisus ka välissuhetes ning jätkuv reguleerimatus siin tooks kaasa probleeme rahvusvahelistes suhetes. Tõenäoliselt toimub siiski ekspertiiside tellimine välismaalt või nende tegemine välismaale üksikutel kordades aastas või veelgi harvemini, mistõttu muudatusel ei ole märkimisväärset mõju. 6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta 59 Menetlejate jaoks on mõju positiivne, kuna muudatus lihtsustab nende tööd ja aitab vältida segadust. Mingit töökorralduslikku uuendust muudatused menetlejatele kaasa ei too, samuti ei vaja nende ellu rakendamine lisaressurssi. Seadusemuudatuse jõustudes on vajalik üldine tutvustav koolitus menetlejatele, mis käsitleb kõiki muudetavaid teemasid koos ning milleks ei ole vaja eraldi ressurssi. Seaduse selgem, paindlikum ja ajakohasem sõnastus võimaldab parandada mingil määral menetlejate töö kiirust ja kvaliteeti. Kavandatava muudatuse mõju avaldub pigem üldisel tasandil ning selle täpsemat suurust, iseloomu ja esinemise sagedust ei ole võimalik üheselt mõõta. 6.2. Andmekogude ja registritega seotud muudatuste mõjud Andmekogude ja registritega seonduvad muudatused käsitlevad järgmisi teemasid: andmekogude ja registrite ühetaoline ja piisav reguleerimine, sh andmekaitsenõuetele vastavuse tagamine. Muudatus on ajendatud üleminekust täisdigitaalsele kriminaalmenetlusele, milleks muudetakse kõikide seotud seaduste sõnastus tehnoloogianeutraalseks, allkirjastamise kohustus asendatakse vastavalt allkirja funktsioonile üldsõnalisema kohustusega, loobutakse viitest dokumendi koopiale ning loobutakse terminitest, mis viitavad paberdokumentide vormistamisele. Samuti nähakse ette üldreegel, et dokumente hoitakse digitaalselt ning et teabevahetus toimub eelkõige digitaalses vormis. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Muudatusest on mõjutatud kohtueksperdid ja teised EKEI töötajad, kes lisaks ekspertidele puutuvad kokku registritega. Väljastpoolt EKEI-d on vähemal määral puutumus prokuröridel, uurimisasutuste ametnikel, vanglatöötajatel, kohtunikel, advokaatidel ja kahtlustatavatel, süüdistatavatel, süüdimõistetutel või teistel isikutel, kellel on seos ekspertiisidega, ning lisaks isikud, kelle andmed kanatakse riiklikusse DNA-registrisse või riiklikusse sõrmejälgede registrisse. 6.2.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Muudatuste tulemusena korrastub üldisemalt registrite süsteem, kõigil osapooltel on teada, millistesse registritesse EKEI andmeid sisestab või edastab ning millisel alusel. Samuti on selge, kes ja milliseid andmeid ja mis alusel registritest saab ja kaua andmeid registris säilitatakse. Sellega tagatakse paremini nende isikute õigused, kelle andmetega on tegemist. Muudatuse tulemusel ei võeta kasutusele uusi registreid või andmekogusid, olemasolevad ja kasutatavad registrid liidetakse ühtse juriidilise regulatsiooni alla. EKEI töötajate ja ekspertide jaoks on muudatused positiivsed, kuna seadus annab ette selgemad piirid registritega seoses ja töötajal või eksperdil on lihtsam otsustada, kas registrisse andmete edastamine või sisestamine on asjakohane või mitte. Menetlejate jaoks muutub samuti olukord selgemaks proovide ja jälgede võtmise ja EKEI-sse edastamise seisukohast ning senisest selgemad reeglid annavad menetlejale kindluse, et vajalikud andmed on registris olemas ja neid saab tulevikus vajadusel kasutada. Vangla jaoks on oluline, et jälgi ja proove ei peaks võtma topelt nendelt isikutelt, kellelt on jäljed ja proovid juba võetud. 60 Muudatusi, mis on seotud andmekoguga ABIS, ei ole siin hinnatud, kuna kõnesoleva eelnõuga tehtav muudatus puudutab vaid registrite nimetuste muutmist ja andmekogu ABIS loomisega seotud mõjuhinnangud sisalduvad ABIS-e eelnõu (nr 366 SE vt link § 45 allmärkuse juurest) seletuskirjas. Viidatud eelnõus sisalduvad muudatused jõustusid 15.07.2021.a. Kuna muudatused võrreldes kehtiva seadusega ei ole suured ning on pigem tegelikku praktikat toetavad, siis ei ole muudatuse mõju ulatuslik. 6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Kuna nii kohtumenetluse kui ka kohtuekspertiisi läbiviimiseks on vaja kasutada andmeid, mida kogutakse või edastatakse registritesse, siis tagab parem ja läbipaistvam süsteem nii kiirema menetluse kui ka laiemalt tõhusama võitluse kuritegevusega ning seeläbi tugeva sisejulgeoleku. Välissuhetele mõjub see samuti positiivselt, kui on olemas korralikud andmebaasid ja selged ning läbipaistvad reeglid nendesse andmete sisestamiseks ja andmete kasutamiseks, sh rahvusvahelise koostöö raames. Muudatuse mõju on siiski minimaalne. 6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Kuna uusi registreid kasutusele ei võeta ning olemasolevates registrites ei tehta suuremahulisi muudatusi, vaid kõrvaldatakse praktikas ilmnenud puudusi, siis see ei too kaasa registri kasutajatele, kelleks on peamiselt EKEI eksperdid ja töötajad, muudatusi võrreldes praegusega. Pigem on tegemist positiivse õigusliku muudatusega, mis annab eksperdile kindluse oma tegevuses, ja edaspidi ei ole vajalik erandlike otsuste tegemine registrikannetega seoses seni reguleerimata küsimustes. Menetlejate jaoks on mõju samuti positiivne, kuna DNA-proovide ja sõrmejälgede parem regulatsioon vähendab võimalikku lisatööd, tagades samal ajal parema andmete kättesaadavuse. EKEI-s väheneb administratiivne koormus seoses topelt DNA-proovide ja sõrmejälgede menetlemise ära jäämisega, kuid võib tõusta mõningane koormus päringutele vastamise näol. Kogumise töökoormus ei muutu ja lisaressursi vajadust muudatus kaasa ei too. Proportsionaalselt enim mõjutab muudatus just positiivselt vanglatöötajaid, kellelt võetakse ära kohustus andmete topelt kogumiseks, kuid nende poolt kogud andmete osakaal moodustab vähemuse. 6.3. Riiklikult tunnustatud ekspertidega seotud muudatuste mõjud Riiklikult tunnustatud ekspertidega seonduvad muudatused käsitlevad järgmisi teemasid: riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuse muutmine registreeritud eraeksperdiks ja sellega seotud regulatsiooni muutmine. Keskne muudatus riiklikult tunnustatud ekspertidega (RTE) seoses on nimetuse muutmine registreeritud eraeksperdiks (REE) ning sellega kaasneb eraekspertide regulatsiooni üldisem ajakohastamine ning muude praktikas ilmnenud probleemide korrastamine. 61 Muudatus täpsustab nii RTE-de nimekirja kandmise kui ka sealt kustutamise aluseid, kuid ei muuda nimekirja pääsemise nõudeid keerulisemaks ega lihtsusta nimekirjast väljaarvamise reegleid, vaid pigem täpsustab senist sõnastust ja muudab selle arusaadavamaks. EKEI ekspertide jaoks tähendab RTE nimetuse muutmine REE-ks kohtuekspertide paremat eristamist eraekspertidest ning välistab edaspidi võimalikud segadused seoses nimetusega. Kohtuekspertidele annab see kindluse, et riik tunnustab nende kõrgetasemelist tööd. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Kõige enam on muudatustest mõjutatud riiklikult tunnustatud eksperdid ise ning EKEI personaliosakond, kes peab vastavat nimekirja. Aga mõjutatud on ka teised EKEI töötajad, kohtueksperdid, prokurörid, uurimisasutuse ametnikud, kohtunikud, advokaadid, vanglatöötajad ning kahtlustatavad, süüdistatavad, süüdimõistetud või teised isikud, kellel on seos ekspertiisidega ning riiklikult tunnustatud ekspertidega. 6.3.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta RTE nimetuse muutmine REE-ks puudutab RTE-sid mitmeti. Esiteks on muudatusel praktiline mõju sellega seoses, et RTE peab muutma oma nimetuse ära dokumentidel jm infokandjatel. Kuna tänapäeval ei trükita enam paberplanke trükikojas, mis tekitaks kulu, siis ei ole suur probleem teha vastavad muudatused elektroonsetes kanalites. Sellega seondub asjaolu, et kui osa RTE-sid kasutavad oma praegust nimetust ehk riiklikku tunnustust ära enda reklaamimiseks laiemalt tööturul, siis see võimalus kaob muudatuse järel ära ning nad peavad tegema korrektiivid ka näiteks oma ettevõtte kodulehel või muudes infoallikates. Kuna see ongi muudatuse mõte, et nimetust ei kasutataks ebaõigesti, ei saa lugeda sellega kaasnevat mõju probleemiks. Riigi ehk kohtuekspertide vaates on tegemist positiivse ja oodatud mõjuga, mille tulemusel kindlustatakse kohtuekspertide kui riiklikult kõrgeimate erialaekspertide positsioon ning neid ei aeta enam nimetuse tõttu segamini eraekspertidega. RTE-de nimekirja pidamise aluste muutus võib kaasa tuua mõne seni nimekirjas oleva eksperdi väljajäämise nimekirjast (nt liikides, kus teeb ekspertiise ka EKEI, nt liiklustehnilised ekspertiisid), kuid see ei tähenda, et nimekiri jääb lühemaks. Nimekiri on pidevas muutuses ja uute ekspertiisivaldkondade vajaduse tekkimisel kutsub EKEI üles konkreetsete valdkondade spetsialiste end nimekirja kandma, mis tagab menetlejatele vajalikud andmed ekspertide leidmiseks. Nimekirja kandmise nõuete korrastumisel kõrvale jäävatel ekspertidel on võimalus nõuete vastavusse viimise järel enda nimekirja kandmist uuesti taotleda, näiteks hariduse või kvalifikatsiooni tõstmise või tõendamise järel. Kuna nimekirjas olemine ei taga RTE-le ekspertiiside tellimusi, siis ei tähenda nimekirjast kõrvalejäämine kutsetöö või teenistuse kaotamist. Nimekirja korrastamine annab senisest tugevama kindluse menetlejale, kes nimekirjast eksperdi valib, et tegemist on sobiva ja nõuetele vastava spetsialistiga. RTE-dega seotud muudatus avaldab kindlasti mõningast mõju, kuid sihtgrupid, keda see puudutab, on väga väikesed (RTE-sid on praegu vaid 67) ja avalduv mõju ei ole kõigile neile ka ühesugune, puudutades mõnda vaid lühiajaliselt, nt dokumentide ühekordse ümbervormistamise vajaduse tõttu. Arvestades, et RTE staatuse muudatus ei tähenda RTE-de töötuks jäämist ja sissetuleku kadumist, ei saa rääkida tugevast mõjust ühelegi nimekirjas olevale inimesele ning kokkuvõttes jääb mõju kogumis ikkagi tagasihoidlikuks. 6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) 62 Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Sisejulgeolekut ja kuritegevust ei mõjuta RTE-dega seotud muudatused kuigivõrd, kuna RTE- de teenuseid kasutatakse pigem tsiviilasjades ning vähemal määral kriminaalasjades ja sedagi vaid riigisiseselt. Igal juhul on korrastatud õigusruumil laiem positiivne mõju ka riigi julgeolekule ja välissuhetele. 6.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Arusaamine sellest, et millise eksperdiga on tegemist, kuidas saab temalt ekspertiisi tellida, kes ja mis alustel peab REE nimekirja, kuidas toimub järelevalve REE tegevuse üle, kellele ja mis alusel saab kaevata jne, on muudatuse järel menetlejatele senisest selgem ning üheselt mõistetavam. Mingit töökorralduslikku uuendust muudatused menetlejatele kaasa ei too, samuti ei vaja nende ellu rakendamine lisaressurssi. Ühekordset mõju avaldab RTE-de nimetusega seotud muudatus EKEI-le, kelle personaliosakonna ülesandeks on nimekirja pidamine, kuna eelnõu näeb ette seaduse jõustumise järel kõikidele RTE-dele nimetuse muutmise kohta teavituse saatmise ning ümberregistreerimise. Tegemist on ühekordse täiendava töökoormusega, mida saab ette planeerida ja mis ei nõua lisaressurssi. Positiivne on muudatus kohtuekspertide jaoks, kellega ei aeta enam RTE-sid segamini. Kohtuekspertide maine tõenäoliselt tõuseb selle tulemusena. Samas ei tähenda see RTE-de maine õõnestamist, vaid see on tegelikkusele vastava nimetuse kasutuselevõtmine. Kavandatavate muudatuste mõju kogumis puudutab otseselt väga piiratud sihtgruppi ja uuendused ei ole sellised, mille mõju oleks neile märkimisväärse tähendusega. Laiemale isikute ringile avalduv mõju on praktiliselt olematu. 6.4. Ekspertiisitegevuse korraldamisega seotud muudatuste mõjud Ekspertiisitegevuse korraldamisega seonduvad muudatused käsitlevad järgmisi teemasid: ekspertiisiasutuse rolli tegelikkusele vastava regulatsiooni loomine; ekspertiiside nimekirja ja neile esitatavate nõuete ajakohastamine; ekspertiisi tellimine välismaalt ja ekspertiisi tegemine välismaale. Ekspertiisiasutuse regulatsiooni ajakohastamise vajadus tuleneb sellest, et Eestis on alates 01.01.2008 üks riiklik ekspertiisiasutus (EKEI) varasema kahe asemel ja kehtiv seadus lähtub paljuski 2008. aasta eelsest olukorrast. Ekspertiiside loetelu on kehtivas seaduses lünklik ja vananenud ning vajab ajakohastamist. Sellega koos luuakse ekspertiisiliigi põhiste täiendavate regulatsioonide tegemiseks volitusnorm. Luuakse regulatsioon ekspertiiside välismaalt tellimiseks ning ekspertiiside välismaale tegemiseks, mida praegu kriminaalmenetluse seadustik võimaldab, kuid KES ei toeta. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas 63 Enim on muudatustest mõjutatud kõik EKEI töötajad, prokurörid, uurimisasutuse ametnikud, kohtunikud. Aga mõjutatud on ka advokaadid, vanglatöötajad ning kahtlustatavad, süüdistatavad, süüdimõistetud või teised isikud, kellel on seos ekspertiisidega või ekspertiisiasutusega. 6.4.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Muudatuste tulemusena ajakohastub ekspertiisiasutuse regulatsioon, mis ei mõjuta otseselt ekspertide igapäevatööd ega ekspertiisi tellijaid, kuid on laiemalt positiivne muudatus. Vananenud ja ebaselge senine regulatsioon (viitab mitmele eri ekspertiisiasutusele) on eksitav ning muudatusega see puudus likvideeritakse. Muudatuse mõju on positiivne ja seondub EKEI mainega. Kuna seadusega ei ole otstarbekas kehtestada jäika ekspertiiside loetelu ning luua eri ekspertiisiliikide kohta detailset regulatsiooni, siis antakse seadusega volitusnorm eri ekspertiisiliikide reguleerimiseks madalamalseisvate õigusaktidega. See võimaldab vajadusel tutvuda spetsiifilisema regulatsiooniga, kuid ei koorma neid, kel seda vajadust ei ole. Muudatus loob rohkem selgust ning on seega positiivne ja tegeliku eluga kooskõlas olev. Välismaalt ekspertiiside tellimine ning välismaale ekspertiiside tegemine on küll väga harv, kuid sellise vajaduse ilmnemisel on vaja teada, kuidas toimida, mistõttu on regulatsioon vajalik. Kõige enam puudutab see konkreetne muudatus ekspertiiside peamisi tellijaid prokuröre ja EKEI-d, kelle jaoks muutub olukord selgemaks. Samuti on positiivne, et reguleeritakse EKEI roll välismaale ekspertiiside tegemise korral, kuna kehtivas õiguses seda ei ole. 6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Sisejulgeolekut ja kuritegevust ei mõjuta riikliku ekspertiisiasutuse ajakohasem regulatsioon otseselt, kuid kaudselt aitavad korrektsed regulatsioonid kaasa kuritegevuse vastasele võitlusele ja muudatus on seega positiivne. Välismaalt ekspertiisi tellimine või välisriigile selle tegemine mõjutab positiivselt välissuhtlust ning koostööd ekspertiisivaldkonnas, kuigi selle maht jääb prognooside kohaselt väikeseks ning praktilist mõju sellel ei ole. 6.4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Ajakohastatud regulatsiooni loomine eri asutuste korraldusele väga otsest mõju ei avalda, kuna selle tulemusel ei muutu töö sisu ja maht ega toimu ka muutusi kuludes ega tuludes. Pigem on mõju seotud ekspertiisiasutuse positiivsema mainega, kui asutusel on nüüdisaegne õiguslik baas, mis kaudselt võib mõjutada nt erialaspetsialiste tulema tööle EKEI-sse või tegema koostööd EKEI-ga. Iganenud regulatsiooniga asutuse suhtes võib seevastu tekkida võimalikel koostööpartneritel kõhklusi asutuse tõsiseltvõetavuses. 64 Ekspertiisiliikide paindlikum ning otstarbekam regulatsioon aga võimaldab ekspertiisi tellijatel oma tööd paremini korraldada, mis on positiivne. Paraneb menetluse läbiviimise kiirus ning kvaliteet. Välismaalt ekspertiiside tellimise ja välismaale ekspertiiside tegemise reguleerimine aitab ära hoida igakordseid läbirääkimisi ja erikokkuleppeid asutuste vahel (nt kes koordineerib, kes maksab tõlke vm) ning võimaldab saavutada paremaid ja kiiremaid tulemusi. Mingeid lisaülesandeid või ümberõpet see kaasa ei too. Samuti ei tekita see lisakulusid, kuna ka praegu tellitakse vajadusel ekspertiis välismaalt ja selleks vajadusel asutus leiab vajalikud vahendid. Puudub vaid ühetaoline regulatsioon, kuidas seda teha. Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt väga piiratud sihtgruppi ja uuendused ei ole sellised, mille mõju oleks neile märkimisväärse tähendusega. Laiemale isikute ringile avalduv mõju on peaaegu olematu. 6.5. Ekspertiisitegevuse rahastamisega seotud muudatuste mõjud Ekspertiisitegevuse rahastamisega seonduvad muudatused käsitlevad järgmisi teemasid: ekspertiiside hinnakirja väljaviimine seadusest valitsuse määruse tasemele ning ekspertiiside rahastamise aluste kehtestamine seadusega. Eraldi teemana käsitletakse joobe tuvastamise saatekirjaliste uuringute rahastamisega seonduvat. Muudatuse eesmärk on luua toimiv süsteem ekspertiiside hinna kujunemiseks, mis arvestaks tegeliku elu vajadusi, oleks paindlik ja praktiline, kuid samal ajal ka tagaks kindlustunde neile, kes peavad ekspertiiside eest tasuma. Seaduse tasandil detailse hinnakirja kehtestamine on paindumatu mitte ainult seetõttu, et konkreetse ekspertiisiliigi hinna muutumisel tuleb seadust muuta, vaid ka seetõttu, et uue ekspertiisiliigi loomine ning sellele hinna määramine nõuab seaduse muutmist ja on keeruline. Kuna Vabariigi Valitsuse määrus on kõrge tasandi õigusakt hindade kehtestamiseks, siis jäävad seadusesse vaid hinna kujunemise põhimõtted ja konkreetsed hinnad kehtestatakse edaspidi valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse määrus on piisavaks tagatiseks, et muudatusi hinnakirjas (eelkõige hinnatõusu) ei saaks tulevikus teha kergekäeliselt või põhjendamatult. Analoogselt on väljaspool EKEI-d tehtavate ekspertiiside hinnareeglid kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005. a määrusega nr 32237 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Muudatusest on enim mõjutatud kahtlustatavad, süüdistatavad, süüdimõistetud või teised isikud, näiteks tsiviilprotsessi osapooled, kellel on seos ekspertiisidega. Puutumus on samuti kohtunikel, kohtuekspertidel, vähem advokaatidel, uurimisasutuste ametnikel, prokuröridel ja vanglatel. 6.5.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Muudatuste tulemusena korrastub ekspertiiside rahastamise ja hindade temaatika. Hinnakirja kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega ei tähenda tingimata hinnatõusu, kuid kuna paljude ekspertiisiliikide hinnad on muutumatuna püsinud enam kui kümme aastat, samas kui 37 https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014020 65 ekspertiisiks vajaminevate materjalide või vahendite vm kaasnevad hinnad on selle aja jooksul tõusnud, siis tuleb kõnesoleva muudatuse käigus viia ka ekspertiiside hinnad tegelikkusega vastavusse, mis tähendab osas liikides hinnatõusu. Isikutele, kes peavad maksma ekspertiiside eest, ei too hinnakirja viimine seaduse tasandilt määrusesse kaasa mingeid lisaprobleeme või kohustusi või muudatusi. Kuna hinnakirjas muutuvad samal ajal suure tõenäosusega ka hinnad, siis mõjutab see ka inimesi, kes peavad ekspertiiside eest tasuma. Nende ekspertiisiliikide hinnad, mis vastavad tegelikkusele ka praegu, ei muutu seadusest määrusesse üleviimisel, samuti on Vabariigi Valitsuse määrus kui õigusakt Riigi Teataja kaudu kõigile samavõrra kättesaadav kui seadus. Konkreetsete hindade korrigeerimine hinnakirja viimisel määrusesse on muudatuse käigus mõneti paratamatu. Hinnakiri on kehtivas seaduses suures osas muutumatuna olnud 2010. aastast alates, mõned muudatused on tehtud 2012, kuid paljud alushinnad on sellest ajast tõusnud ja vaja on järele tuua ka ekspertiiside hinnad. Näiteks kehtestab KES § 275 punkt 1, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi statsionaarsel läbiviimisel tasutakse psühhiaatriahaiglale voodipäevatasu 59 eurot ööpäeva eest. Haigekassa hinnakirjas, mida vaadatakse igal aastal üle (mis on samuti kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega38) on alates 2020. aastast Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu §-s 14 voodipäeva arvestusena haiglas akuutpsühhiaatria hinnaks 227,70 eurot ööpäev, mis on kordades suurem kui KES-i alusel maksatav analoogne tasu. See tekitab praktikas igapäevaselt probleeme ekspertiisialuste statsionaarsele ekspertiisile suunamisel, kuna psühhiaatriahaiglad ei saa võtta osa patsiente jälgimisele alla omahinna, kuid EKEI ei saa maksta seaduse alusel ka suuremat tasu. Seega on hädavajalik viia hinnad reaalsusega kooskõlla, mis nõuab ühekordset hindade korrigeerimist. Kuna kohus võib menetluskulude väljamõistmisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (sh ekspertiisikulu) riigi kanda, siis ei saa väita ka, et ekspertiisihindade korrigeerimine tähendaks igal juhul hinnatõusu (süüdimõistetud) isikutele, kelle menetlusasjades tehakse ekspertiis. Samas ei ole otstarbekas ega reaalse eluga kooskõlas selline lähenemine, et tuleb hoida hinnakirjas hinnad võimalikult madalad ja hinnatõusu vältida, kui tõus on tegelikult põhjendatud. Pärast ekspertiisihindade kehtestamist Vabariigi Valitsuse määruses, kui edaspidi tekib vajadus mõne ekspertiisiliigi hinda tõsta, tuleb seda loomulikult põhjendada, kuid praeguse muudatuse valguses ei ole otstarbekas iga üksiku ekspertiisiliigi hinna muutumist või samaks jäämist analüüsida. Eelnõule on lisatud Vabariigi Valitsuse määruse kavand, millega hinnakiri kehtestatakse ja kust nähtub hindade korrigeerimise ulatus. Põhjalikumalt analüüsitakse igat hinnamuutust Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskirjas. Kohati levinud arusaamine, et Vabariigi Valitsuse määruse lihtsam muutmine võrrelduna seaduse muutmisega annab väiksema garantii inimestele, kes peavad ekspertiiside eest maksma, on väär. Vabariigi Valitsuse määruse muutmine käib samamoodi õigusloomeprotsessi kaudu, vajab seonduvate asutuste kooskõlastust ning kontroll muudatuste tegemise üle on lähedane seaduse muutmisega. Seega ei too muudatus, millega viiakse hinnakiri seadusest valitsuse määrusesse, kaasa negatiivseid tagajärgi riskirühma kuuluvatele inimestele. Vastupidi, positiivne on see, et näiteks uue ekspertiisiliigi tekkimise korral või ka mõne ekspertiisi hinna langemise korral on võimalik muudatus teha kiiremini ja paindlikumalt, misläbi on ka sotsiaalne mõju asjaomaste isikute jaoks positiivsem. 38 Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määrus nr 116 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122019006 66 Ekspertiisi tegijate vaatest korrastub süsteem ning näiteks uue ekspertiisiliigi järele vajaduse tekkimise korral on selle hinna määramine senisest paindlikum ja ekspertiis kiiremini kasutusele võetav. Muudatusel, mis seisneb hinnakirja viimises seadusest valitsuse määruse tasandile, ei ole olulist sotsiaalset mõju, kuna see puudutab piiratud hulka isikuid. 6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Sisejulgeolekule ja kuritegevusele mõjub ekspertiiside rahastamise ning hinnakirja senisest parem ning paindlikum regulatsioon neutraalselt. Positiivne aspekt on kindlasti selles, et hinnakirja paindlikum täiendamine, näiteks uue ekspertiisiliigi lisamine, aitab kaasa kuritegevusvastasele võitlusele. Kuna eelnõu sisaldab ka välismaalt ekspertiiside tellimise ja välismaale ekspertiiside tegemise regulatsiooni ning vastavat hinnakujundust, siis sellel on kindlasti positiivne mõju välissuhetele. Kuid kuna selliste juhtumite arv on prognooside kohaselt suhteliselt väike, siis jääb muudatuse mõju minimaalseks. 6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta EKEId rahastatakse täna riigieelarvest, sõltumata tehtud ekspertiiside arvust ja hinnast. Kui ekspertiisi tegemise kulu oluliselt tõuseb (nt muutub oluliselt kallimaks teatud analüüside juures kasutatav kemikaal vms), võib see ka tulevikus kaasa tuua hinnakirja muudatuse ning seonduvalt ka riigieelarvest EKEIle täiendavate vahendite taotlemise. Kuna neis kriminaalasjades, mis jõuavad kohtus süüdimõistva otsuseni, mõistetakse ekspertiisi kulud reeglina isikult koos teiste menetluskuludega välja, siis riigile sisuliselt täiendavat kulu ei teki, küll aga võib täiendav kulu tekkida süüdimõistetule. Uue hinnakirja kehtestamine toob kaasa ka koolitusvajaduse EKEIs, mis täiendavat rahalist ressurssi ei nõua. Kohtuniku jaoks, kes teeb otsuse ekspertiisi tasu väljanõudmiseks näiteks süüdimõistetud isikult, ei ole oluline, kas hinnakiri asub seaduses või valitsuse määruses, kuna kohtunik ei määra hinda õigusakti alusel, vaid maksumuse arvutab ekspert ning kohus kas nõustub sellega või mitte. Siiski on kohtunikul oluline teada, kust eksperdi esitatavad hinnad tulevad, ning kohus saab neid vajadusel õigusakti alusel kontrollida. See ei ole aga praktikas erinev sõltuvalt sellest, kas hinnakiri asub seaduses või määruses. Mingit töökorralduslikku muudatust see endaga kohtuniku jaoks kaasa ei too. Siiski tuleb muudatuste jõustumisel nii eksperte kui ka menetlejaid muudatustest informeerida ning vajadusel koolitada muutunud põhimõtete rakendamiseks, kuid see on ühekordne tegevus ja lisaressurssi ei vaja. Ekspertiiside hinnakirja viimisel seaduse tasandilt Vabariigi Valitsuse määrusesse ei ole suurt mõju. 67 6.5.4 Joobe tuvastamise saatekirjaliste uuringute rahastamine Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib joobeseisundile viitavate tunnuste korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine esinemist Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 37 alusel. Kohapeal võib joovet tuvastada indikaatorvahendiga või toimetatakse isik tervishoiuteenuse osutaja juurde (vere)proovi võtmiseks. KorS § 40 lõikes 5 on Vabariigi Valitsusele antud volitusnorm vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise määruse39 (edaspidi lühendatult VV määrus nr 88) kehtestamiseks. Määruse § 22 kohaselt tasub proovi võtmise, säilitamise ja edastamise tellinud asutus riiklikule ekspertiisiasutusele uuringu eest kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud hinnakirja alusel. Viidatud VV määruse nr 88 § 1 p 2 sätestab mõiste saatekiri- dokument millega vormistatakse vere- või uriiniproovi võtmise ja selle analüüsimiseks edastamise ning riiklikus ekspertiisiasutuses tehtud analüüsi tulemuste kohta (ehk eksperdi arvamus isiku joobeseisundi kohta, mis märgitakse vastavale vormile, mis on määrusega kehtestatud, eksperdi poolt käsikirjaliselt). Samasugune sisuline töö tehakse ka juhul, kui joobe tuvastamiseks on tellitud ekspertiis ja eksperdi arvamus vormistatakse ekspertiisiaktina. Ekspert teeb oma arvamuse kujundamiseks samasuguse uuringu, vahe on vaid vormistamises. Kuna eespool viidatud VV määrus nr 88 ei reguleeri rahastamist mitte väljastatava dokumendi vormi järgi, vaid sisulise töö ehk uuringu ehk analüüsi järgi, siis tasutakse uuringu tegemise eest ühtemoodi olenemata sellest, kas vastus vormistatakse saatekirjaga või ekspertiisiaktiga. Kuna eelnõu ettevalmistamise käigus ei leitud võimalust luua ühtset lähenemist uuringu vormistamiseks ja kehtima jääb senine praktika, jääb kehtima ka VV määrus nr 88 ja sellega reguleeritud rahastamise mudel. Eelnõu koostamise käigus plaaniti küll rahastamise üleandmist tellija eelarvest EKEI eelarvesse, kuid asutustevahelise kokkuleppe puudumise tõttu sellest loobuti ning kehtima jääb senine kord. Kokkuvõtlik mõjuhinnang elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele 1) halduskoormus ettevõtetele tervikuna jääb samaks või üksikutel juhtudel võib isegi väheneda; 2) halduskoormus kodanikele jääb samaks; 3) töökoormus avalikule sektorile jääb samaks. Mõjude olulisus. Eelnõuga kavandatavate muudatuste puhul saab kokkuvõtvalt rääkida positiivsest mõjust ekspertidele ning menetlejatele, kuna muudatused aitavad mõningal määral kaasa menetluse efektiivsemaks muutmisele. Negatiivset mõju ei tuvastatud. Eelnõu kohaselt tehtavatel muudatustel ei ole sihtrühmadele sedavõrd olulist mõju, et oleks vajalik mõjude järelhindamine teatud aja jooksul. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused 39 Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord. VV 19.06.2014 määrus nr 88. https://www.riigiteataja.ee/akt/130092017002 68 Seaduse rakendamine puudutab kõige enam EKEI-d ja Justiitsministeeriumi. EKEI peab tegema ümberkorraldused riiklikult tunnustatud eksperdi nimetuse muutmiseks registreeritud eraeksperdiks, mis nõuab ühekordset halduskoormust; samuti on vajalik EKEI siseselt üle vaadata erinevad korrad ja dokumendivormid, mida on vaja muuta, näiteks tasulise uuringu nimetuse muutumisel tasuliseks ekspertiisiks või kui dokument sisaldab viidet KES-i paragrahvi numbrile, mis muutub, tuleb teha vastav muudatus dokumentides jne. Kuna seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääb piisavalt aega, ei ole selliste muudatuste tegemine probleem ning ei nõua eraldi ressurssi. EKEI-l tuleb seaduse jõustumiseks üle vaadata ka senised lepingud psühhiaatriahaiglatega või teiste partneritega ning vajadusel lepinguid muuta või uuendada. Kuna psühhiaatriahaiglatega sõlmitud lepingud vaadatakse üle iga aastaselt, ei ole tegemist täiendava lisatööga. Samuti on vaja ühekordselt korraldada seaduse jõustumise eel ümarlaudu või infopäevi nii politseinikele, prokuröridele, kohtunikele, advokaatidele ja vanglaametnikele, kellel on suurim kokkupuude ekspertiiside tellimisega. Ümarlauad korraldatakse nimetatud asutustes kohapeal ning see ei nõua muid kulusid kui inimeste kohale tulemise kulu, mis kaetakse tavapärasest koolitus- või lähetuseelarvest. Võimalikud kulud Seaduseelnõu jõustumine ei nõua otseseid täiendavaid kulusid. Kulud, mis on seotud EKEI tegevustega, kaetakse EKEI eelarvest ning teiste asutuste kulu, milleks on eelkõige infopäevadel osalemise kulu, kaetakse nende koolituse- ja lähetuse eelarvest. Vanglates häälenäidiste võtmise võimekuse loomiseks vajalikud kulud tuleb eelnevalt eraldada vanglate eelarvesse. Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate võimalike kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse järgmises riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Võimalikud tulud Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga võimaldavad eelnõuga tehtavad muudatused vähesel määral hoida tulevikus kokku menetlejate ja ekspertide tööaega ning ressurssi, mille määra ja maksumust ei ole võimalik arvutada ning see ei too kaasa ametikohtade vähenemist. 8. Rakendusaktid 8.1. Eelnõuga loodavad volitusnormid. 1) Eelnõu § 10 lg 4 – Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus, mille kehtestab justiitsminister määrusega. Põhimäärus täpsustab EKEI struktuuri, osakondade põhiülesanded, eri tasandite juhtimise põhimõtted, finantseerimise alused, kvaliteedinõuded jm EKEI organisatsioonilised küsimused, mida ei ole otstarbekas seaduse tasandil reguleerida. 2) Eelnõu § 11 lg 2 – Ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu kehtestab justiitsminister määrusega. Arvestades vajadust luua võimalikult paindlik regulatsioon, ei kasutata seaduses enam konkreetset ekspertiiside loetelu ning teadusvaldkondade järgi liigitamist. Selle asemel annab seadus EKEI-le volituse teha ekspertiise kas ise või oma 69 lepingupartnerite kaudu ja täpse loetelu selleks kinnitab valdkonna minister. Loetelu on vajalik eelkõige ekspertiisi tellijale, et teada, mis liiki ekspertiisi on võimalik EKEI kaudu teha. 3) Eelnõu § 11 lg 3 – Ekspertiiside tegemise ja vormistamise nõuded võib kehtestada justiitsminister määrusega. Tegemist on volitusnormiga, mis võimaldab täpsemate nõuete kehtestamise ja see on vajalik eelkõige ekspertiisiliigi põhiselt, kuna igale liigile ei ole võimalik nõudeid kehtestada. Samas on jällegi mitmeid ekspertiisiliike, mille tegevused on standardiseeritud ja nõuded on otstarbekas määrusega kehtestada. Eelkõige on tegemist nõuetega, millised tegevused minimaalselt ekspertiisiga seonduvad ja kuidas see vormistatakse. 4) Eelnõu § 11 lg 5 – Tasuliste ekspertiiside loetelu ja nende tegemise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Tasuliste ekspertiiside tegemise kord sisaldab üldiseid nõudeid, kuidas EKEI-s tasulisi ekspertiise läbi viiakse, millised on nõuded tegemiseks, väljastamiseks, tasuliseks jne. Kuna tasuliste ekspertiiside loetelu erineb menetlusasjadega seotud loetelust, siis sisaldab määrus ka tasuliste ekspertiiside loetelu. Seadusega ei ole otstarbekas loetelu kehtestada. 5) Eelnõu § 16 lõiked 2 ja 8 – Kohtuekspertiisi infosüsteemi asutab ning selle põhimääruse kehtestab justiitsminister määrusega. Põhimäärus sisaldab täpsustatud nõudeid vastutavale ja volitatud töötlejale, andmete koosseisu ning säilitamise tähtaega, mille seaduse tasandil reguleerimine ei ole otstarbekas. 6) Eelnõu § 17 lg 8 – Süüteomenetluse biomeetriaregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Põhimäärus sisaldab täpsemaid kohustusi vastutavale ja volitatud töötlejale, andmete täpset loetelu, sisestamine ja väljastamise ning kustutamise korda. Põhimäärus tuleb kehtestada valitsuse määrusega seepärast, et tegemist on mitmeid valdkondi ning asutusi puudutava regulatsiooniga ja justiitsministri määrus ei oleks piisav. 7) Eelnõu § 25 lg 4, § 27 lg 3, § 28 lg 3 ja § 31 lg 3 – justiitsministri määrusega kehtestatakse registreeritud eraekspertide tegevust käsitlev määrus, mis annab EKEI-le volituse nimekirja pidamiseks, sisaldab eraeksperdiks saamiseks esitatava taotluse vorminõudeid ning selles sisalduvate andmete koosseisu ja selle lisade sisu, taotluste läbivaatamise ja nimekirja kandmise otsustamise korda ning registreeritud eraeksperdi nimekirjast kustutamise korda. Loetletud korrad tulenevad erinevatest volitusnormidest, kuid kehtestatakse ühes justiitsministri määruses. Seaduse tasandil ei ole otstarbekas kehtestada liiga detailseid nõudeid või dokumentide loetelusid. 8) Eelnõu § 38 lg 2 – Ekspertiisiasutuse ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnakiri kehtestatakse Vabariigi Valitsus määrusega. Tegemist on uue rakendusaktiga, kuna senini olid hinnad seaduse tasandil, mis ei ole aga otstarbekas ning selle asemel on mõistlik hinnakiri viia Vabariigi Valitsuse määruse tasandile. Kuna hinnakiri puudutab mitmeid valdkondi, ei ole piisav justiitsministri määrusega selle kehtestamine. Ekspertiiside hinnakiri sisaldab EKEI-s tehtavate ekspertiiside ja uuringute hindu ning nende kujunemise komponente ekspertiisiliikide kaupa. 8.2. Rakendusaktid, mis muutuvad kehtetuks KES-i kehtetuks tunnistamisega, on järgmised:. 1) justiitsministri 14.12.2007. a määrus nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/109072019007; 2) justiitsministri 18.01.2008. a määrus nr 4 „Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13365049; 3) Vabariigi Valitsuse 13.08.2002. a määrus nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122014012; 4) justiitsministri 14.10.2015. a määrus nr 38 „Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116102015003; 5) justiitsministri 01.03.2010. a määrus nr 8 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtavate menetlusasjadega mitteseotud tasuliste uuringute loetelu ja uuringute tegemise kord“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13282683; 70 6) Vabariigi Valitsuse 07.06.2013. a määrus nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116022016012; 7) Vabariigi Valitsuse 07.06.2013. a määrus nr 91 „Riikliku DNA-registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116022016013; 8) justiitsministri 11.12.2001. a määrus nr 95 „Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja pidamise kord“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13364935; 9) Vabariigi Valitsuse 17.01.2008. a määrus nr 15 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töötajate töötasustamine“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13352173; 10) Vabariigi Valitsuse 27.11.2001.a määrus nr 359 „Riiklike ekspertiisiasutuste nimekiri“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103122010005; 11) Vabariigi Valitsuse 27.11.2001.a määrus nr 360 „Volituste andmine «Kohtuekspertiisiseadusest» tulenevate õigusaktide kehtestamiseks“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12898221; 12) Vabariigi Valitsuse 18.12.2001. a määrus nr 408 „Volituste andmine «Kohtuekspertiisiseadusest» tuleneva õigusakti kehtestamiseks“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12898225; 13) justiitsministri 01.03.2010. a määrus nr 7 „Loetelu juhtudest, kui ekspert on kohustatud esitama ekspertiisiasutusele koopia ekspertiisiaktist ja selle lisadest, ning koopiate esitamise ja sellega kaasnevate kulude hüvitamise kord“, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010057. 9. Seaduse jõustumine Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma minimaalselt kolm kuud, et võimaldada menetluspraktika sujuvat muutmist. Seaduse jõustumine nähakse ette 01.07.2022. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu aluseks on 2018. a algul kooskõlastatud eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK), mis koostati koostöös EKEI juurde moodustatud töögrupiga, kus olid esindatud peamiste ekspertiisiliikide eksperdid või üksuste juhid. Eelnõu läbis esmase kooskõlastuse 2020. aastal, kuid pärast seda on eelnõu olulisel määral muudetud (eelkõige ABIS-e ja RSBR-iga seotud muudatused) ning seetõttu saadetakse see EIS-i kaudu uuesti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse andmiseks neile asutustele, keda lisandunud osad enim puudutavad: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigikohus, Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Õiguskantsleri Kantselei, Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Eesti Kohtunike Ühing, Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2021. a (allkirjastatud digitaalselt) 71 MÄÄRUSE KAVAND Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 10 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi instituut) on Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab instituut riiki. § 2. Asukoht Instituut asub Tallinnas. Instituudi postiaadress on Tervise 30, 13419 Tallinn. Mujal kui instituudi asukohas paiknevate tegevusüksuste postiaadressid on järgmised: Ravila 19, 50411 Tartu; Ravi 10c, 30322 Kohtla-Järve; Ristiku 1, 80010 Pärnu. § 3. Aruandekohustus Instituut on aruandekohustuslik justiitsministri ees, kes teostab instituudi üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Revideerimise kord Instituuti revideerivad Justiitsministeeriumi siseauditiosakond, Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused. § 5. Finantseerimine ja eelarve (1) Instituudil on oma eelarve ja pangakontod. (2) Instituudi eelarve kinnitab, muudab ja selle täitmist kontrollib justiitsminister või tema poolt volitatud isik. (3) Instituudi kulud kaetakse riigieelarvest, majandustegevusest ja teadusprojektidest laekuvast tulust, laekumistest riigiasutustelt, Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni toetustest ning muudest laekumistest. (4) Majandustegevusest laekuvast tulust üleplaanilise ehk kinnitatud eelarvet ületava tulu kasutamine otsustatakse eelarvemenetluseks ettenähtud korras. § 6. Instituudi sümbolid (1) Instituudil on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Eesti Kohtuekspertiisi Instituut“. (2) Instituudil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks instituudi asjaajamiskorras. Instituudi struktuuriüksustel võivad olla oma nimetusega dokumendiplangid ja pitsat. MÄÄRUSE KAVAND (3) Instituudil on kergelt kumer, kahekihiline, ristikujuline, 40-millimeetrise läbimõõduga teenetemärk, mille alusrist on emailitud musta läbipaistva emailiga, pealmine sõõr on oksüdeeritud ja osaliselt välja puhastatud. Materjal – alusristil tombak, üle hõbetatud – proov 925, pealmine sõõr ja rist – hõbe, proov 925. (4) Instituudil on kahekihilisest kangast, valgel taustal lipp värvilise logoga, mis on servatud hõbehalli tooni narmastega ja varustatud kahe samas toonis lipunööriga. Lipu mõõtmed on 105– 165 sentimeetrit. 2. peatükk Tegevusvaldkond ja ülesanded § 7. Instituudi tegevusvaldkond Instituudi tegevusvaldkond on kohtuekspertiiside ja -uuringute tegemine. Lisaks sellele tegeleb instituut ekspertiisitegevust toetava teadus- ja arendustegevusega, korraldab koolitust ning täidab muid ekspertiisivaldkondadega seonduvaid ülesandeid. § 8. Instituudi ülesanded Instituut: 1) teeb kohtu, prokuratuuri, uurimisasutuse ja väärteo kohtuvälise menetleja määruse alusel või haldusorgani taotlusel kohtuarstlikke, kohtubioloogia-, kohtukeemia- kohtupsühhiaatria-, ja kriminalistikaekspertiise ning seaduse või riigiasutustevaheliste kokkulepete alusel oma pädevusvaldkonnas muid ekspertiisivaldkondadega seonduvaid uuringuid, mida võimaldavad instituudi personali eriteadmised ning tema käsutuses olevad seadmed ja vahendid; 2) teeb uurimisasutuse ja prokuratuuri saatelehtede alusel kohtuarstlikke lahanguid ja nendega seonduvaid uuringuid; 3) tagab erapooletu spetsialisti osavõtu uurimisasutuse ja prokuratuuri taotlusel tõendite kogumisel; 4) peab kehtestatud korras riiklikke registreid, ekspertiisivaldkondade andmekogusid ja kollektsioone ning vastab nendega seonduvatele päringutele; 5) annab kohtule, prokuratuurile ja uurimisasutusele kohtuekspertiisialast konsultatsiooni; 6) koostab kohtuekspertiisi valdkonna metoodika- ja õppematerjale ning korraldab kohtu, prokuratuuri ja uurimisasutuse töötajatele ekspertiisivaldkonna koolitust; 7) tegeleb oma valdkonna teadustöö ja rakendusuuringutega; 8) analüüsib ja üldistab instituudi töötulemusi ning koostab statistilisi aruandeid; 9) teeb koostööd Eesti ja välisriikide ekspertiisi-, korrakaitse-, õppe- ja teadusasutustega ning erialaseltside ja -organisatsioonidega; 10) analüüsib kohtuekspertiisi jätkusuutlikkust ja ajakohasust ning töötab nelja-aastaseks perioodiks välja ja vähemalt korra aastas vaatab üle ekspertiisivaldkondadel põhineva arengukava; MÄÄRUSE KAVAND 11) on praktikabaasiks kõrgkoolis õpetatavate kohtuekspertiisiga seonduvate erialade üliõpilastele ja residentidele; 12) valitseb tema vallata antud riigivara; 13) koordineeribkohtupsühhiaatriaekspertiiside tegemist ja rahastamist; 14) tegutseb eurovõltsingute analüüsikeskusena; 15) täidab muid õigusaktidega määratud ülesandeid. § 9. Instituudis tehtavad ekspertiisid Instituudis tehakse ekspertiise, mille järele on nõudlus. 3. peatükk Struktuur ja juhtimine § 10. Instituudi struktuuriüksused (1) Instituudi struktuuriüksusteks on osakonnad ja talitused. (2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused. (3) Instituudi koosseisu kuuluvad kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad, DNA-, dokumendi-, infotehnoloogia-, keemia-, sõrmejälje-, tehnika- ja liiklusosakond, kvaliteedi-, personali-, majandus-, asjaajamis- ja kohtupsühhiaatriatalitus. (4) Instituudi struktuuriüksuse täpsemad ülesanded kinnitab direktor käskkirjaga. (5) Instituudi töötajate koosseisu kinnitab direktor käskkirjaga. (6) Instituudi töötajate piirarv on 161 töötajat. § 11. Instituudi struktuuriüksuste põhiülesanded (1) Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna põhiülesanded oma tööpiirkonnas on: 1) kohtuarstlike ekspertiiside ja uuringute tegemine; 2) kohtuarstlike lahangute ja nendega seonduvate uuringute tegemine kohtueelse uurimise asutuse saatelehe alusel. (2) DNA-osakonna põhiülesanne on DNA-ekspertiiside ja -uuringute tegemine ning riikliku DNA registri pidamine. (3) Dokumendiosakonna põhiülesanne on dokumendi-, käekirja- ja raamatupidamisekspertiiside ning -uuringute tegemine. (4) Infotehnoloogiaosakonna põhiülesanne on kujutise töötluse, infotehnoloogia- ja hääleekspertiiside ning -uuringute tegemine. (5) Keemiaosakonna põhiülesanne on toksikoloogia-, alkoholi-, narkootilise aine, kiu-, värvkatte-, metalli-, põlevvedeliku-, lõhkeaine-, lasujäägiekspertiiside ning -uuringute tegemine. MÄÄRUSE KAVAND (6) Sõrmejäljeosakonna põhiülesanne on sõrmejäljeekspertiiside ja -uuringute tegemine, riikliku sõrmejälgede registri pidamine ja osakondade erialavajadusi katva kohtufotograafiaüksuse koordineerimine ja töö korraldamine. (7) Tehnikaosakonna põhiülesanne on lõhkeseadeldise- ja plahvatuse-, relva-, tulekahju- ning jäljeekspertiiside ja -uuringute tegemine. (8) Liiklusosakonna põhiülesanne on liiklusekspertiiside tegemine. (9) Kohtupsühhiaatriatalituse põhiülesandeks on kriminaalasjades kohtupsühhiaatriaekspertiiside ja -uuringute tegemine, koordineerimine ja arendamine ning kohtupsühhiaatriaekspertiiside rahastamise korraldamine. (10) Kvaliteeditalituse põhiülesandeks on instituudi kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise ja sellega seonduva sisekontrolli korraldamine. (11) Asjaajamistalituse põhiülesandeks on instituudi asjaajamise ja arhiivitöö, sealhulgas ajalooarhiivi, korraldamine. (12) Arendus- ja personalitalituse põhiülesandeks on instituudi personalitöö korraldamine ja arendamine, riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja haldamine, sisekommunikatsiooni korraldamine, kutsestandardite arendamine ja kutse andmine ning finantsplaneerimine ja finantsjärelvalve personalivaldkonnas. (13) Majandustalituse põhiülesandeks on instituudi vallata antud riigivara haldamine, hoonete ja tehnovõrkude hooldus ja arendamine, hanketegevuse korraldamine, sealhulgas riigihangete läbiviimine ning finantsplaneerimine ja finantsjärelevalve instituudi majandustegevuse valdkonnas. § 12. Instituudi kohtuarstlike ekspertiisiosakondade asukohad ja tööpiirkonnad Instituudi kohtuarstlike ekspertiisiosakondade asukohad ja tööpiirkonnad on: 1) Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Tallinna linn ja Pärnu linn ning tööpiirkond on Harjumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa ja Saaremaa; 2) Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Tartu linn ning tööpiirkond on Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa; 3) Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Kohtla-Järve linn ning tööpiirkond on Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa. § 13. Instituudi juhtimine (1) Instituudi juhtkonna moodustavad direktor ning halduse asedirektor ja arenduse asedirektor. (2) Instituudi tööd juhib instituudi direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu justiitsminister. (3) Instituudi direktori äraolekul täidab direktori ülesandeid tema määratud asedirektor. Asedirektori äraolekul täidab direktori või asedirektori ülesandeid direktori määratud isik. MÄÄRUSE KAVAND (4) Kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad ja DNA-osakond alluvad arenduse asedirektorile ning dokumendi-, infotehnoloogia-, keemia-, sõrmejälje-, tehnika- ja liiklusosakond halduse asedirektorile. (5) Arendus- ja personalitalitus allub otse direktorile. (6) Kvaliteeditalitus ja kohtupsühhiaatriatalitus alluvad arenduse asedirektorile ning asjaajamistalitus ja majandustalitus halduse asedirektorile. § 14. Direktori ja asedirektori ülesanded (1) Instituudi direktor: 1) planeerib ja juhib instituudi tegevust ning kvaliteedijuhtimissüsteemi, selle rakendamist ja arendamist ning vastutab instituudile põhimäärusega kehtestatud ülesannete täitmise eest; 2) vastutab instituudi tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest ja annab aru ministrile või tema volitatud isikule; 3) esindab instituuti suhetes riigi- ja omavalitsusorganitega, samuti teiste asutuste ja institutsioonidega ning rahvusvahelises suhtluses; 4) sõlmib instituudi nimel lepinguid ja annab volitusi instituudi esindamiseks, sealhulgas esindamiseks kohtus; 5) koostab instituudi eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile; 6) korraldab instituudi tegevusega seotud õigusaktide eelnõude kavandite koostamist ja edastab vastavad ettepanekud Justiitsministeeriumile; 7) käsutab instituudi valduses olevat riigivara ja vastutab selle säilimise eest; 8) käsutab eelarvevahendeid instituudi ülesannete täitmiseks ning vastutab kulutuste otstarbekuse ja eelarve täpse ja sihipärase kasutamise eest; 9) annab instituudi töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning asjaajamise korraldamiseks käskkirju ja suulisi või kirjalikke korraldusi; 10) teeb justiitsministrile ettepanekuid instituudi põhimääruse muutmise kohta; 11) sõlmib, muudab ja lõpetab instituudi töötajatega töölepinguid ja saadab neid töölähetusse; 12) korraldab siseauditi teostamist instituudis ja määrab instituudi siseauditi eest vastutava isiku; 13) koostab instituudi arengukava nelja-aastaste perioodidena; 14) täidab teisi õigusaktiga või justiitsministri või tema poolt volitatud isiku antud ülesandeid. (2) Instituudi asedirektor: 1) osaleb instituudi juhtimises ja asendab instituudi direktorit viimase äraolekul; 2) planeerib ja juhib antud volituste piires osakondade ja talituste tegevust; MÄÄRUSE KAVAND 3) täidab teisi instituudi direktori antud ülesandeid. (3) Instituudi asedirektori täpsemad ülesanded määratakse ametijuhendiga. § 15. Kvaliteedijuhi ülesanded Kvaliteedijuht: 1) juhib kvaliteeditalitust; 2) osaleb kvaliteedipoliitika väljatöötamisel; 3) korraldab instituudi kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimist ja arendamist; 4) korraldab mõõteseadmete taatlemist ja kalibreerimist; 5) korraldab klientide ja partnerite rahulolu hindamist; 6) korraldab kvaliteedijuhtimissüsteemi sisekontrolli; 7) korraldab kvaliteedijuhtimissüsteemi sise- ja välisauditeid. § 16. Osakonnajuhataja ülesanded Osakonnajuhataja: 1) juhib vahetult osakonna tööd, tagab osakonna ülesannete täitmise ning vastutab osakonnale määratud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest; 2) annab direktorile või asedirektorile aru osakonna tegevusest; 3) esindab osakonda ja esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 4) teeb direktorile või asedirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse ning osakonna töötajate töötasustamise ja ergutuste kohaldamise kohta; 5) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid vastavalt instituudi asjaajamiskorrale; 6) täidab teisi osakonnale määratud või direktori või asedirektori antud ülesandeid. § 17. Talitusejuhataja ülesanded Talitusejuhataja: 1) vastutab talitusele määratud ülesannete täitmise eest ja annab sellest aru vahetule juhile; 2) esindab talitust ning esitab talituse nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 3) teeb vahetule juhile ettepanekuid talituse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse ning talituse töötajate töötasustamise ja ergutuste kohaldamise kohta; 4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid vastavalt instituudi asjaajamiskorrale; 5) täidab teisi talitusele määratud või osakonnajuhataja või direktori või asedirektori antud ülesandeid. § 18. Teadus- ja arendusnõukoda MÄÄRUSE KAVAND (1) Teadus- ja arendusnõukoda (edaspidi nõukoda) nõustab juhtkonda kohtuekspertiisi korralduse, erialakoolituse ja teadusarengu küsimustes instituudi pädevusvaldkonnas. (2) Nõukoja moodustab direktor, kinnitades käskkirjaga selle liikmed viieks aastaks. (3) Nõukoda on kuni 20-liikmeline. Nõukoja liikmeteks võivad olla struktuuriüksuste juhid, ekspertiisivaldkondade juhtivad kohtueksperdid, kuni viis teadusliku kvalifikatsiooniga liiget kohtuekspertiisi spetsiifikaga seonduvatest teadusasutustest, tunnustatud väliseksperdid. (4) Nõukoja uueks liikmeks arvamise ja olemasoleva liikme väljaarvamise kinnitab direktor nõukoja ettepaneku alusel. (5) Nõukoja tööd juhib esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõukoja esimehe kohuseid täidab arenduse asedirektor. Nõukoja aseesimehe valib oma liikmete hulgast nõukoda oma esimesel koosolekul, mille kutsub kokku ja mida juhatab direktor. (6) Nõukoja tehnilise teenindamise ja koosoleku otsuste protokollimise tagab instituut. § 19. Teadus- ja arendusnõukoja töökord (1) Nõukoja töövorm on koosolek. Korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kvartalis. Nõukoja koosolekutel osaleb direktor või tema määratud asendaja. (2) Korralise koosoleku kutsub kokku nõukoja esimees, teatades sellest nõukoja liikmetele ja koosolekule kutsutavatele isikutele vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Koosoleku päevakord koostatakse juhtkonnaja nõukoja liikmete ettepanekutest. (3) Instituut saadab koosoleku päevakorra ja vajaduse korral lisamaterjali nõukoja liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele elektronpostiga vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist. (4) Nõukoja esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks nõukoja koosolekule nõukotta mittekuuluvaid isikuid.. (5) Nõukoja otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukoja esimees, tema äraolekul aseesimees, ja nõukoja koosoleku protokollinud isik. (6) Instituut edastab nõukoja otsuste protokolli koopiad viie kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumist kõikidele nõukoja liikmetele ja teistele koosolekul osalenutele ning avaldab selle instituudi veebilehel. (7) Nõukoda võtab nõuandva iseloomuga otsuseid vastu avalikul hääletamisel liikmete lihthäälteenamusega. (8) Juhtkond kujundab nõukoja otsuste kohta seisukoha ning avaldab oma arvamuse otsuste avaldamisest hiljemalt kümne kalendripäeva pärast nõukoja liikmetele ja kõikidele nõukoja istungil osalenutele. (9) Nõukojas osalemise eest tasu ei maksta. 4. peatükk Ümberkorraldamine ja lõpetamine § 20. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine MÄÄRUSE KAVAND Instituudi ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul. MÄÄRUSE KAVAND Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelu Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 2 alusel. § 1. Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside liigid Riiklikus ekspertiisiasutuses tehakse ise või oma lepingupartnerite kaudu ekspertiise valdkondades, kus vajatakse eksperdi arvamust. § 2.Kohtuarstlike ekspertiiside liigid ja alaliigid (1) Kohtuarstlike ekspertiiside liigid on: 1) arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis; 2)isiku kohtuarstlik ekspertiis, sh tervisekahjustuse ja terviseseisundi tuvastamise ekspertiis; 3) meditsiinilise kriminalistika ekspertiis; 4) surnu kohtuarstlik ekspertiis. (2) Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi alaliigid on: 1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiis; 2) toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiis. (3) Isiku kohtuarstliku ekspertiisi alaliigid on: 1) isiku androloogiaekspertiis; 2) isiku günekoloogiaekspertiis; 3) tervisekahjustuse tuvastamise ekspertiis; 4) terviseseisundi tuvastamise ekspertiis. (4) Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi alaliigid on: 1) kohtutraumatoloogiaekspertiis, sh haavaballistikaekspertiis, kohtuarstlik jäljeekspertiis ja sündmuskoha rekonstruktsiooni ekspertiis; 2) kohtuantropoloogiaekspertiis, sh isiku tuvastamise ekspertiis. § 3. DNA- ekspertiis ………………………………….. § 4.Kohtukeemiaekspertiiside liigid ja alaliigid (1) Kohtukeemiaekspertiiside liigid on: 1) alkoholiekspertiis; 2) lõhkeaineekspertiis; MÄÄRUSE KAVAND 3) narkootilise aine ekspertiis; 4) põlevvedelikuekspertiis; 5) toksikoloogiaekspertiis; (2) Toksikoloogiaekspertiisi alaliigid on: 1) alkoholiekspertiis bioloogilisest materjalist; 2) narkootilise aine ekspertiis bioloogilisest materjalist. (3) …………………………………………. § 5. Kriminalistikaekspertiiside liigid ja alaliigid (1) Kriminalistikaekspertiiside liigid on: 1) dokumendiekspertiis; 2) hääleekspertiis; 3) infotehnoloogiaekspertiis; 4) jäljeekspertiis; 5) kiuekspertiis; 6) kujutiseekspertiis; 7) käekirjaekspertiis; 8) liiklusekspertiis; 9) lasujäägiekspertiis; 10) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis; 11) metalliekspertiis; 12) raamatupidamisekspertiis; 13) relvaekspertiis; 14) sõrmejäljeekspertiis; 15) tulekahjuekspertiis; 16) värvkatteekspertiis.. (2) Dokumendiekspertiisi alaliik on paberrahaekspertiis. (3) Infotehnoloogiaekspertiisi alaliigid on: 1) alaealiste seksuaalse väärkohtlemisega seonduva materjali infotehnoloogiaekspertiis; 2) radaridetektoriekspertiis. (4) Jäljeekspertiisi alaliigid on: MÄÄRUSE KAVAND 1) jalatsijäljeekspertiis; 2) murdmisriistajäljeekspertiis; 3) stantsimismärgiseekspertiis. (5) Liiklusekspertiisi alaliigid on: 1) autotehniline ekspertiis; 2) liiklustehniline ekspertiis; 3) liiklustrassoloogiaaekspertiis. (6) Metalliekspertiisi alaliik on hõõglambiekspertiis. (7) Relvaekspertiisi alaliigid on: 1) külmrelvaekspertiis; 2) tulirelvaekspertiis. (8) ……………………………… § 6 Kohtupsühhiaatria ekspertiisid ……………………………………. MÄÄRUSE KAVAND Kohtuarstliku ekspertiisi tegemise ja vormistamise kord Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Tervisekahjustus käesoleva määruse mõttes on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. § 2. Tervisekahjustuse tuvastamine (1) Tervisekahjustus tuvastatakse objektiivsete uuringute ja kliinilise leiu alusel. (2) Tervisekahjustuse tuvastamisel arvestatakse isiku varasemat terviseseisundit, kui see mõjutab temale tekitatud tervisekahjustuse kulgu. 2. peatükk Tervisekahjustuse kohtuarstlik tuvastamine § 3. Kohtuarstlik ekspertiis Tervisekahjustuse tuvastamiseks teeb kohtuarstliku ekspertiisi kohtuarst või eksperdiks määratud muu eriala arst (edaspidi ekspert) kohtu, prokuröri või muu menetleja määruse alusel. § 4. Ekspertiisiakt Tervisekahjustuse kohtuarstliku ekspertiisi kohta koostab ekspert ekspertiisiakti kooskõlas kriminaalmenetluse seadustikuga. § 5. Eksperdiarvamus (1) Ekspertiisiakti lõpposas annab ekspert eksperdiarvamuse, milles märgitakse: 1) tervisekahjustuse olemasolu või puudumine; 2) tervisekahjustuse tekkimise viis; 3) vajaduse korral hinnang isiku varasema terviseseisundi ja tervisekahjustuse seose kohta; 4) tervisekahjustuse eluohtlikkus; 5) tervisekahjustuse kestus; 6) ekspertiisiülesandest lähtuvad muud järeldused. (2) Ekspert hindab tervisekahjustuse kestust, arvestades tervisekahjustusest paranemise keskmist aega, järgmiselt: 1) tervisekahjustus, mis kestab kuni neli nädalat; 2) tervisekahjustus, mis kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud; MÄÄRUSE KAVAND 3) tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; . 3. peatükk Tervisekahjustuse tunnused § 6. Eluohtlik tervisekahjustus (1) Eluohtlik on tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel sõltumata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. (2) Eluohtlikud tervisekahjustused on: 1) koljupõhimikuluu või koljuvõlviluu kinnine murd, millega kaasneb raske peaajukahjustus; 2) koljupõhimikuluu või koljuvõlviluu nihkega murd; 3) raske peaajupõrutus või muu raske peaajukahjustus; 4) lülisambakanalisse ulatuv vigastus, sh seljaaju funktsiooni kahjustuseta; 5) esimese või teise kaelalüli murd, sh seljaaju funktsiooni kahjustus; 6) muu kaelalüli või rinna- või nimmelüli vigastus, millega kaasneb seljaaju funktsiooni raske kahjustus; 7) seljaajuvigastus, millega kaasneb seljaaju funktsiooni raske kahjustus; 8) kõrisse, neelu, hingetorusse, söögitorusse, kilpnäärmesse või harknäärmesse ulatuv haav (kõigi koekihtide läbistus); 9) rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav; 10) rindkere, kõhuõõne või kõhukelmetaguse ruumi kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus; 11) pika toruluu keha nihkumisega (õlavarreluu, reieluu või sääreluu) lahtine murd; 12) suure veresoone vigastus: aordi, unearteri (ühise, sisemise või välise), rangluualuse arteri, õlavarrearteri, kaenlaarteri, reiearteri, põlveõndlaarteri, sääre- ja pindluuarteri, küünar- ja kodarluuarteri ja artereid saatvate veenide vigastus; 13) III-IV järgu põletus, kui on kahjustatud üle 15% kehapinnast; III järgu põletus, kui on kahjustatud üle 20% kehapinnast; II järgu põletus, kui on kahjustatud üle 30% kehapinnast. (3) Tervisekahjustus võib olla eluohtlik, kui sellega kaasneb mõni järgmistest seisunditest: 1) šokk; 2) teadvusehäire, mis vajab meditsiinilist abi eluliste funktsioonide toetamiseks; 3) äge südamepuudulikkus; 4) äge hingamispuudulikkus; MÄÄRUSE KAVAND 5) hapnikupuudus ajuverevarustuse häirete ja väljakujunenud muutustega näol ning kaelaelundites, mis on objektiivselt tuvastatud ja mille põhjuseks on kaelaelundite pigistamine või mehaanilise lämbuse tekitamine muul viisil; 6) sepsis; 7) kehapiirkonna või organi või selle osa vereringe häire, mis põhjustab infarkti, gangreeni või embooliat; § 7. Raseduse katkemine Raseduse katkemine on tervisekahjustus raseduse kestusest sõltumata, välja arvatud juhul, kui katkemine on seotud organismi iseärasustega või isiku haigusega. § 8. Nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus Näovigastus on ravimatu, kui see ei ole korrigeeritav meditsiiniliste ravimeetoditega. § 9. Nägemise kaotus (1) Nägemise kaotus on: 1) mõlema silma nägemise täielik püsiv kaotus; 2) seisund, mille korral esineb mõlemast silmast nägemise (nägemisteravus 0,04 ja vähem); 3) püsiv mõlema silma kõigi kestade ravimatu põletik. (2) Nägemisteravuse kindlaksmääramisel ei arvestata meditsiinilis-tehniliste abivahenditega (prillid või kontaktläätsed) korrigeeritud näitajaid. § 10. Kuulmise kaotus (1) Kuulmise kaotus on mõlema kõrva täielik kurtus või pöördumatu kuulmiskahjustus 70-80 dB paremini kuulvast kõrvast (2) Kuulmise kaotuse kindlaksmääramisel ei arvestata meditsiinilis-tehniliste abivahenditega (kuuldeaparaat) korrigeeritud näitajaid. § 11. Liikumisorgani kaotus (1) Jäseme kaotus on: 1) kogu jäseme eraldamine kehast; 2) jäseme amputatsioon kõrgemalt kui küünar- või põlveliiges. (2) Jäseme tegevuse lakkamine on selle püsiv halvatus või muu raske funktsioonikahjustus. § 12. Raske parandamatu haigus Haigust saab lugeda parandamatult raskeks, kui ta põhjustab töövõimet välistava seisundi Isiku töövõimet välistavad seisundid on: 1) IV astme vähkkasvaja; 2) dialüüsravi; MÄÄRUSE KAVAND 3) juhitav hingamine; 4) väljakujunenud dementsus; 5) raske või sügav vaimne alaareng; 6) püsivalt voodihaige. MÄÄRUSE KAVAND Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtavate menetlusasjadega mitteseotud tasuliste ekspertiiside loetelu ja tegemise kord Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 11 lõike 5 alusel. § 1. Tasuliste ekspertiiside loetelu Eesti Kohtuekspertiisi Instituut võib teha järgmisi tasulisi ekspertiise: 1) DNA-ekspertiis; 2) dokumendiekspertiis; 3) käekirjaekspertiis; 4) ………………………….. § 2. Tasuliste ekspertiiside maht Instituut võib teha ekspertiise järgmises mahus: 1) DNA- ekspertiise – kuni 20% DNA-ekspertiiside ühe kuu eeldatavast keskmisest ekspertiiside arvust; 2) dokumendiekspertiise – kuni 20% dokumendiekspertiiside ühe kuu eeldatavast keskmisest ekspertiiside arvust; 3) käekirjaekspertiise – kuni 20% käekirjaekspertiiside ühe kuu eeldatavast keskmisest ekspertiiside arvust; 4) ………………………………… § 3. Tasuliste ekspertiiside vastuvõtmise kord ……………………….. § 4. Tasuliste ekspertiiside vormistamise kord ……………………… § 5. Tasuliste ekspertiiside väljastamise kord ………………………. MÄÄRUSE KAVAND Kohtuekspertiisi infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 16 lõigete 2 ja 8 alusel 1. peatükk Üldsätted § 1. Infosüsteemi asutamine ja nimetus Määrusega asutatakse andmekogu ametliku nimetusega „kohtuekspertiisi infosüsteem„ (edaspidi infosüsteem), inglise keeles „Forensic Database“. § 2. Infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja ning infosüsteemi haldamine (1) Infosüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Infosüsteemi volitatud töötleja on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. (2) Infosüsteemi arendab, hooldab ja majutab Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus Registrite ja Infosüsteemide Keskus koostöös volitatud töötlejaga. § 3. Infosüsteemi asutamise ja pidamise eesmärk (1) Infosüsteemi asutamise eesmärk on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ülesannetega seotud toimingute ja menetluste andmete kogumine ning töötlemine Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks. (2) Infosüsteemi andmeid kasutatakse ka kohtuekspertiisalase tegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ning statistilistel eesmärkidel. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus, infosüsteemi kantavad andmed ja nende õiguslik tähendus § 4. Infosüsteemi ülesehitus Infosüsteem koosneb üldandmete moodulist. § 5. Infosüsteemi kantavad andmed (1) Infosüsteemi kantakse järgmised andmed ekspertiiside, uuringute ja muude tellimuste kohta: 1) liik, -nimi ja -number; 2) …………… (2) Infosüsteemi kantakse järgmised andmed isikute kohta, kelle suhtes tehakse ekspertiis või uuring või täidetakse muu tellimus: 1) isiku sugu, nimi ja isikukood, kui need on teada; 2) kontaktandmed, kui need on teada. (3) Infosüsteemi kantakse järgmised andmed menetlusasja kohta: MÄÄRUSE KAVAND 1) …. muud olulised andmed; 2) ………….. § 6. Infosüsteemi kantud andmete õiguslik tähendus Infosüsteemi kantud andmetel on õiguslik tähendus seaduses sätestatud ulatuses. 3. peatükk Andmete infosüsteemi kandmine ja juurdepääs infosüsteemi andmetele § 7. Andmete esitajad (1) Infosüsteemi kantavate andmete esitajad on: 1) kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lõikes 1 nimetatud uurimisasutused; 2) kohtuväline menetleja; 3) ……………. § 8. Juurdepääs infosüsteemi kantud andmetele …………….. § 9. Andmete infosüsteemi kandmise alusdokumendid Andmete infosüsteemi kandmise alusdokumendid on: 1) ekspertiisimäärus; 2) ……………………. § 10. Andmete infosüsteemi kandmine Volitatud töötleja kannab andmed infosüsteemi hiljemalt kolme tööpäeva jooksul andmete saamisest. § 11. Andmete väljastamine (1) Infosüsteemi kantud andmeid ei avalikustata. (2) Andmesubjektil on õigus saada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt kõiki tema kohta infosüsteemi kantus andmeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) …………………….. § 12. Andmevahetus Infosüsteemi vastutaval ja volitatud töötlejal on lubatud seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga neile pandud ülesannete täitmiseks esitada päringuid ja saada andmeid teistest andmekogudest § 13. Turvameetmed infosüsteemi pidamiseks (1) Infosüsteemi turvaklass on …………….. MÄÄRUSE KAVAND (2) ……………. § 14. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ülesanded ja õigused (1) Registrite ja Infosüsteemide Keskus: 1) vastutab ………………… 2) ………………………….. § 15. Infosüsteemi kantud andmete õigsuse tagamine (1) Infosüsteemi esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) ……………….. § 16. Ebaõigete andmete parandamine ja täiendamine ………………….. § 17. Andmete säilitamine ……………………. 4. peatükk Järelevalve, infosüsteemi pidamise finantseerimine ning infosüsteemi likvideerimine § 18. Järelevalve infosüsteemi pidamise üle ………………………… § 19. Infosüsteemi pidamise finantseerimine ………………………… § 20. Infosüsteemi likvideerimine Infosüsteemi likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. MÄÄRUSE KAVAND Riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 17 lõike 8 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri asutamine ja nimetus Määrusega asutatakse riiklik register ametliku nimetusega „Riiklik süüteomenetluse biomeetriaregister” (edaspidi register), inglise keeles „Database”. § 2. Registri volitatud töötleja ja registri haldamine (1) Registri volitatud töötleja on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. (2) Registrit arendab, hooldab ja majutab Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus Registrite ja Infosüsteemide Keskus koostöös volitatud töötlejaga. § 3. Registri asutamise ja pidamise eesmärk Registri asutamise ja pidamise eesmärk on ……………………….. 2. peatükk Registri ülesehitus, registrisse kantavad andmed ja nende õiguslik režiim § 4. Registri ülesehitus ja koosseis (1) Registrit peetakse………………………….. (2) Register koosneb ……………………… (3) …………………………………… § 5. Registrisse kantavad andmed (1) Daktüloskopeeritud isiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi (-nimed); 2) sugu; 3) isikukood või sünniaeg; 4) ………………………. 5) sõrme pööratud jäljed; 6) sõrme vajutusjäljed; 7) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed; 8) ………………………………… MÄÄRUSE KAVAND (2) Sündmuskoha või muu objekti vaatlusel kogutud naha papillaarkurrustiku jälgede kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) kogutud naha papillaarkurrustiku jäljed; 2) ………………………………………. 3) ………………………………………. (3) Isikustamata DNA-proovi kohta kantakse registrisse: 1) DNA-profiil. 2) ………… § 6. Registrisse kantud andmete õiguslik režiim Registrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus seaduses sätestatud ulatuses. 3. peatükk Andmete registrisse kandmine ja juurdepääs registriandmetele § 7. Registriandmete esitaja Andmete registrile esitajad on: 1) kriminaalmenetluse seadustiku § 31 lõikes 1 nimetatud uurimisasutused; 2) kohtuväline menetleja; 3) prokuratuur; 4) kohus; 5) vanglad; 6) …………………………………….. § 8. Andmete registrisse esitamine Andmed esitatakse………………... § 9. Juurdepääs registriandmetele (1) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse registrile ………………. (2) Registrile juurdepääsu õiguse annab …………………….. § 10. Andmete registrisse kandmise alusdokumendid (1) Andmete registrisse kandmise alusdokument on….. (2) ……………………………………… § 11. Andmete registrisse kandmine (1) Volitatud töötleja kannab andmed registrisse viie tööpäeva jooksul pärast jälgede kvaliteedi kontrollimist. MÄÄRUSE KAVAND (2) Andmed kantakse registrisse ………………………………… (3) ………………………………………. § 12. Registriandmete väljastamine (1) Registris olevaid andmeid ei avalikustata. (2) …………………………………… § 13. Andmete töötlemine (1) Andmete registris töötlemisel järgitakse isikuandmete kaitse seaduses ja avaliku teabe seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid. (2) Andmeid töötlevad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile registriandmete töötlemisel teatavaks saanud isikuandmeid. § 14. Andmevahetus ………………………………………………… § 15. Turvameetmed registri pidamiseks (1) Registri turvaklass on………………………………………….. (2) ……………………………………….. § 16. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ülesanded ja õigused (1) Registrite ja Infosüsteemide Keskus: 1) vastutab registrisse kantud andmete nõuetekohase säilimise eest ja korraldab varukoopiate tegemise; 2) tagab registriandmete sisestamise, muutmise ja kustutamise …………………….. § 17. Registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Volitatud töötlejale esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) ……………………………………………………… § 18. Ebaõigete andmete parandamine (1) Registris ebaõigete andmete avastamisel on volitatud töötleja kohustatud viivitamata teavitama sellest…………………………. (2) Paranduse tegemisel registreeritakse……………………….. § 19. Andmete säilitamine (1) Registrisse kantud andmed säilitatakse ……………………. (2) Registri arhiivi kantud andmeid säilitatakse …………………… (3) Andmete alusdokumente säilitatakse …………………. (4) …………………………………………….. MÄÄRUSE KAVAND 4. peatükk Järelevalve, registri pidamise finantseerimine ning registri likvideerimine § 20. Järelevalve registri pidamise üle (1) Järelevalvet registri pidamise seaduslikkuse üle teostab Andmekaitse Inspektsioon. (2) Teenistusliku järelevalve korras teostab järelevalvet registri pidamise üle vastutav töötleja. (3) Volitatud töötleja on kohustatud likvideerima ………………. § 21. Registri pidamise finantseerimine Registri asutamist ja pidamist finantseeritakse riigieelarvest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kaudu. Registri andmekogu ülalpidamisega kaasnevad kulud finantseeritakse riigieelarvest Riigi Infosüsteemide Keskuse kaudu. § 22. Registri likvideerimine Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus. MÄÄRUSE KAVAND Registreeritud eraekspertide määrus Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 25 lõike 4, 27 lõike 3, 28 lõike 3 ja 31 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse 1) eraeksperdile taotluse esitamise nõuded; 2) taotluse läbivaatamise ja nimekirja kandmise kord; 3) eraekspertide nimekirja pidamise kord; 4) eraeksperdi nimekirjast kustutamise kord. § 2. Registreeritud eraekspertide nimekirja pidamise eesmärk Registreeritud eraekspertide nimekirja pidamise eesmärk on tagada ülevaade asjatundjatest, kes on valmis panustama ekspertiiside tegemisse ja keda menetleja saab kasutada ekspertiiside tegemisel kriminaalmenetluses, tsiviil- ja halduskohtumenetluses, väärteomenetluses või neis ekspertiisiliikides, mida riiklikus ekspertiisiasutuses ei tehta. 2.peatükk Registreeritud eraeksperdile esitatavad nõuded § 3. Nõuded eraeksperdile (1) Nõuded füüsilisele isikule, kes soovib enda registreerimist eraeksperdina ja kandmist registreeritud eraekspertide nimekirja, peab vastama kohtuekspertiisiseaduse § 7 lõike 1, 2 ja 3 nõuetele. (2) Keeld ei laiene füüsilisele isikule, kelle karistusandmed on kustutatud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt. (3) Registrisse kandmist saab taotleda isik, kes teeb ekspertiise ekspertiisiliikides, milles tavatsetakse menetluses määrata ekspertiise ja mida ei tehta riiklikus ekspertiisiasutuses. (4) Registreeritud eraeksperdina nimekirja kandmiseks peab füüsiline isik esitama nõuetekohase digiallkirjastatud taotluse, koos tõendusdokumentidega riiklikule ekspertiisiasutusele. MÄÄRUSE KAVAND (5) Taotluse ja esitatud dokumentide põhjal kontrollitakse taotleja vastavust kohtuekspertiisiseaduses registreeritud eraeksperdile sätestatud nõuetele. (6) Registreeritud ekspert annab vande enne nimekirja/registrisse kandmist, allkirjastades vande teksti digitaalselt. § 4. Registreeritud eraeksperdi taotlus (1)Taotluses esitatavate andmete koosseis: 1) Ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) postiaadress; 4) e-posti aadress; 5) ekspertiisiliik, milles soovitakse registrisse kandmist; 6) haridustase ja eriala; 7) kasutatavate tehnikavahendite loetelu, mida isik vaja ekspertiisi tegemiseks taotletavas liigis; 8) kinnitust, tehniliste vahendite olemasolu kohta ….. § 5. Taotleja poolt esitatavate täiendavate dokumentide koosseis (1) Taotleja esitab riiklikule ekspertiisiasutusele dokumente, mis tõendava taotleja pädevust ja sobivust taotluses esitatule ja vastavust. (2) Europassi CV, millest nähtub et: 1) taotleja omab ekspertiisi tegemiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja on töötanud vähemalt kolm aastat taotletava ekspertiisiliigiga samal erialal või sarnases valdkonnas; 2) haridust ja täiendkoolitust tõendavate dokumentide koopiad; 3) omab reguleeritud kutsealadel tegevusluba või kehtivat litsentsi või tunnistust; 4) on võimalik kasutada eksperdiuuringuteks vajalikke tehnikavahendeid; 5) omab alalist sissetulekut; 6) karistusregistri väljavõte enda kohta, tõendamaks, et ei esine asjaolusid, mis välistaks isiku kandmist registreeritud eksperdina nimekirja; 7) tööandja kinnitus, et taotleja vabastatakse ekspertiisi tegemise ajaks teenistus- või tööülesannete täitmisest. MÄÄRUSE KAVAND (3) Taotleja võib esitab riiklikule ekspertiisiasutusele enda kohta täiendavaid dokumente, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ning mis tõendavad taotleja vastavust kohtuekspertiisiseaduses sätestatud nõuetele (4) Isiku kinnitus, et ta on teadlik, eksperdi õigustest ja kohustust ning valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ja, et taotleja vastab kohtuekspertiisiseaduse §…. nõuetele. 3.peatükk Dokumentide läbivaatamise kord § 6. Dokumentide registreerimine Taotlus koos juurde kuuluvate tõendusdokumentidega registreeritakse riiklikus ekspertiisiasutuse dokumendihaldussüsteemis vastavalt asjaajamise korraldusele. § 7. Taotluse läbivaatamine (1) Riikliku ekspertiisiasutuse juht võib moodustada taotluse läbivaatamiseks kuni 5 liikmelise komisjoni, kelle töövormiks on koosolek. (2) Vajadusel võib kaasata komisjoni töösse riikliku ekspertiisiasutuse väliseid valdkonna asjatundjaid. (3) Komisjon lähtub oma tegevuses kohtuekspertiisiseadusest, käesolevast määrusest, riikliku ekspertiisiasutuse töökorralduslikest reeglitest ja asjaajamise korraldusest. (4) Taotlusi vaadatakse läbi jooksvalt, saabumise järjekorras. (5) Taotluste läbivaatamist korraldab ja koordineerib riikliku ekspertiisiasutuse arendus- ja personalitalitus, kes teeb riikliku ekspertiisiasutuse juhile ettepanekuid komisjonide moodustamiseks. (6) Nimekirja kandmise taotluse läbivaatamiseks ja lisatud dokumentide hindamiseks on riiklikul ekspertiisiasutusel aega kaks kuud alates taotluse registreerimisest. (7) Kui dokumentide hindaja leiab taotluses puudusi või on taotleja jätnud esitamata olulise koosseisu andmeid enda kohta võib taotluse läbivaatamine pikeneda ühe kuu võrra alates materjalide saabumisest riiklikusse ekspertiisiasutusse. (8) Taotleja poolt täiendavate materjalide esitamata jätmise korral, menetlus lõpetatakse 30 päeva möödumisel. 4. peatükk Registreeritud eraeksperdi registrist eemaldamine MÄÄRUSE KAVAND § 8. Registreeritud eraeksperdi registrikande peatamise taotlemine (1) Registreeritud eraekspert saab taotleda registrikande peatamist kirjalikku taasesitamist võimaldava avalduse alusel, kui on täidetud 1 järgmistest tingimustest: 1) tervisliku seisundi tõttu, mis ei võimalda võtta tegemisse uusi ekspertiise; 2) … …. (2) Registri kanne peatatakse riikliku ekspertiisiasutuse juhi käskkirjaga. (3) Registrikande peatamise alused tulenevad kohtuekspertiisi seadusest (4) Peatamise alguskuupäev ja lõpukuupäev määratakse ekspertiisiasutuse juhi käskkirjas. (5) Peatamise kanne tehakse kohtuekspertide registrisse. § 9. Registreeritud eraeksperdi registrikande kustutamine (1) Registreeritud eraekspert kustutatakse kohtuekspertide registrist kohtuekspertiisi seaduses sätestatud alustel. (2) Registri kanne kustub alates registrisse kandmisest kolmanda aasta 15. detsembril (3) Registrikande kustutamine registrisse kantud eraeksperdi isikliku avalduse alusel vaadatakse läbi 10 tööpäeva jooksul. (4) Menetleja pretensiooni korra, kui registrisse kantud eraekspert: 1) keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast; 2) mõjuva põhjuseta viivitab ekspertiisi tegemisega; 3) ei ilmu menetleja kutsel. (5) Menetleja esitab põhjendatud taotluse riiklikule ekspertiisiasutusele registreeritud eraeksperdi registrist kustutamiseks ja informeerib riiklikule ekspertiisiasutusele taotluse esitamisest registrisse kantud eraeksperti. (6) Kui tuvastatakse asjaolu, et registreeritud eraekspert on kasutatud menetlusväliselt antud arvamuse allkirjastamisel registreeritud eraeksperdi või kohtueksperdi nimetust, küsib registripidaja selgitust asjaolu kohta registrisse kantud eraeksperdilt. Rikkumise kordumisel arvatakse registreeritud eraekspert registrist välja 10 tööpäeva jooksul arvates korduva rikkumise teada saamisest. (7) Registrist kustutamine ei ole põhjus juba määratud ekspertiisi lõpetamata jätmiseks. (8) Kui kolme aasta jooksul ei ole menetlusasjades esitanud ekspertiise riiklikule ekspertiisiasutusele kustub registri kanne registrisse kandmisest kolmanda aasta 15. detsembril ja pikendamise taotlust ei rahuldata. (9) Registrisse kantud eraekspert sureb, kustutatakse registrist kanne teadasaamisest mõistliku aja jooksul. MÄÄRUSE KAVAND § 10. Registreeritud eraeksperdi registrist väljaarvamine (1) Registreeritud eraekspert arvatakse registrist välja, kui : 1) korduvate menetlusasutuste poolt esitatud pretensioonide, kaebuste korral; 2) kolme aasta jooksul ei ole menetlusasjades teinud ekspertiise; 3) ei ole riiklikule ekspertiisiasutusele esitanud menetlusasjades tehtud ekspertiisiakte koos ekspertiisimäärusega; 4) registreeritud eraekspert keeldub seadusliku aluseta ekspertiisi tegemast või kui ta mõjuva põhjuseta viivitab ekspertiisi tegemisega või ei ilmu menetleja kutsel; 5) menetleja esitab põhjendatud ettepaneku registripidajale registreeritud eraeksperdi registrist väljaarvamiseks. 6) kui ei täida eksperdi õigusi ja kohustusi; 7) eraekspert sureb. …………………………….. MÄÄRUSE KAVAND Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtavate ekspertiiside ja uuringute hinnad Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 38 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi või tema lepingupartneri poolt tehtavate ekspertiiside ja ekspertiisiks vajalike uuringute hinnad ning ekspertiisi lõpliku maksumuse kujunemise alused. § 2. Kohtuarstlikud ekspertiisid ja uuringud (1) Isiku kohtuarstliku ekspertiisi hind kujuneb sõltuvalt ekspertiisiülesandest kindlaks määratud hinna, mis sisaldab tervishoiudokumentide ja vajadusel isiku läbivaatust ning sellele lisanduvate uuringute summast järgmiselt: Isiku kohtuarstlik ekspertiis 158 eurot Seksuaalse väärkohtlemise ekspertiis 168 eurot Isiku kohtuarstlik täiendekspertiis 126 eurot Isiku kohtuarstlik läbivaatus ja vigastuste kirjeldamise ekspertiis 79 eurot (menetlusasjadega mitteseotud ekspertiis) Kohtuarstlik komisjoni ekspertiis (lisandub komisjonis osalevate eriala- 352 eurot arstide töötasu) Isiku vigastuste tekkemehhanismi kindlakstegemine ja sellega seonduvate 237 eurot küsimuste lahendamine (menetlusasjadega mitteseotud ekspertiis) Tervishoiuteenuse osutaja või riikliku ekspertiisiasutuse poolt veenivere 4 eurot võtmine Uriini võtmine riiklikus ekspertiisiasutuses 4 eurot (2) Surnu kohtuarstliku ekspertiisi hind kujuneb sõltuvalt ekspertiisiülesandest kindlaks määratud hinna ja sellele lisanduvate uuringute summast järgmiselt: Surnu kohtuarstlik ekspertiis 286 eurot Surnu kohtuarstlik lahang välisvaatluse ja siseuuringuga 189 eurot Surnu kohtuarstlik välisvaatlus ilma siseuuringuta 121 eurot MÄÄRUSE KAVAND Surnu kohtuarstlik täiendekspertiis 126 eurot Surnu kogu keha kompuutertomograafia uuring 408 eurot Surnu kogu keha magnetresonantstomograafia uuring 568 eurot (3) Kohtuantropoloogia ekspertiisi hind on kindlaks määratud ekspertiisiülesandest sõltumata järgmiselt: Kohtuantropoloogiaekspertiis sh isiku tuvastamise ekspertiis 433 eurot Kohtutraumatoloogiaekspertiis 433 eurot (4) Kohtuarstlike ekspertiiside tegemiseks kasutatakse vajadusel Haigekassa hinnakirja järgse hinnaga või tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud hinnaga järgmiseid lisauuringuid: Histoloogiline uuring Biokeemiline uuring bioloogilisest materjalist Kliiniline uuring, sealhulgas viroloogiline uuring bioloogilisest materjalist (5) Arstlike kohtutoksikoloogiaekspertiiside hinnad on kindlaks määratud ekspertiisiülesandest sõltumata järgmiselt: Arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis joobe määramiseks 124 eurot Arstlik kohtutoksikoloogiauuring 68 eurot Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise ekspertiis 110 eurot Toksiliste ainete mõju hindamise ekspertiis 150 eurot (6) Kohtuarstlike uuringute hinnad on kindlaks määratud järgmiselt: Radioloogiline uuring väikeloomadele 154 eurot Radioloogilised uuringud füüsilistele objektidele 154 eurot § 3. Toksikoloogia ekspertiisid ja uuringud Toksikoloogia ekspertiisi hind kujuneb sõltuvalt ekspertiisiülesandest ning kasutatud metoodikate valikust ja arvust järgmiselt: Aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine 51 eurot gaasikromatograafi-massispektromeetriga Bensodiasepiinide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga 43 eurot MÄÄRUSE KAVAND Kannabinoidide määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga 47 eurot Fentanüülide ja teiste ainete määramine gaasikromatograafi- 46 eurot massispektromeetriga Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramine gaasikromatograaf- 77 eurot massispektromeetriga Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning teiste ainete määramine 91 eurot vedelikkromatograafiga Gammahüdroksübutüraadi määramine 78 eurot Sõeluuring narkootiliste ja psühhotroopsete ainete klassi määramiseks 30 eurot Narkootiliste ainete ja ravimite kvantitatiivne määramine 226 eurot Alkoholide ja teiste kergesti lenduvate ühendite määramine 18 eurot Mitmealuseliste alkoholide ja nende laguproduktide määramine 33 eurot Karboksühemoglobiini määramine 34 eurot § 4. DNA ekspertiisid ja uuringud (1) DNA ekspertiisi hind kujuneb sõltuvalt ekspertiisiülesandest vajaliku proovide arvu kindlaks määratud hinna summana järgmiselt: DNA ekspertiis kapillaarelektroforeesi meetodil 70 eurot DNA ekspertiis massiivse paralleelsekveneerimise meetodil 583 eurot (2) DNA uuringu hind on kindlaks määratud järgmiselt: Bioloogilise materjali eeluuring 91 eurot § 5. Sõrmejäljeekspertiisid Sõrmejäljeekspertiiside hind sõltub ekspertiisiülesandest ja on kindlaks määratud järgmiselt: Sõrmejäljeekspertiis koos esiletoomise ja identimisega 862 eurot Sõrmejäljeekspertiis ainult esiletoomisega 560 eurot Sõrmejäljeekspertiis ainult identimisega 302 eurot § 6. Liiklusekspertiisid Liiklusekspertiiside hind ei sõltu ekspertiisiülesandest ja on kindlaks määratud järgmiselt: Autotehniline ekspertiis 654 eurot Liiklustehniline ekspertiis 594 eurot Liiklustrassoloogiaekspertiis 537 eurot Liiklusekspertiisi muud alaliigid 556 eurot § 7. Rahaekspertiis Rahaekspertiisi hind, millele võib lisanduda uuringute hind, on ühe objekti kohta järgmine: Rahaekspertiis (nii paberraha kui mündid) 50 eurot MÄÄRUSE KAVAND § 8. Dokumendiekspertiis ja uuring (1) Dokumendiekspertiisi hind, millele võib lisanduda uuringute hind, on ühe objekti kohta järgmine: Dokumendiekspertiis 100 eurot (2) Dokumendi lisauuringu hind sõltub ekspertiisiülesandest ja proovide arvust ning on järgmine: Dokumendi lisauuring 35 eurot § 9. Käekirjaekspertiis Käekirjaekspertiisi hind ei sõltu ekspertiisülesandest ja on ühe isiku kohta järgmine: Käekirjaekspertiis 367 eurot § 10. Jäljeekspertiis Jäljeekspertiisi hind ei sõltu ekspertiisiülesandest ning on kindlaks määratud järgmiselt: Jäljeekspertiis (sh murdmisjälje ja jalatsijälje) 408 eurot § 11. Relvaekspertiisid Relvaekspertiisi hind ei sõltu ekspertiisiülesandest ja on kindlaks määratud järgmiselt: Tulirelvaekspertiis 546 eurot Külmrelvaekspertiis 332 eurot § 12. Infotehnoloogiaekspertiisid (1) Infotehnoloogiaekspertiisi hind kujuneb üks koht pärast koma ümardatavates terabaitides (TB) arvutatava andmemahu kindlaks määratud hinna korrutamisel ekspertiisiülesandest tuleneva andmemahuga järgmiselt: Infotehnoloogiaekspertiis (minimaalselt 1 TB) 930 eurot Alaealiste seksuaalse väärkohtlemisega seonduv infotehnoloogiaekspertiis 930 eurot (minimaalselt 1 TB) (2) Kujutiseekspertiisi hind ei sõltu ekspertiisülesandest ja on kindlaks määratud järgmiselt: Kujutiseekspertiis 930 eurot § 13. Lõhkeseadeldise-, plahvatuse- ja tulekahjuekspertiisid Lõhkeseadeldise-, plahvatuse- ja tulekahjuekspertiisi hind ei sõltu ekspertiisiülesandest ja on kindlaks määratud järgmiselt: Lõhkeseadeldise- ja plahvatuse ekspertiis 559 eurot MÄÄRUSE KAVAND Tulekahjuekspertiis 600 eurot § 14. Keemiaekspertiisid ja uuringud (1) Keemiaekspertiiside hind kujuneb ekspertiisülesandest sõltuvalt objektide arvust ning lisanduvatest uuringutest järgmiselt: Alkoholiekspertiis 98 eurot Narkootilise aine ekspertiis 109 eurot Muu aine ekspertiis 100 eurot Lõhkeaineekspertiis 105 eurot Põlevvedelikuekspertiis 251 eurot Kiuekspertiis 130 eurot Värvkatteekspertiis 52 eurot (2) Uuringu hind sõltub ekspertiisiülesandest ning on ühe objekti (või hoopis proovi?) kohta järgmine: Elementanalüüs 46 eurot Infrapunaspektromeetriline uuring 52 eurot Vedelikkromatograafiline uuring 91 eurot § 15. Hääleekspertiisid Hääleekspertiisi hind on sõltuvalt ekspertiisiülesandest kindlaks määratud järgmiselt: Hääle ekspertiis 1612 Hääle ekspertiis- kõneleja tuvastamine kuni 2 isikut 862 eurot Hääle ekspertiis- kõneleja tuvastamine alates 3 isikust 1035 eurot Hääle ekspertiis- autentsuse tuvastamine 1035 eurot Hääle ekspertiis- arusaadavuse parandamine 862 eurot Hääle ekspertiis- transkriptsioon 862 eurot § 16. Muud kriminalistika valdkonna ekspertiisid (1) Hõõglambiekspertiisi hind ei sõltu ekspertiisiülesandest ja on ühe objekti kohta järgmine: Hõõglambiekspertiis 46 eurot (2) Metalliekspertiisi hind ei sõltu ekspertiisiülesandest ja on ühe objekti kohta järgmine: Metalliekspertiis 65 eurot (3) Lasujäägiekspertiisi hind ei sõltu ekspertiisiülesandest ja on ühe objekti kohta järgmine: Lasujäägiekspertiis 59 eurot § 17. Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiisid kriminaalasajdes MÄÄRUSE KAVAND (1) Kohtupsühhiaatria ekspertiiside hind on sõltuvalt ekspertiisiülesandest kindlaks määratud järgmiselt: Kohtupsühhiaatriaekspertiis kriminaalasjades täisealisele 331 eurot Kohtupsühhiaatriaekspertiis kinnipidamisasutuses viibivale isikule 510 eurot Kohtupsühhiaatriaekspertiis kriminaalasjades alaealisele 765 eurot (2) Kohtupsühholoogia ekspertiiside hind on sõltuvalt ekspertiisiülesandest kindlaks määratud järgmiselt: Kohtupsühholoogiaekspertiis kriminaalasjades täisealisele 255 eurot Kohtupsühholoogiaekspertiis kriminaalasjades alaealisele 510 eurot (3) Komisjoni poolt läbi viidava kohtupsühhiaatria-, kohtupsühholoogia- või kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogia- ühise ekspertiisi hind kujuneb sõltuvalt ekspertiisiülesandest ning osalevate ekspertide arvust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindade summast. (4) Kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kohtupsühholoogiaekspertiisi hinnale lisandub ekspertiisialuse statsionaarse tervishoiuasutuses viibimise korral voodipäevatasu, mis on kehtestatud Haigekassa hinnakirjaga. (5) Kohtupsühhiaatriaekspertiisi ja kohtupsühholoogiaekspertiisi hinnale lisandub vajaduse korral eksperdi sõidukulu, mis arvutatakse Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ alusel. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 19.11.2021 13:10 Adressaat: MTÜ Eesti Kohtunike Ühing <[email protected]>; Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]> Teema: Kiri Manused: 8-17154 19.11.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks Registreerimise kuupäev: 19.11.2021 Registreerimise number: 8-1/7154. Ootame teie arvamusi eelnõu kohta hiljemalt 10.12.2021 e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu Eelnõu EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6a6256a3-7823-4066-b934- f86af7cf81de Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee

Allikas: Pärnu Maakohus dokumendiregister →

Kohtuekspertiisiseaduse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks

Pärnu Maakohus · 19. november 2021

Viit: 10-3/21-394-1
Registreeritud: 19. november 2021
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari: 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik: 10-3/2021
Vastutaja: Irja Koikson (Pärnu Maakohus, Kohtudirektori juhtimisvaldkond, Kantselei)