Kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamise kavatsus

Ministeeriumid Meie 02.11.2021 nr 8-1/6730 Kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamise kavatsus Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Eesti Advokatuurile, Riigikohtule, maakohtutele, ringkonnakohtutele, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigiprokuratuurile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, SA-le Tartu Ülikooli Kliinikum, SA-le Viljandi Haigla, SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik ning Tartu Ülikoolile arvamuse avaldamiseks kohtupsühhiaatria valdkonna ümberkorraldamisega seotud seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK), millega on võimalik tutvuda internetiaadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Kooskõlastused ning arvamused palume esitada kuu aja jooksul käesoleva kirja saamisest alates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur SA Viljandi Haigla Tartu Ülikooli Kliinikum SA SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Linnade ja Valdade Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikool Kätlin-Chris Kruusmaa 620 8206 [email protected]  20.10.2021 Kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamise kavatsus (kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamine) I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Käesolev eelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK) on seotud Vabariigi Valitsuse poolt 11.06.2020 heaks kiidetud memorandumiga, „Ettepanekud kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamiseks ja kaasajastamiseks“ ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021-2023 punktiga 2.4. Kohtupsühhiaatria (forensic psychiatry) all mõistetakse meditsiinilist eriala, mille tegevusvaldkond jääb psühhiaatria ja õigusteaduse piirimaile. Euroopa riikide praktikas on kohtupsühhiaatria korralduses suuri erinevusi, sest puuduvad ühtsed standardid, seega ei ole võimalik otseselt eeskuju võtta teistest riikidest. Kohtupsühhiaatria valdkonna regulatsioonid kuuluvad Justiitsministeeriumi haldusalasse, kohtupsühhiaatria ekspertiiside1 tegemist koordineerib Justiitsministeeriumi haldusalas olev Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) ning teenust rahastatakse Justiitsministeeriumi eelarvest. Kohtupsühhiaatria valdkonda koordineeritakse läbi mitme sektori ning sageli puudub ühtne lähenemine. Seetõttu võib esineda vajakajäämisi vaimse tervise probleemidega inimesel vajaliku abi saamisega. Eriti killustunud on süsteem rasket psüühilist haigust põdevate ohtlike inimeste mittevabatahtliku ravi ja teenuste osas. Seega ei pruugi vaimse tervise probleemidega isikud saada ravi, õiget teenust või ei saa nad seda õigel ajal, mille tagajärjel süveneb nende ohtlikkus ja ühiskondlik turvatunne langeb. Raske psüühikahäirega ohtlik KOV, eestkostja, Tahtest olenematu Ravivajadus tsiviilkohus ravi inimene Ravimatu seisund ja KOV, eestkostja, Erihoolekanne hoolekande vajadus tsiviilkohus Kuritegu ja PPA, prokuratuur, Sundravi ravivajadus kriminaalkohus Joonis 1. Vabatahtlikust ravist keeldunud psüühikahäirega ohtliku inimese kohtlemismudel Käesolevas VTKs käsitletavad probleemid saab jagada kolmeks: 1.1. kriminaalmenetluse, sh kohtumenetluse ja sundravimenetlusega seotud probleemid 1 Kohtupsühhiaatriline ekspertiis on menetlusasjas eksperdiks määratud psühhiaatri tegevus, kus ta kasutab oma mitteõiguslikke eriteadmisi ning seaduses sätestatud juhul ka õiguslikke eriteadmisi uurides esitatud materjali ja anda ekspertiisiülesandest lähtudes teaduslikult põhjendatud eksperdiarvamus. 1  1.2. kohtupsühhiaatria ekspertiisidega seotud probleemid 1.3. kohtupsühhiaatrilise raviga seotud probleemid. 1.1.1. Kohtumenetlustega seotud probleemid on ilmnenud õigusaktide pikaajalise rakendamise tulemusel, need segavad menetlejate tulemuslikku tööd ja ei võimalda kohelda õigusrikkujat vastavalt tema vaimse tervise seisundile. Samuti mõjutab see ravi vajavaid isikuid, kellele määratakse vale teenus või keda menetletakse seetõttu korduvalt ning samal ajal tekivad teenustele järjekorrad või on need ülerahvastatud. Näiteks viibivad psühhiaatrilisel sundravil ravimatu seisundiga inimesed, kes on küll toime pannud õigusvastase teo süüdimatus seisundis ning on täidetud muud karistusseadustiku (KarS) § 86 tingimused, kuid neil on tuvastatud psüühikahäire, millele ravi puudub. Sellised isikud vajaksid suure tõenäosusega kohtumäärusega ööpäevaringset erihoolekandeteenust sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105), samas puudub kriminaalmenetluses võimalus selliseid inimesi suunata erihoolekandele ning seetõttu satuvad nad kuriteo toimepanemisel sundravile. Sundravil ei saa sellised inimesed kohast abi ning hõivavad sundravi voodikohad. 1.1.2. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3952 võimaldab paigutada sundravi menetluses vahistatu kas vangla meditsiiniosakonda või haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonda. Seadus ei täpsusta, kes ja millistel alustel valiku peab tegema, mistõttu on praktikas sellega probleeme. Riigikohus on leidnud, et KrMS § 3952 alusel vahistatu kinnipidamiskohaks peab üldjuhul olema haigla ja vanglas on psüühikahäirega isiku kinnipidamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel, nt kui haiglas ei leidu kinnipidamiseks vajalikul hulgal kohti.2 Ühelt poolt ei ole haiglatel vahistatute hoidmiseks tingimusi, teisalt aga ei sobi vangla tingimused ilmtingimata vaimse tervise haigusega inimese kinni pidamiseks. Puudulikult on reguleeritud ka vahistatu kinnipidamistingimused psühhiaatriahaiglas ning see, kuidas välja selgitada kohtade olemasolu. Tegemist ei ole kuigi tihti esineva probleemiga, 2020. aastal oli selliseid inimesi kuus, 2019. aastal kaks ja 2018. aastal sundravi menetluses vahistatuid ei olnud. 1.1.3. Sundravi täitmisele pööramise regulatsiooni puudumine on tekitanud olukorra, kus sundravialuse jõudmine haiglasse on korraldamata ja mõningatel juhtudel tulevad sundravile määratud inimesed ravile iseseisvalt neile sobival ajal. Seetõttu on tekkinud olukord, kus tõsise psüühikahäirega inimesed on ilma järelevalveta. 1.1.4. KrMS § 400 kohaselt kutsutakse kohtuistungile inimene, kelle suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamist arutatakse, ka Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et isik tuleb kohtumenetluses igal juhul ära kuulata3. Samal ajal lubab KrMS § 400 lg 4 kohtul jätta inimene istungile kutsumata, kui tema vaimne seisund seda ei võimalda, sellekohane põhjendus peab olema kohtuistungi protokollis. TsMS-i analoogne säte §-s 524 lõikes 1 sätestab, et kohus kuulab ära isiku, kelle eestkoste seadmist arutatakse ja seda võib teha vajadusel isiku tavalises keskkonnas. Sama paragrahvi lõige 5 aga lubab kohtul jätta eestkostet vajava isiku ära kuulamata kui arsti arvamuse kohaselt võivad sellest tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Selle tulemusena on tekkinud olukord, kus kohtuistungilt jäävad eemale ka need inimesed, kelle vaimne seisund istungil osalemist võimaldaks. Psühhiaatrid on leidnud, et isiku ärakuulamine ei saa tema tervist kuidagi ohtu seada. ning ka Riigikohus on märkinud, et isiku 2 RKKKm 10.05.2019, nr 1-19-401, p 13.4. 3 Vaata nt EIK 7.02.2012 lahend nr 28869/03, Case of Proshkin v Russia, p 101. 2  ärakuulamine peab olema reegel, millest võib vaid erandjuhul kõrvale kalduda.4 Täiendavalt on tsiviilkolleegiumi praktikas rõhutatud, et ärakuulamise eesmärk on, et kohtunikul kujuneks vahetu mulje isikust, tema tervislikust seisundist ja tema ümbritsevast keskkonnast ning eelkõige saab see mulje tekkida vahetu kohtumise, mitte nt videosilla teel.5 1.1.5. Kuigi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isikul on tavapärased kahtlustatava ja süüdistatava õigused (kui seda võimaldab tema vaimne seisund) siis puudub tal õigus taotleda enda suhtes vähem piiravama mõjutusvahendi kohaldamist psühhiaatrilises sundravis. Näiteks ei võimalda KrMS § 4021 lg 1 esitada isikul endal statsionaarse psühhiaatrilise sundravi asendamise taotlust ambulatoorsega. Seda võivad teha isiku lähedane, seadusjärgne esindaja, tervishoiuteenuse osutaja või kaitsja. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas leidnud, et ka isikul endal peab olema õigus vastava kinnipidamise jätkamise vajadust kontrolliva menetluse algatamiseks6. Kuigi KrMS § 4021 lg 1 põhiseaduskonformsel tõlgendamisel tuleb ilmselt jaatada ka sundravile allutatud isiku õigust kõnesoleva taotluse esitamiseks,7 tuleks seadust täpsustada. Nii näiteks on ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 kohaselt isikul tema kinnisesse asutusse paigutamisel iseseisev tsiviilprotsessivõime ning § 543 reguleerib täpsemalt määruskaebuse esitamist. 1.1.6. Psühhiaatrilise sundravi regulatsioonides on teisigi probleeme, mis vajavad lahendamist. KarS § 86 lg 12 võimaldab sundravi kohaldada ambulatoorse ravina, kui isik ei kujuta ohtu endale ega ühiskonnale, kuigi see eeldus tuleneb juba lõikest 1 ning samuti KrMS § 394 punktist 4. Sellekohase probleemi on tõstatanud oma 2017 aasta lahendis ka Riigikohus8. 1.1.7. Erinevates menetlusseadustes kasutatakse erinevaid ning aegunud termineid raske psüühikahäire kirjeldamiseks, mis tekitab ekspertides segadust ning ei ole kooskõlas tänapäeval kasutatavate mõistete ning diagnoosidega. Kehtivas õiguses9 on kasutusel mõiste nõrgamõistuslikkus ning KarS-is ka nõdrameelsus. Nõrgamõistuslikkuse mõistet käsiteletakse kriminaalkoodeksis ning juba 1965. aasta selle seaduse kommenteeritud väljaandes on seda mõistet kasutatud. Sama seletus on toodud ka 1972. ja 1980. aasta kriminaalkoodeksi kommenteeritud väljaandes. Muuhulgas viidatakse sellele, et nõrgamõistuslikkusel on kolm astet- idiootsus, imbetsilsus ja debiilsus, vastavalt raskemalt kergemale. Tänapäeval neid mõisteid enam selliselt ei kasutata ja tegemist peaks olema siis vaimse alaarenguga, mis rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) järgi jaotub neljaks. Ka KarSi kommenteeritud väljaandes10 öeldakse, et nõrgamõistuslikkuse kerge aste on debiilsus, samas sellist diagnoosi RHK-s ei ole. Debiilsuse kirjeldus jõudis KarSi kommenteeritud väljaandesse 2009. aastal, samas kui meditsiinis ei olnud nimetatud mõiste kasutusel juba aastaid. Nõdrameelsus tuleb uue mõistena KarSis, mis jõustus 2002. aastal. Selle seletuskirja kohaselt on nõdrameelsuse põhiline tunnus mälu-ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad inimese igapäevast elu ja toimetulekut, jällegi meditsiinis sellist mõistet ei tunta. 4 RKTKm 19.02.2014 nr 3-2-1-155-13, p 47, RKKKm 19.10.2017, nr 1-16-7389, p 19-27, RKKKm 19.10.2017, nr 1-16-7389, p 23-27 ja RKKKm 31.03.2017, nr 3-1-1-105-16, p 47.2. 5 RKTKm 27.05.2021, nr 2-20-17226, p 8. 6 Vaata nt EIK 23.07.2015 lahend nr 10060/07, Case of Bataliny v Russia, p 7; EIK 17.01.2012 lahend nr 36760/06, Case of Stanev v Bulgaria, p 168-171. 7 Vrd mutatis mutandis KrMS § 403 lg 4 kohta RKÜKm 05.06.2017 nr 3-1-1-62-16, p 31-38. 8 RKKKm 31.03.2017, nr 3-1-1-105-16, p 31 9 TsMS § 262 lg 2, TsÜS § 8 lg-d 2 ja 3, KarS § 34, KrMS § 1372, 393, 425. 10 Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne (5. vlj). Kirjastus Juura 2021. § 34 komm 4.3. lk 164. 3 1.2.1. Kohtupsühhiaatriaekspertiise tehakse aastas ca 2000 ning neist vaid umbes veerand kriminaalasjades, teine veerand tsiviilkohtumenetluses kinnisesse asutusse paigutamise menetluses ja pooled eestkoste seadmiseks, muutmiseks või pikendamiseks. Eestkoste asjades on ekspertiiside arv seejuures kasvanud viimastel aastatel kordades, näiteks perioodil 2015−2017 tõusis nende arv ca 50% 590-lt 1166-ni. Seoses rahvastiku vananemisega saab prognoosida eestkoste ekspertiiside arvu stabiilset kasvu. Probleem on tellitavate ekspertiiside suur arv ja seda eriti põhjusel, et ei ole piisavalt psühhiaatreid, kes oleks valmis neid ekspertiise olemasoleva hinnakirja alusel tegema. Samas tehakse märkimisväärsele hulgale isikutest lühikese ajavahemiku jooksul mitu ekspertiisi, kuna menetlejale ei ole kättesaadav info juba tehtud ekspertiisi kohta või sisaldab ekspertiis menetlusliigist tulenevaid spetsiifilisi küsimusi ja vastuseid, mistap ei saa kasutada varem tehtud ekspertiise või on juba tehtud ekspertiisi kvaliteet nii halb, et tuleb tellida uus. Alternatiivina oleks võimalik esitada ka eksperdile lisaküsimused, kuid selline võimalus jäetakse enamasti kasutamata. Menetlejate, eelkõige kohtunike seas valitseb soovimatus jätta psühhiaatriaekspertiis teatud juhtudel tellimata, kuigi seadus seda mõnedel juhtudel võimaldaks. 1.2.2. Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmise menetluses on psühhiaatriline ekspertiis reeglina nõutav TsMS § 522 kohaselt. Ekspertiisi ei pea määrama vaid siis, kui eestkostja määramise avalduse esitas eestkostet vajav isik ise ning avaldusele on juba lisatud tema tervislikku seisundit kajastavad dokumendid ja isik loobub ekspertiisi tegemise õigusest ja ekspertiisi tegemine on eestkostja ülesannete mahtu arvestades ebamõistlikult kulukas või töömahukas. Eestkoste seadmise vajalikkus vaadatakse uuesti üle kohtu määratud aja pärast, mis ei või olla pikem kui 5 aastat. TsMS § 528 kohaselt eestkostja ülesannete muutumisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema, kui eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või eelmisest ekspertiisist on möödunud vähem kui 5 aastat. Sama paragrahvi lõige 4 täpsustab veel, et eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea eestkostetavale ekspertiisi tegema, kui eestkostetava ärakuulamisest ja tema tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ilmneb, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Praktikas kohus sageli määrab ekspertiisi ka siis, kui seadus seda otse ei nõua.1.3.1. Tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutajatel puudub õigus avalikes ja korrakaitse huvides taotleda piirangute seadmist patsiendi suhtlemisele ja kirjavahetusele, näiteks võib patsient praegu avalikustada teiste patsientide isiku-ja raviandmeid või jätkata kannatanutega kontakteerumist. Pikaajaliste ohjeldusmeetmete rakendamise dokumenteerimise nõuded on kaasajastamata ning on raviasutusele koormavad. 1.3.2. Patsiendi eraldamise tingimused on vajadustele mittevastavad ja tuleb üle vaadata. Üksnes eraldusruumist ei piisa, vajalikud oleksid ka muud ohjeldusmeetmed. Ravimite sundmanustamine ja ohjeldamine erinevad kõigis sundasutuste liikides; näiteks erihoolekandel raviskeemist kinnipidamise tagamine vastu tahtmist. Ravi korraldamisel on eelkõige probleemsed valdkonnad, mis puudutavad sunni kohaldamist. Sunni kohaldamine võib olla tihti vajalik, sest hoolekandel olev inimene ei pruugi olla võimeline adekvaatselt oma ravi vajadust hindama, kuid samas võib ravi tema jaoks eluliselt tähtis olla. Ravimata jätmisel võib patsiendi seisund halveneda ning tema ohtlikkus veelgi suureneda. Kuna tegemist on põhiõiguste olulise riivega, peab see olema põhjalikult läbi analüüsitud ja ammendavalt reguleeritud valdkond. 2. Sihtrühm Tulenevalt plaanitavate muudatuste sisust mõjutab eelnõu neid inimesi, kellele ekspertiise tehakse, eelkõige igal aastal need ca 1600 inimest, kellele tehakse ekspertiisi tsiviilkohtumenetluses. 4 Lisaks mõjutab planeeritavad muudatused kohtupsühhiaatria ekspertiiside tellijaid, kelleks on:  kohtunikud, keda on Eestis kolmes kohtuastmes kokku 24211  prokurörid, kokku 191 inimest12  politseiametnikud ca 3700 ning neist politseiuurijaid ca 70013,  kohalikud omavalitsused, 79 Lisaks moodustavad planeeritava eelnõu sihtrühma ka psühhiaatrid, keda 2019. aastal tegutses Eestis 22814. Kriminaalasjades koordineerivad kohtupsühhiaatria valdkonda ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastav talitus, kus töötab kolm inimest. Sundraviga seotud muudatuste osas on sihtrühmaks sundravile määratud inimesed, kelle jaoks on Viljandi Haiglas ette nähtud 80 voodikohta, lisaks on ca 50 inimest ambulatoorsel sundravil ning erihooleande ja tahtest olenemata raviga seotud muudatuste osas kohtumäärusega ööpäevaringsel erihoolekande teenusel ja tahtest olenematul vältimatul psühhiaatrilisel ravil olevad inimesed. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse eesmärk on leida sobivad õiguslikud lahendused kohtupsühhiaatria valdkonna kaasajastamiseks ja korrastamiseks. Eesmärk on õigusrikkuja kohtlemine vastavalt tema vaimse tervise seisundile – neile määratakse õige teenus, ei teki olukordi, kus ühe inimese suhtes toimuvad paralleelsed menetlused. Korraldatud on sundravi täitmisele pööramine ning sundravialuse toimetamine ravile ja tagatud on järelevalve otsuse tegemise ja sundravi alguse vahel. Selleks, et raske psüühilise haigusega kuriteo toime pannud inimene saaks kohast abi, peab olema täiendav võimalus saata kohtumäärusega psüühilise haigusega, kuid ravimatu seisundiga ohtlikud kurjategijad erihoolekandeteenusele. See lahendaks ühelt poolt sundravi kohtade puuduse ning teiselt poolt võimaldaks inimestel saada ka kohast abi. Ainuüksi 2018. a viibis psühhiaatrilisel sundravil 32 inimest, kelle seisund ei olnud ravitav. Samas olid nad oma seisundi tõttu ohtlikud nii endale kui teistele ning seetõttu tuli nende vabadust piirata. Samuti peaks olema võimalus saata ravimatu seisundiga ohtlik isik kohtumääruse alusel pärast sundravi lõppu või selle kestel erihoolekande teenusele. 11 https://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/eesti-kohtunikud Tuleb arvestada, et eelkõige puudutavad planeeritud muudatused maakohtute kohtunikke, keda on 152. 12 https://www.prokuratuur.ee/et/prokuratuur/personal 04.05.2021) 13 Politsei- ja Piirivalveamet 14 Vaimse tervise roheline raamat, lk 16 URL: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat.pdf (17.03.2021) 5 Joonis 2. Kuriteo toime pannud vaimse tervise häirega ohtliku inimese teekaart Eesmärk on luua selgus selles, kas paigutada sundravi menetluses vahistatu vangla meditsiiniosakonda või haigla tugevdatud järelevalvega psühhiaatrilise sundravi osakonda. Kui ei ole võimalik eelistada vaid ühte valikut, peavad olema reeglid, kes ja mille alusel paigutamise koha üle otsustab. Eesmärk on, et menetlusega seotud isikutele, sh haiglale, kohtule, on teada, kuidas sundravi täitmisele pöörata ning kelle ülesanne on sundravialuse toimetamine sundravile. Eesmärk on, et sundravialused ise ei pöörduks sundraviasutusse, nende toomine oleks koordineeritud ja ükski sundravile määratud isik ei saaks ravist kõrvale hoida. Isiku õigused psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses peavad olema selged ja korrektselt reguleeritud. Eelkõige peab olema võimalus iseseisvalt esitada taotlust näiteks kohaldatava psühhiaatrilise ravi muutmiseks või sundravi jätkamise vajaduse väljaselgitamiseks. Samuti peab olema psühhiaatrilise sundravi menetluses isikule tagatud igal juhul õigus olla ära kuulatud ning sellest võib kohus loobuda vaid äärmisel juhul, kui see otseselt kahjustab inimese tervist. Eesmärk on, et rasket psüühikahäiret puudutav terminoloogia on ühtlustatud kriminaalmenetluseseadustikus ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus, mille tulemusena on kasutatavad mõisted ühesugused, kaasajastatud ning üheselt mõistetavad valdkonna ekspertidele. 6 Tsiviilkohtumenetluses tellitavate kohtupsühhiaatriaekspertiiside arvu tuleks püüda vähendada, eelkõige korduvate ekspertiiside tegemise lõpetamisega. Eestkoste asjades ankeedi vormis psühhiaatri arvamuse koostamisel tekib ressursi kokkuhoid. Selgemates juhtumites, mis moodustavad ekspertide hinnangul ca 50% kõigist juhtumitest, ankeedi vormis psühhiaatri poolt antava eksperdiarvamusega on juba alates 2020. maist piloteeritud. Eesmärk on anda arvamus struktureeritud ankeedina, kus psühhiaatril tuleb ette antud küsimustele vastata. Kui praegu tuleb ette, et kohtunikud küsivad psühhiaatritelt sotsiaalvaldkonda puudutavaid küsimusi, millele vastamiseks puudub psühhiaatril pädevus ja kompetents, siis struktureeritud ankeedi puhul on selliste küsimuste esitamine psühhiaatrile välistatud. Lisaks saaksid psühhiaatri arvamust selgemates eestkosteasjades anda kõik psühhiaatrid, v.a. raviarst, see leevendab nende psühhiaatrite töökoormust, kes praegu kohtupsühhiaatriaekspertiise teevad, mis omakorda kiirendab eestkostemenetlust ning tekitab rohkem ressurssi teist liiki kohtupsühhiaatriaekspertiiside tegemiseks. Pilootprojekti käigus tehti 90 ekspertiisimäärust, kus telliti psühhiaatri arvamus ankeedivormis. Enamik pilootprojektis osalenud kohtunikke ja psühhiaatreid jäid projekti tulemusega rahule ning leiavad, et lihtsamates eestkosteasjades, mida on ca 50% kõigist asjades, võikski kasutada ankeedivormis psühhiaatriarvamust. Samuti võib arvamuse anda kõik psühhiaatrid, v.a raviarst. Toodi veel välja, et lisaks standardiseeritud ankeedile võiksid olla standardiseeritud ka kohtunike küsimused psühhiaatrile. Eesmärk on tagada psühhiaatrilise haigusega patsientide turvalisus ja tagada, et vastavatel asutustel oleks selleks kohased reeglid. Vajaduse korral peab raviasutus või hoolekandeasutus saama piirata patsiendi kirjavahetust ja raviasutuse välist suhtlemist. Korrektsed õiguslikud alused peavad olema samuti patsientide ohjeldamiseks, eraldamiseks ja ravimine sundmanustamiseks. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021-2023 punkt 2.4. näeb ette kohtupsühhiaatria ja sundravi regulatsioonis muudatuste tegemiseks VTK koostamise. Kohtuekspertiisi valdkonda reguleerib kohtuekspertiisiseadus (KES), mis on üldine raamseadus ja eraldi psühhiaatria valdkonda ei käsitle. Kehtiv KES sisaldab ekspertiiside hinnakirja, sh kohtupsühhiaatriaekspertiiside hindu. KES-i alusel kehtestatud EKEI põhimäärus15 paneb EKEI-le kohustuse koordineerida kohtupsühhiaatriaekspertiiside valdkonda, EKEI-s tehtavate ekspertiisiliikide loetelus16 ei ole kohtupsühhiaatriaekspertiise, seega ei ole EKEI-l kohustust ise teha kohtupsühhiaatriaekspertiise. KarS ja KrMS sätestavad alused kuriteo toime pannud psüühiliselt haige ja ohtliku isiku tegude hindamiseks ja neile reageerimiseks, KrMS-is on eraldi 16. peatükk psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Ekspertiisidega seotud regulatsioon sisaldub nii KrMS-is kui TsMS-is, halduskohtumenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. TsMS reguleerib lisaks põhjalikumalt kinnisesse asutusse paigutamise ja eestkoste seadmise küsimusi. Eestkoste materiaalõiguse regulatsioon on kirjas perekonnaseaduses. Lisaks on väljatöötamiskavatsuses kajastatud teemadel puutumus psühhiaatrilise abi seadusega, mis kehtestab nõuded psühhiaatrilisele abile ja erinõuded tahtest olenematule ravile ning psühhiaatrilisele 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062021013?dbNotReadOnly=true 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/13365049?dbNotReadOnly=true 7 sundravile17 ning sotsiaalhoolekandeseadusega, kust tulenevad kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihooldusteenusele esitatavaid nõuded Süüdivuse ja teovõimelisust kirjeldavad terminid on kasutusel TsMS § 262 lg-s 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-s 2 ja 3, KarS §-s 34, KrMS §-des 1372, 393, 425. Ekspertiiside rahastamist puudutab mõningal määral veel Vabariigi Valitsuse 22.12.2005. a määrusega nr 322 kehtestatud „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“18, mis reguleerib muu hulgas eksperdile ja spetsialistile menetlusest osavõtuga seotud kulude hüvitamist ning täiendavalt eksperdi tasu kujunemist kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogiaekspertiisi tegemisel. Psühhiaatriline sundravi määratakse kohtu poolt KarS § 86 ning KrMS §-de 393−403 alusel, kui isik on pannud toime õigusvastase teo; isik oli tegu toime pannes süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal; ning isik on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale; ning isik vajab ravi. Psühhiaatrilise sundravi temaatikat on põgusalt käsitletud vaimse tervise rohelises raamatus19, kus sundravi vajavad inimesed on välja toodud statsionaarse psühhiaatrilise ravi sihtrühmana. Samuti sedastatakse vaimse tervise rohelises raamatus20, et oluline on tagada spetsialiseeritud psühhiaatrilise abi ulatuslikum kättesaadavus, arvestades erinevate vajadustega sihtrühmi. See aitab vähendada vaimse tervise häirega inimeste häbimärgistamist ning aidata neil naasta ühiskonda täisväärtuslike kodanikena. Rahvastiku tervise arengukava 2020−2030 toob prioriteetidena välja teenuste integreerimise ja valdkondade ülese koostöö arendamise, et teenused oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed, lähtuksid inimese vajadustest ning toetaksid järjepidevalt nii vaimse tervise probleemidega inimesi kui nende lähedasi ja vaimse tervise edendamine, sealhulgas tõenduspõhise teabe kättesaadavaks tegemine ja terviseharituse parandamine ning toetava psühhosotsiaalse keskkonna kujundamine koostöös eri valdkondadega. Ekspertiisi tegemist pikaajaliselt statsionaarselt tervishoiuasutuses reguleerib KrMS § 102, mille kohaselt võib vajadusel isikule määrata komisjoniekspertiisi ja kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse tervishoiuteenuse osutaja juurde sunniviisiliselt kuni üheks kuuks, mida saab vajadusel pikendada kuni kolm kuud. 5. Tehtud uuringud 2017 aastal koostati Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise audit21, mis soovitab kohtupsühhiaatria valdkonna kaasajastamiseks korrastada õigusakte. Sundravi valdkonnas on ka 2008. aastal Justiitsministeeriumis valminud uuring Psüühikahäiretega isikute sundravile suunamise kiiruse 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015100 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/13352202 19 https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat.pdf 20 https://tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/vaimse_tervise_roheline_raamat.pdf (05.05.2021) 21 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/sundravikliiniliseauditiraport2017.pdf 8 ja korralduse analüüs, mis küll on suhteliselt vana, kuid õiguslik raamistik ei ole võrreldes uuringu valmimise ajaga muutunud22 ning mitmed kitsaskohad on aktuaalsed ka praegu. VTK koostamisel on kasutatud ka Vabariigi Valitsuse poolt 11.06.2020 heaks kiidetud memorandumit, „Ettepanekud kohtupsühhiaatria valdkonna korrastamiseks ja kaasajastamiseks“. 6. Kaasatud osapooled VTK koostamisel on olnud sisendiks Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt ühiselt Vabariigi Valitsusele esitatud memorandum, mille valitsus kinnitas oma kabinetiistungil 11.06.2020.a. Memorandumi koostamisele eelnevalt moodustasid Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium töörühma, kuhu kuulusid esindajad kõigist suurematest psühhiaatriakliinikutest, hoolekandeasutustest, kohtust, prokuratuurist, kohalikest omavalitsustest, Advokatuurist, Õiguskantsleri Kantseleist, Politsei- ja Piirivalveametist, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist ja Siseministeeriumist. Töörühm moodustas omakorda alatöörühmadena teemagrupid, kuhu kaasati erinevaid spetsialiste vastavalt arutatud teemadele. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine JAH  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Praktika muutmine ja teadlikkuse tõstmine on olulised meetmed, millega tegeletakse ka VTK-d puudutavates teemades pidevalt, viimati seejuures suuremas mahus VV memorandumiga seoses. Kriminaalmenetlusega seonduvaid probleeme ei ole võimalik siiski üksnes nende meetmetega lahendada, kuna probleemid on menetluse spetsiifilised ning mitteregulatiivsed lähenemised olemasolevaid probleeme ei lahenda. Rahastuse suurendamine on alternatiivne meede ja võimalus kohtupsühhiaatriaekspertiisidega seonduvate probleemide lahendamiseks, sellekohane ettepanek on tehtud ka VV memorandumis. Justiitsministeerium vajab juurde ca 1,7 miljonit eurot, et tagada kvaliteetne ekspertiisidega varustamine praeguses mahus. Lisaks vajab sotsiaalsüsteem vahendeid täiendavate psühhiaatrite koolitamiseks ja värbamiseks. Kuigi Justiitsministeerium on püüdnud lisaraha hankida riigieelarvestrateegia kaudu, ei ole see siiani õnnestunud, mistap ei saa jääda lootma vaid rahastuse suurendamise läbi probleemide lahenemisele ning süsteem tuleb reformida tervikuna. Tuleb ka tähele panna, et kohtumenetluses asjakohaste reeglite puudumist ei saa lahendada rahastuse suurendamisega. 22 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/psuuhikahairetega_isikute_sundravile_suunamise_kiiruse_ja _korralduse_analuus.pdf (04.05.2021) 9 Senise regulatsiooni parem rakendamine on oluline, näiteks annab kehtiv seadus mitmeid võimalusi jätta kohtupsühhiaatriline ekspertiis tegemata või kasutada hiljuti tehtud samalaadset ekspertiisi. Justiitsministeerium ja EKEI on selgitanud erinevatel kohtumistel ja ümarlaudadel viidatud võimalusi kohtunikele, kuid see ei ole toonud kaasa soovitud tulemust. Samale isikule tehtavate nn topelt ekspertiiside arv ei ole nii suur, et olemasoleva regulatsiooni parem rakendamine annaks olulist efekti ning vajalikud on ikkagi regulatiivsed muudatused. Sundravi, tahtest olenemata ravi, kinnisesse asutusse paigutamine, näiteks erihoolekande kohaldamine ning eestkoste seadmine on riive inimese oluliste isikuõiguste vastu, mistap on seda valdkonda võimalik reguleerida üksnes õiguslike meetmetega. Muud meetmed, sealhulgas praktika kujundamine, avalikkuse teavitamine saavad toetada õiguslikke muudatusi. Kohtupsühhiaatria- ja sundravi teema regulatsiooni uuendamine tagab lähtudes Euroopa inimõiguste Kohtu praktikast muu hulgas psühhiaatrilist ravi vajavatele isikutele parema inim- ja põhiõiguste järgimise . 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Psühhiaatrilise sundravi ja ekspertiiside tegemine on seotud põhiõiguste ja kohtumenetlusega, mistap ei ole võimalik üksnes praktika muutusega või teiste mitteregulatiivsete lahendustega probleeme lahendada. Samas praktika muutmise ja ühtlustamisega tegeletakse pidevalt ning püütakse leida võimalusi ka täiendavate ressursside kaasamiseks, töötajate koolitamiseks ning sihtgruppide paremaks informeerimiseks, kuid nendest lahendustest üksi ei piisa. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Kohtupsühhiaatria valdkonnaga tegelevad spetsialistid SoMist, JuMist ja Haigekassast käisid 2019. a sügisel Belgias tutvumas kohtupsühhiaatria korraldusega. Muu hulgas külastati ambulatoorse ning statsionaarse sundravi osutamise asutusi. Belgias on kinnised sundravi asutused ning ambulatoorset teenust pakuvad mobiilsed üksused. Sellise korralduse võiks teha ka Eestis, samas ei vaja mobiilsete üksuste loomine õigusliku regulatsiooni täiendamist, vaid täiendavat ressurssi. Tehtavate ümberkorralduste tulemusena ei teki täiendavaid eelarvelisi vahendeid, mistap nõuavadki need ümberkorraldused täiendavat ressursse. Muus osas on õiguslikud süsteemid sedavõrd erinevad, et saab eeskujuks võtta praktilist korraldust, kuid mitte õiguslikke lahendusi. Ka Belgias on sundravikohtade defitsiit, mistõttu ootavad sundravile määratud isikud oma järjekorda vanglas. Samuti on SoMi ja JuMi nõunikud tutvunud Soome praktikaga, nii kohapealse visiidil käies kui ka kuulates sealseid eksperte Eestis erinevatel kohtumistel ja koolitustel. Soome kohtupsühhiaatria mudelit on kirjeldatud ka psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise auditis23. Soomes ei tehta eestkoste ja teistes tsiviilkohtumenetlustes meile tuntud kohtupsühhiaatriaekspertiisi, vaid oma arvamuse ankeedi vormis annavad valdkonna spetsialistid, näiteks psühhiaater või perearst ning sotsiaaltöötaja. Soome süsteem on vähem ressurssi nõudev ning kiirem, kuna arvamus esitatakse ankeedi vormis tüüpküsimustele vastates, mille põhjal saab kohtunik otsuse langetada. 23 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/sundravikliiniliseauditiraport2017.pdf 10  9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Psühhiaatrilise sundravi regulatsiooni tuleks muuta selgemaks, paindlikumaks ja paremini psüühikahäirega isikute õigusi tagavaks. 9.1.1. Psühhiaatrilise sundravi regulatsiooni tuleks täiendada sellise võimalusega, et kriminaalasja menetlev kohus saaks määrata kinnisesse asutusse SHS § 105 kirjeldatud teenusele isiku, kes vastab KarS § 86 nõuetele ning on sedavõrd ohtlik, et vajab ühiskonnast isoleerimist, kuid kellel on tuvastatud selline psüühikahäire, millel ravi puudub, kuid isik vajab hoolekandeteenuseid. Sel juhul ei peaks eraldi menetlema kinnisesse asutusse paigutamist tsiviilkohtus vaid kriminaalasja lahendav kohtunik saab tsiviilkohtumenetluse sätteid kohaldades teha ise paigutamise otsuse (analoogselt KrMS §-s 381 sätestatud võimalusele vaadata läbi tsiviilhagi kriminaalmenetluses). Edaspidi toimuks ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele korduv paigutamine tsiviilkohtumenetluses. 9.1.2. KrMS § 102 reguleerib isiku sundpaigutamist raviasutusse pikaajaliste ekspertuuringute tegemiseks ning lõike 4 kohaselt arvatakse ekspertiisi tõttu isiku pikaajalise tervishoiuteenuse osutaja juures viibimine vahistusaja hulka. Seega võib tuua paralleeli KrMS §-dega 3951 ja 3952, mis käsitlevad psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isiku vahistamist ja vahistamisel isiku kinnipidamise tingimusi. Kuna pikaaegse jälgimisega ekspertiisi aeg loetakse vahistamise aja hulka, siis peaksid eelduslikult olema ka sellise ekspertiisiga seotud tingimused sarnased psühhiaatrilise sundravi menetluses vahistamise tingimustele, eelkõige isiku kinnipidamise tingimused. Selguse huvides oleks vajalik teha seadusesse vastav täpsustus. Eelnõu koostamise käigus tuleb otsustada, kas psühhiaatrilise sundravi menetluse ajaks (sh ekspertiisiks) vahistatud isikuid, tuleb paigutada vangla meditsiiniosakonda või psühhiaatriahaiglasse. Praegusel juhul puuduvad haiglates tingimused, mis oleksid sarnased vahistamise tingimustega, mistõttu üldjuhul paigutatakse sundravi menetluse ajaks kinni peetud inimesed vangla meditsiiniosakonda, mis ei ole raske psühhiaatrilise haigusega inimesele sobiv koht, sest vanglarežiim ning keskkond ei pruugi toetada raske psühhiaatrilise haigusega inimese tervise paranemist. Samas on vanglas maandatud ohtliku inimesega seotud turvalisuse probleemid, olemas on väljaõppinud personal ja ohjeldusvahendid. Kui jätta kehtima olemasolev regulatsioon, siis tuleb täpsustada kriteeriumi, millal ning kuhu inimene paigutatakse. 9.1.3. KrMSis tuleb sätestada sundravi täitmise kord ning transpordikorraldus sundravi läbi viimise kohta. 9.1.4. Psüühiliselt haige inimese kohtuistungile kutsumise ja ärakuulamise regulatsioon peaks olema erinevates menetlustes ühetaoline. Reeglina tuleb inimene ära kuulata kas kohtuistungil või muus keskkonnas ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus sellest loobuda. Vajalik on teha vastav muudatus kas õigusaktidesse või anda sellekohased selgemad juhised õiguse rakendajatele. 9.1.5. Vajalik on täpsustada isiku õigusi psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses. Eelkõige tuleks luua võimalus iseseisvalt esitada taotlust näiteks kohaldatava psühhiaatrilise ravi muutmiseks. 11  Samuti tuleks seadust muuta selliselt, et isiku õigus olla ära kuulatud oleks psühhiaatrilise sundravi menetluses selgelt reguleeritud. Psühhiaatrite kinnitusel ei kahjusta isiku ära kuulamine kohtu poolt tema tervislikku seisundit kuidagi. Pigem võimaldab see kohtul veenduda, et isik vajab ravi ja sellega tagatakse isiku põhiõigus- olla ära kuulatud. Seadus tuleks sõnastada nii, et ärakuulamine on kohustuslik ja sellest võib loobuda vaid siis, kui see on isikule ohtlik. Kehtiv sõnastus lubab jätta isiku ära kuulamata, kui isiku vaimne seisund ei võimalda osaleda kohtumenetluses. 9.1.6. KarS § 86 lg 12 tuleks muuta selliselt, et see oleks kooskõlas sama § lõikes 1 oleva eeldusega, mille kohaselt määratakse sundravi isikule, kes on muuhulgas ohtlik. 9.1.7. Süüdivuse ja teovõimelisust kirjeldavad terminid tuleb ühtlustada erinevates menetlusseadustikes, täpsemalt tuleb muuta TsMS § 262 lg 2, TsÜS § 8 lg-d 2 ja 3, KarS § 34, KrMS § 1372, 393, 425. 9.2.1. TsMS §-d 522 ja 537 teevad ristviite, mille kohaselt võib kohus määrata ühise ekspertiisi eestkoste seadmise vajalikkuse ja kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kohta. Praktikas seda siiski sageli ei kasutata ja seda ilmselt põhjusel, et taotlused isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja talle eestkoste seadmiseks esitavad valla- või linnavalitsused eraldi ja erineval ajal, mistõttu need määratakse sageli ka erinevatele kohtunikele, kes tellivad eraldi ekspertiisid. Sama isiku kohta lühikese ajavahemiku jooksul psühhiaatrilise ekspertiiside tegemine kaks või enam korda on aga ressursse kulutav ja ebamõistlik. Teatud juhtudel võib vajalik olla esimesena tehtud ekspertiisi täiendamine, kuid uue ekspertiisi tellimist tuleks vältida. Regulatsiooni tuleks täpsustada selliselt, et oleks võimalik praktikat paremini suunata. Seadust tuleb täpsustada selliselt, et eestkoste seadmise menetluses tehtavate ekspertiiside arv selle tulemusel väheneks. Üks võimalus selleks oleks eksperdiarvamuse tellimine ankeedi vormis ning regulatsioon peaks võimaldama ja ka kohustama arvamust anda igal psühhiaatril., v.a raviarst. 9.2.2. Tuleks kaaluda võimalust lisada ka KrMS-i psühhiaatrilise sundravi menetluse juurde eestkoste seadmise küsimuse arutamine samaaegselt sundravile paigutamisega analoogselt perekonnaseaduse §-ga 203, mille lõike 1 kohaselt peab kohus vajadusel ise omal algatusel alustama eestkoste seadmise menetlust, kui ta näeb selleks vajadust. See võimaldaks muu hulgas teha ühise kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ning väldiks olukorda, kus isiku osas, kes enam sundravi ei vaja, peab hakkama seadma eestkostet näiteks tema ambulatoorsele sundravile määramise käigus või kohtumäärusega ööpäevaringsele erihoolekande teenusele paigutamisel. Samas võib olla praktiline vajadus ka eestkoste seadmisel isiku asjade ajamiseks tema sundravi ajal, mistõttu oleks igati loogiline selle otsustamine sundravi määramisel. 9.3.1. PsASi ja ShSi tuleb muuta selliselt, et patsiendile oleks võimalik seada piiranguid suhtlemisele. See võimaldaks paremini ravi või erihoolekannet korraldada, oleks turvalisem nii patsiendile kui ka temaga seotud isikutele. Samuti võimaldab see sundraviolukorras kaitsta kuriteos kannatanut. Tuleb analüüsida, milline on optimaalne ohjeldusmeetmete kirjeldamise vajalikkus, arvestades patisendi põhiõigusi ja töökoormust ning turvalisust. 12  9.3.2. Sunni kohaldamine võib olla vajalik, sest ravil ja hoolekandel olev inimene ei pruugi olla võimeline adekvaatselt oma ravi vajadust hindama, kuid samas võib ravi tema jaoks eluliselt tähtis olla. Seega tuleb kaaluda ShSi ja PsASi täpsustamist selliselt, et oleks võimalik vajadusel sunniviisiliselt raviprotseduure teha. Ravimata jätmisel võib patsiendi seisund halveneda ning tema ohtlikkus veelgi suureneda. Erinevate ravi-ja hoolekandeasutuste lõikes on reeglid eraldamiseks ja sunniviisiliseks ravimiseks ühtlustatud. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid VTK-s käsitletud teemad seonduvad Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) läbi õiguse riigi ja seaduse kaitsele (PS § 13), õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §20) õiguse tervise kaitsele (PS § 28.) VTK-l ei ole puutumust rahvusvahelise ning EL õigusega, kuna Euroopa riikide praktikas on kohtupsühhiaatria valdkonnas suuri erinevusi, samuti puuduvad ühised standardid.V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus 1- menetlusega seotud probleemid Kuigi sundravi ei puuduta otseselt kuigi paljusid, siis kaudselt tunnevad selle mõju paljud Eesti elanikud, kuna sundravi toel on ühiskond turvalisem, sest psüühilise seisundi tõttu õigusrikkumise toime pannud inimene saab kohast ravi ja abi. Kavandatavad muudatused võimaldavad kohelda õigusrikkujat vastavalt tema vaimse tervise seisundile ja isikud saavad tulenevalt oma vaimse tervise eripärast õige teenuse, kas sundravi või kinnise erihoolekande teenuse. Samuti peab olema võimalus saata isik kinnisele erihoolekandeteenusele juhtudel, kus sundravi läbiviimise käigus on ilmnenud, et isiku seisund ei ole siiski ravitav. See muudab inimese liikumise ühelt teenuselt teisele paindlikuks ja selgemaks. Korraldatud on sundravi täitmisele pööramine ning sundravialuse toimetamine ravile on korraldatud ja järelevalve otsuse tegemise ja sundravi algamise vahel on tagatud, mille tulemusena väheneb võimalus, kus sundravialune hoiab ravist kõrvale. Sundravialusel on võimalus pöörduda ise kohtu poole sundravi vormi muutmiseks või sundravi jätkamise vajaduse väljaselgitamiseks. 11.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalne mõju: 11.1.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Kavandatavate muudatustega soovitakse sundravimenetluses laiendada võimalusi määrata inimeste kohane abi või ravi lähtuvalt nende psüühilisest seisundist. Kuni 30% sundaravil viibivatest inimestest peaksid oma ravimatust seisundist tulenevalt olema kinnisel erihoolekande teenusel. Samas on sundravil pidevalt ca 20-30 inimest rohkem, kui selleks on ette nähtud kohti. Seega lahendaks ravivajaduseta inimeste suunamine erihoolekande teenusele sundravi kohtade probleemi. Muudatus mõjutab peamiselt tervise-ja sotsiaalvaldkonda, haiglatest eelkõige Jämejala haigla sundraviosakonda ning kinnise erihoolekande teenuse pakkujaid. 13  11.1.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Kui ühelt poolt leevendab muudatus sundravi kohtade puudust, siis teisalt paneb see suurema surve erihoolekandeteenusele, kus on vaja luua täiendavad kohad kriminaalmenetluses kinnisele erihoolekande teenusele määratud isikutele. Selliseid inimesi ei saa panna nö teenuse järjekorda ning neile on vaja osutada teenust kohe pärast vastava kohtumääruse tegemist, peamiselt põhjusel, et tegemist on endale või/ja teistele ohtlike inimestega. Kuna tõenäoliselt peab juurde looma 15-20 erihoolekande kohta, siis arvestades, et ühe kohtumäärusega ööpäevaringise erihooldusteenuse maksimaalne maksumus ühes kuus on 196624 eurot, siis lisanduv kulu oleks 471 840 eurot ühes aastas. Mõju ulatust saab lugeda väheseks peamiselt põhjusel, et erihoolekandele sattunud inimestega tuleb riigil tegeleda nii või teisiti ning kuigi erihoolekande kohtade loomine toob kulusid juurde, siis mõnes teises valdkonnas kaasneb kulude vähenemine, nt kulud süütegude menetlemisele või ka kulud selliste inimeste sundravile. 11.1.2. Muudatusega kaasneva mõju valdkond II: mõju riigijulgeolekule 12.1.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) Muudatusest on eelkõige mõjutatud inimesed, kes on sundravile määratud ning sundravile toimetajana Politsei-ja Piirivalveamet. Sundravi täitmisele pööramisel tuleb lisada täiendav kohustus sundravialuse ravile toimetamiseks. Sarnaselt vangistuse täitmisele pööramisele (KrMS § 414 lg 3) peaks ka sundravile toimetama isiku politsei, samas ei saa sundravi puhul tulla kõne alla isepöördumine, kuna sundravile määratud isikud on oma vaimse tervise seisundi tõttu ohtlikud iseendale ja teistele, seega tuleks nende puhul rakendada sundtoomist. 12.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus selle olulisuse kohta Igal aastal määratakse sundravi keskmiselt kuni 65 isikule (kellest osale määratakse ambulatoorne sundravi ning statsionaarsele sundravile toimetamist ei vaja), seega peaks lisanduma vastav kulu PPA eelarvesse. Alternatiivina võib täitmise panna kohustuseks ka Viljandi Haigla sundraviosakonnale, kuid erinevalt politseist puudub neil selleks võimekus, seega oleks sellise funktsionaalsuse loomine eelarvele suuremaks koormaks, kui väikesemahulise täiendava ülesande panemine PPA-le. Kuna PPA saab kasutada transpordiks olemasolevat võimekust, siis saab täiendava tööülesannete lisandumise mõju pidada väheseks. 11.2. Kavandatav muudatus 2: kohtupsühhiaatriaekspertiisid Muudatuste tulemusena väheneb tsiviilkohtumenetluses tellitavate kohtupsühhiaatriaekspertiiside arv, eelkõige korduvate ekspertiiside arvelt. Lisaks saab selgemates juhtumites kehtestada ankeedivormi psühhiaatri poolt antavale arvamusele, mida on juba alates 2020. maist piloteeritud. Arvamus antakse struktureeritud ankeedina, kus psühhiaatril tuleb ette antud küsimustele vastata. Kui praegu tuleb ette, et kohtunikud küsivad psühhiaatritelt sotsiaalvaldkonda puudutavaid küsimusi, millele vastamiseks puudub psühhiaatril pädevus ja kompetents, siis struktureeritud ankeedi puhul, on selliste küsimuste esitamine psühhiaatrile välistatud. Lisaks saaksid psühhiaatri arvamust selgemates 24 Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 7 RT I, 29.12.2015, 32 14 eestkosteasjades anda kõik psühhiaatrid, v.a arvatud konkreetse inimese raviarst, see leevendab nende psühhiaatrite töökoormust, kes praegu kohtupsühhiaatriaekspertiise teevad, mis omakorda kiirendab eestkostemenetlust ning tekitab rohkem ressurssi teist liiki kohtupsühhiaatriaekspertiiside tegemiseks. 11.2.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond I: sotsiaalne mõju: 11.2.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Muudatus puudutab eestkostega seotud inimesi, psühhiaatreid, eestkostjaid, eestkoste aluseid, kohtunikke. Suurima mõjuga on muudatus psühhiaatritele, kuna suureneb nende psühhiaatrite hulk, kes saavad eestkostes arvamust anda. Kui hetkel teeb kohtupsühhiaatriaekspertiise ca 50 psühhiaatrit, siis psühhiaatri arvamust saaksid anda kõik tegutsevad psühhiaatrid, keda on registrisse kantud 220. Kohtunikud tellivad eestkostemenetluses psühhiaatri arvamuse nii või teisti, mis tähendab, et mõju nende töökoormusele puudub, samamoodi puudub mõju teistele eelnimetatud sihtrühmadele. Samas tuleb psühhiaatreid teavitada uuest regulatsioonist ning vajadusel teha infopäevi või koolitusi. 12.1.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus selle olulisuse kohta Kuigi muudatus puudutab potentsiaalselt paljusid psühhiaatreid, siis ei saa prognoosida olulist töökoormuse kasvu ning mõju võib pidada keskmiseks. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustega tõuseb eelkõige nende psühhiaatrite töökoormus, kes varasemalt kohtupsühhiaatriaekspertiise ei teinud, kuid peale muudatust annavad tsiviilkohtumenetluses vajadusel tõendi psühhiaatri arvamusega selle kohta, kas inimesel on selline psüühiline haigus või häire, et talle oleks vaja rakendada eestkostet. Kui hetkel teeb kohtupsühhiaatriaekspertiise ca 50 psühhiaatrit, siis psühhiaatri arvamust saaksid anda kõik tegutsevad psühhiaatrid, keda on registrisse kantud 220. Kohtunikud tellivad eestkostemenetluses psühhiaatri arvamuse nii või teisti, mis tähendab, et mõju nende töökoormusele puudub, samamoodi puudub mõju teistele eelnimetatud sihtrühmadele. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Politsei-ja Piirivalveametile tekivad mõningased kulud sundravile määratud inimeste ravile toimetamisega. Hetkel selge protseduur sundravile toimetamiseks puudub, sinna toimetab inimese politsei, Viljandi Haigla, vanglad, teised haiglad või hoolekandeasutused ning mitmetel juhtudel saabub sundravile inimene iseseisvalt. Lisakulu tekib üksnes viimasel juhul märgitud isikute lisandumisest ning teistel loetletud juhtumitel tuleb eelarve asutuste vahel ümber jagada. Teisalt vähenevad kulud tsiviilmenetluses kohtupsühhiaatriaekspertiisidele, kuna üle tuleb vaadata ka hinnastamine. Arvestades, et tõend antakse ette antud ankeedil ning ei pea olema nii põhjalik, kui kohtupsühhiaatriaekspertiis, siis on ka selle maksumus erinev ekspertiisist. Samas ei anna see eelarvesse ülemäära suurt kokkuhoidu, sest kehtiv kohtupsühhiaatriaekspertiisi hind ei vasta tänasele olukorrale ning ka selle maksumust tuleb üles poole korrigeerida. 14. Edasine mõjude analüüs Mõjude eelanalüüsi kohaselt ei kaasne kavandatava muudatusega olulist mõju. Seaduseelnõu koostamisel hinnatakse mõjusid seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ vastavalt HÕNTE §-le 46. 15 VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise X seaduse struktuuris 15.3 Selgitus 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Muudetavad õigusaktid on: kriminaalmenetluse seadustik ja tsiviilkohtumenetluse seadustik. Lisaks on puudutatud õigusaktid: halduskohtumenetluse seadustik, väärteomenetluse seadustik ja kohtuekspertiisiseadus. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Kaasamine toimub esmalt VTK avaliku kooskõlastusena 2021. a september- oktoober. VTK saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele: ministeeriumid, Riigikohus, maa- ja ringkonnakohtud, Riigiprokuratuur, Eesti Advokatuur, Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, psühhiaatriahaiglad, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Õiguskantsleri Kantselei. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Eelnõu kontseptsiooni ei kooskõlastamisele saatmise aeg koostata 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2022 kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2023 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Anne Kruusement ([email protected]) Kätlin-Chris Kruusmaa ([email protected]) 16 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 02.11.2021 14:47 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; SA Viljandi Haigla <[email protected]>; SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik <[email protected]>; anne.kleinberg (lastehaigla.ee) <[email protected]> Teema: Kiri Manused: 8-16730 02.11.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamise kavatsus EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b16bd39d-60a7-43c0-8e6b-bf792322efde Registreerimise kuupäev: 02.11.2021 Registreerimise number: 8-1/6730. Ootame teie arvamusi hiljemalt 30.11 läbi DVK või e-posti aadressile [email protected] Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee