VangS ja KrHS eelnõu

EELNÕU 21.09.2021 Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus § 1. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 105 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Ülesannete jaotuse, ülesannete ülemineku korra ja vastutuse ulatuse Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 105 täiendatakse lõigetega 12–16 järgmises sõnastuses: „(12) Vangla teenistuskoha või struktuuriüksuse võib allutada Justiitsministeeriumi juhtimisele. Kui vangla ameti-, töökoht või struktuuriüksus on allutatud Justiitsministeeriumi juhtimisele, siis Justiitsministeerium või tema volitatud isik nimetab ametniku ametikohale ja vabastab ta ametikohalt või sõlmib temaga töölepingu ja lõpetab selle. (13) Justiitsministeeriumi juhtimisele allutatud ameti- või töökoha ülesannete täitmiseks ettenähtud riigieelarve vahendeid ja riigivara käsutab Justiitsministeerium. (14) Justiitsministeeriumi teenistujal on õigus anda vanglateenistuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte. Teenistusalaste aktide andmise alused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutava minister määrusega. (15) Vanglat teenistuskoha järgi esindavad isikud nimetab ja vangla esindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (16) Halduskohtumenetluses esindab vanglat vangla direktor või Justiitsministeerium. Vangla direktoril ja Justiitsministeeriumil on õigus anda halduskohtumenetluses vangla esindamiseks üld- ja erivolitusi. Üld- või erivolituse alusel esindajale kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku § 32 lõike 1 punktis 5 sätestatut.“; 3) paragrahvi 1051 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 asendatakse sõna „ametikohad“ sõnaga „teenistuskohad“ vastavas käändes ning lõikes 4 asendatakse sõna „ametnike“ sõnaga „teenistujate“; 4) paragrahvi 106 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vangla direktor juhib temale alluva teenistuskoha ja struktuuriüksuse tööd ning täidab teisi talle pandud ülesandeid.“; 5) paragrahvi 1131 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töökogemuse“ tekstiosaga „, tervise“; 6) paragrahvi 1131 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vanglaametniku hariduse, töökogemuse, kehalise ettevalmistuse, teadmiste, oskuste ja isiksuseomaduste nõuded ning nendele vastavuse hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“; 7) paragrahvist 121 jäetakse välja sõna „esmakordsel“; 8) paragrahvi 1361 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 1362 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) alates 20-aastasest teenistusstaažist – 20% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast.“; 10) paragrahvi 1362 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Väljateenitud aastate eest tasu maksmisel ei kehti avaliku teenistuse seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.“; 11) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Vanglaametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust.“; 12) paragrahvi 137 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 137 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Summeeritud tööaja arvestuse kohta koostatud tööajakava tehakse vanglaametnikule teatavaks hiljemalt viis kalendripäeva enne kalendrikuu algust.“; 14) paragrahv 138 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 139 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vanglaametnik on kohustatud tegema ületunnitööd lisaks avaliku teenistuse seaduse § 39 lõikes 1 sätestatule järgmistel juhtudel, sealhulgas puhkepäeval ja riigipühal:“; 16) paragrahvi 139 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks.“; 17) paragrahvi 139 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „vangla direktori poolt antud“; 18) paragrahvi 139 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Vanglaametniku tööaeg koos ületunnitööga ei tohi ületada keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul tingimusel, et see ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust.“; 19) paragrahvi 140 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 4“; 20) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja § 151 lõike 2 punktis 2 sätestatud lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Lisapuhkuse nõude aegumine ei peatu ühelgi juhul. Kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata.“; 21) paragrahvi 146 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Vanglateenistuse ametniku tervisenõudeid ja tervisekontrolli korda kohaldatakse ka vanglaametniku erialale õppima asuda soovivale isikule.“; 22) paragrahvi 151 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teenistuskohustuste, kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise või kauaaegse laitmatu teenistuse eest võib vanglateenistuse ametnikule või töötajale või muule isikule määrata ergutusi. Ergutuse määrab vanglateenistuse ametniku või töötaja ametisse nimetamise või tööle võtmise õigust omav ametiisik või valdkonna eest vastutav minister. Vanglateenistuse teeneteristi määrab ja annab kätte valdkonna eest vastutav minister.“; 23) paragrahvi 151 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõna „vanglaametniku“ sõnaga „vanglateenistuse“; 24) paragrahvi 151 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vanglateenistuse teeneteristi ja vanglaametniku teenistusmedali kirjelduse ning nende andmise, kandmise ja äravõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 25) paragrahvid 1541 ja 1542 tunnistatakse kehtetuks; 26) seadust täiendatakse §-dega 1543 ja 1544 järgmises sõnastuses: „§ 1543. Erisus vanglateenistusest vabastamisel asjaolude tõttu, mis välistaksid isiku vanglateenistusse võtmise Isiku vanglateenistusest vabastamisel asjaolude tõttu, mis välistaksid vanglateenistusse võtmise, ei kohaldata käesoleva seaduse § 114 lõike 1 punkti 3. § 1544. Vanglateenistuse ametniku ajutiselt teenistusest kõrvaldamine (1) Vanglateenistuse ametniku võib ajutiselt teenistusest kõrvaldada, kui esinevad käesoleva seaduse § 114 lõike 1 punktis 3 nimetatud asjaolud ja kui isiku teenistusest kõrvaldamata jätmine võib ohustada vangla julgeolekut, korda või karistuse täideviimist. (2) Ajutiselt teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga. (3) Ajal, kui vanglateenistuse ametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. (4) Vanglateenistuse ametnikule makstakse maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud.“; 27) seadust täiendatakse §-ga 1728 järgmises sõnastuses: „§ 1728. Vangla direktori teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumisel Enne 2022. a 1. jaanuari ametisse nimetatud vangla direktorile makstakse teenistustähtaja möödumisel teenistusest vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.“. § 2. Kriminaalhooldusseaduse muutmine Kriminaalhooldusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kriminaalhoolduse ülesandeid võib anda lisaks kriminaalhooldajale ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele nõuetele.“; 2) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Kriminaalhooldusametniku katseaeg Kriminaalhooldusametnikule kohaldatakse katseaega kuni kuus kuud ametikohale asumisest arvates.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus /allkirjastatud digitaalselt/  EELNÕU Vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduseelnõuga täpsustatakse vanglateenistuse töökorraldusega seotud sätteid, et vanglateenistuse tööd vajadusel säästlikumalt korraldada. Eelnõuga ei muudeta seniseid juhtimisskeeme, vangla ega Justiitsministeeriumi osakondade sisest tööjaotust ega osakondade vastutusvaldkondi. Lisaks kaasajastatakse eelnõuga vangistusseaduse teenistusõiguse norme. Teenistusõiguse muudatused on seotud 2015. aasta vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega (VangS VTK) ja 2017. aasta avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse juhataja Viorica Tšaikovski ([email protected], 620 8231) ja vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse nõunik Laura Glaase ([email protected], 620 8219). Eelnõu keeletoimetaja on õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]; 620 8270). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõude ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Seaduseelnõuga muudetakse vangistusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2021,15 ja kriminaalhooldusseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 20.12.2019,6. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Vanglateenistuse ülesannete täitmine Eelnõuga luuakse võimalused korraldada vanglateenistuse töö säästlikumalt, ülesandeid konsolideerides. Eelarvepiirangute juures on võimalik teenuste konsolideerimisel jätkata tegevusi suhteliselt suuremas mahus võrreldes olukorraga, kus konsolideeritud lahendust ei kasutata. Seadusandja on andnud juba praegu kehtiva seadusega vanglasüsteemi kujundamise valdkonna eest vastutava ministri pädevusse ja volitanud teda määrama ülesannete jaotuse ja ülesannete ülemineku korra vanglate ja Justiitsministeeriumi vahel. Kehtiva VangS § 105 lõike 11 kohaselt määrab valdkonna eest vastutav minister ülesannete jaotuse Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Kui ametikoht vanglas on vanglate üleselt konsolideeritud, siis võib valdkonna eest vastutav minister määrusega ette näha, et Justiitsministeerium nimetab ametniku sellele ametikohale ja vabastab ametist. Ülesannete jaotuse ja ülesannete ülemineku korra vanglate ja Justiitsministeeriumi vahel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seda põhimõtet rakendatakse vanglate juhtimissüsteemis osaliselt juba ka praegu – Viru Vangla koosseisus oleva haldusosakonna, kelle vastutusalasse on konsolideeritud vanglate eelarve, personali- ja vangide arvestuse küsimused, õigusteenused, toitlustamine, transpordi 1 korraldamine, ülesanded ei ole vangla direktori vastutusalas.1 Sarnaselt võib olla otstarbekas piiratud eelarve tingimustes konsolideerida vanglate üleselt ka taasühiskonnastamise teenuseid. Kuivõrd seadusandja eesmärk on olnud anda valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus kujundada vanglateenistuse juhtimisskeem selliselt, et see vastab parajasti kõige paremini vanglateenistuse vajadustele, siis on vaja seaduses täpsustada vanglate üleselt konsolideeritud teenuste puhul riigivara valitsemise ja asutuste esindamise üksikasju. Eelnõuga täpsustatakse vangistusseaduse sätteid nii, et valdkonna eest vastutaval ministril on õigus otsustada ja määrata, kelle vastutusalasse ülesannete täitmine parajasti jääb. See, millistes küsimustes on õigus vanglat esindada direktoril ja millisel juhul toimub vangla esindamine vanglate üleselt konsolideeritud üksuse või teenistuskoha kaudu, sätestatakse jätkuvalt valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Juhtimisskeemi kujundamine jääb seega valdkonna eest vastutava ministri otsuseks ja seda põhimõtet eelnõuga ei muudeta. Muudatuste eesmärk on suurendada paindlikkust valdkonna ressursside säästlikumaks kasutamiseks, mis omakorda võimaldab keskenduda eelarvevahendite planeerimisel esmatähtsatele tegevustele, ja hoida ressurssi kokku vähem kriitiliste tegevuste arvelt. Loodav raamistik aitab tagada valdkondade juhtimiseks vajaliku paindlikkuse, et säilitada asjatundlik juhtimine, lühendada juhtimisahelat, et parandada info liikumist ja hoida teenuste taset, ning tagada mastaabiefektist tulenev ressursside efektiivsem kasutamine. Teenistusõiguse muudatused Ühtlasi muudetakse vangistusseaduse teenistusõigust puudutavaid sätteid. Vangistusseaduse regulatsiooni muudetakse nendes teenistusküsimustes, kus on otstarbekas lähtuda sarnastest põhimõtetest, nagu on sätestatud teiste avaliku teenistuse eriliikide tegevust korraldavates seadustes, näiteks politsei ja piirivalve seaduses. See on seotud eriteenistuste ühtlustamise eesmärgiga muuta ametnike töötingimused sarnastes olukordades sarnasemaks ning kaotada eriteenistuste vahel erinevused, mis ei ole vajalikud. See võimaldab kohelda sarnast tööd tegevaid teenistujaid võrdselt.2 Vähem erinevaid õiguslikke lahendusi tähendab infosüsteemide arendamisel vähemate erinevustega arvestamist ning lihtsustab ka näiteks personali- ja palgaarvestuse andmekogu arendamist. Eriteenistuse muudatused pidi selle alusel edaspidi välja töötama asjaomane ministeerium. 2.1. Väljatöötamiskavatsusest Vanglate teenistusõigusega seotud sätted tulenevad kahest eelnevalt kooskõlastatud väljatöötamiskavatsusest. Muudatused põhinevad VangS VTK-l3 ja eriteenistuste ühtlustamise väljatöötamiskavatsusel4 ning on seotud 2017. aasta avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega. 1 Justiitsministri 13.06.2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 11 1 lõike 2 kohaselt allub haldusosakond Justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantslerile. 2 Avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, 29.06.2017. a, arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/918375b1-ab42-4c6c-bfc0-30fd7ad9308e 3 Vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, eelnõude infosüsteemis kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86e84720-5958-40c9-8786-0c6d8b0ec66e 4 Avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, 29.06.2017. a, arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/918375b1-ab42-4c6c-bfc0-30fd7ad9308e 2 Rahandusministeerium koostas avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse 2017. aastal5. Konsolideerimisega seotud muudatuste kohta ei koostatud seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust tulenevalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 5, sest seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Eelnõuga ei kaasne kohe otsest ega olulist mõju. Eelnõuga muudetakse üksnes asutuste töökorraldust, mitte aga vangide ega muude haldusväliste subjektide õigusi, ning eelnõu täpsustab üksnes seaduses juba sisalduvate lahenduste üksikasju. Eelnõuga luuakse ministrile võimalus muuta vanglateenistuse juhtimine paindlikumaks ning eelnõu reaalne mõju avaldub ministri juhtimisotsustes. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimene sätestab vangistusseaduse kavandatud muudatused ja teine paragrahv kriminaalhooldusseaduses kavandatud muudatused. Kolmas paragrahv reguleerib eelnõu seadusena jõustumise aega. Eelnõu § 1 muudatused Punktiga 1 muudetakse § 105 lõike 11 sõnastust ja korrigeeritakse normitehniliselt volitusnormi vormistus. Kui praegu sisaldub mitmelauselises lõikes ka volitusnorm määruse andmiseks, siis muudatuse tulemusel on volitusnorm sõnastatud eraldi lõikes, nagu HÕNTE § 11 lõige 4 selleks juhise annab. Samas lõikes olevad ülejäänud laused eraldatakse volitusnormist ja sõnastatakse eraldi lõigetes. Tegemist on normitehnilise muudatusega, mis annab regulatsioonile ühtlasi selgema kuju. Punktiga 2 täiendatakse § 105 lõigetega 12–16. Muudatus on seotud ka punkti 1 muudatusega. Eelnõuga sätestatakse võrreldes kehtiva § 105 lõikega 11 põhimõte, et juhul, kui valdkonna teenistuskohta ei konsolideerita vanglate üleselt, juhib valdkonda vangla direktor. Kui teenus on aga konsolideeritud vanglate üleselt, siis juhitakse teenust sisepädevuse alusel. Kehtiva seaduse lõikes 11 sätestatud põhimõte, et vangla teenistuskoht või struktuuriüksus võib olla vanglate üleselt konsolideeritud, kehtestatakse lõikena 12. Kehtiva VangS § 105 lõike 11 kolmanda lause kohaselt kehtestab ülesannete jaotuse ja ülesannete ülemineku korra vanglate ja Justiitsministeeriumi vahel valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ülesannete jaotust vanglateenistuse sees reguleerib justiitsministri 8. juuli 2003. aasta määruse nr 50 „Vanglate osakonna põhimäärus“ § 21. Riigikohtu praktikas on ülesannete jaotust vanglate ja Justiitsministeeriumi koosseisus olevate ametikohtade vahel peetud haldusorgani sisepädevuse küsimuseks (RKHK 3-3-1-19-13 p 17, 3-3-1-44-12, p 21). Õigusselguse huvides täpsustatakse lõikega 12 VangS § 105 lõike 11 teise lause rakendusala. Justiitsministeeriumi juhtimine tähendab ühtlasi seda, et Justiitsministeerium või tema volitatud isik nimetab teenistuja kohale ja vabastab ta sellelt või sõlmib temaga töölepingu ja lõpetab selle. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 22 lõike 1 kohaselt on ametikohale nimetamise õigus ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul, samuti organil või tema volitatud isikul. ATS § 2 lõike 2 kohaselt kohaldatakse vanglateenistuse ametnikele avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega. Seetõttu sätestatakse erisus ATS-is nimetatud põhimõttest.6 5 Vt ka Vabariigi Valitsuse 26.04.2018. a korraldus „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-2019“ kinnitamine, kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/328042018008?leiaKehtiv 6 Praegu on vanglate üleselt konsolideeritud vaid Viru Vangla koosseisus olev haldusosakond. Vt justiitsministri 13. juuni 2006. aasta määrus nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“, § 11 1 lõige 2. 3 Vanglate teenistujate koosseisudes on nii ametniku kui töötaja teenistuskohad. Pärast uue ATS- i jõustumist 01.04.2013, kui osast avalikest teenistujatest said töölepingu alusel töötajad, ei ole vangistusseadust selles osas muudetud ega lisatud viiteid töötajatele. Samas ei ole mõistlik seaduse rakendajal mõistlik iga kord tõlgendamise teel jõuda seisukohale, kas säte reguleerib või annab õigusi vaid ametnikele või on ametnike all peetud silmas ka töölepingulisi töötajaid. Kuna avalikus teenistuses töötava ametniku õigused ja kohustused on sageli erinevad töölepingu alusel töötava töötaja õigustest ja kohustustest, siis peab seadus olema siinkohal selge ja ühemõtteline. Eelnõuga muudetakse sätet nii, et mõiste hõlmab ka töölepingu alusel vanglateenistuses töötavaid töötajaid. See muudab sätte selgeks. Lõikes 13 sätestatakse põhimõte, et kui teenistuskoht või struktuuriüksus vanglas on konsolideeritud vanglate üleselt, siis käsutab ameti- või töökoha ülesannete täitmiseks ette nähtud riigieelarve vahendeid ja riigivara Justiitsministeerium. Tavapäraselt on eelarve ja riigivara käsutamise pädevus asutuse juhil, kellel on üldjuhul ka teenistujate ametisse nimetamise õigus. Arvestades, et eelarve ja riigivara käsutamise pädevus võivad vanglateenistuse juhtimisskeemis erineda, on selguse huvides vaja sätestada Justiitsministeeriumi poolt eelarve ja riigivara käsutamise pädevus vangistusseaduses. Õigus käsutada tähendab ka vastutust. Lõikes 14 sätestatakse, et vanglateenistuse töö korraldamiseks on teenistusalaseid akte õigus anda valdkonna eest vastutava ministri määruses ettenähtud korras. Säte on analoogne ATS § 67 lõikest 1 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt on teenistusalaste aktide andmise õigus asutuse juhil või tema volitatud isikul. Vangla koosseisus olevate, kuid vanglate üleselt konsolideeritud teenistuskohtade ülesannete täitmiseks ja töö korraldamiseks teenistusalaste aktide andmise õigus on edaspidi reguleeritud sisepädevuse alusel. Lõikega 15 sätestatakse, et vanglat teenistuskoha järgi esindavad isikud nimetab ja vangla esindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd vanglate põhimääruste kehtestamine on VangS § 105 lõike 2 kohaselt valdkonna eest vastutava ministri pädevuses, siis on otstarbekas sätestada vanglate üleselt konsolideeritud teenistuskoha ülesanded, pädevus ja koosseis selle vangla põhimääruses, mille koosseisus see teenistuskoht või struktuuriüksus on. Lõikega 16 sätestatakse, et halduskohtumenetluses esindab vanglat direktor või Justiitsministeerium või nende määratud isik. Vabariigi Valitsuse seaduse § 442 kohaselt osaleb halduskohtumenetluses riik halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. HKMS § 33 lõike 1 kohaselt on haldusülesandeid täitva asutuse seaduslik esindaja asutuse juht. Vanglat jääb halduskohtumenetluses esindama vangla direktor, kuid muudatus võimaldab volitada halduskohtumenetluses vanglat esindama ka vanglate üleselt konsolideeritud, vangla koosseisus olevaid õiguse valdkonna teenistujaid. Üld- või erivolituse alusel esindajale kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku § 32 lõike 1 punktis 5 sätestatut. Punktiga 3 asendatakse VangS § 1051 lõike 2 punktis 1 ning lõigetes 3 ja 4 sõna „ametikohad“ sõnaga „teenistuskohad“ ja sõna „ametnike“ sõnaga „teenistujate“ vastavas käändes. Normi sõnastusest tulenevalt kuuluvad vanglateenistusse Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad. Kuna vanglate osakonnas, mis on osa vanglateenistusest, on ka üks töökoht ning ajutisi töökohti võib olla vaja luua projektide läbiviimiseks, on otstarbekas, et ka vanglate osakonna töökohad kuuluksid vanglateenistusse. Mõiste „teenistuskoht“ hõlmab nii ameti- kui töökohti ning mõiste „teenistuja“ nii ametnikku kui töötajat. 4 Punktiga 4 muudetakse § 106 ja täpsustatakse seaduses välja toodud vangla direktori ülesandeid. Kui sätte kehtiva sõnastuse järgi juhib vangla direktor kogu vangla tööd, siis tegelikult juhib direktor vaid nende vangla teenistuskohtade ja struktuurüksuste tööd, mis ei ole vanglate üleselt konsolideeritud. Muudatuse järel kajastab norm ajakohasemalt direktori vastutust. Punktidega 5 ja 6 muudetakse § 1131. § 1131 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „töökogemuse“ sõnaga „tervise“, kuna see oluline nõue on jäänud aja jooksul regulatsiooni muutmiste käigus lisamata. Vanglaametnik peab ka praegu vastama vangistusseaduse § 146 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tervisenõuetele, mistõttu ei lisandu normi täiendamisega uusi nõudeid. Normitehniliselt on oluline, et tervisenõuded oleksid välja toodud ka §-s 1131, mis nimetab nõuded, millele vanglaametnik peab vastama. Kuigi seaduse süstemaatilise tõlgendamise kaudu on lünka võimalik ületada, on mõistlik, et avalikule teenistusele esitatavad nõuded oleksid seaduses kirjas selgelt. Sellest muudatusest tingituna muudetakse ka § 1131 lõiget 2. Lõige 2 on volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile, kuid kuna tervisenõudeid reguleeriva määruse volitusnorm tuleb Vabariigi Valitsusele VangS § 146 lõikest 4, siis korrigeeritakse seda silmas pidades lõike 2 sõnastust. Määruste andmiseks pädevaid isikuid ei muudeta, muudatus on normitehniline ja rakendusakte ei ole vaja uuesti kehtestada ega muudatuse tõttu muuta. Lisaks loobutakse lõike 2 muutmisega ka nõudest kehtestada haridusele, töökogemusele ja kehalisele ettevalmistusele ning isiku teadmistele ja oskustele nõuded ametiastmete kaupa. Ametiastmete kaupa nõuete kehtestamine ei ole paindlik ega võimalda arvestada samasse ametiastmesse kuuluvate vanglaametnike ülesannete eripäradega. Kuivõrd ühte ametiastmesse kuuluvad erinevaid ülesandeid täitvad vanglaametnikud (nt nii valvurid, kes töötavad tugevdatud järelevalvet vajavate vangidega kui ka noorte vangidega töötavad valvurid), võib praktikas olla vaja kehtestada erinevad nõuded ka sama ametiastme sees lähtuvalt täidetavatest ülesannetest (näiteks erinõuded vange väljaspool vanglat saatvatele vanglaametnikele). Muudatus annab võimaluse kehtestada nõudeid paindlikult ja eriteenistuse vajadusi arvestades. Punktiga 7 jäetakse § 121 tekstist välja sõna „esmakordsel“, kuna vanglaametikuna teenistusse võtmisel on otstarbekas määrata vanglaametnikule samasugune katseaeg sõltumata sellest, mitmendat korda isik vanglasse tööle võetakse. Sageli on lahkunud vanglaametnikud teenistusest eemal piisavalt pika aja, et ka teenistusse tagasi tulles vajavad nad juhendamist, kuna töö sisu ja tööle esitatavad nõuded võivad olla muutunud. Samuti võib ametnik asuda täitma hoopis teisi tööülesandeid, kui ta eelmise teenistusaja jooksul täitis, mistõttu on põhjendatud, et vangla veendub tema teenistusse sobilikkuses tavapärase katseaja jooksul. Vanglaametnikul tuleb sageli teha vastutusrikkaid otsuseid, mis mõjutavad isikute põhiõigusi. Seetõttu peab tööandjal olema piisavalt pikk aeg, et hinnata, kas teenistust alustanud ametniku isikuomadused on töö tegemiseks sobivad ning kas ametnik saab tööga hakkama. Kuna vanglaametnikule võib määrata kuni üheaastase katseaja, siis võimaldab norm ka edaspidi arvestada vanglaametniku tööle võtmisel tema varasemat töökogemust vanglateenistuses, selle kestust ja muid asjaolusid ning kui see on põhjendatud, määrata ametnikule ka üheaastasest katseajast lühema katseaja. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks § 1361 lõige 4, mille kohaselt võib vanglaametnikule maksta lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavamast tulemuslikuma töö eest ühes kuus kuni 50% vanglaametniku palgamäära madalaimast summast või palgamäära summast. Selline erisus ATS-ist tulenevast üldisest lisatasu maksmise piirangust (ATS § 61 5 lõige 5) ei ole enam vajalik ja muudatusega loobutakse vanglaametnike lisatasustamisele kehtivast erisusest. Punktiga 9 täiendatakse § 1362 lõiget 1 punktiga 4 ja seadust täiendatakse uue tasumääraga, mille kohaselt tõuseb vanglaametniku staažitasu 20-aastase staaži täitumise järel. Väljateenitud aastate tasu maksmise eesmärk on tunnustada pikka aega töötanud ja vanglateenistuse töösse panustanud ametnikke. Kehtivas regulatsioonis tõuseb vanglaametniku staažitasu pärast 15 aastat vanglaametnikuna töötamist, kuid sealt edasi staažitasu ei suurene. Samas tuleks pikaajalist vanglaametnikuna töötamist väärtustada kõrgemalt ka staažitasu kaudu, kuna pikaajaline töötamine annab ametnikule vaieldamatult paremad teadmised oma tööst, loob süsteemis järjepidevuse ja võimaldab kokkuvõttes töötada efektiivsemalt ka vangide taasühiskonnastamisega. Arvestades seda, et tänapäeval jääb üha vähemaks neid teenistujaid, kes töötavad ühes asutuses nii pikka aega, ei ole põhjust karta, et lisatav staažitasu aste hakkaks oluliselt mõjutama vanglateenistuse eelarvet. Üle 20 aasta pikkuse staažiga ametnikke, keda muudatus võib puudutada, on vanglateenistuses praegu 28. Küll aga oleks see motiveeriv vanglaametnikele, kes on nii pikka aega olnud edukalt teenistuses, kus vanglaametnik peab igal aastal tõestama enda vastavust kehaliste katsete nõuetele, sooritama erialaseid teadmiste teste, läbima iga kolme aasta järel kõrgendatud nõudmistega tervisekontrolli, olema laitmatu taustaga ning järgima vanglateenistuse väärtusi lisaks tööl olemise ajale ka väljaspool tööd. 20-aastase staaži täitumine on näiteks aluseks politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvestamisel, kusjuures vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staažiga politseiametniku pensioni suurus on 50 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast politsei- ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1111 lõige 2. Vanglaametnikel politseiametnikega analoogne pensionisüsteem puudub, mistõttu on vanglaametnike puhul personalipoliitiliselt põhjendatud lisada olemasolevasse staažitasu süsteemi veel üks aste. Punktiga 10 täiendatakse § 1362 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt ei kehti tasu maksmisele muutuvpalga ülempiir. Loobutakse vangistusseaduses sätestatud erinormist, mis reguleerib vanglaametnikule lisatasu maksmist, ja minnakse üle ATS-is sätestatud muutuvpalga regulatsioonile. ATS-is on sätestatud, et valveaja (§ 38), ületunnitöö (§ 39), ööajal või riigipühal tehtava töö (§ 40) ja puuduoleva ametniku asendamisel tehtud töö (§ 57) eest makstava tasu puhul ei kehti § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir. Kuna vanglaametnike väljateenitud aastate tasu on analoogne tasu eelnimetatud tasudega, siis täiendatakse vangistusseadust erinormiga, mille kohaselt väljateenitud aastate tasule ei kehti analoogselt ATS-iga muutuvpalga ülempiir. Normi sõnastamisel on eeskujuks olnud ATS-i sõnastused. Punktiga 11 täiendatakse vangistusseaduse § 137 lõikega 11, mis on analoogne säte politsei ja piirivalve seaduse § 76 lõikega 11. Ka vanglateenistuse töös on olukordi, kus töö sisust tulenevalt võib olla vaja vanglaametnikku tööle rakendada pikemalt, eelkõige nt vangi põgenemise, avavanglasse tagasi pöördumata jätmise, VangS §-s 72 sätestatud vangla julgeolekut või korda ohustava sündmuse lahendamise korral või muudes sarnastes olukordades. ATS § 41 lõike 1 kohaselt on ametnikul 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. a direktiivi 6 2003/88/EÜ7 (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) artikli 17 lõike 2 kohaselt võib lõigetes 3, 4 ja 5 (igapäevane ja -nädalane puhkeaeg ja vaheajad) sätestatud erandid vastu võtta õigus- ja haldusnormidega või tööturu osapoolte vaheliste kollektiivlepingute või lepingutega tingimusel, et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või erandjuhtudel, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu, võimaldatakse kõnealustele töötajatele asjakohane kaitse.8 Seejuures ei tohi töötamine kahjustada töötaja tervist ja ohutust (sh tuleb teha öisel ajal töötamisega ja tööpäeva pikkusega seotud riskide hindamine koosmõjus muude ohuteguritega).9 Artikli 17 lõike 3 kohaselt võib erandeid öötöö ja igapäevase puhkeaja piirangust teha punkti 3 alapunkt c alapunkti iii kohaselt tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti ajakirjandus-, posti- ja telekommunikatsiooniteenused, kinematograafiatööstus, raadio, televisioon, kiirabi, tuletõrje ja kodanikukaitseteenused. Vangi põgenemise, avavanglasse mittenaasmise, VangS §-s 72 sätestatud vangla julgeolekut või korda ohustava sündmuse lahendamise korral või muudes sarnastes olukordades on selge, et võib olla põhjendatud vajadus rakendada vanglaametnikku tööle kauem, sest sündmuse lahendamist ei saa jätta pooleli. Mõnede ametnike, nt juhtide või eriväljaõppe saanud vanglaametnike asendamine samaväärsega ei ole ka võimalik. Ühtlasi on olukorra lahendamise eest vastutavad vanglaametnikud ise tavaliselt huvitatud sellest, et nad saaksid olukorra lahendamisel osaleda järjepidevalt ning et tulemus saavutataks võimalikult efektiivselt ja väikseima ajakuluga. Seetõttu on ka sisuliselt vaja, et ametnikud saaksid õiguspäraselt osaleda vältimatult vajalike ja kiireloomuliste ülesannete täitmisel ning ei peaks seda katkestama vaid põhjusel, et kehtivast õigusest tulenev tööaja norm on saanud täis. Muudatus võimaldab vanglateenistusel õiguspäraselt lubada ametnikel jätkata töö tegemist, kui olukord seda nõuab. Muudatus on lisaks teenistuslikele vajadustele põhjendatav ka avalike huvidega, sest näiteks vangi vanglasse tagasi pöördumata jätmise korral, mis on KarS § 329 kohaselt teise astme kuritegu, või ka põgenemise puhul on avalikes huvides vang operatiivselt tabada. Punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks VangS § 137 lõige 2, sest avaliku teenistuse seaduse § 35 lõige 4 sätestab samasisulise normiga tööaja summeeritud arvestuse ja selle kohaldamise. Tegemist on topeltregulatsiooniga, mida ei ole vaja. Punktiga 13 täiendatakse VangS § 137 lõikega 6 nii, et summeeritud tööaja arvestuse kohta koostatud tööajakava tehakse vanglaametnikule teatavaks hiljemalt viis päeva enne kalendrikuu algust. Muudatuse järel koheldakse vanglaametnikke selles küsimuses sarnaselt politseiametnikega, sest ka PPVS § 76 lõige 6 sätestab alates jõustumisest 2010. aastal, et politseiametnikule tehakse summeeritud tööajaarvestuse kohta koostatud teenistusgraafik teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Tegemist on erisusega ATS § 35 lõikest 6, mis üldsättena näeb ette kohustuse teha tööajakava ametnikule teatavaks hiljemalt kümme kalendripäeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. Vanglateenitus kui sisejulgeolekuasutus on oma töökorralduselt politseiteenistusega sarnasem kui tavalise ametiasutusega. Seetõttu on mõistlik ühtlustada vanglateenistuse regulatsioon politseiteenistuse omaga. Viis päeva etteteatamist on mõistlik aeg nii ametniku huve kui teenistuse vajadusi silmas pidades. Muudatus võimaldab vanglal kinnitada graafiku mõistliku 7 Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32003L0088&from=ET 8 Vt ka politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (810SE) ja seletuskiri, lk-d 21-22, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2d545b21-de81-4a18-8aec- d4de49d36d63/Politsei%20ja%20piirivalve%20seaduse%20ning%20p%C3%A4%C3%A4steteenistuse%20sead use%20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 9 Samas. 7 aja jooksul enne kalendrikuu algust, mis tagab selle, et graafiku kinnitamise hetkel on selle aluseks tegelikule olukorrale võimalikult lähedased elulised asjaolud. Etteteatamistähtaja lühendamine kümnelt päevalt viiele päevale võib seetõttu mõjutada ka eelarvevahendite kasutamist. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks VangS § 138, mille tulemusel loobutakse vanglaametnike vahetusevälise töö kahekordselt tasustamisest. Sellega ühtlustub vanglaametnike töötasustamise korraldus politseiteenistuse omaga. Kuigi kehtiv regulatsioon, mis näeb ette vahetusevälise töö kahekordselt tasustamise, on vanglaametnikule soodsam kui planeeritav muudatus, on regulatsiooni muutmine põhjendatud, sest riigi piiratud ressursside tingimustes ei ole otstarbekas tasustada vahetusevälist tööd kõrgemalt kui ületunnitööd. Vanglaametniku tööle rakendamisele tööajavälisel ajal kohaldatakse edaspidi VangS §-s 139 ületunnitöö kohta sätestatut koos ATS-is ületunnitöö kohta sätestatuga. Kuna tavapärasele tööajale lisaks töötamise näol on tegemist ületunnitööga, siis on põhjendatud minna ka vahetusevälise töötamise puhul üle ületunnitöö regulatsioonile. Ületunnitööd teeb vanglaametnik kas vanglaga kokkuleppel, näiteks on vaja asendada haigestunud vanglaametnikku ja ametnikule lisatakse graafikusse täiendav vahetus, või kohustuslikus korras VangS § 139 lõikes 1 toodud juhtudel (erakorralised sündmused, vahetust üle võtma pidava vanglaametniku ilmumata jäämine, ettenägematu ülesande täitmise vajadus, kui töö katkestamine on vastuolus ametniku teenistusülesannetega). Seega on tegemist eelkõige lisatööga võrreldes korrapärase tööajaga. Ületunnitöö eest makstakse vanglaametnikule edaspidi lisatasu tema tunnipalga poolteisekordses ulatuses või kompenseeritakse ületunnitöö vaba aja andmisega (VangS § 139 lõige 3). Lisaks loobutakse muudatusega riigipühal töötamise tasustamise reguleerimisest vangistusseaduses, sest see kordab ATS § 40 lõiget 4. Punktidega 15-18 muudetakse § 139, mis reguleerib ületunnitööd. Punktiga 15 täiendatakse lõike 1 esimest lauset viitega ATS § 39 lõikele 1, mis avardab VangS § 139 rakendamisulatust. ATS § 39 lõige 1 võimaldab ametiasutusel ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Muudel juhtudel lubab ATS kohaldada ületunnitööd ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Erinevalt ATS-ist sätestab VangS § 139 lõige 1 konkreetse loetelu juhtudest, millal vangla võib nõuda vanglaametnikult ületunnitöö tegemist. Samas on loogiline, et VangS erisäte ei ole mõeldud piirama ATS-iga asutusele üldiselt antud võimalust nõuda ületunnitöö tegemist. Seetõttu on mõistlik teha normitehniline muudatus ja lisada viide ATS-i vastavale sättele ka vangistusseadusesse. Kuigi sama lahenduse annaks ka VangS-is sätestatud loetelust loobumine, ei ole see mõistlik, kuna selge näidisloetelu lihtsustab seaduse rakendajal selle kasutamist ning annab ka vanglaametnikele piisava selguse juhtudest, millal vanglal on õigus neilt lisaks töötamist nõuda. Seega on loetelu alles jätmine nii vanglaametnike kui vanglateenistuse huvides. PPVS-i kohaselt on politseiametnik kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd ka puhkepäevadel ja riigipühal. Samasugune täiendus tehakse PPVS § 77 lõike 1 eeskujul ka vangistusseaduses. Punkti 16 muudatusega täiendatakse PPVS-i eeskujul VangS § 139 lõiget 1 punktiga 4 ja luuakse võimalus nõuda ka vanglaametnikult sarnaselt politseiametnikuga ületunnitöö tegemist 8 riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks. Sarnane kohustus on politseiametnikel PPVS § 77 lõike 1 punktidest 1 ja 2 tulenevalt. VangS § 109 lõike 4 kohaselt võib vajaduse korral nt relvastatud üksust või vanglateenistuse ametnikku kasutada ametiabi korras vastavalt halduskoostöö seadusele ka avaliku korra tagamiseks. Kahtlemata on sellistes olukordades vaja, et vanglateenistus saaks ametiabi kohustusi täita, samuti panustada riigikaitse vajadusel või riigi julgeoleku tagamiseks. Kuigi vanglaametnikel on kohustus ametiabi anda, puudub norm, mis lubaks selle kohustuse täitmiseks kohustada ametnikku tegema ületunnitööd. Praktikas ei ole ületunnitööle kohustada lubava normi puudumine ülesannete täitmisel takistuseks olnud, sest vanglaametnikud on ka ise olnud motiveeritud erinevate eriülesannete täitmiseks, mis on võimaldanud neil saada häid kogemusi, teha koostööd teiste sisejulgeolekuasutustega ning tulla välja igapäevatöö rutiinist. Samas on mõistlik, et seadus võimaldaks vajadusel vanglaametnikku kohustada neid ülesandeid täitma ka ületunnitöö raames, nagu see on võimalik politseiametnike puhul. Seda enam, et kõige sagedamini annab vanglateenistus ametiabi politseile. Punkti 17 muudatusega jäetakse § 139 lõikest 2 välja viide vangla direktorile. Muudatus on vajalik vangla töökorralduse paindlikumaks muutmiseks. Seda, kelle poolt antud ülesandeid on vanglaametnik kohustatud täitma, ei ole vaja reguleerida seaduse tasemel. Vanglaametnikule võib kohustusliku ületunnitöö olukorra tekkimisel anda ülesandeid, mis ei kuulu vanglaametniku teenistusülesannete hulka, ka tema vahetu juht, kes juhib üksust, kus ametnik töötab, korrapidaja, kes on üksuse juhi ja vangla direktori puudumisel väljaspool päevast tööaega vanglas kõrgeim ametnik ja vastutab ka vangla järelevalve tagamise eest, või eriolukorra lahendamiseks moodustatud juhtimisskeemis selle olukorra juhtimist lahendav ametnik (vt ka VangS § 111 lg 21). Erijuhtudel võib olla vaja korraldada tavaliselt täidetavad ülesanded ringi ning vanglaametnikul võib olla vaja täita igapäevaste ülesannetega võrreldes teistsuguseid ülesandeid, sh näiteks juhul, kui ta asendab puuduvat vanglaametnikku. Punktiga 18 täiendatakse § 139 lõikega 4, mis laiendab vanglaametniku võimalust teha ületunnitööd. Seadust muudetakse nii, et vanglaametniku tööaeg koos ületunnitööga ei tohi ületada keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul tingimusel, et see ei kahjusta vanglaametniku tervist ja ohutust. Muudatus on seotud ka eelnõu punktiga 11. TLS § 46 lõikest 3 tulenevalt võivad tööandja ja töötaja leppida kokku, et tööaeg kokku võib ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, ja TLS võimaldab kokku leppida keskmiselt 52-tunnises töötamises tingimusel, et kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Praktikas on vanglaametnike tööaja planeerimisel tekkinud vajadus sarnaseks töö- ja puhkeaja erisuseks, nagu tuleneb viidatud TLS-i sättest. Vanglale pandud ülesannete täitmine eeldab katkematut ööpäevaringset teenistust, seega peab tööaeg olema planeeritud ööpäevaringsuse põhimõttel. Vanglaametnike vahetuste kestuseks on praegu kehtiva VangS-i kohaselt lubatud maksimaalselt 12 tundi ja neile kehtib tavaline tööajapiirang ja ületunnitöö piirang. Seoses töö järjepidevuse tagamisega ning arvestades vanglaametniku elukutse spetsiifilisusest tulenevat võimatust puuduvaid ametnikke igaühega asendada, on teatud tööülesannete täitmisel vaja planeerida teenistust nii, et ööpäevaringselt oleks järelevalve vanglas tagatud ja üksused piisavalt mehitatud. See võib tähendada seda, et teatud olukordades on vaja, et vanglaametnikul oleks võimalik töötada rohkem tunde. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ10 sätestab tööaja korralduse teatavate aspektide kohta liikmesriigi kohustuse tagada, et nädalane tööaeg ei ületa mingil juhul keskmiselt 52 tundi. Regulatsiooniga antakse võimalus teha teatud juhtudel ületunnitööd, kuid see ei kohusta vanglaametnikku tegema ületunnitööd. Ületunnitööd on vanglaametnikel kohustus teha vaid VangS § 139 lõikes 1 sätestatud juhtudel ja sageli teevad ametnikud ka sellel juhul ületunnitööd vabatahtlikult, sest ületunnitöö annab vanglaametnikule võimaluse saada ka suuremat sissetulekut. Muudatus on kooskõlas direktiivi nõuetega. Punktidega 19 ja 20 muudetakse § 140 lõiget 1 ning täiendatakse seda lõikega 3. VangS § 140 lõikest 1 jäetakse välja viide vangla direktorile kui isikule, kes võib vanglaametniku puhkuselt tagasi kutsuda. Seda pädevust ei ole vaja vangistusseaduses eraldi reguleerida. Vanglaametniku puhkusele kohaldub avaliku teenistuse seadus, mille kohaselt kohaldatakse puhkusele töölepingu seaduses sätestatut. Vanglaametniku tööandja on Eesti Vabariik ja tema tööandjana saab käsitleda tema ametisse nimetamise õigusega ametnikku. Üldjuhul nimetab vanglaametniku ametisse vangla direktor, kuid mõnel juhul nimetab vanglaametniku, näiteks relvastatud üksuse juhi, ametisse justiitsminister. Kui ametniku ametisse nimetamise õigusega isik ei ole volitanud muude teenistussuhtega seotud küsimuste otsustamist teisele ametnikule, siis on temal õigus katkestada ametniku puhkus. Muudatus loob teenistusalast paindlikkust. Paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 3 ja sätestatakse lisapuhkuse nõude aegumistähtaeg, mis praegu on seadusest puudu. Muudatusega ühtlustatakse vangistusseaduse regulatsioon teiste sisejulgeolekuasutuste eriteenistujate kohta kehtivate regulatsioonidega. Sama põhimõte on sätestatud politsei ja piirivalve seaduses (§ 81 lõige 3), päästeseaduses (§ 202 lõige 3) ning julgeolekuasutuste seaduses (§ 201). Vanglaametnikule võib VangS § 140 lõikest 2 tulenevalt anda põhjendatud juhtudel tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Muudatusest tulenevalt aegub lisapuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust antakse. Kui vanglaametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub tööle võtmise tõttu vastuvõtvas asutuses või lõppeb teenistussuhe, siis kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata. Lisapuhkuse hüvitamine vanglaametniku teisele ametikohale nimetamisel vastuvõtvas asutuses ei ole kooskõlas lisapuhkuse andmise põhimõttega, kuna lisapuhkuse andmise eesmärk on anda teenistujale võimalus taastuda pingelisest tööolukorrast ning lisapuhkuse rahaline hüvitamine ei täida seda eesmärki. Samuti ei täida eesmärki lisapuhkuse aegumise peatumine vastuvõtvas asutuses viibimise ajal. Selleks, et lisapuhkus eesmärki täidaks, tuleks see kasutada ära lähiajal pärast pingutust nõudva tööülesande täitmist. Punktiga 21 täiendatakse VangS § 146 lõikega 5 ja sätestatakse, et vanglateenistuse ametnikule kehtivad tervisenõuded laienevad ka vanglaametniku erialale õppima asuda soovivale isikule. Vanglateenistuse ametniku tervisekontrolli korda kohaldatakse praegu nii vanglaametnikele kui Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohtadel töötavatele ametnikele. Samas puudub selge viide nõude laienemisest vanglaametniku ettevalmistusteenistusele. Kuna ettevalmistusteenistuse eesmärk on koolitada välja tulevased vanglaametnikud, siis peavad ka õppima võetavad isikud vastama teenistusse võtmise tingimustele. Vastupidisel juhul võib vanglasse hiljem tööle võtmisel ja tervisekontrolli tegemisel selguda, et isikul on tervislikud takistused, mis ei võimalda teda vanglaametnikuna 10 Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32003L0088 10 tööle võtta. Seetõttu kontrollitakse praktikas ka õppima võetavate isikute tervist, et välistada hiljem tööle võtmist takistada võivad tervisehäired. Muudatus on seetõttu pealtnäha normitehniline, kuid parandab seaduses oleva õiguslünga. Muudatus ei too praktikas kaasa töökorralduslikke muudatusi. Punktidega 22 – 24 muudetakse § 151 ning vanglaametniku teeneterist nimetatakse ümber vanglateenistuse teeneteristiks. Teeneteristi võib anda nii vanglaametnikule kui muule isikule, kelle teeneid vanglateenistuse ees peetakse teeneteristiga tunnustamise vääriliseks. Seetõttu on õigem teeneteristi nimetada vanglateenistuse teeneteristiks, mitte vanglaametniku teeneteristiks. Paragrahvis asendatakse lisaks sõna „vanglaametnik“ sõnaga „vanglateenistuse ametnik“, kuivõrd ergutuse saaja ei pea olema vanglaametnik, vaid võib olla ka muu vanglateenistuse ametnik. Ühtlasi muudetakse sama paragrahvi lõiget 3 nii, et valdkonna eest vastutav minister saab lisaks vanglateenistuse teeneteristi ja vanglaametniku teenistusmedali kirjeldusele, nende andmise ja kandmise korrale reguleerida ka nende äravõtmise korda. Praegu puudub seaduses volitus teeneteristi ja vanglaametiku teenistusmedali äravõtmise korra kehtestamiseks, nagu see on olemas näiteks PPVS § 84 lõikes 2. Seadust täiendatakse PPVS-i eeskujul. Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks regulatsioon, mille kohaselt makstakse vangla direktorile teenistusest tähtaja möödumise tõttu vabastamisel hüvitist tema kuue kuu ametipalga ulatuses. Vangla direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, seega ta teab juba ametikohale nimetamisel, et viie aasta pärast ei pruugi ta enam vangla direktorina jätkata. Viieks aastaks nimetatakse ametikohale ka teiste valitsusasutuste juhid (näiteks PPA, PÄA, HÄK-i, KAPO, VLA peadirektorid, peaprokurör, juhtivprokurör), kuid teenistusest lahkumise hüvitist ei ole neile ette nähtud. Kuni 2013. aasta 1. aprillini oli samasugune hüvitis ette nähtud ka maavanematele, kuid ATS-i rakendussätete kohaselt tunnistati see kehtetuks. Praegu ei ole teenistustähtaja saabumisel hüvitist ette nähtud ühelegi ametnikule ning põhjendamatu on sellise hüvitise maksmine vangla direktorile. Muudatus võib riivata ametis olevate vangla direktorite omandipõhiõigust ja õiguspärast ootust. PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõiguse näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele.11 Kui vangla direktor nimetati ametisse ajal, kui kehtis regulatsioon vangla direktorile teenistustähtaja saabumisel hüvitise maksmiseks, võib tal olla tekkinud õiguspärane ootus, et viie aasta möödumisel makstakse talle hüvitisena kuue kuu ametipalk, kui ta otsustab teenistuses mitte jätkata või talle ei pakuta jätkamise võimalust. Riigikohus on leidnud12, et õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Seadusandja pädevuses on otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada. Seda arvesse võttes nähakse eelnõu punktis 27 ette ka rakendussäte, mille kohaselt enne 1. jaanuari 2022. a ametisse nimetatud vangla direktorile makstakse teenistustähtaja möödumisel teenistusest vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses ehk tema 11 Riigikohtu üldkogu 17. juuni 2004. a lahend nr 3-2-1-143-03, punkt 18. 12 Riigikohtu 2. detsembri 2004. a lahend nr 3-4-1-20-04, punkt 14. 11 teenistuses oleku ajal kehtinud korras. Pärast muudatuse jõustumist ametisse asuvale direktorile teenistustähtaja lõppemise tõttu teenistusest vabastamisel hüvitist ette nähtud ei ole. Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks ka eriregulatsioon, mis näeb vanglaametniku koondamise korral ette suuremad hüvitised kui ATS ametnikele üldiselt ja reguleerib erinevalt ka etteteatamist. Edaspidi lähtutakse vanglaametnike koondamisel ATS-is sätestatust. Seeläbi tagatakse ametnike võrdne kohtlemine, vähendatakse riigi kulusid ja soodustatakse asumist muule ametikohale. 2019. aastal eriteenistuste ühtlustamise töörühma kohtumisel, kus arutati eriteenistujate koondamishüvitiste erisust, lepiti kokku, et eriteenistuste ühtlustamise käigus kaotatakse nii politseiametnike, tegevteenistujate kui ka vanglaametnike koondamise hüvitiste regulatsioon ning see viiakse üldistele ATS-is sätestatud alustele. ATS-i järgi makstakse koondamisel hüvitis ühe kuu palga ulatuses. Kehtiva VangS-i järgi teatatakse vanglaametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisest ette 30 kalendripäeva enne vabastamise tähtaega. ATS-i järgi on ametnikule koondamisest etteteatamise tähtaeg seotud teenistusstaažiga ja sama põhimõte hakkab edaspidi kehtima ka vanglaametnikele. Samuti makstakse vanglaametnikele edaspidi koondamishüvitisi üldregulatsiooni alusel. Erinevuste säilitamiseks puudub praktiline vajadus, kuna vanglate suuremahulised reformid on toimunud ning edaspidi on põhjendatud vanglaametnikke kohelda koondamisolukorras sarnaselt teiste avalikus teenistuses töötavate ametnikega. Ühtlasi võimaldab tööstaažist sõltuva, kuni kümne kuu põhipalga suuruse koondamishüvitise kaotamine vajadusel otstarbekamalt läbi viia organisatsioonilisi muudatusi, arvestades rahaliste ressursside piiratusega. Nii nagu ATSi vastuvõtmisel jäeti uuest koondamishüvitise regulatsioonist välja nõue maksta koondamishüvitis teatud olukorras tagasi, jäetakse muudatusega sama nõue välja ka vangistusseadusest. ATS-i eelnõust jäeti regulatsioon välja põhjusel, et peeti ebaotstarbekas nõuda ametnikult uuesti ametisse nimetamisel koondamishüvitise tagastamist, kui selle suurus on ühe kuu palk. Teenistusest vabastamise hüvitisel ei ole pelgalt palga kompenseerimise eesmärk, vaid see on ka moraalseks toetuseks ametikoha kaotamise eest. Samuti leiti, et vähema kui ühe kuu palga tagasinõudmise menetlus tekitab ametiasutusele liigset töökoormust. Samad põhjendused on asjakohased ka vangistusseadusest sama kohustuse välja jätmisel. Oluline on ka see, et koondamisel on ametnikule ette nähtud töötuskindlustushüvitis töötuskindlustuse seaduse alusel ning ümberõpe ja tööturuteenused Töötukassa kaudu. Punktiga 26 täiendatakse vangistusseadust §-dega 1543 ja 1544. Muudatuste eesmärk on eriteenistuste regulatsiooni ühtlustamine ja õigusselguse loomine õigusnormide rakendamisel, mille ebaselgus võib tuua kaasa ametnike erinevat ja ebaõiget kohtlemist. Nagu PPVS § 40 puhul, tuleb ATS § 95 alusel koosmõjus VangS § 114 lõike 1 punktiga 3 vabastada teenistusest kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav isik. Samas sätestab PS § 22 lõige 1, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. 12. aprilli 2021. a otsuses asjas nr 5-21-1 tunnistas Riigikohus ATS § 95 lõike 1 ja § 15 punkti 5 ning PPVS § 40 punkti 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need koostoimes kohustavad politseiametniku teenistusest vabastama, kui ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav.13 Riigikohus leidis, et kuni menetluse lõpuni piisaks teenistussuhte peatamisest või teisele töökohale üleviimisest (p 32). Samamoodi ei ole 13 Otsus kättesaadav: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=5-21-1/10 12 põhjendatud vabastada juba teenistuses olevat vanglaametnikku enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Lisaks on võimalik rakendada isiku õigusi vähem riivavaid meetmeid. Kui asutus suudab tegu, milles ametnikku süüdistatakse, piisavalt tõendada ja tegu saab kvalifitseerida väärituks teoks, saab vanglaametnikule määrata distsiplinaarkaristuse ja ta teenistusest vabastada VangS § 150 lõike 1 punkti 4 alusel. Ka ATS § 75 lõikes 9 on sätestatud, et kui ametnik on rikkunud teenistuskohustust teoga, mille eest talle võidakse määrata kriminaalkaristus või karistus väärteo eest või mille eest võidakse temalt mõista välja kahjuhüvitis, ei ole välistatud ametnikule sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramine. Isikut vähem koormav abinõu võiks olla ka avaliku võimu teostamise õiguse peatumine selleks ajaks, kui isikule on kriminaalmenetluses esitatud kahtlustus. Sellisel juhul säilib isikul võimalus teenistuses jätkata olukorras, kus kahtlustus on olnud põhjendamatu. Muudatusega lahendatakse ka vangistusseadusest tulenev ja Riigikohtu lahendi läbi esile toodud õiguslik probleem. Paragrahviga 2 muudetakse kriminaalhooldusseadust. Punktiga 1 jäetakse kriminaalhooldusseaduse § 3 lõikest 3 välja viide vangla direktorile. Kehtiva seaduse paragrahvi 3 kohaselt võib vangla direktor kriminaalhoolduse ülesandeid anda lisaks kriminaalhooldajale ka teistele vangla teenistuses olevatele isikutele, kes vastavad kriminaalhooldajale esitatavatele nõuetele. Kriminaalhoolduse ülesandeid andva isiku nimetamine seaduses ei ole vajalik. Muudatuse tulemusel toimub kriminaalhoolduse ülesannete andmine vanglateenistuses sisepädevuse alusel. Punktiga 2 muudetakse § 14. Paragrahv reguleerib praegu kahte asja: esiteks seda, et kriminaalhooldusametniku nimetab ametisse vangla direktor, ja teiseks, et kriminaalhooldusametniku katseaeg on kuus kuud. Sättest jäetakse välja nõue, et kriminaalhooldusametniku nimetab ametisse direktor. Ametikohale nimetamise pädevus tuleb ATS §-st 22 ja VangS §-st 113 ja on nende seadustega reguleeritud. Seetõttu ei ole vaja seaduses nimetada ametikohale nimetamise õigusega isikut. Kriminaalhooldusametniku katseaeg on seadusest tulenevalt kuus kuud. Seadus ei anna võimalust määrata ametnikule lühemat katseaega ehk kuni kuuekuulist katseaega. Muudatusega antakse võimalus määrata kriminaalhooldusametnikule ametisse nimetamisel kuni kuue kuu pikkune katseaeg. Selliselt on regulatsioon paindlikum ja võimaldab ametniku ametisse nimetamisel hinnata asjaolusid isikupõhiselt ja läheneda katseaja pikkusele personaalsemalt. Nende kahe muudatuse tõttu muudetakse ka paragrahvi pealkirja, mis on normitehniline parandus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõus arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. a direktiivist 2003/88/EÜ tulenevate tööaja korralduse nõuetega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Konsolideerimisega seotud muudatused vangistusseaduses ja kriminaalhooldusseaduses Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 13 Muudatus ei mõjuta vanglas kinni peetavate isikute ega kriminaalhooldusaluste õigusi, kuivõrd teenistujate töö karistuse ja kriminaalhoolduse täideviimise sisu poolest ei muutu. Vanglateenistuse eri valdkondade juhtimisskeem ei mõjuta alluvussuhteid ministri, kantsleri ja asekantsleri vahel ega kriminaalpoliitilisi suunavalikuid. Samuti ei muudeta eelnõuga tööjaotust Justiitsministeeriumi osakondade vahel ega vanglate osakonna üldist vastutuse ulatust vanglate valdkonna eest. Seevastu aitavad muudatused kaudselt kaasa vangide ja kriminaalhooldusalustega tehtava töö kvaliteedi hoidmisele. Vangistusseadust ja kriminaalhooldusseadust muudetakse eesmärgiga tõhustada vanglate ülesannete täitmist, muuta juhtimine vähem bürokraatlikuks ja tagada teenuse juhtimisel otstarbekam töökorraldus. Muudatus võimaldab juhtida vanglaid tõhusamalt ja tagada paremini riigi ressursside optimaalset kasutamist. Halduskohtumenetluses esindamisega seotud muudatuste tõttu kohtute jaoks olukord ei muutu, kuivõrd kohtus esindamine toimub jätkuvalt volituse alusel. Kohus edastab menetlusdokumendid jätkuvalt asutusele, kes on haldusasjas menetlusosaline. Kohtute jaoks muudatustel mõju puudub, kuivõrd vastustaja määramise põhimõtted ei muutu. Samas on vanglateenistusel võimalik paindlikumalt korraldada oma tööd ning lisaks ühe vangla koosseisulisel kohal olevale juristile on võimalik volitada esindama ka teise vangla koosseisus asuvat juristi. Spetsiifilisemate küsimuste või ühe teemavaldkonna koondamine vähemate juristide kätte võimaldab paremini korraldada nendes küsimustes riigi kohtus esindamist ja jagada ülesandeid kogenumatele juristidele, eriti olukorras, kus hea ettevalmistusega juristi on keeruline tööle leida. Muudatuste ulatus on väike, kuivõrd need ei puuduta teisi asutusi peale vanglate. Valdkonna juhtimisskeemi kujundamine on iga kord valdkonna eest vastutava ministri otsus, mis kehtestatakse volitusnormi alusel ministri määrusega. Muudatused ei mõjuta kinni peetavaid isikuid ja kriminaalhooldusaluseid. 6.2. Eriteenistuste ühtlustamine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused puudutavad vanglaametnikke. Muudatustega ühtlustatakse vangistusseaduse teenistusõiguse regulatsioon PPVS-is ette nähtud alustega, nt töö- ja puhkeaja, ületunnitöö ja lisapuhkuse osas, kuivõrd vanglateenistuse teenistuslikud vajadused töö korraldamisel on suuresti samad, mis politseiteenistusel. Muudatus võimaldab asutustel oma tööd paindlikumalt korraldada ning ühtlasi tagatakse eriteenistujate samas olukorras võrdne kohtlemine. VangS-is sätestatud koondamishüvitiste eriregulatsiooni kaotamine mõjutab vanglaametnikke. Selle muudatuse mõju sagedus on harv, kuna Eesti vanglaasustuste reform, mille käigus ehitati kolm uut vanglat ja suleti vanad nõukogudeaegsed vanglad, on lõppenud. Sellega koos on möödunud vajadus viia läbi vanglaametnike suuremahulisi üleviimisi ja seeläbi koondamisi. Vanglateenistus organisatsioonina areneb pidevalt, kuid see ei tähenda, et ametnike üldiste koondamishüvitistega võrreldes mitu korda suuremad koondamishüvitised oleksid sotsiaalse tagatisena jätkuvalt põhjendatud. Selleks, et soodustada organisatsioonilisi arenguid ja kasutada riigi rahalisi ressursse säästvalt, on õigustatud lisasoodustuse kaotamine. Muudatus mõjutab ebasoodsalt koondamisolukorda sattuvat vanglaametnikku, kuid ametnikul, kes täna ei ole koondamisolukorras, puudub õiguspärane ootus, et ükskord kehtestatud soodustus kehtib igavesti. Lisaks tuleb tööandjal pakkuda koondamisolukorras olevale teenistujale vabu ametikohti, mistõttu ei lõppe koondamisolukord alati ka ametniku koondamisega. Vanglaametnikku ei kohelda pärast täiendava soodustuse kaotamist avalikus teenistuses töötava 14 ametnikuga võrreldes halvemini, vaid temaga ühetaoliselt. Muudatuse tulemusel hakkab kehtima ka vanglaametnikele ATS-i koondamishüvitiste üldregulatsioon. Muudatused mõjutavad kolme Eesti vanglat. Pärast muudatusi tuleb personalitöötajatel määrata uus staažitasu määr vanglaametnikele, kellel on muudatuse jõustumise ajaks täitunud 20 aastat vanglaametnikuna töötamist, ning viia ennast kurssi muutunud regulatsiooniga, et seda õigesti rakendada. Kuna nende muudatuste maht ja ulatus, mis puudutavad personalitöötajate tööd, ei ole suur ning iga teenistuja ametikohustuseks on ka enda pidev täiendamine, siis ei nõua muudatused olulisel määral lisategevusi, et neid ellu rakendada. Vajaduse korral korraldatakse vanglate personalitöötajatele nõupäev, kus muudatusi tutvustatakse. See tagab teenistujate informeerituse nende töövaldkonda puudutavatest muudatustest. Vanglaametikke, keda staažitasu tõus mõjutab, on 01.01.2022 seisuga prognoositavalt 37, mistõttu saab lisatöö mahtu pidada väikseseks. Edaspidi on muudatuse mõju sagedus harv, kuna nii pika staažiga vanglaametnikke ei ole palju. Seega on muudatuse mõju ulatus väike. Organisatsiooniliselt on muudatus oluline, kuna väärtustab pikaaegset töötamist ja võimaldab pika staažiga vanglaametnikke täiendavalt teistest eristada. Ametnike jaoks on tegemist motiveeriva muudatusega, mistõttu tuleb personalipoliitiliselt pidada muudatus, kuigi selle sagedus on pigem harv ja ulatus väike, oluliseks. Täiendavate käskkirjade vormistamine toob mõningast lisategevust ka Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes sisestab käskkirjad personali- ja palgaarvestuse andmekogusse. Mõne käskkirja täiendav sisestamine on väike lisatöö. Kuna käskkirjade sisestamine on RTK igapäevane ülesanne, muudatusel ei ole tuntavat mõju RTK töökoormusele, siis ei ole vaja planeerida ega läbi viia muudatusega kohanemisele suunatud tegevusi. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Teenuste konsolideerimisel saavutatav kokkuhoid sõltub valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud teenuste konsolideerimise ulatusest ja võimalikust vajadusest eelarvet vähendada. Kahekordselt tasustatavate lisatasude kaotamise tulemusel väheneb eelarvekulu u 200 000 eurot aastas. 8. Rakendusaktid Eelnõu ei too kaasa vajadust kehtestada uusi rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Arvestades ülesannete üleandmise ettevalmistamiseks ning vajalikeks personalitoiminguteks kuluvat aega, on eelnõu seadusena jõustumiseks kavandatud 1. jaanuar 2022. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ___________ kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Tallinna Halduskohtule, Tartu Halduskohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Riigikohtule ja Õiguskantsleri Kantseleile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks ka vanglatele ja vanglakomisjonile. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2021. a (allkirjastatud digitaalselt) 15  Haridus- ja Teadusministeerium Meie 24.09.2021 nr 8-1/5986 [email protected] Munga 18 50088, Tartu Eelnõu edastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tagasisidet palume esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 8. oktoobriks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisad: 1) Eelnõu; 2) Seletuskiri Lisaadressaadid: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Laura Glaase 620 8219 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 24.09.2021 17:14 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Talhk info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tartu HK Tartuhk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Vangla Vanglakomisjon <[email protected]>; Tartu Vangla vanglakomisjon <[email protected]>; Viru Vangla Vanglakomisjon <[email protected]>; Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit <[email protected]> Teema: Eelnõu edastamine Manused: 8-15986 24.09.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks. Tagasisidet ootame 8. oktoobriks. Pealkiri: Eelnõu edastamine Registreerimise kuupäev: 24.09.2021 Registreerimise number: 8-1/5986. Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee