Vastus

Maris Lauri Teie 23.04.2021 nr 8-1/2722 Justiitsministeerium Meie 19.05.2021 nr 10-3/21-175-2 [email protected] Seisukoht elatise uuendatud eelnõu kohta Austatud minister Vastuseks Teie 23.04.2021 kirjale edastan allpool Pärnu Maakohtu seisukoha elatise regulatsiooni muutmise eelnõu osas. Sissejuhatuseks märgin, et Pärnu Maakohtu seisukoht tugineb peaasjalikult kohtunik Leanika Tamme kommentaaridel, millele on mõnes osas (eelkõige rakendussätted) lisatud ka allakirjutanu enda mõtted.  Tuleb tõdeda, et eelnõuga on muudetud tervet elatise kontseptsiooni. Kui seni on elatise osas riik olnud seisukohal, et vanemad on kohustatud oma last eelkõige ise ülal pidama, siis uue PKS § 101 lg 6 mõtte kohaselt muutub lapse täiendavaks ülalpidajaks riik elatise maksmiseks kohustatud isiku ehk lahus elava vanema asemel. Riiklike toetuste elatise baasmäärast automaatselt maha arvamise süsteem ei võta arvesse lahus elava vanema tegelikku võimekust lapsele oma sissetulekutest ülalpidamist anda. Kohtul on vaikimisi elatise hagimenetluses (mis on võistlev menetlus), kus hagejaks on alaealine laps, õigus rakendada uurimisprintsiipi. Sellest tulenevalt tekib olukord, kus alaealise lapse poolt baasmäärast suurema elatise nõude esitamise korral asub kohus lahendama riigi tasandil küsimust ja leidma põhjendusi, miks vanem peab oma last ülal pidama ulatuses, milleks ta tegelikult igati võimeline on. Baasmäära rakendamine on vajalik ja põhjendatud miinimumsissetulekuga isiku korral, kes enda heaolu kahjustamata ei ole võimelised elatist andma. Kui aga sama metoodikaga läheneda Eesti keskmisest suurema sissetulekuga vanemale, kes lapse (laste) ülalpidamiskohustust ka pere varasema kooselu ajal on täitnud, halveneb lapse (laste) heaolu sellises peres olulisel määral. Eelnõuga luuakse olukord, kus elatise baasmäärast suurema nõude esitamise korral (olgu siis põhjuseks lapsega koos elava vanema halvem/halvenenud majanduslik olukord või lapse erivajadused) muutub hagimenetlus koheselt väga tõendimahukaks ning tõendamiskoormis on siin alaealisel lapsel kui hagejal. Sellega suureneb ka mõistlik menetlusaeg ja tõuseb kohtute koormus elatise lahendamisel. Samuti halveneb menetluse ajaks laste olukord. Aadressid: Kuninga 22, Pärnu, 80099; registrikood: 74001883; telefon: 447 9500; faks: 447 9590; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee   Eelnõu põhjal jääb mulje, et lastega koos elava vanema panus perekonna ülalpidamisse on võrreldes lahus elava vanemaga oluliselt suurem nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Seda saab vaadata läbi seletuskirja näite nr 1 järgmiselt: 1. Vanemad ei vaidle kohustatud isiku sissetuleku suuruse üle. Ta on kohustatud elatist tasuma ühele lapsele. Lapsetoetust saab lapsega peamiselt koos elav vanem. Kohustatud vanem veedab lapsega koos keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Elatise summa saamiseks on vaja elatise baassumma 180 korrigeerida THI-ga (aastal 2022 korrigeeritakse elatise baassummat 2021. aasta THI põhjal 1. aprillil), lisada sellele 3% eelneva kalendriaasta keskmisest töötasust (2020. aastal oli keskmine brutotöötasu 1448 eurot kuus ja 3% sellest 43 eurot). Seega 180 + 43 = 223. Sellest summast tuleb maha arvata pool lapsetoetust (60 / 2 = 30). Seega 223 – 30 = 193. Saadud summast tuleb omakorda proportsionaalselt maha arvata lapsega koos veedetavate päevade hulk. Selleks et saada summa, mis tuleb iga lapsega koos veedetava päeva kohta elatise summast maha arvata, on vaja korrutada eeltoodud elatise summa kuude arvuga aastas (193 x 12 = 2316) ning jagada saadud summa päevade arvuga aastas (2316 / 365 = 6 (täisarvuks ümardatult)). Seega on ühe lapsega koos veedetava päeva kohta elatise summast maha arvatav summa 6 eurot. Selle näite puhul veedab vanem lapsega keskmiselt 7 ööpäeva kuus, niisiis 7 x 6 = 42. Seega 193 – 42 = 151. Viidatud asjaolude korral oleks elatise summa sellele konkreetsele lapsele 151 eurot kuus. Kui nüüd siia lisada juurde, et vanemad teenivad võrdselt kumbki 1700 eurot kuus, siis lahus elav vanem panustab elatise näol lapse ülalpidamisse 151 eurot kuus, mis on 8,88 % vanema sissetulekust. Lisaks panustab lahus elav vanem lapsega tegelemisse 7 päeva kuus, kuid vanem ei pruugi seda teha, kuna vanemat ei saa kohustada ka kohtu poolt kindlaks määratud lapsega suhtlemise korda täitma, kui vanem kohtumised ära jätab. Kavandatud abinõu – vanemad peaksid avaldama, mitu päeva kuus nad lapsega veedavad (PKS § 101 lg 7), ei taga mingil viisil deklareeritud ülalpidamiskohustuse andmise tegelikku täitmist. Selle täitmatajäämisest tekib koheselt uus alus elatise ja/või suhtluskorra vaidluse muutmiseks kohtusse pöördumiseks. Võib ette kujutada, et suhtluskorrad hakkavad edaspidi kohtuvaidlustes kujunemagi selliselt, et vähemalt paberile saaks kirja 7 päeva lapsega kuus. Hiljem hakatakse aga vaidlema, kas seda tegelikult täidetakse. Kohus ei saa kehtiva PKS järgi ise suhtluskorra määramist algatada ja pealegi ei ole sunnivahendeid selle täitmiseks. Samas - elatise sidumine suhtluskorraga pikendab oluliselt elatise nõudmise menetlust. Selliste menetluste vältel tekivad uued elatisevõlad ning lapsed ei saa vaidluse kestel elatist. See kahjustab otseselt lapse õigust saada vanemalt pidevalt ülalpidamist, elatise saamatajäämine kahjustab omakorda lapse arengut, heaolu ja ebapiisava sissetuleku korral ka laste tervist. Kannatab ka lahuselava lapse suhe vanemaga. Elatis seoti suhtluskorra vaidlustest lahti ca 20 aastat tagasi. Peamine menetluste lahtisidumise põhjus oli lapsele elatise saamise menetluste muutmine kiiremaks ja lihtsamaks, sest elatise saamine on ajakriitiline menetlus – laps vajab elatist iga päev ka menetluse ajal ning pikad menetlused pärsivad oluliselt laste heaolu. Praeguste muudatuste tulem on tõenäoliselt vastupidine – on alust eeldada, et elatise ja suhtluskorra menetluste ühenduvad ja see kahjustab otseselt lapse õigust saada pidevat ülalpidamist, samuti kahjustab elatise tasumata jätmine lapse arengut, võimekuse arendamist ja elatise maksmata jäämise korral saab kahjustada ka kasvava lapse tervislik seisund. Siinkohal võiks kaaluda lihtsustatud korras elatise menetluse ajal hagi tagamise rakendamist. Kokkuvõtvalt ei tohiks elatise nõude lahendamine olla ajamahukas ja keerukas menetlus, pidades silmas alaealise hageja õigust saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt.  Elatise suurendamise võimalus kajastub eelnõus § 102 lõikes 3, mille kohaselt võib kohus suurendada käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summat muu hulgas lähtuvalt lapse tegelikest vajadustest, kummagi vanema sissetulekust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. On küsitav, kas on mõistlik lapse ülalpidamise ulatust vanema võimekusest last ülal pidada täielikult lahti siduda. Peamine argument selle vastu on lapsele kui hagejale pandav tõendamiskoormis. Laps, kes elatist nõuab, peab hakkama tõendama oma tegelikke vajadusi, kohustatud vanema sissetulekut ja kulude jaotust vanemate vahel. Kohtu ees seisab selliste menetluste korral igakordselt lapse kõigi kulutustega tutvumine, minimaalselt 1 kuu kuni 1 aasta pikkuse perioodi vältel. Kulutuste tõendamine tähendab, et laps peab asuma kohtule igakordselt esitama kulutusi tõendavaid dokumente (kassatšekid, arved, e-arved, kontoväljavõtted jpm) ning kohus peab lahendis kõiki neid tõendeid analüüsima. Lisaks loob kulutuste nimekiri vaidlusmomendi iga üksiku kululiigi põhjendatuse osas, seda olukorras, kus vanem on suuteline neid kulutusi oma sissetulekutest katma, kuid tal puudub lapse ees kohustus üle minimaalse summa kulutusi teha. Kõigi nende vaidluste pidamise ajal katab lapse esmase ülalpidamise ja esmavajadused lapsega koos elav vanem ning riik, makstes lapsetoetusi. Kõiki lapsele minimaalsetest eluks vajalikest kulutustest ületavaid kulusid lapsega alaliselt koos elav vanem, kellele langeb samaaegselt ka peamine ajaline koormus lapse kasvatamisel. Põhimõtteliselt loob eelnõu seega eeldused väga pikaajaliste ja korduvate elatisevaidluste tekkeks. Kohtute väga pikaajaline praktika elatisenõuetes näitab, et enamus hagejaist nõuab miinimumelatist eelkõige eeltoodud põhjusel - üle miinimumi nõutava elatise tõendamiskoormis lasub hagejal, s.o. alaealisel lapsel, selline elatise nõudmise menetlus on väga ajamahukas ja last ülal pidavat isikut koormav, põhjustades lisakulutusi õigusabile. Sealjuures on ette näha ka menetlustes riigi õigusabi taotluste arvu suurenemist elatiste menetlemisel alaealise lapse esindamiseks. Praegune praktika on kohtutes erinev – elatise asjades jäetakse sageli riigi õigusabi RÕS § 7 lg 1 p 1 ja TsMS § 219 lg 3 alustele tuginedes andmata.  Eelnõuga kavandatav muudatus halvendab (kohtuvaidluste senist üldist praktikat arvesse võttes) väga olulisel määral mitmelapseliste perede majanduslikku olukorda, kui lahus elava vanema elatise tasumise kohustus ei arvesta üldse isiku tegelikku võimekust elatist tasuda. Miinimumi täielik kaotamine ei ole seega laste huvides.  Elatiskalkulaatori kasutuselevõtt on iseenesest hea mõte, kuid see ei muuda tõendamiskoormist juhul, kui lapse vajadused on baasmiinimumist suuremad.   Rakendussättena pakutud § 2172 on ideena suurepärane, sest põhimõtteliselt on Riigikohus korduvalt juhtinud tähelepanu elatise miinimummäära liigsele suurusele. Samas on sellel regulatsioonil ka varjukülg, ja nimelt: kas riigiõiguslikust aspektist on üldse võimalik ühe lõikega tuhandete kohtulahendite muutmine ja kas see on õiglane laste ning nendega koos elava vanema suhtes (kes rahulolematuse korral peab nüüd ise lapse nimel kohtusse tulema), on omaette küsimused. Keeruline on prognoosida, kas kohtute koormus tõuseb rohkem juhul, kui elatist peavad kohustatud vanemad uute põhimõtete järgi vähendama tulema või juhul, kui elatist peavad automaatse vähendamise tõttu last igapäevaselt ülal pidavad vanemad suurendama tulema. Võib eeldada, et pakutav lahendus tõepoolest kohtutesse vähem lisakoormust toodab, kuid samapalju võib eeldada, et see lõhestab ühiskonda ja tekitab palju paksu verd niigi enamasti halvasti omavahel läbisaavate lahuselavate lapsevanemate vahel.  Kohtunike arvu suurendamine tekkivate elatisvaidluste võimendumise perioodiks on igal juhul vajalik ja siinkohal ei ole vajalik rõhutada võimalust neid kohti hiljem pensionile jäävate kohtunike arvelt „tagasi võtta“. Arvestades praegust maakohtute töökoormust ja selle veelgi kasvavamat tendentsi ei anna ilmselt arvnäitajad paari aasta pärast alust kohtunike arvu kärpida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste Kohtu esimees