Karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise eelnõu edastamine kooskõlastamiseks

Ministeeriumid Kaasatud asutused Meie 30.04.2021 nr 8-1/2916 Karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise eelnõu edastamine kooskõlastamiseks Justiitsministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse seksuaalse enesemääramise eapiiri ja minimaalset abiellumise vanust. Palume arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul, 21. maiks 2021.a. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Riigikohus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Maakohtud Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Ülikool Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Psühhiaatrite Selts Eesti Seksuaaltervise Liit Naiste Varjupaikade Liit Eesti Naisteühenduste Ümarlaud MTÜ Oma Tuba ja Feministeerium MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus MTÜ Lastekaitse Liit Margus Veem Eesti Noorteühenduste Liit Eesti MTÜ Eluliin SA Eesti Inimõiguste Keskus MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus Eesti Naistearstide Selts Eesti LGBT Ühing Eesti Lastearstide Selts Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 noorteaktiiv Ühise Eesmägi Nimel Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine Anne Kruusement 620 8203 [email protected]  EELNÕU 30.04.2021 Karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seadus (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) § 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 1441 järgmises sõnastuses: „§ 1441. Alaealise suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (1) Vähemalt kuueteistaastase isiku poolt noorema kui kaheteistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest – karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud isik, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“; 2) paragrahvi 145 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 145. Täisealise suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (1) Täisealise isiku poolt noorema kui kuueteistaastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest, välja arvatud kui täisealise ja neljateistaastase kuni kuueteistaastase isiku vanusevahe ei ole suurem kui viis aastat, – karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“; 3) paragrahvi 1451 lõikes 2, § 1751 lõikes 1, 178 lõikes 1 ja § 1781 lõikes 1 asendatakse sõna „neljateistaastane“ sõnaga „kuueteistaastane“ vastavas käändes; 4) paragrahv 147 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 147. Noorema kui kaheteistaastase isiku arusaamisvõimetus (1) Noorem kui kaheteistaastane isik loetakse käesolevas jaos sätestatud süütegude mõttes arusaamisvõimetuks, kui teo toimepanija on täisealine. (2) Noorem kui kümneaastane isik loetakse käesolevas jaos sätestatud süütegude mõttes arusaamisvõimetuks, kui teo toimepanija on alaealine.“; 5) paragrahvi 1751 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegu ei ole süüline, kui see pannakse toime vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult, selle eest ei anta rahalist tasu või mis tahes muud hüve ning lapse ja toimepanija vanusevahe ei ületa käesoleva seadustiku § 1441 lõikes 1 või § 145 lõikes 1 sätestatut.“; 6) paragrahvi 178 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud tegu ei ole süüline, kui lõikes 1 nimetatud teose või selle reproduktsiooni käitlemine toimub vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult toimepanija ja lapse isiklikuks tarbeks, selle eest ei anta rahalist tasu või mis tahes muud hüve ning lapse ja toimepanija vanusevahe ei ületa käesoleva seadustiku § 1441 lõikes 1 või § 145 lõikes 1 sätestatut.“; 7) paragrahvi 179 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Täisealise isiku poolt nooremale kui kuueteistaastasele isikule või alla kaheksateistaastase isiku poolt nooremale kui neljateistaastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmise, näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise või sellisele isikule seksuaalse kuritarvitamise näitamise või sellise isiku nähes suguühtesse astumise või muul viisil teadvalt tema seksuaalse ahvatlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“. § 2. Perekonnaseaduse muutmine Perekonnaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse arv „15“ arvuga „16“; 2) seadust täiendatakse §-ga 2172 järgmises sõnastuses: „§ 2172. Alaealise abiellumisea muudatuste kohaldamine Kui kohus on saanud avalduse 15-aastaseks saanud isiku teovõime laiendamiseks käesoleva seaduse § 1 lõike 3 alusel enne 2022. aasta 1. jaanuari, lahendab kohus avalduse selle esitamise hetkel kehtinud sätete alusel.“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2021 Algatab Vabariigi Valitsus (algatamise kuupäev) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri Justiitsminister  Karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse karistusseadustikku ja perekonnaseadust. Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse karistusseadustikku muudatused, mis seonduvad seksuaalse enesemääramise eapiiriga (neliteist aastat), mis on kehtinud 1992. aastast, kui Eesti taasiseseisvumise järel muudeti kriminaalkoodeksit. Sama regulatsiooni võttis üle 2002. aastal jõustunud karistusseadustik. Eelnõuga luuakse karistusseadustikku üks uus süüteokoosseis ning muudetakse kuut paragrahvi, mis kõik asuvad seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude jaos ning on seotud alaealise või lapseealise kannatanuga. Eelnõu muudatuste kese on seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine seniselt neljateistkümnelt aastalt kuueteistkümnele ning sellega seotud muudatused. Oluline on, et võrreldes kehtiva õigusega tehakse noortele täisealistele erisus seksuaalsete suhete lubamiseks alaealistega, see on nn Romeo ja Julia klausel, mille kohaselt ei ole karistatav noore täisealise seksuaalsuhe 14 – 15 aastase alaealisega, kui nende vanusevahe on kuni viis aastat. Seega on lubatud konsensuslikud seksuaalsuhted 14 aastasel kuni 19 aastasega ning 15 aastasel kuni 20 aastasega. Alates 16 eluaastast piirangut ei kehtestata. Samuti käsitleb eelnõu vahetegu täisealise isiku poolt toime pandud kuritegudel ja alla kaheksateistaastase isiku poolt toime pandud samalaadsetel tegudel. Nimetatud vahetegu on vajalik eelkõige seetõttu, et vältida noorte omavaheliste eakohaste, normaalsete ja konsensuslike seksuaalsuhete karistatavaks muutumist pärast eapiiri tõstmist. Eapiiri tõstmine aga tagab laste parema kaitse täiskasvanute poolt seksuaalse ärakasutamise eest. Eelnõuga tõstetakse ka arusaamisvõime piiri kehtivalt kümnelt aastalt kaheteistkümnele, kuid ka siin tehakse erisus olenevalt sellest, kas tegemist on täisealise isiku poolt toime pandud kuriteoga või alla kaheksateistaastase isiku poolt toime pandud teoga. Viimasel juhul loetakse arusaamisvõime piiriks endiselt kümme aastat. Analoogsed muudatused tehakse ka KarS 11. ptk 2. jaos. Esiteks muudetakse pornograafilises ning erootilises situatsioonis alaealistega etteaste, teose vm-ga seotud tegevusi, mis on reguleeritud kahes paragrahvis, kus kehtiva seaduse kohaselt on vanusepiir kaheksateist eluaastat ning teatud tegude puhul neliteist aastat. Erootiliste teostega seonduvalt tõstetakse vanusepiiri neljateistkümnelt eluaastalt kuueteistkümnele. Selleks, et välistada vabatahtliku ning eakohase suhte raames loodud pornograafilise materjali käitlemise eest karistamist, lisatakse kuriteokoosseisudele süüd välistavad asjaolud. Lapseealise seksuaalse ahvatlemise korral saab olema vanusepiir täisealise isiku poolt toime pandud tegude korral kuusteist eluaastat ning alaealise toimepanija korral säilitatakse senine neljateistaastane vanusepiir. 1 Samuti muudetakse perekonnaseaduses sisalduvat erandlikku abiellumise iga viieteistkümnelt aastalt kuueteistkümnele, kuna see muudatus on otseselt seotud seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega kuueteistkümnele aastale. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunikud Anne Kruusement (620 8203, [email protected]) ja Martin Ziehr (620 8118, [email protected]) ning analüüsitalituse nõunik Brit Tammiste (620 8179, [email protected]). Perekonnaseaduse muudatused on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Andra Olm (620 8244, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga kavandatu kohaselt muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni RT I, 03.03.2021, 3 ning perekonnaseaduse redaktsiooni RT I, 27.10.2020, 15. Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. 2020. ning 2021. aastal eri üksikisikute ning organisatsioonide esitatud seisukohtades on lisaks ettepanekule tõsta seksuaalse enesemääramise iga nähtud ette, et samas võiks seada sisse erisuse eapiiri lähedase vanuse korral (ingl close-in-age). Lisas 2 on kaasamise käigus tehtud ettepanekud seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmiseks. Lisaks toimusid samal teemal mitmed arutelud, näiteks 22.03.2021 toimus Riigikogu õiguskomisjonis arutelu seksuaalse enesemääramise eapiiri võimaliku muutmisega seotud poolt- ja vastuargumentide üle ning 29.03.2021 toimus veebikohtumine justiitsministri ja naistearstide esindajate ning lastepsühholoogi ja psühhoterapeudiga1. Sotsiaalkaitseminister ning haridus- ja teadusminister korraldasid samuti kohtumisi oma haldusalas, kus arutati muu hulgas seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist2. Eelnevalt esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon 16.02.2021. a Riigikogule karistusseadustiku muutmise eelnõu (339 SE3), milles tegi ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramise eapiiri neljateistkümnelt aastalt kuueteistkümnele, ning samuti ettepaneku tõsta muudetavate kuriteokoosseisude sanktsioonimäärasid. Vabariigi Valitsus arutas EKRE eelnõu 18.03.2021. a, kuid loobus eelnõu kohta arvamuse andmisest. Analoogse karistusseadustiku muutmise eelnõu esitasid 15.03.2021. a sotsiaaldemokraatide (SDE) fraktsioon ja Riigikogu liige Raimond Kaljulaid (eelnõu 348 SE4), mida samuti arutati 1 Justiitsminister arutas naistearstidega seksuaalse enesemääramise eapiiri üle, 29.03.2021. 2 Noored tegid sotsiaalkaitseministrile ettepaneku tõsta seksuaalse enesemääramise vanusepiir 16. eluaastani, 31.03.2021. 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/324739c2-95d5-47e5-ac8f- 3131bf34a20d/Karistusseadustiku%20muutmise%20seadus 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c4f65446-c038-4d63-a798- 8e0a879b8672/Karistusseadustiku%20muutmise%20seadus 2 Vabariigi Valitsuses 15.04.2021. a toimunud istungil. Ka selle kohta loobus valitsus arvamuse andmisest. Riigikogu õiguskomisjonis toimus 22.03.2021. a istung, kus teemat arutasid ministeeriumite esindajad ning kaasatud eksperdid. Ühiselt leiti, et vaja on võimalikult kiiresti valmistada ette karistusseadustiku muudatused seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmiseks. 23. märtsil 2021. a toimus sotsiaalkaitseministri ettepanekul haridus- ja teadus-, justiits- ning siseministri kohtumine, kus lepiti kokku, et seksuaalse enesemääramise eapiiri teemaga minnakse kiireloomuliselt edasi. Kohtumisel leiti, et varem on tehtud küllalt analüüse ja peetud arutelusid ning vaja on astuda samme, milleks on muudatuste tegemine karistusseadustikus ning ennetusmeetmete ja abimeetmete tõhustamine. Meedia on seda teemat samuti laiaulatuslikult kajastanud. Kaasamise tulemusena on valminud siinne eelnõu ja seletuskiri. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuid sellele eelnes laiaulatuslik kaasamine, mille käigus saatsid oma arvamuse Riigiprokuratuur, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Tartu Maakohus, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Seksuaaltervise Liit, Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, MTÜ Oma Tuba ja Feministeerium, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, MTÜ Vägivallavaba Elu Kaitseks, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus, MTÜ Kodanikujulgus, MTÜ Saaremaa Naiste Tugikeskus, Eesti Naisliit, Saale ja Indrek Kaing, seksuaalkäitumise alase nõustamise psühholoog Margus Veem, MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine, Arstiteadusüliõpilaste Selts, Õiguskantsleri Kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru, Eesti MTÜ Eluliin, SA Eesti Inimõiguste Keskus, võrdse kohtlemise võrgustik, MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti Naistearstide Selts, Eesti LGBT Ühing, Eesti Lastearstide Selts ja noorteaktiiv Ühise Eesmägi Nimel. Eelnõu eesmärk on kaitsta alaealisi lapsi täiskasvanute seksuaalse tegevuse eest. Lapsed vajavad täiendavat kaitset neid kahjustada võivate seksuaalkogemuste eest. Soovitud olukord, milleni tahetakse jõuda: Eesti lapsed on kaitstud seksuaalvägivalla eest. Aja jooksul väheneb nende laste osakaal, kes on lapsena seksuaalset väärkohtlemist kogenud. Väärkohtlemise korral jõutakse kiiremini olemasoleva abini, sh kõrvalseisjate märkamisel ja toel. Ühiskonnas on vähem neid, kelle hoiakud on laste suhtes toimepandavat seksuaalvägivalda lubavad. Hoiakute muutust ning elu jooksul kogetud seksuaalse väärkohtlemise ulatust mõõdetakse perioodiliselt läbiviidavate uuringutega. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt tuleb vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks pöörata tähelepanu muu hulgas haridusele ning sotsiaalsetele oskustele, tugi- ja abistavatele teenustele, majanduslikule toimetulekule, vanemluse ning hooldajate toetamisele, 3 turvalisele keskkonnale, normidele ja väärtustele ning seadusandlusele.5 Seega peab seadusandlus toetama vägivallaennetuse taotletavaid muudatusi. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 19 ütleb, et last tuleb kaitsta igasuguse vaimse ja füüsilise vägivalla, ülekohtu, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või ärakasutamise ning seksuaalse või muu kuritarvitamise eest. Lapsel on õigus perekonna, ühiskonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi erilisele kaitsele ning abile. Seksuaalkuritegudest politsei teavitamine on viimase kümne aastaga kahekordistunud, kuid elanikkonnas tehtud uuringutest on teada, et enamik seksuaalvägivalla ohvreid ei teata endaga juhtunust ega otsi abi. Samas ei ole laste ja noorte seksuaalne väärkohtlemine vähenenud. Noored soovivad saada rohkem infot seksuaalse väärkohtlemise ennetamise võimalustest ning praktilisi oskusi enda seksuaalõiguste kaitseks. Viimastel aastatel on loodud uusi teenuseid seksuaalvägivalla ohvritele, kuid see olemasolev abi peab jõudma rohkemate inimesteni ning probleemsest seksuaalkäitumisest rääkimine ja tee abini tuleb muuta lihtsamaks. Juhtumite uurimine, tõendamine ning tagajärgedega tegelemine peab olema pidev, professionaalne ja toimuma eri asutuste koostöös.6 Inimese üheks põhiõiguseks on muu hulgas seksuaalse enesemääramise õigus, s.o õigus vabalt valida, kas, kellega, millal ja mil viisil seksuaalvahekorda astuda. Selleks, et kaitsta lapsi seksuaalse ärakasutamise eest ja tagada laste normaalne areng (sh lapse eale kohane seksuaalne areng), on seadusesse sisse toodud seksuaalse enesemääramise vanuse määratlus (ingl age of sexual consent). Eestis on karistusseadustiku kohaselt seksuaalse enesemääramise eapiiriks 14 aastat, mis tähendab, et täisealise isiku seksuaalvahekord noorema kui 14-aastase lapsega on täisealise jaoks igal juhul seksuaalkuriteona karistatav. Alates 2013. aastast on keelatud suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades, mis tähendab seda, et keelatud on, et täiskasvanu astub alaealisega suguühtesse või teeb mingi muu sugulise iseloomuga teo, kasutades ära lapse sõltuvust temast või kuritarvitades lapse suhtes saavutatud mõjuvõimu või usaldust. Selle teo puhul ei eeldata vägivalda ega sundi, samuti ei pea kannatanu olema seisundis, kus ta ei saa toimunust aru või ei ole lihtsalt võimeline vastupanu osutama. Vastupidi, selle teo puhul võib initsiatiivikaks pooleks olla laps ise, aga karistatav on selline seks ikkagi, kui täiskasvanu ja lapse vahel on usaldussuhe (nt peresõber, tugiisik, nõustaja, vaimulik), sõltuvussuhe (nt pereliige, sh kasuvanem, eestkostja, lapsehoidja, hooldaja, sotsiaaltöötaja) või mõjuvõim/autoriteet (nt õpetaja, treener, staar/iidol/kuulsus). Nimetatud juhtudel on mitte vaid seks, aga ka igasugune muu suguline tegevus alla 18-aastase lapsega keelatud isegi siis, kui laps ise selleks tahet väljendab. Selle teo toimepanemise eest karistatakse kuni 8-aastase vangistusega. Eestis on seksuaalvägivalla problemaatika muutunud ühiskonnas järjest rohkem avalikuks ning sellega seotud tabuteemasid on hakatud aina julgemalt käsitlema. Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise arutelu oli aktiivne 2010. aastal, mil valmis ka seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise analüüs7. Sellele eelnesid mitmed ettepanekud eapiiri tõstmiseks nii Sotsiaalministeeriumi kui lastekaitsega seotud organisatsioonide poolt. Kõnealust küsimust 5 WHO 2016: INSPIRE. Seven Strategies for Ending Violence Against Children. https://www.who.int/publications/i/item/inspire-seven-strategies-for-ending-violence-against-children 6 Vägivalla ennetamise kontseptsioon aastateks 2021-2025. Justiitsministeerium. Tööversioon. 7 Seksuaalse enemääramise eapiiri muutmise analüüs (2011: Tamm, K. ja Ploom, T.) 4 arutasid siis Riigikogu õiguskomisjon ja täiskogu (2010. a menetleti eapiiri tõstmise eelnõu 728 SE8) ning avalikkus laiemalt. Varem on 2008. aastal Sotsiaalministeerium teinud eapiiri tõstmise ettepaneku 15 aasta peale. 2010. aastal võttis Riigikogu XI koosseis menetlusse roheliste fraktsiooni ettepaneku tõsta eapiir 14 aastalt 16 aastale. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (SE 728, 2010) hääletati selle esimesel lugemisel juunis 2010. a Riigikogu täiskogus menetlusest välja. Vahepealsel perioodil on Eesti võtnud üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (2011/93/EL), mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (nn lapsporno direktiivi), Eestis suhtes on rahvusvaheliselt jõustunud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (nn Lanzarote konventsioon)9 ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon (nn Istanbuli konventsioon)10, koostatud on „Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014“, „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020“ ning koostamisel on „Vägivalla ennetamise kokkulepe aastateks 2021-2025“. Laste ja perede arengukava 2012-2020 tegevussuund 2.1.1 käsitleb seksuaalharidust ning suund 3.2.2 väärkoheldud laste abistamist11. Kui 2010. ja 2011. aastal oli lapsporno vastu võitlemise direktiiv EL-is menetlemisel ning Eestil seisis ees kohustus üle vaadata lastevastaste seksuaalkuritegude koosseisud ja karistusmäärad, siis jäeti eapiiri muudatuste ettevalmistamine ootele kuni direktiivi ülevõtmiseni. Direktiiv aga ei näe ette, milline seksuaalse enesemääramise piir olema peaks. Eapiir erineb riigiti märkimisväärselt, Eesti kuulub Euroopa Liidus madalama eapiiriga riikide hulka. Võrreldes 2011. aastaga on Eestis seadusemuudatustest jõustunud 2013. aastal seksuaalse enesemääramise eapiiri erisus, mis puudutab usaldussuhet partnerite vahel. Seega on Eestis kaitseta alates 14-aastased lapsed, kes on seksuaalsuhtes täiskasvanuga, kes ei ole nende vanem, vanavanem, kasuvanem või muu täiskasvanu, kellega neil on usaldussuhe (õpetajad, huviringijuhendajad, naabrid vms). Neljateistaastased ja vanemad lapsed vajaksid täiendavat kaitset seksuaalsuhete eest, milles partneriks on (täiskasvanud) võõras või tuttav (mitte otsene pereliige, nt koolikaaslane või sõbra sõber). Viimastel aastatel on taas eapiiri muutmise teema korduvalt kerkinud: ettepanekuid eapiiri tõstmiseks on teinud eri erakonnad, lastekaitsega ning seksuaaltervise edendamisega seotud organisatsioonid. Eapiiri teema on pälvinud tähelepanu ka teistes riikides, sealjuures on näiteid nii eapiiri tõstmise kui langetamisega seotud diskussioonide kohta. 2021. aastal kevadel kaardistas Lanzarote konventsiooni sekretariaat konventsiooni osalisriikide hetkel kehtivad normid seksuaalse enesemääramise eapiiriga seoses. Konventsiooni osalisriigid vastasid aprillis 2021 selleteemalisele küsitlusele. Algatus tulenes sekretariaadi sõnul konventsiooni osalisriikides toimuvatest aruteludest seksuaalse enesemääramise teemal12. Senistes aruteludes on eapiiri muutmist põhjendatud vajadusega kaitsta paremini lapsi täiskasvanute seksuaalse ärakasutamise eest. 2011. aastal valminud seksuaalse enesemääramise 8 Eelnõu hääletati menetlusest välja 9. juuni 2010. a. 9 Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seadus. 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017001 11 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/lpa_2012- 2020_taiendatud_2013.pdf 12 Küsimustikule vastanud riikide ankeedid tehti konventsiooni osalisriikidele kättesaadavaks 22. aprillil 2021. 5 eapiiri muutmise analüüs leidis, et seni nappis põhjendusi, et kehtinud eapiirist veidi vanemad lapsed oleksid olnud rohkem haavatavad kui eapiiri sisse jäävad lapsed. Samuti oli vähe käsitletud muutmisega kaasnevaid võimalikke riske või alternatiivseid eapiiri muutmise viise. Täiendava tõuke avaliku arvamuse kujundamisel seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega seoses on andnud kevadel 2021 avalikuks tulnud mitmed seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega juhtumid spordivaldkonnas. Ka meedias on avaldatud arvamusartikleid üksikisikute ja esindusorganisatsioonide poolt13. Süüvõime vanusepiiri muutmisest Avaliku arutelu ja kaasamise käigus on kerkinud ka küsimus KarS §-s 33 sisalduva süüvõime piiri (isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane) muutmise vajalikkusest sarnaselt seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega neljateistkümnelt aastalt kuueteistkümnele. Tegemist on karistusõiguse ühe põhisättega, milles aga ei saa ega tohi teha kiireid muudatusi. Samuti ei saa üheselt väita, et süüvõime iga ja seksuaalse enesemääramise eapiir peaksid olema samad. Ka teistes riikides on need erinevad14. Seksuaalse enesemääramise eapiir teistes riikides Seksuaalse enesemääramise eapiir erineb riigiti märkimisväärselt. Euroopa Liidus on eapiir vahemikus 14 kuni 18 aastat. Enamikus riikides varieerub eapiir 14 ja 16 vahel, eranditena paistavad silma Küpros (17), Iirimaa (17) ja Türgi (18). Riigiti erinevaid eapiire põhjendatakse sageli kultuuri- ja moraalinormide ning ühiskonnas väljakujunenud tavade erinevustega. Nii nagu Eestis, sisaldavad mitmete riikide eapiiri regulatsioonid erisusi olukordades, kus tegu on partnerite sõltuvussuhtega, usalduse, mõju või võimu kuritarvitamisega. Osas riikides on eapiiri regulatsioonides erisused sõltuvalt partnerite vanusest. Näiteks pole eapiirist noorema partneriga seksuaalsuhe karistatav juhul, kui osapoolte vanuseline erinevus on väike, või kohaldub kõrgem eapiir erandina juhtudel, kus on tegu usaldus- või sõltuvussuhtega (nt üheks osapooleks õpetaja, treener). 2013. aastal jõustus Eestis karistusseadustiku muudatus, millega on karistatav suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades (KarS § 143²). Teiseks erisuseks on Eesti puhul see, et eapiir ei hõlma 10-17-aastaste alaealiste endi vahelist seksuaalset läbikäimist ja karistatav on suguühe järeltulijaga. Euroopa Liidu (EL) riikides (vt ka lisa 1) jääb eapiir vahemikku 14 kuni 18 aastat; keskmine eapiir on 15,2 aastat15. Enamikus (veidi enam kui 2/3) Euroopa Liidu riikides on seksuaalvahekord lubatud 15-aastase ja vanema isikuga, keskmisest kõrgem on eapiir Iirimaal ja Küprosel – 17 aastat ning Türgis – 18 aastat. Maltal oli kuni 2018. aastani eapiiriks 18 aastat, 2018. aastast aga 16 aastat. Euroopa Liidus oli madalaim eapiir Hispaanias – 13 aastat (aastatel 1999 kuni 2015). 2015. aastast on Hispaanias seksuaalse enesemääramise eapiir 16 aastat. 13 Tsopp-Pagan, P. „Kui noor viimaks autot võib juhtida, on täiskasvanu temaga juba neli aastat seksida saanud.“ Eesti Päevaleht, 13.02.2021. 14 J. Herring. The age of criminal responsibility and the age of consent: should they be any different? - Northern Ireland Legal Quarterly 67(3), autumn 2016, lk 343-356. 15 Lanzarote konventsiooni sekretariaadi andmetel. 6 Eesti koos kuue teise EL-i riigiga (Austria, Bulgaaria, Itaalia, Portugal, Saksamaa, Ungari) kuulub nende veidi vähem kui kolmandiku Euroopa Liidu riikide hulka, kus eapiir on 14 aastat. Kõigis nendes riikides oli seksuaalse enesemääramise eapiir 14 ka 2011. aastal. 2011. aastal analüüsitud riikide seksuaalse enesemääramise eapiiri keskmine oli 15,2 aastat, mis on sama 2021. aastal – seejuures on Hispaania eapiiri tõstnud ning Malta langetanud. Eesti erineb oma 14-aastase eapiiriga nii lähinaabritest Põhjamaades kui teistest Balti riikidest. Näiteks 15 aastat on eapiir Taanis, Rootsis, Islandil, 16 aastat Norras, Lätis ja Leedus ning ka Venemaal. Ligi pooltes EL-i riikides on lisaks üldisele eapiirile kehtestatud erandid seoses seksuaalsuhetes olevate osapoolte vanusega (ingl close-in-age exemption), arengutasemega ja/või kui tegu on usaldus- või sõltuvussuhtega (ingl position of trust):  Eapiiri lähedase vanuse erand Seda erandit nimetatakse ka nn Julia ja Romeo klausliks, mis võimaldab kaitsta eapiiri lähedase vanusega noori, välistades kriminaalvastutuse alt juhtumid, kus eapiirist noorema isiku ja tema partneri vanuseline erinevus pole suur (Age of Consent, 2010). Eapiiri regulatsioonis on partnerite vanuseline diferentseeritus sisse toodud nt Austrias, Hollandis, Itaalias, Soomes, Saksamaal, Rootsis, Sloveenias, enamikus USA osariikides16, Kanadas jne. Mõnes riigis on erandina lubatud vanusevahemik sõltuvalt noorema partneri vanusest seadusega konkreetselt fikseeritud. Näiteks Austrias ja Itaalias, kus üldine eapiir on 14 aastat, ei karistata seksuaalvahekorra eest 13-aastasega juhul, kui partnerite vanusevahe ei ületa kolme aastat. Kanadas, kus üldine eapiir on 16, kehtib erand 12–15-aastaste suhtes: 14- ja 15-aastased võivad olla vahekorras endast kuni viis aastat vanematega ja 12- ja 13-aastased endast kuni kaks aastat vanematega (Miller, 2010). Saksamaal on üldine eapiir 14 aastat, samas on karistatav vanema kui 21-aastase seksuaalvahekord 14- ja 15-aastasega. USA enamikus osariikides on erandina lubatud konsensuslik seksuaalsuhe eapiirist noorema isikuga juhul, kui vanuseline erinevus on 3–4 aastat (Age of Consent, 2010). USA mõnes osariigis on eapiiri lähedase vanuse erisuse alla kuuluvates juhtumites kriminaalkaristus asendatud väärteokorras karistusega. Samuti on riike, kus seadus toob sisse eapiiri lähedase vanuse mõiste, kuid ei täpsusta osapoolte vahelist lubatud vanuselist erinevust, vaid lähtub sellest, et parterite vaimse ja füüsilise arengu taseme erinevus ei ole suur (nt Soome, Rootsi). Arengutaseme erinevuse hindamine on igal konkreetsel juhul kohtu pädevuses. Eestis kehtiv seadus otseselt eapiiri lähedase vanuse erandit ei tee; teatud partneri vanusega seotud erinevused kehtivad tulenevalt sellest, et eapiiri regulatsioon ei hõlma 10–17-aastaste omavahelisi seksuaalsuhteid. Näiteks 10-aastasel võib olla temast kuni seitse aastat vanem, 11- aastasel temast kuni kuus aastat vanem, 12-aastasel temast kuni viis aastat vanem ja 13-aastasel temast kuni neli aastat vanem seksuaalpartner (vt ka tabel 4). Seega on Eestis alaealiste omavaheline seksuaalne läbikäimine võrreldes mõnede teiste riikidega (nt Põhjamaad, Kanada, Itaalia jne) vähem piiratud.  Usaldus- ja sõltuvussuhe 16 Vt lisainfot USA osariikide kohta: http://www.age-of-consent.info/ 7 Mitmetes riikides on üldisest eapiirist kõrgem vanus (sageli ka karmimad karistused) sätestatud juhtudel, kui alaealisega seksuaalsuhtes olev täisealine on positsioonil, mille puhul võib olla tegu usaldus- või võimu- või sõltuvussuhte ärakasutamisega. EN aruandes (2006) on selliste partneritena nimetatud isikud, kelle ülesandeks on lapse kasvatamine ja lapse eest hoolitsemine (nt pereliikmed, sh kasuvanemad, eestkostjad, lapsehoidjad, hooldajad, arstid, sotsiaaltöötajad); isikud, kelle ülesandeks on lapse koolitamine (õpetajad, treenerid); samuti usaldus- ja tugiisikud, nõustajad, kirikuõpetajad, koguduseliikmed ning suletud asutuse personal, kus laps ajutiselt või alaliselt viibib, nt erikooli, lastekodu, noortevangla töötajad. Usaldus- või sõltuvussuhte erand kehtib Rootsis, Taanis, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias jm. Näiteks Rootsis on üldine eapiir 15 ja Suurbritannias 16 aastat, ärakasutamisriski puhul 18 aastat. Rahvusvahelised suunised konkreetset eapiiri ei määra Kuigi rahvusvahelised suunised eapiiri kohta puuduvad, siis seisukoha sobiva eapiiri küsimuses on kujundanud Euroopa Nõukogu ekspertide komitee (COE, 2006). Nimetatud eksperdiarvamuses leitakse, et sobiv eapiir on 14 aastat, ent on vaja teha erandeid võimaldamaks alaealiste omavahelist läbikäimist ning kohaldada kõrgemat eapiiri juhtudel, kui tegu on usaldussuhte ärakasutamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/93 EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (lapsporno direktiiv), käsitleb oma sätetes mõisteid „laps“, keda tuleks mõista kui alla 18-aastast isikut, ning „seksuaalse enesemääramise iga“, mis tähendab direktiivi kohaselt vanust, alla mille on riigisisese õiguse kohaselt keelatud seksuaaltegevuses osalemine lapsega. EL-i lapsporno vastu võitlemise direktiivi eelnõu rõhutas vajadust arvestada eapiiri puhul partnerite arenguliste erinevustega (Proposal, 2011). Sama direktiivi eelnõu käsitles ka lastevastaste seksuaalkuritegude koosseise ja karistusmäärasid, mis tähendab, et direktiivi ülevõtmise käigus pidi Eesti ka need küsimused karistusseadustikus üle vaatama ja viima kooskõlla direktiivi sätetega. 2013. aastal jõustusid seoses direktiivi ülevõtmisega mitmed karistusseadustiku muudatused. Laste kaitset seksuaalse väärkohtlemise ning seksuaalse ärakasutamise eest käsitlevas Euroopa Nõukogu konventsioonis (nn Lanzarote konventsioon) käsitatakse lapsena samuti alla 18- aastast isikut. Ühtlasi sisustatakse Lanzarote konventsioonis seksuaalse enesemääramise iga läbi riigisiseste vastavate normide. Eesti allkirjastas konventsiooni 19. septembril 2009. aastal, ratifitseeris 2016. aastal ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 2017. aastal. Istanbuli konventsioon hõlmab mõiste „naised“ all ka alla 18-aastaseid tütarlapsi. Samuti käsitletakse konventsioonis eraldi „lapse“ mõistet. Näiteid eapiiri tõstmisest: Hispaania ja Island Hispaanias tõsteti koos seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega ka lubatud abiellumise iga 16 eluaastale (vastavalt 13-lt 16-le ja 14-lt 16-le), põhjendades seda ränga majanduslangusega seotud laste hilisema päritoluperest lahkumise ning keskmise abiellumisea tõusuga (meeste puhul 37, naiste puhul 34 eluaastat) seotud muudatustega ühiskonnas17. 2009. aastal sisuliselt kokkulepitud muudatused jõustusid 2013. aastal. 2009. aastal jõuti 17 Näiteks 2013. aastal oli alla 16-aastaseid abiellujaid viis. 8 kokkuleppele, et seksuaalse enesemääramise eapiiri tuleks muuta, kuid ei jõutud otsusele, kuidas täpselt (mis vanuseni ning mis eranditega). Seega võttis muudatuste läbiviimine Hispaanias aega vähemalt neli aastat. 2013. aastal ametis olnud justiitsminister pakkus esialgu eapiiri tõstmist 15-le, samuti abiellumise ea tõstmist 14-lt 16-le eluaastale18. Seksuaalse enesemääramise eapiiri puhul on erand juhul, kui ollakse konsensuslikul alusel seksuaalsuhtes kellegagi, kes on sarnases eas või kelle areng on sarnasel küpsusastmel. Selles on jäetud kohtule juhtumipõhiselt otsustamise õigus. Hispaania näite puhul tuleb arvestada, et noorte seas oli suguhaiguste levik tõusuteel enne seksuaalse eapiiri muutmist ning 2013. aastal ametis olev valitsus soovis seksuaalkasvatuse riiklikest õppekavadest eemaldada.19 Karistusseadustiku muutmise eelnõusse tegi viimasel hetkel täiendusettepaneku Tervishoiuministeerium.20 Island tõstis 2007. aastal seksuaalse enesemääramise eapiiri 14 aastalt 15 aastani, Kanada 2008. aasta algusest 14 aastalt 16 aastani21 ja Leedu 2010. aasta suvel 14 aastalt 15 aastani. Islandil oli eapiiri tõstmine ajendatud sellest, et seksuaalvägivalla problemaatika muutus ühiskonnas järjest rohkem avalikuks ning sellega seotud tabuteemasid hakati aina julgemalt käsitlema. Islandil tehti eapiiri muutmisel aktiivset selgitustööd noorte endi hulgas. Lastele selgitati, mida vanusepiir tähendab, millised on nende õigused ja kohustused, seksuaalkäitumisega seonduvad riskid ning mida vanusepiiri tõstmine või langetamine konkreetselt iga lapse jaoks tähendab. Seejärel viidi laste seas läbi küsitlus, kus uuriti, kas lapsed peavad vanusepiiri tõstmist vajalikuks, on ise selleks valmis, ja kui peavad, siis kui palju tuleks tõsta. Enamik Islandi lapsi leidis, et 14 aasta asemel oleks eapiirina 15 aastat parem. (Riigikogu stenogramm, 2010; õiguskomisjon, 2009). Üldist tõusutrendi seksuaalse enesemääramise eapiiris on täheldatud ka rahvusvahelistes uuringutes22, mis ei käsitle üksnes EL liikmesriike, vaid ka muid (Euroopas asuvaid) jurisdiktsioone. Analüüsis võrreldi andmeid 2004. ja 2016. aasta seisuga ning täheldati, et paljud riigid on analüüsitava perioodi jooksul eapiiri tõstnud, samas kui eapiiri langetamine oli erandlik nähtus (Põhja-Iirimaa). Eapiiri tõusu peegeldas ka analüüsitud piirkondade eapiiride aritmeetilise keskmise märgatav tõus (14,63 aastalt 15,47 aastale). Abiellumise eapiiri tõstmine Kehtiva perekonnaseaduse kohaselt saab vähemalt 15-aastaseks saanud isik abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on viia abiellumise iga kooskõlla seksuaalse enesemääramise eaga ja seega tõstetakse miinimumvanust viieteistkümnelt aastalt kuueteistkümnele. 18 Minimum age of consent to raise from 13 years to 16 19 Spain raises age of consent from 13 to 16. 20 Minimum age of consent to raise from 13 years to 16 21 Sealjuures erandid nagu nt eapiir 18 aastat jäid kehtima anaalse vahekorra ja prostitutsiooni korral, pornograafiasüütegudes ja juhtudel, kui ühe osapoole suhtes oli usaldussuhe, samuti täiendati „close in age“ sätteid ehk eapiir ei laienenud 14- ja 15-aastastele, kel olid seksuaalsuhted kuni 5 aastat vanematega, ning 12- ja 13-aastastele, kel olid suhted kuni 2 aastat vanematega. 22 Trends of age of consent legislation in Europe: A comparative study of 59 jurisdictions on the European continent. G. Zhu, S. van der Aa, New Journal of European criminal law, 2017. 9 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. § 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused. 1) Karistusseadustikku täiendatakse uue §-ga 1441, mis toob sisse erisuse võrreldes senise §-ga 145, mis reguleerib täisealise isiku poolt toime pandud suguühet või sugulise iseloomuga tegu alla 14-aastase alaealisega. Seda põhjusel, et eelnõu peamine eesmärk on alaealiste parem kaitsmine seksuaalkuritegude eest, mille üheks saavutamise võimaluseks on seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmine 14-aastalt 16-le täisealise poolt toime pandud süütegudes. Samas on oluline, et vanusepiiri muutmise tagajärjel ei muutuks karistatavaks noorte omavaheline normaalne ja arengule vastav seksuaalne suhtlemine. Eelnõuga tõstetakse ka KarS § 147 arusaamisvõime piiri (suhetes täiskasvanutega) seniselt 10- aastalt 12-le. Kehtiva seaduse kohaselt loetakse igal juhul seksuaalse sisuga tegudes arusaamisvõimetuks alla 10-aastane laps. Täisealine isik, kes paneb alla 10-aastase lapse suhtes toime ükskõik millise seksuaalteo, olenemata selle raskusest (näiteks suguelundite katsumine), vastutab vägistamise või tahtevastase sugulise iseloomuga teo paragrahvi alusel (KarS § 141 lg 2 p 1 ja § 1411 lg 2 p 1), milles ette nähtud karistus arusaamisvõimetu isikuga suguühtesse astumise eest on kuni 15-aastane vangistus. Seega arusaamisvõime piiri tõstmisel 10-lt 12-le aastale tekiks ilma erandita olukord, kus kui näiteks 14-aastane süüvõimeline isik puudutab 11 aasta ja 11 kuu vanuse isiku suguelundeid, loeks seadus selle automaatselt tahtevastaseks sugulise iseloomuga teoks KarS § 1411 lg 2 p 1 tähenduses. Selleks, et niisugust olukorda vältida, säilitati alaealise toimepanija korral arusaamisvõimetuse eana 10 aastat. Samas tõusetus seksuaalse enesemääramise eapiiri diskussioonides korduvalt küsimus sellest, et kehtiv õigus ei sätesta kuriteona näiteks 10- ja 17- aastase vahelisi seksuaalsuhteid (kui ei esine nt abitusseisundit, mõjuvõimu vmt). Selle küsimuse lahendamiseks ei ole kohane tõsta üksnes arusaamisvõimetuse iga ning käsitada noori KarS §-des 141 või 1411 sätestatud raskete kuritegude toimepanijatena. Seetõttu luuakse eelnõuga uus koosseis § 1441 pealkirjaga „alaealise suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega“. Oma sisult on loodav paragrahv sarnane §-ga 145, mis reguleerib täisealise isiku poolt alla seksuaalse enesemääramise vanust oleva noorega sugulist läbikäimist. § 1441 lõike 1 kohaselt on karistatav vähemalt 16-aastase isiku poolt noorema kui 12-aastase isikuga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine kuni kolmeaastase vangistusega. Arvestada tuleb, et kui ohvri vanus on alla 10 eluaasta, kohalduvad vastavalt KarS § 141 või 1411. Kuna § 145 reguleerib täisealiste suhteid alaealistega ning täisealiseks loetakse 18- aastaseks saanud isik, siis mahuvad uue regulatsiooni alla 16-aastaseks saanud noored kuni oma 18. sünnipäeva saabumiseni. Alla 16-aastaste isikute seksuaalse sisuga tegusid kõnesoleva sättega ei reguleerita. Sanktsioonimäär on loodavas paragrahvis kuni kolm aastat vangistust, mis on kahe aasta võrra vähem kui §-s 145 täisealiste puhul. 10 Lõiked 2–4 on analoogsed §-s 145 sätestatule. Lõige 2 reguleerib olukorda, kus sama teo paneb toime isik, kes on varem toime pannud mõne seksuaalkuriteo, ning sel juhul on sanktsioonimäär kuni viis aastat vangistust. Lõige 3 reguleerib juriidilise isiku poolt sellise kuriteo toimepanemist, mille eest on ette nähtud rahaline karistus. Lõike 4 kohaselt võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist. 2) Paragrahvi 145 pealkirja ja lõiget 1 muudetakse. Pealkirja täiendatakse sõnaga „täisealise“, et oleks selge vahetegu eelmise paragrahviga, mis reguleerib alaealise isiku poolt toime pandud analoogseid tegusid. Uuendatud lõige 1 sisaldab kahte põhimõttelist muudatust võrreldes seni kehtiva seadusega. Esiteks muutub seksuaalse enesemääramise eapiir, tõustes seniselt 14 aastalt 16-le, ja teiseks lisatakse sättesse erand noorte omavaheliste seksuaalsuhete lubamise kohta ehk nn Romeo ja Julia klausel. Kaalumisel oli kaks erinevat lahendust noorte omavaheliste suhete reguleerimiseks. Esimene variant oleks sätestanud vanusepiiri, millest vanem täisealine ei tohiks olla. Näiteks vanem kui 20 aastat. Sel juhul ei oleks karistatav suguühe või sugulise iseloomuga tegu, kui üks osapool on alla 16-aastane – 14 või 15 aastat vana, ja teine ei ole saanud veel 21-aastaseks. Selle lahenduse suurim probleem on liigne jäikus. Kui konsensuslik seksuaalsuhe oleks 14-aastasel ja 20-aastasel, siis noore täiskasvanu 21-aastaseks saamise hetkest oleks nende suhe keelatud. Samuti ei oleks loogiline see, et 14-aastasel võiks olla partner suurema vanusevahega ehk 6 aastat ja 15-aastasel väiksema vanusevahega ehk 5 aastat. Nimetatud põhjustel jäeti konkreetse vanuse määramine noore täiskasvanu puhul kõrvale. Valitud lahenduse kohaselt võib 14-aastaseks saanud alaealise ja noore täiskasvanu vanusevahe olla kuni viis aastat. See tähendab, et 14-aastasel on lubatud konsensuslik seksuaalsuhe kuni 19-aastaseks saanud täisealisega ja 15-aastasel kuni 20-aastaseks saanud täisealisega. Alates 16-aastaseks saamisest vanusepiiri ei kehtestata. Oluline on rõhutada, et tegemist on vabatahtliku, mõlema poole nõusolekul põhineva seksuaalsuhtega. Endiselt kehtivad kuriteokoosseisud, mille alusel on karistatav igas vanuses kannatanuga tema tahte vastaselt suguühtesse astumine (vägistamine KarS § 141) ja muu sugulise iseloomuga tegu (§ 1411). Karistatav on ka alla 18-aastase isikuga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine, kui täisealine kasutab ära alaealise sõltuvust endast (nt vanem või eestkostja) või kuritarvitab oma mõjuvõimu või usaldust alaealise suhtes (nt treener, õpetaja või alaealise usalduse pälvinud muu täiskasvanu). 3) Paragrahvis 1451, mis reguleerib alaealiselt seksi ostmist ja §-des 1751, 178 ja 1781 , mis reguleerivad lapspornole juurdepääsu taotlemist ja selle jälgimist, lapsporno valmistamist ja selle võimaldamist ning seksuaalse eesmärgiga kokkulepet lapseealisega kohtumiseks, asendatakse sõna „neljateistaastane“ sõnaga „kuueteistaastane“ vastavas käändes. Paragrahvi 1451 puhul on tegemist kvalifitseeritud koosseisuga, mis näeb ette kõrgema karistusmäära kui põhikoosseis. Esimene lõige reguleerib täisealise isiku poolt alla 18-aastaselt isikult seksi ostmist ning selle eest on ette nähtud karistuseks kuni kolm aastat vangistust. Teine lõige käsitleb juhtu, kui kuritegu pannakse toime alla 14-aastase isiku suhtes ning karistusmäär 11 on kuni viis aastat vangistust. Üldise seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega 14-aastalt 16-le tehakse vastav muudatus ka siin. Muus osas sätet ei muudeta. Paragrahvi 1751 kehtiv redaktsioon loeb muuhulgas karistatavaks noorema kui neljateistaastase isiku osalusel toimuva pornograafilise või erootilise etteaste teadliku jälgimise. Seoses seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega muudetakse ka siin vanuseks 16. Selleks, et välistada vabatahtliku ning eakohase suhte raames aset leidnud teod, täiendatakse süüteokoosseisu lõiget 4 süüd välistav asjaoluga (vt pikemalt p 5). Paragrahvi 178 kehtivas redaktsioonis eristatakse karistatavate tegudena nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava teose valmistamist ja selle võimaldamist. Seoses seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega muudetakse ka erootiliste teoste korral vanuseks 16. Selleks, et välistada vabatahtliku ning eakohase suhte raames loodud pornograafilise materjali käitlemise eest karistamist, täiendatakse süüteokoosseisu lõiget 4 süüd välistav asjaoluga (vt pikemalt p 6). Samuti tõstetakse analoogselt vanusepiir 14-lt aastalt 16-le § 1781 lõikes 1, mis sätestab karistatava teona seksuaalse eesmärgiga kokkuleppe lapseealisega kohtumiseks. 4) Muudetakse § 147 pealkirja ja sisu ning senisest ühelõikelisest paragrahvist saab kahe lõikega regulatsioon. Muutub ka pealkiri, kust jäetakse välja vanus. Arusaamisvõimetus seksuaalkuritegude mõttes on oluline seetõttu, et olenemata konkreetse isiku nõusolekust või tegelikust arusaamisest temaga toimuvast, loetakse teatud vanusest allapoole isik arusaamisvõimetuks ning tema suhtes toime pandud seksuaalsüütegu on käsitatav vägistamisena või tahtevastase sugulise iseloomuga teona ning see on karistatav kuni viieteistaastase vangistusega (KarS § 141 lg 2 p 1 ja § 1411 lg 2 p 1). Kehtivas seaduses on arusaamisvõime piir 10 aastat. Sellest allapoole loetakse laps igal juhul arusaamisvõimetuks. See ei välista, et ka vanem kui 10-aastane võib olla arusaamisvõimetu, kuid seda hindavad igal konkreetsel juhul spetsialistid ja kohus konkreetse menetluse käigus. Eelnõuga tõstetakse arusaamisvõime piiri seniselt 10-aastalt 12-le. Kuid seejuures tehakse regulatsiooni erisus täisealiste ja alla 18-aastaste teo toimepanijate suhtes. Vastasel juhul tekiks olukord, kus näiteks 14-aastaseks saanud süüvõimeline isik paneb näiteks 11 aasta ja 11 kuu vanuse alaealise suhtes toime seksuaalse sisuga teo ning olenemata selle raskusest (nt katsub noorema suguelundeid) või teise poole nõusolekust loeb seadus selle automaatselt vastavalt teo iseloomule kas vägistamiseks või tahtevastaseks sugulise iseloomuga teoks KarS § 1411 tähenduses. Selleks, et vältida lähedases vanuses ja sarnasel arengutasemel olevate noorte seksuaalse sisuga tegevusse liigset kriminaalmenetluslikku sekkumist, on tehtud erisus arusaamisvõime vanusesse olenevalt teo toimepanija vanusest. Kui seksuaalteo paneb toime täisealine isik, loetakse arusaamisvõimetuks alla 12-aastane alaealine ja tema vastu toime pandud seksuaalse sisuga tegu loetakse automaatselt vägistamiseks. Kui samalaadse teo paneb toime alla 18- aastane isik, loetakse arusaamisvõimetuks alla 10-aastane alaealine. 5) Paragrahvi 1751 täiendatakse lõikega 4, mis sätestab süüd välistava asjaolu eakohaste suhete tarbeks. Kõnesoleva eelnõu jõustumisel seadusena oleks KarS § 1751 lg 1 järgi karistatav 12 lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemine või noorema kui kaheksateistaastase isiku osalusel toimuva pornograafilise etteaste teadliku jälgimine või noorema kui kuueteistaastase isiku osalusel toimuva pornograafilise või erootilise etteaste teadlik jälgimine. Kuivõrd süüteokoosseis ei sätesta erisubjekti, oleks tegu võrdväärselt karistatav nii täis- kui alaealise toimepanija korral. Eapiiri tõstmine niigi keerukamalt määratletava erootilise etteaste puhul suurendab tõenäosust, et koosseis võib hõlmata ka sotsiaalselt adekvaatseid tegusid. Samuti tekitab KarS § 1751 lg 1 paradoksaalse olukorra, kus kaks alaealist (või teatud vanuses täisealine ja alaealine) võivad küll omavahel seksuaalsuhetes olla, kuid mitte jälgida noorema seksuaalpartneri pornograafilist või erootilist etteastet. Direktiivi 2011/93/EL artikli 8 lõike 2 kohaselt on kõnesoleva koosseisu korral liikmesriigil õigus otsustada, et kuriteokoosseisu ei kohaldata vastastikusel nõusolekul põhinevate seksuaalsuhete raames toimuva pornograafilise etteaste suhtes, kui laps on jõudnud seksuaalse enesemääramise ikka või kui etteaste toimub eakaaslaste vahel, kes sarnanevad omavahel vanuse ja psühholoogilise ning füüsilise arengu või küpsuse poolest, kui kõnealused teod ei hõlma kuritarvitamist ega ärakasutamist ning kui pornograafilise etteaste eest ei anta raha ega muus vormis hüvitist ega tasu. Eelnõuga pakutakse välja analoogne regulatsioon, mille kohaselt ei ole tegu süüline, kui see pannakse toime vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult, selle eest ei anta rahalist tasu või mis tahes muud hüve ning lapse ja toimepanija vanusevahe ei ületa KarS § 1441 lõikes 1 või § 145 lõikes 1 sätestatut. Teisisõnu tuleb süü välistamiseks tuvastada, et lapsporno, millele juurdepääsu taotleti või mida jälgiti, hõlmas alaealist, kes osales etteastes või teoses vabatahtlikult, muuhulgas ei makstud selle eest tasu ning juurdepääs või etteaste jälgimine saab võimalikuks tulenevalt alaealise ja toimepanija omavahelistest eakohasest suhetest. Eakohaseks loetakse kavandatava regulatsiooniga sellist suhet, mille korral ei täidaks suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine KarS §-des 1441 või 145 sätestatud süüteokoosseise. Näiteks võib tuua olukorra, kus 16-aastane esineb vabatahtlikult enda 16- aastasele poiss- või tüdruksõbrale erootilise etteastega saamata selle eest tasu. Suhte all ei peeta tingimata silmas püsisuhet ning tegemist võib olla ka juhuslikult loodud suhtega (kas või juhuslikult veebi vahendusel loodud suhe). Omavahelise suhte mõiste hõlmab seega ennekõike teadlikku kommunikatsiooni ning välistab kõnesoleva lõike kohaldamise juhul, kui alaealine ja toimepanija on üksteisele võõrad, mistõttu ei saa näiteks ühelt poolt pornograafilises etteastes osalemist ja teiselt poolt selle jälgimist pidada noorte ühiseks ettevõtmiseks. Eriosast tulenevad süüd välistavad asjaolud on sätestatud ka KarS § 1191 lg-s 2, § 306 lg-s 2 ja § 307 lg-s 2. Erisuse sätestamine süü-, mitte koosseisutasandil, tähendab ka seda, et teost osavõtt on siiski võimalik. 6) Paragrahvi 178 täiendatakse samuti lõikega 4, mis sätestab süüd välistava asjaolu eakohaste suhete tarbeks. Kõnesoleva eelnõu jõustumisel seadusena oleks KarS § 178 lõike 1 järgi karistatav nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui kuueteistaastast sikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamine, omandamine või hoidmine, teisele isikule üleandmine, näitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine. Sarnaselt KarS § 175 muudatuse juures selgitatule võib ka siin esineda olukordi, kus karistatavaks võib osutuda noorte eakohane ja vabatahtlik seksuaalkäitumine. Koosseisu tõttu tekib raskesti põhjendatav olukord, kus noored võivad küll omavahel seksuaalsuhtes olla, kuid mitte seksuaalse iseloomuga tegusid jäädvustada, saata üksteisele erootilisi pilte vmt. Direktiivi 2011/93/EL artikli 8 lõike 3 kohaselt on kõnesoleva koosseisu korral liikmesriigil õigus otsustada, et kuriteokoosseisu ei kohaldata sellise materjali tootmise, omandamise või valdamise suhtes, mis 13 hõlmab seksuaalse enesemääramise ikka jõudnud lapsi, kui see materjal on toodetud ja seda vallatakse kõnealuste laste nõusolekul ning üksnes asjaomaste isikute isiklikuks tarbeks, kui kõnealused teod ei hõlma kuritarvitamist. Eelnõuga pakutakse välja analoogne regulatsioon, mille kohaselt ei ole tegu süüline, kui teose või selle reproduktsiooni käitlemine toimub vastastikusel nõusolekul põhinevas suhtes vabatahtlikult toimepanija ja lapse isiklikuks tarbeks, selle eest ei anta rahalist tasu või mis tahes muud hüve ning lapse ja toimepanija vanusevahe ei ületa KarS § 1441 lõikes 1 või § 145 lõikes 1 sätestatut. Lisaks KarS § 175 lg 4 muudatuse selgituse juures toodule tuleb siin silmas pidada, et süü välistamiseks peab materjali käitlemine toimuma eranditult suhte osapoolte isiklikuks tarbeks. Süü ei ole välistatud, kui toimepanija avaldab sellist materjali kolmandatele isikutele, müüb seda vmt. 7) Muudatused § 179 lõikes 1 seonduvad seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega 14 aastalt 16-le. Selleks, et vältida noorte omavahelise seksuaalse sisuga tegevuste karistatavaks muutumist, tehakse erisus alla 18-aastase isiku poolt toime pandud teo puhul, kus vanusepiir on endiselt 14 aastat. Lõike 1 kohaselt on karistatavad järgmised teokoosseisud: - Täisealise isiku poolt nooremale kui 16-aastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmine, näitamine või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemine või sellisele isikule seksuaalse kuritarvitamise näitamine või sellise isiku nähes suguühtesse astumine või muul viisil teadvalt tema seksuaalne ahvatlemine. Koosseis on sisult muutmata võrreldes kehtiva seadusega, kuid tõstetud on kannatanu vanust 14 aastalt 16-le ning täiendatud, et sellise teo eest karistatakse täisealist toimepanijat. - Alla 18-aastase isiku poolt nooremale kui 14-aastasele isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmine, näitamine või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemine või sellisele isikule seksuaalse kuritarvitamise näitamine või sellise isiku nähes suguühtesse astumine või muul viisil teadvalt tema seksuaalne ahvatlemine. See teokoosseis eristub esimesest üksnes subjekti ja objekti vanuse võrra. Kehtiv seadus ei erista täis- ja alaealist toimepanijat. Eelnõuga tõstetav vanusepiir muudaks aga süüteokoosseisu alaealiste omavahelistes suhetes põhjendamatult avaraks. Seega säilitatakse alaealise toimepanija korral senine kannatanu vanusepiir 14 aastat. § 2. Perekonnaseaduse muutmine Perekonnaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) Asendatakse perekonnaseaduse § 1 lõikes 3 sisalduv minimaalne abiellumise iga, mis on kohtu loal vähemalt 15 aastat, vanusega 16 aastat. Muudatuse põhjus on analoogne karistusseadustiku muudatustega, kus tõstetakse seksuaalse enesemääramise iga seniselt neljateistkümnelt aastalt kuueteistkümneni. Kuna on leitud, et 15-aastane on sellisteks otsusteks liiga noor, on ta liiga noor ka abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. 2) Seadusesse lisatakse rakendussäte § 2172 selle kohta, kuidas praktikas eapiiri muudatus rakendub. Juhul kui enne seadusemuudatuse jõustumist on esitatud kohtule taotlus 15-aastaseks saanud isiku teovõime laiendamiseks ning abiellumiseks, siis lahendab kohus avalduse seni kehtinud sätete kohaselt. 14 § 3. Seaduse jõustumine Kõnesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Muudatuste jõustumise aeg on valitud selliselt, et eelkõige menetlejatel oleks võimalik teha ettevalmistusi seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel. Samuti on oluline teavitada üldsust jõustuvatest muudatustest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK. Täpsemalt vaata seoste kohta seletuskirjas KarS § 1751 lg 4 ja § 178 lg 4 muudatuste juurse. 6. Seaduse mõjud Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise mõju võimaliku sihtrühma määramisel saab tugineda kaudsetele hinnangutele ja teiste riikide uuringutele. Eapiiri muutmisest tingitud võimalike mõjude hindamisel on kitsaskohaks andmete vähesus selle kohta, mis vanuses partneritega on noored seksuaalsuhetes ja mis vanuses partneri poolt lapsed n-ö konsensuslikes suhetes kõige sagedamini ärakasutamist kogevad või millest tingituna võivad negatiivsed mõjud avalduda tulevikus. Mõjude väljatoomisel on muu hulgas tuginetud huvirühmade esitatud ametlikele seisukohtadele ja nii töökohtumistel kui ka ajakirjanduses esile toodud arvamustele. Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on alaealised, täisealine elanikkond, õiguskaitseasutuste töötajad ning erinevad lastega ja seksuaalvägivalla ohvritega enda töös kokku puutuvad spetsialistid. 15 Joonis 1. Laste arv rahvastikus soo ja vanuserühma järgi aastatel 2018-2020. Allikas: Statistikaamet, andmed.stat.ee Laste arv rahvastikust (2020. aasta kohta): 10-aastased: 15 491, 11-aastased: 15 682, 12- aastased: 15 267, 13-aastased: 14 398, 14-aastased: 13 851, 15-aastased: 13 360, 16-aastased: 12 530, 17-aastased: 12 452. Kuni 18-aastaseid on rahvastikust kokku 257 044. Arvestades, et seksuaalse väärkohtlemise juhtumid puudutavad ka alla 1-aastaseid lapsi, on laiemaks sihtrühmaks (läbi seksuaalvägivalla ennetamise alase laiema teadlikkuse mõjutamise) kõik lapsed. Muudatustest mõjutatud sihtrühmaks on eelkõige 14-15-aastased, kelle koguarv on 27 211, ning 10-11-aastased, kelle koguarv on 31 173. Mõlema sihtrühma puhul kaasneb täiendav kaitse seksuaalvägivalla eest. Arvestades, et endast vähemalt viis aastat vanema isikuga on 14- aastaselt või nooremana olnud vabatahtlikus seksuaalvahekorras 4% noortest (Soo jt 2015), puudutab muudatus 14-aastastest lastest ca 500 last, lisaks mõnevõrra ka nooremaid ja vanemaid (15-aastaseid) lapsi. 250000 196352 200000 182795 171453 163237 144733 150000 111342 100000 72778 74689 62917 65606 57101 50000 14134 11688 0 0 1-4 5-9 10-14 15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-89 90-99 16 Joonis 2. Rahvastik vanuserühma järgi 2020. aastal. Allikas: Statistikaamet, andmed.stat.ee Muudatus mõjutab ka ülejäänud elanikkonda, kelle puhul, sõltumata vanuserühmast, on oluline võtta teadmiseks, milline on lubatud ning keelatud seksuaalkäitumine, mida nii enda käitumises, vanemluse puhul kui ka kõrvalseisjana või spetsialistina teadmiseks võtta. Õiguskaitseasutuste töötajad, kes tegelevad laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetlemisega:  politseiametnikud – laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetlemisega tegelevaid politseiametnikke on ca 3023;  prokurörid – alaealiste asjadele spetsialiseerunud prokuröre on ca 20;  kohtunikud ning kohtujuristid – alaealiste asjadele spetsialiseerunud kohtunikke ning kohtujuriste, keda süüteovaldkonnas on kokku 72 (36 kohtunikku ning 36 kohtujuristi). Advokaadid, kes tegelevad alaealiste kannatanute esindamisega kriminaalmenetluses ning kes riigi õigusabi korras esindavad laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes kahtlustatavaid ning süüdistatavaid kriminaalmenetluses. Spetsialistid:  kes enda töös puutuvad kokku lastega;  kes tegelevad vägivallaohvrite, sh seksuaalvägivalla ohvrite abistamisega;  kes viivad ellu vägivallaennetusega seotud tegevusi enda põhitöö osana;  kes tegelevad nii alaealiste kui täisealiste inimestega, kes muretsevad oma seksuaalsete mõtete või käitumise pärast või kes on kaotanud kontrolli oma seksuaalkäitumise üle24;  kes tegelevad nii alaealiste kui täisealistega, kes on toime pannud seksuaalkuritegusid (sh vangla- ja kriminaalhooldusametnikud). Eelnõu mõjutab eelkõige alaealiste sihtrühma. 6.1. Sotsiaalne mõju (riskirühma kuuluvate inimeste õigused) Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Mõju ulatus: suur. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Mõjutatud sihtrühm: väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, seostub seksuaalse enesemääramise piiramisega ning võimaliku ülekriminaliseerimisega. Laste ja noorte vabatahtlikud seksuaalkogemused ja seksuaalkäitumine uuringute andmetel 23 Laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetlemisega tegelevate politseiametnike arv sisaldub analüüsis „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine“ (ptk 3) (Justiitsministeerium 2020) 24 Ravi ja nõustamine seksuaalkäitumisproblemide korral. 17 Seksuaalne areng ja seksuaalkogemuste hankimine on loomulik osa puberteediea arengust; noorte valmisolek seksuaalsuhteks on väga individuaalne. Seksuaalne areng toimub alates sünnist ning kestab kogu inimese elu; kõige suuremad muutused toimuvad teismelise- ja noorukieas. Teismeeas kujuneb välja seksuaalne eneseteadvus ja seksuaalkäitumine ning olulist rolli teismeliste psühhoseksuaalses arengus mängivad teised eakaaslased (Altosaar & Soo, 2004). Eapiirist nooremate laste puhul peetakse ka täisealisega vahekorraks nn nõusoleku andmist tahtevastaseks seetõttu, et noorte jaoks on seksuaalsusel teine tähendus kui täiskasvanutel. Laps ja noored alles loovad oma maailmapilti ja suhtumist normaalsesse seksuaalsusse ning nad ei oska riskiolukordades (nt manipuleeriva partneri puhul) seada piire, ennast kehtestada (Cacciatore, 2008). Puberteediiga jaotatakse traditsiooniliselt kolmeks: varane (10-14 aastat), keskmine (15-17 aastat) ja hiline (18-19 aastat). Samas pole lapsed ja noored homogeenne rühm; ei kognitiivne, füüsiline ega seksuaalne areng pole kõikide laste puhul täpselt ühesugune ega toimu sama kiirusega. Just keskmises puberteedieas võib noore arengutase olla füsioloogiliselt ja kognitiivselt väga erinev. Sealjuures toimub laste seksuaalne areng ka soost sõltuvalt erineva kiirusega. On teada, et poiste küpsemine puberteedieas toimub keskeltläbi üks kuni kaks aastat hiljem kui tüdrukutel (ESTL, 2009). Kuigi noorte valmisolek sõltub osaliselt omandatud teadmistest ehk seksuaalharidusest ja psühholoogilisest ettevalmistusest, siis paljuski ka sellest, kuidas noor ise oma suguküpsust tajub ja millised on noore suhtlemisoskused ja enesekehtestamise võime. Oluline on oskus mõista seksuaalsuhtega seotud võimalikke negatiivseid tagajärgesid ning soovimatute mõjude avaldumist hilisemas elus. Vabatahtlikud seksuaalkogemused Eestis on tehtud mitmeid uuringuid selgitamaks välja laste seksuaalse väärkohtlemise levikut – 2003., 2015. ning 2020. aastal. 2003. ja 2015. aasta uuringus küsiti ka laste vabatahtlike seksuaalkogemuste kohta. 2015. aasta uuringu andmetel olid küsitletud 16-18-aastased vastajad esimese vahekorra ajal keskmiselt 15,4 aastat vanad (Soo jt 2015). Seejuures olid vahekorras olnud ligikaudu pooled vastanud noored. Poiste ja tüdrukute vahel seejuures erinevust ei olnud. 2003. aastal läbiviidud uuringu (Soo 2004) andmetel oli keskmine vanus esimese seksuaalvahekorra ajal 15,6 aastat, kusjuures samuti ei ilmnenud statistiliselt olulisi erinevusi soo lõikes. Tervise Arengu Instituudi 2015. aasta uuringus "HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" oli 25–29-aastaste vastanute hulgas esmase seksuaalvahekorra ajal nende keskmine vanus 17,5 aastat. 2009. aastal oli keskmine seksuaalelu alustamise aeg Eestis samuti 17,5 eluaastat (TAI 2009). 16-18-aastaste seas läbiviidud uuringust (Soo jt 2015) selgus, et enamik poistest (91%) ja tüdrukutest (87%) on olnud armunud vastassoost inimesse, endaga samast soost inimesse 2% poistest ja 8% tüdrukutest (Joonis 3). Vastassoost poiss- või tüdruksõber on olnud ligikaudu 65% noortest, endaga samast soost poiss- või tüdruksõber paaril protsendil. 18  Oled sa kunagi olnud seksuaalvahekorras tüdrukuga? 2 44 Oled sa kunagi olnud seksuaalvahekorras poisiga? 2 47 Oled sa kunagi teinud pärakuseksi tüdrukuga? 0 11 Oled sa kunagi teinud pärakuseksi poisiga? 2 10 Oled sa kunagi teinud suuseksi tüdrukuga? 2 36 Oled sa kunagi teinud suuseksi poisiga? 2 35 Oled sa kunagi hellitanud, silitanud tüdrukut riiete pealt? 9 68 Oled sa kunagi hellitanud, silitanud poissi riiete pealt? 4 65 Oled sa kunagi suudelnud mõnda tüdrukut? 29 77 Oled sa kunagi suudelnud mõnda poissi? 4 78 On sul kunagi olnud oma tüdruk-sõber? 3 64 On sul kunagi olnud oma poiss-sõber? 2 65 Oled sa kunagi olnud armunud mõnda tüdrukusse? 8 91 Oled sa kunagi olnud armunud mõnda poissi? 2 87 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 Poisid Tüdrukud Joonis 3. Vabatahtlikud seksuaalkogemused (jah-vastajate osakaal, n= 1909, ankeedi küsimus 15) Allikas: Soo jt 2015. Endast vähemalt viis aastat vanema isikuga on 14-aastaselt või nooremana olnud vabatahtlikus seksuaalvahekorras 4% noortest. Seejuures ei esine statistiliselt olulist erinevust poiste ja tüdrukute vastustes. Vähemalt viis aastat vanema seksuaalpartnerina on kõige sagedamini välja toodud poiss- või tüdruksõber (poisid 14 ja tüdrukud 19 korral), sõber (poisid viiel ja tüdrukud kümnel korral) ning võõras (poisid kümnel ja tüdrukud neljal korral). Üks kuni kolm korda on nimetatud vastustes sugulast, peretuttavat ning täiskasvanut koolist, trennist või huviringist. Vastusevariandi „keegi muu“ juures on täpsustusena välja toodud tuttavat, sõbranna tuttavat ning inimest, kellega samal õhtul tuttavaks saadi. Eksperdid on arvanud, et kui keskmises noorukieas tüdrukutel on kohtamissuhted endast neli või enam aastat vanemate meestega, siis pole see kooskõlas arengulise vajadusega lävida ja testida suhteid omavanustega, vaid viitab isa-eeskuju puudumisele ja „isa otsimisele“. Need tüdrukud on suuremas ohus emotsionaalseteks kaotusteks ja soovimatuteks rasestumisteks (KISS, 1999). Eesti Seksuaaltervise Liit on seisukohal, et 14-aastane laps ei ole piisavalt küps, et mõista seksuaalse enesemääramisega kaasnevaid riske. Varane seksuaalelu on seotud riskikäitumisega Seksuaalse ärakasutamise ohtu suurendavad kaks teismeeas kohtuvat aspekti: eksperimenteerimine, riskeerimine, väljakutsete otsimine ühelt poolt ja teisalt alles küpsemisjärgus võime ohtusid kohaselt hinnata ning manipuleerimist ära tunda. Vanuse kasvades järgneb suuremate riskide võtmine ning alles hilisemas noorukieas õpitakse hindama oma riskide tagajärgi. Keskeltläbi alles 20. eluaastate keskpaigaks saavutab aju täiskasvanule omase toimimise. 19 „Eelpool kirjeldatud periood hõlmab iseenesestmõistetavalt ka seksuaalset uudishimu, mis võib tähendada näiteks erinevaid seksuaalseid katsetusi või mitmesuguste suhete sõlmimist. Paraku suureneb sellega seoses seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise tõenäosus,“ tõi kliiniline psühholoog esile probleeme. Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemist ennustab ka alkoholi tarbimise sagedus ja õigusrikkumiste toimepanek. Ohvrite hulgas on oluliselt rohkem neid, kes on viimase aasta jooksul tarbinud alkoholi kord kuus või sagedamini. Eriti silmatorkav erinevus ilmneb iganädalase tarvitamise puhul – sellisest alkoholijoomise sagedusest on märkinud iga viies väärkohtlemist kogenud ning iga kümnes väärkohtlemist mitte kogenud noor. Varavastaseid õigusrikkumisi on toime pannud 8% ohvritest ja 4% mitteohvritest (Soo jt 2015). Ka teistes uuringutes (Soo 2004; Heather et al. 2004) on leitud seos alkoholijoomise, narkootikumide pruukimise, kuritegude toimepanemise ja väärkohtlemise kogemise vahel. Noore inimese riskantsel seksuaalkäitumisel, uimastite pruukimisel ning õigusrikkumistel võib olla seksuaalse väärkohtlemise kogemisega kahesuunaline seos. Sageli käsitletakse neid väärkohtlemise võimaliku tagajärjena (Soo jt 2015). Mitmed varasemad Eestis (KISS, 1999; TAI, 2009), aga ka mujal läbiviidud uuringud on näidanud, et noorte varane seksuaalelu algus on sageli seotud riskikäitumisega (nt Millet jt, 2010). Varem on olnud seksuaalvahekorras need:  kel on oma vanematega murede rääkimine enda hinnangul raske;  kes on sagedamini tarvitanud alkoholi;  kes on sagedamini tarvitanud narkootikume;  kes on suitsetajad;  kel puuduvad tulevikuplaanid õpingute jätkamise osas (TAI, 2009). Leitud on, et varane seksuaalelu algus ja teadmiste vähesus põhjustavad kõrge sugulisel teel levivate infektsioonide esinemissageduse ja planeerimata raseduse esinemisi. Laste ja noorte hoiakud seksuaalkäitumise ning seksuaalvägivalla suhtes Kultuuris levinud vägivalda toetavad hoiakud toimivad kui sotsiaalne „ettekirjutus“, mis dikteerib, kuidas peaks suhtuma vägivallasituatsiooni ja selle osapooltesse (Soo jt 2015). 20  13 ja 3 3 vähem 14 17 26 aastat 15 23 19 aastat 16 39 35 aastat 17 18 17 aastat 0 10 20 30 40 50 60 70 80 Tüdruk Poiss Joonis 4. Noorte hinnang, milline võiks olla vanus, kui täiskasvanu võib astuda vahekorda alaealisega (%, n=2016, ankeedi küsimus 3125). Allikas: Soo jt 2015 Umbes veerand poistest ja alla viiendiku tüdrukutest pooldab praegust varianti (joonis 4). Üle poole noortest arvab, et täiskasvanutel peaks olema keelatud astuda vahekorda noorema kui 16- aastase isikuga, ning ligikaudu kolmveerand noortest leiab, et keelatud peaks olema seksuaalvahekord täiskasvanu ja noorema kui 15-aastase isiku vahel (Soo jt 2015). Uuringus esitati eraldi küsimus ka lapse ja täiskasvanu vaheliste seksuaalsuhete lubatavuse kohta, määrates lapse vanuse. Mida noorem on laps, seda üksmeelsemalt ollakse vastu täiskasvanuga seksimisele. Peaaegu kõigi noorte meelest ei ole lubatav alla 10-aastasel lapsel olla täiskasvanuga seksuaalsuhtes isegi siis, kui mõlemad seda sooviksid (tabel 1). Ainult mõni protsent (3%) vastajatest on sellega mingil määral nõus. Seksuaalsuhtega täisealise ja 12- kuni 14-aastase lapse vahel on vähe nõus kolmandik noortest ning üsna nõus iga kümnes vastaja. Poiste ja tüdrukute hinnangud seksuaalsuhete lubatavusse ei erinenud oluliselt, küll aga oli vene või muud keelt kõnelevate noorte seas (7%) enam neid, kes nõustusid vähe või täiesti alla 10- aastase lapse seksuaalsuhtes osalemisega, kui eesti keelt rääkivate vastajate seas (2%) (Soo jt 2015). Tabel 1. Noorte arvamused täiskasvanu ja lapse vaheliste seksuaalsuhete lubatavusest (%, ankeedi küsimus 27) Kui täiskasvanu ja laps mõlemad soovivad seksuaalsuhteid/seksi, siis peaks see olema Ei ole üldse nõus Vähe nõus Nõus lubatud, … … kui laps on 12-14aastane 56,1 33,5 10,4 … kui laps on noorem kui 10aastane 96,7 1,6 1,6 Allikas: Soo jt 2015: 37, Tabel 4. 25 Seaduse järgi on keelatud täiskasvanul astuda vahekorda noorema kui 14-aastase isikuga. Milline see vanus võiks Sinu arvates olla? 21 Tabel 2 kirjeldab vastaja hinnangut astuda ise seksuaalsuhtesse erinevas vanuses lapsega tingimusel, et juhtunul ei ole tunnistajaid ning vastaja ei saa karistada. Üldiselt peavad noored tõenäosust seksida kuni 14-aastase lapsega väga väikeseks. Eriti ebatõenäoline on seks kuni 12- aastase lapsega. Ainult 2−3% noortest pidas mingil määral tõenäoliseks, et nad seksiksid alla 10-aastase või 10−12 aastase lapsega. 12−14 aastase lapsega seksimist pidas vähetõenäoliseks 15% ning üsna tõenäoliseks 4% uuritavatest. Tabel 2. Noorte hinnang, kuivõrd tõenäoliselt ta sooviks seksida lapsega, kui ta on kindel, et keegi ei saa toimunust teada ja teda ei karistata (%, ankeedi küsimus 28) Väga ebatõenäoline Vähe tõenäoline Tõenäoline Kui laps on 12- 80,5 14,9 4,0 14aastane Kui laps on 10- 96,6 2,5 0,9 12aastane Kui laps on noorem kui 97,6 1,5 0,9 10aastane Allikas: Soo jt 2015: 37. Tüdrukutega võrreldes on poiste hulgas oluliselt enam neid, kes peavad 12−14-aastase lapsega seksimist vähemal või suuremal määral tõenäoliseks. Sama vanade lastega seksimist tõenäoliseks pidavaid vastajaid on veidi enam eesti keelt rääkivate noorte seas. Nooremate kui 12-aastaste lastega seksimise tõenäosuse hinnangutes olulisi demograafilisi erinevusi ei esine. Vastajad, kes peavad lapse ja täiskasvanu vahelisi seksuaalsuhteid vähesel või suurel määral lubatavaks, on ka ise alustanud suguelu keskmiselt veidi varasemas eas. Eriti selgelt ilmneb antud seos noorema kui 10-aastase lapse ja täiskasvanu seksi aktsepteerimise puhul. Märgitud seksuaalsuhtega nõustujad on olnud esimese vahekorra ajal keskmiselt 14-aastased, mittenõustujad aga 15,5-aastased. Uuritavad, kes peavad tõenäoliseks seksimist 12–14-aastase või 12-aastase ja noorema lapsega, on alustanud suguelu samuti nooremana (keskmised vanused vastavalt 15,2 ja 14,3). Vastajad, kes pidasid ebatõenäoliseks seksimist 14-aastase või noorema lapsega, olid esimest korda vahekorras keskmiselt 15,5-aastasena. Tulemustest võib järeldada, et mida liberaalsem on vastaja suhtumine täiskasvanu ja lapse vahelistesse seksuaalsuhetesse, seda tõenäolisemalt ta nõustub ise lapseealisega seksima ja on seksuaalselt aktiivne nooremas eas. Antud seos võib olla ka vastassuunaline – kõigepealt alustatakse varakult suguelu ja seejärel kujundatakse oma hoiakuid kogemustega vastavaks. Tulemused näitavad, et peaaegu kõik noored on vastu alla 10-aastase lapse ja täiskasvanu vahel toimuvale seksuaalsuhtele isegi siis, kui osapooled on toimunuga nõus. Varateismelise lapse seksuaalsuhtega täiskasvanuga nõustutakse enam. Ligi viiendik noortest, rohkem poisid kui tüdrukud, peavad mingil määral tõenäoliseks, et nad seksiksid 12−14-aastase lapsega. Alla 12- aastase lapsega seksi peeti aga ebatõenäoliseks. Noorte hulgas, kes peavad kuni 14-aastase lapsega seksimist tõenäoliseks, on rohkem neid, kes suhtuvad liberaalselt lapse ja täiskasvanu vahelistesse seksuaalsuhetesse ning on alustanud oma suguelu keskmiselt varem. Laste ja noorte kokkupuuted seksuaalse väärkohtlemisega 22 2015. ja 2020. aasta uuringutest on ilmnenud, et kõige ebameeldivama seksuaalvägivalla juhtumi puhul on kõige sagedamini ohvri vanus vastavalt 15-16 ja 15,7 aastat. Endast vähemalt viis aastat vanema isikuga on 14-aastaselt või nooremana olnud vabatahtlikus seksuaalvahekorras 4% noortest. Seejuures ei esine statistiliselt olulist erinevust poiste ja tüdrukute vastustes. Vähemalt viis aastat vanema seksuaalpartnerina on kõige sagedamini välja toodud poiss- või tüdruksõber (poisid 14 ja tüdrukud 19 korral), sõber (poisid viiel ja tüdrukud kümnel korral) ning võõras (poisid kümnel ja tüdrukud neljal korral). Üks kuni kolm korda on nimetatud vastustes sugulast, peretuttavat ning täiskasvanut koolist, trennist või huviringist. Vastusevariandi „keegi muu“ juures on täpsustusena välja toodud tuttavat, sõbranna tuttavat ning inimest, kellega samal õhtul tuttavaks saadi. Laste seksuaalne väärkohtlemine on üsna levinud. Nii 2015. kui 2020. aastal läbiviidud seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringust selgus, et 32% 16–18-aastastest noortest on kogenud oma elu jooksul vähemalt ühte väärkohtlemisena käsitatavat tegu väljaspool internetikeskkonda. 30% noortest on kogenud vähemalt ühte seksuaalse ahistamise juhtumit, peamiselt käperdamist (25%) ja alasti eksponeerimist (11%). Seksuaalvägivalda on kogenud iga kümnes noor, sh 5% on sunnitud olema seksuaalvahekorras (Soo jt 2015). Tüdrukute seas on poistega võrreldes oluliselt rohkem seksuaalset väärkohtlemist kogenud isikuid (47% vs. 19%). Kui seksuaalset ahistamist on kogenud enim eesti keelt rääkivad neiud (48%) ja seejärel vene või muud keelt kõnelevad tüdrukud (34%), siis seksuaalvägivalla all kannatanute puhul on järjestus vastupidine – enim muukeelsed tüdrukud (20%) ja siis eesti keelt rääkivad tüdrukud (15%). Seksuaalse ahistamisega on kokku puutunud võrdne määr eri kodukeelega poisse (17%), seksuaalvägivalda on muud keelt rääkivad poisid kogenud veidi enam kui eesti keelt rääkivad poisid (osakaalud vastavalt 6% ja 3%) (Soo jt 2015). Ebameeldivaim seksuaalvägivalla juhtum toimus enamasti siis, kui vastaja oli 15−16-aastane. Iga kuues ohver oli juhtumi ajal noorem kui 14. Toimepanija oli peamiselt meessoost 16−17- aastane või alles täiskasvanuks saanud tuttav või praegune/endine poiss-sõber. 8% oli kogenud vägivalda pereliikme või sugulase (peamiselt isa ja kasuisa) poolt, 18% juhtudel oli vägivallatsejaks võõras isik. Lapseeas aset leidnud juhtumitest teatati vähe. Alla 13-aastasena toimunud juhtumite puhul on vägivallatseja sagedamini pereliige või võõras täiskasvanu (Soo jt 2015). Kolmandikul juhtudest pani seksuaalse väärkohtlemise toime ohvrile võõras isik, 31%-l juhtudest oli tegemist mõne ohvri tuttavaga, 10% puhul endise poiss- või tüdruksõbraga ning 8% korral perekonnatuttava või -sõbraga (Hillep ja Pärnamets 2020). Noorte keskmine vanus esimest korda või ebameeldivaima seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langedes oli 15,7 aastat. Kuni 12-aastaselt langes esimest korda seksuaalse väärkohtlemise ohvriks 17%, nii 13–15-aastaselt kui 16–17-aastaselt ligi neljandik ning 18-aastaselt või vanemalt kolmandik noortest. Seega märkimisväärne hulk noortest kogeb seksuaalset väärkohtlemist esimest korda juba enne 12-aastaseks saamist ja seksuaalse väärkohtlemise kogemused lisanduvad järjest teismelisena ja noore täiskasvanuea jooksul. Väärkohtleja ligikaudne keskmine vanus esmakordse või ebameeldivaima seksuaalse väärkohtlemise juhtumi ajal oli noorte hinnangul 23,8 aastat. Kolmandik väärkohtlejatest olid kuni 17-aastased, 23 37% 18–26-aastased ning 30% 27-aastaseid või vanemad. Seega väärkohtleja vanus esmakordse või ebameeldivaima seksuaalse väärkohtlemise juhtumi ajal oli keskmiselt kõrgem kui ohvritel (Hillep ja Pärnamets 2020). Seksuaalne ahistamine Lapseealise seksuaalse ahistamise ajal oli ohver peamiselt 12−13-aastane. Väljaspool internetikeskkonda lapseealise seksuaalse ahistamise toimepanija oli reeglina täiskasvanud võõras mees, harvemini tuttav või peresõber. Seksuaalne ahistamine toimus enamasti ahistaja või ohvri kodus või tänaval, kus ahistaja hoidis last kinni või kasutas ära oma täiskasvanu autoriteeti ja võimupositsiooni (Soo jt 2015). Alaealiste (kuni 18-aastased) vastajate seas on vähemalt ühte seksuaalse ahistamise situatsiooni kogenuid 28%, vanema vanusrühma respondentide hulgas on selliseid umbes kolmandik. Seksuaalse ahistamise ohver oli peamiselt 12−13-aastane laps (keskmine vanus 10,3). Kolmandik küsimusele vastanud ahistamist kogenud noortest olid juhtumi ajal nooremad kui 10 aastat. Noorim ohver oli aga 4-aastane. Toimepanija vanus varieerus 7-st kuni 60 eluaastani. Alla 14-aastaseid ahistajaid oli neljandik (15 vastajat), 14−17-aastaseid aga ligi viiendik (11 vastajat). 14 vastajat teatas 18−29-aastasest ahistajast. Kõige rohkem oli aga 30-aastaseid ja vanemaid toimepanijaid (23 vastajat, 36%). Ahistaja keskmine vanus oli 24,4 eluaastat. Seksuaalse ahistamise toimepanija oli enamasti mees (92%). Kuus ahistamist kogenud vastajat andis teada naissoost toimepanijast. Kõige rohkem oli neid, keda oli ahistanud võõras isik (25 vastajat, 34%). Järgnes vastajale tuttav inimene (13 vastajat) ning perekonnatuttav või sõber (12 vastajat). Kuus uuritavat nimetas ahistajana sugulast. Kaheksa vastajat andis teada pereliikmest, sh kuus märkis isa ja kaks kasuisa. Lisaks nimetati veel poiss- või tüdruksõpra, klassivenda, sõpra, õpetajat, liputajat, lapsehoius töötavat inimest, naabrimeest, snorgeldamise instruktorit välismaa kuurordis ja isikut peol (kõiki mainitud üks kord). Seksuaalvägivald Erinevatest seksuaalvägivalla situatsioonidest on noori kõige rohkem sunnitud olema seksuaalvahekorras (5%). Kusjuures 2% noortest on sunnitud olema korduvalt vastu tahtmist vahekorras. 4% noortest on sunnitud oma suguelundeid näitama või lahti riietuma. Sama palju on ka neid, keda on püütud vägistada ning sunnitud tegema suuseksi. Kõige vähem on noored puutunud kokku olukorraga, kus neid on survestatud tegema pärakuseksi (1%). Vastajad olid enamasti 15−16-aastased, kui nad kogesid oma elus kõige ebameeldivamat seksuaalvägivalla juhtumit (ohvri keskmine vanus oli 14,8 aastat). Iga kuues ohver oli 13- aastane või noorem. 14 uuritavat märkis, et nad olid juhtumi ajal kümneaastased või nooremad. Kõige noorem ohver oli 4-aastane. Teised uuringud on näidanud, et seksuaalvägivald enne 12 eluaastat on üsna harv, 12 ja 14 eluaasta vahel kasvab vägivallarisk aga hüppeliselt (Averdijk et al. 2012; Soo 2004). Võimalik, et varases lapsepõlves toimunud juhtumeid alaraporteeritakse, kuna neid ei mäletata nii hästi kui hiljuti aset leidnud intsidente. Teisalt ei saa välistada, et selles eas noored ei pruugi veel mõista juhtunu tegelikku tähendust ega defineerida seda vägivallana. Seksuaalvägivalda kogenutel paluti märkida vägivallatseja umbkaudne vanus. Kui seksuaalvägivalla juhtumis oli rohkem kui üks toimepanija (16% küsimusele vastanud vägivallaohvritest), siis pidi uuritav vastama neist kõige aktiivsema kohta. Vastajate hinnangul varieerus toimepanija vanus 10 eluaastast 60-ni (keskmine vanus 21 aastat). Kõige sagedamini 24 oli seksuaalvägivalla toimepanija teine nooruk – 16−17-aastane isik. Enam kui pooltel juhtudel oli vägivallatseja täisealine, reeglina kahekümnendates eluaastates inimene. Ohvri ja toimepanija vanus on omavahel negatiivses korrelatsioonseoses (r = -0,21, p = 0,018). Kuni 13- aastaste kannatanute puhul oli toimepanija keskmiselt 25-aastane. 14−15-aastaselt seksuaalvägivalda kogenud vastajad teatasid keskmiselt 21-aastasest vägivallatsejast. 16- aastasena või vanemana vägivalda kogenud uuritavate puhul oli toimepanija keskmiseks vanuseks 19 eluaastat. Ka teiste uuringute järgi on seksuaalvägivalla toimepanija sageli 14–18- aastane noor (ibid.). Sarnaselt varasemate uuringute tulemustele (Soo jt 2015) leiti ka siinses uuringus, et enamasti tunnevad ohver ja toimepanija üksteist (umbes 72% juhtudel). Sagedamini on vägivallatseja ohvrile tuttav isik (peamiselt sõber; 31%) või praegune/endine poiss- või tüdruksõber (22%). Iga kümnes vägivalda kogenud noor nimetas toimepanijana perekonnatuttavat. 8% oli neid, keda oli väärkohelnud pereliige või sugulane, sealhulgas isa (6 vastajat), kasuisa (4), õde/vend (1) ja muu sugulane (1). Täiesti võõrast toimepanijast raporteeris iga kuues kannatanu. Muude isikutena märgiti peamiselt inimesi, keda tõenäoliselt teati, kuid tuttavana ei määratletud, näiteks paralleelklassi õpilane, juhuslik isik koolist või peolt, poiss-sõbra kasuisa, õe või venna sõber ja naaber. Ohvri vanuse ja toimepanija isiku vahel ilmnes oluline seos. Kuni 13-aastaste kannatanute puhul oli sagedamini vägivalla toimepanijaks pereliige (ligi kolmandik vastanutest, 8 isikut) ja võõras inimene (7 isikut). 14-aastasena või vanemana ohvriks langenud uuritavad nimetasid sagedamini tuttavat isikut (35% ehk 42 vastajat), poiss- või tüdruksõpra (26%, 32 vastajat) ja võõrast isikut (17%, 20 vastajat). Tulemustest saab järeldada, et noorukid, kes suhtlevad rohkem inimestega väljaspool kodu ning omavad ka paarisuhteid, kogevad vägivalda pigem tuttavate eakaaslaste või kohtingupartneri poolt. Nooremad lapsed, kellel on vähem sotsiaalseid kontakte eakaaslastega, langevad sagedamini seksuaalvägivalla ohvriks pereliikmete või võõra täiskasvanu poolt. Seda järeldust toetab ka ohvri ja toimepanija vanuse pöördvõrdeline seos. Võttes arvesse kuritegevuse statistikat (Kraas, Tammiste 2015), mille järgi kontaktsete seksuaalkuritegude toimepanija on sagedamini pereliige, võib kahtlustada uuringus lähedaste poolt toime pandud vägivallaintsidentide alaraporteerimist. Kõnesoleva uuringu tulemused langevad kõige rohkem kokku Bouvier jt (1999) uurimusega. Nemad leidsid, et risk langeda verepilastuse ohvriks on suurem 6–11-aastaste laste hulgas, perevälise agressiooni ohvriks aga 12- kuni 17-aastaste noorte hulgas. Teiste riikide uuringud on samuti näidanud, et vanemad partnerid on pigem noorematel teismelistel. Ühes uuringus (Leitenberg & Saltzman, 2003) toodi välja, et 11-12-aastastel oli esimene seksuaalpartner sagedamini viis aastat või rohkem vanem (34%) kui 13-15-aastastel (12%) ja 16-18-aastastel (7%). 13-15-aastaste puhul selgus, et kõige enam oli viis aastat ja vanemaid partnereid 13-aastastel (31%), 14-aastastel (17%) ja 15-aastastel (13%) ning sarnase vanusega ehk kuni kaks aastat vanemaid partnereid oli 15- aastastel 35%-l ja 14-aastastel 23%-l, samas kui 13-aastastel vaid 12%-l. Seksuaalvägivalda kogenud vastajate hinnangul toimepanija enamasti veenis neid (45%) osa võtma mittesoovitud seksuaalsest tegevusest või hoidis füüsiliselt kinni (41%). Umbes kolmandik küsimusele vastanud kannatanutest märkis, et toimepanija kasutas oma võimu või positsiooni, et survestada seksuaalaktis osalema. Oluliselt vähem mainiti ähvardamist, löömist, alkoholi või narkootikumide andmist, petmist ja tasu pakkumist. Muude meetodite hulgas nimetati alandamist, eraldatud ruumi tirimist, asjade äravõtmist, aga peamiselt vastaja abitu seisundi ärakasutamist – st une pealt ründamist. 25 Tabel 3. Toimepanija kasutatud sunnimeetodid kõige ebameeldivama seksuaalvägivalla juhtumi ajal (osakaal küsimusele vastanud ohvritest, ankeedi küsimus 39i) Sunnimeetodid Väga ebatõenäoline Vähetõenäoline Rääkis augu pähe, veenis 45 64 Hoidis füüsiliselt kinni 41 58 Kasutas oma võimu või positsiooni ära 32 45 Ähvardas (nt ära minna, maha jätta) 10 14 Lõi või tegi füüsiliselt haiget 10 14 Andis alkoholi või narkootikume 8 12 Pettis 7 9 Pakkus raha või ostis asju, süüa 4 6 Midagi muud 10 14 Allikas: Soo jt 2015: 77. Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise riski tegurid 2015. aastal 16-19-aastaste Eesti noorte seas läbiviidud uuringust (Soo jt 2015) teame, et seksuaalset väärkohtlemist kogevad rohkem noored, kelle vastu on varem kodus kasutatud vaimset ja/või füüsilist vägivalda ning kelle vanemate suhted on vägivaldsed. Samuti suurendab väärkohtlemise kogemise tõenäosust vanemate vähene osavõtlikkus lapse käekäigu suhtes (st hoolitsemine, toetamine, soovide ja vajaduste mõistmine ning murede kuulamine). Vägivalla kogemine ühes keskkonnas suurendab inimese haavatavust ka teises keskkonnas, mistõttu võib ta kergemini langeda vägivalla ohvriks. Haavatavust, ebakindlust, mõjutatavust ja ärakasutamise riski suurendab veel napp toetus ja hoolivus vanemate poolt, mis tõukab noort inimest otsima tähelepanu ja lähedust väljastpoolt kodu (Soo jt 2015). Seksuaalset väärkohtlemist kogenud noored on alustanud keskmiselt veidi varem suguelu, neil on olnud rohkem vabatahtlikke seksuaalpartnereid kui väärkohtlemist mittekogenutel. Väärkohtlemise kogemine on seotud ka sagedasema alkoholi tarvitamise ja õigusrikkumiste toimepanemisega. Sellist käitumist võib käsitleda ühelt poolt seksuaalse väärkohtlemise riskitegurina. Näiteks noortel, kes kuuluvad sõprus- või tutvuskonda, kelle hulgas peetakse normiks teatavat riskikäitumist, on suurem tõenäosus langeda mõne grupiliikme või grupiga seotud isiku kuritarvitamise ohvriks. Peaalegi kahandab alkoholijoove ohutunnet ning muudab napsitanud noore „kergeks saagiks“. Varane suguelu algus, seksuaalpartnerite arvukus, uimastite pruukimine ja seaduste rikkumine võivad olla ka väärkohtlemise tagajärjeks – viisiks, kuidas ohver püüab toime tulla ärakasutamisest tingitud ärevuse, mure ja alanenud enesehinnanguga (Soo jt 2015). Eelnõuga kaasnevad muudatused mõjutavad teatud vanuserühmades alaealisi Eeapiiri tõstmine mõjutab/piirab teatud vanuses noorte seksuaalse enesemääramise vabadust. 26 Kuigi selle piiramist õigustab vajadus tagada lapse normaalne areng, siis küsimus on, et millisel juhul on need kaks poolt – vajadus kaitsta lapsi täisealiste seksuaalse ärakasutamise eest ja noorte vaba seksuaalse enesemääramise õigus (millel on oluline roll lapse noorukiks kujunemisel) – tasakaalus. ÜRO lapse õiguste konventsioon, mis kaitseb kõigi alla 18a laste õigusi, rõhutab vajadust arvestada lapse arvamuse ja seisukohtadega vastavalt tema vanusele ja küpsusele (artikkel 12). Seksuaalse enesemääramise õiguse küsimuses on Lapse Õiguste Komitee märkinud üldkommentaaris nr 2026: „Liikmesriigid peavad arvesse võtma vajadust tasakaalustada laste kaitset ja nende arenevaid võimeid ning määratlema mõistliku eapiiri seksuaalse enesemääramise õiguse tekkimiseks. Hoiduda tuleks sellest, et kriminaalkorras karistatakse väikese vanusevahega noorukite vastastikusel nõusolekul põhinevat seksuaaltegevust, mis ei hõlma kuritarvitamist.“ Varasemates aruteludes on laste õiguste piiramist eapiiri diskussioonides seni aktiivselt rõhutanud noored ise (ENL, 2009; Kalmus, 2008a ja 2008b). Eesti Noorteühenduste Liit, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust, on meedia vahendusel korduvalt rõhutanud, et vanusepiiri tõstmine ei tooks muutust noorte seksuaalkäitumises.27 On leitud, et eapiiri tõstmine aitab kaasa ka laste “ülekaitstuse” soodustamisele, st et lapsi püütakse hoida eemale igasugustest riskidest ja ohtudest, jättes arvestamata tõsiasja, et küpsuse saavutamiseks tuleb õppida ise ka riskidega toime tulema (COE, 2006). Samas eelnõu koostamisele eelnenud kaasamise aruteludes 2021. a pooldasid noorteorganisatsioonide esindajad vanusepiiri tõstmist 16. eluaastale. Tabel 4. Vanusevahemikud Eestis, kus suguühe ja sugulise kire rahuldamine on lubatud (aprill 2021) Seksuaalpartneri <10 10 11 12 13 14 15 16 17 <18 vanus <10 EI* EI* EI* EI* EI* EI EI EI EI EI 10 EI* JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH EI 11 EI* JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH EI 12 EI* JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH EI 13 EI* JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH EI 14 EI JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH 15 EI JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH 16 EI JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH 17 EI JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH JAH 26 Lapse Õiguste Komitee üldkommentaar nr 20 (2016) lapse õiguste rakendamisest noorukieas. Kättesaadav: https://www.refworld.org/docid/589dad3d4.html 27 Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise analüüs (2011: Tamm, K. ja Ploom, T.) 27  >18 EI EI EI EI EI JAH JAH JAH JAH JAH Selgitus: „EI*“ – KarS § 147 kohaselt on noorem kui kümneaastane isik seksuaalkäitumise mõttes arusaamisvõimetu; kriminaalvastutuse iga algab 14. eluaastast. Eelnõuga ettenähtud muudatuste jõustumise korral mõjutatud sihtrühmad Vanuseliste erisuste sissetoomine eapiiri regulatsiooni võib muuta keelatud ning lubatud seksuaalsuhete pildi osapoolte ning avalikkuse joaks raskesti hoomatavaks ning hägusaks. Kuni 2013. aastani oli seksuaalse enesemääramise eapiir lihtne ja üheselt mõistetav. 2013. aastal KarSi muudatustega jõustunud erisus on senistel aastatel leidnud menetlus- ja karistuspraktikas rakendust, kuid üldsuse teadlikkus, sh lastega enda töös kokkupuutuvate inimeste teadlikkus sellest sättest ei ole olnud piisav. Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmist kaaludes peaks silmas pidama ka teisi vanusepiire, mis alaealistele erinevaid piiranguid seavad28. Lastekaitseseaduse §-s 23 on ette nähtud alaealiste öine liikumispiirang, mille kohaselt alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikus kohas kell 23.00–6.00 ning 1. juunist kuni 31. augustini kell 24.00–5.00. Selle piirangu kehtestamisel on seadusandja hinnanud, et alates 16. eluaastast on noor suuteline end iseseisvalt kaitsma öösel ringiliikumisega kaasnevate ohtude eest. Muudatuse kohaselt ei ole edaspidi seksuaalse enesemääramise iga sama mis kriminaalvastutusiga. Karistusseadustik sätestab, et isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal vähemalt 14-aastane. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (2009) on öeldud, et 14 aastat tuleneb pedagoogikast ja psühholoogiast ehk on teaduslikult põhjendatav, ent samal ajal on vanusepiiri asetamine ka tinglik ning kujutab endast õiguspoliitilist otsust. Eeltoodud loetelu pole ammendav, samuti ei ole erinevad n-ö eapiirid samaväärse olulisuse ning aktuaalsusega. Kõige enam on seksuaalse enesemääramise eapiiri kõrvutatud kriminaal- vastutuse ja abiellumise eapiiriga, mis erandlikult on kohtu loal 15 aastat. Seksuaalvägivalla toimepanek laste ja noorte poolt 2015. aasta laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuringus (Soo jt 2015) küsiti ka noorte enda poolt toimepandud seksuaalvägivalla kohta. Enamasti panevad seksuaalvägivalda toime noormehed (5%), kuid vähesel määral ka neiud. Enamasti piirdub vägivallategu kellegi suguelundite või privaatsete kehaosade katsumisega, üksikud noored on andnud teada kellegi vahekorda sundimisest. Vägivallaohvriks on eelkõige tuttav eakaaslane või kohtamispartner, keda veendakse või ähvardatakse mahajätmisega, kui ta seksuaalsuhtes ei osale. Uuritavatest 4% (75 vastajat) märkis, et on elu jooksul toime pannud vähemalt ühe seksuaalvägivallana defineeritava tegevuse. Suur osa neist (3%) on katsunud kellegi teise suguelundeid või privaatseid kehaosi vastu selle inimese tahtmist. Umbes 1% (18 vastajat) on 28 Lastekaitseseaduse kohaselt on alla 16-aastasel alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00. 28 näidanud kellelegi sihilikult enda suguelundeid. Kuus uuritavat on püüdnud kedagi vägistada. Viis vastajat on sundinud teist inimest tegema suuseksi. Kaks noort sundis kedagi tegema pärakuseksi ning sama palju on ka neid, kes on survestanud kedagi olema seksuaalvahekorras vastu tahtmist. Poiste hulgas on seksuaalvägivalda toime pannud vastajaid 2,5 korda rohkem kui tüdrukute seas. Veelgi suurem erinevus esineb keelegruppide puhul. Vene või mõnda muud keelt rääkivate noorte seas (8%) on oluliselt rohkem vägivaldselt käitunud isikuid kui eesti keelt kõnelevate vastajate seas (2%; χ² = 44,8, p =0,000). Alaealised ja täisealised respondendid ei erine seksuaalvägivalla kasutamise poolest. Šveitsi uuringus, kus küsitleti 15-aastaseid noori, leiti samuti, et poisid (7%) on sagedamini seksuaalvägivalda toime pannud kui tüdrukud (1%, Averdijk et al. 2012). Seksuaalvägivalda toimepannud uuritavatelt küsiti täpsustavaid küsimusi kõige esimese juhtumi kohta, kus nad sundisid teist inimest tegema midagi seksuaalset. Vägivalda toimepannute koguarv oli väike, kuid täiendavatele küsimustele vastanute arv oli veelgi väiksem (umbes 35−45 respondenti). Seetõttu on järgnev analüüs üsna kvalitatiivne ja kirjeldav ning selle põhjal üldistuste tegemine oleks ennatlik. Vägivalda toimepannud vastajate vanus esimese juhtumi ajal varieerus 10–18 eluaastani. Kõige sagedamini märgiti vanuseks 15 (10 vastajat) ning 16 eluaastat (18 vastajat). Vanemaid toimepanijaid (17−18-aastane) oli üheksa ning nooremaid kui 15 oli kokku viis. Respondentide hinnangul olid kannatanud vanuses 11−19, sagedamini aga 16-aastased (11 vastajat) ja 17-aastased (9 vastajat). Täisealisi ohvreid oli viis, 14−15-aastaseid oli kaheksa ning kuni 13-aastaseid aga kolm. Peamiselt oli kannatanu seksuaalvägivalda toime pannud vastaja eakaaslane (nt klassikaaslane; 13 vastajat), praegune või endine tüdruksõber (10 vastajat) või poiss-sõber (7 vastajat). Üheksa uuritavat nimetas ohvrina tuttava isiku, kolm enda õe, üks venna ja üks võõra isiku. Seksuaalvägivalla ohver oli enamasti naissoost (29 vastajat, 82%), seitse vägivaldselt käitunud uuritavat märkis kannatanu sooks mehe. Kõik küsimusele vastanud noormehed (27) sundisid mõnda tüdrukut osalema seksuaaltegevuses, neiud (7 vastajat 9-st) on vastupidiselt survestanud mõnda poissi (peamiselt poiss-sõber). Alaealiste poolt toime pandud registreeritud seksuaalkuriteod Registreeritud seksuaalkuritegude hulgas on alaealise poolt toimepandud seksuaalkuriteo kahtlus aastas keskmiselt paarikümnel juhtumil (2018: 19, 2017: 35 , 2016: 29, 2015: 23, 2014: 19). Alaealiste arv, keda registreeritud seksuaalkuritegudega seostada, on väiksem, kuna sama alaealisega võib seostada mitme kuriteokoosseisu alla kvalifitseeritavat seksuaalkuritegu (nt nii kontaktne kui mittekontaktne seksuaalkuritegu). 2019. aastal panid alaealised toime 33 seksuaalkuritegu: 18 vägistamist, 9 lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise kuritegu ning 6 lapseealise seksuaalse ahvatlemise kuritegu. 33 seksuaalkuriteo toimepanemisega oli seotud 26 alaealist. 2018. aastal registreeriti 19 alaealiste poolt toimepandud seksuaalkuritegu.29 2017. aastal registreeriti 35 alaealise poolt toime pandud seksuaalkuritegu, mille toimepanijaid oli 18. Seega pani osa neist toime mitu kuritegu, sh kahe noormehega oli seotud 7 ja ühe tüdrukuga 5 kuriteoepisoodi. Kokku registreeriti 9 vägistamist, üks suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimine, neli inimkaubandusjuhtumit alaealise ärakasutamise eesmärgil, 16 lapsporno valmistamise ja võimaldamise kuritegu ning viis lapseealise seksuaalse 29 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/08_seksuaalkuriteod.pdf 29 ahvatlemise juhtumit, mille pani toime alaealine. Üheksast registreeritud vägistamisjuhtumist seitse on seotud sama alaealise ja kannatanuga (9–10-aastane), ühel juhul on tegu juhtumiga, kus vend väärkohtles paari aasta jooksul õde (alla 10-aastane). Alaealiste toime pandud pornograafiasüütegude hulgas oli nii Eestis asuva identifitseeritud kannatanuga seotud pornograafiliste foto- või videofailide loomist kui ka suhtlusmeedia kaudu jagamist. Seejuures on samu videofaile jaganud edasi mitu alaealist (nii poisid kui tüdrukud).30 2016. aastal registreeriti 29 alaealiste poolt toimepandud seksuaalkuritegu, mille olid toime pannud 24 alaealist (sh üks kuritegu neljaliikmelises poiste grupis). Kokku registreeriti 17 vägistamise, 10 lapsporno valmistamise ja võimaldamise kuritegu ning 2 lapseealise seksuaalse ahvatlemise juhtumit, mille pani toime alaealine. 17 vägistamisjuhtumist 9 on seotud kolme noormehe ja kolme kannatanuga – kõigil kolmel eri kannatanud. 17-st 15 juhul oli tegu lapseealise kannatanu vägistamise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemisega, sh ühel juhul intsestiga. Alaealiste toime pandud pornograafiasüütegude puhul oli tegu nii Eestis asuva identifitseeritud kannatanuga seotud failide loomise ning jagamisega kui ka muul moel loodud lapse seksuaalset väärkohtlemist kujutavate materjalide allalaadimise, jagamise ja hoidmisega. Alaealiste toimepandud vägistamisjuhtumite puhul oli kannatanu 4–13-aastane. Enamasti oli kannatanu väärkohtleja lähikonnast: pereliikmed, sugulased või hõimlased. Ühel juhul panid neli poissi (vanuses 7–11) toime sugulise iseloomuga teo kuueaastase tüdruku suhtes.31 2015. aastal registreeriti 24 seksuaalkuritegu, mille toimepanemises kahtlustati 17 alaealist. Neist 4 juhul oli tegu eakaaslaste vahelise, 4 juhul internetiga seotud seksuaalvägivallaga, 9 juhul intsesti ning 6 juhul suure vanusevahega laste vahelise väärkohtlemisega. Kokku registreeriti 18 vägistamise, 2 lapsporno ning 3 lapseealise seksuaalse ahvatlemise juhtumit, mille pani toime alaealine.32 2014. aastal panid alaealised toime 19 seksuaalkuritegu, neist 14 vägistamise juhtumit, ühe sugulise iseloomuga teo lapseealisega ja 4 lapseealise seksuaalset ahvatlemist33. Seksuaalse väärkohtlemise mõju tervisele Seksuaalne väärkohtlemine võib kahjustada areneva lapse identiteedi ja positiivse minatunde kujunemist ning tundeelu. Psüühilise tasakaalu taastamine ning ärevuse, depressiooni ja abitusega võitlemine võib noore inimese viia katseni põgeneda valu tekitavast madalast enesehinnangust, kasutades selleks ennast kahjustavat ja “reaalsusest põgeneda aitavat” käitumist, nagu narkootikumide pruukimine. Otsides lohtust eakaaslastelt, võidakse sattuda seltskondadesse, kellel on kombeks õigusrikkumisi toime panna (Soo jt 2015). Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetult, masendunult, tõrjutult ja pinges. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Umbes kolmandik väärkohtlemist kogenud noortest oli mõelnud, et ei taha enam elada (Soo jt 2015). 30 Ptk 8: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuseestis_2017_veebi01.pdf 31 Ptk 7: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf 32 Ptk 8. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_2015.pdf 33 Ptk 10. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevuse_at_2015_0.pdf 30  Seksuaalne väärkohtlemine on sage lühi- ja pikaajaliste tervisehäirete põhjustaja. Väärkoheldud lapsed ja noored on kogenud mitteväärkoheldutest oluliselt enam negatiivseid tundmusi, sh ärevust, masendust, hirmu ja viha (Ackard et al. 2002; Soo ja Soo 2002). Lisaks otsestele vigastustele, soovimatule rasedusele ja seksuaalsel teel levivatele nakkustele on ohvritel võrreldes teisi vägivallaliike kogenutega kõrgem risk vaimse tervise häirete tekkimisele pikema aja jooksul, nagu posttraumaatiline stresshäire, depressioon, ärevushäired, suitsidaalsus ning sõltuvushaigused (Banyard ja Cross 2008; Paolucci et al. 2001) (Soo jt 2015). Väärkoheldud vastajad on kogenud mitteväärkoheldud vastajatega võrreldes oluliselt rohkem emotsionaalseid probleeme. Ohvrite seas on tunduvalt rohkem neid, kes olid viimase nädala jooksul liialt muretsenud ja tundnud end õnnetu ja masendununa. Umbes pooled väärkohtlemise all kannatanutest pidasid nimetatud tundmusi enda kohta päris või väga kehtivaks. Suur osa väärkohtlemise ohvritest on tundnud abitust tuleviku suhtes, tõrjutust, pidanud kõike võitluseks ja/või kogenud unehäireid. 35% väärkohtlemist kogenutest on tundnud suuremal või vähemal määral eluisu kadu. Väärkohtlemist mittekogenute hulgas oli selliseid aga 17%. 60% väärkohtlemise ohvritest on kogenud vähemalt viit kirjeldatud negatiivset tundmust. Väärkohtlemisega mitte kokku puutunud vastajate seas on see näitaja 37%. Iga viies ohver (21%) on aga kogenud kõiki seitset emotsionaalset probleemi (Soo jt 2015). Eapiiri tõstmine aitab tagada kaitset seksuaalkogemustest tingitud võimalike negatiivsete mõjude eest. Seksuaalsel väärkohtlemisel võib olla tõsine mõju noore emotsionaalsele heaolule. Väärkohtlemist kogenud noored tundsid end väärkohtlemist mittekogenutega võrreldes enam õnnetu, masendunu, tõrjutu ja pinges olevana. Neil esines rohkem unehäireid, nad muretsesid enam ning tundsid tuleviku suhtes abitust. Umbes kolmandik väärkohtlemist kogenud noortest oli mõelnud, et ei taha enam elada (Soo jt 2015). Alaealiste isikute abiellumine Eelnõuga perekonnaseadusesse tehtav muudatus puudutab väga väikest sihtgruppi. Alljärgnevatest Statistikaameti andmetest on näha, et alaealisi abiellujaid on üksikud. ABIELLUJAD | Sugu, Vanus ning Aasta 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Mehed Alla 16 0 0 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 16 0 1 1 1 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 17 2 4 3 3 2 0 0 0 1 1 0 1 0 0 31 ABIELLUJAD | Sugu, Vanus ning Aasta 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 06 07 08 09 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Naised Alla 16 2 3 6 0 0 0 0 0 2 0 0 0 0 0 16 14 12 5 8 7 2 0 0 1 2 3 3 0 3 17 35 34 23 10 10 3 4 5 1 1 4 5 1 1 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele (sisejulgeolek ja võitlus kuritegevusega) Mõju ulatus: väike. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma surus: väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Eapiiri tõstmise järel sarnaneb Eesti eapiir enam naaberriikides, sh Põhjamaades kehtivale eapiirile. Praktikas tekitab rahvusvahelise haardega seksuaalse väärkohtlemise juhtumite menetlemisel probleeme, kui seksuaalse enesemääramise eapiir on ühes riigis 18, teises aga 14. Näiteks Soomes, Lätis, Leedus, Venemaal on eapiir 16 aastat, Rootsis ja Taanis 15 aastat ning on leitud, et enam-vähem samas piirkonnas võiks see olla samalaadne. Samuti aitaks naaberriikidega samasugune eapiir paremini takistada laste seksuaalse väärkohtlemise eesmärgil Eestisse reisimist. Eelnõuga tehtavate muudatuste arvu või esinemise sagedust on sellel teemal keeruline hinnata. Igal juhul on muudatus positiivne Eesti mainele rahvusvahelises kontekstis. 6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) Mõju ulatus: väike. Mõju avaldumise sagedus: väike. Mõjutatud sihtrühma surus: väike. 32 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Sihtrühma(de)le avalduva mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta Seksuaalhariduse pakkumine ning seksuaalvägivalla ennetamine Eapiiri tõstmine annab avalikkusele ja potentsiaalsetele süüdlastele selge signaali – seks lapsega on kuritegu. Muudatuse eesmärk on hoiakulise aspekti muutmine: anda ühiskonnale ja võimalikele väärkohtlejatele selge sõnum, et eapiirist nooremate lastega seksuaalsuhted pole aktsepteeritud ega normaalne ning täiskasvanu vastutus on alati suurem, kui ta alustab seksuaalsuhteid alaealise isikuga. Eapiiri tõstmine aitab tõsta teadlikkust seksuaalse enesemääramisega seonduvast ning seksuaalvägivalla ennetamise olulisusest. Muudatuste rakendumise toetamiseks ning vajaliku selgitus- ja teavitustöö tegemiseks on vajalik avalikkusele, laste ja noorte sihtrühmadele ning spetsialistidele suunatud teavitustöö tegemine, sh harivate infomaterjalide ja koolidele õppematerjalide koostamine, menetlejatele, õpetajatele ja lastekaitsetöötajatele koostamine, menetlejatele on vaja teha koolitusi. Noorte hinnangul räägitakse seksuaalse väärkohtlemise teemadest nendega liiga vähe – 4% pidas seda täiesti piisavaks ja 19% pigem piisavaks, samas kui pooled (51%) noored leidsid, et see on pigem ebapiisav, ning 16%, et see on täiesti ebapiisav. Pea kümnendikul noortest (9%) puudus selles seisukoht. Õpetajate ettevalmistus suhte- ja seksuaalvägivalla teemade käsitlemiseks koolitundides on ebaühtlane – kohati saadakse sellega noorte arvates hästi hakkama, kuid kohati puudub õpetajatel nii oskusi, teadmisi kui tahet (Hillep ja Pärnamets 2020). Seksuaalvägivalla ennetamise tegevusi on koondanud „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015-2020“ (VES)34. Hetkel on kooskõlastamisel VES lõpparuanne ning „Vägivalla ennetamise kokkulepe aastateks 2021-2025“. VESi raames muu hulgas:  2015. aastal tõlgiti eesti ja vene keelde ning trükiti probleemse seksuaalkäitumise „Murebaromeeter“35, mille eesmärk on ära hoida laste ja teismeliste seksuaalset kuritarvitamist ja väärkohtlemist laste ja teismeliste poolt ning vältida laste ja teismeliste probleemset seksuaalkäitumist. Lisaks loodi murebaromeetrit tutvustavad videoklipid eesti ja vene keeles.  2017. aastal tõlgiti eesti ja vene keelde ning trükiti „Minu keha ja turvalisus“36 plakatid toetamaks laste teadmisi enda keha austamisest ning piiride seadmisest, sh teiste piiridega arvestamisest.  2019. aastal tõlgiti eesti keelde Sensoa Flagsystem’i37 ehk lipusüsteemi metoodiline raamat, et Eestis laste seksuaalse käitumise hindamise ja juhendamise metoodikat kasutusele võtta. Lipusüsteemi metoodikat ning valminud juhendit programmi rakendamiseks tutvustatakse järgemööda läbi koolituste laste ning noortega enda töös kokku puutuvatele spetsialistidele. 2020. aastal koolitatati Justiitsministeeriumi rahastusel ning Sotsiaalkindlustusameti koostöös lipusüsteemi koolitajaid, kes edaspidi 34 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/vagivalla-ennetamise-strateegia/ves-2015-2020 35 https://www.kriminaalpoliitika.ee/murebaromeeter 36 Eestikeelne, venekeelne, ingliskeelne. 37 https://flagsystem.org/; vt lipusüsteemi tutvutavat videolõiku. 33  saavad lipusüsteemi metoodikat üle Eesti edasi tutvustada, et seda tunneks ja kasutaks valdav osa lastega ja noortega töötavatest spetsialistidest.  Tagasi Kooli kaudu korraldati 2020. aastal e-külalistunde seksuaal- ja kohtinguvägivalla ennetamise teemal.  Alates novembrist 2018 on suunatud tähelepanu laste väärkohtlemise ennetamisele ning laste kaitsele spordivaldkonnas: korraldati rahvusvaheline temaatiline konverents38 spordiorganisatsioonidele ning -juhtidele ning koolitusi spordialaliitudele, koostati temaatiline käsiraamat eesti ja vene keeles, loodi eestikeelne Start to Talk kampaanialehekülg39. 2020. aastal koostati praktiline juhis, kuidas käituda väärkohtlemise märkamisel spordiorganisatsioonis. Spordivaldkonnas lastekaitse ning väärkohtlemise ennetamise koordineerimisega hakkas tegelema Eesti Antidopingu ning Spordieetika Sihtasutus40. 2021. aastal koostati lasteabi ning Justiitsministeeriumi koostöös lasteabi tutvustavad materjalid lastele ja noortele, lapsevanematele ning treeneritele ja juhendajatele, samuti lasteabi, lastemaja ning ohvriabi tuge tutvustavad infomaterjalid lastele ja noortele ning täiskasvanutele.  2016. aastal kohandati Siseministeeriumi toetusel metoodiline õppematerjal „Terved ja turvalised suhted“ (algse nimega „Expect Respect Teen Abuse Toolkit“) eesti ja vene keelde. Tervise Arengu Instituut koos Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskuse ja Inimeseõpetuse Ühinguga on aastate jooksul korraldanud II ja III kooliastmes ja gümnaasiumis inimeseõpetuse, psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde andvatele õpetajatele, klassiõpetajatele, kooli juhtkonnale ja tugipersonalile koolitusi. Koolituste läbiviimist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium. 2020. aastal toetas Haridus- ja Teadusministeerium Tartu Ülikooli 15 000 euroga programmi „Terved ja turvalised suhted“ õpetajate e-täiendõppekursuse loomiseks ning kursuse pakkumiseks. Õpetajaid on koolitatud eesti ja vene keeles veebis kättesaadavat noorte seksuaal- ja kohtinguvägivalla ennetamise programmi õppematerjali kasutama. Loetletud on mõned tegevused viimasest viiest aastast laste vastu suunatud seksuaalvägivalla ennetamiseks. Kooskõlastamisel oleva „Vägivalla ennetamise kokkuleppe aastateks 2021- 2025“ seksuaalvägivalla ennetamise tegevussuunal41 viiakse ellu järgmisi tegevusi:  Suurendatakse avalikkuse teadlikkust seksuaalvägivallast, sh ka veebikeskkonnas ja lähisuhetes toimepandavast seksuaalvägivallast, seksuaalvägivalla mehhanismidest ja ennetamise võimalustest. Samuti suurendatakse inimeste teadlikkust seksuaalsuhteks nõusoleku teemal ning nõusolekuta seksuaalsuhte võimalikest õiguslikest tagajärgedest.  Vanemahariduses pakutakse laste seksuaalkasvatuse alaseid koolitusi koos vajalike infomaterjalide ning nõustamisvõimalustega.  Toetatakse haridusasutustes lastele ja noortele eakohaste teadmiste andmist enda keha ja tervisega seotud õigustest ning seksuaalkasvatusest. Selleks arendatakse haridusasutuste (sh lasteaedade, koolide, kutsekoolide, kõrgkoolide jt) ja noorsootöö- ja huviharidust pakkuvate asutuste töötajate teadmisi, hoiakuid ning oskusi koolituste, metoodiliste vahendite ning konsultatsioonide kaudu. 38 https://antidoping.ee/vaata-koolitusseminari-terve-spordi-eest/ 39 https://www.coe.int/et/web/human-rights-channel/stop-child-sexual-abuse-in-sport 40 https://antidoping.ee/kokkuvote-konverentsist-terve-spordi-eest-treeneri-ja-spordiorganisatsiooni-roll-ning-vastutus- vaarkohtlemise-ennetamisel-ja-sekkumisel/, https://antidoping.ee/start-to-talk-juhib-tahelepanu-laste-seksuaalse- vaarkohtlemise-ennetamisele-spordis/; 41 Vägivalla ennetamise kokkuleppes aastateks 2021-2025 on kokku 14 tegevussuunda, millest lisaks seksuaalvägivalla ennetamise tegevussuunale panustavad laste vastu suunatud seksuaalvägivalla ennetamisse ka teised tegevussuunad (nt „Vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallast teadlikkuse suurendamine“, „Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös ja huvihariduses“ jt). 34   Võetakse laiemalt kasutusele lipusüsteem laste seksuaalkäitumise hindamiseks ning sellele reageerimiseks. Vastavad koolitused lisatakse lastega tegelevate spetsialistide baas- ja täiendõppesse.  Suurendatakse spetsialistide teadlikkust ja oskusi seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja märkamiseks kinnistes asutustes ja asendushooldusel.  Arendatakse teenuseid, et lapsed ja noored saaksid lihtsalt ja soovi korral anonüümselt seksuaalsest väärkohtlemisest teatada ning probleemse seksuaalkäitumise korral nõu küsida.  Tagatakse, et seksuaalvägivalda piiritlevad õiguslikud normid vastavad rahvus- vaheliselt kokkulepitud nõuetele. Loetletud tegevused vajavad seotud valdkondade ning asutuste panustamist42. Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamiseks ning vajaliku teavitus- ning ennetustöö tegemiseks on vajalik seega täiendava ressursi panustamine, mis sisaldub vägivalla ennetamise kokkuleppes (VEKO) ettenähtud tegevustes. Seksuaalvägivalla juhtumite menetlemine Eelnõuga ettenähtud seadusemuudatuste rakendamine eeldab laste suhtes toimepandud seksuaalkuritegude menetlemisega tegelevate ametnike töökoormuse muutust ning lastega töötavate spetsialistide ning eelkõige menetlejate koolitamist. Aastas registreeritakse 500-600 seksuaalkuritegu (joonis 5). 2020. aastal registreeriti 567 seksuaalkuritegu, millest 479 olid laste vastu suunatud seksuaalkuriteod. Laste vastu suunatud seksuaalkuritegudest 222 olid kontaktsed alaealise kannatanuga seksuaalkuriteod, sh 71 vägistamisjuhtumit ning 48 tahtevastast sugulise iseloomuga tegu. Alaealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude arv kahanes võrreldes eelneva aastaga 15%. Alaealise kannatanuga kontaktse seksuaalkuritegude puhul:  11 aastat keskmine vanus (toimepanemise ajal/alguses);  3 aastat keskmine aeg toimepanemise algusest kuriteo registreerimiseni (max 15,5 aastat);  toimepanijatest 77% lapsele tuttav (pereliige, sugulane või muu tuttav43), 7% võõras, 46% pereliige või sugulane (sh neist omakorda 41% kasuisa, 27% isa, 10% (kasu)vanaisa).44 42 Kokkuleppe elluviimiseks lisatakse selle täpsemad tegevused erinevate valdkondade programmidesse (nt õigusriigi, siseturvalisuse, hoolekande-, tervishoiu-, haridus- ja noorteprogramm jt) ja vastutavate asutuste tööplaanidesse. Tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid või lisavahendite taotlemine tagatakse samuti programmide kaudu. 43 Muuks tuttavaks oli naaber, lapse vanemate tuttav, sõprade vanem, internetituttav, ea- või koolikaaslane või treener. 44 Seksuaalkuriteod. Kuritegevus Eestis 2020. 35  700 643 580 567 600 557 500 482 500 401 400 363 308 324 275 300 200 100 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Joonis 5. Registreeritud kuriteod 2014-2020 180 151 157 160 140 120 100 100 81 80 71 60 40 20 7 0 0 0 Vägistamised Muu Pornograafia- süüteod Lapseealise ahistamine ja peibutamine Kontaktsed Mittekontaktsed Alaealine Täiskasvanu Joonis 6. Registreeritud seksuaalkuriteod vanuse ja teo iseloomu alusel, 2020 2020. aastal registreeriti kokku 41 suguühet või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (KarS § 145), mis moodustas lastevastastest seksuaalkuritegudest 9%. Viimastel aastatel on KarS § 145 alusel registreeritud kuritegude arv olnud sarnane (joonis 7), kõikudes 41 ja 56 vahel (2016-2020). Nimetatud kuritegude arv on viimasel neljal aastal olnud stabiilne, jäädes aastas 40-50 piiresse. Siinkohal tuleb aga arvestada, et selliste juhtumite esinemine on tõenäoliselt sagedasem, kui näitab kriminaalstatistika; paljud juhtumid politsei vaatevälja ei jõua. 36  60 56 50 50 47 43 40 41 30 30 25 23 20 20 20 18 14 14 10 11 12 10 6 7 7 0 1 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades (KarS 143/2) Suguühe järeltulijaga (KarS 144) Suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega (KarS 145) Joonis 7. Registreeritud kuriteod 2014-2020 Viimasel seitsmel aastal (2014-2020) on lapseealisega suguühte või muu sugulise iseloomuga teo seksuaalkuritegusid registreeritud kokku 292. Tabelis 5 on toodud eraldi KarS § 145 alusel registreeritud kuriteod ning süüdi mõistetud isikud aastatel 2016-2020. Tabel 5. KarS § 145 alusel registreeritud kuriteod ning süüdi mõistetud isikud 2016–2020* Samad isikud mõisteti süüdi ka Registreeritud Süüdi mõistetud isikud Aasta ühes või mitmes muud liiki kuriteod KarS KarS § 145 alusel seksuaalkuriteos** § 145 2016 9 - 56 2017 14 9 43 2018 21 11 47 2019 8 5 50 9 8 41 * Ühe kalendriaasta sees registreeritud kuriteod ei pruugi jõuda jõustunud kohtulahendini sama aasta sees ehk selle tabeli alusel ei saa teha järeldusi, kui suur osa aastas registreeritud kuritegudest jõuab süüdimõistva kohtulahendini. Andmed on otsuse jõustumise aasta järgi. ** KarS §-d 141–146, 1751–179. Tabelis 6 on toodud eraldi KarS § 1432 alusel registreeritud ning süüdi mõistetud isikud aastatel 2016-2020. Tabel 6. KarS § 1432 alusel registreeritud kuriteod ning süüdi mõistetud isikud aastatel 2016–2020* Samad isikud mõisteti süüdi ka Registreeritud Süüdi mõistetud isikud Aasta ühes või mitmes muud liiki kuriteod KarS KarS § 143² alusel seksuaalkuriteos** § 143² 37  2016 - - 20 2017 4 2 14 2018 5 4 7 2019 3 - 20 2020 4 1 23 * Ühe kalendriaasta sees registreeritud kuriteod ei pruugi jõuda jõustunud kohtulahendini sama aasta sees ehk selle tabeli alusel ei saa teha järeldusi, kui suur osa aastas registreeritud kuritegudest jõuab süüdimõistva kohtulahendini. Andmed on otsuse jõustumise aasta järgi. ** KarS §-d 141–146, 1751–179. 2020. aastal valminud „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamise analüüsis“45 analüüsiti täiendavat ressursivajadust laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetlemiseks. Eestis menetletakse lastega seotud seksuaalvägivalla juhtumeid kõigis neljas prefektuuris, kuid tööjaotus piirkonniti erineb46.  Põhja prefektuuris on seksuaalkuritegude ja lastekaitse grupp, st uuritakse ka täiskasvanute vastu toime pandud seksuaalkuritegusid. Lisaks menetletakse laste surmasid (sh suitsiide).  Lõuna prefektuuris on eraldi lastekaitse grupp. Lisaks lastevastastele seksuaalkuritegudele uuritakse laste surmasid (sh suitsiide). Prefektuuri jaoskondades viivad menetlusi ja laste ülekuulamisi läbi eriasjade uurijad.  Ida prefektuuris on lastekaitsegrupp, mis menetleb laste vastu toimepandud seksuaalkuritegusid ja teostavad neis menetlustes laste ülekuulamisi kogu piirkonnas. Töökohad asuvad piirkondades (Jõhvi, Narva ja Rakvere). Grupp uurib ka laste surmasid (sh suitsiide).  Lääne prefektuuris keskne lastekaitse grupp puudub47. Jaoskondades on ametnikud, kes laste seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise juhtumeid menetlevad. Prefektuuride võimekus ja suutlikkus menetleda internetis laste vastu toimepandud seksuaalkuritegusid on erinev. Ühes prefektuuris iseseisva struktuuriüksuse puudumine ja juhtumeid menetlevate eriväljaõppega politseiametnike ebapiisav arv, üksuse ebaühtlane suurus ja keskse toetuse puudumine võib ohtu seada laste vastu toimepandud seksuaalkuritegude avastamise, tõhusa ja kiire menetlemise, delikaatse info vahetuse, vajaliku väljaõppe ning koostöö laste huvide eest seisvate asutuste ja organisatsioonidega, sh väärkohtlemisega seotud ennetustöö. Laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetluste eripära:  Menetlused on intensiivsed, kiireloomulised ja kohati kogu grupi poolt kohest sekkumist nõudvad (nt lapse teda ohustavast kohast äratoimetamine või kahtlusaluse kinnipidamiseks kogu grupi kohene reageerimine). Varasemad planeeritud tegevused jäävad venima või lõpetamata. 45 Justiitsministeerium (2020). 46 Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveameti sisend 28.01.2020. 47 Põhja prefektuuris loodi iseseisev lastekaitseüksus 01.04.2004. Lõuna ja Ida prefektuuris alustasid lastekaitseüksused tööd 01.01.2010. Lääne prefektuuri kriminaalbüroo koosseisus oli 01.01.2010-30.03.2016 lastekaitseteenistus, mis likvideeriti. 38   Erinevus teiste kuritegude menetlemise mudelitest tõstab uurijate koormust ja vastutust. Lastega seotud juhtumites lähtutakse lapsesõbraliku menetluse põhimõtetest, st lapse huvidest lähtumist, et taastada kannatanu turvalisus ja lapse individuaalsetest vajadustest tulenevalt osutada talle kiiret ja kohast abi, pakkuda kaitset. Lisaks lapse arvamuse ärakuulamisele suheldakse ja otsitakse lahendusi valdkonnaüleselt (lastekaitse, kool, lasteaed, asenduskodu, tervishoiuasutus, osalemine ümarlaudadel jne).  Vaimne ja emotsionaalne pinge. Eelkõige kokkupuutumine lapse / tema pere traumaatilise kogemusega, töö kahtlusalusega ning last erootiliselt ja/või pornograafiliselt kujutava materjaliga töötamine on emotsionaalselt ja vaimselt kurnav ning suurendab menetlejate läbipõlemise riski. Kuigi Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) võimaldab oma inimestele erinevaid nõustamisvõimalusi, mida keerulistest olukordadest ülesaamiseks kasutada saab, tunnevad lastekaitsegrupid puudust ühisest koosviibimisest, nn kakspäevakust vähemalt üks kord aastas, mil vahetult arutati töös kerkinud probleeme, vahetati informatsiooni ja jagati kogemusi. Analüüsi48 tulemusel tehti ettepanek suurendada laste vastu suunatud seksuaalkuritegude efektiivsemaks ja kiiremaks menetluseks PPA lastekaitsegruppide ja prefektuuride laste vastu toimepandud seksuaalkuritegusid menetlevate politseiametnike ressurssi ning tõhustada omavahelist koostööd ja kasvatada teabeanalüüsi võimekust kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks. Eriväljaõppe saanud politseiametnike palkamine annaks võimaluse menetleda rohkem ka internetis toime pandud kuritegusid. Praegu menetletakse põhiliselt kogukonnakeskseid kontaktseid kuritegusid (sh kontaktsed seksuaalkuriteod) ja lapse seksuaalset ärakasutamist ja kuritarvitamist kujutava materjali omamise ja levitamisega seonduvat. Hinnanguliselt tõstaks see edukalt menetletud asjade arvu 30% võrra. Menetlejate lisandumine aitab kaasa tõhusamale suhtlusele ja infovahetusele (näiteks sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatega, erikoolidega), mis menetlejate ülekoormuse tõttu võib piiratuks jääda. Ohvri abistamine seksuaalse väärkohtlemise korral Veidi enam kui pooled väärkohtlemise ohvrid räägivad juhtunust kellelegi. Enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale. Vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel spetsialiste (nõustaja, arst, lastekaitsetöötaja). Politseisse on teatatud aga väga üksikutest juhtumitest. Võrreldes seksuaalvägivallaga on ahistamine olukord, mida paljud seda kogenud noored ei pea piisavalt tõsiseks ja oluliseks, et toimunust kellelegi kõneleda. Häbitunne ja soov vanemaid mitte kurvastada olid sagedasemad põhjused, miks ahistamisest ja vägivallast ei räägitud. Mitmed ohvrid aga ei teadnud, kellele juhtunust võiks rääkida. Veidi üle poole (55%) seksuaalvägivalda kogenud vastajatest oli rääkinud kellelegi enda kõige ebameeldivamast vägivallajuhtumist. Enamasti usaldatakse valusa elukogemuse rääkimisel samaealist sõpra (85%). Umbes kümmekond noort on kõnelenud juhtunust emale, õele-vennale või täiskasvanud sugulasele või sõbrale. Väga vähesed ohvrid on pöördunud abi saamiseks mõne spetsialisti poole (nt nõustaja väljaspool kooli, politsei, õpetaja vms). Muu isikuna mainiti poiss- või tüdruksõpra või jäeti see üldse täpsustamata. Mitte keegi noortest ei nimetanud arsti, lastekaitse- või sotsiaaltöötajat, lastabi telefoni töötajat ja veebikonstaablit isikuna, kellele ta oleks juhtumist rääkinud. Kui vägivallajuhtumit nägi pealt vanem või sõber, siis need olid ka isikud, kellega uuritav toimunust rääkis (Soo jt 2015). 48 Justiitsministeerium (2020), ptk 3. 39 Reaalselt seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise korral ei ole siiski ligi pooled noortest oma kogemusest kellelegi rääkinud. Kõige enam on jagatud oma mure sõbra (34%), oma poisi/tüdruku (12%) või emaga (9%). Noored teavad, et seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise korral tuleks pöörduda politseisse või mõne muu spetsialisti poole, kuid reaalselt jõutakse selleni väga vähestel juhtudel. Pea pooled seksuaalse väärkohtlemise kogemusest mitte kellelegi rääkinud noored tõid põhjusena välja, et juhtunu ei olnud nende hinnangul kellelegi rääkimiseks piisavalt tõsine. Ligi kolmandikul juhtudest oli põhjuseks häbitunne ning ligi viiendik ei arvanud juhtumi aset leidmise ajal, et temaga juhtunu oli vale. Kümnendik ohvritest tõi välja, et nad ei teadnud kedagi, kellele rääkida või kelle poole pöörduda (Hillep ja Pärnamets 2020). Enamik vägivallaohvreid, kes juhtunust kellelegi rääkisid, väitsid, et neid usuti (90%). Iga kümnes aga nentis, et teda ei usutud. 39% toimunust rääkinud noortest arvas, et ta sai abi. 42% vastas, et sai teisele inimesele rääkimisest abi osaliselt, ning pea iga viies (19%) ei saanud enda meelest abi. Seksuaalvägivalda kogenud noortel, kes toimunust kellelegi ei rääkinud, paluti täpsustada mitterääkimise põhjus. Kõige sagedamini selgitati juhtunu enda teada hoidmist häbitunde (39%) ja sooviga oma vanemaid mitte kurvastada (40%). 30% leidis, et vägivallajuhtum ei olnud tegelikult nii oluline, et sellest kellelegi kõnelda. Peaaegu iga neljas ohver kartis kättemaksu või süüdistamist. 16 noort arvas, et neid ei oleks usutud. Umbes sama palju oli ka neid, kes ei teadnud, kelle poole pöörduda. Vähesed vägivalda kogenud vastajad väitsid, et väärkohtleja või keegi teine sundis neid vaikima või nad ei teadnud, et nendega juhtunu oli vale. Muude variantidena lisati, et ei usaldatud kedagi või ei juletud rääkida. Väärkoheldud vastajad on kogenud mitteväärkoheldud vastajatega võrreldes oluliselt rohkem emotsionaalseid probleeme. Ohvrite seas on tunduvalt rohkem neid, kes olid viimase nädala jooksul liigalt muretsenud ja tundnud end õnnetu ja masendununa. Umbes pooled väärkohtlemise all kannatanutest pidasid nimetatud tundmusi enda kohta päris või väga kehtivaks. Suur osa väärkohtlemise ohvritest on tundnud abitust tuleviku suhtes, tõrjutust, pidanud kõike võitluseks ja/või kogenud unehäireid. 35% väärkohtlemist kogenutest on tundnud suuremal või vähemal määral eluisu kadu. Väärkohtlemist mittekogenute hulgas oli selliseid aga 17%. Noortel paluti nimetada isikuid, kelle poole nad pöörduksid abi saamiseks, kui tunnevad end õnnetu ja üksildasena või neil on isiklik probleem. Tulemustest selgub, et väärkohtlemist mitte kogenud noored küsiksid abi eelkõige emalt (67%), seejärel sõbralt või sõbrannalt (51−52%). Iga kolmas arutaks oma probleemi isaga. Väärkohtlemise ohvrid eelistaksid kõige enam rääkida sõbrannaga. Sõpra mainis iga teine kannatanu. Tõenäoliselt sõbranna sagedasem nimetamine abistava isikuna tuleb tüdrukute ülekaalust ohvrite hulgas. Bioloogilisi vanemaid märkisid ohvrid vähem kui väärkohtlemist mittekogenud vastajad. Ahistamist kogenud noored, kes juhtunust kellelegi ei rääkinud, nimetasid enim selle põhjusena toimunu ebaolulisust enda jaoks (21 vastajat, 54%). Mitmed pidasid mitterääkimise põhjuseks häbitunnet ja soovi, et vanemad ei saaks teada ega kurvastaks (mõlemat 18 vastajat). 14 uuritavat ütles, et nad ei teadnud, kellele võiks sellisest juhtumist rääkida. Üheksa noort arvas, et teda ei oleks usutud, kuus kartis kättemaksu, viit noort sunniti vaikima. Sama palju oli ka neid, kes ei arvanud siis, et toimunud tegu oli vale. Üks vastaja kirjutas, et ta ei rääkinud 40 juhtunust kellelegi, kuna ei pidanud seda väärkohtlemiseks. Üks teine aga lisas, et toimepanija vabandas, mistõttu ta ei pidanud vajalikuks rääkida. Seksuaalse enesemääramise eapiiri muutmise ning sellega seotud arutelude ja täiendavate ennetus- ja teavitustegevuste kasvuga võib vähemalt ajutiselt seksuaalsest väärkohtlemisest teavitamine ning sellest tingitud ohvrite abistamise vajadus kasvada. Laste seksuaalse väärkohtlemise kahtluse ning väärkohtlemise juhtumitega tegeleb Eestis lastemaja49. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lähiajal on kavas avada neljas lastemaja Pärnus. Lastemajja jõudnud seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega lastega seotud pöördumiste arv on aasta aastalt kasvanud (2020: 428, 2019: 409, 2018: 245). Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid, nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised. Seega iga lastemajja jõudva juhtumiga võib potentsiaalselt kaasneda koormus teiste koostööspetsialistide jaoks. Samuti võivad lapsed sattuda ka seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse (SAK)50 ning otse Sotsiaalkindlustusameti ohvriabisse. SAKide poole pöördunute arv: 2021 (20.03.2021 seisuga) - 31, 2020 – 128, 2019 – 133, 2018 – 92, 2017 – 48, 2016 – 41. Aastatel 2016-2020 abistati kokku 430 inimest, peamiselt naisi, aga ka 9 meest. Kokkuvõtlik hinnang elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele avalduva mõju kohta 1) halduskoormus ettevõtetele võib lühiajaliselt tõusta; 2) halduskoormus kodanikele jääb samaks; 3) töökoormus avalikule sektorile võib lühiajaliselt tõusta. Mõjude olulisus. Eelnõuga kavandatavate muudatuste puhul saab kokkuvõtvalt rääkida positiivsest mõjust alaealistele. Negatiivset mõju ei tuvastatud. 49 Lastemaja on lapsesõbralik erialade vaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. 50 2017. aastal alustati seksuaalvägivalla ohvrite standardiseeritud teenuse arendamisega Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel. Eestis pakutakse seksuaalvägivalla läbielanutele sõltumata vanusest või soost kompleksset abi neljas Eesti piirkonnas (seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ehk SAKid). Seksuaalvägivalda kogenud ohvrite standardiseeritud kompleksteenuse üldeesmärgiks on seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud abi osutamise koordineerimine ja arendamine valitud tervishoiuasutustes (SAKides). SAKid teevad koostööd õiguskaitse, tervishoiuteenuse osutajate ning sotsiaalvaldkonna asutustega, mh kogutakse seksuaalvägivalla ohvritelt ka bioloogilist tõendusmaterjali. SAKid tegutsevad neljas Eesti haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas. Teenuste kaudu saavad seksuaalvägivalla ohvrid kiiret esmast abi koos nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega. Sotsiaalkindlustusamet katab osa-ajaga töötavate seksuaalvägivalla ekspertide töökulu (kaks inimest, sh üks ekspert Tartu Ülikoolist); osaajaga kvaliteedikoordinaatorite tasu (kahes suuremas SAKis kaks inimest) ning osaajaga SAK koordinaatorite tasu SAKides (neli inimest), täiendava tasu meditsiinitöötajatele 24/7 väljakutsetel. Haiglad rahastavad haigekassa kaudu ülejäänud personalikulud, ruumi- ning muu vajaliku kulu (testid jms). Justiitsministeerium rahastab iga- aastaselt bioloogiliste jälgede kogumise komplektide komplekteerimist. SAKi teenused lähtuvad standardiseeritud juhistest 50ning protokollidest, mille on heaks kiitnud Eesti Naistearstide Selts ning Eesti Kohtuarstide Selts. 41 Vaatamata asjaolule, et muudatuse näol on tegemist ühiskonnas väga oodatud muudatusega, ei saa öelda, et eelnõuga tehtavatel muudatustel oleks sihtrühmadele sedavõrd oluline otsene mõju, et oleks vajalik põhjalik mõjuanalüüs või mõjude järelhindamine teatud aja jooksul. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused Seaduse rakendamine puudutab kõige enam menetlejaid. Võimalikud kulud Seaduseelnõu jõustumisega kaasnevad kulud. Otsesed kulud on seotud tõenäoliselt menetluste arvu tõusuga menetlusasutustes, mis kaetakse menetlusasutuste eelarvest. Samas ei ole ette näha, et menetluste arv tõuseks hüppeliselt või suuremahuliselt ning menetlusasutused vajaksid sellega toimetulekuks täiendavaid töökohti või lisaressursse. Kaudselt võib tõusta ka teiste asutuste kulu, mis seondub suureneva ohvrite arvuga ning suureneva süüdimõistetute arvuga, kuid need kulud kaetakse samuti nende asutuste eelarvest. Võimalikud tulud Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga on kaudselt tulu see, kui seadusemuudatus suudab tulevikus ära hoida seksuaalkuriteod alla 16-aastaste noorte vastu või need kuriteod avastatakse ning ohvrid saavad koheselt abi ja neist noortest inimestest kasvavad terved ja täisväärtuslikud inimesed, kes ei vaja täiskasvanuseas noorena saadud trauma ravimiseks abi. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei tule kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumise aeg on valitud piisava ajavaruga muudatuse vastuvõtmisest seepärast, et eelkõige menetlejatel oleks võimalik teha ettevalmistusi muudatuste rakendamiseks. Samuti on oluline teavitada üldsust jõustuvatest muudatustest. Seaduse jõustumine nähakse ette 2022. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks kõigile neile asutustele ja MTÜ-dele, kes edastasid oma arvamuse kaasamise käigus, samuti Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, maa- ja ringkonnakohtutele, Eesti Advokatuurile, õiguskantseleri kantseleile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2021. a (allkirjastatud digitaalselt) 42  Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisad Lisa 1 Välisriikide eapiiri tabel 2011 2021e Arusaamisvõime Märkused Riik Märkused (2021) eapiir apiir (kui on eristatav) (2021) Seadus sätestab ka erandid (nt võimupositsiooni kuritarvitamine), mille korral on kaitstavad kuni 18-aastased Süüvõimeiga Austria 14 14 lapsed. 14 Kasutusel on ka eavahe klausel, mis sõltuvalt delikti liigist võib olla kas 3 aastat või 4 aastat. Süüvõimeiga Bulgaaria 14 14 14 14 Kui ohver on vanusevahemikus 14-16 ja on andnud vahekorraks oma nõusoleku, siis ei kuulu tegu karistamisele Belgia 16 16 14 vägistamisena, vaid kohaldatakse kergema vastutusega sätteid (indecent assault). Lisaks eapiirile on kasutusel kolmeaastase vanusevahe klausel – saab Vaadatakse + 3 Süüvõimeiga Horvaatia 15 konsensuaalseteks seksuaalseteks reeglit, kui on alla 14 tegevusteks anda nõusoleku selle eapiiri 15-aastane sees. Tšehhi 15 15 Vanusevahet võib kohus arvesse võtta. 15 Teatud juhtudel 18, nt kasulapse puhul või kui teo toimepanijal lasub mingi muu kasvatuslik/hariduslik ülesanne. Samuti Alla 12-aastaste Käimas on ei või alla 18-aastase puhul ära kasutada suhtes toime arutelud tema (majanduslikku vms) sõltuvust või pandud seksuaalse arusaamis- oma east ja küpsusest tulenevaid iseloomuga tegu Taani 15 15 võime iseärasusi. klassifitseeritakse tõstmise üle Teatud juhtudel ei omistata nõusolekule alati vägistamisena. 13 aasta sõltumata vanusest tähtsust, nt peale. veresugulaste, vaimse puudega inimese, autoriteedi ärakasutamise korral (nt politseiametnikud). Samuti 16, aga hinnatakse ka laste Süüvõime vanuse ja on 15. arengutaseme vahet – kui vahe pole Seksuaalsüüt Soome 16 16 lapsporno koosseisu juhtumite korral 18. märkimisväärne, egude siis ei ole tegu süsteemi karistatav.16-17- plaanitakse aastase nõusolekut reformida. ei arvestata ka mõjuvõimu 1  ärakasutamise jms juhtumitel, sh nt kui teine pool on lapsevanem. Üle 18-aastaste nõusolekut ei arvestata, kui on kasutatud jõudu, ähvardust või ära kasutatud haavatavat seisundit. Süüvõime Gruusia - 16 - - 14 Kui laps on vanuses 14-18 ja teine pool Samuti 14. Kui Süüvõime vähemalt 18, siis tuleb süüteo ohver on alla 14- on 14. 14- nentimiseks tuvastada kuriteokoosseisule aastane ja süüteo 18-aastastele viitav lisatingimus, nagu lapse haavatav toimepanija on süüteo seisund või õigusrikkuja usaldusseisund. vähemalt 18- toimepanijat Saksamaa 14 14 aastane, on tegu ele raskendava kohaldatakse asjaoluga. eraldi kohtuid ning mõjutusvahe ndeid. 17 Sarnases vanuses ning sarnase 13 arengutasemega laste vabatahtlikud Küpros 17 seksuaalsed tegevused ei ole karistatavad. 16 Samuti 16 Süüvõime Luksemburg 16 15 17 Täiendav piirang kehtib Miinimumpiir 15 võimupositsioonil olevate isikute suhtes, aastat (kui võetakse kellele on keelatud seksuaalne tegevus arvesse kaheaastase alla 18-aastaste suhtes. eavahe klauslit). Lisaks arvestatakse 15-17-aastaste suhtes Muudel juhtudel toime pandud seksuaalakti puhul ka vastavalt 17 või 18 Iirimaa 17 kaheaastase eavahe klausliga. aastat (võimupositsioon), millest noorema isiku antud nõusolekut ei arvestata. 16 Sarnases vanuses ning sarnase Arusaamisvõime ei Süüvõime arengutasemega laste vabatahtlikud tulene otseselt 14 seksuaalsed tegevused ei ole seadusest, kuid Moldova - karistatavad. kohtupraktikas on kasutatud selle vanusepiirina 14 aastat. 16 Monaco - 16 Kui teo toimepanija kuulub lapse 12 usaldusisikute ringi, laieneb karistusõiguslik kaitse ka 16-18- Holland 16 aastastele. Samas ei peeta karistatavaks 12-16- aastaste omavahelisi konsensuslikke 2  suhteid, kui pooled on võrreldava arengutasemega . 16 Sarnases vanuses ning sarnase Samuti 16 Süüvõime arengutasemega laste seksuaalseid 15 Norra 16 tegevusi võidakse mitte karistada või kohaldada karistusi alla miinimummäära. Variee- 14 rub Portugal 14 vahemi kus 14-18 15 Süüvõime Prantsusmaa 15 13 14 18 aastat, kui tegu on usaldussuhtega. Süüvõime Serbia - 14 15 Süüvõime Slovakkia 15 15 15 Lapsega usaldussuhtes olevate Süüvõime täiskasvanute jaoks laieneb lapse kaitse 14 tema täisealiseks saamiseni. Sloveenia 15 Sarnases vanuses ning sarnase arengutasemega laste vabatahtlikud seksuaalsed tegevused ei ole karistatavad. 15 Lapsega usaldussuhtes oleva isiku korral Süüvõime on karistusõiguslik kaitse laiendatud 18 15 eluaastani. Rootsi 15 Kergeliigilisemate seksuaalsüütegude eest ei karistata toimepanijat juhtudel, mil tema vanus on ohvriga võrreldav ning on ilmne, et ei kasutatud vägivalda. 16 Lapsega usaldussuhtes oleva isiku korral on karistusõiguslik kaitse laiendatud 18 Šveits - eluaastani. Samuti on kasutusel kolmeaastase eavahe kaitseklausel. 16 Isik saab 13-15-aastaste ohvrite puhul tugineda argumendile, et pidas ohvrit 16- Ühend- aastaseks. 16 kuningriik Samuti laieneb usaldussuhtes olevate isikute puhul lapsele karistusõiguslik kaitse kuni tema 18-aastaseks saamiseni. 3 Lisa 2 Kaasamise tulemuste tabel Kaasamisel oodati vastuseid 5 küsimusele: 1. Kas eelistate eapiiri tõsta ja kui, siis kas 15 või 16 aastale? 2.1. Kas arvate, et nn Romeo ja Julia klausel tuleks sätestada konkreetse vanusega, nt 21 a? 2.2. Või arvate, et oleks parem sätestada vanusevahe, nt 4 a või 5 a? 3.1. Kas tuleks tõsta 10 a arusaamisvõime piiri ning kui jah, siis mis oleks sobiv vanus? 3.2. Kas oleks vaja reguleerida noorte omavahelised seksuaalsuhted (vanuses 10–17)? Kui soovite veel midagi lisada, siis palun. 3.1. 1. 15 v Organisatsioon 2.1. 2.2. arusaamis- 3.2. 16 a võime Eesti 12-13 lubada 2 a 16 - 5a 12 a Seksuaaltervise Liit vanematega Naiste Pigem ei 16 - - 12 a Varjupaikade Liit reguleeriks Üle MTÜ Oma Tuba / 16 - 3a 13 a või 14 a arusaamisvõime Feministeerium piiri vanusevahe 3 a Psühholoog Margus Veem 16 - 4a - Kuni 4 a (Viljandi Haigla) Naiste Tugi- ja Vähemalt 13 16 - 3a Alla 3 a Teabekeskus a Kui arusaamisvõime MTÜ Lastekaitse 16 - 5a 12 a 12 a, ei ole vaja Liit reguleerida van use vah e lub Kui arusaamisvõime Vähemalt 13 Lastearstide Selts 16 atu - on 13, ei ole vaja a ks reguleerida 16 kun i 21 a Eesti Psühhiaatrite Vähemalt 12 16 - 4a 4a Selts a 4  Mõistli LGBT Ühing 16 - k arv - - aastaid 12 ja 13 a Naistearstide Selts 16 - 5a 12 a vanusevahe 3 a Mõistli Võrdse kohtlemise 16 - k arv - volinik aastaid Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste 16 - - - - Ühendus Inimõiguste Keskus 16 21 5a 12 a Ei toeta Ühiskiri: Noorteühenduste Liit, Õpilasesinduste Üle 12 a puhul vahe Liit, Vaimse Tervise 16 4a 12 a 4a Liikumine, Arstiteaduse Üliõpilaste Selts Prokuratuur - - 10 a - - Alla 14 a keelata või Tartu Maakohus 16 20 4 või 5 12 kuni 14 kehtestada vanusevahe 3 või 4 a MTÜ Eluliin 16 - - - - Sotsiaalministeeriu 16 - - 12 - m Siseministeerium 15 v 16 - 5a 12 - Ühise Eesmärgi 15 - 5a 12 v 13 - Nimel 5 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.04.2021 16:13 Adressaat: Harjumk info <[email protected]>; Pärnumk info <[email protected]>; Tartumk info <[email protected]>; virumk.info <[email protected]>; Tallinna Ringkonnakohus info <[email protected]>; Tarturk info <[email protected]>; Tartu Ülikooli õigusteaduskond <[email protected]>; anne.kleinberg (lastehaigla.ee) <[email protected]>; Eesti Seksuaaltervise Liit <[email protected]>; Eesti Naiste Varjupaikade Liit <[email protected]>; Eesti Naisteühenduste Ümarlaud <[email protected]>; MTÜ Oma Tuba ja Feministeerium <[email protected]>; Tartu Naiste Varjupaik <[email protected]>; MTÜ Lastekaitse Liit <[email protected]>; Margus Veem <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti MTÜ Eluliin <[email protected]>; SA Eesti Inimõiguste Keskus <[email protected]>; MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus <[email protected]>; <[email protected]>; Eesti LGBT Ühing <[email protected]>; <[email protected]>; noorteaktiiv Ühise Eesmägi Nimel <[email protected]>; Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts <[email protected]>; Eesti Õpilasesinduste Liit <[email protected]>; Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine <[email protected]> Teema: Karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise eelnõu edastamine kooskõlastamiseks Manused: 8-12916 30.04.2021 Väljaminev kiri.bdoc Tere! Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise eelnõu edastamine kooskõlastamiseks Registreerimise kuupäev: 30.04.2021 Registreerimise number: 8-1/2916. Palume arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul, 21. maiks 2021.a., eposti aadressile [email protected] või DVK kaudu Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Tel. 620 8100, Faks 620 8109 e-mail: [email protected] www.just.ee